Kiri

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV/SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

VEEKOGU KALLASRADA 10 m

RIIGITEE KAITSEVÖÖND 30 m

EMAJÕE KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

EMAJÕE KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m (vt märkused pkt 2)

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL 10-25KM2 VALGALAGA(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU EHITUSKEELUVÖÖND 25 m (vt märkused pkt 2)

EESVOOLU PIIRANGUVÖÖND 50 m (vt märkused pkt 2)

KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 15 m (vt märkused pkt 2)

OLEMASOLEVA PUURKAEVU HOODLUSALA 10 m

PUURKAEVUST TULENEV IMMUTAMISE KEELUALA 50m

43203:001:0256 Ulaka-Muna

Maatulundusmaa 100% 53068.0 m²

43203:001:0214 Muna

Elamumaa 100% 4534.0 m²

43203:001:0215 Munakivi

Maatulundusmaa 100% 45522.0 m²

43203:001:0223 Väike-Muna

Elamumaa 100% 3932.0 m²

43203:001:0257 Ulaka-Muna

Maatulundusmaa 100% 123792.0 m²

43203:001:0271 22250 Luunja-Kavastu-Koosa tee

Transpordimaa 100% 71426.0 m²

43203:001:0258 Traka

Maatulundusmaa 100% 130943.0 m²

43203:001:0136 Koplioja

Maatulundusmaa 100% 39586.0 m²

43203:001:0265 Kruusamäe

Maatulundusmaa 100% 57190.0 m²

43203:001:0094 Mäe

Elamumaa 100% 8827.0 m²

43203:001:0216 Oti

Maatulundusmaa 100% 24839.0 m²

43203:001:0229 Pihlaka

Elamumaa 100% 18678.0 m²

43203:001:0117 Siimu

Elamumaa 100% 6445.0 m²

43203:001:0253 Annoka

Maatulundusmaa 100% 150861.0 m²

13057m²

36397m² 1

2

ESKIISJOONIS

Sääsekõrva külas Munakivi (43201:001:1626) ja Väike-Muna (43203:001:0223) maaüksuste detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Ortofoto: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus 04.02.2026 Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 04.02.2026 2. Kitsendused: Maa- ja Ruumiamet 01.02.2026

Krundi aadress

Krundi planeeritud

pindala

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

(maapinnast)

POS 1 36397 m² Elamumaa 40%

Lubatud katusekalle

Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve

Üksikelamu maa EP

Elamul kuni 2 maapealset korrus+ 1 maa-alune korrus,

abihoonel 1 maapealne korrus

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

4 hoonet (1 üksikelamu +3 abihoonet)

kuni 9,0 m 30-45°500 m²

Hoone suurim lubatud sügavus

kuni 2,5 m

POS 2 13057 m² Elamumaa 100%Üksikelamu maa EP

Elamul kuni 2 maapealset korrus+ 1 maa-alune korrus,

abihoonel 1 maapealne korrus

4 hoonet (1 üksikelamu +3 abihoonet)

30-45°500 m² kuni 9,0 m kuni 2,5 m

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

1 1

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected] www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:1000 Kuupäev veeb. 2026

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

ESKIIS

Raja Tsernjuk

ES-02-26

ja Väike-Muna (43203:001:0223) maaüksuste DP Sääsekõrva külas Munakivi (43201:001:1626)

Põllumajandusmaa MP

Põllumajandusmaa MP

Maatulundusmaa 60%

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 14

62222, Tartu maakond, Luunja vald,

Luunja alevik

Teie 02.03.2026 nr 6-1/582-1

Meie 12.03.2026 nr 7.2-2/26/3387-2

Seisukohtade väljastamine Luunja vallas

Munakivi ja Väike-Muna maaüksuste

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Tartu maakonnas Luunja vallas Sääsekõrva külas Munakivi ja Väike-

Muna maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused 43203:001:0215 ja 43203:001:0223,

edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on kinnistute jagamine kaheks, uuele kinnistul elamu rajamine ning

olemasolevate hoonete rekonstrueerimine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22250 Luunja-

Kavastu-Koosa km 4,25-4,45. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1035 autot. Võttes

aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks järgnevalt.

1. Nõustume eskiisil näidatud juurdepääsude asukohtadega. Uus juurdepääs Pos 1

teenindamiseks (riigitee km 4,34) on meiega kooskõlastatud. Oleme 04.10.2024 sõlminud

detailplaneeringust huvitatud isikuga ristumiskoha lepingu, ristumiskoht on ehitatud ja meie

poolt vastu võetud. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole vastavalt eskiisile, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

2 (3)

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile. Imbäljaku või septiku 10 m kuja peab mahtuma erakinnistule.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Eskiisjoonis

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]