Pöördumine seoses erisoodustustega
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/1364-1 |
| Registreeritud | 19.03.2024 |
| Sünkroonitud | 23.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE (MPO, TAPO) |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere,
Saadan Eesti Tööandjate Keskliidu pöördumise seoses erisoodustustega. Hea meelega täpsustame vajadusel.
Lugupidamisega,
RAUL ARON
Analüütik-arendusnõunik/ Analyst-R&D advisor
GSM: +372 56 475 111
Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers’ Confederation
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-03-18 16:27:09
Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/41-1
15165 Tallinn
Erisoodustuste ülevaatamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga üle vaadata tööandja sõiduauto erisoodustuse hind ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba kompensatsiooni piirmäär. Leiame, et erisoodustuste puhul tuleks lisaks inflatsioonile silmas pidada ka erisoodustuste maksustamise mõju vastavalt liikuvusele, kvalifikatsioonile, tervisele jne.
Tõsi on, et isikliku sõiduauto kompensatsiooni ja lähetuste päevaraha maksuvabastuse piirmäärad on inflatsioonile jalgu jäänud ning neid tuleks tõsta. Lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nt muutumatuna püsinud 2016. aastast ja paljudes riikides ei kata enam piisavalt viibimiskulusid. Mitmed riigid (nt Soome) tõstavad piirmäärasid regulaarselt ja see soodustab teenuste eksporti nendest riikidest. Isikliku sõiduauto maksuvaba hüvitise piirmäär on aga muutumatuna püsinud lausa aastast 2014.
Tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna muutmisel tuleks seevastu arvestada ka nii tööandja sõiduauto maksustamise kui mootorsõidukimaksu potentsiaalset negatiivset mõju tööjõu mobiilsusele. Kui inimestel on isiklikku sõiduvahendit tulevikus raskem lubada, peaks tööandja sõiduauto erisoodustus muutuma hoopis soodsamaks, et motiveerida tööandjaid ettevõtte sõidukeid tööandjate töö- ja koduvaheliseks transpordiks kasutama. Nii mootorsõidukimaksu kehtestamine kui tööandjatranspordi erisoodustuse kallimaks muutmine võib tööjõu kättesaadavust vähendada ja see oleks majandusele negatiivse mõjuga.
Teiseks tuletame meelde oma ettepanekut tõsta oluliselt terviseedenduse maksuvabastuse piirmäära ja lisada piirmäärata maksuvabade kulutuste loetellu tervishoiuteenused ja retseptiravimid.
Oleme terviseedenduse ettepanekut tutvustanud ka tervishoiuasutustele, Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile, ega ole kohanud sisulisi vastuargumente. Usume, et aeg on küps see muudatus ära teha.
Täpsemalt on meie ettepanek olnud järgmine:
1) Esiteks tervishoiuteenused (taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused) ja tervisekindlustus piirmäära alt välja viia.
2) Lisaks muuta maksuvabaks ilma koguselise piiranguta:
a. Mistahes tervishoiuteenused, sh ennetusmeetmed (nt vaktsiinid), ning (retsepti)ravimid. Rahandusministeerium on õigesti välja toonud, et mitmetel tegevusaladel pole töötajad terviseedenduse ehk peamiselt spordi kompenseerimisest huvitatud, kuna töötajad teevad valdavalt füüsilist tööd (töötlev tööstus, kinnisvarahaldus, kaubandus) või viibivad palju kodust eemal (transport). Tervishoiuteenused võivad nende inimeste jaoks olla oluliselt kasulikum, kui tööandja sellesse on nõus panustama.
b. Psühholoogiteenused ja vaimset tervist toetavad teenused, mida praegune loetelu ei kata – nt stressijuhtimise koolitus, nõustava psühholoogi konsultatsioonid jm ennetav tegevus;
c. Tervisekäitumise koolitused ja konsultatsioonid;
d. Terviseuuringute kulud ja muu terviseedendus, mis jäävad välja kohustuslikust töötervishoiu ja tööohutuse tegevuste loetelust ja tervishoiuteenuste nimekirjast;
e. Tervisejälgimise jm meditsiiniseadmete soetamine.
3) Spordiga seotud kulude arvestus muuta kvartalipõhisest aastapõhiseks. Nt tööandja spordirajatise hooldus ja ka avalike spordirajatiste või -ürituste külastatavus võib olla sesoonne.
4) Rahalist piirangut tõsta vähemalt 600 euroni aastas (50%), et võimaldada tööandjatel kompenseerida tervist edendavaid teenuseid seadusandja algselt lubatud mahus vastavalt vahepealsele hinnatõusule. Tervishoid on võrreldes 2018 jaanuariga, kui terviseedenduse maksuvabastus jõustus, 2024 alguseks kallinenud 37%. Kaubad ja teenused kokku isegi 45%.
Kolmandaks valdkonnaks, mida tuleks muuta, on tööandja kolmanda samba maksete vabastamine sotsiaalmaksust. Tööandjapensionide vajadusest on viimasel ajal palju räägitud. Praegu on tööandjate jaoks äärmiselt demotiveeriv kolmanda samba vabatahtlikule panusele lisaks maksta sellelt veel ka teise samba makse ja sotsiaalmaksus sisalduv riikliku pensionikindlustuse makse.
Kokkuvõttes leiame, et ülaltoodud muudatused erisoodustuste maksustamisel on väärt kaalumist. Need on meie hinnangul perspektiivis pigem positiivse mõjuga riigieelarvelaekumistele ega moonuta liialt maksusüsteemi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/41-1
15165 Tallinn
Erisoodustuste ülevaatamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga üle vaadata tööandja sõiduauto erisoodustuse hind ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba kompensatsiooni piirmäär. Leiame, et erisoodustuste puhul tuleks lisaks inflatsioonile silmas pidada ka erisoodustuste maksustamise mõju vastavalt liikuvusele, kvalifikatsioonile, tervisele jne.
Tõsi on, et isikliku sõiduauto kompensatsiooni ja lähetuste päevaraha maksuvabastuse piirmäärad on inflatsioonile jalgu jäänud ning neid tuleks tõsta. Lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nt muutumatuna püsinud 2016. aastast ja paljudes riikides ei kata enam piisavalt viibimiskulusid. Mitmed riigid (nt Soome) tõstavad piirmäärasid regulaarselt ja see soodustab teenuste eksporti nendest riikidest. Isikliku sõiduauto maksuvaba hüvitise piirmäär on aga muutumatuna püsinud lausa aastast 2014.
Tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna muutmisel tuleks seevastu arvestada ka nii tööandja sõiduauto maksustamise kui mootorsõidukimaksu potentsiaalset negatiivset mõju tööjõu mobiilsusele. Kui inimestel on isiklikku sõiduvahendit tulevikus raskem lubada, peaks tööandja sõiduauto erisoodustus muutuma hoopis soodsamaks, et motiveerida tööandjaid ettevõtte sõidukeid tööandjate töö- ja koduvaheliseks transpordiks kasutama. Nii mootorsõidukimaksu kehtestamine kui tööandjatranspordi erisoodustuse kallimaks muutmine võib tööjõu kättesaadavust vähendada ja see oleks majandusele negatiivse mõjuga.
Teiseks tuletame meelde oma ettepanekut tõsta oluliselt terviseedenduse maksuvabastuse piirmäära ja lisada piirmäärata maksuvabade kulutuste loetellu tervishoiuteenused ja retseptiravimid.
Oleme terviseedenduse ettepanekut tutvustanud ka tervishoiuasutustele, Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile, ega ole kohanud sisulisi vastuargumente. Usume, et aeg on küps see muudatus ära teha.
Täpsemalt on meie ettepanek olnud järgmine:
1) Esiteks tervishoiuteenused (taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused) ja tervisekindlustus piirmäära alt välja viia.
2) Lisaks muuta maksuvabaks ilma koguselise piiranguta:
a. Mistahes tervishoiuteenused, sh ennetusmeetmed (nt vaktsiinid), ning (retsepti)ravimid. Rahandusministeerium on õigesti välja toonud, et mitmetel tegevusaladel pole töötajad terviseedenduse ehk peamiselt spordi kompenseerimisest huvitatud, kuna töötajad teevad valdavalt füüsilist tööd (töötlev tööstus, kinnisvarahaldus, kaubandus) või viibivad palju kodust eemal (transport). Tervishoiuteenused võivad nende inimeste jaoks olla oluliselt kasulikum, kui tööandja sellesse on nõus panustama.
b. Psühholoogiteenused ja vaimset tervist toetavad teenused, mida praegune loetelu ei kata – nt stressijuhtimise koolitus, nõustava psühholoogi konsultatsioonid jm ennetav tegevus;
c. Tervisekäitumise koolitused ja konsultatsioonid;
d. Terviseuuringute kulud ja muu terviseedendus, mis jäävad välja kohustuslikust töötervishoiu ja tööohutuse tegevuste loetelust ja tervishoiuteenuste nimekirjast;
e. Tervisejälgimise jm meditsiiniseadmete soetamine.
3) Spordiga seotud kulude arvestus muuta kvartalipõhisest aastapõhiseks. Nt tööandja spordirajatise hooldus ja ka avalike spordirajatiste või -ürituste külastatavus võib olla sesoonne.
4) Rahalist piirangut tõsta vähemalt 600 euroni aastas (50%), et võimaldada tööandjatel kompenseerida tervist edendavaid teenuseid seadusandja algselt lubatud mahus vastavalt vahepealsele hinnatõusule. Tervishoid on võrreldes 2018 jaanuariga, kui terviseedenduse maksuvabastus jõustus, 2024 alguseks kallinenud 37%. Kaubad ja teenused kokku isegi 45%.
Kolmandaks valdkonnaks, mida tuleks muuta, on tööandja kolmanda samba maksete vabastamine sotsiaalmaksust. Tööandjapensionide vajadusest on viimasel ajal palju räägitud. Praegu on tööandjate jaoks äärmiselt demotiveeriv kolmanda samba vabatahtlikule panusele lisaks maksta sellelt veel ka teise samba makse ja sotsiaalmaksus sisalduv riikliku pensionikindlustuse makse.
Kokkuvõttes leiame, et ülaltoodud muudatused erisoodustuste maksustamisel on väärt kaalumist. Need on meie hinnangul perspektiivis pigem positiivse mõjuga riigieelarvelaekumistele ega moonuta liialt maksusüsteemi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-03-18 16:27:09
Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/41-1
15165 Tallinn
Erisoodustuste ülevaatamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga üle vaadata tööandja sõiduauto erisoodustuse hind ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba kompensatsiooni piirmäär. Leiame, et erisoodustuste puhul tuleks lisaks inflatsioonile silmas pidada ka erisoodustuste maksustamise mõju vastavalt liikuvusele, kvalifikatsioonile, tervisele jne.
Tõsi on, et isikliku sõiduauto kompensatsiooni ja lähetuste päevaraha maksuvabastuse piirmäärad on inflatsioonile jalgu jäänud ning neid tuleks tõsta. Lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nt muutumatuna püsinud 2016. aastast ja paljudes riikides ei kata enam piisavalt viibimiskulusid. Mitmed riigid (nt Soome) tõstavad piirmäärasid regulaarselt ja see soodustab teenuste eksporti nendest riikidest. Isikliku sõiduauto maksuvaba hüvitise piirmäär on aga muutumatuna püsinud lausa aastast 2014.
Tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna muutmisel tuleks seevastu arvestada ka nii tööandja sõiduauto maksustamise kui mootorsõidukimaksu potentsiaalset negatiivset mõju tööjõu mobiilsusele. Kui inimestel on isiklikku sõiduvahendit tulevikus raskem lubada, peaks tööandja sõiduauto erisoodustus muutuma hoopis soodsamaks, et motiveerida tööandjaid ettevõtte sõidukeid tööandjate töö- ja koduvaheliseks transpordiks kasutama. Nii mootorsõidukimaksu kehtestamine kui tööandjatranspordi erisoodustuse kallimaks muutmine võib tööjõu kättesaadavust vähendada ja see oleks majandusele negatiivse mõjuga.
