Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/158

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajanduslike

toodete tootmise investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_TU_tootmise_invest_2026.pdf;

2. Lisa, M_lisa_TU_tootmise_invest_2026.pdf;

3. Seletuskiri, SK_TU_tootmise_invest_2026.pdf.

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Ragne Lokk

625 6148 [email protected]

1

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajanduslike

toodete tootmise investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 3.1.1 „Ühistulised investeeringud

materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ raames antava tulundusühistu

põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja

kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajanduslike toodete tootmisel, et aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni

parandamisele toidutarneahelas ja omavahelise koostöö kaudu konkurentsivõime

suurendamine.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks ning

millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse:

1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) materiaalse vara soetamine;

3) olemasoleva tootmisettevõtte omandamine.

EELNÕU

25.02.2026

2

(2) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning

jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

(3) Kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või

materiaalse vara soetamiseks, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning selle tegevuse

elluviimise tulemusena ei tohi saadav tootmisvõimsus ületada toetuse saaja aastast

omatarbimise ulatust.

(4) Kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune maa olema toetuse

taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus

vähemalt § 15 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(5) Kui toetust antakse sellise materiaalse vara soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida

kasutatakse ehitises, peab see ehitis olema toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või

võlaõiguslikul alusel vähemalt § 15 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(6) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu

viidud enne, kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või

mitte.

§ 4. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4) Toetuse maksimaalne suurus ühe toetuse taotleja kohta on 2 500 000 eurot strateegiakava

perioodil.

(5) Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui lõikes 4

sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses strateegiakava perioodil.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

3

1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;

2) ehitise laiendamise kulu;

3) ehitise rekonstrueerimise kulu;

4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

(3) Materiaalse vara soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) materiaalse vara soetamise ja paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise

väljaõppe kulu;

2) soetatava materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tark- või riistvara soetamise ja

paigaldamise või seadistamise kulu.

(4) Olemasoleva tootmisettevõtte omandamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise ja selle oluliste osade soetamise kulu;

2) materiaalse vara soetamise ja soetatava materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tark- või

riistvara soetamise kulu.

(5) Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik, kui toetuse taotleja on mikro- või

väikeettevõtja või kui toetust antakse § 3 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt sisendite

varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks ning

kui kasutatud materiaalne vara on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat

tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja

on uue samaväärse materiaalse vara hinnast madalam.

(6) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava toetuse

abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava

sümboli ja teavitustegevuse kulu.

(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, viivis,

leppetrahv, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

7) maa ja olemasoleva ehitise üürimise ja rentimise kulu;

8) ehitise soetamise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul;

9) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara paigaldamise, seadistamise

või kohaletoimetamisega;

10) veovahendi ning selle haagise soetamise kulu;

11) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

12) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu või auditi tegemisega,

keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

13) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev

krediidi- või finantseerimisasutus;

14) kasutatud materiaalse vara soetamise kulu, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul;

15) ehitise lammutamise kulu;

4

16) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee

või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi

ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

17) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu või liitumispunkti

ümberehitamisega seotud kulu;

18) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

19) amortisatsioonikulu;

20) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro, küsib toetuse taotleja

üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida

ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

hinnapakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral

tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5) Ehitise ehitamise korral peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate

käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust iga ehitise kohta eraldi ning hinnapakkumus

peab sisaldama lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud ehitise ehitamise hinnapakkumuse vormi ehitise ehitamise

kohta ning avaldab selle oma veebilehel.

(7) Kui toetust taotletakse olemasoleva tootmisettevõtte omandamiseks, peab toetuse taotleja

küsima sõltumatu kutselise hindaja käest varade hindamise aruande.

(8) Kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara soetamiseks, peab toetuse taotleja olema

küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud materiaalse vara kohta ja vähemalt kaks

hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse vara kohta.

(9) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

5

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

(10) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 7. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist,

koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud

prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta,

mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele

ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(3) Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama

vähemalt järgmiseid andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4) PRIA koostab lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja avaldab

selle oma veebilehel.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid

ja pakkumuste esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega

andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja

parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

6

(6) Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(7) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei

ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(8) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 8. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse järgmistele isikutele (edaspidi koos toetuse taotleja):

1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud

tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit;

2) tulundusühistu;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liidu või tulundusühistu valitseva mõju all olev äriühing.

(2) Toetust antakse lõike 1 punktis 2 sätestatud tulundusühistule, kellel on vähemalt viis liiget,

kes ei ole üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

(edaspidi sõltumatu liige), ning kelle põllumajanduslike toodete müügitulu taotluse esitamisele

vahetult eelnenud majandusaastal oli vähemalt järgmine:

1) piima- ja piimatootesektoris 1 000 000 eurot;

2) teraviljasektoris 1 000 000 eurot;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata sektoris 100 000 eurot.

(3) Lõikes 2 sätestatud müügitulu arvestamisel võib lamba- ja kitselihasektoris ning puu- ja

köögiviljasektoris tegutseva tulundusühistu puhul liita selle tulundusühistu vähemalt viie

sõltumatu liikme taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta asjaomased

põllumajanduslike toodete müügitulud.

§ 9. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667,

7

veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201,

1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või

361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega

karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091, 210, 264, 296, 298,

2981, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja

kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

3) toetatava tegevuse elluviimise asukoht;

4) taotletava toetuse suurus;

5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

6) teave selle kohta, millises Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)

nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektoris

toetuse taotleja tegutseb;

7) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;

8) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt

riigihangete registris ellu viinud;

9) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud

ettevõtja;

10) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava äriühingu kohta;

11) kui toetust taotleb § 8 lõike 1 punktis 2 sätestatud tulundusühistu, siis tema liikmete arv ja

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta põllumajanduslike toodete müügitulu

toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja

müügitulu summa;

12) kui toetust taotletakse § 3 lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamiseks või materiaalse vara

soetamiseks, siis teave toetuse taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele vahetult

eelnenud aastal ning teave toetuse taotleja taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta, arvestades

tema olemasolevat taastuvenergia tootmisvõimsust, ja toetuse taotleja aastane toodetav

energiakogus pärast toetatava tegevuse elluviimist;

13) kui toetust taotletakse olemasoleva tootmisettevõtte omandamiseks, siis sõltumatu kutselise

hindaja poolt kinnitatud varade hindamise aruanne.

8

(2) Kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande, kui see ei ole kättesaadav

äriregistrist.

(3) Kui toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole

äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise

hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see majandusaasta

aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(4) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad

hoonestusõiguse alusel;

3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

4) toetatava tegevuse maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või

teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest

suurem.

(5) Materiaalse vara soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised

dokumendid:

1) kasutatud materiaalse vara soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav

materiaalne vara on toodetud taotluse esitamise päevast arvates vähem kui viis aastat tagasi,

selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või

välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on

uue samaväärse materiaalse vara hinnast madalam;

2) kui materiaalne vara paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on toetuse

taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping;

3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

4) toetatava tegevuse maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või

teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest

suurem.

(6) Toetuse taotleja esitab koos taotlusega lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase lepingu, müügiarve, põhikirja või muu

dokumendi.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 12. Taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust

toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

§ 13. Taotluse hindamine

9

(1) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(2) PRIA moodustab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse

paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.

(3) Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud

toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. Võrdse omafinantseeringuga taotluste puhul

eelistatakse taotlust, mille esitanud toetuse taotlejal oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal suurem müügitulu.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud

vähemalt kuus hindepunkti.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(5) Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alustel.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 15. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik selle tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse

10

kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029.

(2) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara

sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist olema üle läinud

toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

(3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või

soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos

sihipärase kasutamise periood):

1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates

PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

2) liisingulepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem;

3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt

kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või

müügilepingu alusel vara soetamise korral või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.

