Haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a määruse nr 10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

EELNÕU 11.03.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a

määruse nr 10 „Noortemalevate toetuse

andmise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 14 lõike 2 alusel. Haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a määruses nr 10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse noortemalevate korraldamiseks ja läbiviimiseks antava

noorteprojekti sihtfinantseerimistoetuse (edaspidi toetus) taotlemise, andmise, andmisest keeldumise, kasutamise, aruandluse ja toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord.“;

2) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

„Toetuse andmise eesmärk on maleva korraldaja (edaspidi ka taotleja) tegevuse toetamise kaudu tõsta töökogemuseta või vähese töökogemusega noorte konkurentsivõimet tööturul,

pakkudes neile turvalist töökogemust, tööeluga tutvumise ja mitteformaalse õppimise võimalusi.“;

3) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

„Taotlusvooru korraldab ning selle juurde kuuluvad toimingud (sealhulgas taotluste menetlus, otsused toetuse eraldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise kohta, väljamaksed ning

järelevalve toetuse kasutuse ja aruandluse üle) teostab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi toetuse andja).

4) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) peavad hõlmama noortele suunatud mitteformaalõppe põhimõtteid järgivaid koolitustegevusi tööohutuse, tööseadusandluse, soostereotüüpide vaba karjääriinfo ja karjääriplaneerimise, küberturvalisuse, noorte ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemadel;“;

5) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) peavad arendama noorte üldpädevusi, eelkõige ettevõtlikkus-, suhtlus-, enesemääratlus-, kultuuri- ja väärtuspädevust ning sotsiaalset ja kodanikupädevust;“;

6) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse arv „13“ arvuga „14“;

7) paragrahvi 51 lõikes 3 asendatakse arv „6“ arvuga „7“; 8) paragrahvi 51 lõikes 4 asendatakse arv „150 000“ arvuga „175 000“;

9) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ning kes on teavitanud maleva läbiviimisest

maleva toimumiskoha järgset kohalikku omavalitsust“; 10) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „korraldaja ja“;

11) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) taotleja on avaldanud oma kodulehel info maleva toimumise kohta.“;

12) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotluses esitatakse: 1) taotleja üldandmed; 2) maleva rühma tegevuskohaks olev kohalik omavalitsus;

3) kinnitus töötajate tervisetõendite kohta; 4) kinnitus personali esmaabikoolituse läbimise kohta;

5) kinnitus lastega töötamise piirangu kontrolli kohta; 6) kinnitus kvalifitseeritud juhendajate olemasolu kohta; 7) maleva eelarve;

8) malevavahetuse programmi ülesehitus (tegevuste jaotus, koolituste toimumine); 9) noorte töötamise korraldus vastavalt tööõiguse nõuetele (töölepingud, tööaja arvestus,

tasustamine); 10) töötamise turvalisuse tagamise korraldus, sh tööandja juhendamise süsteem; 11) õpieesmärgid iga malevavahetuse kohta ja nende seos kavandatud tegevustega;

12) õpi- ja töökogemuse tulemuste analüüsimise kord; 13) noorte kaasamise viisid maleva planeerimisse ja läbiviimisse;

14) tagasiside kogumise kord noortelt ja rühmajuhtidelt (sagedus, meetodid); 15) üldpädevuste arendamise tegevused (nt suhtlus-, koostöö-, enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevused);

16) kavandatud maleva vahetuste ajakava ning noorte arv rühmade kaupa; 17) kokkulepped tööandjatega maleva tegevuste läbiviimiseks;

18) kokkulepped tööelu tutvustavate koolitajatega; 19) tegevused, mis toetavad töökogemuseta või vähese kogemusega noorte konkurentsivõime kasvu ning tõstavad teadlikkust töömaailmast;

20) tegevused, mille kaudu tutvustatakse erinevaid töövaldkondi ja toetatakse noorte tööturule sisenemist;

21) tegevused, mis toetavad sotsiaalset suhtlust, meeskonnatööd ja enesearengut, sh lõimumise eesmärgil läbiviidavad tegevused.“;

13) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „sisulisse“;

14) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Taotlus loetakse nõuetele vastavaks üksnes juhul, kui täidetud on kõik määruse § 6 ja § 7 lõikes 3 sätestatud nõuded.“;

15) paragrahvi 8 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui nõuetele vastavate taotluste eelarvete kogumaht ületab toetusteks ettenähtud eelarvevahendid, rahuldatakse esmajärjekorras täies mahus malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte osas taotletud toetus. Ülejäänud eelarvevahendite ulatuses

rahastatakse teiste vanuserühmade osas taotlused osaliselt, vähendades eraldatavat toetuse kogusummat kõikide taotluste osas proportsionaalselt ja andes toetuse saajale õiguse

korrigeerida malevategevustes osalevate noorte arvu samas proportsioonis või viia tegevus ellu taotletud mahus, leides puudujääva osa katmiseks ise täiendavad vahendid muudest allikatest.“;

16) paragrahvi 9 lõike 11 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) maleva vahetuses osalenud noorte arv kokku omavalitsusüksuse ja vanuse lõikes ning

malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte nimed koos isikukoodidega;“;

18) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) maleva korraldamiseks kulunud summa.“;

19) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „20%“ tekstiosaga „10%“;

20) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

12.03.2026 nr 8-2/26/1533

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a määruse nr 10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet

Anu-Cristine Tokko 735 0114

[email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a määruse nr 10 „Noortemalevate toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a määrust nr 10

„Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi „määrus“). Muudatuste eesmärk on: • täpsustada noortemaleva toetuse sihtrühma ja eesmärki, pöörates tähelepanu vähese või

puuduva töökogemusega noortele; • täpsustada ja täiendada maleva korraldaja koolitus- ja õppeülesandeid, sh üldpädevuste

arendamist; • tõsta malevate päevamäärasid (ööbimisega ja ööbimiseta malev) ning suurendada

maksimaalset toetuse summat ühe taotleja kohta;

• asendada taotluste sisuline hindamine ja pingerea koostamine vastavushindamisega, mis võimaldab eelarve piirides anda toetust kõigile nõuetele vastavatele taotlejatele;

• täpsustada malevakorraldajate aruandlusnõudeid, eelkõige 13-aastaste osalejate osas, keda rahastatakse EL välisvahenditest;

• vähendada taotleja kohustusi, sh kaotada päevakava esitamise nõue;

• korrigeerida toetuse tagasi küsitava osa vähendamise reeglit (10% lubatud hälve osalejate arvus).

Muudatused võimaldavad Haridus- ja Noorteametil kasutada lisarahastust, mis eraldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Euroopa Liidu välisvahenditest, et

laiendada malevategevustes osalevate noorte hulka (eesmärk 3000 osaluskorda 2029. aastaks).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja

andepoliitika osakonna peaekspert Anu-Cristine Tokko (tel 735 0114, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]). Eelnõu

koostamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Noorteameti Noorteprogrammide keskuse juht Reet Kost (tel 697 9220, [email protected]) ja peaekspert Kaisa Potter ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin.

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega 22.03.2024, 17.

Eelnõuga kaasneb halduskoormuse vähenemine järgmistel põhjustel: Päevakava esitamise kohustuse kaotamine – määruse § 7 lõike 3 punktist 4 eemaldatakse taotluse esitamisel nõutud dokument, millel oli väike lisaväärtus, kuid mida pidi taotluse juurde

seni lisama. Hindamiskriteeriumide asendamine vastavushindamisega – kasutatakse ainult

vastavushindamist, kus kõik nõuetele vastajad saavad toetust kuni eelarve ammendumiseni. Taotlejad ei pea enam pingerea saavutamiseks koostama eraldi sisulist põhjendust.

2

Kaotatakse formaalne kohaliku omavalitsuse (KOV) teavitamise kohustus ning piirdutakse nõudega avaldada info oma kodulehel. Halduskoormus mõnevõrra suureneb punktis 12: 13‑aastaste noorte nimekirja esitamine koos

isikukoodidega – lisandub detailsem aruandlus konkreetse vanuserühma kohta, mis on vajalik EL välisvahendite kasutamise tõttu.

Üldhinnang: halduskoormus üldiselt väheneb, sest kaks kohustust (päevakava esitamine ja kohaliku omavalitsuse teavitamine) kaovad, hindamiskoormus väheneb ja lisanduv kohustus puudutab ainult kitsast andmerühma (13‑aastased).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2023. a määrust nr 10 „Noortemalevate toetuse andmise tingimused ja kord“. Määruse eelnõu koosneb

kahekümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse määruse paragrahvi 1 sõnastust, rõhutades määruse alusel eraldatavat toetuse liiki: määrusega kehtestatakse noortemalevate noorteprojekti sihtfinantseerimistoetuse (edaspidi toetus) taotlemise, andmise, andmisest keeldumise,

kasutamise ja aruandluse tingimused ja kord.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 2 sõnastust, täpsustades noortemaleva toetuse andmise sihtrühma ja eesmärki, milleks on tõsta töökogemuseta või vähese töökogemusega noorte konkurentsivõimet tööturul, pakkudes neile malevate korraldajate

tegevuse toetamise kaudu turvalist töökogemust, tööeluga tutvumise ja mitteformaalse õppimise võimalusi. Täpsustus on kooskõlas haridus- ja noorteprogrammiga, milles tuuakse

esile selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ja suurendada teadlikkust töömaailmast. Täpsustuse tingib vajadus luua positiivse esmase töökogemuse saamiseks rohkem võimalusi just nendele noortele, kellel senine töökogemus on

vähene või puuduv, et valmistada neid paremini ette tulevikuks tööturul ning arendada nende ettevõtlikkust jt üldpädevusi. Selge eesmärgi sõnastus on oluline proportsionaalsuse hindamisel

ja toetuse sihipärasuse kontrollimisel, näiteks kui malevaprojekt keskendub üksnes vaba aja tegevustele ilma tööelu tutvustamiseta, ei vasta see enam eesmärgile.

Eelnõu punktiga 3 kaasajastatakse määruse paragrahvi 3 sõnastust vastavalt riigieelarve seaduse paragrahv 531 lõike 1 sõnastusele: taotlusvooru korraldab ning selle juurde kuuluvad

toimingud teostab Haridus- ja Noorteamet.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 punkti 2 sõnastust, täpsustades, et maleva

korraldaja organiseeritud tegevused malevas peavad hõlmama noortele suunatud mitteformaalõppe põhimõtteid järgivaid koolitustegevusi, mille teemad jäävad üldjoontes

samaks, võrreldes muudetava redaktsiooniga: tööohutus, tööseadusandlus, karjääriinfo, karjääriplaneerimine, küberturvalisus, noorte ettevõtlus ja ettevõtlikkus. Karjääriinfo ja karjääriplaneerimise teemaliste koolituste osas lisatakse täpsustavad sõnad „soostereotüüpide

vaba“, kuna Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse nõuetega vastavuses on kohustus tegevuste elluviimise käigus jälgida ja vähendada sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide

mõju noorte töö- ja erialavalikutele ning julgustada nii tüdrukuid kui poisse valima ka nn mittetraditsioonilisi ameteid.

Eelnõu punkt 5 täiendab määruse paragrahvi 5 lõiget 3 punktiga 21, millega täpsustatakse, missuguseid üldpädevusi eelkõige peavad malevas korraldatavad tegevused noortes arendama:

kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus ja ettevõtlikkuspädevus. Prioriteetselt arendatavad üldpädevused on määruse

3

eelnõus toodud välja eelkõige eesmärgiga noortele suunatud malevategevusi arendama osalevates noortes neid üldpädevusi, mis tagavad noore inimese edaspidise edu tööturul ja ühiskonnaelus osalemisel.

Eelnõu punktidega 6–8 muudetakse määruse paragrahvi 51 lõikeid 2, 3 ja 4, tõstes ööbimisega

maleva korraldamiseks ja läbiviimiseks toetuse määra 13 eurolt 14 euroni noore kohta ööpäevas, tõstes ööbimiseta maleva korraldamiseks ja läbiviimiseks toetuse määra 6 eurolt 7 euroni noore kohta ööpäevas ning tõstes eraldatava toetuse maksimaalset suurust ühe taotleja

kohta 150 000 eurolt 175 000 euroni. Määrade tõstmise tingib asjaolu, et võrreldes eelmise redaktsiooni kehtestamise ajaga on

olulisel määral tõusnud elukallidus ning seega ka malevavahetuste läbiviimise kulud. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) võimaldamas toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate

inimeste tööturul toetamine“ kehtestamise kaudu eraldada lisavahendeid Haridus- ja Noorteametile ajavahemikus 2026–2029 noortemalevate avatud taotlusvoorude

korraldamiseks. Lisavahendeid eraldab MKM malevategevustesse sisenemise hetkel 13- aastaastele noortele esmase töökogemuse saamiseks. See tähendab, et MKMi eraldatavad lisavahendid arvestatakse iga malevavahetuses osaleva malevasse sisenemise hetkel 13-aastase

noorte kohta vastavalt määruses kehtestatud määrale ja vastavalt maleva tüübile (ööbimiseta ja ööbimisega). Noortemalevate avatud taotlusvoorude sihttase aastaks 2029 on 3000 osaluskorda

ning 2026. aasta vahesihttase 750 osaluskorda. MKMi eraldatavate lisavahendite abil kaetakse kõikide malevategevusse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte osalemine malevategevustes. MKMi tagatav maksimumsumma on kuni 2029. aastani 700 000 eurot, mille jaotus aastast

aastasse sõltub malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte tegelikust osalemisest malevates. Riigieelarvelisest toetusest kaetakse kõikide teiste vanuserühmade osalemine

malevategevustes.

Eelnõu punktiga 9 kaotatakse KOV teavitamise kohustus ja asendatakse avaliku teabe

nõudega (maleva info kodulehel avaldamine) ehk läbipaistvusnõudega. Muudatus vähendab formaalset kohustust ning vastab hea halduse põhimõttele (PS § 14). Varasema kirjaliku

teavitamise asemel piisab info avaldamisest veebis. Muudatus vähendab halduskoormust ja ka toetuse andja töökoormust kontrollitoimingute osas.

Eelnõu punktiga 10 jäetakse määruse § 6 lõike 2 punktist 6 välja sõna „korraldaja“. Kehtiv säte nõuab, et taotleja tagab, et maleva korraldaja ja rühma juhendaja vastab lastekaitseseaduse

§-s 20 sätestatud nõuetele. Maleva korraldaja on taotleja ehk juriidiline isik ega ole määruse mõttes maleva korraldaja kui töötaja. Lastekaitseseaduse kontrolli tehakse inimeste suhtes. Seetõttu on otstarbekas säte muuta.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 6 lõget 2 punktiga 8 ja öeldakse, et taotleja peab

avaldama oma kodulehel info maleva toimumise kohta. Sh ka selle info, millise kohaliku omavalitsuse territooriumil malev tegutseb.

Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 ja täpsustatakse oluliselt taotluse sisu. Arvestades MKM Euroopa Liidu välisvahenditest eraldatavat

lisarahastust 13-aastastele noortele malevas esmase töökogemuse võimaldamiseks, on kerkinud vajadus mitte hinnata noortemaleva toetuse saamiseks esitatud taotlusi enam pingerea kujunemise järgi, vaid eraldada toetus kõikidele taotlejatele, kes vastavad määruses seatud

nõuetele ja tingimustele. Vastavushindamise süsteem eeldab selgeid formaalseid ja sisulisi nõudeid. Sellest tulenevalt - määruse lisa, mis sisaldab detailseid hindamiskriteeriume,

tunnistatakse kehtetuks ning kõik, mida nõutakse taotluses, tuuakse määrusesse. Halduskoormus selles osas väheneb, kuna taotluses esitatud andmed ja sisuline kirjeldus mõnes

4

osas väheneb. Noortemaleva taotlusvooru taotlusega ei ole edaspidi enam vaja lisada maleva päevakava. Tulenevalt malevakorraldajate tagasisidest ning arvestades päevakava vähest informatiivset väärtust, eemaldatakse määrusest päevakava esitamise nõue. Malevapäevad

peavad olema sisustatud mitteformaalõppe põhimõtteid järgivate koolitustegevustega, arendama noorte üldpädevusi ning pakkuma noortele turvalist esimest töökogemust, tööeluga

tutvumise ja mitteformaalse õppimise võimalusi. Iga malevapäeva kava võib aga olla vastavalt päeva planeeritud sisule erinev – ühe näidispäevakava esitamine ei anna toetuse andjale lisainformatsiooni ning on koormav taotlejale.

Eelnõu punktiga 13 jäetakse määruse paragrahvi 8 lõikest 2 välja sõna „sisulisse“. Kehtiv säte

ütleb, et toetuse andja võib kaasata taotluste sisulisse hindamisse eksperte. Kuna taotluste sisuline hindamine on asendunud vastavushindamisega, siis selguse huvides korrigeeritakse sätet. Vastavushindamine tähendab, et kui taotluses on esitatud kõik määruses nõutud andmed

ja sisu, loetakse taotlus vastavaks. Enam ei panda taotlejaid nende sisu tugevuse järgi pingeritta.

Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse paragrahvi 8 lõiget 7 ja sätestatakse, et taotlus loetakse nõuetele vastavaks üksnes juhul, kui täidetud on kõik määruse § 6 ja § 7 lõikes 3 sätestatud nõuded . Muudatus on tingitud asjaolust, et seoses Euroopa Liidu välisvahenditest

tulevate lisavahenditega 13-aastastele noortele esmase töökogemuse pakkumiseks malevas kaotatakse noortemaleva avatud taotlusvooru taotluste hindamine hindamiskriteeriumite järgi

ja paremusjärjestuse moodustamine. Toetust saavad kõik määruses seatud nõuetele ja tingimustele vastavad taotlejad kuni taotlusvooru vahendite ammendumiseni.

Eelnõu punktiga 15 sõnastatakse ümber määruse paragrahvi 8 lõige 9. Seoses asjaoluga, et noortemaleva taotlusvooru taotluste hindamisel minnakse üle vastavushindamise süsteemile,

on tarvis luua ka selgus, mil viisil toimitakse taotlusvoorus ette nähtud eelarvevahendite ammendumise korral. Seetõttu, kui nõuetele vastavate taotluste eelarvete kogumaht ületab toetusteks ettenähtud vahendid, rahuldatakse esmajärjekorras täies mahus malevategevustesse

sisenemise hetkel 13-aastaste noorte osas taotletud toetus. Ülejäänud eelarvevahendite ulatuses rahastatakse teiste vanuserühmade osas taotlused osaliselt, vähendades eraldatavat toetuse

kogusummat kõikide taotluste osas proportsionaalselt ja andes toetuse saajale õiguse korrigeerida malevategevustes osalevate noorte arvu samas proportsioonis või viia tegevus ellu taotletud mahus, leides puudujääva osa katmiseks ise täiendavad vahendid muudest allikatest

Taotluste rahastamine osaliselt kõikide vanuserühmade (v.a malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte) osas tähendab, et toetuse summa vähendamise protsent kujuneb

vastavalt sellele, kui suur osa riigieelarvelistest vahenditest jääb puudu taotluste täielikuks rahastamiseks. Eelarvevahendite ammendumine selgitatakse välja järgmiselt:

• Nõuetele vastavate taotluste kogusummast arvestatakse välja malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte hulk ja nende osalemiseks planeeritud summa.

• Selgub nõuetele vastavate taotluste kogusumma kõikide teiste vanuserühmade osas.

• Kui teiste vanuserühmade taotluste kogusumma ületab eelarveaastaks ette nähtud vabu vahendeid, rahuldatakse need taotlused osaliselt. Toetussummat vähendatakse kõigi taotlejate puhul proportsionaalselt (st võrdse protsendi alusel), lähtudes puudujääva

summa ja koguvajaduse suhtest.

• Toetuse osalise määramise korral on toetuse saajal õigus valida kahe lahenduse vahel: Vähendada malevas osalevate noorte arvu samas proportsioonis saadud toetuse vähenemisega.

• Viia malev ellu algselt planeeritud mahus, kattes puudujääva osa omafinantseeringu või muude täiendavate vahenditega.

Vanuserühmade erisus tuleneb sellest, et Euroopa Liidu välisvahenditest rahastatakse

malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte osalemist malevas positiivse esmase

5

töökogemuse saamiseks ning riigieelarvest eraldatavatest vahenditest rahastatakse kõikide teiste vanuserühmade osalemine malevategevustes. Välisvahenditest rahastatakse täielikult kõikide malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte malevas osalemine ning teiste

vanuserühmade rahastamine sõltub taotlemise aastaks planeeritud riigieelarveliste vahendite ammendumisest. Sättega on riivatud võrdse kohtlemise põhimõte vanuse alusel (PS § 12). Riive

on aga õigustatud kuna eesmärk tuleneb Euroopa Liidu välisvahendite sihtrühmast. Meede on proportsionaalne, kuna teised vanuserühmad ei jää toetusest ilma, vaid toetustest kasu saavate noorte hulk suureneb tänu lisavahenditele.

Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse paragrahvi 9 lõike 11 punkti 2, kuna

seoses vastavushindamise süsteemi kasutusele võtuga jäetakse taotlus rahastamata ainult sel juhul, kui taotlus ei vasta määruses kehtestatud nõuetele ja tingimustele ning juhul, kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

Eelnõu punktiga 17 muudetakse määruse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 sõnastust, kuna seoses

Euroopa Liidu välisvahenditest eraldatavate lisavahenditega muutub osaliselt maleva vahetuses osalevate noorte osas aruandlus. Malevasse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte osas on vajadus koguda andmeid teisiti, seega tuleb toetuse saajal aruandes esitada maleva vahetuses

osalenud noorte arv kokku omavalitsusüksuse ja vanuse lõikes ning lisaks sellele esitada malevategevustesse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte nimed koos isikukoodidega,

malevasse sisenemise ning malevast väljumise aeg. 13-aastaste noorte osas kogutakse eraldi informatsiooni, kuna seda teavet on tarvis 13-aastastele noortele esmase töökogemuse võimaldamise kontrolliks Euroopa Liidu välisvahendite reegleid järgides. Aruandluse kaudu

kogutud malevasse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte isikuandmetele saab ligipääsu Taotluste Menetlemise Infosüsteemis ainult selleks volitatud isik ning andmed edastatakse

Euroopa Liidu välisvahendite kasutamise reeglite kohaselt struktuuritoetuste registri sündmuste infosüsteemi. Andmeid kogutakse ja töödeldakse vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega ning ainult

välisvahenditest toetatavate tegevuste kontrollimiseks. Andmete kogumise õiguslik alus tuleneb määrusest ja EL vahendite aruandlusnõuetest. Töödeldakse minimaalseid andmeid

(nimi ja isikukood). Andmete kogumine vastab isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 6 (avaliku ülesande täitmine).

Eelnõu punktiga 18 täpsustatakse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga, milles taotleja peab aruandes esitama muu hulgas „maleva lõpliku eelarve“,

täpsustatakse aruandes nõuet esitada „maleva korraldamiseks kulunud summa“. Kehtiva redaktsiooni sõnastus tekitab segadust, kuna mõistet „eelarve“ kasutatakse reeglina planeerimisetapi kirjeldamiseks, mitte aga juba teostatud ja kasutatud summa kirjeldamiseks.

Maleva korraldamiseks kulunud summa raames peab taotleja aruandes näitama, missugune summa kulus maleva korraldamiseks kokku, sh Haridus- ja Noorteameti eraldatud toetus.

Muude kulude hulgas peab taotleja esitama ka info maleva korraldaja omaosalusest, teistest toetustest või kaasfinantseeringust ning noorte palgakulust (kogu palgafond). Seda infot kogub Haridus- ja Noorteamet toetuse saajatelt eesmärgiga koondada riiklikku toetust kasutavate

malevate osas terviklikku teavet ning anda Haridus- ja Teadusministeeriumile infot poliitikakujundamiseks. Maleva korraldamiseks kuluva kogusumma teadmisel on võimalik

informeerida avalikkust ja teha statistikat ning planeerida riigieelarvelist rahastust.

Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse paragrahvi 11 lõike 2 punkti 1. Seni on kehtinud

toetuse andjal õigus mitte toetust tagasi nõuda, kui toetuse saaja on kaasanud malevasse kuni 20% vähem noori võrreldes planeerituga. Arvestades, et määruse muutmisega minnakse

taotluste paremusjärjestuse alusel hindamisest üle vastavushindamisele ning tõstetakse maksimaalset toetuse määra 25 000 euro võrra, soovitakse ühtaegu maandada riske toetuse

6

andja jaoks ning suunata taotlejaid senisest täpsemalt osalejate hulka prognoosima. Samas soovitakse säilitada paindlikkus ja võimaldada malevakorraldajast olenematutel põhjustel arvestada juba tehtud kulutustega maleva korraldamiseks, kuigi malevas osalejaid võib tulla

prognoositust vähem. Eelnevast tulenevalt jäetakse toetuse andjale võimalus mitte toetust tagasi nõuda, kui toetuse saaja on kaasanud malevasse kuni 10% vähem noori võrreldes planeerituga.

Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse lisana kehtestatud taotluste hindamiskriteeriumid. Taotleja peab vastama kõikidele määruses esitatud nõuetele ja

tingimustele, et tema taotlus rahuldataks täielikult.

Riigiabi hinnang

Riigiabi eeldab ELTL art 107 lg 1 järgi kõigi nelja tingimuse täitmist:

• riigi vahendid;

• selektiivne eelis;

• ettevõtja olemasolu (majandustegevus);

• mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Kui üks tingimus ei ole täidetud siis riigiabi ei ole.

Kas maleva korraldaja on ettevõtja?

Määruse tingimustest ja malevate tegevusest tuleneb, et tegemist on noorte töökasvatuse projektiga, mille eesmärk on noorsootöö ja kasvatus. Malevate korraldajad on MTÜ-d, SA-d,

KOV-id või avalik-õiguslikud isikud ning tegevus toimub kohaliku omavalitsuse territooriumil või KOVide enda tegevusel. Seetõttu see ei ole malevad turupõhine vaba aja teenus, vaid avaliku poliitika instrument ehk noortepoliitika meede.

Euroopa Kohtu praktika järgi ei ole tegevus majandustegevus, kui see on sotsiaalpoliitiline meede, seda ei pakuta konkurentsitingimustes, ei ole turupõhiselt asendatav teenus, ei ole

suunatud kasumi teenimisele. Noortemalev vastab eelpool märgitud tunnustele ning seega maleva korraldaja ei tegutse selles tegevuses ettevõtjana.

Kas on mõju ELi-sisesele kaubandusele?

Noortemalev:

• toimub kohalikul tasandil,

• on suunatud 7–26-aastastele noortele,

• ei ole piiriülene teenus,

• ei mõjuta rahvusvahelist teenuste turgu.

Euroopa Komisjoni praktika järgi ei ole riigiabi:

• puhtalt kohalikud sotsiaalteenused,

• noorsootöö,

• hariduslikud kasvatusprogrammid,

• kui neil puudub tegelik piiriülene mõõde. Malev on klassikaline kohalik noorsootöö meede.

Kas tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenusega (ÜMPT)?

ÜMPT analüüs pole vajalik, ses tegemist ei ole majandustegevusega, seega ei ole tegemist

riigiabiga ning ei ole vaja minna vähese tähtsusega abi režiimi.

Lõplik järeldus: Malev on noortepoliitika meede, see ei toimu turukonkurentsis, selle eesmärk ei ole majandustegevus ning see on lokaalne. Seega malevate korraldamiseks antud toetus ei ole riigiabi ELTL art 107 lg 1 tähenduses.

7

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne majanduslik mõju malevate korraldajatele, kuna määruse muudatus

võimaldab Haridus- ja Noorteametil MKMi eraldatavate Euroopa Liidu välisvahendite abil rahastata noortemaleva taotlusvooru kaudu senisest rohkemate noorte osalemist malevategevustes. Ühtlasi annab positiivse majandusliku mõju malevakorraldajatele ka asjaolu,

et 1 euro võrra on tõstetud nii ööbimisega kui ööbimiseta maleva päevamäära noore kohta. Positiivne majanduslik mõju on määrusel ka suurematele malevakorraldajatele, kuna

maksimaalset toetuse määra tõsteti 150 000 eurolt 175 000 euroni. Seoses vastavushindamise süsteemile üleminekuga saavad toetust kõik taotlejad, kes vastavad

määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele. Samas tuleb silmas pidada, et eelarvevahendite ammendumisel ei saa toetuse eraldamisel enam kaalukeeleks taotluse ja maleva planeerija

põhjalik taotlus, vaid pigem taotluse esitamise aegsus, juhul kui taotleja vastab kõigile nõuetele ja tingimustele. Eelduslikult toovad kõik muudatused kaasa noorte hulga suurenemise, kes on maleva kaudu saanud positiivse ja turvalise esmase töökogemuse. Seeläbi paraneb noorte

konkurentsivõime tööturul ning ettevõtlikkus- jm üldpädevused.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud lisatulud eraldatakse Haridus- ja Noorteametile vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste andmise tingimustele “Noorte, kes ei

õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine”. Lisavahendid eraldatakse Haridus- ja Noorteameti eelarvesse siis, kui malevate korraldajate aruannete kaudu on selgunud malevasse sisenemise hetkel 13-aastaste noorte hulk.

Vahendite eraldamise arvestuse aluseks on määrusega kehtestatud päevamäär ööbimisega või ööbimiseta laagri vahetuses ning osalenud 13-aastaste noorte hulk.

Määruse rakendamiseks vajalikud riigieelarvelised vahendid ei suurene ning on kavandatud Haridus- ja Noorteameti eelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Käesolev eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile.