Vastus riigivaraseaduse muutmisettepanekule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Vastus riigivaraseaduse

muutmisettepanekule

Kliimaministeerium kooskõlastas riigivaraseaduse (edaspidi RVS) muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse märkustega, mille neljanda punktiga esitati ettepanek teha täiendav

analüüs selles osas, kas RVS § 66 võiks täiendada analoogselt senise lõikega 7, millega

laiendataks enampakkumisel kujunenud hinnaga kinnisasja omandamise või kasutusse

saamise eesõigust isikule, kellel on sama kinnisasja või selle osa suhtes kehtiv

kaevandamisluba ning sellest tulenev õigus maad kasutada. Eesõigus rakenduks tingimusel,

et vastav isik osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks.

Rahandusministeerium märgib, et ei pea vajalikuks teha või tellida täiendavat põhjalikku

sisulist ja õiguslikku analüüsi (ettepanekus esitatud 8 alapunkti alusel), kuna sellel teemal on

meil juba koostöös MKMi ja KliM ametnikega 2025. aasta lõpus koostatud ja esitatud

seisukoht Riigikogu menetluses oleva maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja

riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga nr 698 SE ja mis kajastas ka suure osa neist

asjaoludest.

Kordame peamisi seisukohti veelkord:

 Eelnimetatud muudatuse tegemisest keeldumise aluseks on põhimõtteline vastuolu

riigivaraseaduse §s 8 sätestatud riigivara valitsemise üldpõhimõtetega, samuti senise

maapoliitika seisukohtade ning põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõttega.

Riigivara käsutamine peab lähtuma üldistest, objektiivsetest ja kõigile võrdselt

kohaldatavatest kriteeriumidest.

Seadusega kehtestatud eelise andmine kitsale isikute ringile kaldub nendest põhimõtetest

kõrvale ning ei ole kooskõlas ei heaperemeheliku riigivara valitsemise ega põhiseaduslike

alustega.

 Isikute erinev kohtlemine ja eeliste lisamine on lubatav üksnes juhul, kui selleks on

objektiivne ja mõistlik põhjus (näiteks riigi julgeolek ja elutähtsate teenuste toimimine).

Kavandatav eelisõigus loob aga olukorra, kus teatud isikute grupp seatakse teistega

võrreldes soodsamasse olukorda pelgalt grupikuuluvuse alusel, ilma et see erinevus oleks

piisavalt põhjendatud olulise vajaduse või riigivara valitsemise eesmärkidega. Seetõttu ei

ole selline eristamine proportsionaalne ega õigustatud.

 Kuigi maapõueseaduse muutmise eelnõuga (698 SE) reguleeritakse riigile nii julgeoleku

kui majanduse seisukohalt olulist valdkonda – energia tootmist, siis eesmärk on anda

kaevandamisloaga riigimaal maa taastuvenergia tootmiseks kasutusse kõiki huvilisi

võrdselt kohtleva ja läbipaistva menetluse teel, soodustada mitmekülgsemat maakasutust,

/*Teie 19.02.2026 /*nr 1-5/26/50-4

Meie 12.03.2026 nr 1.1-21/1177-1

2

ergutada majandustegevust ja luua seeläbi täiendavat lisandväärtust ning tõsta kohalike

ettevõtete konkurentsivõimet.

 Selles protsessis ei ole kaevanduslubasid omavatele ettevõtjatele maa kasutamiseks

andmise eelise loomine otseselt seotud ei riigi julgeolekuhuvide ega muude oluliste

avalike huvidega, kuna eelist soovitakse mitte nende senisel tegevusalal, vaid täiesti uuel

tegevusalal, moonutades sellega konkurentsi, kuna sellist eelist saades nad asuvad

konkureerima isikutega, kes näiteks energiatootmises omavad kogemusi ja on teinud

sellekohaseid investeeringuid.

Kaevandusluba omavad ettevõtjad soovivad eelist põhjusel, et nad on seotud sama

maakasutusega, kuhu riik soovib energiatootmist arendada. Selline eelisõiguse andmine

võib soodustada ärilist kuritarvitamist, pidurdada konkurentsi ning tuua riigile

läbikaalumata tegutsemise tõttu rohkem kahju kui kasu.

 Lisaks kui anda maakasutuse eelisõigus teatud riigimaadel kaevandamisloa omajale, siis

sellega tekitatakse ka ebavõrdne konkurentsieelis teiste kaevandamisloa omajate suhtes,

kelle kaevandamisloa korrastamise suund taastuvenergia arendamist ei võimalda.

 Kõik jagatud maakasutusest tulenevad kulud ja ebamugavused saab

kaevandusettevõtjatele õiglaselt hüvitada muudel alustel.

 Kuigi ettepanekus viidatakse, et soovitakse RVS § 66 lõikega 7 samalaadset sätte

kehtestamist, ei ole tegelikult võrdlus põllumajanduslikuks kasutamiseks maa rendile

andmisega antud kontekstis asjakohane. Põllumajandusmaa puhul sätestatud eelisõigus

eeldab, et kasutuseelis antakse isikule, kes eelnevalt on võitnud enampakkumise ja kes on

põllumajandusmaad juba kasutanud, teinud selleks investeeringud ja muid tegevusi selle

maa sihipäraseks kasutamiseks ning soovib uue lepingu alusel maad edasi kasutada samal

eesmärgil. Selle eelise peamine eesmärk on tagada põllumajandusliku maakasutuse

jätkamine ja ära hoida teisi maakasutusi. Põllumajandusmaa kasutamisel on oluline

sihtotstarbeline eesmärk, neil ei ole õigust maad edasi teisele kasutajale või allrendile

anda, maakasutus energiatootmiseks senistel kaevandamisaladel aga vormistatakse

hoonestusõigusena asjaõigusseaduse alusel, mis võimaldab hoonestusõigust edasi

võõrandada ning tekkida võib olukord, kus eelisõigusest saadakse otsest ärilist kasu ja

eelisõigust kasutatakse ärimudelina.

 Kehtiva maapõueseadusega on kaevandajal kaevandamisloaga võimaldatud maa

kasutamine ainult maavara kaevandamiseks ja ta on saanud selle kehtivas

maapõueseaduses esitatud sätete alusel, maa on antud talle otsustuskorras, mitte avaliku

enampakkumise teel. Kaevandamislubasid ei anta üldjuhul avalikul enampakkumisel,

seega ei rajaneks eelisolukorra kehtestamine võrdsetel alustel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Helje Päivil 5885 1353

[email protected]