Teiseks tuletame meelde oma ettepanekut tõsta oluliselt terviseedenduse maksuvabastuse piirmäära ja lisada piirmäärata maksuvabade kulutuste loetellu tervishoiuteenused ja retseptiravimid.
Oleme terviseedenduse ettepanekut tutvustanud ka tervishoiuasutustele, Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile, ega ole kohanud sisulisi vastuargumente. Usume, et aeg on küps see muudatus ära teha.
Täpsemalt on meie ettepanek olnud järgmine:
1) Esiteks tervishoiuteenused (taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused) ja tervisekindlustus piirmäära alt välja viia.
2) Lisaks muuta maksuvabaks ilma koguselise piiranguta:
a. Mistahes tervishoiuteenused, sh ennetusmeetmed (nt vaktsiinid), ning (retsepti)ravimid. Rahandusministeerium on õigesti välja toonud, et mitmetel tegevusaladel pole töötajad terviseedenduse ehk peamiselt spordi kompenseerimisest huvitatud, kuna töötajad teevad valdavalt füüsilist tööd (töötlev tööstus, kinnisvarahaldus, kaubandus) või viibivad palju kodust eemal (transport). Tervishoiuteenused võivad nende inimeste jaoks olla oluliselt kasulikum, kui tööandja sellesse on nõus panustama.
b. Psühholoogiteenused ja vaimset tervist toetavad teenused, mida praegune loetelu ei kata – nt stressijuhtimise koolitus, nõustava psühholoogi konsultatsioonid jm ennetav tegevus;
c. Tervisekäitumise koolitused ja konsultatsioonid;
d. Terviseuuringute kulud ja muu terviseedendus, mis jäävad välja kohustuslikust töötervishoiu ja tööohutuse tegevuste loetelust ja tervishoiuteenuste nimekirjast;
e. Tervisejälgimise jm meditsiiniseadmete soetamine.
3) Spordiga seotud kulude arvestus muuta kvartalipõhisest aastapõhiseks. Nt tööandja spordirajatise hooldus ja ka avalike spordirajatiste või -ürituste külastatavus võib olla sesoonne.
4) Rahalist piirangut tõsta vähemalt 600 euroni aastas (50%), et võimaldada tööandjatel kompenseerida tervist edendavaid teenuseid seadusandja algselt lubatud mahus vastavalt vahepealsele hinnatõusule. Tervishoid on võrreldes 2018 jaanuariga, kui terviseedenduse maksuvabastus jõustus, 2024 alguseks kallinenud 37%. Kaubad ja teenused kokku isegi 45%.
Kolmandaks valdkonnaks, mida tuleks muuta, on tööandja kolmanda samba maksete vabastamine sotsiaalmaksust. Tööandjapensionide vajadusest on viimasel ajal palju räägitud. Praegu on tööandjate jaoks äärmiselt demotiveeriv kolmanda samba vabatahtlikule panusele lisaks maksta sellelt veel ka teise samba makse ja sotsiaalmaksus sisalduv riikliku pensionikindlustuse makse.
Kokkuvõttes leiame, et ülaltoodud muudatused erisoodustuste maksustamisel on väärt kaalumist. Need on meie hinnangul perspektiivis pigem positiivse mõjuga riigieelarvelaekumistele ega moonuta liialt maksusüsteemi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht
Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/41-1
15165 Tallinn
Erisoodustuste ülevaatamine
Austatud minister,
Pöördume teie poole seoses plaaniga üle vaadata tööandja sõiduauto erisoodustuse hind ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba kompensatsiooni piirmäär. Leiame, et erisoodustuste puhul tuleks lisaks inflatsioonile silmas pidada ka erisoodustuste maksustamise mõju vastavalt liikuvusele, kvalifikatsioonile, tervisele jne.
Tõsi on, et isikliku sõiduauto kompensatsiooni ja lähetuste päevaraha maksuvabastuse piirmäärad on inflatsioonile jalgu jäänud ning neid tuleks tõsta. Lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nt muutumatuna püsinud 2016. aastast ja paljudes riikides ei kata enam piisavalt viibimiskulusid. Mitmed riigid (nt Soome) tõstavad piirmäärasid regulaarselt ja see soodustab teenuste eksporti nendest riikidest. Isikliku sõiduauto maksuvaba hüvitise piirmäär on aga muutumatuna püsinud lausa aastast 2014.
Tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna muutmisel tuleks seevastu arvestada ka nii tööandja sõiduauto maksustamise kui mootorsõidukimaksu potentsiaalset negatiivset mõju tööjõu mobiilsusele. Kui inimestel on isiklikku sõiduvahendit tulevikus raskem lubada, peaks tööandja sõiduauto erisoodustus muutuma hoopis soodsamaks, et motiveerida tööandjaid ettevõtte sõidukeid tööandjate töö- ja koduvaheliseks transpordiks kasutama. Nii mootorsõidukimaksu kehtestamine kui tööandjatranspordi erisoodustuse kallimaks muutmine võib tööjõu kättesaadavust vähendada ja see oleks majandusele negatiivse mõjuga.
Teiseks tuletame meelde oma ettepanekut tõsta oluliselt terviseedenduse maksuvabastuse piirmäära ja lisada piirmäärata maksuvabade kulutuste loetellu tervishoiuteenused ja retseptiravimid.
Oleme terviseedenduse ettepanekut tutvustanud ka tervishoiuasutustele, Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile, ega ole kohanud sisulisi vastuargumente. Usume, et aeg on küps see muudatus ära teha.
Täpsemalt on meie ettepanek olnud järgmine:
1) Esiteks tervishoiuteenused (taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused) ja tervisekindlustus piirmäära alt välja viia.
2) Lisaks muuta maksuvabaks ilma koguselise piiranguta:
a. Mistahes tervishoiuteenused, sh ennetusmeetmed (nt vaktsiinid), ning (retsepti)ravimid. Rahandusministeerium on õigesti välja toonud, et mitmetel tegevusaladel pole töötajad terviseedenduse ehk peamiselt spordi kompenseerimisest huvitatud, kuna töötajad teevad valdavalt füüsilist tööd (töötlev tööstus, kinnisvarahaldus, kaubandus) või viibivad palju kodust eemal (transport). Tervishoiuteenused võivad nende inimeste jaoks olla oluliselt kasulikum, kui tööandja sellesse on nõus panustama.
b. Psühholoogiteenused ja vaimset tervist toetavad teenused, mida praegune loetelu ei kata – nt stressijuhtimise koolitus, nõustava psühholoogi konsultatsioonid jm ennetav tegevus;
c. Tervisekäitumise koolitused ja konsultatsioonid;
d. Terviseuuringute kulud ja muu terviseedendus, mis jäävad välja kohustuslikust töötervishoiu ja tööohutuse tegevuste loetelust ja tervishoiuteenuste nimekirjast;
e. Tervisejälgimise jm meditsiiniseadmete soetamine.
3) Spordiga seotud kulude arvestus muuta kvartalipõhisest aastapõhiseks. Nt tööandja spordirajatise hooldus ja ka avalike spordirajatiste või -ürituste külastatavus võib olla sesoonne.
4) Rahalist piirangut tõsta vähemalt 600 euroni aastas (50%), et võimaldada tööandjatel kompenseerida tervist edendavaid teenuseid seadusandja algselt lubatud mahus vastavalt vahepealsele hinnatõusule. Tervishoid on võrreldes 2018 jaanuariga, kui terviseedenduse maksuvabastus jõustus, 2024 alguseks kallinenud 37%. Kaubad ja teenused kokku isegi 45%.
Kolmandaks valdkonnaks, mida tuleks muuta, on tööandja kolmanda samba maksete vabastamine sotsiaalmaksust. Tööandjapensionide vajadusest on viimasel ajal palju räägitud. Praegu on tööandjate jaoks äärmiselt demotiveeriv kolmanda samba vabatahtlikule panusele lisaks maksta sellelt veel ka teise samba makse ja sotsiaalmaksus sisalduv riikliku pensionikindlustuse makse.
Kokkuvõttes leiame, et ülaltoodud muudatused erisoodustuste maksustamisel on väärt kaalumist. Need on meie hinnangul perspektiivis pigem positiivse mõjuga riigieelarvelaekumistele ega moonuta liialt maksusüsteemi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht