Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1 Meie 12.03.2026 nr 2.3-4/26/655-3

Arvamuse avaldamine eelnõule (täiendav) Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avaldas arvamuse tööturumeetmete seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas 10.03.2026 kirjaga nr 2.3-4/26/655-2.

Paraku jäi üks oluline märkus nimetatud kirjas mainimata. Esitame käesolevaga täiendava

arvamuse eelnõule.

Eelnõu § 4 lõige 1 näeb ette töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 täiendamist lõigetega 7 ja 8.

Nimetatud lõige 7 sätestab, et arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud

arstiõppe läbinud isikul on eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks ning

töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil juurdepääs

tervise infosüsteemis olevatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmetele ning

töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse andmetele töötukassa andmekogus.

Viidatud lõige 4 eeldab aga isiku nõusolekut.

Seletuskirjas on selle kohta öeldud, et kuivõrd tegemist on halduse enesekontrolliga efektiivse ja

sisuliselt hästi toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa see toimuda isiku nõusoleku alusel.

AKI-le ei tundu pakutud lahenduse juures õigeks see, et algselt peab inimene andma nõusoleku

ehk andmeid töödeldakse nõusoleku alusel ning siis töödeldakse samu andmeid, aga juba seaduse

alusel.

TVTS § 6 järgi esitab isik taotluse töövõime hindamiseks ja annab taotluse esitamisel ka nõusoleku

tervise infosüsteemis olevate andmete töötlemiseks. Samal ajal on seadusega selgelt reguleeritud,

millisel juhul ja millises ulatuses on töötukassal õigus andmeid tervise infosüsteemist saada. Jääb

küsitavaks, kas sellises olukorras saab olla tegu vabatahtliku nõusolekuga isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artikli mõttes1. Kui isik nõusolekut ei anna, kas siis vastatakse talle, et tema

töövõimet ei saa ka hinnata? Kui silmas on peetud seda, et kui inimene nõusolekut ei anna, siis

tuleb tal ravidokumendid endal esitada, siis peaks see selliselt seaduses ka kirjas olema.

AKI arvates tuleks nõusolekule viitamist üldse seadusest välja võtta, kuna see on eksitav.

Tegelikult toimub andmetöötlus seaduse alusel, kui isik töövõime hindamist taotleb, sh seadusega

on määratud töödeldavate andmete ulatus. Kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleb juba

1 Vt IKÜM art 7 lg 4: Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks.

2 (2)

õigusaktist, on eksitav väita, et isikult võetakse nõusolek tema andmete töötlemiseks. Seadus ei

saa kohustada andmesubjekti andma nõusolekut tema andmete töötlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108