Selgitustaotlus

Siseministeerium

[email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Teie nr

Meie 11.03.2026 nr 7-7/252529/2602084

Arvamuse küsimine elamisloata kinnipeetavate olukorra kohta

Austatud siseminister ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor

Õiguskantsleri avavanglatesse tehtud kontrollkäikude ajal oli seal mitmeid kinnipeetavaid, kellel

puudus Eestis kehtiv elamisluba. Vanglateenistujad möönsid, et see vähendab nende võimalusi

osaleda avavanglas taasühiskonnastavates tegevustes. Ilma elamisloata on inimestel keeruline

enda vabanemist ette valmistada ja pärast vanglast vabanemist õiguskuulekalt toime tulla.

Lisame sellele kirjale vanglatele ja Justiits- ja Digiministeeriumile saadetud kontrollkäikude

kokkuvõtte, mille punkt 3 käsitleb elamisloata kinnipeetavate olukorda lähemalt.

Palun 8. maiks 2026 ka Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti arvamust tõusetunud

küsimuses.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõte

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415

[email protected]

Tallinna Vangla

[email protected]

Tartu Vangla

[email protected]

Viru Vangla

[email protected]

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 11.03.2026 nr 7-7/252529/2602085

Avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõte

Austatud vanglate direktorid ja justiits- ja digiminister

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ette teatamata 04.11.2025 Viru Vangla avavanglat,

11.11.2025 Tartu Vangla avavanglat ja 14.11.2025 Tallinna Vangla avavanglat. Nõunikud

vestlesid avavanglate kinnipeetavate ja teenistujatega ning tegid vanglaruumides ringkäigu.

Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega.

Tänan vanglateenistujaid koostöövalmiduse, sujuva asjaajamise ja asjatundlike selgituste eest

kontrollkäikude ajal. Väga vajalik oli ka kontrollkäikude järel Justiits- ja Digiministeeriumi

vanglate osakonnalt saadud teave.

Viimati kontrollis õiguskantsler avavanglaid 2023. aastal. Hea meel on tõdeda, et arvesse on

võetud mitmeid õiguskantsleri varasemaid soovitusi.

1. Positiivsed arengud ja korduvad soovitused

1.1. Info- ja sidetehnika kasutamine

Suur ja oluline muudatus on see, et avavanglates viibivatel kinnipeetavatel on nüüd märksa rohkem

võimalusi info- ja sidetehnikat kasutada. Seda on võimaldanud vangistusseaduses (VangS) ja

vangla sisekorraeeskirjas (VSKE) tehtud muudatused, mis jõustusid vastavalt 01.04.2024 ja

31.03.2024. Õiguskantsler juhtis info- ja sidetehnika laiema kasutamise vajadusele tähelepanu

juba 2016. aastal.

2

Senisest suurem, kuid jätkuvalt kontrollitud ligipääs internetile on andnud kinnipeetavatele

oluliselt avaramad võimalused õppida, tööd otsida ja vabanemisjärgset elu korraldada (VangS

§ 311, VSKE § 523). See on vähendanud ka vanglaametnike koormust, sest nüüd ei pea nad

kinnipeetavate eest igapäevaseid asju ajama: näiteks ühistranspordi sõidugraafikuid otsima,

võimalikke tööandjaid ja õppekursusi leidma ega tööle kandideerimise avaldusi saatma. Nii saavad

ametnikud rohkem keskenduda sisulisele tööle: kinnipeetavate toetamisele, suunamisele ja

nõustamisele.

Kontrollkäikude ajal oli kõigis kolmes avavanglas üks töötav kinnipeetavatele seadistatud

statsionaarne arvuti. Nii kinnipeetavad kui ka vanglateenistujad möönsid, et ühe arvuti jagamine

võib osutuda keeruliseks, kui ühel ja samal ajal vajab arvutit mitu inimest. Seetõttu võiks

avavanglatesse hankida rohkem kinnipeetavate jaoks seadistatud statsionaarseid arvuteid.

Kinnipeetavatel on nüüd võimalik väljaspool vanglat viibides kasutada vangla antud piiratud

funktsioonidega mobiiltelefone (VangS § 22 lg-d 4 ja 5, VSKE § 512).

Nii kinnipeetavad kui ka vanglateenistujad pidasid seda muudatust väga oluliseks, sest telefonitsi

saavad nad vajaduse korral kiiresti üksteisega ühendust võtta. Kui varem oli probleem selles, et

väljaspool vanglat töötavatel kinnipeetavatel oli keeruline kohtuda inspektor-kontaktisikutega,

kuna kontaktisiku vastuvõtuajad kattusid nende tööajaga, siis nüüd on neil võimalik küsimusi

arutada telefoni teel. Mobiiltelefoni abil saab vangla igal hetkel kinnipeetava asukohta kindlaks

määrata ning kinnipeetav võib telefonist otsida praktilist infot, näiteks ühistranspordi

sõidugraafikuid või kasutada poes kalkulaatorit. Oluline on, et hädaolukorras saab telefoniga

kiiresti abi kutsuda (nt terviserikke korral kutsuda kiirabi).

Kinnipeetavad pidasid väga tähtsaks seda, et nad saavad väljaspool vanglat viibides telefonitsi

suhelda oma pere ja lähedastega. Nii on vähendatud telefonijärjekordi, mis tavaliselt kippusid

tööpäeva lõpus avavanglate eluosakondades tekkima. Kinnipeetavate ja ametnike sõnul on nüüd

telefoni kasutamisega seotud vaidlusi ja pingeid märksa vähem.

Viru Vangla avavangla eluosakondadesse muretsetud raadiotelefoni teel saavad kinnipeetavad

suhelda oma lähedastega privaatselt (nt teistest eemal oma toas). Sama lahendust võiks kaaluda ka

Tallinna Vangla ja Tartu Vangla avavanglas. Kinnipeetavad selgitasid, et ühisruumides, kus

inimesed vaatavad televiisorit ja liiguvad, teevad süüa ja suhtlevad, ei ole võimalik lauatelefoniga

omaette vestelda. Helistamise vajadus tekib aga eriti nädalavahetustel ja pühade ajal, kui

väljaspool vanglat liigutakse vähem (seepärast on siis ka võimalus mobiiltelefoni kasutada

väiksem).

1.2. Lühiajaline väljasõit ja kokkusaamine

Vanglateenistujad selgitasid, et kinnipeetava lühiajalise väljasõidu tingimuste täitmist kontrollides

arvestatakse, kas peres on lapsi ning püütakse teha kontrolle diskreetselt – võttes võimaluse korral

arvesse näiteks laste uneaegu. Ka on kasutatud lastega peres kontrolli tehes erariietust. Nõnda on

rohkem arvestatud laste õigusi ja heaolu ning see on kooskõlas ka Euroopa Nõukogu ministrite

komitee juhistega kinnipeetavate laste kohta (CM/Rec(2018)5, art 28). Seda tava tuleks jätkata.

Kiiduväärt on avavanglate lähenemine, mis võimaldab kinnipeetaval – eelnevalt kindlaks

määratud tingimustel – veeta aega oma lapsega näiteks pargis, kinos, muuseumis või ujulas. Varem

võis juhtuda, et kodukülastuse ajal ei tohtinud kinnipeetav väljaspool koduseinu liikuda. See

3

vähendas vanglas viibiva vanema võimalusi veeta lapsega aega mänguliselt ja tähendusrikkalt ning

selle kaudu tugevdada häid suhteid.

Mõned kinnipeetavad tõdesid, et argipäevadel toimuvate kodukülastuste ajal ei ole perel võimalik

kuigi palju koos olla, sest abikaasa ja lapsed viibivad suure osa ajast tööl või koolis. Seetõttu

peavad kinnipeetavad ja nende pered oluliseks just nädalavahetustel toimuvaid kohtumisi, mis

loovad parema võimaluse sisukaks koosolemiseks. Lühiajalise väljasõidu lubamisel võiksid

avavanglad jälgida, et väljasõidu aeg ja korraldus võimaldaksid selle eesmärke tegelikult täita.

Avavanglate kokkusaamisruumidesse on muretsetud mugavamat mööblit, lauamänge,

joonistamistarbeid ja mänguasju. Näiteks Viru Vangla avavangla kokkusaamisruumi aitas

kenamaks teha kinnipeetav, kes kaunistas toa seinamaalinguga.

. 1

Mugavad ja lapsesõbralikud ruumid toetavad laste heaolu, aitavad tugevdada peresidemeid ja

soodustavad kinnipeetavate ühiskonda naasmist (vt ka CM/Rec(2018)5, art 20).

Kokkusaamisruumide kujundamisel saab vanglatele olla abiks ka Sotsiaalministeeriumi 2025.

aastal valminud juhend „Lastele suunatud ruumide kujundamine tugiteenuste pakkumiseks

igapäevakeskkonnas“. Sellest leiab praktilisi soovitusi, kuidas saab lapsele luua turvalise,

ligipääsetava ja ühtlasi hoolivust väljendava ruumi.

1.3. Aknakatted ja värskes õhus liikumine

Õiguskantsler on soovitanud hankida kinnipeetavate tubadesse aknakatted, millega saaks

reguleerida päevavalgust ruumis (vt 2023. aastal koostatud kokkuvõtet).

Tartu Vangla avavangla kinnipeetavate ja Tallinna Vangla avavangla naiskinnipeetavate tubade

akendele on paigaldatud rulood. Selline lahendus tagab suurema privaatsuse ning loob paremad

magamistingimused.2 Ka Tallinna Vangla avavangla meeskinnipeetavate tubadesse tuleks hankida

sobivad aknakatted. Viru Vangla avavangla tubades on kaks akent, kuid ruloo on pandud vaid ühe

akna ette. Viru Vangla võiks kaaluda kõigi akende ette sobivate aknakatete hankimist.

Avavanglate kinnipeetavatel on head võimalused värskes õhus liikuda ja treenida. Tartu Vangla

avavangla meeskinnipeetavad olid rahul, et jalutushoovi on hangitud jõuharjutusteks sobivad

vahendid (nt hantlid, kangid jms). Vanglal tuleks jälgida, et ka naiskinnipeetavatel oleksid

samaväärsed võimalused värskes õhus liikuda ja treenida. Õiguskantsler on sellele ka varem Tartu

Vangla avavangla tähelepanu juhtinud (viimati 2020. aastal).

1 Fotod Viru Vangla avavangla ruumidest, tehtud 04.11.2025 kontrollkäigu ajal. 2 Vt kinnipeetavate uneprobleemide kohta õiguskantsleri 2024. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu

kokkuvõtet (p 2).

4

1.4. Läbiotsimised ja testimine

Avavanglad on nüüdseks muutnud kinnipeetavate läbiotsimise tava. Õiguskantsler osutas sellele

vajadusele tähelepanu juba 2020. aastal. Sarnaselt õiguskantsleriga leidis Riigikohus 19.06.2025

otsuses nr 3-22-1384, et sagedane ja süstemaatiline väljaspool avavanglat töötavate kinnipeetavate

lahti riietumisega läbiotsimine ei ole proportsionaalne, sest selline läbiotsimine ei ole seotud

konkreetse ohuga.

Narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamiseks on avavanglatesse varutud nii uriini- kui ka

süljeteste. Mõlemat liiki teste leidus avavanglates ka 2023. aastal. Seega peavad vanglad süljeteste

usaldusväärseks ja sobivaks alternatiiviks uriinitestidele.

Kinnipeetavad väitsid, et narkootiliste ainete tuvastamiseks kasutatakse siiski valdavalt uriiniteste.

Uriiniproov antakse WC-s ning protseduuri jälgib valvur. See riivab tugevalt testitavate privaatsust

ega ole ka protseduuri jälgivale teenistujale meeldiv. Inimese privaatsust oluliselt vähem riivavaid

süljeteste tehakse väidetavalt vaid siis, kui proovivõtja on vastassoost. Vanglateenistujate sõnul on

mõni kinnipeetav soovinud ise just uriinitesti teha, sest see võtab vähem aega.

Arvestades seda, et avavanglad kasutavad narkootiliste ainete tarvitamise kontrollimiseks

erinevaid teste, siis võiks kinnipeetav saada valida tema privaatsust kõige vähem riivava

lahenduse.

2. Eakamad ja raskelt haiged kinnipeetavad

Kõigis kolmes avavanglas oli eakamaid ja ka raskeid haigusi põdevaid inimesi. Teenistujate sõnul

on selliseid kinnipeetavaid avavanglates aina rohkem.

Vanemaealiste kinnipeetavate osakaalu suurenemisele on õiguskantsler osutanud ka kinnistesse

vanglatesse tehtud kontrollkäikudel (vt nt 2023. aastal Tartu Vanglas, 2024. aastal Viru Vanglas

ja Tallinna Vanglas). Eakamate ja raskelt haigete kinnipeetavate arvu kasv toob ka avavanglates

kaasa vajaduse kohandada kinnipidamistingimusi ja teenuseid, arvestades inimeste

terviseseisundit ning toetusvajadust.

Liikumisraskustega kinnipeetavate jaoks olid avavanglates olemas vajalikud abivahendid (nt

kargud, ratastool, pesutool, voolikuga dušiotsik jne). Vanglad on püüdnud leida eakamate ja

terviseseisundist tulenevate erivajadustega kinnipeetavatele sobivamad kohad: need inimesed

majutatakse näiteks avavanglate esimesele korrusele, et neil oleks lihtsam õue minna; narivoodiga

tubades tagatakse neile alumine magamiskoht jne. Vajaduse korral kaasatakse abistajaid ka

kinnipeetavate seast, et toetada neid inimesi igapäevatoimingutes. Kõikidesse avavanglatesse on

hangitud AED elustamisseadmed (automated external defibrillator) ning valvureid on õpetatud

neid kasutama.

Avavanglate teenistujad rääkisid, et mõned kinnipeetavad on pidanud oma terviseseisundi tõttu

veetma vahel mitmeid päevi voodis ning nende seisund võib ootamatult halveneda. Tuleks leida

lahendus, kuidas sellises olukorras inimene saaks valvuritele endast märku anda: näiteks võiks

voodi lähedale paigutada häirenupu või pakkuda inimesele randmele kinnitatavat häirenuppu.

Kutsunginuppude kasutamist on õiguskantsler soovitanud kinnistele vanglatele ka varem ning

need on kasutusele võetud näiteks Viru Vanglas (vt 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud

kontrollkäigu kokkuvõte, p 8.1).

5

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud eakamad kinnipeetavad leidsid, et ametnikud on nendega

sõbralikud, kannatlikud ja abivalmid. Samas avaldas mitu vanemat meest arvamust, et neil on

keeruline jagada kambrit nooremate meestega, sest need on halvustanud nende vanust, hügieeni ja

terviseseisundit. Vahel on pingeid tekitanud ka see, kui noored peavad televiisori heli liiga valjuks

või soovivad toaakent öö läbi lahti hoida. See tähendab eakama inimese jaoks vastupidi

külmatunnet. Üks eakam kinnipeetav tunnistas, et ta talus olukorda vaikides, et vältida konflikti ja

enda vastu pööratud pahameelt. Olukord lahenes siis, kui noorem toakaaslane vanglast vabanes.

Eakamate kinnipeetavate suurim mure on kehv arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise oskus.

Paljudele väga pikalt vangistuses viibinud eakamatele kinnipeetavatele valmistavad ka esmapilgul

lihtsad igapäevatoimingud (näiteks bussisõit, poes käimine) raskusi, sest vahepeal on elukorraldus

ja tehnoloogilised lahendused oluliselt muutunud. Seetõttu on neil keeruline väljaspool vanglat

toimuvate tegevustega kohaneda.

Vanglateenistujad kinnitasid samuti, et eakamad kinnipeetavad vajavad tavapärasest rohkem

juhendamist ja tuge, eriti side- ja tehnikavahendite kasutamisel. Mitmed vanemaealised märkisid,

et inspektor-kontaktisiku soovitusel on nad end kirja pannud Eesti Töötukassa pakutavatele

arvutikursustele.

Avavanglatel tuleb jätkata eakamate kinnipeetavate nõustamist ja toetamist, et nad oskaksid side-

ja tehnikavahendeid kasutada.

Avavanglad võiksid senisest enam mõelda, kuidas hõivata eakamaid ja raskelt haigeid

kinnipeetavaid, kes vanuse või terviseseisundi tõttu ei saa väljaspool vanglat töötada ega õppida.

Neile võiks pakkuda avavangla sees kohandatud ja juhendatud tegevusi, mis arvestavad nende

võimeid ja vajadusi. Füüsiline aktiivsus on oluline, et eakas saaks igapäevaste tegevustega

võimalikult pikalt iseseisvalt hakkama.

Oluline on ka see, et ametnikud oskaksid õigeaegselt märgata neurodegeneratiivsete haiguste (mis

võivad põhjustada erinevaid dementsuse vorme) või vaimse tervise probleemide (nt depressiooni)

tundemärke. Selleks tuleks vanglateenistujaid vajaduse korral koolitada.

3. Elamisloata kinnipeetavad

Avavanglates oli mitmeid kinnipeetavaid, kellel puudus Eestis kehtiv elamisluba.

Vanglateenistujad möönsid, et see vähendab nende võimalusi osaleda avavanglas

taasühiskonnastavates tegevustes (nt kasutada Eesti Töötukassa teenuseid: osaleda keeleõppes,

kursustel, saada karjäärinõustamist ja tööpakkumisi). Ilma elamisloata on neil keeruline enda

vabanemist ette valmistada ja pärast vanglast vabanemist õiguskuulekalt toime tulla.

Üks kinnipeetav oli mures selle pärast, kuidas ta peatse vanglast vabanemise järel hakkama saab.

Ta taotles avavanglas viibimise ajal tähtajalist elamisluba, kuid Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

jättis tema taotluse läbi vaatamata.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lg 1 punktis 6 on sätestatud, et välismaalase tähtajalise

elamisloa taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalasel ei pea olema Eestis elamisluba.

Kinnipidamisasutuses viibiva isiku Eestis viibimise seaduslik alus on vahetult seadusest,

kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus ning kinnipidamise ajal ei pea tal olema

muud viibimisalust, sealhulgas elamisluba (VMS § 43 lg 3 koostoimes lg 1 p-ga 5).

6

27. aprillil 2025 jõustus VMS § 219 lõige 3, mis võimaldab jätta VMS § 219 lg 1 punkti 6

kohaldamata, kui välismaalane on selline Eesti kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu

või arestialune, keda ükski riik ei pea kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks. Välismaalaste

seadus ei tee aga vahet sellel, kas tähtajalise elamisloa taotluse on esitanud kinnises vanglas viibiv

kinnipeetav; avavanglas karistust kandev kinnipeetav või kinnipeetav, kellel on võimalik

avavanglas karistust kandma asuda või ennetähtaegselt vabaneda.

Õiguskantsleri nõunikega vestelnud kinnipeetav taotles avavanglas viibides uuesti tähtajalist

elamisluba ja andis mõni päev enne vabanemist õiguskantslerile teada, et PPA ei olnud tema kohta

otsust teinud. Ilma elamisloata ei ole tal aga võimalik vabanedes sõlmida töölepingut, leida

elamispinda ega kasutada riigi pakutavaid sotsiaal- ja muid teenuseid. Kinnipeetav selgitas veel,

et tähtajalise elamisloa taotluse uuesti esitamine on olnud keeruline ka seetõttu, et PPA esindustes

ei ole kuude kaupa vabu vastuvõtuaegu. Nii võib juhtuda, et avavanglas viibija vabaneb vanglast

enne, kui tal tekib taotluse esitamise tegelik võimalus, või enne PPA otsuse tegemist. Siseministri

määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 26 järgi vaadatakse taotlus üldjuhul

läbi ja tehakse selle kohta otsus 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist või puuduste

kõrvaldamist.

Euroopa Inimõiguste Kohus ning rahvusvahelised kinnipidamisstandardid ja organisatsioonid

näevad inimväärse karistuse lahutamatu osana inimese õigust ja võimalust osaleda

taasühiskonnastavates tegevustes ning teha edusamme enda rehabilitatsiooni suunas.3 Euroopa

Nõukogu ministrite komitee on 2012. aastal oma soovituses välisvangide kohta CM/Rec(2012)12

rõhutanud, et välismaalastest kinnipeetavate vabastamist tuleb ette valmistada õigeaegselt ja

selliselt, et see soodustaks nende ühiskonda naasmist (art 35.1.). Välismaalase

taasühiskonnastamise hõlbustamiseks tuleb juba karistuse kandmise ajal ja võimalikult vara välja

selgitada, milline saab olema tema õiguslik staatus pärast vabanemist (art 35.2(a)). Kui

välismaalane jääb pärast vanglast vabanemist samasse riiki elama, tuleb vanglal,

kriminaalhooldusel ja muudel asutustel tagada talle vajalik tugi (art 35.3). Välismaalastest

kinnipeetavate diskrimineerimine ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamisel on keelatud

(art 36.1). Hõlbustamaks välismaalaste ühiskonda naasmist, tuleb astuda praktilisi samme, et

tagada vajalikud dokumendid, sh isikut tõendavad dokumendid (art 37.1).

On eluliselt usutav, et kui avavanglas viibiv inimene ei saa Eestis kehtiva elamisloa puudumise

tõttu täiel määral osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ega valmistuda iseseisvaks

toimetulekuks pärast vabanemist, on tema võimalused vangistuse eesmärke saavutada väiksemad

(sh võrreldes kehtiva elamisloaga kinnipeetavatega). Toimetulekuraskustesse sattumise oht

suureneb veelgi, kui inimesel pole pärast (ava)vanglast vabanemist kehtivat elamisluba. Selleta ei

saa inimene töötada, elukohta registreerida ega igapäevaelu korraldada. See võib ohustada sageli

aastaid kestnud tööd ja pingutust, mida nii inimene ise kui ka vanglad on teinud vangistuse

eesmärkide saavutamiseks.

3 Vt nt EIK suurkoja otsus Dickson vs. Ühendkuningriik, 04.12.2007, p 75; EIK suurkoja otsus Vinter jt vs.

Ühendkuningriik, 09.07.2013, p 115; EIKo Harakchiev ja Tolumov vs. Bulgaaria, 08.07.2014, p 245; EIK suurkoja

otsus Murray vs. Madalmaad, 26.04.2016, p-d 101−104; ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglid

(Mandela reeglid) art 4, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta

preambul.

7

Õigusaktid ega ka riigiasutuste töökorraldus ei tohiks seada takistusi inimese

taasühiskonnastamisele ega panna teda olukorda, kus seaduslike valikute puudumise tõttu võib

inimene uuesti panna toime õigusrikkumisi.

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond kinnitas õiguskantslerile, et ministeerium ja

vanglad on sellest probleemist teadlikud ning püüdnud sellele koos Politsei- ja Piirivalveametiga

sobivaid lahendusi leida.

Palun Justiits- ja Digiministeeriumil ja Politsei- ja Piirivalveametil jätkata koostööd ning kaasata

sellesse ka Siseministeerium. Muu hulgas tuleks ühiselt hinnata, kas kehtivad õigusaktid ja

asutuste praktika on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja põhimõtetega, mis käsitlevad

välismaalastest kinnipeetavate kohtlemist.

Ootan vanglatelt ja Justiits- ja Digiministeeriumilt tagasisidet 8. maiks 2026.

Saadan antud kokkuvõtte punktis 3 käsitletud teema arvamuse avaldamiseks ka Politsei-ja

Piirivalveameti peadirektorile ja siseministrile.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415

[email protected]