(4) Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 7

sätestatud nõuetekohase ostumenetluse, kui ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

(5) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi ühe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

6) tagab, et § 3 lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamise või materiaalse vara soetamise tulemusena

ei ületa saadav tootmisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust;

7) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja

teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 9 lõigetes 1,

2 ja 4 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab:

11

1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas

osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

2) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas

kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest,

kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel;

3) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba

või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

4) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil

ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise

kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud

ehitusseadustiku kohaselt.

§ 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui

olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui toetatava tegevuse elluviimist on § 20 alusel rahastatud enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

(4) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse

esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega

lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele liisinguandja ning toetuse saaja vahel

sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

§ 18. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

12

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 19. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 20. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 17 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 17 lõike 2 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peavad olema PRIA-le esitatud

seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel

saadud raha laekumisest.

(5) Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.

§ 21. Dokumentide säilitamine

13

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr …

„Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetus“

Lisa

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

1.1 Toetuse taotleja omafinantseering

Toetatava tegevuse toetuse määr1 on

üle 35,00% kuni 45,00%

üle 25,00% kuni 35,00%

15,00% kuni 25,00%

1

2

3

1.2 Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus

Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus2 oli

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

üle 66,00%

1

1.3 Toetuse taotleja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Toetuse taotleja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja3 oli

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

üle ühe

1

1.4 Toetuse taotleja panustab sellisesse põllumajandustoodete

sektorisse, kus koostöö on vähem arenenud

Toetatav tegevus on suunatud puu- ja köögivilja, kartuli

või lamba- ja kitseliha tootmise edendamisele 1

Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6

1 Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 2 Omakapitali osakaal bilansimahus arvutatakse äriregistrile esitatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande põhjal, kasutades järgmist valemit:

omakapital ÷ bilansimaht (kohustused + omakapital) × 100%. Omakapitali osakaal bilansimahus arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 3 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja arvutatakse äriregistrile esitatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande põhjal, kasutades järgmist valemit:

käibevara ÷ lühiajalised kohustused.

2

2. Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

2.1 Toetuse taotleja liikmete arv

Toetuse taotleja liikmete arv4 on

5–15

16 ja rohkem

1

2

2.2 Toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon

Toetuse taotleja on Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

tunnustatud tootjaorganisatsioon

2

2.3 Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega5

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal osalenud riiklikus6 teadus- ja

arendustegevuse projektis või koostööprojektis

1

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal osalenud rahvusvahelises7

teadus- ja arendustegevuse projektis või

2

4 Kui toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon, ei anta hindamiskriteeriumi eest hindepunkte, sest see toetuse taotleja saab hindepunkte hindamiskriteeriumi 2.2

„Toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon“ eest. Toetuse taotleja liikmete hulka arvatakse nii toetuse taotleja otseliikmed (ettevõtjad) kui ka need ettevõtjad, kes

kuuluvad toetuse taotleja liikmete hulka tema teiste liikmete (tulundusühistute) kaudu. Näiteks kui toetuse taotlejaks on tulundusühistu A, kelle liikmeteks on viis

põllumajandustootjat ja tulundusühistu B, kelle liikmeteks on omakorda viis põllumajandustootjat, siis kokku on toetuse taotlejal A kümme liiget. Kui tulundusühistusse B

kuulub tulundusühistu C, siis selle tulundusühistu liikmeid enam toetuse taotleja liikmete hulka ei arvestata. Kui toetuse taotlejaks on äriühing, kelle üle omab valitsevat mõju

tulundusühistu, siis ka nende liikmed võetakse selle hindamiskriteeriumi puhul arvesse ehk arvatakse toetuse taotleja liikmete arvu hulka. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab

kehtiv liikmete nimekiri. 5 Teadus- ja arendusasutus peab vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatule. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab

olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ osalemise korral ei pea

Eesti-poolne koostööpartner vastama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 3 sätestatud teadus- ja arendustegevuse osalise nõuetele.

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping. Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes

sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 6 Riiklik teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate

poolte asukohariigiks on Eesti. 7 Rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule ning milles

osalevate poolte asukohariigiks on eri riigid.

3

koostööprojektis, sealhulgas Euroopa Liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi

„Euroopa horisont“ projektis

2.4 Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse

tarneahelas

Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise ajal

kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma8 või

klastrisse9 või on toetuse taotleja või tema kõik liikmed

tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel

2

Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6

3. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Hindamiskriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid

3.1 Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtud

investeering

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal tootnud toodet, mida on tema

kaubamärgi10 all realiseeritud jaekaubanduses11 või

toetuse taotleja on osalenud avaliku sektori asutuste

toitlustuse hankes12

1

8 Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud määruses

sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja rakendab seda. 9 Klaster on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on programmis „Eesti

maaelu arengukava 2014–2020“ sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud

ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või muud dokument. 10 Toetuse taotlejal on registreeritud kaubamärk või on toetuse taotleja esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse. Registreeritud kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 5 lõike 1

punkti 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Kaubamärgi registreerimise taotlus peab olema esitatud kaubamärgiseaduse 4. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras. 11 Jaekaubandus on toiduseaduse § 6 lõike 3 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised

põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud

tegevus. Jaekaubanduse osaks loetakse ka e-kaubandus ehk kaugmüük. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping, müügiarve või muu dokument. 12 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab riigihanke viitenumber.

4

3.2 Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele

suunatud investeering

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele

vahetult eelnenud aastal omatoodetud toodet

eksportinud13

2

3.3 Toetuse taotleja põllumajandustoodete turustamine

Toetuse taotleja põhikirjas on sätestatud toodangu ühine

turustamine14

2

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 5

Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 17

Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa 6

13 Ekspordina käsitatakse toetuse taotleja toodetud või töödeldud kauba väljavedu Eestist Euroopa Liitu või kolmandasse riiki. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja

otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu

korraldatud ekspordi toimumise leping või müügiarve. 14 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab kehtiv põhikiri.

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 tulundusühistu

põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 tulundusühistu

põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2,

§ 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 73.

Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise

3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ raames antava

tulundusühistu põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus)

andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tegemist on maaelu arengu toetusega, mida antakse

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) strateegiakava alusel, mis

kinnitati Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 sätestatakse ELi toimimise

lepingu artiklis 39 sätestatud ELi Ühise Põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) eesmärkidega

kooskõlas olevad üldeesmärgid EAFRD-st eraldatava toetuse abil põllumajandustootmise,

toiduainete tootmise ja maapiirkondade kestliku arengu parandamiseks. Üldeesmärkide

täitmiseni jõutakse sama määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide kaudu. Strateegiakava

kohaselt lähtutakse põllumajanduses tegutseva tulundusühistu põllumajanduslike toodete

tootmise investeeringutoetuse puhul erieesmärkidest 2 „Suurendada turule orienteeritust ja

põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat

tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele“ ja erieesmärgist 3 „Parandada

põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.“

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2022. aastal avaldatud uuringu „Ülevaade

põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis2“ kohaselt oli 2020. aasta lõpu seisuga aktiivselt

tegutsevaid põllumajanduslikke tulundusühistuid 113. Kõige rohkem tegutses neid teravilja,

õlikultuuride ja kaunvilja kasvatuses (64) ning piima-ja piimatoodete tootmises, muudes

sektorites tegutsevad üksikud ühistud. Enamus (49%) aktiivsetest ühistutest on väikesed, kuni

viie liikmega ja nende investeerimisvõimekus on madal.

Viimastel aastatel aset leidnud kriisid on toonud päevakorda põllumajandustootjate vajaduse

koonduda, et olla koos tugevamad. Tulundusühistutel on võimalus taotleda tunnustamist

tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna. Tunnustatud tootjaorganisatsioon on

tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja liikmete endi poolt demokraatlikult juhitud

organisatsioon. Tootjaorganisatsioonil on konkreetsed eesmärgid (tagamine, et tootmine

kavandatakse ja kohandatakse nõudmise järgi, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas, tootmiskulude

ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonna- ja loomade heaolu

standarditele, ning omahindade tasakaalustamine) ja tegevused (ühine kvaliteedikontrolli

korraldamine, sisendite ühishanked), mis on laiemad kui üksnes põllumajandustoodete ühine

