| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 4-4/26/202-2 |
| Registreeritud | 12.03.2026 |
| Sünkroonitud | 13.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected]
12.03.2026 nr DM-127841-22
Arvamuse küsimine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse ja keskkonnaloa nr KL-521649 andmise korralduse ning loa eelnõude kohta
OÜ Laaseri Puit (registrikood 10948289; aadress Joosepi, Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1022604 Orava lubjakivimaardlas Orava V lubjakivikarjäärile keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2024 dokumendina nr DM-127841-1). Taotletav Orava V lubjakivikarjääri asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eramaal Pantma kinnistul (katastritunnus 50401:006:0110, kinnistu nr 2420737, maatulundusmaa 100%). Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 12,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,24 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Orava lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 585) madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 13 plokki, hõlmates seda täielikult. Taotletava mäeeraldisega hõlmatav madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 1088 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1025 tuh m³. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on ehitus ja teedeehitus. Katendi kogus on 238 tuh m³, millest mulla kogus 49 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir (VID kood 62) piiranguvööndiga. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõikele 4, kui mäeeraldis või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS § 49 lõike 9 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes kooskõlastab haldusakti eelnõu või keeldub selle kooskõlastamisest 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Eeltoodu alusel palub Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust ning eelnõude kooskõlastamist või sellest keeldumist MaaPS § 49 lõigetes 4 ja 9 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 11.04.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisad:
Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected]
1. Keskkonnaloa korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-521649 eelnõu 3. Taotlus T_KL-1022604
2(2)
EELNÕU (12.03.2026)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Arvestades OÜ Laaseri Puit 18.03.2024 esitatud keskkonnaloa taotlust nr T-KL/1022604 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. anda OÜ-le Laaseri Puit (registrikood 10948289) Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-521649 kehtivusega 30 aastat; 1.2. määrata keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.4. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused“ toodust; 1.3. korraldus jõustub alates OÜ-le Laaseri Puit teatavakstegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1. Taotluse läbivaatamine OÜ Laaseri Puit (edaspidi loa taotleja, registrikood 10948289; aadress Joosepi, Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T- KL/1022604 Orava lubjakivimaardlas Orava V lubjakivikarjäärile keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2024 dokumendina nr DM- 127841-1). Ettevõte taotleb tähtajalist luba ehituslubjakivi kaevandamiseks. Taotletav Orava V lubjakivikarjääri asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eramaal Pantma kinnistul (katastritunnus 50401:006:0110, kinnistu nr 2420737, maatulundusmaa 100%). Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 12,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,24 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Orava lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 585)
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 13 plokki, hõlmates seda täielikult. Taotletava mäeeraldisega hõlmatav madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 1088 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1025 tuh m³. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on ehitus ja teedeehitus. Katendi kogus on 238 tuh m³, millest mulla kogus 49 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks. Geoloogilise uuringu teostaja oli OÜ J.Viru Markšeideribüroo (registrikood 11644539). Aruande nimetus: „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“. EGF number on 9776. Varud on arvele võetud Maa-ameti 22.09.2023 korraldusega nr 1-17/23/2076. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.
Riigilõiv 1000 eurot on tasutud 18.03.2024 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet, 27.03.2024 kirjaga nr 9-3/24/3768-2). Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Orava V uuringuruumis läbiviidud geoloogilise uuringu aruandele oli lisatud Kaitseministeeriumi 01.09.2023 kiri nr 12-4/23/3053. Nimetatud kirjaga andis Kaitseministeerium nõusoleku maavaravaru (madalamargiline ehituslubjakivi) arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks Orava V uuringuruumis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva läheduses kulgeb vastavalt ~ 20 m ja ~5 m kaugusel metsatee nr 6540001 Pendi tee. Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm- 034), Orava II kruusakarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-513227) ja Orava IV lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-516107). Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (katastritunnus 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnus 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnus 65401:001:0700) kinnistutel enam kui 500 m kaugusel. Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kultuurimälestisi ega muid kitsendusi põhjustavaid üksikobjekte. Taotletavast mäeeraldisest ca
130 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi tedre (Lyrurus tetrix)elupaik (EELISe kood KLO9130872) elupaik ja 1 km kaugusel metsise (Tetrao urogallus ) elupaik (EELIS kood KLO9102088). Tedre ja metsise kaitseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 18.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa Vallavalitsustele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 oma seisukoha kohalik elanik Rain Orgjõe (registreeritud KOTKASes 13.05.2024 nr DM-127841-6). Esitatud arvamusi on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.4. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Märjamaa vald) menetluse algatamisest ning küsis täiendavalt arvamust 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 (registreeritud KOTKAS-s 23.05.2024 dokumendina nr DM-127841-7) nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. Keskkonnaamet edastas Märjamaa Vallavolikogu poolt esitatud tingimusliku nõustumise ja loa taotluse avalikustamisel esitatud seisukoha 27.05.2024 kirjaga nr DM-127841-8 loa taotlejale arvamuse avaldamiseks. Loa taotleja esitas ettevõtte poolse vastuse kodaniku poolt esitatud arvamusele 27.05.2024 (registreeritud KOTKAS-s 29.05.2024 nr DM-127841-9). Keskkonnaamet küsis loa taotlejalt 05.08.2024 kirjaga nr DM-127841-11 lisateavet seoses metsise ja tedre elupaikade lähedusega. Keskkonnaamet palus hinnata karjääride jm koosmõju metsise elupaikade sidususele ning teostada müra modelleerimine.
Loa taotleja esitas 15.11.2024 (registreeritud KOTKAS-s 21.11.2024 nr DM-127841-12) Keskkonnaameti poolt küsitud metsise elupaikade sidususe Orava maardlas ja mürahinnangu. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas xx.xx.xxxx loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis xx.xx.xxxx kirjaga nr xx menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepanekuid/vastuväiteid esitati/ei esitatud. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 „Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel.
3. KAALUTLUSED
3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 Märjamaa Vallavalitsustele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 tingimuslikult. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.4. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise
käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Ettevõte esitas menetluse käigus kaevandamisjäätmekava, mille kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks mäeeraldiselt eemaldatav katend ja maavara töötlemisel tekkivad
sõelmed. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla
maht 49 tuh m3. Katendit kasutatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel karjääri süvendi korrastamisel. Maavara töötlemisel tekivad sõelmed, mis jooksvalt vastavalt nõudlusele turustatakse või vähema nõudluse korral kasutatakse karjääri korrastamiseks. Sõelmeid tekib töötlemisel ca 20% kogu kaevandatavast lubjakivist. Taotletaval mäeeraldisel on kaevandatav
varu 1025 tuh m³. Sõelmeid tekib selle töötlemisel kokku ca 205 tuh m3. Turustamata sõelmeid kasutatakse karjääri korrastamisel esimesel võimalusel.
Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga tingimustele vastavat ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Seega on mäeeraldisele ja selle
teenindusmaale ladustatud kaevandamisjäätmete alune ala JäätS § 352 lõige 1 tingimuste
esinemisel loetav jäätmehoidlaks. Jäätmehoidlad hõlmavad JäätS § 352 lõige 2 kohaselt ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil. Arvestades võimalikke karjääris ladustamist vajavaid jäätmeid ja ladustamise tingimusi vastab kaevandamisjäätmete
hoidla JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid.
Kaevandatud ala saab korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Korrastamisel on otstarbekas kasutada karjääris esinevat materjali nagu katend ja sõelmed. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja
allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Kui korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võõrandatakse katend Maapõueseaduse § 99 kohaselt.
3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõige 2 punktides 1-9 toodud asjaolusid Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.
MaaPS § 55 lõige 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavolikogu nõustus loa andmisega tingimuslikult. Loa taotleja on antud tingimusega nõustunud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. OÜ-l Laser Puit ei ole seisuga 10.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal
on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-521649 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.3.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 3.3.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:
1. karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele;
2. purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa);
3. müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse;
4. juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks;
5. juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada;
6. kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang
tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele; 7. enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist
kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“;
8. müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18;
9. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks;
10. seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus;
11. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks.
3.3.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka kohaliku omavalitsuse tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.3. toodud tingimused. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 järgmise küsimuse kohalik elanik Rain Orgjõe: Kuidas on tagatud Vaimõisa-Kõrvetaguse kruusatee hooldus karjäärimasinate poolt kasutaval lõigul, kuna pidev rasketehnika liiklus kahjustab kruusateed suuremas mahus ja senine paar korda aastas hööveldamine ei taga tee piisavat korrasolekut elanikele? Keskkonnaamet vastas 05.07.2024 kirjaga nr DM-127841-10. Kirjas on toodud, et Keskkonnaamet küsis täiendavat infot loa taotleja käest ning on välja toonud taotleja selgituse: Antud piirkonnas on kaevandused olnud juba 50 aastat ja lisaks on kaevandamiseks luba taotlevaid ettevõtteid teisigi. Kohalikus Omavalitsuses (KOV) tegin ettepaneku kõikide kaevandajatega ja KOV-iga koos teha tee tolmuvabaks. Vastava otsuse ja proportsiooni initsiaatoriks peaks olema Märjamaa valla teedespetsialist. Mina olen nõus panustama, kuna
olen kohalik elanik ja volikogu liige. Keskkonnaamet märkis juurde, et tee hoolduse ja korrashoiu eest vastutab tee valdaja. Keskkonnaloa nr KL-521649 andmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus arvamusi laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
EELNÕU 12.03.2026
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-521649
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit
Registrikood / Isikukood 10948289
Tegevuskoha andmed
Nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Katastritunnus(ed) 50401:006:0110
Territoriaalkood EHAK 9829
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 585
Maardla nimetus Orava
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.34
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024
Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
2/3
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)
Geoloogiafondi number 9776
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023
1. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele. 2. Purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa). 3. Müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 5. Juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada. 6. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. 7. Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜl Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 8. Müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18. 9. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. 10. Seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus. 11. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks.
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 tuh m³ 1 025 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 0502 Märjamaa vald
Kõrvaltingimused
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa
Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
3/3
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1022604
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit
Kontaktisik Raivi Laaser
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ Laaseri Puit taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Orava maardla maavaravaru ploki 13 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kaevandamiseks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Taotleja kavandab maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas ptk 7.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Territoriaalkood 9829
Katastritunnus(ed) 50401:006:0110
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539117, Y: 529620
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 585
Maardla nimetus Orava
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.34
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024
Tegevusala andmed
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Laaseri Puit OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513210
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.08.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)
Geoloogiafondi number 9776
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 025 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1___Orava_V_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2___Orava_V_geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3___Orava_V_korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Orava_V_MKLT_SK_2024.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Orava_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks
Lisa 6: Pantma_nousolek.asice
3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaa_piir__Orava_V_.dgn
Lisa 8: Maeeraldise_piir__Orava_V_.dgn
Lisa 9: Maapinna_samakorgusjooned__Orava_V_.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Nimetus Manus Digitaalselt allkirjastatud taotluse seletuskiri ja graafika Lisa 10: Orava_V_MKLT_allkirjastatud_seletuskiri_ja_graafika.asice
4/4
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50201:001:0207 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
Orava lubjakivikarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
56.92
57.14
56.49
56.18
56.06
5 5 .3
0
56.08
55.51
55.00
55.03
55.18 55.15
55.34
55.41
5 6 .11
5 6 .2
4
55.89
55.76
55.32
56.71
56.77
56.53
56.23 56.12
55.95
56.00 55.97
56.16
56.08
55.19
55.29
55.33
55.28
55.30
55.28
5 5 .8 0
5 5 .7 6
5 5 .5
8 5 5 .4 9
5 4 .8 5
5 4 .6 5
5 3 .9 6
5 2 .9
0 5 2 .8
6
5 2 .1 0
5 2 .0 6
5 1. 9 0
5 1. 8 8
51.70 51.80
51.59 51.44
56.53
49.54
49.75
49.82
49.66
49.63
49.54
49.76
49.80
49.95
50.27
50.04
50.05
50.13 50.23
50.23
50.12
50.26
50.15
50.09
50.14 50.67
50.16
50.68
50.59
50.73
50.53
50.58
50.70
49.94
49.52
50.66
50.43
50.60 50.99
50.96
50.63
50.42
50.52
54.96
54.06
53.61
52.99
53.28
55.62
55.73
55.83
55.84
55.46
55.59
55.49
55.47
55.68
55.45
55.50
55.61 55.25
55.07
55.14 54.59
54.52
54.66 54.15
54.18
54.06
53.50
54.57 54.14
54.04
54.63
54.48 54.79
54.72 54.58
54.02
53.64
53.57
54.12 54.62
54.81
55.04
55.17
55.02
55.16
55.18
55.13
55.01
55.19
55.01
54.76
54.83
54.36
54.64
54.47
54.68
55.06
54.58
54.91
55.06
54.71
54.74
55.15
55.54
55.14 55.11
55.16
54.86
55.64
55.75
54.94
53.74
55.91
54.72
53.75
50.82
50.89
50.94
51.08
50.98
50.89
51.43
51.39
51.62
51.36
51.60
51.47 51.27
51.36
51.57
51.05
50.96
51.03
53.02
52.63
52.48
52.51
52.57
52.29
52.00
51.85
52.00
51.96
52.19
51.95
51.84 52.13
52.07
51.94
51.52
51.36
51.60
51.48
52.19 52.22
52.14 53.48
52.40
52.05 52.97
53.94
52.56
51.21
52.65
53.56
53.95
52.94
52.49
52.65
52.88 53.02
53.03
52.97
52.77
53.11
52.59
52.36
51.89
53.14
52.86
53.15
53.51
51.70
51.71
51.57
51.79
51.99
51.96
52.08
52.30
52.50
52.62
52.30
53.00
53.02 53.17
53.48
53.41
52.90
53.85
54.17
54.01
53.64
54.35
53.85
53.92
53.98
54.06
54.02
53.91
53.85
53.54
53.67
53.64
53.34
53.88
54.55
54.50
54.91
55.11
55.04
54.32
53.93
55.49
55.79
55.77
55.53
55.67
55.41
55.54
55.89
55.86
55.90
55.48
55.80
55.53
55.34
55.07
54.91
55.18
55.16
55.21
56.18
56.89
56.92
55.27
55.39
54.85
55.06
53.82
53.96
53.50 54.18
54.18
55.24
52.71
52.85 52.96
53.04
53.81
53.98 54.48
54.86
55.07
55.43
55.57
55.31
55.43
55.41
54.78
53.75
52.81
52.62
51.95
51.65
52.68
55.77
52.62
51.70
53.56
53.65
53.68
53.53
53.57
53.10
52.69
52.96
52.82
51.11
50.47
50.84
50.01
49.94
50.19
50.51
50.44
50.60
50.42
50.58
50.80
50.58
50.90
50.12
50.14
50.10
50.49
50.38
50.41
50.46
50.65
50.38
50.97
51.61
51.35 51.10
51.12
50.98
51.06
51.00
51.01
51.18
50.82
50.94
51.00
50.96
50.99
50.91
50.69
50.62
51.09
50.98
51.02
51.08
51.00
51.44
51.31
51.48
51.46
51.47
51.44
50.97
51.07
50.92
50.95
51.53
51.89
51.97
52.07
52.13
52.04
52.07
51.97
52.09
54.81
54.99
54.88
54.86
54.85
55.08
54.92
55.10
54.89
54.87
53.86
54.07
53.98
53.82
53.99
54.01
52.96
53.02
53.04
52.37
53.38
52.52
52.40
52.57
52.34
53.44
53.30
54.11
54.12
53.99
55.39
55.48
55.54
55.68
55.68
55.56
56.75
56.65
60.63
56.47
56.30
56.61
56.10
56.05
56.12
55.84
56.06 55.86
55.94
55.99
56.11
56.06 56.08
56.17
56.07
56.55
55.85
56.09
55.92
56.29
56.50
55.85
55.81
56.23
54.00
55.13
55.81 55.82
54.01
55.57
55.63
55.33
55.20
54.59
55.41 55.62
55.66
55.40
55.67
55.42
55.59
55.65
55.65
55.53
55.86
52.85
51.97
52.05
52.07 52.36
52.65
55.49
55.39
54.96
54.81
54.78
54.58
54.52
54.45
54.61
55.05
55.05
55.93
55.92
56.30
56.01
56.18
55.48
50.57 50.53
50.68
50.67
50.68
55.64
55.68
51.05
56.31
56.91
56.77
55.61
55.58
55.34
59.30
56.08
56.23
57.06 56.22
56.09
56.10
58.02
55.64
50.49
50.70
55.03
51.01
50.44
50.50
50.62
50.57
59.83
59.83
54.12
55.68
56.85
58.23
56.28
57.32
55.69
54.09
54.06
53.99
59.10
55.54
53.92
51.06
56.14
55.66
53.04
56.00
50.78
50.95
51.31
51.49
50.87
51.04
51.71
51.41
51.99
52.45
55.75
55.31
55.37
55.63
54.36
53.10
52.34
55.12
54.20
51.22
50.76 50.28
50.71
50.39
51.41
50.78
50.74
54.93
55.14
55.98
55.97
55.77
55.95
56.10
55.90
51.60
55.55
53.28
53.74
56.12 56.11
5 3 .7 9
0.17
21
mänd
kask
kuusk
kask
mänd
0.17
26
kuusk
kask
0.20
23
haab
kuusk
kask
0.25
18
mänd
kuusk
hall lepp
kask
0.10
3
0.27
19
0.24
22
kuusk
mänd
0.18
14
mänd
kask
kuusk
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
kruusakarjäär
Orava II
p in n
p in n
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
(taotlemisel)
lubjakivikarjäär
Orava IV
52.0
53.0
56.0
5 7 .0
51.0
54.0
5 0 .0
51. 0
51.0
51.0
5 1.0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
52 .0
5 2 .0
5 3 .0
53. 0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
5.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
55.0
5 6 .0
56 .0
5 6 .0
5 6 .0
53 .0
5 3 .0
5 5 .0
5 6 .0
Plokk 1 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 6 aR
P lo k k 7 a
T
P lo k k 2 P
P lo k k 1 a
T
P lo k k 2 P
Plokk 13 aT
Plokk 12 aT
Plokk 12 aT
Plokk 11 aT
Plokk 12 aT
Plokk 3 aT
6
3
4
5
7
8
2
1
1
2
3
4
5
6
7
8
1
2,1
-
1,9
-
-
6,7
0,9
0,3
1,6
10,3
1,6
0,5
55,54
K03
53,44
1,6
0,5
2,2
0,555,14
SP01
52,44
51,21
K02
48,81 1,9
0,5
1,3
0,454,65
K01
52,95
1,0
0,6 51,11
K04
49,51
49,88
K05
49,28
0,2
0,4
50,72
K06
49,321,1
0,3
55,90
K08
54,20
1,2
0,5
55,11
K07
52,71
53,58
K09
51,88
9,93
3,2
0,4
8,67
2,0
0,3
8,5
1,7
0,3
7,0
0,6
0,4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
55,90
PA-4
47,00
Kırvetaguse küla
Vaimıisa küla Ülejıe küla
6,8
2,1
0,0
Plokk 1 aT
Plokk 2 P 6,8
2,1
0,0
I I’
1,9
0,5
1,3
0,4
55,06
PA5/21
52,56 2,1
1,4
0,4
1,6
0,5
1,6
10,3
56,31
-7
54,21
56,74
-6
54,84
II
I’
I’
III ’
I
II
55,90
PA-4
47,00*
55,93
PA1
42,40
53,37
PA2
42,40
52,90
PA3
42,40
50,40
PA4
42,40
50,27
PA3/21
-
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
53,37
PA2
42,40
Pılli küla
Kırvetaguse küla
55,90
-8
53,80
1,5
0,6
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 1
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
Maapinna samakırgusjoon, abs m
2022. a rajatud uuringupunktide andmed:
JOONMÕÕTKAVA:
2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed:
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Asustusüksuse piir
Geoloogilise läbilıike joon 55,90
-8
53,82
2019. a kaevandite andmed:
1,5
0,6
T a llin
n
P ä rn
u
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y
Pindala 12,34 ha
6538834.81
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539300.99
529659.87
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529428.27
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
lubjakivikarjäär
Orava V
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine piir
Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned.
42,4 abs m.ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel Mäeeraldise lamam 7.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
- Maa-ameti pıhikaart;
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
1
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Moreenikihi paksus, m Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Kruusakihi paksus, m Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m Kattekihi paksus, mSuudme abs kırgus, m
Kaevandi nr
(ühtlasi kruusaploki lamam) Kasuliku kihi lasum, abs m
Maardla piir (asendiskeemil)
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50201:001:0207 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
Orava lubjakivikarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
56.92
57.14
56.49
56.18
56.06
5 5 .3
0
56.08
55.51
55.00
55.03
55.18 55.15
55.34
55.41
5 6 .11
5 6 .2
4
55.89
55.76
55.32
56.71
56.77
56.53
56.23 56.12
55.95
56.00 55.97
56.16
56.08
55.19
55.29
55.33
55.28
55.30
55.28
5 5 .8 0
5 5 .7 6
5 5 .5
8 5 5 .4 9
5 4 .8 5
5 4 .6 5
5 3 .9 6
5 2 .9
0 5 2 .8
6
5 2 .1 0
5 2 .0 6
5 1. 9 0
5 1. 8 8
51.70 51.80
51.59 51.44
56.53
49.54
49.75
49.82
49.66
49.63
49.54
49.76
49.80
49.95
50.27
50.04
50.05
50.13 50.23
50.23
50.12
50.26
50.15
50.09
50.14 50.67
50.16
50.68
50.59
50.73
50.53
50.58
50.70
49.94
49.52
50.66
50.43
50.60 50.99
50.96
50.63
50.42
50.52
54.96
54.06
53.61
52.99
53.28
55.62
55.73
55.83
55.84
55.46
55.59
55.49
55.47
55.68
55.45
55.50
55.61 55.25
55.07
55.14 54.59
54.52
54.66 54.15
54.18
54.06
53.50
54.57 54.14
54.04
54.63
54.48 54.79
54.72 54.58
54.02
53.64
53.57
54.12 54.62
54.81
55.04
55.17
55.02
55.16
55.18
55.13
55.01
55.19
55.01
54.76
54.83
54.36
54.64
54.47
54.68
55.06
54.58
54.91
55.06
54.71
54.74
55.15
55.54
55.14 55.11
55.16
54.86
55.64
55.75
54.94
53.74
55.91
54.72
53.75
50.82
50.89
50.94
51.08
50.98
50.89
51.43
51.39
51.62
51.36
51.60
51.47 51.27
51.36
51.57
51.05
50.96
51.03
53.02
52.63
52.48
52.51
52.57
52.29
52.00
51.85
52.00
51.96
52.19
51.95
51.84 52.13
52.07
51.94
51.52
51.36
51.60
51.48
52.19 52.22
52.14 53.48
52.40
52.05 52.97
53.94
52.56
51.21
52.65
53.56
53.95
52.94
52.49
52.65
52.88 53.02
53.03
52.97
52.77
53.11
52.59
52.36
51.89
53.14
52.86
53.15
53.51
51.70
51.71
51.57
51.79
51.99
51.96
52.08
52.30
52.50
52.62
52.30
53.00
53.02 53.17
53.48
53.41
52.90
53.85
54.17
54.01
53.64
54.35
53.85
53.92
53.98
54.06
54.02
53.91
53.85
53.54
53.67
53.64
53.34
53.88
54.55
54.50
54.91
55.11
55.04
54.32
53.93
55.49
55.79
55.77
55.53
55.67
55.41
55.54
55.89
55.86
55.90
55.48
55.80
55.53
55.34
55.07
54.91
55.18
55.16
55.21
56.18
56.89
56.92
55.27
55.39
54.85
55.06
53.82
53.96
53.50 54.18
54.18
55.24
52.71
52.85 52.96
53.04
53.81
53.98 54.48
54.86
55.07
55.43
55.57
55.31
55.43
55.41
54.78
53.75
52.81
52.62
51.95
51.65
52.68
55.77
52.62
51.70
53.56
53.65
53.68
53.53
53.57
53.10
52.69
52.96
52.82
51.11
50.47
50.84
50.01
49.94
50.19
50.51
50.44
50.60
50.42
50.58
50.80
50.58
50.90
50.12
50.14
50.10
50.49
50.38
50.41
50.46
50.65
50.38
50.97
51.61
51.35 51.10
51.12
50.98
51.06
51.00
51.01
51.18
50.82
50.94
51.00
50.96
50.99
50.91
50.69
50.62
51.09
50.98
51.02
51.08
51.00
51.44
51.31
51.48
51.46
51.47
51.44
50.97
51.07
50.92
50.95
51.53
51.89
51.97
52.07
52.13
52.04
52.07
51.97
52.09
54.81
54.99
54.88
54.86
54.85
55.08
54.92
55.10
54.89
54.87
53.86
54.07
53.98
53.82
53.99
54.01
52.96
53.02
53.04
52.37
53.38
52.52
52.40
52.57
52.34
53.44
53.30
54.11
54.12
53.99
55.39
55.48
55.54
55.68
55.68
55.56
56.75
56.65
60.63
56.47
56.30
56.61
56.10
56.05
56.12
55.84
56.06 55.86
55.94
55.99
56.11
56.06 56.08
56.17
56.07
56.55
55.85
56.09
55.92
56.29
56.50
55.85
55.81
56.23
54.00
55.13
55.81 55.82
54.01
55.57
55.63
55.33
55.20
54.59
55.41 55.62
55.66
55.40
55.67
55.42
55.59
55.65
55.65
55.53
55.86
52.85
51.97
52.05
52.07 52.36
52.65
55.49
55.39
54.96
54.81
54.78
54.58
54.52
54.45
54.61
55.05
55.05
55.93
55.92
56.30
56.01
56.18
55.48
50.57 50.53
50.68
50.67
50.68
55.64
55.68
51.05
56.31
56.91
56.77
55.61
55.58
55.34
59.30
56.08
56.23
57.06 56.22
56.09
56.10
58.02
55.64
50.49
50.70
55.03
51.01
50.44
50.50
50.62
50.57
59.83
59.83
54.12
55.68
56.85
58.23
56.28
57.32
55.69
54.09
54.06
53.99
59.10
55.54
53.92
51.06
56.14
55.66
53.04
56.00
50.78
50.95
51.31
51.49
50.87
51.04
51.71
51.41
51.99
52.45
55.75
55.31
55.37
55.63
54.36
53.10
52.34
55.12
54.20
51.22
50.76 50.28
50.71
50.39
51.41
50.78
50.74
54.93
55.14
55.98
55.97
55.77
55.95
56.10
55.90
51.60
55.55
53.28
53.74
56.12 56.11
5 3 .7 9
0.17
21
mänd
kask
kuusk
kask
mänd
0.17
26
kuusk
kask
0.20
23
haab
kuusk
kask
0.25
18
mänd
kuusk
hall lepp
kask
0.10
3
0.27
19
0.24
22
kuusk
mänd
0.18
14
mänd
kask
kuusk
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
kruusakarjäär
Orava II
p in n
p in n
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
(taotlemisel)
lubjakivikarjäär
Orava IV
52.0
53.0
56.0
5 7 .0
51.0
54.0
5 0 .0
51. 0
51.0
51.0
5 1.0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
52 .0
5 2 .0
5 3 .0
53. 0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
5.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
55.0
5 6 .0
56 .0
5 6 .0
5 6 .0
53 .0
5 3 .0
5 5 .0
5 6 .0
Plokk 1 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 6 aR
P lo k k 7 a
T
P lo k k 2 P
P lo k k 1 a
T
P lo k k 2 P
Plokk 13 aT
Plokk 12 aT
Plokk 12 aT
Plokk 11 aT
Plokk 12 aT
Plokk 3 aT
6
3
4
5
7
8
2
1
1
2
3
4
5
6
7
8
1
2,1
-
1,9
-
-
6,7
0,9
0,3
1,6
10,3
1,6
0,5
55,54
K03
53,44
1,6
0,5
2,2
0,555,14
SP01
52,44
51,21
K02
48,81 1,9
0,5
1,3
0,454,65
K01
52,95
1,0
0,6 51,11
K04
49,51
49,88
K05
49,28
0,2
0,4
50,72
K06
49,321,1
0,3
55,90
K08
54,20
1,2
0,5
55,11
K07
52,71
53,58
K09
51,88
9,93
3,2
0,4
8,67
2,0
0,3
8,5
1,7
0,3
7,0
0,6
0,4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
55,90
PA-4
47,00
Kırvetaguse küla
Vaimıisa küla Ülejıe küla
6,8
2,1
0,0
Plokk 1 aT
Plokk 2 P 6,8
2,1
0,0
I I’
1,9
0,5
1,3
0,4
55,06
PA5/21
52,56 2,1
1,4
0,4
1,6
0,5
1,6
10,3
56,31
-7
54,21
56,74
-6
54,84
II
I’
I’
III ’
I
II
55,90
PA-4
47,00*
55,93
PA1
42,40
53,37
PA2
42,40
52,90
PA3
42,40
50,40
PA4
42,40
50,27
PA3/21
-
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
53,37
PA2
42,40
Pılli küla
Kırvetaguse küla
55,90
-8
53,80
1,5
0,6
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 1
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
Maapinna samakırgusjoon, abs m
2022. a rajatud uuringupunktide andmed:
JOONMÕÕTKAVA:
2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed:
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Asustusüksuse piir
Geoloogilise läbilıike joon 55,90
-8
53,82
2019. a kaevandite andmed:
1,5
0,6
T a llin
n
P ä rn
u
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y
Pindala 12,34 ha
6538834.81
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539300.99
529659.87
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529428.27
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
lubjakivikarjäär
Orava V
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine piir
Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned.
42,4 abs m.ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel Mäeeraldise lamam 7.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
- Maa-ameti pıhikaart;
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
1
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Moreenikihi paksus, m Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Kruusakihi paksus, m Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m Kattekihi paksus, mSuudme abs kırgus, m
Kaevandi nr
(ühtlasi kruusaploki lamam) Kasuliku kihi lasum, abs m
Maardla piir (asendiskeemil)
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m
0 20 50 100 m
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
0 5 6
O ra
v a
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
50401:005:0056 Orava
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
5 0 4 0 1 :0
0 6 :0
0 6 3
O ra
v a k ru
u s a k a rj ä ä r
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
1 9 5
V a rd i
m e ts
k o n d 1
9 1
50401:006:0110 Pantma
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
P lo
k k 1
2 a
T
P lo
k k 1
2 a
T
Plokk 11 aT
Plokk 1 aT
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Plokk 1 aT
Plokk 2 P
-
6,7
0,9
0,3
8,5
1,7
0,3
9,93
3,2
0,4
1,6
10,3
1,6
0,5
1,2
0,555,90
K08
54,40
8,5
1,7
0,3
8,67
2,0
0,3
55,90
PA-4
47,00*
53,58
K09
51,88
1,0
0,651,11
K04
49,51 7,0
0,6
0,4
0.3 1.2
7.9
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.4
0.9
3.6
6.2
9.1
15.0
14.0
0.5
2.1
12.0
0.5
1.7
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.3
2.3
3.4
6.1
12.0
2.1
8.9
0.6
0.4
1.7
0.6
1.6
0.4
1.0
9.0
3.4
7.6
1.1
4.4
1.8
3.7
10.0
2.1
1,5
0,6
6,8
2,1
0,0
9.8
55,90
-8
53,82
1,3
0,4
3.8
6.7
v.t. 7,2
v.t. 1,5
1,6
0,5
1,6
10,3
50,27
PA3/21
-
42,40
52,90
PA3
42,40
55,93
PA1
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
52,90
PA3
42,40
53,37
PA2
42,40
50,40
PA4
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
1:2
7.2
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
L˜BILÕIKED I-I’ ... III-III’
GEOLOOGILISED
Koostas
Formaat A2
Rapla maakond Märjamaa vald Gr lisa 2
M vert 1:200 M hor 1:2000
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/Tınis Kattel
Priit Koppel
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R Töö nr 24026
15.01.2024
Koostatud:
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
Maavara kaevandamise loa taotlus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
JOONMÕÕTKAVA:
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
Geoloogiline läbilıige I - I’
Geoloogiline läbilıige II - II’
Geoloogiline läbilıige III - III’
abs m
N abs m
S
abs m
NW abs m
SE
abs m
SW
abs m
NE
15.0
0.4
1.7
0.4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
Kattekihi paksus, m
Kasvukiht
v.t. 2,5 m
Kruusliiv
Liivsavimoreen
Lokaalmoreen
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Veetaseme sügavus puuraugus, m.
Geoloogiliste puuraukude andmed:
2022. a puurauk:
2021. a puurauk:
Geoloogiliste kaevandite andmed:
v.t. 6,4
Kaevandi sügavus, m
Puuraugu sügavus, m
Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim
Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim
Varbola kihistu kivim
Lubjakivi
Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi
53,37
PA2
42,40
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
kihi piiri sügavus, m
Eeldatav veetase pärast maavara ammendamist
Kaevandamisel jäetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne)
3. Mäeeraldise lamam ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel 42,4 abs m.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Suudme kırgus, abs m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m Muu katendi paksus, m
Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
v.t ~49,4 abs m
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50401:005:0195 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
kask
mänd
0.27
19
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
43 .0
43 .0
4 3 .0
4 3 .0
4 3 .0
43 .0
44 .0
44 .0
4 4 .0
4 4 .0
4 4 .0
44.0
45 .0
45 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
46 .0
46 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
46.0
47 .0
47 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7.0
48 .0
48 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
48 .0
49 .0
49 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
49.0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
50 .0
51. 0
5 1. 0
5 1. 0
5 1.0
5 1.0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
53 .0
5 4 .0
5 4 .0
5 4 .0
54 .0
5 5 .0
5 5 .0
55 .0
52.0
5 7 .0
5 0 .0
51. 0
51.0
51 .0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
54.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 5 .0
5 6 .0
1
2
3
4
5
6
7
8
Vaimıisa küla
Kırvetaguse küla
Ülejıe küla
Kırvetaguse küla
Pılli küla
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 3
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
KORRASTATUD ALA PLAAN
Mäeeraldise teenindusmaa piir
(pindala ~11 ha)
Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus
Rohumaaks korrastatud ala veekogu ümber (pindala ~2,2 ha)
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Maapinna samakırgusjoon, abs m
JOONMÕÕTKAVA:
Asustusüksuse piir
T a llin
n
P ä rn
u
lubjakivikarjäär
Orava V
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED KORRASTATAVA ALA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
Mäeeraldise piir
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
- Maa-ameti pıhikaart
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
v.t ~49,4 abs m
1
Maardla piir (asendiskeemil)
Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
RAPLA MAAKOND
MÄRJAMAA VALD
ÜLEJÕE KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: OÜ Laaseri Puit
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 24026
Tallinn 2024
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 7
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13
TEKSTILISAD:
1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ .
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide
tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja
ehituses.
Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6
terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab
kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota
positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni
0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele
võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle
saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii
taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise
ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana
selleks aega ja tahet.
Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist
kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada
segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis
(0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust
ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida
mõningal juhul käsitletakse jäätmena.
Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku
kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide
efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt
kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine
vaakumimuri abil).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse
koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla
maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud
piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks.
Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud
kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega,
mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine
prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal:
Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid,
kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline
ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad
lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks.
Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate
(sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel
leitava maavaraga varustuskindlust tagada.
4
Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks
Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla).
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas,
Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis
paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega
külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi
metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava
kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342),
itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning
lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005).
Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal.
Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5–
56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi
lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja
võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu
ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9
taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala
piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel
asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus:
6540001).
Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034),
Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja
taotletav Orava IV lubjakivikarjäär.
Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise
teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku
(65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui
500 m kaugusel.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud:
- Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081.
- Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla
maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411.
5
- Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi
geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF
8680.
- Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306.
- Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga
08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117.
- Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 9503.
- C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru
Markšeideribüroo. EGF 9776.
Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas,
Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge
aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat
iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas
koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast,
liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu
lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola
kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja
liiv.
Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb
kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on
paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine
1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis
(K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega
kruusliiva kiht.
Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt
5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt
maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti
veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti
keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise
veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid,
mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on
vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta
lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub
otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline
toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil
(oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja
pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring,
6
millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.–
02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski
puuraugus.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega
nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava
maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline
ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu
ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse.
Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest
puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO
ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m
(üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks
hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide
pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m.
Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83%
(kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem
murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud
keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81%
(kaalutud keskmine 6,14%).
Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile,
milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena.
Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest
puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku
kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel
(EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi.
Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures
mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha
lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli
seega 49,5 m.
Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37%
(kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks
kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%),
mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati
muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa,
mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega
kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele.
7
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt
kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis
hõlmab plokki täielikult.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride
valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest
külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1).
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3
ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi
(kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind
piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi
stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades
katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1).
Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on
mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta
kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi.
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris
1088 —63 = 1025 tuh m3.
Joonis 1 Hoideterviku skeem
8
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on
juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega
Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn –
Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast
olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II
kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga.
Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m.
Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal,
mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning
koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada
muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on
238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus
alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes
põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil
põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa
kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali
kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse
vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik
kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete
kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga
(sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise
laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist
lõhketöödega ei kavandata.
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
9
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte
taotletaval alal ei ole.
Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata
ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju
põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest
ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi
kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei
ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti
mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei
ole).
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib
kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate
avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja
pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel
tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise
ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja
põhjavee reostamist vältida.
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on
müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel
hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena
ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse
mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima
keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda
eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra
normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad
reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest
10
~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja
kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale
katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra
Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike
(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–
100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest
kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m
kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega
ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu
teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks
regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja
purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab
kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud
metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine,
kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
11
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020
keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on
arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv
osakeste eriheide järgmine:
= 0,74(0,0016) (
3,5 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0022 /
Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0022 ∗ 72000
1000 = 0,156 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja
tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle
kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja
filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1
sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) =
= 0,01003 /
Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on
tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,01003 ∗ 72000
1000 = 0,722 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a.
Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks
kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri
tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse
12
tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist
kütteväärtus Qr i = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes
20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59
esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja
tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel
arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid
millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud
künniskogus.
Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,036 10
SO2 0,040 1
NOx 0,096 0,3
PM-sum* 0,035 1
NMVOC 0,004 0,5
* - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t
aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t)
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist
saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele
võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas
kaubastada või kasutada.
13
Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse
maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid
katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse.
Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang
realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms)
(Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused
määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri
süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks
kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase
vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse
korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav,
karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul
võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida
kaevandatud maa korrastamise nõudeid.
Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel
tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on
otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade
korrastamiseks.
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
14
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid.
Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud
~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb
Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
24.01.2024
0 20 50 100 m
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
0 5 6
O ra
v a
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
50401:005:0056 Orava
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
5 0 4 0 1 :0
0 6 :0
0 6 3
O ra
v a k ru
u s a k a rj ä ä r
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
1 9 5
V a rd i
m e ts
k o n d 1
9 1
50401:006:0110 Pantma
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
P lo
k k 1
2 a
T
P lo
k k 1
2 a
T
Plokk 11 aT
Plokk 1 aT
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Plokk 1 aT
Plokk 2 P
-
6,7
0,9
0,3
8,5
1,7
0,3
9,93
3,2
0,4
1,6
10,3
1,6
0,5
1,2
0,555,90
K08
54,40
8,5
1,7
0,3
8,67
2,0
0,3
55,90
PA-4
47,00*
53,58
K09
51,88
1,0
0,651,11
K04
49,51 7,0
0,6
0,4
0.3 1.2
7.9
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.4
0.9
3.6
6.2
9.1
15.0
14.0
0.5
2.1
12.0
0.5
1.7
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.3
2.3
3.4
6.1
12.0
2.1
8.9
0.6
0.4
1.7
0.6
1.6
0.4
1.0
9.0
3.4
7.6
1.1
4.4
1.8
3.7
10.0
2.1
1,5
0,6
6,8
2,1
0,0
9.8
55,90
-8
53,82
1,3
0,4
3.8
6.7
v.t. 7,2
v.t. 1,5
1,6
0,5
1,6
10,3
50,27
PA3/21
-
42,40
52,90
PA3
42,40
55,93
PA1
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
52,90
PA3
42,40
53,37
PA2
42,40
50,40
PA4
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
1:2
7.2
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
L˜BILÕIKED I-I’ ... III-III’
GEOLOOGILISED
Koostas
Formaat A2
Rapla maakond Märjamaa vald Gr lisa 2
M vert 1:200 M hor 1:2000
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/Tınis Kattel
Priit Koppel
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R Töö nr 24026
15.01.2024
Koostatud:
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
Maavara kaevandamise loa taotlus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
JOONMÕÕTKAVA:
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
Geoloogiline läbilıige I - I’
Geoloogiline läbilıige II - II’
Geoloogiline läbilıige III - III’
abs m
N abs m
S
abs m
NW abs m
SE
abs m
SW
abs m
NE
15.0
0.4
1.7
0.4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
Kattekihi paksus, m
Kasvukiht
v.t. 2,5 m
Kruusliiv
Liivsavimoreen
Lokaalmoreen
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Veetaseme sügavus puuraugus, m.
Geoloogiliste puuraukude andmed:
2022. a puurauk:
2021. a puurauk:
Geoloogiliste kaevandite andmed:
v.t. 6,4
Kaevandi sügavus, m
Puuraugu sügavus, m
Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim
Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim
Varbola kihistu kivim
Lubjakivi
Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi
53,37
PA2
42,40
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
kihi piiri sügavus, m
Eeldatav veetase pärast maavara ammendamist
Kaevandamisel jäetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne)
3. Mäeeraldise lamam ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel 42,4 abs m.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Suudme kırgus, abs m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m Muu katendi paksus, m
Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
v.t ~49,4 abs m
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50401:005:0195 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
kask
mänd
0.27
19
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
43 .0
43 .0
4 3 .0
4 3 .0
4 3 .0
43 .0
44 .0
44 .0
4 4 .0
4 4 .0
4 4 .0
44.0
45 .0
45 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
46 .0
46 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
46.0
47 .0
47 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7.0
48 .0
48 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
48 .0
49 .0
49 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
49.0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
50 .0
51. 0
5 1. 0
5 1. 0
5 1.0
5 1.0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
53 .0
5 4 .0
5 4 .0
5 4 .0
54 .0
5 5 .0
5 5 .0
55 .0
52.0
5 7 .0
5 0 .0
51. 0
51.0
51 .0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
54.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 5 .0
5 6 .0
1
2
3
4
5
6
7
8
Vaimıisa küla
Kırvetaguse küla
Ülejıe küla
Kırvetaguse küla
Pılli küla
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 3
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
KORRASTATUD ALA PLAAN
Mäeeraldise teenindusmaa piir
(pindala ~11 ha)
Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus
Rohumaaks korrastatud ala veekogu ümber (pindala ~2,2 ha)
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Maapinna samakırgusjoon, abs m
JOONMÕÕTKAVA:
Asustusüksuse piir
T a llin
n
P ä rn
u
lubjakivikarjäär
Orava V
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED KORRASTATAVA ALA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
Mäeeraldise piir
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
- Maa-ameti pıhikaart
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
v.t ~49,4 abs m
1
Maardla piir (asendiskeemil)
Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
RAPLA MAAKOND
MÄRJAMAA VALD
ÜLEJÕE KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: OÜ Laaseri Puit
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 24026
Tallinn 2024
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 7
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13
TEKSTILISAD:
1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ .
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide
tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja
ehituses.
Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6
terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab
kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota
positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni
0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele
võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle
saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii
taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise
ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana
selleks aega ja tahet.
Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist
kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada
segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis
(0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust
ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida
mõningal juhul käsitletakse jäätmena.
Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku
kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide
efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt
kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine
vaakumimuri abil).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse
koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla
maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud
piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks.
Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud
kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega,
mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine
prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal:
Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid,
kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline
ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad
lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks.
Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate
(sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel
leitava maavaraga varustuskindlust tagada.
4
Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks
Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla).
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas,
Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis
paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega
külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi
metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava
kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342),
itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning
lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005).
Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal.
Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5–
56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi
lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja
võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu
ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9
taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala
piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel
asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus:
6540001).
Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034),
Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja
taotletav Orava IV lubjakivikarjäär.
Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise
teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku
(65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui
500 m kaugusel.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud:
- Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081.
- Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla
maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411.
5
- Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi
geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF
8680.
- Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306.
- Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga
08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117.
- Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 9503.
- C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru
Markšeideribüroo. EGF 9776.
Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas,
Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge
aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat
iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas
koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast,
liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu
lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola
kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja
liiv.
Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb
kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on
paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine
1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis
(K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega
kruusliiva kiht.
Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt
5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt
maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti
veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti
keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise
veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid,
mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on
vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta
lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub
otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline
toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil
(oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja
pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring,
6
millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.–
02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski
puuraugus.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega
nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava
maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline
ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu
ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse.
Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest
puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO
ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m
(üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks
hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide
pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m.
Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83%
(kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem
murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud
keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81%
(kaalutud keskmine 6,14%).
Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile,
milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena.
Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest
puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku
kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel
(EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi.
Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures
mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha
lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli
seega 49,5 m.
Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37%
(kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks
kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%),
mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati
muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa,
mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega
kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele.
7
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt
kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis
hõlmab plokki täielikult.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride
valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest
külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1).
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3
ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi
(kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind
piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi
stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades
katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1).
Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on
mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta
kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi.
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris
1088 —63 = 1025 tuh m3.
Joonis 1 Hoideterviku skeem
8
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on
juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega
Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn –
Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast
olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II
kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga.
Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m.
Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal,
mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning
koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada
muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on
238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus
alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes
põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil
põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa
kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali
kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse
vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik
kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete
kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga
(sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise
laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist
lõhketöödega ei kavandata.
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
9
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte
taotletaval alal ei ole.
Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata
ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju
põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest
ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi
kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei
ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti
mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei
ole).
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib
kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate
avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja
pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel
tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise
ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja
põhjavee reostamist vältida.
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on
müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel
hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena
ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse
mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima
keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda
eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra
normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad
reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest
10
~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja
kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale
katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra
Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike
(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–
100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest
kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m
kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega
ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu
teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks
regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja
purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab
kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud
metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine,
kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
11
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020
keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on
arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv
osakeste eriheide järgmine:
= 0,74(0,0016) (
3,5 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0022 /
Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0022 ∗ 72000
1000 = 0,156 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja
tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle
kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja
filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1
sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) =
= 0,01003 /
Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on
tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,01003 ∗ 72000
1000 = 0,722 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a.
Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks
kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri
tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse
12
tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist
kütteväärtus Qr i = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes
20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59
esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja
tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel
arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid
millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud
künniskogus.
Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,036 10
SO2 0,040 1
NOx 0,096 0,3
PM-sum* 0,035 1
NMVOC 0,004 0,5
* - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t
aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t)
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist
saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele
võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas
kaubastada või kasutada.
13
Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse
maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid
katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse.
Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang
realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms)
(Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused
määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri
süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks
kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase
vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse
korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav,
karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul
võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida
kaevandatud maa korrastamise nõudeid.
Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel
tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on
otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade
korrastamiseks.
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
14
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid.
Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud
~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb
Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
24.01.2024
Rapla maakonna Orava kruusamaardla
registrikande muutmine
OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Laaseri Puit volitusel Maa-ametile Orava kruusamaardla
täiendava madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Aruanne Rapla
maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ (saabunud 05.09.2023, kirja
registreerimise nr 9-3/23/12282-3, edaspidi Aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu
tulemuste (Keskkonnaamet on 19.08.2021 korraldusega nr DM-115495-10 OÜ-le Laaseri Puit
andnud Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513210) ja varem kogutud
geoloogilise andmestiku põhjal.
Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 13. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa
vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pantma (tunnus 50401:006:0110).
Aruandes moodustatud plokk asub täielikult Orava V uuringuruumis.
Aruandes moodustatud varuplokk kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir
piiranguvööndiga. Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus maavaravaru arvele
võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks.
Orava maardlas arvel oleva maavara kasutusalad on ehituslubjakivi, madalamargiline
ehituslubjakivi, ehituskruus ja täitekruus. Koguseliselt suurem osa maavarast on lubjakivi, seetõttu
on põhjendatud nimetada Orava kruusamaardla ümber Orava lubjakivimaardlaks.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastab madalamargilise
ehituslubjakivi nõuetele.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
KORRALDUS
22. september 2023 nr 1-17/23/2076
2
1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2023
maavarade registris Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m3 (aruandes
13. plokk).
2. Nimetada Orava kruusamaardla maavarade registris Orava lubjakivimaardlaks.
3. Viia registrisse (registrikaarti nr 0585) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktidele
1 ja 2.
4. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Laaseri Puit,
Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
NÕUSOLEK MAAVARA KAEVANDAMISEKS
Käesolevaga annan nõusoleku OÜ-le Laaseri Puit keskkonna loa taotlemiseks ja maavara
kaevandamiseks Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas asuval Pantma
katastriüksusel (tunnus 50401:006:0110).
/allkirjastatud digitaalselt/
Raivi Laaser
Pantma katastriüksuse omanik
EELNÕU (12.03.2026)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Arvestades OÜ Laaseri Puit 18.03.2024 esitatud keskkonnaloa taotlust nr T-KL/1022604 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1. anda OÜ-le Laaseri Puit (registrikood 10948289) Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-521649 kehtivusega 30 aastat; 1.2. määrata keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.4. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused“ toodust; 1.3. korraldus jõustub alates OÜ-le Laaseri Puit teatavakstegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1. Taotluse läbivaatamine OÜ Laaseri Puit (edaspidi loa taotleja, registrikood 10948289; aadress Joosepi, Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T- KL/1022604 Orava lubjakivimaardlas Orava V lubjakivikarjäärile keskkonnaloa saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2024 dokumendina nr DM- 127841-1). Ettevõte taotleb tähtajalist luba ehituslubjakivi kaevandamiseks. Taotletav Orava V lubjakivikarjääri asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eramaal Pantma kinnistul (katastritunnus 50401:006:0110, kinnistu nr 2420737, maatulundusmaa 100%). Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala 12,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,24 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Orava lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 585)
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 13 plokki, hõlmates seda täielikult. Taotletava mäeeraldisega hõlmatav madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 1088 tuh m³, millest kaevandatav varu on 1025 tuh m³. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on ehitus ja teedeehitus. Katendi kogus on 238 tuh m³, millest mulla kogus 49 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 30 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks. Geoloogilise uuringu teostaja oli OÜ J.Viru Markšeideribüroo (registrikood 11644539). Aruande nimetus: „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“. EGF number on 9776. Varud on arvele võetud Maa-ameti 22.09.2023 korraldusega nr 1-17/23/2076. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.
Riigilõiv 1000 eurot on tasutud 18.03.2024 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (alates 01.01.2025 Maa- ja Ruumiamet, 27.03.2024 kirjaga nr 9-3/24/3768-2). Taotletav mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Orava V uuringuruumis läbiviidud geoloogilise uuringu aruandele oli lisatud Kaitseministeeriumi 01.09.2023 kiri nr 12-4/23/3053. Nimetatud kirjaga andis Kaitseministeerium nõusoleku maavaravaru (madalamargiline ehituslubjakivi) arvele võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks Orava V uuringuruumis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserva läheduses kulgeb vastavalt ~ 20 m ja ~5 m kaugusel metsatee nr 6540001 Pendi tee. Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr Rapm- 034), Orava II kruusakarjäär (keskkonnaluba nr Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-513227) ja Orava IV lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr KL-516107). Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (katastritunnus 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnus 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnus 65401:001:0700) kinnistutel enam kui 500 m kaugusel. Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kultuurimälestisi ega muid kitsendusi põhjustavaid üksikobjekte. Taotletavast mäeeraldisest ca
130 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi tedre (Lyrurus tetrix)elupaik (EELISe kood KLO9130872) elupaik ja 1 km kaugusel metsise (Tetrao urogallus ) elupaik (EELIS kood KLO9102088). Tedre ja metsise kaitseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused. 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 18.03.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Märjamaa Vallavalitsustele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 08.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-4 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 oma seisukoha kohalik elanik Rain Orgjõe (registreeritud KOTKASes 13.05.2024 nr DM-127841-6). Esitatud arvamusi on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.4. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Märjamaa vald) menetluse algatamisest ning küsis täiendavalt arvamust 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 (registreeritud KOTKAS-s 23.05.2024 dokumendina nr DM-127841-7) nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. Keskkonnaamet edastas Märjamaa Vallavolikogu poolt esitatud tingimusliku nõustumise ja loa taotluse avalikustamisel esitatud seisukoha 27.05.2024 kirjaga nr DM-127841-8 loa taotlejale arvamuse avaldamiseks. Loa taotleja esitas ettevõtte poolse vastuse kodaniku poolt esitatud arvamusele 27.05.2024 (registreeritud KOTKAS-s 29.05.2024 nr DM-127841-9). Keskkonnaamet küsis loa taotlejalt 05.08.2024 kirjaga nr DM-127841-11 lisateavet seoses metsise ja tedre elupaikade lähedusega. Keskkonnaamet palus hinnata karjääride jm koosmõju metsise elupaikade sidususele ning teostada müra modelleerimine.
Loa taotleja esitas 15.11.2024 (registreeritud KOTKAS-s 21.11.2024 nr DM-127841-12) Keskkonnaameti poolt küsitud metsise elupaikade sidususe Orava maardlas ja mürahinnangu. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas xx.xx.xxxx loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis xx.xx.xxxx kirjaga nr xx menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepanekuid/vastuväiteid esitati/ei esitatud. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 „Orava lubjakivimaardla Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel.
3. KAALUTLUSED
3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). 3.1.1. Maavara kaevandamine 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 Märjamaa Vallavalitsustele arvamuse avaldamiseks. Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 tingimuslikult. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.3.4. 3.1.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise
käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Ettevõte esitas menetluse käigus kaevandamisjäätmekava, mille kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks mäeeraldiselt eemaldatav katend ja maavara töötlemisel tekkivad
sõelmed. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3, sh mulla
maht 49 tuh m3. Katendit kasutatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel karjääri süvendi korrastamisel. Maavara töötlemisel tekivad sõelmed, mis jooksvalt vastavalt nõudlusele turustatakse või vähema nõudluse korral kasutatakse karjääri korrastamiseks. Sõelmeid tekib töötlemisel ca 20% kogu kaevandatavast lubjakivist. Taotletaval mäeeraldisel on kaevandatav
varu 1025 tuh m³. Sõelmeid tekib selle töötlemisel kokku ca 205 tuh m3. Turustamata sõelmeid kasutatakse karjääri korrastamisel esimesel võimalusel.
Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga tingimustele vastavat ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Seega on mäeeraldisele ja selle
teenindusmaale ladustatud kaevandamisjäätmete alune ala JäätS § 352 lõige 1 tingimuste
esinemisel loetav jäätmehoidlaks. Jäätmehoidlad hõlmavad JäätS § 352 lõige 2 kohaselt ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil. Arvestades võimalikke karjääris ladustamist vajavaid jäätmeid ja ladustamise tingimusi vastab kaevandamisjäätmete
hoidla JäätS § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine lõikes 5 (A-kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid.
Kaevandatud ala saab korrastatakse veekoguks ja maatulundusmaaks vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Korrastamisel on otstarbekas kasutada karjääris esinevat materjali nagu katend ja sõelmed. Eeldusel, et veetase karjääri süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja
allpool veetaset 1:5, täitepinnase vajadus ~239 tuh m3. Kui korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus eemaldatud, võõrandatakse katend Maapõueseaduse § 99 kohaselt.
3.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõige 2 punktides 1-9 toodud asjaolusid Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.
MaaPS § 55 lõige 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavolikogu nõustus loa andmisega tingimuslikult. Loa taotleja on antud tingimusega nõustunud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. OÜ-l Laser Puit ei ole seisuga 10.03.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele, kuid ettevõte on esitanud kinnituskirja, mis annab talle õiguse kasutada kinnistut. Samas on loa andjal vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal
on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-521649 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.3.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 177 nõustus Orava V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1022604 järgmisel tingimusel: Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa-Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 3.3.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 09.03.2026 kirjaga nr DM-127841-19 Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:
1. karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele;
2. purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa);
3. müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse;
4. juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks;
5. juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada;
6. kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang
tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele; 7. enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist
kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜ-l Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“;
8. müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18;
9. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks;
10. seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus;
11. enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks.
3.3.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka kohaliku omavalitsuse tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Orava V lubjaivikarjääri keskkonnaloale nr KL-521649 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.3.3. toodud tingimused. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus esitas 10.05.2024 järgmise küsimuse kohalik elanik Rain Orgjõe: Kuidas on tagatud Vaimõisa-Kõrvetaguse kruusatee hooldus karjäärimasinate poolt kasutaval lõigul, kuna pidev rasketehnika liiklus kahjustab kruusateed suuremas mahus ja senine paar korda aastas hööveldamine ei taga tee piisavat korrasolekut elanikele? Keskkonnaamet vastas 05.07.2024 kirjaga nr DM-127841-10. Kirjas on toodud, et Keskkonnaamet küsis täiendavat infot loa taotleja käest ning on välja toonud taotleja selgituse: Antud piirkonnas on kaevandused olnud juba 50 aastat ja lisaks on kaevandamiseks luba taotlevaid ettevõtteid teisigi. Kohalikus Omavalitsuses (KOV) tegin ettepaneku kõikide kaevandajatega ja KOV-iga koos teha tee tolmuvabaks. Vastava otsuse ja proportsiooni initsiaatoriks peaks olema Märjamaa valla teedespetsialist. Mina olen nõus panustama, kuna
olen kohalik elanik ja volikogu liige. Keskkonnaamet märkis juurde, et tee hoolduse ja korrashoiu eest vastutab tee valdaja. Keskkonnaloa nr KL-521649 andmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus arvamusi laekus/ei laekunud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
EELNÕU 12.03.2026
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-521649
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit
Registrikood / Isikukood 10948289
Tegevuskoha andmed
Nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Katastritunnus(ed) 50401:006:0110
Territoriaalkood EHAK 9829
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 585
Maardla nimetus Orava
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.34
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk madalamargiline ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024
Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
2/3
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)
Geoloogiafondi number 9776
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023
1. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult kaugele. 2. Purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa). 3. Müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 5. Juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada. 6. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele. 7. Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜl Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“. 8. Müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni on lubatud kaevandada kl 9-18. 9. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks. 10. Seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on nende liikide riikliku seire kogemus. 11. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate kõrvaltingimuste seadmiseks.
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 tuh m³ 1 025 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, madalamargiline 2026 2056 0502 Märjamaa vald
Kõrvaltingimused
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa
Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
3/3
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1022604
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi OÜ Laaseri Puit
Kontaktisik Raivi Laaser
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu OÜ Laaseri Puit taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Orava maardla maavaravaru ploki 13 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kaevandamiseks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide tootmisega. Taotleja kavandab maavara maksimaalset ära kasutamist kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas ptk 7.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Aadress Pantma, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Territoriaalkood 9829
Katastritunnus(ed) 50401:006:0110
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539117, Y: 529620
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pantma (50401:006:0110).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 585
Maardla nimetus Orava
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
Mäeeraldise nimetus Orava V lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.34
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.24
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 238
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 49
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehituses ja ehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 088 tuh m³ 01.01.2024
Tegevusala andmed
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Laaseri Puit OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/513210
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.08.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)
Geoloogiafondi number 9776
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2076
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.09.2023
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 025 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ja maatulundusmaa
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1___Orava_V_maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2___Orava_V_geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3___Orava_V_korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Orava_V_MKLT_SK_2024.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Rapla_maakonna_Orava_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks
Lisa 6: Pantma_nousolek.asice
3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_teenindusmaa_piir__Orava_V_.dgn
Lisa 8: Maeeraldise_piir__Orava_V_.dgn
Lisa 9: Maapinna_samakorgusjooned__Orava_V_.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Nimetus Manus Digitaalselt allkirjastatud taotluse seletuskiri ja graafika Lisa 10: Orava_V_MKLT_allkirjastatud_seletuskiri_ja_graafika.asice
4/4
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50201:001:0207 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
Orava lubjakivikarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
56.92
57.14
56.49
56.18
56.06
5 5 .3
0
56.08
55.51
55.00
55.03
55.18 55.15
55.34
55.41
5 6 .11
5 6 .2
4
55.89
55.76
55.32
56.71
56.77
56.53
56.23 56.12
55.95
56.00 55.97
56.16
56.08
55.19
55.29
55.33
55.28
55.30
55.28
5 5 .8 0
5 5 .7 6
5 5 .5
8 5 5 .4 9
5 4 .8 5
5 4 .6 5
5 3 .9 6
5 2 .9
0 5 2 .8
6
5 2 .1 0
5 2 .0 6
5 1. 9 0
5 1. 8 8
51.70 51.80
51.59 51.44
56.53
49.54
49.75
49.82
49.66
49.63
49.54
49.76
49.80
49.95
50.27
50.04
50.05
50.13 50.23
50.23
50.12
50.26
50.15
50.09
50.14 50.67
50.16
50.68
50.59
50.73
50.53
50.58
50.70
49.94
49.52
50.66
50.43
50.60 50.99
50.96
50.63
50.42
50.52
54.96
54.06
53.61
52.99
53.28
55.62
55.73
55.83
55.84
55.46
55.59
55.49
55.47
55.68
55.45
55.50
55.61 55.25
55.07
55.14 54.59
54.52
54.66 54.15
54.18
54.06
53.50
54.57 54.14
54.04
54.63
54.48 54.79
54.72 54.58
54.02
53.64
53.57
54.12 54.62
54.81
55.04
55.17
55.02
55.16
55.18
55.13
55.01
55.19
55.01
54.76
54.83
54.36
54.64
54.47
54.68
55.06
54.58
54.91
55.06
54.71
54.74
55.15
55.54
55.14 55.11
55.16
54.86
55.64
55.75
54.94
53.74
55.91
54.72
53.75
50.82
50.89
50.94
51.08
50.98
50.89
51.43
51.39
51.62
51.36
51.60
51.47 51.27
51.36
51.57
51.05
50.96
51.03
53.02
52.63
52.48
52.51
52.57
52.29
52.00
51.85
52.00
51.96
52.19
51.95
51.84 52.13
52.07
51.94
51.52
51.36
51.60
51.48
52.19 52.22
52.14 53.48
52.40
52.05 52.97
53.94
52.56
51.21
52.65
53.56
53.95
52.94
52.49
52.65
52.88 53.02
53.03
52.97
52.77
53.11
52.59
52.36
51.89
53.14
52.86
53.15
53.51
51.70
51.71
51.57
51.79
51.99
51.96
52.08
52.30
52.50
52.62
52.30
53.00
53.02 53.17
53.48
53.41
52.90
53.85
54.17
54.01
53.64
54.35
53.85
53.92
53.98
54.06
54.02
53.91
53.85
53.54
53.67
53.64
53.34
53.88
54.55
54.50
54.91
55.11
55.04
54.32
53.93
55.49
55.79
55.77
55.53
55.67
55.41
55.54
55.89
55.86
55.90
55.48
55.80
55.53
55.34
55.07
54.91
55.18
55.16
55.21
56.18
56.89
56.92
55.27
55.39
54.85
55.06
53.82
53.96
53.50 54.18
54.18
55.24
52.71
52.85 52.96
53.04
53.81
53.98 54.48
54.86
55.07
55.43
55.57
55.31
55.43
55.41
54.78
53.75
52.81
52.62
51.95
51.65
52.68
55.77
52.62
51.70
53.56
53.65
53.68
53.53
53.57
53.10
52.69
52.96
52.82
51.11
50.47
50.84
50.01
49.94
50.19
50.51
50.44
50.60
50.42
50.58
50.80
50.58
50.90
50.12
50.14
50.10
50.49
50.38
50.41
50.46
50.65
50.38
50.97
51.61
51.35 51.10
51.12
50.98
51.06
51.00
51.01
51.18
50.82
50.94
51.00
50.96
50.99
50.91
50.69
50.62
51.09
50.98
51.02
51.08
51.00
51.44
51.31
51.48
51.46
51.47
51.44
50.97
51.07
50.92
50.95
51.53
51.89
51.97
52.07
52.13
52.04
52.07
51.97
52.09
54.81
54.99
54.88
54.86
54.85
55.08
54.92
55.10
54.89
54.87
53.86
54.07
53.98
53.82
53.99
54.01
52.96
53.02
53.04
52.37
53.38
52.52
52.40
52.57
52.34
53.44
53.30
54.11
54.12
53.99
55.39
55.48
55.54
55.68
55.68
55.56
56.75
56.65
60.63
56.47
56.30
56.61
56.10
56.05
56.12
55.84
56.06 55.86
55.94
55.99
56.11
56.06 56.08
56.17
56.07
56.55
55.85
56.09
55.92
56.29
56.50
55.85
55.81
56.23
54.00
55.13
55.81 55.82
54.01
55.57
55.63
55.33
55.20
54.59
55.41 55.62
55.66
55.40
55.67
55.42
55.59
55.65
55.65
55.53
55.86
52.85
51.97
52.05
52.07 52.36
52.65
55.49
55.39
54.96
54.81
54.78
54.58
54.52
54.45
54.61
55.05
55.05
55.93
55.92
56.30
56.01
56.18
55.48
50.57 50.53
50.68
50.67
50.68
55.64
55.68
51.05
56.31
56.91
56.77
55.61
55.58
55.34
59.30
56.08
56.23
57.06 56.22
56.09
56.10
58.02
55.64
50.49
50.70
55.03
51.01
50.44
50.50
50.62
50.57
59.83
59.83
54.12
55.68
56.85
58.23
56.28
57.32
55.69
54.09
54.06
53.99
59.10
55.54
53.92
51.06
56.14
55.66
53.04
56.00
50.78
50.95
51.31
51.49
50.87
51.04
51.71
51.41
51.99
52.45
55.75
55.31
55.37
55.63
54.36
53.10
52.34
55.12
54.20
51.22
50.76 50.28
50.71
50.39
51.41
50.78
50.74
54.93
55.14
55.98
55.97
55.77
55.95
56.10
55.90
51.60
55.55
53.28
53.74
56.12 56.11
5 3 .7 9
0.17
21
mänd
kask
kuusk
kask
mänd
0.17
26
kuusk
kask
0.20
23
haab
kuusk
kask
0.25
18
mänd
kuusk
hall lepp
kask
0.10
3
0.27
19
0.24
22
kuusk
mänd
0.18
14
mänd
kask
kuusk
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
kruusakarjäär
Orava II
p in n
p in n
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
(taotlemisel)
lubjakivikarjäär
Orava IV
52.0
53.0
56.0
5 7 .0
51.0
54.0
5 0 .0
51. 0
51.0
51.0
5 1.0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
52 .0
5 2 .0
5 3 .0
53. 0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
5.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
55.0
5 6 .0
56 .0
5 6 .0
5 6 .0
53 .0
5 3 .0
5 5 .0
5 6 .0
Plokk 1 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 6 aR
P lo k k 7 a
T
P lo k k 2 P
P lo k k 1 a
T
P lo k k 2 P
Plokk 13 aT
Plokk 12 aT
Plokk 12 aT
Plokk 11 aT
Plokk 12 aT
Plokk 3 aT
6
3
4
5
7
8
2
1
1
2
3
4
5
6
7
8
1
2,1
-
1,9
-
-
6,7
0,9
0,3
1,6
10,3
1,6
0,5
55,54
K03
53,44
1,6
0,5
2,2
0,555,14
SP01
52,44
51,21
K02
48,81 1,9
0,5
1,3
0,454,65
K01
52,95
1,0
0,6 51,11
K04
49,51
49,88
K05
49,28
0,2
0,4
50,72
K06
49,321,1
0,3
55,90
K08
54,20
1,2
0,5
55,11
K07
52,71
53,58
K09
51,88
9,93
3,2
0,4
8,67
2,0
0,3
8,5
1,7
0,3
7,0
0,6
0,4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
55,90
PA-4
47,00
Kırvetaguse küla
Vaimıisa küla Ülejıe küla
6,8
2,1
0,0
Plokk 1 aT
Plokk 2 P 6,8
2,1
0,0
I I’
1,9
0,5
1,3
0,4
55,06
PA5/21
52,56 2,1
1,4
0,4
1,6
0,5
1,6
10,3
56,31
-7
54,21
56,74
-6
54,84
II
I’
I’
III ’
I
II
55,90
PA-4
47,00*
55,93
PA1
42,40
53,37
PA2
42,40
52,90
PA3
42,40
50,40
PA4
42,40
50,27
PA3/21
-
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
53,37
PA2
42,40
Pılli küla
Kırvetaguse küla
55,90
-8
53,80
1,5
0,6
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 1
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
Maapinna samakırgusjoon, abs m
2022. a rajatud uuringupunktide andmed:
JOONMÕÕTKAVA:
2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed:
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Asustusüksuse piir
Geoloogilise läbilıike joon 55,90
-8
53,82
2019. a kaevandite andmed:
1,5
0,6
T a llin
n
P ä rn
u
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y
Pindala 12,34 ha
6538834.81
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539300.99
529659.87
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529428.27
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
lubjakivikarjäär
Orava V
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine piir
Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned.
42,4 abs m.ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel Mäeeraldise lamam 7.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
- Maa-ameti pıhikaart;
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
1
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Moreenikihi paksus, m Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Kruusakihi paksus, m Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m Kattekihi paksus, mSuudme abs kırgus, m
Kaevandi nr
(ühtlasi kruusaploki lamam) Kasuliku kihi lasum, abs m
Maardla piir (asendiskeemil)
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50201:001:0207 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
Orava lubjakivikarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
56.92
57.14
56.49
56.18
56.06
5 5 .3
0
56.08
55.51
55.00
55.03
55.18 55.15
55.34
55.41
5 6 .11
5 6 .2
4
55.89
55.76
55.32
56.71
56.77
56.53
56.23 56.12
55.95
56.00 55.97
56.16
56.08
55.19
55.29
55.33
55.28
55.30
55.28
5 5 .8 0
5 5 .7 6
5 5 .5
8 5 5 .4 9
5 4 .8 5
5 4 .6 5
5 3 .9 6
5 2 .9
0 5 2 .8
6
5 2 .1 0
5 2 .0 6
5 1. 9 0
5 1. 8 8
51.70 51.80
51.59 51.44
56.53
49.54
49.75
49.82
49.66
49.63
49.54
49.76
49.80
49.95
50.27
50.04
50.05
50.13 50.23
50.23
50.12
50.26
50.15
50.09
50.14 50.67
50.16
50.68
50.59
50.73
50.53
50.58
50.70
49.94
49.52
50.66
50.43
50.60 50.99
50.96
50.63
50.42
50.52
54.96
54.06
53.61
52.99
53.28
55.62
55.73
55.83
55.84
55.46
55.59
55.49
55.47
55.68
55.45
55.50
55.61 55.25
55.07
55.14 54.59
54.52
54.66 54.15
54.18
54.06
53.50
54.57 54.14
54.04
54.63
54.48 54.79
54.72 54.58
54.02
53.64
53.57
54.12 54.62
54.81
55.04
55.17
55.02
55.16
55.18
55.13
55.01
55.19
55.01
54.76
54.83
54.36
54.64
54.47
54.68
55.06
54.58
54.91
55.06
54.71
54.74
55.15
55.54
55.14 55.11
55.16
54.86
55.64
55.75
54.94
53.74
55.91
54.72
53.75
50.82
50.89
50.94
51.08
50.98
50.89
51.43
51.39
51.62
51.36
51.60
51.47 51.27
51.36
51.57
51.05
50.96
51.03
53.02
52.63
52.48
52.51
52.57
52.29
52.00
51.85
52.00
51.96
52.19
51.95
51.84 52.13
52.07
51.94
51.52
51.36
51.60
51.48
52.19 52.22
52.14 53.48
52.40
52.05 52.97
53.94
52.56
51.21
52.65
53.56
53.95
52.94
52.49
52.65
52.88 53.02
53.03
52.97
52.77
53.11
52.59
52.36
51.89
53.14
52.86
53.15
53.51
51.70
51.71
51.57
51.79
51.99
51.96
52.08
52.30
52.50
52.62
52.30
53.00
53.02 53.17
53.48
53.41
52.90
53.85
54.17
54.01
53.64
54.35
53.85
53.92
53.98
54.06
54.02
53.91
53.85
53.54
53.67
53.64
53.34
53.88
54.55
54.50
54.91
55.11
55.04
54.32
53.93
55.49
55.79
55.77
55.53
55.67
55.41
55.54
55.89
55.86
55.90
55.48
55.80
55.53
55.34
55.07
54.91
55.18
55.16
55.21
56.18
56.89
56.92
55.27
55.39
54.85
55.06
53.82
53.96
53.50 54.18
54.18
55.24
52.71
52.85 52.96
53.04
53.81
53.98 54.48
54.86
55.07
55.43
55.57
55.31
55.43
55.41
54.78
53.75
52.81
52.62
51.95
51.65
52.68
55.77
52.62
51.70
53.56
53.65
53.68
53.53
53.57
53.10
52.69
52.96
52.82
51.11
50.47
50.84
50.01
49.94
50.19
50.51
50.44
50.60
50.42
50.58
50.80
50.58
50.90
50.12
50.14
50.10
50.49
50.38
50.41
50.46
50.65
50.38
50.97
51.61
51.35 51.10
51.12
50.98
51.06
51.00
51.01
51.18
50.82
50.94
51.00
50.96
50.99
50.91
50.69
50.62
51.09
50.98
51.02
51.08
51.00
51.44
51.31
51.48
51.46
51.47
51.44
50.97
51.07
50.92
50.95
51.53
51.89
51.97
52.07
52.13
52.04
52.07
51.97
52.09
54.81
54.99
54.88
54.86
54.85
55.08
54.92
55.10
54.89
54.87
53.86
54.07
53.98
53.82
53.99
54.01
52.96
53.02
53.04
52.37
53.38
52.52
52.40
52.57
52.34
53.44
53.30
54.11
54.12
53.99
55.39
55.48
55.54
55.68
55.68
55.56
56.75
56.65
60.63
56.47
56.30
56.61
56.10
56.05
56.12
55.84
56.06 55.86
55.94
55.99
56.11
56.06 56.08
56.17
56.07
56.55
55.85
56.09
55.92
56.29
56.50
55.85
55.81
56.23
54.00
55.13
55.81 55.82
54.01
55.57
55.63
55.33
55.20
54.59
55.41 55.62
55.66
55.40
55.67
55.42
55.59
55.65
55.65
55.53
55.86
52.85
51.97
52.05
52.07 52.36
52.65
55.49
55.39
54.96
54.81
54.78
54.58
54.52
54.45
54.61
55.05
55.05
55.93
55.92
56.30
56.01
56.18
55.48
50.57 50.53
50.68
50.67
50.68
55.64
55.68
51.05
56.31
56.91
56.77
55.61
55.58
55.34
59.30
56.08
56.23
57.06 56.22
56.09
56.10
58.02
55.64
50.49
50.70
55.03
51.01
50.44
50.50
50.62
50.57
59.83
59.83
54.12
55.68
56.85
58.23
56.28
57.32
55.69
54.09
54.06
53.99
59.10
55.54
53.92
51.06
56.14
55.66
53.04
56.00
50.78
50.95
51.31
51.49
50.87
51.04
51.71
51.41
51.99
52.45
55.75
55.31
55.37
55.63
54.36
53.10
52.34
55.12
54.20
51.22
50.76 50.28
50.71
50.39
51.41
50.78
50.74
54.93
55.14
55.98
55.97
55.77
55.95
56.10
55.90
51.60
55.55
53.28
53.74
56.12 56.11
5 3 .7 9
0.17
21
mänd
kask
kuusk
kask
mänd
0.17
26
kuusk
kask
0.20
23
haab
kuusk
kask
0.25
18
mänd
kuusk
hall lepp
kask
0.10
3
0.27
19
0.24
22
kuusk
mänd
0.18
14
mänd
kask
kuusk
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
kruusakarjäär
Orava II
p in n
p in n
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
(taotlemisel)
lubjakivikarjäär
Orava IV
52.0
53.0
56.0
5 7 .0
51.0
54.0
5 0 .0
51. 0
51.0
51.0
5 1.0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
52 .0
5 2 .0
5 3 .0
53. 0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
5.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
55.0
5 6 .0
56 .0
5 6 .0
5 6 .0
53 .0
5 3 .0
5 5 .0
5 6 .0
Plokk 1 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 6 aR
P lo k k 7 a
T
P lo k k 2 P
P lo k k 1 a
T
P lo k k 2 P
Plokk 13 aT
Plokk 12 aT
Plokk 12 aT
Plokk 11 aT
Plokk 12 aT
Plokk 3 aT
6
3
4
5
7
8
2
1
1
2
3
4
5
6
7
8
1
2,1
-
1,9
-
-
6,7
0,9
0,3
1,6
10,3
1,6
0,5
55,54
K03
53,44
1,6
0,5
2,2
0,555,14
SP01
52,44
51,21
K02
48,81 1,9
0,5
1,3
0,454,65
K01
52,95
1,0
0,6 51,11
K04
49,51
49,88
K05
49,28
0,2
0,4
50,72
K06
49,321,1
0,3
55,90
K08
54,20
1,2
0,5
55,11
K07
52,71
53,58
K09
51,88
9,93
3,2
0,4
8,67
2,0
0,3
8,5
1,7
0,3
7,0
0,6
0,4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
55,90
PA-4
47,00
Kırvetaguse küla
Vaimıisa küla Ülejıe küla
6,8
2,1
0,0
Plokk 1 aT
Plokk 2 P 6,8
2,1
0,0
I I’
1,9
0,5
1,3
0,4
55,06
PA5/21
52,56 2,1
1,4
0,4
1,6
0,5
1,6
10,3
56,31
-7
54,21
56,74
-6
54,84
II
I’
I’
III ’
I
II
55,90
PA-4
47,00*
55,93
PA1
42,40
53,37
PA2
42,40
52,90
PA3
42,40
50,40
PA4
42,40
50,27
PA3/21
-
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
53,37
PA2
42,40
Pılli küla
Kırvetaguse küla
55,90
-8
53,80
1,5
0,6
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 1
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
M˜EERALDISE PLAAN
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
Maapinna samakırgusjoon, abs m
2022. a rajatud uuringupunktide andmed:
JOONMÕÕTKAVA:
2015./ 2021. a uuringute puuraukude andmed:
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Asustusüksuse piir
Geoloogilise läbilıike joon 55,90
-8
53,82
2019. a kaevandite andmed:
1,5
0,6
T a llin
n
P ä rn
u
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
Koordinaadid
X Y
Pindala 12,34 ha
6538834.81
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539300.99
529659.87
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529428.27
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
lubjakivikarjäär
Orava V
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga)
Kaevandamisel jäetava terviku alumine piir
Seega puuduvad plaanil lamami samakırgusjooned.
42,4 abs m.ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel Mäeeraldise lamam 7.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
- Maa-ameti pıhikaart;
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselis ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
1
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Moreenikihi paksus, m Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Kruusakihi paksus, m Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m Kattekihi paksus, mSuudme abs kırgus, m
Kaevandi nr
(ühtlasi kruusaploki lamam) Kasuliku kihi lasum, abs m
Maardla piir (asendiskeemil)
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m
0 20 50 100 m
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
0 5 6
O ra
v a
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
50401:005:0056 Orava
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
5 0 4 0 1 :0
0 6 :0
0 6 3
O ra
v a k ru
u s a k a rj ä ä r
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
1 9 5
V a rd i
m e ts
k o n d 1
9 1
50401:006:0110 Pantma
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
P lo
k k 1
2 a
T
P lo
k k 1
2 a
T
Plokk 11 aT
Plokk 1 aT
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Plokk 1 aT
Plokk 2 P
-
6,7
0,9
0,3
8,5
1,7
0,3
9,93
3,2
0,4
1,6
10,3
1,6
0,5
1,2
0,555,90
K08
54,40
8,5
1,7
0,3
8,67
2,0
0,3
55,90
PA-4
47,00*
53,58
K09
51,88
1,0
0,651,11
K04
49,51 7,0
0,6
0,4
0.3 1.2
7.9
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.4
0.9
3.6
6.2
9.1
15.0
14.0
0.5
2.1
12.0
0.5
1.7
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.3
2.3
3.4
6.1
12.0
2.1
8.9
0.6
0.4
1.7
0.6
1.6
0.4
1.0
9.0
3.4
7.6
1.1
4.4
1.8
3.7
10.0
2.1
1,5
0,6
6,8
2,1
0,0
9.8
55,90
-8
53,82
1,3
0,4
3.8
6.7
v.t. 7,2
v.t. 1,5
1,6
0,5
1,6
10,3
50,27
PA3/21
-
42,40
52,90
PA3
42,40
55,93
PA1
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
52,90
PA3
42,40
53,37
PA2
42,40
50,40
PA4
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
1:2
7.2
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
L˜BILÕIKED I-I’ ... III-III’
GEOLOOGILISED
Koostas
Formaat A2
Rapla maakond Märjamaa vald Gr lisa 2
M vert 1:200 M hor 1:2000
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/Tınis Kattel
Priit Koppel
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R Töö nr 24026
15.01.2024
Koostatud:
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
Maavara kaevandamise loa taotlus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
JOONMÕÕTKAVA:
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
Geoloogiline läbilıige I - I’
Geoloogiline läbilıige II - II’
Geoloogiline läbilıige III - III’
abs m
N abs m
S
abs m
NW abs m
SE
abs m
SW
abs m
NE
15.0
0.4
1.7
0.4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
Kattekihi paksus, m
Kasvukiht
v.t. 2,5 m
Kruusliiv
Liivsavimoreen
Lokaalmoreen
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Veetaseme sügavus puuraugus, m.
Geoloogiliste puuraukude andmed:
2022. a puurauk:
2021. a puurauk:
Geoloogiliste kaevandite andmed:
v.t. 6,4
Kaevandi sügavus, m
Puuraugu sügavus, m
Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim
Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim
Varbola kihistu kivim
Lubjakivi
Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi
53,37
PA2
42,40
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
kihi piiri sügavus, m
Eeldatav veetase pärast maavara ammendamist
Kaevandamisel jäetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne)
3. Mäeeraldise lamam ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel 42,4 abs m.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Suudme kırgus, abs m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m Muu katendi paksus, m
Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
v.t ~49,4 abs m
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50401:005:0195 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
kask
mänd
0.27
19
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
43 .0
43 .0
4 3 .0
4 3 .0
4 3 .0
43 .0
44 .0
44 .0
4 4 .0
4 4 .0
4 4 .0
44.0
45 .0
45 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
46 .0
46 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
46.0
47 .0
47 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7.0
48 .0
48 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
48 .0
49 .0
49 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
49.0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
50 .0
51. 0
5 1. 0
5 1. 0
5 1.0
5 1.0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
53 .0
5 4 .0
5 4 .0
5 4 .0
54 .0
5 5 .0
5 5 .0
55 .0
52.0
5 7 .0
5 0 .0
51. 0
51.0
51 .0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
54.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 5 .0
5 6 .0
1
2
3
4
5
6
7
8
Vaimıisa küla
Kırvetaguse küla
Ülejıe küla
Kırvetaguse küla
Pılli küla
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 3
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
KORRASTATUD ALA PLAAN
Mäeeraldise teenindusmaa piir
(pindala ~11 ha)
Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus
Rohumaaks korrastatud ala veekogu ümber (pindala ~2,2 ha)
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Maapinna samakırgusjoon, abs m
JOONMÕÕTKAVA:
Asustusüksuse piir
T a llin
n
P ä rn
u
lubjakivikarjäär
Orava V
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED KORRASTATAVA ALA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
Mäeeraldise piir
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
- Maa-ameti pıhikaart
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
v.t ~49,4 abs m
1
Maardla piir (asendiskeemil)
Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
RAPLA MAAKOND
MÄRJAMAA VALD
ÜLEJÕE KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: OÜ Laaseri Puit
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 24026
Tallinn 2024
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 7
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13
TEKSTILISAD:
1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ .
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide
tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja
ehituses.
Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6
terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab
kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota
positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni
0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele
võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle
saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii
taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise
ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana
selleks aega ja tahet.
Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist
kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada
segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis
(0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust
ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida
mõningal juhul käsitletakse jäätmena.
Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku
kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide
efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt
kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine
vaakumimuri abil).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse
koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla
maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud
piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks.
Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud
kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega,
mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine
prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal:
Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid,
kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline
ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad
lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks.
Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate
(sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel
leitava maavaraga varustuskindlust tagada.
4
Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks
Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla).
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas,
Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis
paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega
külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi
metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava
kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342),
itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning
lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005).
Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal.
Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5–
56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi
lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja
võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu
ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9
taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala
piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel
asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus:
6540001).
Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034),
Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja
taotletav Orava IV lubjakivikarjäär.
Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise
teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku
(65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui
500 m kaugusel.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud:
- Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081.
- Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla
maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411.
5
- Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi
geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF
8680.
- Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306.
- Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga
08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117.
- Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 9503.
- C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru
Markšeideribüroo. EGF 9776.
Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas,
Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge
aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat
iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas
koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast,
liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu
lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola
kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja
liiv.
Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb
kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on
paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine
1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis
(K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega
kruusliiva kiht.
Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt
5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt
maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti
veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti
keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise
veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid,
mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on
vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta
lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub
otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline
toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil
(oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja
pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring,
6
millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.–
02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski
puuraugus.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega
nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava
maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline
ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu
ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse.
Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest
puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO
ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m
(üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks
hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide
pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m.
Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83%
(kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem
murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud
keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81%
(kaalutud keskmine 6,14%).
Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile,
milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena.
Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest
puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku
kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel
(EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi.
Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures
mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha
lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli
seega 49,5 m.
Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37%
(kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks
kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%),
mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati
muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa,
mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega
kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele.
7
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt
kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis
hõlmab plokki täielikult.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride
valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest
külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1).
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3
ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi
(kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind
piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi
stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades
katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1).
Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on
mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta
kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi.
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris
1088 —63 = 1025 tuh m3.
Joonis 1 Hoideterviku skeem
8
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on
juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega
Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn –
Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast
olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II
kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga.
Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m.
Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal,
mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning
koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada
muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on
238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus
alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes
põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil
põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa
kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali
kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse
vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik
kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete
kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga
(sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise
laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist
lõhketöödega ei kavandata.
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
9
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte
taotletaval alal ei ole.
Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata
ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju
põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest
ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi
kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei
ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti
mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei
ole).
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib
kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate
avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja
pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel
tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise
ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja
põhjavee reostamist vältida.
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on
müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel
hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena
ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse
mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima
keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda
eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra
normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad
reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest
10
~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja
kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale
katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra
Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike
(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–
100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest
kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m
kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega
ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu
teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks
regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja
purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab
kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud
metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine,
kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
11
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020
keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on
arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv
osakeste eriheide järgmine:
= 0,74(0,0016) (
3,5 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0022 /
Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0022 ∗ 72000
1000 = 0,156 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja
tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle
kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja
filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1
sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) =
= 0,01003 /
Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on
tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,01003 ∗ 72000
1000 = 0,722 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a.
Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks
kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri
tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse
12
tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist
kütteväärtus Qr i = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes
20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59
esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja
tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel
arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid
millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud
künniskogus.
Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,036 10
SO2 0,040 1
NOx 0,096 0,3
PM-sum* 0,035 1
NMVOC 0,004 0,5
* - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t
aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t)
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist
saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele
võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas
kaubastada või kasutada.
13
Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse
maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid
katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse.
Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang
realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms)
(Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused
määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri
süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks
kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase
vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse
korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav,
karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul
võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida
kaevandatud maa korrastamise nõudeid.
Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel
tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on
otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade
korrastamiseks.
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
14
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid.
Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud
~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb
Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
24.01.2024
0 20 50 100 m
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0110 Pantma
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
0 5 6
O ra
v a
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
50401:005:0056 Orava
6 5 4 0 1 :0
0 1 :0
0 0 5
V a rd i
m e ts
k o n d 4
9
5 0 4 0 1 :0
0 6 :0
0 6 3
O ra
v a k ru
u s a k a rj ä ä r
5 0 4 0 1 :0
0 5 :0
1 9 5
V a rd i
m e ts
k o n d 1
9 1
50401:006:0110 Pantma
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
Plokk 13 aT
P lo
k k 1
2 a
T
P lo
k k 1
2 a
T
Plokk 11 aT
Plokk 1 aT
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
1 :2
Plokk 1 aT
Plokk 2 P
-
6,7
0,9
0,3
8,5
1,7
0,3
9,93
3,2
0,4
1,6
10,3
1,6
0,5
1,2
0,555,90
K08
54,40
8,5
1,7
0,3
8,67
2,0
0,3
55,90
PA-4
47,00*
53,58
K09
51,88
1,0
0,651,11
K04
49,51 7,0
0,6
0,4
0.3 1.2
7.9
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.4
0.9
3.6
6.2
9.1
15.0
14.0
0.5
2.1
12.0
0.5
1.7
0.3
2.0
3.3
5.7
10.8
12.0
0.3
2.3
3.4
6.1
12.0
2.1
8.9
0.6
0.4
1.7
0.6
1.6
0.4
1.0
9.0
3.4
7.6
1.1
4.4
1.8
3.7
10.0
2.1
1,5
0,6
6,8
2,1
0,0
9.8
55,90
-8
53,82
1,3
0,4
3.8
6.7
v.t. 7,2
v.t. 1,5
1,6
0,5
1,6
10,3
50,27
PA3/21
-
42,40
52,90
PA3
42,40
55,93
PA1
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
52,90
PA3
42,40
53,37
PA2
42,40
50,40
PA4
42,40
56,36
PA2/21
54,26
42,40
1:2
7.2
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
L˜BILÕIKED I-I’ ... III-III’
GEOLOOGILISED
Koostas
Formaat A2
Rapla maakond Märjamaa vald Gr lisa 2
M vert 1:200 M hor 1:2000
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/Tınis Kattel
Priit Koppel
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R Töö nr 24026
15.01.2024
Koostatud:
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
Maavara kaevandamise loa taotlus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
LEPPEM˜RGID:
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Prognoosvaru ploki piir ja number
JOONMÕÕTKAVA:
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
40
42
44
46
48
50
52
54
56
58
Geoloogiline läbilıige I - I’
Geoloogiline läbilıige II - II’
Geoloogiline läbilıige III - III’
abs m
N abs m
S
abs m
NW abs m
SE
abs m
SW
abs m
NE
15.0
0.4
1.7
0.4
8,67
2,0
0,3
51,11
K04
49,51 1,0
0,6
Kattekihi paksus, m
Kasvukiht
v.t. 2,5 m
Kruusliiv
Liivsavimoreen
Lokaalmoreen
aR- aktiivne reservvaru
aT- aktiivne tarbevaru
Aktiivse varuploki piir ploki piir ja number:
Veetaseme sügavus puuraugus, m.
Geoloogiliste puuraukude andmed:
2022. a puurauk:
2021. a puurauk:
Geoloogiliste kaevandite andmed:
v.t. 6,4
Kaevandi sügavus, m
Puuraugu sügavus, m
Tamsalu kihistu Tammiku kihistiku kivim
Tamsalu kihistu Karinu kihistiku kivim
Varbola kihistu kivim
Lubjakivi
Dolokivi / dolomitiseerunud lubjakivi
53,37
PA2
42,40
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
kihi piiri sügavus, m
Eeldatav veetase pärast maavara ammendamist
Kaevandamisel jäetav nılv joonena ja nılvus numbriliselt (lubjakivi osas vertikaalne)
3. Mäeeraldise lamam ühtib ploki 13 lamamiga, mis paikneb ühtlasel kırgusel 42,4 abs m.
OÜ J. Viru markeideribüroo. EGF 9776.
- Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023).
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Suudme kırgus, abs m Puuraugu nr
Mäeeraldise lamam*, abs m Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla paksus, m
Suudme abs kırgus, m Kaevandi nr
Kasuliku kihi lasum, abs m Muu katendi paksus, m
Mullakihi paksus, m
Suudme abs kırgus, m Puuraugu nr
Kruusaploki lamam, abs m Kasuliku kihi lamam, abs m
Kruusakihi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m Moreenikihi paksus, m
Mulla kihi paksus, m
piire kasuliku kihi lamam
* - väljaspool mäeeraldise
v.t ~49,4 abs m
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 4 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
Y =5
2 9 8 0 0
X=6538800 X=6538800
X=6539400
X=6539200
50401:005:0056 Orava
Raja juurdelıige 50301:001:0693
65401:001:0087 Raja
65401:001:0005 Vardi metskond 49
50401:001:0342 Vardi metskond 34
50401:005:0195 Vardi metskond 191
50401:006:0110 Pantma
50401:006:0063 Orava kruusakarjäär
0 20 50 100 m
65401:001:0087 Raja
kask
mänd
0.27
19
0.28
22
0.38
25
mänd
kask
kuusk
mänd
kuusk
k r
k r
k r
k r
k r
k r
k r
50401:006:0110 Pantma
p in n
Orava V lubjakivikarjäär
43 .0
43 .0
4 3 .0
4 3 .0
4 3 .0
43 .0
44 .0
44 .0
4 4 .0
4 4 .0
4 4 .0
44.0
45 .0
45 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
4 5 .0
46 .0
46 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
4 6 .0
46.0
47 .0
47 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7 .0
4 7.0
48 .0
48 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
4 8 .0
48 .0
49 .0
49 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
4 9 .0
49.0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
5 0 .0
50 .0
51. 0
5 1. 0
5 1. 0
5 1.0
5 1.0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 3 .0
53 .0
5 4 .0
5 4 .0
5 4 .0
54 .0
5 5 .0
5 5 .0
55 .0
52.0
5 7 .0
5 0 .0
51. 0
51.0
51 .0
5 1. 0
5 2 .0
5 2 .0
5 3 .0
5 3 .0
5 4 .0
54.0
5 5 .0
5 5 .0
5 5 .0
55.0
55.0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 6 .0
5 5 .0
5 6 .0
1
2
3
4
5
6
7
8
Vaimıisa küla
Kırvetaguse küla
Ülejıe küla
Kırvetaguse küla
Pılli küla
Formaat A2
Tellija:
Kinnitas
Koostas
Tınis Kattel
Rapla maakond Märjamaa vald
Märjamaa vald, Rapla maakond
Joosepi, Varbola küla, 78203
OÜ Laaseri Puit
15.01.2024
Koostatud:
Gr lisa 3
Töö nr 24026
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mııdistatud:
29.11.2022
M 1:2000
ORAVA V LUBJAKIVIKARJ˜˜R
Priit Koppel
Maavara kaevandamise loa taotlus
KORRASTATUD ALA PLAAN
Mäeeraldise teenindusmaa piir
(pindala ~11 ha)
Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus
Rohumaaks korrastatud ala veekogu ümber (pindala ~2,2 ha)
N
S
W E
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Kaardileht nr 6214 (Rapla) ASENDISKEEM M 1:50 000
Maapinna samakırgusjoon, abs m
JOONMÕÕTKAVA:
Asustusüksuse piir
T a llin
n
P ä rn
u
lubjakivikarjäär
Orava V
8
7
6
5
4
3
2
1
nr
punkti
Piiri-
PIIRIANDMED KORRASTATAVA ALA
Koordinaadid
X Y
Pindala 13,24 ha
6538822.38
6539016.09
6539228.60
6539276.29
6539365.30
6539451.22
6539410.80
6539292.89
529649.34
529813.39
529685.23
529745.51
529840.83
529760.51
529671.03
529410.37
Mäeeraldise piir
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
- Maa-ameti pıhikaart
6. Kasutatud:
5. Kogu ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga (vid: 62);
4. Kitsendused laaditud alla Maa-ameti ruumiandmetest seisuga 15.01.2024;
3. Katastriüksuse piirid laaditud alla Maa-ameti avaandmetest seisuga 15.01.2024;
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Orava maardla
v.t ~49,4 abs m
1
Maardla piir (asendiskeemil)
Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
RAPLA MAAKOND
MÄRJAMAA VALD
ÜLEJÕE KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
ORAVA V LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: OÜ Laaseri Puit
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 24026
Tallinn 2024
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 4
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 7
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 7
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 13
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13
TEKSTILISAD:
1. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korralduse nr 1-17/23/2076
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– III-III’ Mhor 1:2000, Mvert 1:200;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ .
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Taotleja OÜ Laaseri Puit tegeleb teedeehitusega ja selleks vajalike materjalide
tootmisega. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust teedeehituses ja
ehituses.
Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 lisas 10 on segudes positsioonil 5 ja 6
terakoostise alumine peenosise määr sätestatud vahemikus 8-15%. Taotleja omab
kaevandamisluba Mustu karjääris, kus kaevandab ehituskruusa ja saaks toota
positsioonile 5 ja 6 vastavaid segusid. Mustu karjääris on peenosise (fraktsiooni
0,063 mm) osakaal aga vaid 4 %. Taotleja näeb, et taotletava mäeeraldise kasutusele
võtuga lihtsustuks nõuetele vastava ehitusmaterjali tootmine ja paraneks selle
saadavus piirkonnas. Taotletav mäeeraldis paikneb strateegiliselt heas asukohas nii
taotleja senise toomise, kui võimalike tarbijate suhtes. Turul on arvestades tootmise
ajamahukust vähe ka asfaldi filleri tootjaid, aga OÜ-l Laaseri Puit on väiketootjana
selleks aega ja tahet.
Taotleja kavandab kaevandamiseks taotletava maavara maksimaalset ära kasutamist
kvaliteetse toodangu valmistamisel. Sealhulgas on kavas maksimaalselt ära kasutada
segude kvaliteedi tagamiseks paekivitoodete valmistamisel tekkiv peenosis
(0,063 mm) ja ka esimene paljanduskihi alune kiht, mis tavapäraselt selliselt kasutust
ei leia, vaid läheb pigem kasutusse täitematerjalina karjääride korrastamisel või mida
mõningal juhul käsitletakse jäätmena.
Efektiivne ressursi kasutus pikendab taastumatute loodusressursside jätkusuutlikku
kasutamist ja vähendab kaevandamisest tingitud keskkonnamõju. Materjalide
efektiivsemaks kasutamiseks on kavas kaevandada rakendades ettevõtte poolt
kasutusse võetud uusi tehnoloogiaid (sh töötlemisel fraktsiooni <0,063 mm püüdmine
vaakumimuri abil).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja Eesti Geoloogiateenistuse
koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla
maakonnas“ (EGF 9334) on madalamargilise ehituslubjakivi varustuskindlust peetud
piirkonnas rahuldavaks ja esitatud ettepanekuid varustuskindluse parandamiseks.
Ettepanekute kohta on öeldud, et tuleb arvestada, et nõudluse prognoosid ei ole olnud
kõiki tarbijaid hõlmavad. Rõhutatud on vajadust lisaks arvestada KOVide nõudlusega,
mille kohta ei olnud prognoose veel teada. Aruandes on välja toodud ka järgmine
prognoos olude võimalikuks muutuseks lähiajal:
Arvestades asjaolu, et Harjumaal ammenduvad lähiajal tähtsamad lubjakivikarjäärid,
kus on väga hea kvaliteediga ehituslubjakivi, ja uute karjääride avamine on keeruline
ning aeganõudev ja asjaolu, et Raplamaa lubjakivi karjäärid varustavad Pärnumaad
lubjakiviga muutub lähitulevikus Raplamaal olukord kriitiliseks.
Üks ettepanekutest varustuskindluse parandamisel oli olemasolevate kruusamaardlate
(sh Orava kruusamaardla) ja nende läheduse täiendav uurimine, et nendel aladel
leitava maavaraga varustuskindlust tagada.
4
Käesolevaga taotlebki OÜ Laaseri Puit mäeeraldist ehituslubjakivi kaevandamiseks
Orava lubjakivimaardlas (varasem Orava kruusamaardla).
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas,
Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis
paikneb eramaal, katastriüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piires, millega
külgneb kokku 7 maaüksust. Põhja poole jäävad maaüksused Orava ja Vardi
metskond 191 (tunnused: 50401:005:0056 ja 50201:001:0207), lääne poole Orava
kruusakarjäär ja Vardi metskond 34 (tunnused: 50401:006:0063 ja 50401:001:0342),
itta Raja ja Raja juurdelõige (tunnused: 65401:001:0087 ja 50301:001:0693) ning
lõunasse Vardi metskond 49 (tunnus: 65401:001:0005).
Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal.
Maapinna reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5–
56,0 abs m. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi
lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus: 62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja
võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt geoloogilise uuringu
ettevalmistamisel kooskõlastatud. Vastavalt maapõueseaduse § 49 lõigetele 4 ja 9
taotletava loa menetlemisel esitab arvamusi ja kooskõlastab taotluse kohta antava
haldusakti eelnõu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Muid looduskaitse (sh Natura 2000 võrgustiku) alasid või piiranguid taotletava ala
piiresse ei jää. Lääneosas, teenindusmaast ~4 m ja mäeeraldisest ~20–25 m kaugusel
asub ca 3 m laiune mitteavalik kruuskattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus:
6540001).
Mäeeraldisest lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034),
Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja
taotletav Orava IV lubjakivikarjäär.
Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise
teenindusmaast kagu suunas Metsanurga (tunnus: 65401:001:0003), Kuusiku
(65401:001:0860) ja Uuetoa (tunnus: 65401:001:0700) katastriüksustel enam kui
500 m kaugusel.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Orava maardlas (reg nr 585) on teostatud järgmised uuringud:
- Sinisalu, R. 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 4081.
- Kajak, M. 1990. Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla
maakonnas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4411.
5
- Kukk, M., Jassik, E. 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi
geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014.a). Mäebüroo Nord OÜ. EGF
8680.
- Kukk, M. 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019). Mäebüroo Nord OÜ. EGF 9306.
- Kask, A. 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga
08.05.2019). AS TREV-2 Grupp. EGF 9117.
- Tuuling, T., Paat, K. 2021. Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). OÜ Inseneribüroo
STEIGER. EGF 9503.
- C. Potagin, T. Nirgi, 2023. Aruanne Rapla maakonnas Orava V uuringuruumis
tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023) OÜ J.Viru
Markšeideribüroo. EGF 9776.
Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas,
Vaimõisa kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge
aluspõhjaline kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat
iseloomustavad paiguti Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas
koosneb pinnakate liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast,
liivsavist) ning need lasuvad Siluri ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu
lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola
kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal paiguti lasuvad kruus ja
liiv.
Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb
kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on
paksusega 0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine
1,5 m), on paerähkne ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis
(K07 ja K09) avati moreeni peal õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega
kruusliiva kiht.
Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt
5,92 m) sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt
maapinna reljeefi ja langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti
veetase kõrgusel 46,55 abs m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti
keskmise põhjaveetasemena taset 49,4 abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise
veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu karbonaatkivimid,
mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas alumine osa. Tegemist on
vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste amplituud võib aasta
lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020). Veetase sõltub
otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks. Põhiline
toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil
(oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja
pindmisele äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring,
6
millele eelnes põuane suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.–
02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus ei avatud veetaset üheski
puuraugus.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52. Maa-ameti peadirektori 22. september 2023 korraldusega
nr 1-17/23/2076 on otsustatud seisuga 01.01.2023 maavarade registris muuta Orava
maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides madalamargiline
ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m³ (13. plokk). Kogu
ploki 13 maavara on hõlmatud taotletavasse mäeeraldisse.
Kaevandamiseks taotletava maavara keemilise koostise hindamiseks kasutati viiest
puuraugust võetud 18 proovi analüüsi tulemusi. Igas proovis on määratud CaO, MgO
ja lahustumatu jäägi sisaldus, proovide pikkus varieerus vahemikus 0,6–3,5 m
(üldmetraaž 40,1 m). Kasuliku kihi kaalutud keskmiste omaduste asjakohasemaks
hindamiseks jäeti arvutustest välja allapoole varu arvutuse piiri jäävad osad proovide
pikkustest. Kasulikku kihti iseloomustavate proovide üldmetraaž oli seega 38,6 m.
Laborianalüüside alusel jäi CaO sisaldus kasulikus kihis vahemikku 27,82–52,83%
(kaalutud keskmine 45,50%), kusjuures CaO madalamad sisaldused on seotud pigem
murenemiskoorikuga. MgO sisaldus jäi vahemikku 1,20–19,53% (kaalutud
keskmine 5,52%) ning lahustumatu jäägi sisaldus vahemikku 3,84–11,81%
(kaalutud keskmine 6,14%).
Analüüside kohaselt vastab taotletaval alal ja selle lähikonnas leviv kivim lubjakivile,
milles CaO sisaldus on liiga madal, et käsitleda seda kivimit tehnoloogilisena.
Materjali füüsikalis-mehaaniliste omaduste hindamiseks kasutati uuringus seitsmest
puuraugust võetud 17 proovi analüüsi tulemusi. Kivimist valmistatud killustiku
kvaliteeti iseloomustati killustiku purunemiskindluse põhjal Los Angelese katsel
(EVS-EN 1097-2 standard) ning külmakindlust EVS-EN 1367-1 standardi järgi.
Proovide pikkus varieerus vahemikus 2,0-4,9 m (üldmetraaž 51,3 m). Sealjuures
mitmete kasuliku kihi alumisest otsast võetud proovide pikkustest arvati maha
lamamisse jääv osa proovist. Kasulikku kihti kirjeldavate proovide kogupikkus oli
seega 49,5 m.
Purunemiskindluse analüüsil Los Angelese katsel saadi proovide massikadu 29–37%
(kaalutud keskmine 32,6%), mis annab materjali purunemiskindluse keskmiseks
kategooriaks LA35. Külmakindluse katsel oli kaalukadu 0,9–3,0% (keskmine 1,7%),
mis vastab kategooriale F2. Materjali omadused on vertikaalläbilõikes kohati
muutlikud ning seejuures eristub kindlalt Tamsalu kihistu ülemine porsunud osa,
mille purunemis- ja külmakindlus on ülejäänud lasundist kehvem. Selliste omadustega
kivim vastab madalamargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele.
7
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt
kattub Orava lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis
hõlmab plokki täielikult.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride
valikul lähtuti maaüksuse Pantma (tunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest
külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast teest (Gr lisa 1).
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3
ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi
(kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind
piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi
stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades
katendi keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m (Joonis 1).
Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on
mäeeraldise piiril vaja katendist moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta
kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi.
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris
1088 —63 = 1025 tuh m3.
Joonis 1 Hoideterviku skeem
8
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on
juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega
Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn –
Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast
olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II
kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga.
Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m.
Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal,
mistõttu on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning
koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada
muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on
238 tuh m3, sh mulla maht 49 tuh m3.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus
alal põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes
põuane suvi ja sademetevaene sügis, seega võib sademeterohkemal perioodil
põhjaveetase kerkida ning karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa
kihindi raimamisele olema valmis ka veetasemest allpool oleva materjali
kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine selliselt, et kivim raimatakse
vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Seega on võimalik
kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas veepealsete
kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga
(sh tööorganina vajadusel kobestuskonks e. ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise
laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist
lõhketöödega ei kavandata.
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
9
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte
taotletaval alal ei ole.
Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata
ja.samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju
põhjaveele. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest
ning sademete veest. Peamine saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi
kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise tulemusel kujuneb alale veekogu, ei
ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk piirkonna põhjavee kvaliteeti
mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist teistesse veekogudesse ei
ole).
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib
kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate
avarii korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja
pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel
tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise
ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja
põhjavee reostamist vältida.
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on
müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel
hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena
ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse
mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima
keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda
eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra
normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad
reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest
10
~500 m kaugusel ja mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja
kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale
katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra
Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike
(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–
100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest
kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m
kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega
ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu
teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks
regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja
purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab
kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud
metoodikat, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine,
kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja võrrandis k varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
11
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020
keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Lubjakivi niiskusesisalduse protsendiks on
arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv
osakeste eriheide järgmine:
= 0,74(0,0016) (
3,5 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0022 /
Karjääris ~72 000 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0022 ∗ 72000
1000 = 0,156 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja kuiva materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0125 kg/t. Kuna taotleja
tootmises omab olulist tähtust ka peenosis, siis rakendatakse eraldi meetmeid selle
kinni püüdmiseks ja kokku kogumiseks. Kasutades seadmel katteid ja peenosise välja
filtreerimist väheneb heide 95%. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1
sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja 4 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus
tekkiv tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + (0,0125 ∗ (1 − 0,95)) + (4 ∗ 0,0022) =
= 0,01003 /
Karjääri tootmismahu ~72 000 tonni kaevandamisel koos materjali töötlemisega on
tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,01003 ∗ 72000
1000 = 0,722 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa 0,722 t /a.
Töötlusel kavandatakse kasutada elektritoitega seadmeid. Elektri tootmiseks
kavandatakse kasutada diiselgeneraatorit. Töötlusel tekib saasteainete heidet ka elektri
tootmiseks diislikütuse põletamisel mootoris. Aastast kütusekulu 23 900 l ja kütuse
12
tihedust 845 kg/m³ arvestades on kütuse kulu B 20,2 t/aastas. Kütuse alumist
kütteväärtus Qr i = 43 MJ/kg arvestades on aastane kütusekulu B1 soojusühikutes
20,2 × 43 = 868 (GJ). Kütuse kulu B1 ja eriheiteid qi arvestades on määruses nr 59
esitatud valemit (Mi = 10–6 × B1 × qi) kasutades leitud saasteainete heited Mi ja
tulemused kantud järgmisesse tabelisse. Tabelisse ei ole kantud määruse nr 59 alusel
arvutatud heiteid, mille kogused olid alla 1 kg (AÕKS § 91 lõige 2 punkt 3) ja heiteid
millel puudub Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67 alusel kehtestatud
künniskogus.
Saasteaine Kogus põletamisel, t/a Künniskogus, t/a
CO 0,036 10
SO2 0,040 1
NOx 0,096 0,3
PM-sum* 0,035 1
NMVOC 0,004 0,5
* - arvestades ka tootmisel kaevise liigutamist ja töötlemist jääb PM-sum alla 1 t
aastas (0,722 + 0,035 = 0,757 t)
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist
saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele
võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas
kaubastada või kasutada.
13
Taotletavas Orava V lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse
maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid
katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse.
Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang
realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaa vms)
(Gr lisa 3). Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused
määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Eeldusel, et veetase karjääri
süvendis võib ulatuda kuni tasemeni 49,4 m oleks kõikide karjääri külgede ohutuks
kujundamiseks, pealpool veetaset nõlvusega 1:2 ja allpool veetaset 1:5, täitepinnase
vajadus ~239 tuh m3. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse
korrastamisprojektiga. Mäeeraldisel esinev katendi kogus on eeldatavasti piisav,
karjääri korrastamiseks, aga kaevandamisel tuleb arvestada, et selle võimalikul
võõrandamisel tuleb tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida
kaevandatud maa korrastamise nõudeid.
Täitematerjaliks sobib kasutada näiteks täiteliiva või kaevandamisel või töötlemisel
tekkivaid madalama väärtusega materjale (nt sõelmeid). Katendis esinevat mulda on
otstarbekas kasutada mäeeraldise veepealse osa nõlvade pealmiste pindade
korrastamiseks.
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
14
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid.
Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud
~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb
Orava V lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
13,24 ha x 2500 € ≈ 33 000 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
24.01.2024
Rapla maakonna Orava kruusamaardla
registrikande muutmine
OÜ J.Viru Markšeideribüroo esitas OÜ Laaseri Puit volitusel Maa-ametile Orava kruusamaardla
täiendava madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Aruanne Rapla
maakonnas Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta“ (saabunud 05.09.2023, kirja
registreerimise nr 9-3/23/12282-3, edaspidi Aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu
tulemuste (Keskkonnaamet on 19.08.2021 korraldusega nr DM-115495-10 OÜ-le Laaseri Puit
andnud Orava V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/513210) ja varem kogutud
geoloogilise andmestiku põhjal.
Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 13. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa
vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pantma (tunnus 50401:006:0110).
Aruandes moodustatud plokk asub täielikult Orava V uuringuruumis.
Aruandes moodustatud varuplokk kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir
piiranguvööndiga. Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus maavaravaru arvele
võtmiseks ja tulevikus kaevandamiseks.
Orava maardlas arvel oleva maavara kasutusalad on ehituslubjakivi, madalamargiline
ehituslubjakivi, ehituskruus ja täitekruus. Koguseliselt suurem osa maavarast on lubjakivi, seetõttu
on põhjendatud nimetada Orava kruusamaardla ümber Orava lubjakivimaardlaks.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastab madalamargilise
ehituslubjakivi nõuetele.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
KORRALDUS
22. september 2023 nr 1-17/23/2076
2
1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2023
maavarade registris Orava maardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m3 (aruandes
13. plokk).
2. Nimetada Orava kruusamaardla maavarade registris Orava lubjakivimaardlaks.
3. Viia registrisse (registrikaarti nr 0585) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktidele
1 ja 2.
4. Korraldus teha teatavaks OÜ-le J.Viru Markšeideribüroo, OÜ-le Laaseri Puit,
Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits
peadirektor
NÕUSOLEK MAAVARA KAEVANDAMISEKS
Käesolevaga annan nõusoleku OÜ-le Laaseri Puit keskkonna loa taotlemiseks ja maavara
kaevandamiseks Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas asuval Pantma
katastriüksusel (tunnus 50401:006:0110).
/allkirjastatud digitaalselt/
Raivi Laaser
Pantma katastriüksuse omanik