Eesti Puuetega Inimeste Koja sisend tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisele

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 17.02.2026 nr 26-0218/01

[email protected] Meie: 12.03.2026 nr 24

Eesti Puuetega Inimeste Koja sisend tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu osas

Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) missioon on puuetega ja krooniliste haigustega

inimeste elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi

huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda tänab võimaluse eest esitada tagasisidet tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvate

seaduste muutmise eelnõule. Puuetega inimeste tööhõive ja osalus tööturul on Eesti jaoks oluline

nii sotsiaalse õigluse, inimõiguste kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Eesti on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille artikkel 27 sätestab

puuetega inimeste õiguse tööle ja kohustab riiki looma tingimused, mis võimaldavad puuetega

inimestel tööturul osaleda võrdsetel alustel teistega. Samuti sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 29, et riik peab edendama tööturupoliitikat ning looma võrdsed võimalused töö leidmiseks.

Sellest lähtuvalt on oluline, et tööturumeetmete süsteem toetaks inimeste võimestamist ja osalust,

mitte ei suurendaks ebavõrdsust või sanktsioonide kaudu riske haavatavamas olukorras olevatele

inimestele.

Alljärgnevalt toome välja peamised ettepanekud ja seisukohad.

1. Mõistete selgus ja ühtne tõlgendamine

Eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata mõisteid, nagu näiteks: „sobiv töö“, „mõjuv

põhjus“, „hoolduskoormuse mõistlik määr“.

Sellised mõisted jätavad praktikas suure tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani, kus

erinevad nõustajad või piirkonnad rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel juhul langeb

tõendamiskoormus sageli inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid teadmisi või ressursse otsuse

vaidlustamiseks.

Soovitus:

• töötada välja selgitav juhend või avatud loetelu seletuskirjas, mis aitaks neid mõisteid

praktikas ühtselt tõlgendada;

• tagada, et Eesti Töötukassa nõustajad saaksid vastava koolituse, mis aitab vältida

subjektiivset ja ebaühtlast praktikat.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Selline lähenemine toetab õigusselgust ning aitab vältida olukordi, kus inimeste õigused sõltuvad

liigselt üksikjuhtumite tõlgendusest.

2. Tervisest tulenevate piirangute mõiste täpsustamine

Eelnõus kasutatakse mõistet „tervisest tulenev piirang“, kuid ei ole üheselt selgitatud, mida selle

all täpselt mõeldakse. EPIKoja hinnangul on oluline, et arvestataks nii kliinilisest

terviseseisundist tulenevaid piiranguid, kui ka puudest tulenevaid funktsioneerimispiiranguid.

Praegune sõnastus võib jätta mulje, et arvesse võetakse eelkõige meditsiinilist seisundit, kuid

mitte puudest tulenevaid igapäevaseid funktsioneerimispiiranguid (näiteks liikumispuue,

nägemispuue või muud funktsionaalsed piirangud).

Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et tervisest tulenevad piirangud hõlmavad nii

meditsiinilist seisundit kui ka puudest tulenevat funktsioneerimisvõime piirangut, mis on

kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kasutatava puude käsitlusega.

3. Sobiva töö mõiste ja ligipääsetavus

Eelnõu kohaselt loetakse alates 101. päevast sobivaks töö, mis muu hulgas tervislikel põhjustel

ei ole töötule vastunäidustatud. Töötukassa pakub juba praegu mitmeid olulisi teenuseid, nagu

töökoha kohandamine või abivahendite soetamise toetamine. EPIKoda peab neid meetmeid väga

oluliseks ning tunnustab nende olemasolu. Samas soovime rõhutada, et sobiva töö hindamisel

ei piisa üksnes meditsiiniliste vastunäidustuste puudumisest. Oluline on hinnata ka töökoha

ligipääsetavust, töövahendite kohandatavust, inimese tegelikku võimalust tööd teha ja ka

hoolduskoormust.

Töö võib olla tervislikult sobiv, kuid praktikas teostamatu, kui töökoht ei ole ligipääsetav,

töövahendeid ei ole võimalik kohandada, transpordi- või liikumistakistused muudavad tööle

jõudmise võimatuks. Samal ajal ei tohi eeldada, et inimene ei saa mingit tööd teha ainult

ligipääsetavuse puudumise oletuse tõttu. Paljusid töökohti on võimalik muuta ligipääsetavaks

abivahendite ja kohanduste kaudu.

Seetõttu on meie seisukoht, et sobiva töö hindamisel on tarvilik selgelt arvesse võtta:

• töökeskkonna ligipääsetavust,

• mõistlike kohanduste võimalikkust,

• inimese tegelikku töövõimet konkreetsetes tingimustes,

• Hoolduskoormuse iseloomu, ulatust ja mõju.hoolduskoormuse iseloomu, ulatust ja mõju.

Lisaks on oluline arvestada ka inimväärikuse põhimõttega. Töö pakkumine peab olema

kooskõlas inimese oskuste, kvalifikatsiooni ja väärikusega. Näiteks ei ole põhjendatud pakkuda

nägemispuudega inimesele tööd, mille tegemine eeldab visuaalseid oskusi, mida tal ei ole

võimalik kasutada.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

4. Sobiva töö kriteeriumi muutmine (21. nädalalt 101 päevale)

EPIKoda ei toeta muudatust, mille kohaselt loetakse sobivaks tööks juba 101. päevast alates

märksa laiem ring töökohti. Paljude tervisepiiranguga inimeste puhul võib töö leidmine võtta

rohkem aega. Näiteks krooniliste haigustega inimesed, vähihaiguse ravi läbinud inimesed või

taastumisfaasis olevad inimesed. Statistika näitab, et vähenenud töövõimega inimeste tööle

jõudmine võtab märkimisväärselt kauem aega kui teistel töötutel. Seetõttu võib ajapiiri

lühendamine suurendada survet võtta vastu töökohti, mis ei ole pikaajaliselt sobivad või

jätkusuutlikud.

5. Sanktsioonide karmistamine

Eelnõuga vähendatakse korduvate rikkumiste piirmäära seitsmelt kolmele. Kolmanda rikkumise

järel lõppeb arvelolek ja toetuse maksmine ning rakendub 90-päevane ooteaeg. Kuigi eelnõu

lisab positiivse meetmena hoiatuse enne toetuse lõpetamist, tekitab rikkumiste piirmäära oluline

vähendamine mitmeid riske.

Puuetega inimeste puhul võivad nõustamisele mitteilmumised või tegevustes

mitteosalemised tuleneda olukordadest, mis ei ole inimese kontrolli all, näiteks:

• terviseseisundi äkiline halvenemine,

• transpordivõimaluste puudumine või keerukus,

• saatjateenuse kättesaamatus,

• kutse või teavituse hilinemine või ligipääsmatus,

• ootamatult suurenenud hoolduskoormus.

Praegune eelnõu ei kirjelda piisavalt selgelt, kuidas hinnatakse puudumise tegelikke põhjuseid

enne rikkumise fikseerimist.

EPIKoja seisukoht:

• sätestada selgesõnaliselt, et enne rikkumise fikseerimist hinnatakse puudumise põhjuseid,

• tuua seletuskirjas välja näitlik loetelu olukordadest, mida ei käsitleta rikkumisena.

Samuti soovitame analüüsida senist praktikat, kui sageli on vähenenud töövõimega inimeste

arvelolek lõpetatud ning millised on olnud peamised põhjused.

Oluline on meeles pidada, et tööturumeetmete eesmärk ei tohi olla süsteemi kujundamine

eelkõige võimalike kuritarvituste ennetamiseks, vaid inimeste toetamine tööturule

jõudmisel.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

6. Hoolduskoormuse arvestamine

EPIKoda tervitab, et eelnõus käsitletakse eraldi hoolduskoormuse teemat. Samas soovime

rõhutada, et hoolduskoormus võib olla väga erineva intensiivsusega. Näiteks võib inimene

hooldada lähedast, kes vajab pidevat järelevalvet ja ööpäevaringset hooldust. Sellisel juhul ei saa

automaatselt eeldada, et hoolduskoormusega inimese jaoks on sobivaks lahenduseks kaugtöö.

Kui hooldatav vajab pidevat hoolt, ei võimalda see sageli tööülesannete täitmist ka kodust, sh

võib hoolduskoormus tähendada ajutist, perioodilist või pikaajalist kurnatust, magamatust, nii

vaimse kui füüsilise tervise probleeme jne. Sellistes olukordades on võtmetähtsusega koostöö

kohaliku omavalitsusega, kes pakub tugiteenuseid.

Soovime teada:

• millist koostööd kavandatakse kohalike omavalitsustega olukordades, kus

hoolduskoormus on pikaajaline,

• kuidas hinnatakse hoolduskoormuse tegelikku ulatust?

• kas Töötukassa planeerib hoolduskoormusega inimestele erimeetmeid, toetamaks nende

tööturule püsima jäämist, ümberõpet, tuge nt töö kaugtöövormi üleviimisel jne?

7. Käitumisega seotud arveloleku lõpetamine

Eelnõu kohaselt võib arveloleku lõpetada juhul, kui inimene käitub korduvalt agressiivselt,

sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. EPIKoda mõistab vajadust tagada turvaline

töökeskkond Eesti Töötukassa töötajatele. Samas juhime tähelepanu, et mõnel juhul võib inimese

käitumine olla seotud vaimse tervise seisundiga, neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega või

stressi või kriisiolukorraga. Sellistes olukordades ei pruugi käitumine olla inimese teadlik valik.

EPIKoja seisukoht:

• enne sanktsiooni rakendamist hinnata, kas käitumine võib olla seotud terviseseisundiga,

• vajadusel suunata inimene sobivasse tugiteenusesse või kaasata kohalik omavalitsus abi

andmisse.

8. Andmevahetus kohalike omavalitsustega

Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik raamistik andmevahetuseks kohaliku omavalitsusega, et saada

infot abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. Palume läbi mõelda,

kuidas tagatakse andmekaitse ja inimese nõusolek ning kuidas välditakse olukorda, kus erinevad

süsteemid annavad vastuolulisi hinnanguid.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kokkuvõte

EPIKoja seisukohast on oluline, et tööturumeetmete süsteem toetaks puuetega inimeste reaalset

osalemist tööturul, arvestaks tervise ja puude mitmekesisust, väldiks liigset sanktsioonikeskset

lähenemist ning tagaks ühtse ja selge praktika üle Eesti. Usume, et inimõigustel ja

ligipääsetavusel põhinev tööturupoliitika aitab kaasa nii puuetega inimeste suuremale tööhõivele

kui ka õiglasemale ühiskonnale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Maarika Maasikas-Tokke

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0439

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 17.02.2026 nr 26-0218/01

[email protected] Meie: 12.03.2026 nr 24

Eesti Puuetega Inimeste Koja sisend tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu osas

Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) missioon on puuetega ja krooniliste haigustega

inimeste elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi

huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda tänab võimaluse eest esitada tagasisidet tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvate

seaduste muutmise eelnõule. Puuetega inimeste tööhõive ja osalus tööturul on Eesti jaoks oluline

nii sotsiaalse õigluse, inimõiguste kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Eesti on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille artikkel 27 sätestab

puuetega inimeste õiguse tööle ja kohustab riiki looma tingimused, mis võimaldavad puuetega

inimestel tööturul osaleda võrdsetel alustel teistega. Samuti sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 29, et riik peab edendama tööturupoliitikat ning looma võrdsed võimalused töö leidmiseks.

Sellest lähtuvalt on oluline, et tööturumeetmete süsteem toetaks inimeste võimestamist ja osalust,

mitte ei suurendaks ebavõrdsust või sanktsioonide kaudu riske haavatavamas olukorras olevatele

inimestele.

Alljärgnevalt toome välja peamised ettepanekud ja seisukohad.

1. Mõistete selgus ja ühtne tõlgendamine

Eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata mõisteid, nagu näiteks: „sobiv töö“, „mõjuv

põhjus“, „hoolduskoormuse mõistlik määr“.

Sellised mõisted jätavad praktikas suure tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani, kus

erinevad nõustajad või piirkonnad rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel juhul langeb

tõendamiskoormus sageli inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid teadmisi või ressursse otsuse

vaidlustamiseks.

Soovitus:

• töötada välja selgitav juhend või avatud loetelu seletuskirjas, mis aitaks neid mõisteid

praktikas ühtselt tõlgendada;

• tagada, et Eesti Töötukassa nõustajad saaksid vastava koolituse, mis aitab vältida

subjektiivset ja ebaühtlast praktikat.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Selline lähenemine toetab õigusselgust ning aitab vältida olukordi, kus inimeste õigused sõltuvad

liigselt üksikjuhtumite tõlgendusest.

2. Tervisest tulenevate piirangute mõiste täpsustamine

Eelnõus kasutatakse mõistet „tervisest tulenev piirang“, kuid ei ole üheselt selgitatud, mida selle

all täpselt mõeldakse. EPIKoja hinnangul on oluline, et arvestataks nii kliinilisest

terviseseisundist tulenevaid piiranguid, kui ka puudest tulenevaid funktsioneerimispiiranguid.

Praegune sõnastus võib jätta mulje, et arvesse võetakse eelkõige meditsiinilist seisundit, kuid

mitte puudest tulenevaid igapäevaseid funktsioneerimispiiranguid (näiteks liikumispuue,

nägemispuue või muud funktsionaalsed piirangud).

Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et tervisest tulenevad piirangud hõlmavad nii

meditsiinilist seisundit kui ka puudest tulenevat funktsioneerimisvõime piirangut, mis on

kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kasutatava puude käsitlusega.

3. Sobiva töö mõiste ja ligipääsetavus

Eelnõu kohaselt loetakse alates 101. päevast sobivaks töö, mis muu hulgas tervislikel põhjustel

ei ole töötule vastunäidustatud. Töötukassa pakub juba praegu mitmeid olulisi teenuseid, nagu

töökoha kohandamine või abivahendite soetamise toetamine. EPIKoda peab neid meetmeid väga

oluliseks ning tunnustab nende olemasolu. Samas soovime rõhutada, et sobiva töö hindamisel

ei piisa üksnes meditsiiniliste vastunäidustuste puudumisest. Oluline on hinnata ka töökoha

ligipääsetavust, töövahendite kohandatavust, inimese tegelikku võimalust tööd teha ja ka

hoolduskoormust.

Töö võib olla tervislikult sobiv, kuid praktikas teostamatu, kui töökoht ei ole ligipääsetav,

töövahendeid ei ole võimalik kohandada, transpordi- või liikumistakistused muudavad tööle

jõudmise võimatuks. Samal ajal ei tohi eeldada, et inimene ei saa mingit tööd teha ainult

ligipääsetavuse puudumise oletuse tõttu. Paljusid töökohti on võimalik muuta ligipääsetavaks

abivahendite ja kohanduste kaudu.

Seetõttu on meie seisukoht, et sobiva töö hindamisel on tarvilik selgelt arvesse võtta:

• töökeskkonna ligipääsetavust,

• mõistlike kohanduste võimalikkust,

• inimese tegelikku töövõimet konkreetsetes tingimustes,

• Hoolduskoormuse iseloomu, ulatust ja mõju.hoolduskoormuse iseloomu, ulatust ja mõju.

Lisaks on oluline arvestada ka inimväärikuse põhimõttega. Töö pakkumine peab olema

kooskõlas inimese oskuste, kvalifikatsiooni ja väärikusega. Näiteks ei ole põhjendatud pakkuda

nägemispuudega inimesele tööd, mille tegemine eeldab visuaalseid oskusi, mida tal ei ole

võimalik kasutada.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

4. Sobiva töö kriteeriumi muutmine (21. nädalalt 101 päevale)

EPIKoda ei toeta muudatust, mille kohaselt loetakse sobivaks tööks juba 101. päevast alates

märksa laiem ring töökohti. Paljude tervisepiiranguga inimeste puhul võib töö leidmine võtta

rohkem aega. Näiteks krooniliste haigustega inimesed, vähihaiguse ravi läbinud inimesed või

taastumisfaasis olevad inimesed. Statistika näitab, et vähenenud töövõimega inimeste tööle

jõudmine võtab märkimisväärselt kauem aega kui teistel töötutel. Seetõttu võib ajapiiri

lühendamine suurendada survet võtta vastu töökohti, mis ei ole pikaajaliselt sobivad või

jätkusuutlikud.

5. Sanktsioonide karmistamine

Eelnõuga vähendatakse korduvate rikkumiste piirmäära seitsmelt kolmele. Kolmanda rikkumise

järel lõppeb arvelolek ja toetuse maksmine ning rakendub 90-päevane ooteaeg. Kuigi eelnõu

lisab positiivse meetmena hoiatuse enne toetuse lõpetamist, tekitab rikkumiste piirmäära oluline

vähendamine mitmeid riske.

Puuetega inimeste puhul võivad nõustamisele mitteilmumised või tegevustes

mitteosalemised tuleneda olukordadest, mis ei ole inimese kontrolli all, näiteks:

• terviseseisundi äkiline halvenemine,

• transpordivõimaluste puudumine või keerukus,

• saatjateenuse kättesaamatus,

• kutse või teavituse hilinemine või ligipääsmatus,

• ootamatult suurenenud hoolduskoormus.

Praegune eelnõu ei kirjelda piisavalt selgelt, kuidas hinnatakse puudumise tegelikke põhjuseid

enne rikkumise fikseerimist.

EPIKoja seisukoht:

• sätestada selgesõnaliselt, et enne rikkumise fikseerimist hinnatakse puudumise põhjuseid,

• tuua seletuskirjas välja näitlik loetelu olukordadest, mida ei käsitleta rikkumisena.

Samuti soovitame analüüsida senist praktikat, kui sageli on vähenenud töövõimega inimeste

arvelolek lõpetatud ning millised on olnud peamised põhjused.

Oluline on meeles pidada, et tööturumeetmete eesmärk ei tohi olla süsteemi kujundamine

eelkõige võimalike kuritarvituste ennetamiseks, vaid inimeste toetamine tööturule

jõudmisel.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

6. Hoolduskoormuse arvestamine

EPIKoda tervitab, et eelnõus käsitletakse eraldi hoolduskoormuse teemat. Samas soovime

rõhutada, et hoolduskoormus võib olla väga erineva intensiivsusega. Näiteks võib inimene

hooldada lähedast, kes vajab pidevat järelevalvet ja ööpäevaringset hooldust. Sellisel juhul ei saa

automaatselt eeldada, et hoolduskoormusega inimese jaoks on sobivaks lahenduseks kaugtöö.

Kui hooldatav vajab pidevat hoolt, ei võimalda see sageli tööülesannete täitmist ka kodust, sh

võib hoolduskoormus tähendada ajutist, perioodilist või pikaajalist kurnatust, magamatust, nii

vaimse kui füüsilise tervise probleeme jne. Sellistes olukordades on võtmetähtsusega koostöö

kohaliku omavalitsusega, kes pakub tugiteenuseid.

Soovime teada:

• millist koostööd kavandatakse kohalike omavalitsustega olukordades, kus

hoolduskoormus on pikaajaline,

• kuidas hinnatakse hoolduskoormuse tegelikku ulatust?

• kas Töötukassa planeerib hoolduskoormusega inimestele erimeetmeid, toetamaks nende

tööturule püsima jäämist, ümberõpet, tuge nt töö kaugtöövormi üleviimisel jne?

7. Käitumisega seotud arveloleku lõpetamine

Eelnõu kohaselt võib arveloleku lõpetada juhul, kui inimene käitub korduvalt agressiivselt,

sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. EPIKoda mõistab vajadust tagada turvaline

töökeskkond Eesti Töötukassa töötajatele. Samas juhime tähelepanu, et mõnel juhul võib inimese

käitumine olla seotud vaimse tervise seisundiga, neuroloogiliste või psühhiaatriliste häiretega või

stressi või kriisiolukorraga. Sellistes olukordades ei pruugi käitumine olla inimese teadlik valik.

EPIKoja seisukoht:

• enne sanktsiooni rakendamist hinnata, kas käitumine võib olla seotud terviseseisundiga,

• vajadusel suunata inimene sobivasse tugiteenusesse või kaasata kohalik omavalitsus abi

andmisse.

8. Andmevahetus kohalike omavalitsustega

Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik raamistik andmevahetuseks kohaliku omavalitsusega, et saada

infot abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. Palume läbi mõelda,

kuidas tagatakse andmekaitse ja inimese nõusolek ning kuidas välditakse olukorda, kus erinevad

süsteemid annavad vastuolulisi hinnanguid.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kokkuvõte

EPIKoja seisukohast on oluline, et tööturumeetmete süsteem toetaks puuetega inimeste reaalset

osalemist tööturul, arvestaks tervise ja puude mitmekesisust, väldiks liigset sanktsioonikeskset

lähenemist ning tagaks ühtse ja selge praktika üle Eesti. Usume, et inimõigustel ja

ligipääsetavusel põhinev tööturupoliitika aitab kaasa nii puuetega inimeste suuremale tööhõivele

kui ka õiglasemale ühiskonnale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Maarika Maasikas-Tokke

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0439