Vastus pöördumistele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

KÜ Paldiski mnt 227

[email protected]

Teie 02.03.2026 Meie 12.03.2026 nr 2.2-9/26/830-2

Vastus pöördumistele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotlused, milles soovite seisukohta seoses

KrtS § 45 ja § 21 kohaldamisega (võlgnike andmete avalikustamine ja elektrooniliste

hääletusdokumentidega tutvumine).

Esmalt selgitame, et MSVS §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi

asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse

kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste

andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi,

konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse

mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi,

selleks tuleb pöörduda õigusnõustajate poole.

AKI annab siduvaid hinnanguid ainult järelevalvemenetluse raames, kuid vastuseks teie

küsimustele selgitan üldjoontes järgnevat.

KÜ võib teistele ühistu liikmetele avaldada võlglaste andmeid õigustatud huvi alusel (IKÜM art

6 lg 1 p f) ning andmete edastamine on lubatud viisil, et need ei ole avalikud kolmandatele

isikutele. Näiteks võib avaldada võlglaste andmeid ühistu siseveebis, ühistu arvetel või avaldada

üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollides, otsustes ja

koosolekukutsetel, millele on ligipääs üksnes ühistu liikmetel. Võlgnevused ühistule mõjutavad

otseselt kogu KÜ tegevust ning puudutavad kõigi korteriomanike huve. Ühistu liikmetel on

õigustatud huvi alusel õigus saada teada, kes ei täida oma kohustusi ning on ühistu ees võlglased.

IKÜM art 6 lg 1 p-le f tuginedes tuleb ühistul läbi viia vastav kaalumine. Sealhulgas tuleb lähtuda

ka IKÜM art-s 5 toodud isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetest (mh minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõte).

KrtS § 21 käsitleb korteriomanike õigust võtta vastu otsuseid korteriomanike üldkoosolekut

kokku kutsumata. Nii nagu füüsiliselt toimuval üldkoosolekul toimub hääletamine avalikult ning

see põhimõte kehtib ka KrtS § 21 puhul. KrtS § 21 lg 5 kohaselt on korteriomanike seisukohtade

ärakirjad hääletusprotokolli lahutamatud lisad. Sama sätte lg 2 kohaselt peab korteriomanik

esitama otsuse eelnõu kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega

tuleks seisukoha ärakirja all mõelda sisulist seisukohta (tahteavaldust) ja korteriomaniku nime

(vt TsÜS § 79). Sellisel juhul on seisukoha ja korteriomaniku nime edastamise õiguslikuks

aluseks IKÜM art 6 lg 1 p c ja KrtS § 21 lg 4. Kõikide muude isikuandmete edastamiseks on

vajalik iseseisva õigusliku aluse olemasolu ning kehtib KrtS § 45 lg-s 2 toodud põhimõte

(tutvumisõigus ei ole absoluutne õigus).

2 (2)

KrtS sätete omavahelise tõlgendamise osas soovitamine pöörduda seaduse väljatöötanud Justiits-

ja Digiministeeriumi poole, kes saab Teile anda täpsemaid selgitusi KrtS-i sätete tõlgendamise

osas.

Isikuandmete töötlemise kohta korteriühistus saate täiendavalt lugeda inspektsiooni kodulehelt

Korteriühistud | Andmekaitse Inspektsioon ja KKK Korteriühistu | Andmekaitse Inspektsioon.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel