Õigusakti eelnõu

EELNÕU

6.03.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

2026. a nr

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse alusel rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotlemise ning elamisloa andmise

kord

Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 48 lõike 2 ja § 76

lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:

1) rahvusvahelise kaitse taotlemise ja kaitse äravõtmise kord;

2) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikme elamisloa

taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord;

3) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikme elamisloa

taotlemisel esitatavate andmete ja tõendite loetelu;

4) ajutise kaitse saaja ja tema perekonna liikme teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate

andmete loetelu.

§ 2. Toimingute sooritamine

(1) Määruses sätestatud toimingud sooritab rahvusvahelise kaitse taotleja, rahvusvahelise kaitse

ja ajutise kaitse saaja elamisloa ning selle pikendamise taotleja ja nende perekonnaliige

(edaspidi koos taotleja) isiklikult või seadusliku esindaja kaudu. Määruses sätestatud

toimingud, mille nende olemuse tõttu peab sooritama isiklikult, sooritab taotleja isiklikult.

(2) Toimingu sooritamisel esitab seaduslik esindaja isikut tõendava dokumendi ja esindusõigust

tõendava dokumendi.

§ 3. Isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine

(1) Taotleja isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-des 24–26 sätestatud korras.

(2) Kui taotlejat ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras tuvastada, võib

ta tuvastada või tema isikusamasust kontrollida välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse §-des 27, 28 ja 30 sätestatud korras, lisades rahvusvahelise kaitse andmise registrisse

märke, et isik on tuvastatud muude tõendite põhjal.

§ 4. Rahvusvahelise kaitse taotluse ja tähtajalise elamisloa ning selle pikendamise taotluse

menetlusse võtmine ja läbivaatamine

(1) Rahvusvahelise kaitse taotlus ja tähtajalise elamisloa ning selle pikendamise taotlus

(edaspidi koos taotlus) võetakse menetlusse taotluse Politsei- ja Piirivalveametis vastuvõtmise

päeval. Elektrooniliselt või Eesti välisesinduses esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt

selle Politsei- ja Piirivalveametisse saabumise päevale järgneval tööpäeval.

(2) Kui taotleja jätab tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluses (edaspidi koos

elamisloa taotlus) nõutud andmed esitamata, ei esita kõiki nõutud dokumente või selgitusi

nende puudumise kohta, elamisloa taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või selles on

muid puudusi, määrab Politsei- ja Piirivalveamet elamisloa taotlejale puuduste kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja.

(3) Puuduste kõrvaldamise ajaks elamisloa taotluse menetlustähtaeg peatub.

(4) Tähtajalise elamisloa taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle

andmisest keeldumise kohta tehakse kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(5) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa

pikendamise või pikendamisest keeldumise kohta tehakse kolme kuu jooksul taotluse esitamise

päevast arvates.

(6) Korduv rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi ja otsus taotluse menetlusse võtmise

kohta tehakse 15 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(7) Kui tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses esineb puudusi, tehakse otsus tähtajalise

elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise kohta kolme kuu jooksul puuduste

kõrvaldamise päevast arvates.

(8) Kui elamisloa pikendamise taotluse tähtaeg on ennistatud, tehakse elamisloa pikendamise

või pikendamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise

päevast arvates.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–8 nimetatud tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada.

Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjustest ja uuest tähtajast teavitab

Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses esitatud postiaadressil või e-

posti aadressil.

(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja elamisloa taotlus vaadatakse läbi rahvusvahelise kaitse

taotlusega ühes menetluses.

§ 5. Sõrmejälgede võtmise võimatuse korral taotlusele lisatavad dokumendid

Kui taotlejal ei ole tervise tõttu ajutiselt või püsivalt võimalik üheltki sõrmelt sõrmejälge võtta,

kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud korda.

§ 6. Taotlusele ja selle lisadokumentidele esitatavad nõuded

(1) Taotlus peab olema täidetud suurtähtedega loetavas kirjas eesti või mõnes muus keeles,

milles taotleja suudab end arusaadavaks teha. Iseteeninduses täidetakse elamisloa pikendamise

taotlus eesti või inglise keeles.

(2) Taotlusel ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik määruses nõutavad andmed

või selgitused nende puudumise kohta. Taotluse väljad peab täitma tumedas kirjas.

(3) Taotluses peab isiku nimi olema kirjutatud vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis

esitatud ladinatähelisele nimekujule. Kui isikul puudub välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud dokument, esitatakse taotluses isiku nimi ladina

tähtedes.

(4) Taotlusele lisatud foto peab vastama isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel

valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud isikut tõendava dokumendi

väljaandmise taotlemisel fotole esitatavatele nõuetele. Kui isiku näokujutis võetakse taotluse

esitamisel, ei pea taotlusele fotot lisama.

(5) Kui taotlus esitatakse iseteeninduses, võib määruses nõutud dokumendi asemel esitada selle

koopia.

(6) Määruses nõutud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui selles sisalduvad andmed on

kättesaadavad riiklikest andmekogudest.

(7) Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et taotlusele lisatud dokumendikoopia vastab

originaalile, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud.

(8) Taotluse allkirjastamisega kinnitab elamisluba taotlev rahvusvahelise kaitse saaja

perekonnaliige, et perekonnal on välismaalaste seaduse §-s 120 sätestatud nõuetele vastav

ravikindlustuse leping või ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku

ravikindlustusega kindlustatud isik.

§ 7. Allkirjanäidis

(1) Taotlusele kirjutab vähemalt 15-aastane taotleja allkirjanäidise oma käega. Kui taotleja ei

ole võimeline allkirjanäidist kirjutama, jäetakse allkirjanäidis kirjutamata. Taotlust vastuvõttev

ametnik teeb rahvusvahelise kaitse andmise registrisse selle põhjuse kohta märke.

(2) Alla 15-aastase, piiratud teovõimega täisealise või allkirjavõimetu taotleja taotlusel jäetakse

allkirjanäidis kirjutamata. 7–14-aastane või piiratud teovõimega täisealine taotleja võib

taotlusele allkirjanäidise kirjutada.

(3) Taotleja kirjutab allkirjanäidise tumedas kirjas, mille tähtede joone läbimõõt on

soovitatavalt 0,8–1,5 millimeetrit.

(4) Taotleja ei pea allkirjanäidist kirjutama, kui ta esitab elamisloa pikendamise taotluse

iseteeninduses.

§ 8. Esitatud andmete õigsuse kinnitamine

(1) Taotleja allkirjastab taotluse iga lehekülje. Allkirjastamisega kinnitab ta, et ta ei ole esitanud

taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente.

(2) Kui taotleja esitab taotluse iseteeninduses, kinnitab ta, et ta ei ole esitanud taotluses

valeandmeid.

(3) Kui taotleja ei ole võimeline taotlust allkirjastama, jäetakse vastavad väljad tühjaks. Taotlust

vastuvõttev ametnik teeb rahvusvahelise kaitse andmise registrisse märke väljade tühjaks

jätmise põhjuse kohta.

2. peatükk

Taotluse andmed

§ 9. Taotluse andmed

(1) Taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) eesnimi või -nimed;

2) perekonnanimi või -nimed;

3) Eesti isikukood, kui see on taotlejal olemas;

4) rahvus;

5) emakeel;

6) kodakondsus või kodakondsused või kodakondsuse puudumine;

8) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress

erineb kontaktaadressist Eestis (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn,

vald, maakond, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber;

9) andmed taotleja perekonnaseisu kohta;

10) andmed taotleja lähisugulaste ja perekonna liikmete kohta;

11) sotsiaalmeedia kontod;

12) andmed hariduse kohta;

13) andmed taotleja õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;

14) andmed elamisloa või -õiguse omamise kohta teistes riikides, sealhulgas riik, liik ja

kehtivusaeg;

15) andmed selle kohta, kas taotleja on kriminaalkorras karistatud;

16) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,

osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud

luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või

töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;

17) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,

terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse

kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või

lõhkematerjaliga või oskab neid käsitseda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo veendumuste alusel;

18) dokumendi väljastuskoht;

19) seadusliku esindaja andmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed,

Eesti isikukood või sünniaeg, eestkostja nimi ja registrikood;

20) muu taotlusega seotud oluline teave, mida taotleja peab oluliseks esitada;

21) kuupäev ja taotleja või tema seadusliku esindaja allkiri.

(2) Tähtajalise elamisloa taotleja esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

andmetele järgmised andmed:

1) eelmised nimed;

2) eelmised kodakondsused;

3) isanimi, kui see on kantud reisidokumenti;

4) sugu;

5) sünniaeg;

6) sünnikoht riigi täpsusega;

7) tähtajalise elamisloa taotlemise alus;

8) kontaktaadress välisriigis (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald,

maakond, riik, sihtnumber).

(3) Rahvusvahelise kaitse taotleja esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

andmetele järgmised andmed:

1) eelmised nimed;

2) eelmised kodakondsused;

3) pseudonüümid;

4) isanimi, kui see on kantud reisidokumenti;

5) sooidentiteet;

6) sünniaeg;

7) sünnikoht riigi täpsusega;

8) päritoluriik;

9) rass, rahvus ja rahvusrühm;

10) usuline kuuluvus;

11) poliitilised vaated;

12) sotsiaalsesse gruppi kuulumine;

13) sõrmejäljed;

14) näokujutis;

15) sotsiaalmeediakontode andmed;

16) muude võõrkeelte oskus ning tase;

17) perekonnaseisuandmed;

18) eluloolised andmed (eluloo kirjeldus);

19) andmed viisa omamise kohta teistes riikides, sealhulgas riik, liik ja kehtivusaeg;

20) isiku menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse andmed;

21) reisiteekonna ning Eestisse saabumise ja Eestis viibimise andmed;

22) varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste andmed;

23) rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjus.

(4) Taotleja, kellel on lähedasi sugulasi ja perekonnaliikmeid, esitab tähtajalise elamisloa ja

selle pikendamise taotlemisel lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele oma lähedaste

sugulaste ja perekonnaliikmete kohta järgmised andmed:

1) suhe taotlejaga;

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed;

5) sugu;

6) Eesti isikukood või sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused;

8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või

alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber;

10) kuupäev ja taotleja või tema seadusliku esindaja allkiri.

(5) Perekonnaliige, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas

kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või

kes töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või

olnud seotud muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool

Eestit või kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses,

esitab tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

1 sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ning

auaste;

2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;

3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise

aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,

teenistusülesanded;

4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,

aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või

töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetud andmeid ei pea esitama perekonnaliige, kes on

NATO liikmesriigi kodanik.

(7) Tähtajalise elamisloa pikendamisel nõutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10, 13–

17 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmete esitamist, kui need on pärast eelmise elamisloa

taotluse esitamist muutunud.

(8) Korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel nõutakse taotleja üldandmeid. Lisaks

esitab taotleja teabe rahvusvahelise kaitse andmise aluseks olevate või muude tähtsust omavate

asjaolude muutumise või uute asjaolude kohta, mida eelmise rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses ei käsitletud.

(9) Perekonnaliige esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed ainult

oma nõusolekul registripõhise rahva ja eluruumide loenduse peamise eesmärgi täitmiseks.

(10) Elamisloa taotluse esitamisel võetakse perekonnaliikmelt sõrmejäljed isikut tõendavate

dokumentide seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud elamisloa

menetluses sõrmejälgede võtmise korra kohaselt.

(11) Kui elamisloa taotluse esitab perekonnaliikme seaduslik esindaja, võetakse alla 15-aastase

või piiratud teovõimega pereliikme sõrmejäljed isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel

valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud elamisloa menetluses sõrmejälgede

võtmise korra kohaselt.

3. peatükk

Elamisloa taotluse lisadokumendid

§ 10. Elamisloa taotluse lisadokumendid

(1) Elamisloa taotlusele lisatakse foto ja määruse käesolevas peatükis nimetatud dokumendid.

(2) Välismaalaste seaduse § 216 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul lisatakse taotlusele

põhjendused, miks ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele

ning asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad või selgitused nende puudumise kohta.

§ 11. Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud abikaasa või

registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa taotluse

lisadokumendid

Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud abikaasa või registreeritud

elukaaslase juurde elama asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa taotlusele lisatakse järgmised

dokumendid:

1) abielu sõlmimist või kooselu registreerimist tõendav dokument või selgitus selle puudumise

kohta;

2) kirjalik selgitus, mis sisaldab andmeid taotleja eelmiste abikaasade või registreeritud

elukaaslaste kohta (nimi, Eesti isikukood või sünniaeg) ja abielu või registreeritud kooselu

kestuse kohta;

3) kirjalik kutse rahvusvahelise kaitse saanud abikaasalt või registreeritud elukaaslaselt, kelle

juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse.

§ 12. Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud vanema juurde elama

asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa taotluse lisadokumendid

(1) Laps, kes esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise

kaitse saanud vanema juurde elama asumiseks, lisab taotlusele järgmised dokumendid:

1) lapse sünnitunnistus või selgituse selle puudumise kohta;

2) kirjalik kutse vanemalt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, välja arvatud

juhul, kui taotluse esitab vanem, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse.

(2) Täisealisele lapsele elamisloa taotlemisel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud dokumentidele pädeva asutuse välja antud dokument, mis tõendab, et taotleja ei ole

terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema või selgitus selle puudumise

kohta.

(3) Kui alaealine laps taotleb tähtajalist elamisluba, lisatakse sellele Eestisse elama mitteasuva,

alaliselt välisriigis elava vanema Eesti välisesinduses või Politsei- ja Piirivalveametis ametlikult

kinnitatud allkirjaga nõusolek alaealise lapse elama asumiseks Eestisse või selgitus selle

puudumise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusolekut ei pea esitama, kui Eestisse elama

mitteasuv või alaliselt välisriigis elav vanem esitab elamisloa taotluse alaealise lapse eest.

§ 13. Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud täisealise lapse või

lapselapse juurde elama asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa taotluse lisadokumendid

Vanem või vanavanem, kes esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elava rahvusvahelise

kaitse või ajutise kaitse saanud täisealise lapse või lapselapse juurde elama asumiseks, lisab

taotlusele järgmised dokumendid:

1) sugulussuhet tõendavad dokumendid või selgitus nende puudumise kohta;

2) taotleja terviseseisundit tõendav dokument, kui ülalpidamise vajadus tuleneb

terviseseisundist, või selgitus selle puudumise kohta;

3) selgitus muudest perekondlikest sidemetest tuleneva toe puudumise kohta päritoluriigis;

4) kirjalik kutse lapselt või lapselapselt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse.

§ 14. Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud eestkostja juurde elama

asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa taotluse lisadokumendid

Eestkostetav, kes esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elava rahvusvahelise kaitse või

ajutise kaitse saanud eestkostja juurde elama asumiseks, lisab taotlusele järgmised dokumendid:

1) eestkoste määramist tõendavad dokumendid või selgitus nende puudumise kohta;

2) kirjalik kutse eestkostjalt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse.

§ 15. Välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või relvajõududega seotud välismaalase

tähtajalise elamisloa taotluse lisadokumendid

(1) Taotleja, kes töötab, on töötanud, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, samuti

perekonnaliige, kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või lepingulises teenistuses või

on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud, esitab lisaks

määruses nimetatud tähtajalise elamisloa taotluse lisadokumentidele järgmised dokumendid või

selgitused nende puudumise kohta:

1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;

2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;

3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi

arvatud või erru läinud.

(2) „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni

relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil”

artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv

perekonnaliige, kes on teeninud välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, esitab lisaks

käesolevas määruses sätestatud tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele töö- ja

teenistuskäiku tõendava dokumendi või selgituse nende puudumise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente ei pea esitama:

1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;

2) kui dokumendid on esitatud varem rahvusvahelise kaitse ja elamisloa või pikaajalise viisa

taotlemisel ja dokumentides kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või eelmise

elamisloa taotluse esitamist muutunud.

§ 16. Ajutise kaitse saaja tähtajalise elamisloa taotluse lisadokumendid

Ajutise kaitse saaja esitab lisaks tähtajalise elamisloa taotlusele järgmised dokumendid või

selgitused nende puudumise kohta:

1) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata

kaasa isiku ja kodakondsuse tuvastamisele;

3) viisad ja elamisload või viisast ja elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid

ning muud piiriületusi tõendavad dokumendid;

4) perekondlikke suhteid tõendavad dokumendid.

§ 17. Kirjalik kutse

(1) Elamisloa taotlusele lisatavas kirjalikus kutses esitatakse:

1) taotleja nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) kutsuja nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

3) kutsuja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber;

4) kuupäev ja kutsuja allkiri.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule tuleb Eestis elava rahvusvahelise kaitse või

ajutise kaitse saanud abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks esitatud

elamisloa taotlusele lisatavas kutses esitada andmed kutsuja välisriigis sõlmitud varasemate

abielude kohta, sealhulgas endise abikaasa või registreeritud elukaaslase nimi, kodakondsus,

Eesti isikukood või sünniaeg ja abielu või registreeritud kooselu kestus.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule tuleb Eestis elava rahvusvahelise kaitse või

ajutise kaitse saanud vanema juurde elama asumiseks esitatud elamisloa taotlusele lisatavas

kutses esitada järgmised andmed:

1) teise vanema nimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) teise vanema kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber,

välja arvatud juhul, kui need ühtivad teise vanema andmetega.

(4) Kutse allkirjastamisega kinnitab kutsuja, et:

1) ta elab Eestis;

2) tal on legaalne sissetulek, mis tagab tema ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis;

3) perekonnal on välismaalaste seaduse §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse

leping või taotleja on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega

kindlustatud isik.

(5) Määruse §-s 11 nimetatud kutse allkirjastamisega kinnitab kutsuja lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 4 toodule, et taotleja hakkab elama Eestis ning abielu või registreeritud

kooselu ei ole fiktiivne.

(6) Määruse §-s 12 nimetatud kutse allkirjastamisega kinnitab kutsuja lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 4 toodule, et:

1) alaealise lapse Eestisse elama asumine ei kahjusta lapse õigusi ega huve ning tema õiguslik,

majanduslik ega sotsiaalne seisund ei halvene selle tõttu;

2) täisealine laps hakkab elama Eestis ning ta kohustub kandma täisealise lapse hooldus- ja

ravikulud.

(7) Määruse §-s 13 nimetatud kutse allkirjastamisega kinnitab kutsuja lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 4 toodule, et taotlejal ei ole võimalik saada ülalpidamist või toetust teistelt

perekonnaliikmetelt oma päritoluriigis ning ta kohustub kandma taotleja hooldus- ja ravikulud.

§ 18. Tõend legaalse sissetuleku kohta

Kui määruse §-des 11–16 nimetatud elamisloa taotlus esitatakse rohkem kui neli kuud pärast

rahvusvahelise kaitse saamist või ajutise kaitse saamist või kui perekonna taasühinemine on

võimalik kolmandas riigis, tuleb taotlusele lisada dokument legaalse sissetuleku kohta, milles

esitatakse vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.

4. peatükk

Elamisloa pikendamise taotlemine ja taotluse lisadokumendid

§ 19. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamine

(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt neli kuud enne tähtajalise

elamisloa kehtivusaja lõppemist.

(2) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlusele lisatakse foto.

(3) Perekonnaliige lisab tähtajalise elamisloa pikendamise taotlusele järgmised dokumendid:

1) kirjalik kutse, mis vastab määruse §-s 17 sätestatule;

2) dokument legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul,

milles esitatakse vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kirjaliku kutse asemel võib esitada kirjaliku

kinnituse, kui määruse §-s 17 nimetatud andmed ei ole pärast elamisloa taotluse esitamist

muutunud.

§ 20. Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud vanema juurde elama

asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse lisadokumendid

(1) Täisealine laps, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema

ja kes esitab tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse Eestis elava rahvusvahelise kaitse või

ajutise kaitse saanud vanema juurde elama asumiseks, lisab taotlusele lisaks määruse § 19 lõikes

2 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse välja antud dokumendi, mis tõendab et taotleja ei

ole terviseseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema või selgituse selle

puudumise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit ei ole vaja esitada, kui selle andmed ei ole

pärast eelmise elamisloa taotluse esitamist muutunud.

(3) Määruse § 19 lõike 2 punktis 2 nimetatud kutse või lõikes 3 nimetatud kinnituse

allkirjastamisega kinnitab kutsuja lisaks määruse § 17 lõikes 4 toodule, et ta kohustub jätkuvalt

kandma täisealise lapse hooldus- ja ravikulud.

§ 21. Eestis elava rahvusvahelise kaitse saanud või ajutise kaitse saaja täisealise lapse või

lapselapse juurde elama asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse

lisadokumendid

(1) Vanem või vanavanem, kes esitab tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse Eestis elava

rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud täisealise lapse või lapselapse juurde elama

asumiseks, lisab taotlusele lisaks määruse § 19 lõikes 2 nimetatud dokumentidele pädeva

asutuse välja antud dokumendi, mis tõendab, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu

suuteline iseseisvalt toime tulema või selgituse selle puudumise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendit ei ole vaja esitada, kui selle andmed ei ole

pärast eelmise elamisloa taotluse esitamist muutunud.

(3) Määruse § 19 lõike 2 punktis 2 nimetatud kutse või lõikes 3 nimetatud kinnituse

allkirjastamisega kinnitab kutsuja lisaks määruse §-s 17 lõikes 4 sätestatule, et:

1) taotlejal ei ole jätkuvalt võimalik saada ülalpidamist või toetust teistelt perekonnaliikmetelt

oma päritoluriigis;

2) ta kohustub jätkuvalt kandma taotleja hooldus- ja ravikulud.

§ 22. Välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või relvajõududega seotud välismaalase

tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse lisadokumendid

(1) Taotleja, kes töötab, on töötanud, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, samuti

perekonnaliige, kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või lepingulises teenistuses või

on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud, esitab lisaks

määruse § 19 lõikes 2 nimetatud lisadokumentidele määruse § 15 lõikes 1 nimetatud

dokumendid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente ei pea esitama:

1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;

2) kui dokumendid on esitatud eelmise elamisloa taotlemisel ja dokumentides kajastatud

asjaolud ei ole pärast eelmise elamisloa taotluse esitamist muutunud.

5. peatükk

Rahvusvahelise kaitse äravõtmine ja elamisloa kehtetuks tunnistamine

§ 23. Rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise algatamine ja

otsustamine

(1) Rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise

kohta saadetakse välismaalasele kirjalik teade.

(2) Rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta saadetakse

välismaalasele viivitamata kirjalik otsus.

(3) Kui rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus

lõpetatakse rahvusvahelist kaitset äravõtmata ja elamisluba kehtetuks tunnistamata, saadetakse

menetluse lõpetamise kohta välismaalasele kirjalik teade.

6. peatükk

Taotleja teise liikmesriiki üleviimine

§ 24. Taotleja teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu

Taotleja üleviimisel teise Euroopa Liidu liikmesriiki esitab Politsei- ja Piirivalveamet teisele

Euroopa Liidu liikmesriigile järgmised andmed ja tõendid:

1) taotleja nimi;

2) taotleja sünniaeg- ja koht;

3) taotleja sugu;

4) taotleja kodakondsus;

5) taotleja foto;

6) andmed taotleja perekonnaliikmete kohta teises liikmesriigis;

7) isikut tõendavad dokumendid ja reisidokumendid;

8) dokument, mis tõendab taotleja nõusolekut tema üleviimiseks.

7. peatükk

Rakendussäte

§ 25. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse alusel rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotlemise ning

elamisloa andmise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse

1) rahvusvahelise kaitse taotlemise ja kaitse äravõtmise kord;

2) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikme elamisloa

taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord;

3) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende perekonnaliikme elamisloa

taotlemisel esitatavate andmete ja tõendite loetelu;

4) ajutise kaitse saaja ja tema perekonna liikme teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate

andmete loetelu.

Kehtiv siseministri 18.12.2015 määrus nr 18 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja ning nende

perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord

ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ muutub kehtetuks

haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse1 (edaspidi VRKS) jõustumisega. Samuti muutub kehtetuks siseministri 18.12.2015

määrus nr 86 „Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise,

pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja

andmete loetelu“. Seetõttu on vaja nimetatud määrustega sätestatud korrad uuel alusel

kehtestada.

VRKS-i alusel rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotlemise ning elamisloa andmise korra

kehtestamise eesmärk on kiire, efektiivse ja ühetaolise rahvusvahelise kaitse menetluse

tagamine. Eelnõu on kehtestatud VRKS § 48 lõike 2 ja § 76 lõike 9 alusel.

Eelnõuga kaasneb positiivne mõju Eesti siseturvalisusele. Paraneb riigi võimekus

rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saaja ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlusi

menetleda, välja anda, pikendada ja kehtetuks tunnistada, kuna pannakse paika elamisloa

taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa menetluse kord, mis tagavad

ühetaolised ja kvaliteetsed menetlused. Samuti võtab riik läbi menetluskeskkonna

kaasajastamise tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ning riskide

ennetamiseks ja maandamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Anneli Viks

([email protected]) ja Eva Lillemäe ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik

Margit Veskimäe ([email protected]).

1.3. Märkused

1 Riigikogu menetluses eelnõu 831 SE

2

Eelnõu on Riigikogu menetluses oleva välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

831 SE rakendusakt. Lisaks on nimetatud seaduse rakendusaktid veel:

1) siseministri määrus „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja

tõendite loetelu“;

2) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse andmise registri põhimäärus“;

3) siseministri määrus „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate

andmete loetelu“;

4) siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmise määrus;

5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ muutmise määrus;

6) siseministri 16. oktoobri 2014. a määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“

muutmise määrus;

7) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel

kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja

Euroopa Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“

muutmise määrus;

8) siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmise

määrus;

9) siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise

määrus;

10) sotsiaalministri 19. novembri 2013. aasta määruse nr 37 „Rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuse sisekorraeeskiri“ muutmise määrus;

11) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja

ja väljasaadetava tervishoiuteenused“ muutmise määrus;

12) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmise määrus;

13) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite

loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmise määrus.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) rahvusvahelise kaitse andmise

registri (edaspidi RAKS) arendamisega.

Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 tegevussuundi:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis

seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka

pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks“;

 „võtta kasutusele [---] tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks

ning selliste juhtude menetlemiseks“.

Eelnõu toetab „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022-2025“ raamdokumendis

sätestatut, mille kohaselt:

 „EL-i rände- ja varjupaigasüsteemi paremaks toimimiseks tuleb kehtestada tulemuslikud

piirimenetlused, et teha juba välispiiril vajalik taustakontroll ning kiirendada rahvusvahelise

kaitse taotluste põhjendatused hindamist. Välja tuleb töötada EL-i ühised turvaliste riikide

2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36.

3

ja turvaliste kolmandate riikide nimekirjad, mis võimaldaks kiirendada nende

rahvusvahelise kaitse taotlejate menetlust ja tagasisaatmist, kes on saabunud turvalistest

riikidest. Tagasisaatmisotsuseid tuleb vastastikku tunnustada ja kiirelt täitmisele pöörata.“

Eelnõu toetab Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 12.06.2024. aasta teatisega rände- ja

varjupaigaleppe ühise rakenduskava kohta3, mille kohaselt:

 „on loodud EL- ühine raamistik ühisele tööprogrammile, mis hõlmab õigus- ja

operatiivvaldkonna tulemusi, arutelustruktuure ning asjakohast operatiivtuge ja rahalist

toetust. Rakenduskava on ühine kõigile liikmesriikidele ning kõigile rände- ja

varjupaigaleppe õigusaktidele, mida on vaja rakendada, ning sellega püütakse saavutada

ühine eesmärk kehtestada üleminekuperioodi lõpuks hästi ettevalmistatud uus süsteem.“.

Eelnõu toetab „Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse reformi Eesti

riiklikku rakenduskava“4, milles kirjeldatakse vastavalt EK 12.06.2024. a rakenduskava

teatisele kõiki reformi tähtaegseks kohaldamiseks vajalikke, sealhulgas õigusloome tegevusi.

Rakenduskava järgi on vaja õigusaktide muudatused jõustada 2026. aasta juuniks.

Eelnõu toetab „Riiklikku varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiat“ 5, millega on kehtestatud

varjupaiga- ja rändehalduse valdkonnas integreeritud poliitikakujundamise kaudu terviklik

lähenemisviis rände haldamisele, mis ühendab nii sisserände sise- kui ka väliskomponente.

Eelnõu toetab „EK 23.11.2023. aastal vastu võetud tegevuskava Dublini määruse

rakendamise efektiivsuse tõstmiseks ja liikmesriikide parimate praktikate välja

selgitamiseks“6, mille alusel on liikmesriigid kokku leppinud töötada selle nimel, et vastutava

liikmesriigi määramise üksuste töö protsesside ja efektiivsuse parandamine on määrava

tähtsusega rahvusvahelise kaitse menetluse tõhustamiseks ja teisese rände tõkestamiseks. Nn

Dublini rakenduskava peamine eesmärk on tõhustada välismaalaste üleandmisi.

Eelnõu on seotud „2021.–2027. aasta Euroopa Liidu integratsiooni ja kaasamise

tegevuskavaga“7, milles julgustatakse liikmesriike pakkuma pagulastele ja

varjupaigataotlejatele, kellele tõenäoliselt antakse rahvusvaheline kaitse, võimalikult varajases

etapis sobivaid individuaalseid eluasemelahendusi ning võimaldama varjupaigataotlejatel

pärast rahvusvahelise kaitse saamist alustada sujuvalt iseseisvat elu.

Eelnõu on seotud „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“, mille eesmärk on „Eesti on sidus

ja kaasav ühiskond“, mis seab sihiks ühiskonnas ühtekuuluvuse ja demokraatlike väärtuste

kandmise sõltumata keele- ja kultuuritaustast. Eelnõu elluviimine toetab otseselt seda eesmärki,

edendades kaasavat kohanemis- ja lõimumisteekonda ning tugevdades ühiskonna sidusust ja

elanike ühtekuuluvustunnet.

2. Eelnõu eesmärk

3 EK teatis „Rände- ja varjupaigaleppe ühine rakenduskava“. – COM(2024) 251 final. 4 Siseministeerium (06.12.2024, nr 11-1/82-1). Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi

Eesti rakenduskava 2025–2026. 5 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade

tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final. 6 EK talituse töödokument „Dublini tegevuskava elluviimine. Dublini III määruse tõhususe suurendamine: heade

tavade väljaselgitamine liikmesriikides“. – SWD(2023) 390 final. 7 EK. Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027.

4

Eelnõu eesmärk on viia rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saaja ning nende perekonnaliikme

elamisloa taotlemise, andmise ja pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa

taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ning

VRKS-iga.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 25 paragrahvist ja on jagatud 7 peatükiks:

- 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–8);

- 2. peatükk „Taotluse andmed“ (§ 9);

- 3. peatükk „Elamisloa taotluse lisadokumendid“ (§-d 10–18);

- 4. peatükk „Elamisloa pikendamise taotlemine ja taotluse lisadokumendid“ (§-d 19–22);

- 5. peatükk „Rahvusvahelise kaitse äravõtmine ja elamisloa kehtetuks tunnistamine“ (§

23);

- 6. peatükk „Taotleja teise liikmesriiki üleviimine“ (§ 24);

- 7. peatükk „Rakendussäte“ (§ 25).

Eelnõu 1. peatükis:

 reguleeritakse toimingute sooritamisega seonduvat;

 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele, menetlusse võtmisele ja läbivaatamisele;

 kehtestatakse andmete ja dokumentide esitamise ning ärakuulamise ja muude toimingute ja

otsuste teatavaks tegemise põhimõtted.

Eelnõu §-s 1 määratakse kindlaks määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse

rahvusvahelise kaitse taotlemise ja kaitse äravõtmise kord, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise

kaitse saaja ja nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks

tunnistamise kord, samuti rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja ja nende

perekonnaliikme elamisloa taotlemisel esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning ajutise

kaitse saaja ja tema perekonna liikme teise liikmesriiki üleviimisel esitatavate andmete loetelu.

Senised kaks siseministri määrust (18.12.2015 määrus nr 18 „Pagulase ja täiendava kaitse saaja

ning nende perekonnaliikme elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks

tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ ning

18.12.2015 määrus nr 86 „Ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliikme elamisloa taotlemise,

andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning elamisloa taotlemisel esitatavate

tõendite ja andmete loetelu“) liidetakse üheks, kuna nõutud andmekoosseis ja taotluse

menetluse kord on neis suurel määral kattuvad ning seetõttu ei ole mõistlik sihtgruppidele

erinevaid määrusi kehtestada.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toimingute tegemise nõuded. Määruses nimetatud toiminguid

sooritab taotleja isiklikult või seadusliku esindaja kaudu ning toimingu sooritamisel esitab

seaduslik esindaja isikut tõendava dokumendi ja esindusõigust tõendava dokumendi.

Eelnõuga §-ga 3 kehtestatakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise nõuded. Need

sätted on vajalikud, et arvestada Euroopa Liidu varjupaigareformi eesmärke ja nõudeid.

Euroopa Liidu uue ühtse rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid, eeskätt määrused (EL)

2024/1348 (menetluse kohta), (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) ning (EL) 2024/1351

(rändehalduse kohta) näevad ette selged menetluslikud standardid taotleja isiku tuvastamiseks,

menetluses osalemiseks ning õiguste ja kohustuste tagamiseks. Isiklik osalemine menetluses on

5

oluline, et tagada taotleja nõuetekohane isiku tuvastamine, koguda vahetult taotlejalt asjakohast

ja usaldusväärset teavet, hinnata isiku kaitsevajadusi ning täita biomeetriliste andmete

kogumise kohustust. Isiklik osalemine vähendab identiteedipettuste riski, tagab, et otsused

tehakse tegeliku taotleja suhtes ning toetab seeläbi avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitset.

Samuti vähendab isiklik toimingute tegemine põhjendamatute ja kolmandate isikute kaudu

esitatud taotluste riski, aitab vältida süsteemi kuritarvitamist ning kiirendab menetlust, kuna

vajalik teave saadakse vahetult taotlejalt. Rahvusvahelise kaitse taotluse saab esitada ainult

isiklikult ka seetõttu, et kaugteel taotluse esitamine või Eesti välisesinduses taotluse esitamine

on keelatud. Nimetatud keeld on sätestatud EL õiguse tasandil ning tuleneb muuhulgas ka

rahvusvahelise kaitse taotleja terminist, mille üheks oluliseks elemendiks on eemal viibimine

oma kodakondsusjärgsest riigist või asukohamaalt ning füüsiline viibimine riigis, kus

rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse. Näiteks määruse (EN) 2024/1248 (menetluse kohta)

artikli 26 lõike 1 kohaselt loetakse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soov avaldatuks, kui

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, sealhulgas saatjata alaealine, väljendab soovi

saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset. Seadusliku esindaja kaudu tegutsemise võimalus

tagab samas alaealiste, piiratud teovõimega isikute ning muude haavatavate isikute õiguste

kaitse.

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse rahvusvahelise kaitse taotluse ja tähtajalise elamisloa ning selle

pikendamise taotluse menetlusse võtmise nõuded ja läbivaatamise tähtajad.

Rahvusvahelise kaitse sooviavalduse registreerimise ja taotluse menetlusse võtmise ja

läbivaatamise tähtajad tulenevad määrustest (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) ja (EL) 2024/1359 (kriisikalduse kohta). Nimetatud määrused

kehtestavad liikmesriikidele kohustuse tagada, et sooviavaldus tuleb registreerida vähemalt viie

päeva jooksul ning vastu võtta vähemalt 21 päeva jooksul ning taotlused võetakse menetlusse

viivitamata ning vaadatakse läbi võimalikult kiiresti kuid hiljemalt kuue kuu jooksul ning

kindlaksmääratud maksimaalse tähtaja jooksul, milleks on 21 kuud. Nimetatud tähtaegadele on

kehtestatud ka erandid massilise sisserände olukorras. Näiteks sooviavalduse registreerimise

tähtajaks on sellisel juhul 15 päeva ja taotluse esitamise tähtajaks kaks kuud. Rahvusvahelise

kaitse taotluse läbivaatamise tähtaegade kehtestamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. menetluse kiirus ja tõhusus – otsus tuleb teha võimalikult kiiresti, tagades samas

põhjaliku ja individuaalse hindamise;

2. EL õigusega kooskõla – arvestatakse nimetatud määrustes sätestatud maksimaalseid

menetlustähtaegu, sealhulgas võimalikke pikendamise aluseid erandlikel asjaoludel;

3. proportsionaalsus – tähtajad peavad olema realistlikud ning võimaldada koguda ja

hinnata kogu asjakohast teavet.

Tähtajalise elamisloa läbivaatamise tähtajad on vajalikud, et tagada isikule õigusselgus seoses

tema viibimisõigusega, vältida olukordi, kus isiku õiguslik staatus jääb määramata ning tagada

haldusmenetluse mõistlik kestus. Elamisloa pikendamise menetluses on oluline hinnata

jätkuvat kaitsevajaduse olemasolu või muid elamisloa aluseks olevate asjaolude kestvust ning

kontrollida võimalikke elamisloa väljastamist välistavaid asjaolusid.

Lõikega 1 reguleerutakse, et PPA-le esitatud taotlus võetakse menetlusse selle esitamise päeval

kuid elektroonselt või Eesti välisesinduses esitatud taotlus võetakse menetlusse selle PPA-sse

jõudmisele järgneval päeval. Elektroonselt on võimalik taotlused esitada elamisloa

pikendamise taotlemise korral ning Eesti välisesinduses on võimalik elamisloa taotlus esitada

ainult rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotluse esitamise korral. Tähtaja

erinevus on vajalik, sest viimati mainutud viisidel ei võta PPA taotlust vastu vahetult ning

6

vajalik on täiendav aeg, et esitatud taotlus koos esitatud dokumentidega üle vaadata ja

menetlusse võtta.

Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse olukorda kui elamisloa taotleja ei ole taotlusel või koos

taotlusega esitanud kõiki vajalikke andmeid või dokumente.

Lõike 2 kohaselt annab PPA taotlejale mõistliku aja puuduvate andmete või dokumentide

esitamiseks. Selline mõistlik tähtaega antakse puuduste korral nii rahvusvahelise kaitse ja

elamisloa taotlejale, perekonnaliikme elamisloa taotlejale kui elamisloa pikendamise taotlejale.

Rahvusvahelise kaitse taotleja puhul on andmete esitamiseks täiendava tähtaja andmine

reguleeritud Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikus. Määruse (EL) (EL)

2024/1348 (menetluse kohta) artikli 28 lõike 6 kohaselt peavad taotlejad võimalikult kiiresti

esitama kõik nende valduses olevad andmed ja dokumendid, millele on osutatud määruse (EL)

2024/1347 artikli 4 lõikes 2, mis on vajalikud taotluse põhjendamiseks. Pärast taotluse

esitamist, eelkõige isiklikul vestlusel, lubatakse taotlejal esitada taotluse läbivaatamise

seisukohast asjakohaseid täiendavaid andmeid kuni nende taotlust käsitleva haldusmenetluses

tehtud otsuse vastuvõtmiseni.

Seetõttu on vajalik arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus taotlust täiendada kogu

menetluse vältel ka siis kui PPA ei ole selleks tähtaega määranud. Alates sooviavalduse

registreerimisest algab taotluse esitamise tähtaja arvestus. Selleks tähtajaks on määratud 21

päeva. Selles etapis peab rahvusvahelise kaitse taotleja esitama võimalikult kiiresti kõik tema

valduses olevad andmed ja dokumendid, mis on vajalikud taotluse põhjendamiseks ja

täitmiseks. Taotlejat abistab alates sooviavalduse registreerimisest ka tasuta õigusabi andja.

Taotleja võib täiendavalt andmeid esitada ka isikliku vestluse ajal ja peale seda.

Seoses andmete ja dokumentide esitamisega rahvusvahelise kaitse menetluses tuleb täiendavalt

arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on asjaolude tõendamise koormus

jagatud pädeva asutusega st PPA-ga ning taotleja on kohustatud asjaolusid põhjendama ning ta

ei ole kohustatud neid tõendama. Selline põhimõte kehtib seetõttu, et tagakiusaja või tõsise

kahju tekitaja, näiteks kuritegeliku inimõigusi rikkuva riigi ametkond, püüab reeglina

süsteemselt varjata oma kuritegeliku tegevuse elluviijaid, tegevuse viise, ulatust ja motiive.

Taotleja peab küll igakülgselt PPA-ga koostööd tegema asjaolude välja selgitamiseks kuid PPA

ei tohi näiteks nõuda, et kaitse taotlejal tuleks pöörduda oma koduriigi poole andmete saamiseks

ning ei tohi seda määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 7 alusel teha ka ise, sest see

võib omakorda kaasa tuua taotleja või tema perekonnaliikmete tagakiusamise või tõsise kahju

kannatamise.

Lõikega 3 sätestatakse, et lõikes 2 nimetatud juhul elamisloa taotluse menetlustähtaeg peatub

seniks kuni puudused taotluses on kõrvaldatud. Nimetatud menetluse peatumine kehtib ainult

perekonnaliikme elamisloa taotluse läbi vaatamisel ja rahvusvahelise kaitse alusel antud

elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise korral tähtajaga kolm kuud ning ei kehti

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse korral tähtajaga kuus kuud.

Lõige 3 ei rakendu rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel, sest Euroopa Liidu ühise

rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustikuga reguleeritud rahvusvahelise kaitse menetluse kord

ei võimalda rahvusvahelise kaitse menetlust üldjuhul peatada8, sealhulgas puuduste korral,

8 Peatamine on võimalik ainult ühel erandlikul juhul, milleks on ajutise kaitse kohaldamise olukorras vastavalt

direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artiklile 17.

7

mistõttu peab menetlus igal juhul jätkuma ka siis kui PPA määrab tähtaja täiendavate asjaolude

või tõendite esitamiseks. Sarnane menetluse jätkamise põhimõte kehtib ka vastutava

liikmesriigi määramise menetluse korral, mil samal ajal peab paralleelselt jätkuma

rahvusvahelise kaitse vajaduse välja selgitamine. Küll aga on võimalik põhjendatud asjaolude

korral menetlustähtaja pikendamine. Kirjeldatud põhimõtted on EL õigustikus sätestatud

menetluse kiirendamise eesmärgil. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 35 alusel

võib rahvusvahelise kaitse taotluse lubatavus kesta 2 kuud ja kui taotlus on esitatud

tagasisaatmise menetluses, siis 10 päeva; kiirendatud menetluse tähtaeg on kolm kuud ja

sisuline tavapärane menetlus tuleb lõpule viia mitte hiljem kui kuue kuu jooksul. Samuti on

sätestatud piiratud olukorrad, millal võib erandkorras ja viimase võimalusena taotluse

menetlemise tähtaega pikendada, et varjupaigasüsteemi tõhusus tagada. Kui tähtaegadest ei

suudeta kinni pidada, siis tuleb esitada abipalve Varjupaigaametile. Näiteks rahvusvahelise

kaitse piirimenetluse korral on menetluse tähtajaks 12 nädalat, mis hõlmab nii vastutava

liikmesriigi kindlaks tegemist kui halduskohtu menetlust. Nimetatud tähtaega on võimalik

pikendada kuni 16 nädalani st nelja nädala võrra ainult sellisel juhul, kui inimene antakse üle

teisele liikmesriigile määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) alusel ning seda tähtaega

arvestatakse kumulatiivselt st kahe liikmesriigi peale kokku.

Lõigetega 4–8 määratakse elamisloa taotluse läbi vaatamise tähtajad olenevalt elamisloa liigist.

Perekonnaliikme elamisloa esmakordse taotluse läbi vaatamise, perekonnaliikme elamisloa

pikendamise taotluse ja rahvusvahelise kaitse saaja elamisloa pikendamise taotlus läbi

vaatamise tähtajaks on kolm kuud. Juhul kui esitatakse korduv rahvusvahelise kaitse taotlus9,

siis on uute asjaolude esitamise hindamiseks ja korduva taotluse menetlusse võtmise

otsustamise tähtajaks 15 päeva. Nimetatud tähtaja puhul on lähtutud analoogiast rahvusvahelise

kaitse piirimenetluse korraga, kus on otsuse tegemiseks samuti ette nähtud 15. päevane tähtaeg.

Lõikes 9 täpsustatakse lõigetes 4 kuni 8 sätestatud juhul tähtaja pikendamise võimalust ning

sätestatakse, et juhul kui PPA tähtaega pikendab, siis on vajalik sellest taotlejat viivitamata

kirjalikult teavitada ning põhjendada ja anda teada uus tähtaeg. Teavitus tuleb saata taotluses

esitatud postiaadressil või e-posti aadressil.

Lõikega 10 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse taotleja elamisloa taotlus vaadatakse läbi

rahvusvahelise kaitse taotlusega ühes menetluses. See tähendab, et välismaalane esitab korraga

nii rahvusvahelise kaitse kui elamisloa taotluse ning sellise taotluse läbi vaatamisel lähtutakse

EL õigustikus sätestatud tähtaegadest. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 35

kohaselt tuleb otsus taotluse lubatavuse kohta langetada 2 kuu jooksul ning turvalise kolmanda

riigi aluse korral 10 tööpäeva jooksul. Sama artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel võib neid

tähtaegu pikendada. Kiirendatud menetlus tuleb lõpule viia 3 kuu jooksul ning sisuline menetlus

tuleb lõpule viia hiljemalt 6 kuu jooksul. Sama artikli lõikes 5 ja 7 on sätestatud erandlikud

olukorrad, millal menetluse tähteaga võib pikendada või otsustamist edasi lükata kuid ka sellisel

juhul ei tohi menetlus kesta kauem kui 21 kuud kokku. Erinevalt kirjeldatust sätestab määruse

(EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikkel 51 erineva tähtaja rahvusvahelise kaitse

9 Määruse (EL) 2024/1348 artikli 3 punkti 19 kohaselt on „korduv taotlus“ uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mille

esitamiseks avaldatakse soovi mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist,

sealhulgas juhul, kui selle taotluse suhtes on tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise tõttu keelduv otsus.

Seega ei ole tegemist elamisloa pikendamise taotlusega vaid sama inimese esitatud uue taotlusega, kas samas või

mõnes muus liikmesriigis. Selliste korduvate taotluste korral, mis jäetakse sisuliselt läbi vaatamata on taotlejal

piiratud õigused võrreldes esimese taotlusega. Näiteks puudub õigus saada tasuta õigusabi. Näiteks kui taotlus

menetlusse võetakse, siis lahendatakse see alati kiirendatud korras.

8

kohustusliku piirimenetluse korral. Selleks tähtajaks on 12 nädalat, mis hõlmab ka halduskohtu

menetlust ning jätab PPA-le otsuse tegemiseks 15 päeva ning edasi kaebamiseks 5 päeva.

Eelnõu § 5 näeb ette, et juhul kui taotlejal ei ole tervislikel põhjustel ajutiselt või püsivalt

võimalik üheltki sõrmelt sõrmejälgi võtta, kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse

§ 15 lõike 1 alusel kehtestatud korda.

Sätte eesmärk on tagada õigusselgus ning ühtne ja proportsionaalne praktika olukordades, kus

biomeetriliste andmete kogumine ei ole isikust tulenevatel tervislikel põhjustel võimalik.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta), määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) ja

määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) alusel on liikmesriigil kohustus koguda

rahvusvahelise kaitse taotlejatelt biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks, menetluse korraldamiseks, vastutava liikmesriigi määramiseks ning Eurodac-

süsteemi edastamiseks hiljemalt 72 tunni jooksul alates jälgede hõivamisest vähemalt

kuueaastaselt välismaalaselt. Eurodac-süsteem on Euroopa Liidu andmebaas, mida kasutavad

31 Euroopa riiki, mida haldab alates 2013. aastast eu-LISA ning mis sisaldab enam kui 7

miljonit sõrmjälge ning on suuteline tegema enam kui 24 000 andmevahetust päevas. Euroopa

Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi rakendumisel 12.06.2026. alates Eurodac-süsteemis

töödeldavate andmete hulk laieneb märkimisväärselt. Näiteks hõlmatakse ka ajutise kaitse

saajate ja ümberasustatud välismaalaste biomeetria ning rändeotsuste ja reisidokumentide

värvilised koopiad.

Ka perekonnaliikmetele elamisloa andmise ja pikendamise menetlustes kogutakse isiku

tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks biomeetrilisi andmeid, seda eeskätt

direktiivist 2003/86/EC (perekonna taasühendamise kohta) ja määrusest (EL) 2024/1347

(kvalifikatsiooni kohta) tuleneva perekonna ühtsuse põhimõtte tagamiseks isiku

usaldusväärseks tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks. Elamisloa saanud

perekonnaliikmetele antakse ka elamisloakaart, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu määrustes

(EÜ) nr 1030/200210 ja (EÜ) nr 380/200811 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes

(EL) 2017/195412 ja 2019/115713 sätestatud nõuetele ning Euroopa Liidu Nõukogu määruste

(EÜ) nr 1030/2002 ja (EÜ) nr 380/2008 kohaselt vaja elamisloakaardi väljaandmiseks võtta

kolmandate riikide kodanikelt biomeetrilised tunnused, milleks on näokujutis ja kaks

sõrmejäljekujutist. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi kohta) alusel tuleb edaspidi

koguda sõrmejälgi ka ajutise kaitse saajatelt.

Andmete kogumisel tuleb arvestada isiku tervislikku seisundit ning inimväärikuse ja

proportsionaalsuse põhimõtet. Viitamine isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel

kehtestatud korrale tagab ühtse regulatsiooni biomeetriliste andmete kogumise erandjuhtudeks,

väldib dubleeriva või vastuolulise eriregulatsiooni loomist, võimaldab kasutada juba

väljakujunenud menetlusstandardeid tervislikel põhjustel sõrmejälgede võtmise võimatuse

10 Euroopa Liidu Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne

elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. – ELT L 157, 13.06.2002, lk 1–7. 11 Euroopa Liidu Nõukogu 18. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 380/2008, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. – ELT L 115,

18.04.2008, lk 1–7. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1954, millega muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. – ELT

L 286, 25.10.2017, lk 9–14. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste

ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade

turvalisuse suurendamise kohta. – ELT L 188, 12.07.2019, lk 67–78.

9

hindamisel ja dokumenteerimisel ning tagab, et isiku terviseseisundist tulenev erand on

nõuetekohaselt tuvastatud ja põhjendatud.

Eelnõu §-s 6 määratakse taotlusele ja selle lisadokumentidele esitatavad nõuded.

Lõigetes 1–3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Tegemist on standardsete nõuetega

PPA-le esitatavate taotluste suhtes. Kui tegemist on paberil esitatava taotlusega, siis peab see

olema esitatud loetavas kirjas ning sellel ei tohi olla parandusi, et vältida võimalikku andmete

vääriti mõistmist. Rahvusvahelise kaitse ning seetõttu ka elamisloa menetluses on PPA

kohustus korraldada tõlge, mistõttu võib välismaalane esitada taotluse mistahes talle

arusaadavas keeles. Kui taotlus täidetakse iseteeninduses, siis saab taotluse täita kas eesti keeles

või inglise keeles. Sellisel juhul on eelduseks, et taotleja on omandanud eesti keele piisaval

tasemel, mis võimaldab elamisloa pikendamise taotluse esitamist või äärmisel juhul ollakse

võimelised seda tegema inglise keeles. Ka selles osas on tegemist standardse nõudega, et

inimese nimi peab taotlusel olema kirjutatud vastavalt tema isikut tõendavas dokumendis

kirjutatud ladinatähelisele nimekujule, et vältida identiteedikonfliktide tekkimist.

Lõikega 4 sätestatakse fotole esitatud nõuded ja lõikega 5 sätestatakse, et iseteeninduses

taotluse esitamise korral võib originaaldokumendi asemel esitada selle koopia. Lõikega 7

täpsustatakse, et sellisel juhul kinnitab taotleja allkirja andes, et tegemist ei ole valeandmetega

ja esitatud koopia vastab originaalile. See hõlbustab taotleja asjaajamist PPA-ga. Taotleja ei pea

allkirjastama kõiki dokumendi koopiaid, et kinnitada nende vastavust originaaldokumendile,

piisab taotluse allkirjastamisest.

Lõikega 6 sätestatakse, et juhul kui PPA-le on andmed kättesaadavad riiklikest andmekogudest,

siis ei pea taotleja neid uuesti esitama. Säte on vajalik selleks, et tagada andmete minimaalsuse

põhimõte ehk taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le eelmisest elamisloa

taotlemisest teada või kättesaadavad teistest riiklikest andmekogudest.

Lõikega 8 täpsustatakse, et kui tegemist on rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme

elamisloa taotlejaga, siis taotlust allkirjastades kinnitab taotleja automaatselt ka seda, et kaitse

saaja juurde elama asuv perekonnal on nõuetele vastav ravikindlustuse leping või ta on

ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustatud. Selline kinnitamine on vajalik,

et elamisloa taotluse esitajale teadvustada, et tema perekonnaliikmed on ise kohustatud katma

enda tervishoiu tagamisega seotud kulud. Vastav nõue tuleneb ka VRKS § 46 lõike 2 punktist

3. Samuti hõlbustab see taotleja asjaajamist PPA-ga, kuna neid asjaolusid tõendavaid

dokumente ei pea PPA-le eraldi esitama.

Eelnõu §-s 7 käsitletakse allkirjanäidisega seonduvat.

Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse, et vähemalt 15-aastase taotleja annab oma käega taotlusele

allkirjanäidise, kuid 7-14 aastane taotleja võib seda teha soovi korral. Siinjuurse on oluline

märkida, et allkirjanäidise andmise õigus ei ole seotud taotluse esitamise õigusega. Sarnaselt

rahvusvahelise kaitse taotlusega loetakse ka teiste EL õigustiku või VRKS alusel elamisloa

taotluse või selle pikendamise kontekstis alla 18-aastane laps alaealiseks, kes ei tohi ilma

eestkostjata taotlust esitada, kuid peab olema taotluse esitamise juures kui täiskasvanud

eestkostja seda tema eest teeb.

10

Lõikega 3 sätestatakse tehnilised nõuded allkirjanäidise andmisele ning lõikega 4

täpsustatakse, et kui iseteeninduses esitatakse elamisloa pikendamise taotlus, siis ei pea

allkirjanäidist andma.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse esitatud andmete õigsuse kinnitamine.

Lõikes 1 määratakse, et allkirjastada tuleb kõik taotluse leheküljed ja sellega kinnitatakse et

kõik andmed on õiged ning taotlusele ei ole lisatud võltsitud dokumente. Lõikes 2

täpsustatakse, et iseteeninduses taotluse esitamise korral tähendab allkirja andmine ka kinnitust,

et valeandmeid ei ole esitatud ning lõikega 3 täpsustatakse, et kui tegemist on olukorraga, kui

taotleja ei ole võimeline allkirja andma, siis jäetakse need väljad tühjaks ja PPA ametnik teeb

RAKS-i märke nende väljade täitmata jätmise põhjuse kohta.

Eelnõu 2. peatükis ja §-s 9 määratakse kindlaks taotlustes esitatavate andmete koosseis.

Eelnõu §-s 9 nimetatud andmed vastavad käesolevas määruses sätestatud ulatuses RAKS-i

põhimääruses sätestatud andmetele, sest selles registris töödeldakse rahvusvahelise kaitse ja

elamisloa taotluse menetluse andmeid ning sellele lisaks ka vastutava liikmesriigi menetluse

andmeid, ümberpaigutamise menetluse andmeid ja ümberasustamise menetluse andmeid.

Rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotlemise menetluses töödeldavate andmete vajalikkus on

detailselt selgitatud ka EL õiguses, eelnõu 831SE seletuskirjas ja RAKS-i põhimääruse

seletuskirjas.

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik märksõnadega loetelu Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise

kaitse süsteemi õigustiku alusel töödeldavatest peamistest andmetest õigusakti, andmeliigi ja

andmete töötlemise eesmärgi kaupa.

Tabel 1. Töödeldavate andmete lihtsustatud ülevaade (autor: SIM) Õiguslik alus Töötlemise eesmärk Andmeliik Kogutavad andmed

(EL) 2024/1347

artikkel 4

(EL) 2024/1348

artikkel 27, 55

Isiku tuvastamine,

menetluse ja õiguste

jälgitavus

Üldandmed

Eesnimi, perekonnanimi, Eesti

isikukood, sünniaeg, sugu,

emakeel, kodakondsus,

kontaktandmed, kehtivuse

kaotanud nimed, perekonnaseis,

allkirjanäidis

(EL) 2024/1347

artikkel 4

(EL) 2024/1348

artikkel 55

Perekonna

taasühendamine, kaitse

vajaduse ja staatuse

kindlakstegemine

Perekonna

liikmed

Lapse, vanema, vanavanema,

abikaasa või registreeritud

elukaaslase, eestkostja nimi, Eesti

isikukood ja sünniaeg,

kontaktandmed, ülalpeetavate arv,

varasemad abielud ja kooselud

(EL) 2024/1347

artikkel 24

(EL) 2024/1348

artikkel 55

(EL) 2024/1347

artikkel 26, 29

Kaitsevajaduse ja

staatuse

kindlakstegemine,

vastutava liikmesriigi

määramine, Eurodac-

süsteemis andmete

registreerimine

Elamisloa ja

taotluse andmed,

alus, otsuse

tegemise ja

kättetoimetamise

andmed,

vaidlustamine

Sooviavalduse esitamise kuupäev

ja koht, registreerimise number,

menetlusse võtnud ametniku nimi,

lisatud dokumendid, riigilõivu

info, elamisloa liik ja kehtivusaeg,

taotluse õiguslik alus

(EL) 2024/1347

Artikkel 4 lg 2 b

vii

Korduvate taotluste

tuvastamine, vastutava

Sooviavalduse registreerimise koht

ja kuupäev, menetluse seis ja

11

(EL) 2024/1348

Artikkel 55(EL)

2024/1351

Artikkel 51 lg 1g

(EL) 2024/1358

artikkel 17 lg 1

g, lg 2 j–k

liikmesriigi

määramine,

ümberasustamine,

solidaarsusmehhanism,

Eurodac- süsteem

Varasemate

taotluste andmed

tulemus, dokumendid ja tõendid,

isikliku vestluse andmed,

lubatavus, juures viibinud isiku

andmed

(EL) 2024/1348

Artikkel 24

(EL) 2024/1358

artikkel 15 lg 2

Hinnata rahvusvahelise

kaitse vajadust, toetada

otsuse tegemist

Meditsiinilise

läbivaatuse

andmed

Meditsiinilise läbivaatuse

tulemused, mis viitavad

tagakiusamisele või tõsisele

kahjule

(EL) 2024/1348

artikkel 33–34,

artikkel 55

Vastuvõtutingimuste ja

järelevalve tagamine

Majutus ja

liikumisvabaduse

piiramine

Majutuse otsus, majutuskoha liik

ja koht, algus- ja lõppkuupäev,

pakkuja, eemalviibimise info.

Liikumisvabaduse piirang: otsus,

kohaldamise alus, ulatus,

vaidlustamine

(EL) 2024/1348

artikkel 18

(EL) 2024/1347

artikkel 22

Taotleja õiguste kaitse

ja korrektne menetlus

Õigusabi ja

esindajad

Esindaja nimi, määramise

kuupäev, kontaktandmed

(EL) 2024/1348

artikkel 24

(EL) 2024/1347

artikkel 4

EL Põhiõiguste

Harta artiklid 1,

18, 24

Kaitsevajaduse

hindamine, alaealiste

ja saatjata alaealiste

kaitse, otsuse tegemise

toetamine

Muud olulised

asjaolud

Tagakiusamise ja tõsise kahju

kirjeldus sealhulgas andmed rassi,

rahvuse, usu, poliitilise meelsuse

ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise

kohta, andmed hariduse,

sotsiaalmeedia kontode kohta ja

eluloolised andmed, ütluste

usutavuse hindamine, saatjata

alaealiste vanemate otsimise

andmed, tõlkimise ja tutvustamise

andmed, andmed kriminaalkorras

karistatuse kohta ja muu esitatud

oluline info

(EL) 2024/1348

artikkel 55

(EL) 2024/1347

artikkel 4

Riigi julgeoleku ohu

riski hindamine

Julgeoleku ohu

ja sõjaväega

seotuse andmed

Teenistus välisriigi relvajõududes,

kaadrisõjaväelasena, luure- või

julgeolekuteenistuses, osalemine

sõjaväelistes operatsioonides,

kuulumine relvastatud

organisatsioonidesse või

terroristlikku ühendusse, tulirelva

või lõhkematerjaliga kokkupuude

(EL) 2024/1358

artiklid 15–17

EL tasandi

koordineeritud

menetlus, taotlejate

tuvastamine,

rahvusvahelise kaitse

poodlemise ja teisese

liikumise vältimine

Eurodac ja EL

tasandi andmed

Biomeetrilised andmed, korduvate

taotluste tuvastamine,

tagakiusamisest keeldumise ja

kehtetuks tunnistamise asjaolud

Paragrahvi 9 lõikes 1 on loetletud rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotluse esitamiseks

vajalikud andmed. Nimetatud andmed tuleb esitada kõikidel VRKS alusel elamisluba või selle

pikendamist taotlevatel välismaalastel olenemata asjaolust, kas tegemist on rahvusvahelise

12

kaitse ja elamisloa taotlejaga, ajutise kaitse saajate gruppi kuuluva elamisloa taotlejaga või

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisluba taotleva välismaalasega. Nimetatud

loetelu hõlmab andmeid, mida on vajalik esitada nii rahvusvahelise kaitse sooviavalduse

registreerimisel kui taotluse esitamisel koos seda toetavate dokumentidega. PPA-l on võimalik

otsustada, milliseid loetletud andmetest tuleb taotlejal esitada sooviavalduse registreerimisel ja

milliseid andmed taotluse esitamisel. Samuti on PPA-l võimalik otsustada nimetatud toimingud

liita üheks toiminguks. Sellisel juhul küsitakse kõiki loetletud andmeid koos ja arvestatakse

Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides sätestatud täiendavate

garantiidega taotlejale, sealhulgas näiteks kohustusega võimaldada õigusabi taotluse

esitamiseks ja kohustusega võimaldada täiendavate dokumentide ja tõendite esitamist alles

isikliku vestluse toimumise ajal.

Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb

registreerida taotleja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu, kodakondsus või kodakondsuse puudumine,

määruse (EL) 2024/1351 artikli 2 punktis 8 määratletud pereliikmed ning alaealiste puhul

nimetatud määruse artikli 2 punktis h määratletud õed-vennad või sugulased, kes viibivad

liikmesriigis, kui see on asjakohane, ning muud taotleja isikuandmed, mis on asjakohased

seoses rahvusvahelise kaitse menetluse ja vastutava liikmesriigi määramisega. Sama sätte

punkti d kohaselt tuleb registreerida taotleja asukoht või elukoht või aadress ning olemasolu

korral telefoninumber ja e-posti aadress, mille abil taotlejaga saab ühendust võtta.

Määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta) artikli 51 lõike 2 punkti a kohaselt tuleb

andmevahetuses hõlmata taotleja ja vajaduse korral tema pereliikmete, sugulaste või teiste

omaste isikuandmeid, nimelt täielik nimi ja vajaduse korral endised nimed; hüüd- või

varjunimed; praegune ja endine kodakondsus; sünniaeg ja -koht. Määruse (EL) 2024/1358

(Eurodac-süsteemi kohta) artikli 17 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb sisestada taotleja

perekonnanimed, eesnimed, sünnijärgne nimi või nimed ja varem kasutatud nimed ning kõik

varjunimed.

Kodakondsuse või selle puudumise andmed on vajalikud välismaalase isiku ja päritolu

tuvastamiseks. Samuti on vajalikkus sätestatud määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

artikli 51 lõike 2 punktis a; määruse (EL) 2024/48 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punktis

a; määruse (EL) 2024/1347 artikli 4 lõike 2 punktis b(v); määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-

süsteemi kohta) artikli 17 lõike 1 punkti d ning teiste Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse

süsteemi õigusaktide kohaselt. Taotleja kodakondsuse või selle puudumise tuvastamine on

rahvusvahelise kaitse menetluse üks keskseid asjaolusid, sest rahvusvahelise kaitse vajadust

hinnatakse taotleja kodakondsusjärgse riigis või asukohariigis toimuva olukorra valguses.

Samuti hinnatakse kodumaale tagasi pöördumise võimalikke tagajärgi. Juhul kui taotleja on

mitme riigi kodanik, siis tuleb võimalikku tagakiusamise või tõsise kahju kannatamise riski

hinnata kõikides nendes riikides. Kodakondsus võib olla aluseks menetlusliigi valimisel

(prioriteetne menetlus, kiirendatud menetlus, piirimenetlus).

Emakeele andmed on vajalikud inimese tausta hindamiseks ja EL ühtse rahvusvahelise kaitse

süsteemi õigustiku rakendamiseks. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 8

kohaselt tuleb taotlejat teavitada keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt

eeldada. Sama määruse artikkel 13 lõike 5 kohaselt tuleb isikliku vestluse jaoks tagada tõlgi

ning võimaluse korral ka kultuurilise vahendaja kohalolu. Suhtlemiskeeleks on keel, mida

taotleja eelistab, välja arvatud juhul, kui on mõni teine keel, millest taotleja aru saab ja milles

ta on võimeline selgelt suhtlema. Seetõttu on vajalik teada, milline on taotleja emakeel ning

13

millistes võõrkeeltes ta on suuteline menetlustoimingute ajal suhtlema, et PPA saaks korraldada

vajaliku tõlke.

Hariduse ja õppimise andmed on olulised selleks, et teada inimese tausta ning seeläbi tagada

selle inimese konkreetsete vajaduste asjakohane käsitlemine. Hariduse andmete alusel saab

hinnata olukorda koduriigis ja menetlusliku lähenemise viisi valimisel, näiteks kasutatakse

lihtsamat sõnavara või lühemaid lauseid, hariduse andmete alusel saab hinnata ka võimalikku

ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, näiteks olukorras kui inimene on läbinud sõjaväelise

väljaõppe. Samuti on nimetatud andmeid vaja töödelda selleks, et vastavalt määrusele (EL)

2024/1351 (rändehalduse kohta) määrata kindlaks vastutav liikmesriik.

Töötamise ja ettevõtlusega tegelemise andmed on vajalikud välismaalase ütluste usutavuse ja

tausta hindamiseks ning kaitse vajaduse üle otsustamiseks. Samuti vastuvõtu korraldamiseks ja

võimaliku menetlusliku eritagatise vajaduse või vastuvõtu erivajaduse üle otsustamiseks.

Töötamise andmed võivad olla olulised kaitsevajaduse hindamisel kui tagakius on suunatud

teatud elukutse esindajate suhtes. Samuti avaliku ohu ja julgeoleku ohu hindamisel, kui

inimene on töötanud näiteks julgeoleku asutuses või on olnud tööalaselt sellise asutusega

seotud.

Sotsiaalmeedia kontode andmed on vajalikud, et hinnata nii taotleja tausta kui ka tema esitatud

andmete usaldusväärsust ning veenduda, et taotleja ei kujuta ohtu riigi julgeolekule ega

avalikule korrale. Selliste andmete küsimine on kooskõlas määruse (EL) 2024/1348 (menetluse

kohta) põhjenduspunkti 22 ja artikli 9 lõikega 5, määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni

kohta) artikli 4 lõikega 1 ja VRKS §-ga 104. Näiteks võib taotleja sotsiaalmeedia kontode

andmetena esitada sotsiaalmeedia keskkonna kasutajakonto lingi. Sotisaalmeedia

keskkondadeks võivad olla näiteks Facebook, YouTube, Instagram, Qzone, Weibo, Twitter,

Reddit, Pinterest, Ask.fm, Tumblr, Flickr, VK, Odnoklassniki, Meetup, Amazon jne. m

Kriminaalkorras karistatuse andmed on vajalikud, et hinnata, kas konkreetse inimese suhtes

esineb rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmisest keeldumise alus või kaitse ära võtmise alus

või elamisloa pikendamisest keeldumise alus. VRKS § 43 kohaselt antakse välismaalasele

elamisluba kui ei esine pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamist välistavat asjaolu

või rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise asjaolu. Määruse (EL) 2024/1347

(kvalifikatsiooni kohta) artikli 23 lõike 3 kohaselt ei anta elamisluba pereliikmele, kelle suhtes

on välistatud või välistataks sama määruse III ja V peatüki kohane rahvusvaheline kaitse. Artikli

24 lõike 5 kohaselt võib elamisloa kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda üksnes

juhul, kui nad on võtnud ära pagulasseisundi kooskõlas artikliga 14 või täiendava kaitse

seisundi kooskõlas artikliga 19. Viidatud sätete kohaselt võetakse rahvusvaheline kaitse ära kui

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on eriti raskes kuriteos lõpliku otsusega süüdi

mõistetud ning kujutab endast ohtu asjaomase kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku asukohaliikmesriigi ühiskonnale. Sama määruse artiklite 12 ja 17 kohaselt ei anta kaitset

ja elamisluba välismaalasele, kes on enne Eestisse sisenemist pannud toime raske kuriteo või

on pärast saabumist süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemise eest või väljaspool

varjupaigariiki pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo enne pagulasena vastuvõtmist, see

tähendab enne kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule pagulasseisundi andmist;

rasketeks mittepoliitilisteks kuritegudeks võib liigitada eriti julmad teod, isegi kui need on

toime pandud väidetavalt poliitilisel eesmärgil.

Perekonnaliikmete teave on vajalik rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks ja perekonna

ühtsuse ning lapse huvide esikohale seadmise põhimõtete täielikuks austamiseks.

14

Perekonnaliikme määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse süsteemi

õigusaktidest ja VRKS-i §-st 6. Perekonnaliikmete kohta kogutakse teavet muuhulgas määruse

(EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkti iii ja artikli 23

alusel, määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 45, määruse (EL) 2024/1351

(rändehalduse kohta) artikli 23 lõike 4 ja artikli 28 alusel. Samuti näiteks määruse (EL)

2024/1350 (ümberasustamise kohta) artikli 5 lõike 4 eesmärgist tulenevalt.

Rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saaja kohta on vaja koguda teavet, mis puudutab

võimalikku riigi julgeoleku ohustamist, et hinnata taotleja või tema perekonnaliikme

võimalikku riskikäitumist ning tagada liikmesriigi kodanike turvalisus. Kuritegelikku -,

terroristlikku- või äärmusrühmitusse kuulumise andmete töötlemine tuleneb määruse (EL)

2024/1348 (menetluse kohta) artiklitest 26–33, määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

artiklitest 40 jj ja määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklitest 17 ja 18. Määratud

andmete töötlemine võimaldab tagada julgeolekut ja kaitsta avalikku korda.

Kontaktandmed Eestis on vajalikud selleks, et juhul kui PPA ei ole taotleja majutuskohta

kindlaks määranud ja taotleja liikumisvabadust piiranud ning on lubanud taotlejal elada tema

valitud majutuskohas, siis oleks võimalik taotlejaga ühendust võtta. Sealhulgas on see vajalik,

et teda menetlustoiminguteks PPA-sse kohale kutsuda või talle menetlusega seotud teateid või

dokumente kätte toimetada.

Rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotluse menetluse korral puudub ammendav loetelu

andmetest ja dokumentidest, mida välismaalane peab esitama, sest tagakiusamise ja tõsise kahju

tekkimise kohta objektiivsetel põhjustel reeglina tõendid puuduvad. Samuti võivad

objektiivsetel põhjustel puududa dokumendid peresidemete tõendamiseks ja muude oluliste

faktide tõendamiseks või sündmuste aset leidmise kohta. Samuti on taotlust menetleval asutusel

st PPA-l keelatud asjaolude kontrollimiseks võtta ühendust taotleja koduriigiga ning teatavaks

ei tohi saada ka rahvusvahelise kaitse taotlemise fakt. Samuti võib rahvusvahelise kaitse saaja

asukohta paljastada tema perekonnaliikmete asukoht, mistõttu tuleb ka perekonnaliikmete

menetluse teave hoida konfidentsiaalsena. Seetõttu on eriti oluline, et PPA võtaks arvesse kõik

asjaolud ja tõendid, nii otsesed kui kaudsed andmed, mida taotleja ise peab vajalikuks ja suudab

endaga seotud asjaolude põhjendamiseks esitada. Näiteks ilukirjanduslikud teosed, visuaalse

kunsti teosed (näiteks poliitilise sisuga film), käsitöölised esemed ja muud sarnased esemed ja

andmed, mis võivad tõendada näiteks taotleja meelsust ja etnilist kuuluvust. Näiteks ajalehe

artiklid, kus on kajastatud inimese opositsiooniline tegevus või fotod, kus inimene osaleb

võimude keelatud sündmusel või on perekonna keskel. Seetõttu on vajalik sätestada, et taotleja

saab esitada ka muud vajalikku teavet, mida ta ise peab vajalikuks esitada.

Kokkuvõtlikult on lõikes 1 nimetatud põhiandmed, mis on vajalikud välismaalase

rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotleja või ajutise kaitse saaja elamisloa ja kaitse saaja

perekonnaliikme elamisloa taotleja isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning

rahvusvahelise kaitse vajaduse ja elamisloa ning selle andmist välistavate asjaolude

hindamiseks ning vastavate menetluste läbiviimiseks.

Paragrahvi 9 lõikes 2 reguleeritakse täiendavad elamisloa taotlemiseks vajalikud andmed, mis

tuleb esitada ainult tähtajalise elamisloa taotlemisel.

Eelmised ja muud nimed on vajalikud taotlejaga seotud tagakiusamise asjaolude põhjendatuse

hindamiseks, välismaalase tausta hindamiseks ning teatud juhtudel ka isiku tuvastamiseks.

15

Eelmised kodakondsused on vajalik teave kodakondsuse hindamisel ja kodakondsusetuse üle

otsustamiseks. EL rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktid kehtivad nii kolmanda riigi

kodanike kui kodakondsuseta inimeste suhtes.

Isanimi on vajalik välismaale isiku tuvastamiseks. Määruse (EL) 2024/1358 (Eurodac-süsteemi

kohta) artikli 17 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb sisestada taotleja kõik perekonnanimed,

eesnimed, sünnijärgne nimi või nimed ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed. Ka

muudes EL rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktides on sätestatud, et vajalik on taotleja

täielik nimi. Kui isanimi on dokumenti kantud, siis on täieliku nime osaks ka isanimi.

Soo, sünniaja ja sünnikoha andmed (riigi täpsusega) on vajalikud isiku tuvastamiseks ning

kuuluvad samuti Eurodac-süsteemi kantavata andmete hulka. Muuhulga tuleb need andmed

esitada ka määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt.

Elamisloa alus tuleb märkida, et eristada, kas välismaalane taotleb elamisluba rahvusvahelise

kaitse alusel, ajutise kaitse alusel või perekonna taasühinemise alusel.

Kontaktandmed välisriigis ja päritoluriigis võimaldavad hinnata taotleja päritolu, ütlusi

reisiteekonna kohta ning tausta kohta. Rahvusvahelise kaitse taotleja ning tema

perekonnaliikme elamisloa taotleja korral ei ole andmete kontrollimisel lubatud võtta ühendust

taotleja päritoluriigiga, viisil, mis võiks teatavaks teha fakti, kus välismaalane asub ja millisel

alusel ta Eestis elamisluba taotleb ega viisil, mis võib muu moel taotlejat või temaga seotud

inimesi ohtu seada.

Eelnõu §-i 9 lõikes 3 loetletakse andmed, mis tuleb täiendavalt sama §-i lõikele 1 esitada ainult

rahvusvahelise kaitse taotlejal.

Enamik nimetatud andmetest kattub lõikes 2 nimetatud andmetega. Neile on lisatud täiendavad

andmed, mida on vajalik koguda rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks, nagu

sooidentiteedi andmed, reisiteekonna ja päritoluriigi andmed, eriliiki isikuandmed, muude

võõrkeelte oskus, andmed varasemate viisade kohta, menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu

erivajaduse andmed, varasemate rahvusvahelise kaitse taotluste andmed ja rahvusvahelise

kaitse taotlemise põhjused.

Punktis 5 nimetatud sooidentiteedi andmeid on vajalikud kaitsevajaduse hindamiseks kui

tagakiusamise põhjuseks on taotleja seksuaalne sättumus, sugu, sooroll, sooväljendus või

sooidentiteet. Sooidentiteet võib olla ka menetlusliku eritagatise või vastuvõtu erivajaduse

hindamisel oluline asjaolu. Tagakiusamise alused on reeglina kombineeritud. Näiteks võivad

olla seotud tagakiusamise aluseks sooidentiteet ja poliitiline meelsus või rahvus.

Punktis 8 nimetatud päritoluriigi andmed on vajalikud eelkõige määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artikli 3 punkti 2 , artikli 13 lõike 7 punkti a alusel, seal toimuva olukorra

hindamiseks ning taotleja ütluste usutavuse hindamiseks. Rahvusvahelise kaitse taotlejate

hulgas võib olla kodakondsuseta inimesi ja pikka aega väljaspool oma kodakondsusjärgse riigi

territooriumil elavaid inimesi, mistõttu on vajalik hinnata laiemalt ka taotleja päritoluriiki

turvalise tagasi pöördumise võimalikkust.

Punktides 9 – 12 on loetletud eriliiki isikuandmed, milleks on rass, rahvus ja rahvusrühm;

usuline kuuluvus; poliitilised vaated ja sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Tegemist on 1951. aasta

ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni artiklis 1 A esmakordselt sätestatud pagulase terminis

16

sisalduva asjaolude loeteluga, mis on ka EL ühtse rahvusvahelise kaitse süsteemi üheks

olulisemaks nurgakiviks. Näiteks ka määruse (EL) 2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artikli 3

punktide 5 ja 6 alusel ilmne, et rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks on kohustuslik

töödelda taotleja rassi, usu, rahvuse, poliitiliste vaadete ja teatavasse sotsiaalsesse rühma

kuulumise andmeid ning eelmiste ja praeguse kodakondsuse andmeid või andmeid

kodakondsuse puudumise kohta ning kõiki muid andmeid, mis võivad viidata asjaolule, et

taotleja elu ja vabadus võib olla ohus.

Punktides 13 ja 14 nimetatud biomeetrilised andmed võetakse Eurodac-süsteemi

sisestamiseks, isiku tuvastamiseks ning vastutava liikmesriigi määramiseks määruses (EL)

2024/1258 (Eurodac-süsteemi kohta) ja määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

sätestatud alusel ja korras.

Punktis 16 nimetatud muude võõrkeelte oskuse andmed on vajalikud muuhulgas näiteks

määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 8 artikli 13 rakendamiseks. PPA-l on

kohustus teavitada taotlejat keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt

eeldada. Samuti on PPA-l kohustust korraldada menetlustoimingute ja dokumentide tõlge.

Selleks, et PPA teaks millises keeles suulist ja kirjalikku tõlget korraldada on vajalik teada

milliseid keeli peale emakeele välismaalane oskab.

Punktis 20 nimetatud menetlusliku eritagatise või vastuvõtu erivajaduse andmeid on vaja

selleks, et tagada iga välismaalase tegelik menetluses osalemise võimalus olenemata tema

vanusest, tervislikest asjaoludest, suutlikkust takistavatest asjaoludest, muudest eripäradest või

traumadest. Menetlusliku eritagatise ja vastuvõtu erivajaduse hindamine on sätestatud VRKS

§-des 21 jj ning määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artiklis 20.

Punktis 19 nimetud viisade andmed, punktis 21 nimetatud reisteekonna ning Eestisse

saabumise ja viibimise andmed on vajalikud määruse (EL) 2024/1351 (rändehalduse kohta)

määruse alusel vastutava liikmesriigi määramiseks. Samal eesmärgil ning korduvate

rahvusvahelise kaitse taotluste tuvastamiseks on vajalikud ka punktis 22 nimetatud varasemalt

esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste andmed.

Paragrahvi 9 lõikes 4 on loetletud andmed, mis täiendavalt lõikele 1 tuleb lähedaste sugulaste

ja perekonnaliikmete kohta esitada juhul kui taotlejal on perekonnaliikmed või lähedased

sugulased.

Nimetatud andmeteks on nimed, sugu, suhe taotlejaga, abielu sõlmimise või kooselu

registreerimise andmed, Eesti isikukood või sünniaeg, kodakondsused, sünnikoht ja

kontaktandmed. Samuti andmete esitamise kuupäev ja allkiri.

Perekonnaliikmete andmed on vajalikud perekonna taasühendamise menetluseks, saatjata

alaealise perekonnaliikmete otsimiseks ja taotleja tausta ning ütluse usutavuse hindamiseks.

Paragrahvi 9 lõikes 5 on loetletud andmed, mida peab esitama rahvusvahelise kaitse saaja

perekonnaliikme elamisloa taotleja juhul kui tema lõikes 1 nimetatud andmete alusel on

selgunud, et välismaalasel on seosed lõike 1 punktides 16 või 17 nimetatud asjaoludega. Sellisel

juhul tuleb perekonnaliikmel täpsustada muuhulgas sõjaväelistes koolides õppimise asjaolusid,

relvajõududesse kuulumise asjaolusid, sõjaväelistes operatsioonides osalemise asjaolusid ning

kirjeldada teenistuse- või töökäiku.

Paragrahvi 9 lõigetes 6-11 on sätestatud erandid ülaltoodu suhtes.

17

Lõige 6 on erand lõike 5 suhtes, ning sellega on täpsustatud, et NATO liikmesriigi kodanik ei

ole kohustaud nimetatud andmeid esitama.

Lõige 7 on erand lõike 1 punktide 10, 13–17 ning lõigete 3 ja 4 suhtes. Kui tegemist on

elamisloa pikendamise taotlusega, siis neid andmeid ei pea taotleja esitama kui need ei ole

võrreldes esmakordse elamisloa taotlemisega muutunud. Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt

minimaalsuse põhimõte ehk tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel tuleb esitada üksnes

andmed, mis ei ole PPA-le eelmisest elamisloa taotlemisest teada.

Lõige 8 on erand lõike 1–3 suhtes, ning loetleb andmed, mida on vajalik juhul kui tegemist on

korduva rahvusvahelise kaitse taotlusega. Määruse (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) artikli 3

lõike 19 alusel on korduv taotlus selline uus rahvusvahelise kaitse taotlus, mille esitamiseks

avaldatakse soovi mis tahes liikmesriigis pärast eelmise taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist,

sealhulgas juhul, kui selle taotluse suhtes on tehtud selle sõnaselgelt või kaudselt tagasivõtmise

tõttu keelduv otsus. Kui selline taotlus esitatakse, siis tuleb selle vastuvõetavuse ja menetluse

alustamise otsustamiseks esitada ainult taotleja üldandmed ja need andmed, mida taotleja esitab

uute andmetena.

Lõikes 9 sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotleja esitab

rahvuse ja emakeele andmed ainult oma nõusolekul registripõhise rahva ja eluruumide loenduse

peamise eesmärgi täitmiseks. Nimetatud andmed on eelpool kirjeldatu alusel vajalik

kohustuslikuna esitada ainult juhul kui tegemist on rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamisega,

sest rahvus on üks viiest tagakiusamise aluseks olevast asjaolust ning emakeele andmed on

vajalikud päritolu tuvastamiseks ja tõlke korraldamiseks.

Lõigetes 10 ja 11 täpsustatakse, et erinevalt lõike 3 punktidest 13 ja 14 võetakse elamisloa

taotluse esitamisel rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmelt sõrmejäljed isikut tõendavate

dokumentide seaduse alusel ja korras.

Eelnõu 3. peatükiga kehtestatakse elamisloa taotluse lisadokumendid.

Eelnõu §-i 10 lõike 1 kohaselt esitab elamisloa taotleja foto ja peatükis 3 nimetatud

lisadokumendid. Foto on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vajalik Eurodac-süsteemi

edastamiseks ja taotleja tunnistuse väljastamiseks. Elamisloa taotluse menetluses on foto

vajalik elamisloakaardi ja reisidokumendi väljastamiseks. See, millise elamisloa taotleja

millised lisadokumendid esitab on sätestatud järgnevates §-des 11–18.

Paragrahvi 10 lõikes 2 täpsustatakse, et juhul kui on tegemist välismaalaste seaduse (edaspidi

VMS) § 216 lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorraga, siis lisab rahvusvahelise kaitse saaja

perekonnaliikme elamisloa taotleja taotlusele põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada

tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele ning asjaolusid tõendavate dokumentide

koopiad või selgitused nende puudumise kohta. Üldjuhul esitab rahvusvahelise kaitse saaja

perekonnaliige tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesinduses ning PPA-s saab tähtajalise

elamisloa taotluse esitada rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliige, kes viibib Eestis

seaduslikult. Viidatud VMS-i sätte kohaselt on tegemist olukorraga kui tähtajalise elamisloa

taotluse on PPA-le esitanud ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval

põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud

juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele ning sel juhul on nõutava esitada ka

täiendavad põhjendused ja dokumendid.

18

Eelnõu §-s 11 loetletakse lisadokumendid, mis peab esitama Eestis elava rahvusvahelise kaitse

või ajutise kaitse saanud abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks

esitatud tähtajalise elamisloa taotleja.

Nendeks lisadokumentideks on abielu sõlmimist või kooselu registreerimist tõendav dokument

või selgitus selle puudumise kohta; kirjalik selgitus, mis sisaldab andmeid taotleja eelmiste

abikaasade või registreeritud elukaaslaste kohta, sealhulgas nimi, Eesti isikukood või sünniaeg

ja abielu või registreeritud kooselu kestuse kohta ning kirjalik kutse rahvusvahelise kaitse

saanud abikaasalt või registreeritud elukaaslaselt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba

taotletakse.

Loetletud lisadokumendid on vajalikud Eestisse saabuva perekonnaliikme tuvastamiseks,

andmete kontrollimiseks ning perekonna või kooselu tegelikkuse hindamiseks.

Eelnõu §-s 12 loetletakse lisadokumendid, mis tuleb esitada alaealisel või täisealisel

välismaalasel, kes taotleb elamisluba, et asuda elama Eestis elava rahvusvahelise kaitse või

ajutise kaitse saanud vanema juurde.

Lõikega 1 sätestatakse lisadokumendid, mille peab esitama laps. Nendeks on sünnitunnistus

või selgitus selle puudumise kohta ning kirjalik kutse vanemalt, kelle juurde elama asumiseks

elamisluba taotletakse, välja arvatud juhul, kui taotluse esitab vanem, kelle juurde elama

asumiseks elamisluba taotletakse.

Lõikega 2 sätestatakse täpsustus, et kui tegemist on täisealise lapsega, kes ei ole terviseseisundi

või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, siis on vajalik lisada ka dokument, mis

tõendab, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Ka

siin kehtib põhimõte, et juhul kui on objektiivsed põhjused, miks sellist pädevate asutuste

dokumenti ei ole võimalik esitada, siis tuleb lisada põhjendused nimetatud dokumendi

puudumise kohta. Kui tegemist on olukorraga, kui elamisloa taotleja on pidanud tagakiusamise

või tõsise ohu tõttu põgenema sarnaselt varem Eestisse jõudnud pereliikmega, siis võib olla

põhjendatud, et sarnaselt rahvusvahelise kaitse saajaga ei pruugi ka temal olla objektiivselt

võimalik originaaldokumente esitada.

Lõikega 3 sätestatakse, et kui tähtajalise elamisloa taotlejaks on alaealine laps, siis tuleb

taotlusele lisada Eesti välisesinduses või PPA-s antud kinnitus, selle lapse Eestisse mitte elama

asuvalt teiselt vanemalt, et see vanem on nõus, et tema laps asub elama Eestisse. Juhul kui

selline allkirjastatud isiklikult antud kinnitus puudub, siis tuleb lisada selgitus selle puudumise

kohta. Nimetatud lisadokument on vajalik laste õiguste kaitsmiseks ning laste väärkohtlemise,

sealhulgas inimkaubanduse ohvriks langemise ennetamiseks. Samas võib ette tulla

objektiivseid asjaolusid, kui isiklikult Eesti välisesinduses või PPA-s antud kinnituse lisamine

ei ole võimalik. Näiteks kui vanem on hukkunud, sõjaväeteenistuses või tema asukoht on

põgenemise tõttu teadmata.

Lõikega 4 sätestatakse erand lõike 3 suhtes. Selle kohaselt ei pea lapse Eestisse elama asumise

nõusolekut andma, kui sama vanem on alaealise lapse eest elamisloa taotluse esitanud.

Nimetatud juhul eeldatakse elamisloa esitanud vanema nõusolekut, mis tõttu ei ole täiendav

kinnitamine vajalik.

19

Eelnõu §-s 13 loetletakse lisadokumendid, mille on kohustatud taotluse juurde lisama

välismaalane, kes tuleb Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud täisealise

lapse või lapselapse juurde.

Nimetatud juhul tuleb lisadokumentidena esitada sugulussuhet tõendavad dokumendid või

selgitus nende puudumise kohta; taotleja terviseseisundit tõendav dokument, kui ülalpidamise

vajadus tuleneb terviseseisundist, või selgitus selle puudumise kohta; selgitus muudest

perekondlikest sidemetest tuleneva toe puudumise kohta päritoluriigis ja kirjalik kutse lapselt

või lapselapselt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse.

Loetletud lisadokumendid on vajalikud Eestisse saabuva perekonnaliikme tuvastamiseks ning

perekondlike sidemete ja abivajaduse kontrollimiseks.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse lisadokumentide loetelu, mille peab esitama alaealine laps või

täisealine piiratud teovõimega või teovõimetu välismaalane, kes taotleb elama asumist oma

Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud eestkostja juurde.

Nimetatud juhul tuleb lisadokumentidena esitada eestkoste määramist tõendavad dokumendid

või selgitus nende puudumise kohta ja kirjalik kutse Eestis rahvusvahelise kaitse saanud

eestkostjalt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse.

Loetletud lisadokumendid on vajalikud Eestisse saabuva perekonnaliikme tuvastamiseks ning

seatud eestkoste kontrollimiseks.

Eelnõu §-ga 15 sätestatakse loetelu lisadokumentidest, mille on kohustatud esitama taotleja,

kes on seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või relvajõududega.

Nimetatud seotuse korral tuleb lõike 1 kohaselt täiendavate dokumentidena esitada töö- ja

teenistuskäiku tõendav dokument; auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste ja

dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi

arvatud või erru läinud.

Loetletud lisadokumendid või selgitus nende puudumise kohta on vajalik võimaliku

julgeolekuohu hindamiseks. Inimese käitumisest tulenevat ohtu Eesti riigi julgeolekule hindab

Kaitsepolitseiamet, keda PPA kaasab elamisloa taotluse menetluse raames. Oht Eesti riigi

julgeolekule on aluseks elamisloa andmisest keeldumiseks. Otsuse tegemisel peab lähtuma

proportsionaalsuse põhimõttest inimese õiguse suhtes perekonnaelule ja perekonna

taasühendamisele.

Lõikega 2 nähakse ette, et „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene

Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi

territooriumil” artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv

perekonnaliige, kes on teeninud välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, esitab lisaks

käesolevas määruses sätestatud tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele töö- ja

teenistuskäiku tõendava dokumendi. Need dokumendid või selgitus nende puudumise kohta

nimetatud välismaalastelt on vajalik selleks, et hinnata elamisloa andmisega seotud asjaolusid.

Lõikega 3 sätestatakse erand lõike 1 ja 2 suhtes ning täpsustatakse, et loetletud dokumente ei

pea esitama kui taotleja on NATO liikmesriigi kodanik või kui dokumendid on esitatud varem

rahvusvahelise kaitse ja elamisloa või pikaajalise viisa taotlemisel ja dokumentides kajastatud

20

asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse esitamist muutunud.

Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt minimaalsuse põhimõte ehk elamisloa taotlemisel tuleb

esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.

Eelnõu §-ga 16 loetletakse lisadokumendid, mille peab esitama ajutise kaitse saaja.

Loetletud dokumentideks on isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud

dokumendid, mis võivad aidata kaasa isiku ja kodakondsuse tuvastamisele; viisad ja elamisload

või viisast ja elamisloast keeldumise otsused ja nende alusdokumendid ning muud piiriületusi

tõendavad dokumendid ja perekondlikke suhteid tõendavad dokumendid.

Loetletud dokumendid on vajalikud isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks, kodumaalt lahkumise

aja ja viisi tuvastamiseks ning tausta ja perekonna taasühendamise korraldamiseks.

Eelnõu §-ga 17 sätestatakse kirjaliku kutsega seotud andmed, mida esitab Eestis elav

rahvusvahelise kaitse saaja või ajutise kaitse saaja, kellel on kutsuja kohustused.

Lõikega 1 määratakse, millised andmed tuleb esitada kirjalikus kutses rahvusvahelise kaitse

saaja perekonnaliikme elamisloa taotleja ja kutsuja kohta. Lõigetega 2–3 sätestatakse, milliseid

andmeid lisaks lõikes 1 loetletule tuleb sõltuvalt kutsutavast täiendavalt esitada. Kui kutsutav

on abikaasa või registreeritud elukaaslane, siis tuleb kutsujal täiendavalt esitada andmed oma

välisriigis sõlmitud varasemate abielude kohta, sealhulgas endise abikaasa või registreeritud

elukaaslase nimi, kodakondsus, Eesti isikukood või sünniaeg ja abielu või registreeritud

kooselu kestus. Juhul kui tegemist on lapse enda juurde elama kutsumisega, siis tuleb kutsujal

täiendavalt esitada teise vanema nimi, Eesti isikukood või sünniaeg; teise vanema

kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber, välja arvatud

juhul, kui need ühtivad teise vanema andmetega.

Lõigetega 4–7 sätestatakse, milliseid asjaolusid kutsuja kutset allkirjastades kinnitab. Kutset

allkirjastades kinnitab kutsuja järgmist:

 ta elab Eestis;

 tal on legaalne sissetulek, mis tagab tema ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis;

 perekonnal on VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping või

taotleja on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega

kindlustatud isik;

 taotleja hakkab elama Eestis ning abielu või registreeritud kooselu ei ole fiktiivne;

 alaealise lapse Eestisse elama asumine ei kahjusta lapse õigusi ega huve ning tema

õiguslik, majanduslik ega sotsiaalne seisund ei halvene selle tõttu;

 täisealine laps hakkab elama Eestis ning ta kohustub kandma täisealise lapse hooldus-

ja ravikulud;

 elamisloa taotlejal ei ole võimalik saada ülalpidamist või toetust teistelt

perekonnaliikmetelt oma päritoluriigis ning kutsuja kohustub kandma taotleja hooldus-

ja ravikulud.

Nimetatud andmed ja kinnitused on vajalikud peresidemete ja põlvnemise kohta käivate

andmete kontrollimiseks ning laste väärkohtlemise vältimiseks. Samuti elamisloa andmise

tingimuste täitmise kontrollimiseks ning VRKS § 46 lõikes 3 sätestatud kutsuja kohustuste

tagamiseks.

21

Eelnõu §-ga 18 sätestatakse lisadokumendina tõend legaalse sissetuleku kohta, mis sisaldab

vähemalt andmeid sissetuleku suuruse, regulaarsuse ja allikate kohta. Nimetatud tõend tuleb

esitada ainult juhul, kui rahvusvahelise kaitse saaja, kelle juurde elama asumiseks

perekonnaliige elamisluba taotleb, on enne nimetatud taotluse esitamist saanud kaitse enam kui

4 kuud varem. Selline ajaline piirang on seatud VRKS § 46, direktiiv 2003/86/EÜ (perekondade

taasühendamise kohta) ja direktiivi 2024/1346 (vastuvõtu kohta) alusel.

Rahvusvahelise kaitse taotlejatel on keelatud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal töötada kui

taotleja ainukeseks seaduslikuks aluseks riigis viibida on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus.

Sellel ajal tuleb riigil talle tasuta majutust ja sellega seotud vajalikke teenuseid pakkuda. VRKS

§-i 91 kohaselt on sätestatud vastuvõtutingimuste saamise õigusele ajaline tähtaeg, mille

jooksul peab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) majutuskeskusest iseseisva elukoha

leidmise tuge pakkuma ja majutuskeskuse elanik on kohustatud välja kolima. Selleks tähtajaks

on neli kuud elamisloa andmise päevast arvates. Sellega on kehtestatud maksimaalne ajaline

piirang peale elamisloa saamist majutuskeskuses elamise jätkamiseks. Tavapärane praktika

näitab, et sobilik eluruum ja töökoht on üldjuhul võimalik nelja kuu jooksul leida, kui taotleja

osaleb taotlemise ajal kohanemisprogrammis sh õpib eesti keelt. Kaitse saaja kohustus on teha

koostööd eluaseme leidmisel ja kolimise ettevalmistamisel.

Põhjusel, et taotlejal on keelatud rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal 6 kuu pikkusel perioodil

töötada ning ta peab hiljemalt nelja kuu jooksul peale elamisloa saamist suutma leida endale

iseseisev elukoht ja asuda tööle, siis ei ole eluliselt võimalik nimetatud välismaalaselt nõuda

tõendit legaalse sissetuleku kohta perioodi kohta, millal tal ei olnud õigust töötada või millal ta

oli veel vastuvõtu saaja. Samal põhjusel ei ole sätestatud ka ajalist perioodi, mida legaalse

sissetuleku tõend peaks katma.

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse elamisloa pikendamise taotlemine ja taotluse

lisadokumendid

Peatükis on reguleeritud kõikide EL ühise rahvusvahelise kaitse süsteemi õigusaktide ja VRKS

alusel antud elamislubade pikendamise kord ning esitatavate andmete ja tõendite loetelu.

Nimetatud kord ei sisalda rahvusvahelise kaitse vajaduse aluseks olevate asjaolude hindamist,

mida reguleerivad määrused (EL) 2024/1348 (menetluse kohta) ja (EL) 2024/1347

(kvalifikatsiooni kohta).

Eelnõu §-s 19 sätestatakse tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamine.

Lõikega 1 määratakse tähtaeg, millal välismaalasel tuleb PPA-le esitada elamisloa pikendamise

taotlus. Selleks tähtajaks on vähemalt neli kuud enne kehtiva elamisloa tähtaja lõppemist.

Nimetatud tähtaeg kehtib nii rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saanud, ajutise kaitse alusel

elamisloa saanud kui ka perekonnaliikme elamisloa saanud inimeste korral. Nimetatud aega on

vajalik selleks, et PPA- oleks tegelik võimalus kontrollida, kas elamisloa andmise tinginud

asjaolud on endiselt kehtivad ning kas asjaolude muutumise korral on vajalik teha uus sisuline

otsus. Näiteks juhul kui poliitiline või inimõiguste alane olukord taotleja koduriigis on

paranenud, siis on PPA-l kohustus hinnata sellise positiivse muutuse ulatust ja kestvust. Näiteks

kui abielu on lahutatud, siis on vajalik hinnata, kas perekonnaliige kuulub sellegipoolest näiteks

sotsiaalsesse gruppi, mistõttu võib teda kodumaale tagasi pöördumisel tõenäoliselt oodata

tagakiusamine või muu tõsine kahju. Näiteks võib asjaolude muutus tähendada, et pagulasena

tunnustamine tuleb ümber kvalifitseerida täiendavaks kaitseks. PPA andmete kohaselt oli

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise keskmine aeg 2025. aastal 51 tööpäeva ning

elamisloa pikendamise taotluse keskmine aeg samal aastal oli 65 tööpäeva. Enne Venemaa

22

Föderatsiooni algatatud täiemahulist sõda Ukraina vastu, mis tingis ajutise kaitse rakendamise

ja suurendas märkimisväärselt ka rahvusvahelise kaitse taotluste arvu oli keskmine taotluste

läbivaatamise aeg mõnevõrra lühem. 2021. aasta PPA andmete alusel oli rahvusvahelise kaitse

taotluse keskmiseks menetluse ajaks 52 tööpäeva ja elamisloa pikendamise taotluse

menetlemise keskmiseks ajaks oli 47 tööpäeva. Seega on hinnanguliselt rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemise keskmine aeg umbes 50 tööpäeva ja elamisloa pikendamise keskmine aeg

umbes 55 tööpäeva, mis on hinnanguliselt vähemalt 2,5 kuud. Seetõttu on vajalik jääda praegu

kehtiva elamisloa pikendamise menetluse tähtaja juurde ning rakendada sama tähtaega ka

rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa taotlemise ja selle pikendamise korral.

Tähtaja seadmisel tuleb arvestada ka uue isikut tõendava dokumendi välja andmise ajaga, mis

on kuni 30 päeva. Seetõttu on vajalik sätestada läbivalt ka sama tähtaeg elamisloa pikendamise

esitamisele, mis on 4 kuud enne elamisloa tähtaja lõppemist.

Lõikega 2 sätestatakse elamisloa taotlusele lisatavad dokumendid, milleks on foto; kirjalik

kutse, mis vastab sama määruse §-s 17 sätestatule ning dokument legaalse sissetuleku kohta

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul, milles esitatakse vähemalt sissetuleku

suurus, regulaarsus ja allikad.

Lõige 3 on erand lõike 2 punkti 2 suhtes. Nimelt täpsustatakse, et kirjalikku kutset ei ole vaja

esitada, kui selles olevad andmed ei ole elamisloa kehtivuse ajal muutunud. Sellisel juhul

asendatakse kutse vastava kinnitusega. Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt minimaalsuse

põhimõte ehk elamisloa pikendamise taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-

le teada.

VRKS § 47 lõige 3 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajal, kelle juures elava pereliikme

elamisluba pikendatakse, kutsuja kohustused ning tulenevalt VRKS § 47 lõikest 4 peab

perekonnaliikme tähtajalise elamisloa pikendamisel rahvusvahelise kaitse saajal olema piisav

legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis. Seega on vaja ka rahvusvahelise

kaitse saaja perekonnaliikme elamisloa pikendamisel esitada kirjalik kutse ja dokument

legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul, milles

esitatakse vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.

Taotlemisel esitatavat fotot kasutatakse elamisloakaardi väljaandmiseks. Kutse või seda

asendav kinnitus tuleb esitada juhul, kui tegemist on perekonna taasühendamise alusel antud

perekonnaliikme elamisloaga. Kutse või seda asendava kinnituse kohustuse eesmärk on kutsuja

teadvustamine, et ka järgmisel perekonnaliikme elamisloa kehtivuse perioodil on tal

samasugused kutsuja kohustused ning ta kinnitab nende jätkuvat täitmist. Legaalse sissetuleku

kohta dokumendi küsimise eesmärgiks ühelt poolt on tagada perekonna toimetulek Eestis ja

teiselt poolt see, et riiki elama asuv välismaalane ei muutuks koormavaks Eesti

sotsiaalabisüsteemile. Tulenevalt VRKS § 47 lõikest 2 võib pereliikmele antud elamisluba

pikendada, kui pikendamise tingimused on täidetud. Otsuse tegemisel peab lähtuma

proportsionaalsuse põhimõttest inimese õiguse suhtes perekonnaelule ja perekonna

taasühendamisele. Seega tähtajalise elamisloa pikendamine või sellest keeldumine on

igakordne PPA kaalutlusotsus. PPA peab iga taotleja olukorda üksikjuhtumi põhiselt hindama

ning rakendama seadust arvestades seaduse eesmärki ja nii, et see ei viiks põhiseaduse ja EL

õigusega vastuolus oleva tulemuseni.

Eelnõu §-s 20 määratakse Eestis elava rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud vanema

juurde elama asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse lisadokumendid.

23

Lõikega 1 täpsustatakse §-i 19 lõiget 2 ning sätestatakse, et täisealine laps, kes ei ole

terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, peab lisaks esitama vastava

tõendi nimetatud suutlikkuse puudumise kohta või selgituse selle dokumendi puudumise kohta.

Nimetatud dokumendi alusel on võimalik PPA-l hinnata, et elamisloa andmise aluseks olevad

asjaolud on endiselt samad.

Lõikega 3 sätestatakse §-i 19 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 täpsustus. Nimelt kinnitab kutse või

kinnituse allkirjastaja, et ta kohustub jätkuvalt st ka uue tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal,

kandma täisealise lapse hooldus- ja ravikulud. Andmete esitamisel kehtib jätkuvalt

minimaalsuse põhimõte ehk elamisloa pikendamise taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed,

mis ei ole PPA-le teada.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse Eestis elava rahvusvahelise kaitse saanud või ajutise kaitse saaja

täisealise lapse või lapselapse juurde elama asumiseks esitatud tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse lisadokumendid.

Sarnaselt §-i 20 lõikele 1 sätestatakse §-i 21 lõikes 1, et elamisloa pikendamise taotlusele tuleb

lisada dokument, mis tõendab, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline

iseseisvalt toime tulema või selgitus selle dokumendi puudumise kohta. Nimetatud dokumendi

alusel on võimalik PPA-l hinnata, et elamisloa andmise aluseks olevad asjaolud on endiselt

samad.

Lõikega 2 sätestatakse erand lõike 1 suhtes, ning täpsustatakse, et kui andmed ei ole elamisloa

kehtivuse ajal muutunud, siis ei ole tõendit vaja uuesti esitada. Andmete esitamisel kehtib

jätkuvalt minimaalsuse põhimõte ehk elamisloa pikendamise taotlemisel tuleb esitada üksnes

andmed, mis ei ole PPA-le teada.

Lõikega 3 sätestatakse analoogselt §-i 20 lõikele 3 täpsustus §-i 19 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3

suhtes. Siin aga loetletakse, et eespool nimetatud kutse või kinnituse allkirjastamisega kinnitab

rahvusvahelise kaitse saajast kutsuja täiendavalt, et perekonnaliikmel, kes elamisloa

pikendamist taotleb, ei ole jätkuvalt võimalik saada ülalpidamist või toetust teistelt

perekonnaliikmetelt tema päritoluriigis ning ta kohustub jätkuvalt kandma elamisloa

pikendamise taotleja hooldus- ja ravikulud.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse lisadokumendid, mida peab elamisloa pikendamise taotleja esitama,

kui ta on või oli seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või relvajõududega.

Sarnaselt §-dele 20 ja 21 sätestatakse ka siin sama põhimõte, et lisadokumendid on vaja esitada

ainult juhul kui andmed on muutunud. Samuti korratakse parema selguse tagamiseks, et kui

tegemist on taotlejaga, kes on NATO liikmesriigi kodanik, siis ei ole vaja täiendavaid

dokumente esitada, nii nagu seda ei pidanud tegema ka esmakordsel elamisloa taotlemisel.

5. peatükk reguleerib rahvusvahelise kaitse äravõtmist ja elamisloa kehtetuks

tunnistamist.

Nagu eespool selgitatud, siis määruses, sealhulgas selle viiendas peatükis, ei kajastata EL ühise

rahvusvahelise kaitse õigustikus reguleeritut, ega korrata seaduse tasandil sätestatud norme.

Rahvusvahelise kaitse ära võtmise menetlusnormid on sätestatud määruse (EL) 2024/1348

(menetluse kohta) artiklites 66–68 ning ära võtmise alused on sätestatud määruse (EL)

2024/1347 (kvalifikatsiooni kohta) artiklites 14 ja 19.

24

Eelnõu §-s 23 sätestatakse rahvusvahelise kaitse äravõtmise ja elamisloa kehtetuks

tunnistamise algatamine ja otsustamine eespool selgitatud normide rakendamiseks elamisloa

osas.

Lõikega 1 pannakse PPA-le kohustus saata rahvusvahelise kaitse saajale tema kaitse ära

võtmise ja sellest tuleneva elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise teade

kirjalikult ning viivitusteta. Lõikega 2 pannakse PPA-le kohustus teha kaitse saajale

viivitamata ning kirjalikult teatavaks otsus kaitse ära võtmise ja elamisloa kehtetuks

tunnistamise kohta. Lõikega 3 sätestatakse, et kui menetluse tulemusel otsustab PPA kaitse

alles jätta ning elamisluba kehtivaks jätta, siis ka menetluse lõpetamise kohta saadetakse

välismaalasele viivitamata kirjalik teave.

Rahvusvahelise kaitse ära võtmise menetlusele ja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusele

kohalduvad haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud tähtajad. HMS § 5 kohaselt

viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Samuti viiakse

menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud

tähtaja jooksul. Kuna seaduses ega määruses ei ole rahvusvahelise kaitse ära võtmise ja sellega

seotud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse ega ka perekonnaliikme elamisloa kehtetuks

tunnistamise menetluse tähtaega sätestatud, siis võib PPA algatatud menetluse tähtaja ise

määrata lähtudes eesmärgipärasuse, efektiivsuse, lihtsuse ja kiiruse ning eelkõige inimesele

võimalikult vähe kulutusi ja koormuse tekitamise põhimõtetest lähtuvalt.

Eelnõu 6. peatükiga sätestatakse taotleja teise liikmesriiki üleviimine.

Peatükk koosneb ühest artiklist ning käsitleb elamisluba taotleva ajutise kaitse saaja üleviimist

ühest EL liikmesriigist teise liikmesriiki perekonna taasühendamise eesmärgil VRKS § 86

rakendamiseks ja direktiivi 2001/55/EÜ (ajutise kaitse kohta) artikli 26 üle võtmiseks.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse andmete ja tõendite loetelu, mida PPA peab esitama teisele EL

liikmesriigile, kuhu elamisloa taotleja tema nõusolekul üle viiakse. Andmete edastamise

eesmärk on taotleja tuvastamine, peresidemete kontrollimine ning taotleja nõusolekus

veendumine. Seetõttu on esitatavateks andmeteks taotleja nimi; taotleja sünniaeg- ja koht;

taotleja sugu; taotleja kodakondsus; taotleja foto; andmed taotleja isikut tõendava ja

reisidokumendi kohta ning andmed perekonnaliikmete kohta teises liikmesriigis ja dokument,

mis tõendab taotleja nõusolekut tema üleviimiseks teise liikmesriiki.

Eelnõu 7. peatüki ja §-ga 25 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrust jõustub 12. juunil

2026. aastal, sest on seotud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse 831SE

jõustumisega samal päeval.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu õigusega ning

viidud Eesti siseriiklik õigus sellega vastavusse. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu

õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele

kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et

25

kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava

kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse

sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.05.2024);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse

rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril

toimuv tagasisaatmismenetlus ja muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L,

2024/1349, 22.5.2024);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse liidu

ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning muudetakse

määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1350, 22.05.2024);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja

rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L 2024/1351, 22.05.2024);

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse

kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr

767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356,

22.05.2024);

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1358, millega luuakse biomeetriliste

andmete võrdlemise Eurodac-süsteem, et kohaldada tulemuslikult määruseid (EL)

2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ja nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ning tuvastada

ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud,

ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli päringuid andmete

võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega

muudetakse määruseid (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/818 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 603/2013 (ELT L, 2024/1358, 22.05.2024);

8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisi ja

vääramatu jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning

millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.05.2024);

9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2303, mis käsitleb EL-i

Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L

468, 30.12.2021, lk 1–54);

10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, millega sätestatakse

rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L, 2024/1346, 22.05.2024).

Direktiivi 2024/1346/EL vastavustabel on esitatud VRKS eelnõu 831 SE seletuskirja lisas 4.

Tegu on EK-i väljatöötatud vastavustabeliga.

Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

5. Määruse mõjud

26

Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele ja siseturvalisusele. Samuti

kaasnevad mõjud andmekaitsele. Muudatuste mõjusid on analüüsitud välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse 831 SE seletuskirjas.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuse kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. PPA tellimuse alusel teeb

arendustöid RAKS-i õigusaktidega vastavusse viimiseks SMIT. Arendustööde ja infosüsteemi

haldamisega kaasnevad kulud kuni 2029. aasta lõpuni on kokku 7 220 282,36 eurot, mida

rahastatakse EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (edaspidi AMIF) ja EL

Piirihalduse - ja viisapoliitika fondist (edaspidi BMVI) ning kaasrahastatakse Siseministeeriumi

haldusala eelarvest.

RAKS järjepidevaks arendamiseks, parimate lahenduste väljatöötamiseks ning töösse

rakendamiseks on perioodiks 01.01.2023–31.12.2029 planeeritud 2 370 827,20 eurot, millest

moodustab 1 778 120,40 AMIF rahastus ja kaasrahastus 592 706,80 eurot Siseministeeriumi

haldusala eelarvest.

Varjupaiga valdkonna IT-arenduste ülalpidamiskulud on perioodiks 01.01.2023–31.12.2029

planeeritud 309 455,16 eurot, millest AMIF rahastuse toel kaetakse 232 091 eurot.

Kaasfinantseering 37 77 363,79 eurot kaetakse Siseministeeriumi haldusala eelarvest.

Infovahetuse tõhustamiseks taustakontrolli ja piirimenetluse ajal on perioodiks 1.10.2025–

31.12.2029 planeeritud 4 540 000,00 eurot EL BMVI erimeetme rahastusest, mis sisaldab

kaasfinantseeringut Siseministeeriumi haldusala eelarvest.

Perioodil 01.09.2025-31.12.2029 on koolitustele planeeritud kogukulu 472 951,89 eurot, mis

kaetakse AMIF-st. Nimetatud summast kaetakse kõik PPA koolituste ja õpiürituste

korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rent, õppe- ja koolitusmaterjalide, sealhulgas

e-koolituste, loomine, toimetamine ja levitamine, koolitajate tasu, lähetus- ja transpordikulud.

Abikõlbulikkuse perioodi aastate lõikes on kirjeldatud kulu planeeritud kasutada järgmiselt.

Tabel 2. PPA rahvusvahelise kaitse valdkonna koolituskulude jaotus aastatel 2025 - 2029

(autor: SIM)

aasta 2025 2026 2027 2028 2029 kokku Summa EUR 8 700,00 151 663,89 122 974,00 93 868,00 95 746,00 472 951,89

Koolitus ja teavitustegevuse sisu hõlmab lisaks Euroopa Liidu ühise rahvusvahelise kaitse

õigustiku alastele koolitustele ka perekonnaliikme elamisloa menetluses sätestatud muudatusi.

Uueks elemendiks VRKS alusel tehtavate menetluste vaates on elamisloa taotlemine Eesti

välisesinduse kaudu. Praegu on rahvusvahelise kaitse taotleja perekonnaliikmel võimalik

elamisluba taotleda ainult Eestis kohapeal viibides. VMS alusel tehtavate menetluste puhul on

see aga eelistatud ja tavapärane praktika, et tähtajalise elamisloa taotlus esitatakse Eesti

välisesinduses. Rahvusvahelise kaitse taotleja perekonnaliikmete elamisloa taotluste

27

vastuvõtmine ei mõjuta märkimisväärselt Eesti välisesinduste töökorraldust, kuna Eesti

välisesindused võtavad ka praegu välismaalastelt vastu tähtajalise elamisloa taotlusi VMS-i

alusel. PPA praktika ühtlustamine perekonnaliikmete tähtajalise elamisloa taotluste

menetlemisel toob tõenäoliselt kaasa ka vajaduse menetlejate ja Eesti välisesinduste töötajate

täiendkoolitusteks ning juhendmaterjalide osaliseks täiendamiseks. Eelnõuga ei muudeta

riigiasutuste põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Nimetatud muudatuse mõju on positiivne ja pikaajaline, sest muudab elamisloa taotlemise

menetluse läbipaistvamaks ja vähendab töökoormust. Muudatused ei mõjuta rahvusvahelise

kaitse ja elamisloa taotlejate, ajutise kaitse elamisloa taotlejate ega kaitse saajate

perekonnaliikmete elamisloa taotluste arvu. Kõik esitatud taotlused tuleb menetleda Euroopa

Liidu ühise rahvusvahelise katise süsteemi õigusaktide ja VRKS alusel. Seni esitatud taotluste

arv lubab prognoosida, et hinnanguliselt jääb samaks ka kaitse saajate perekonnaliikmete

elamisloa taotluste arv. Rahvusvahelise kaitse saajate ning sellest tulenevalt ka nende

perekonnaliikmete elamisloa saajate arv on läbi aastate olnud Eestis madal ning on oluliselt

tõusnud ainult kahel korra, mille on mõlemal korral põhjustanud Venemaa Föderatsiooni

agressioon ja täiemahuline sõda Ukraina vastu. Isegi nimetatud tõusuaastatel on kaitse saajatega

hiljem ühinenud perekonnaliikmete arv jäänud väikseks. Rahvusvahelist kaitse ja elamisloa on

Eestis perioodil 2014-2025 kokku saanud 8576 inimest ja nendega liitus samal perioodil kokku

147 perekonnaliiget. Kirjeldatud statistikas ei ole kajastatud ajutise kaitse elamisloa saajaid ja

nende perekonnaliikmeid, sest Euroopa Nõukogu 04.03.2022 otsuse 2022/382 alusel olid

perekonnaliikmed iseseisvalt ajutise kaitse saajad. Samuti ei kajasta statistika neid

perekonnaliikmeid, kes saabusid Eestisse koos.

Tabel 3. Rahvusvahelise kaitse ja perekonnaliikme taasühinemise alusel elamiseloa andmise

otsused 2014-2025. aastatel (andmed: PPA)

2014 2015 2016* 2017* 2018 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025*

rahvusvahelise

kaitse saaja

20 78 154 120 35 50 26 46 2106 3817 1369 755

taasühinenud

perekonnaliige

3 22 16 23 3 10 0 1 32 31 4 2

*Arvu suurenemine oli tingitud Venemaa Föderatsiooni ründest ja sõjast Ukraina vastu.

Otsest mõõdetavat rahalist tulu muudatuste rakendamisega ei kaasne. Menetluskeskkonna

kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt

erinevaid muudatusi. Perekonnaliikmete elamisloa taotluste menetluse ühtlustamine ja

menetlusprotsessi lühendamine vähendab töökoormust. Seeläbi hoitakse pikas perspektiivis

kokku tööjõu- ja arenduskulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 12. juunil 2026. aastal. Jõustumisaeg on seotud välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse 831 SE jõustumisega samal kuupäeval.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ja Välisministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks

Andmekaitse Inspektsioonile, KAPO-le, PPA-le ja SMIT-ile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Välisministeerium

11.03.2026 nr 1-6/3425-1

Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile ning Välisministeeriumile

kooskõlastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Andmekaitse

Inspektsioonile ja SMIT-ile arvamuse avaldamiseks Siseministri määruse „Välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotlemise

ning elamisloa andmise kord“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis

(EIS).

Palume Teie kooskõlastust ja arvamust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu

avaldamisest EISis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

SMIT