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186). 2 Põllumajandusuuringute Keskuse poolt tehtud uuring on leitav veebilehelt

https://metk.agri.ee/media/1794/download

turustamine (tegutsemine tulundusühistuna), mistõttu eeldab see liikmete vahel suuremat

koostööd ja organiseeritust, et selle kaudu tugevdada põllumajandustootjate positsiooni

tarneahelas. Seega, tunnustatud tootjaorganisatsioon on tulundusühistu, mis vastab tunnustamise

kriteeriumitele. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit on tulundusühistu, mis koosneb

konkreetse sektori tunnustatud tootjaorganisatsioonidest. Eelnõu koostamise ajal on Eestis

kaheksa tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liite tunnustatud ei ole.

Regionaal- ja põllumajandusministri määrusega nr 49 „Tootjaorganisatsiooni ja

tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ kehtestatakse tootjaorganisatsiooni ja

tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded

tootjaorganisatsioonile ning nõuded tema põhikirja, liikmete arvu ning toodangu koguse ja

väärtuse kohta. Sellest tulenevalt eelnõus tunnustatud tootjaorganisatsioonile ja selle liidule

toetuse taotlemiseks täiendavaid nõudeid ei kehtestata. Kui eelnõus ei ole sätestatud teisiti,

mõeldakse tulundusühistuna ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liitu.

Sekkumise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajanduslike toodete tootmisel, et aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni

parandamisele toidutarneahelas ja suurendada konkurentsivõimet. Sekkumine tuleneb vajadusest

tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi koostöö edendamise ning

ühisinvesteeringute soodustamise, et vähendada põllumajanduses tegutsevatesse

tulundusühistutesse või tootjaorganisatsiooni kuuluvate põllumajandustootjate individuaalset

investeeringuvajadust ning suurendada seeläbi kollektiivset läbirääkimisjõudu ning soodustada

toidutarneahelas valdkonnaüleseid koostööprojekte, mis suurendavad turule orienteeritust ja

konkurentsivõimet.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 20303“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja

turustamise (tegevussuund 5) eesmärki tootja positsiooni tugevdamine turul saavutamisse, mida

viiakse ellu regionaal- ja põllumajandusministri kinnitatud „Biomajanduse programmi 2025–

20284“ tegevuste „Ühistegevuse ja koostöö arendamine“ ja „Põllumajandus- ja toidusektori

konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna nõunik Ragne Lokk (625 6148, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri

Jänes (625 6539, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 22 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 3.1.1 „Ühistulised investeeringud

materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ raames antava tulundusühistu põllumajanduslike

toodete tootmise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt

ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaal- ja

põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad

3 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-

kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 4 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.

tingimused ning kord. Selle volitusnormi alusel sätestatakse eelnõus toetuse andmise eesmärk,

toetatavad tegevused, toetuse vorm, määr ja suurus, abikõlblikud kulud ja mitteabikõlblikud

kulud, kulude mõistlikkuse tõendamine, ostumenetlus riigihangete registris, toetuse taotleja,

nõuded toetuse taotlejale, taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg, nõuded taotlusele,

taotluse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine,

toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded, toetuse saaja kohustused, maksetaotluse

esitamine ja nõuded maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine, toetuse maksmine ning

toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajanduslike toodete tootmisel, et aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni

parandamisele toidutarneahelas ja omavahelise koostöö kaudu konkurentsivõime suurendamine.

Toetuse andmise eesmärgil toetatakse tulundusühistute investeeringuid ehitise ehitamiseks,

materiaalse vara soetamiseks või olemasoleva tootmisettevõtte omandamist.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse põllumajanduslike toodete tootmiseks,

säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku ehitise ehitamiseks

ehitusseadustikus sätestatud tingimusel ja korras, materiaalse vara soetamiseks või olemasoleva

tootmisettevõtte omandamiseks.

Strateegiakava kohaselt loetakse põllumajanduslikuks tootmiseks põllumajandustoodete

kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristust, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist,

lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist. Toetust ei anta põllumajanduslike toodete

töötlemiseks. Toetatavad on ka põllumajandustoote esmamüügiks ettevalmistamistega seotud

tegevused, kuna nimetatud tegevused ei muuda toote olemust. Põllumajandustoodete

esmamüügiks ettevalmistamine on näiteks omatoodetud või liikmete toodetud toote puhastamine

(sh pesemine), sorteerimine, säilitamine ja pakkimine. Kui omatoodetud põllumajanduslike

toodete olemust muudetakse (antakse lisandväärtust või töödeldakse muul moel) või nende

toodete kokku segamisel tekib näiteks uus toode, siis kvalifitseerub see tegevus töötlemiseks ning

seetõttu ei ole see tegevus toetatav selle sekkumise raames. Näiteks õunte säilitamine

külmkambris ei ole töötlemine, kuna toote olemus ei muutu, kuid õuntest moosi valmistamine on

töötlemine.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et üheks toetatavaks tegevuseks on põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku

ehitise ehitamine. Näiteks toetatakse kasvuhoone ehitamist või valmistoodangu hoiustamise

tagamiseks vajaliku ehitise ehitamist, kuid ei toetata sellise ehitise ehitamist, mis ei ole otseselt

seotud põllumajanduslike toodete tootmisega, nagu näiteks masinate hoidmiseks ettenähtud

ehitis, põllumajandusmasinate parandamiseks ettenähtud töökoja ehitamine. Küll aga toetatakse

tootmiseks vajalike sisendite (nt väetised, sööt, kütus) hoidmiseks vajaliku ehitise ehitamist.

Näiteks kui toetuse taotleja põllumajanduslike tootmisest tulenevalt on olulise tähtsusega

kütusevaru olemasolu, siis tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajalikuks ehitiseks (rajatis)

on kütusemahutid. Küll aga toetatakse üksnes tootmiseks vajalike sisendite hoidmiseks vajalike

tegevuste elluviimist, mitte tootmiseks vajaliku sisendi soetamist. Näiteks on toetatav

kütusemahutite soetamine, kuid mitte kütuse soetamine.

Ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast

katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise rajamine, ehitise

paigaldamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine. Ehitise lammutamine ja ehitise

parendamine ei ole toetatav tegevus.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt toetatakse põllumajanduslike toodete tootmiseks,

säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajaliku materiaalse vara

soetamist, millega panustatakse eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. Materiaalne vara

(eelkõige masin või seade) võib olla nii statsionaarne kui ka mobiilne. Statsionaarne vara võib,

kuid ei pea olema kirjeldatud ehitusprojektis. Materiaalse vara hulka loetakse ka

põllumajanduslike toodete tootmiseks vajalikud sisseseaded nagu näiteks jahutus- või

kütteseadmed, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu

esmamüügi eelseks ettevalmistuseks ning moodustavad koos ehitisega terviku. Lisaks masinatele

ja seadmetele loetakse materiaalse vara hulka ka sellised objektid (konteiner, soojak, mahutid,

kastid), mis ei ole ehitised ehitusseadustiku tähenduses ega masinad või seadmed, kuid mida

kasutatakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi

eelseks ettevalmistuseks. Näiteks selliseks materiaalseks varaks võib olla konteinerkasvuhoone,

hukkunud loomade või nende korjuste konteinerhoidla, kütusemahutid, akupangad säilituskastid

jms. Seega materiaalseks varaks loetakse ka vara, mis ei ole masin, seade, hoone või rajatis, kuid

mida kasutatakse põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi

eelseks ettevalmistuseks.

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 3 kohaselt antakse toetust olemasoleva tootmisettevõtte

omandamiseks. Toetust antakse üksnes sellise tootmisettevõtte omandamist, kus on enne selle

omandamist tegeletud põllumajanduslike toodete tootmise, säilitamiseks või toodangu

esmamüügi eelse ettevalmistamisega. Seega toetatakse materiaalse vara omandamist ettevõtjalt,

kelle ettevõte on oma tegevuse lõpetanud või plaanib seda teha Arvestades tänast majanduslikku

olukorda, kus mitmed ettevõtjad on oma tegevust lõpetamas, on majanduslikult otstarbekam

omandada olemasolev terviklik tootmisettevõte kui ehitada uus tootmisettevõte. Tootmisettevõtte

omandamise puhul on toetatav tegevus olemasoleva tootmisettevõtte materiaalse vara

omandamine (eelkõige ehitised, masinad ja seadmed) terviklahendusena. Tervikliku

tootmisettevõtte moodustab ühel kinnistul või üksteisega külgneval kinnistul asuv

funktsionaalselt ja tehniliselt seotud seadmete ja ehitiste kogumi ehk tervikliku tootmisettevõte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik

(ettevõtja) tegutseb. Ettevõtjale võib kuuluda mitu majandusüksust. Tootmisettevõtteks loetakse

ettevõte, kus tegeletakse põllumajanduslike toodete tootmise, säilitamise ja toodangu esmamüügi

eelse ettevalmistusega. Tootmisettevõte, mis omandatakse, ei pea tegutsema samas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektoris, mille

osas tootjaorganisatsioon on tunnustatud või milles tulundusühistu tegutseb. Näiteks, kui

veiselihasektoris tunnustatud tootjaorganisatsioon soovib omandada seakasvatuse

tootmisettevõtte, on see toetatav tegevus.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses omatoodetud

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud

kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud

või I lisaga hõlmamata tooted. Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta

toetuse taotleja põllumajanduslike toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete

töötlemisel saadud tooted loetakse põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTL-

i I lisas nimetatud tooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks

valmistoidukaubad, loomanahk, vill, käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende

tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos toetuse

taotleja põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel

saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid.

Nii näiteks ei loeta siia gruppi kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud

kaunistuseks omatoodetud villast narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud

lamba nahast elemente, ja muid selliseid tooteid.

See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud ELTL I lisas nimetatud toodete

tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub enamus taime- või

loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga

„omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema

ilmne. Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete

vahendamisega.

Seega toetuse taotleja põllumajanduslike toodete müügitulu hulka loetakse nii ELTL I lisas

nimetatud toodete kui ka nende töötlemisel saadud toodete müügist saadud tulu.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt

sellise ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks , mille eesmärk on toota omatarbeks

taastuvenergiaallikatest energiat, siis ei tohi selle toetatava tegevuse elluviimise tulemusena

saadav tootmisvõimsus (kW) ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

Omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamine või materiaalse vara soetamine

peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/20015 sätestatuga.

Toetuse taotleja esitab andmed, milline oli tema elektri ja soojuse (kokku) tarbimine (kWh)

taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ehk teabe selle kohta, kui suur oli tema energiakulu

(kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja kui suur oli tema olemasolev

taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema taastuvenergia tootmisvõimsus (kW)

ja aastane toodetav energia kogus (kWh) pärast toetatava tegevuse elluviimist.

Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa

toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust. Kuna ettevõtte

elektritarbimise vajadus ei pruugi olla pidev ja ühtlane ning ka elektrienergia tootmine võib olla

tsükliline, siis on ajutiselt ülejääva elektrienergia müümine lubatud.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt, kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune

maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud

hoonestusõigus vähemalt eelnõu § 15 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Juhul kui ehitis ja sellealune maa on kaasomandis, siis tuleb toetuse taotlejal tagada see, et tal on

õigus ja võimalus ellu viia toetatav tegevus ning seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt eelnõu

§ 15 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Asjaõigusseaduse § 71 lõike 4

alusel on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kui

toetuse taotleja ei saa kaasomanike kokkuleppe või selle muutmise tõttu toetatavat tegevust ellu

viia ega seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, siis tuleb

toetus tagasi nõuda.

Eespool nimetatud nõudega tagatakse, et toetuse taotlejal on õiguslik alus ehitist sihtotstarbeliselt

kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kontrollib nimetatud nõude täitmist kinnistusraamatust.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82).

Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt, kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, mis

paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja

valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt § 15 lõikes 3 sätestatud sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni. Taotleja esitab seda tõendava kirjaliku võlaõigusliku lepingu või

asjaõiguslepingu, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust. Lisaks tuleb esitada kaasomaniku

kirjalik nõusolek, kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui

ehitisealune maa on kaasomandis.

Eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt ei ole toetusõiguslikud tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või

täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõike 4 kolmandale lõigule, ei ole tegevused ja

toimingud toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui

taotlus on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud

või mitte. Toetuse taotleja võib enne taotluse esitamist olla tegevuste elluviimisega alustanud,

kuid ei tohi olla taotluse esitamise ajaks nende elluviimist lõpetanud. Näiteks võib teha

ettevalmistusi hoone püstitamiseks, ent hoone ei tohi olla täielikult valmis enne kui taotlus on

PRIA-le esitatud. Lisaks sellele ei ole abikõlblik kulu, mis on tekkinud enne taotluse esitamist.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse kuludokumentide alusel.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt antakse toetust kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

ehk maksimaalne toetuse määr kõigile toetuse taotlejatele on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 4 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 65% rahastamiskõlblikest kuludest.

Strateegiakavas on selle sekkumise puhul sätestatud, et toetust antakse toetust kuni 50% toetatava

tegevuse abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse toetuse minimaalseks määraks 15% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Minimaalse võimaliku toetuse määra sätestamise eesmärk on tagada, et

toetuse andmisega kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt

võimalik viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus. Toetuse maksimaalne suurus kogu

strateegiakava programmperioodi (2023–2027) jooksul on 2 500 000 eurot ühe toetuse taotleja

kohta.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse

(edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

loetakse üheks toetuse taotlejaks ning nad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 2 500 000

eurot strateegiakava perioodil. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B

(tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 2 000

000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 2 000 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab

maksimaalset määrata toetust 500 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Kui

näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust 1 250 000 euro ulatuses ja samasse

kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 1 250 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 2

500 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks,

kellele kohaldub maksimaalne 2 500 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) §-i 6, mille kohaselt,

kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjateks on ettevõtjad, kelledest üks

omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistest valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on

valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku

poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse abikõlblikud kulud.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning on

tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ja on

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kulud, mille kohta toetust taotletakse,

peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei

tohi kavandatavad ning tehtavad kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase

tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud nõude eesmärgiks on tagada kasutatava toetusraha

otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on

abikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise ja

rekonstrueerimise kulu. Samuti loetakse ehitise ehitamise puhul abikõlblike kulude hulka ka

ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud, kuid üksnes selle hoone või rajatise

puhul, mille ehitamiseks toetust taotletakse.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Ehitise omanikujärelevalvet on täpsemalt selgitatud ehitusseadustiku §-s 20. Omanikujärelevalve

on oluline, sest ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja

ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele,

varale või keskkonnale.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, siis loetakse

abikõlblike kulude hulka materiaalse vara soetamise, selle kohaletoimetamise, paigaldamise,

seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu

saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui materiaalse vara

kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet, sealhulgas tutvustust,

siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka soetatava

materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tarkvara ja riistvara soetamise ja selle paigaldamise või

seadistamise kulu. Abikõlblike kulude hulka ei loeta tarkvara ja riistvara soetamist ilma

materiaalse vara soetamiseta.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on olemasoleva tootmisettevõtte omandamise korral abikõlblikud

ehitise ja selle juurde kuuluvate oluliste osade soetamise kulu ning tootmisettevõtte (ehitise)

juurde kuuluva materiaalse vara soetamise ja selle kasutamiseks vajaliku tarkvara või riistvara

soetamise kulu. Seega toetatakse tootmisettevõtte soetamist terviklahendusena ehk

funktsionaalselt ja tehniliselt seotud seadmete ja ehitiste kogumi soetamist. Olemasoleva

tootmisettevõtte omandamise korral ei loeta abikõlblike kulude hulka materiaalse vara

paigaldamise ja seadistamise kulu, kuna materiaalne vara on olemasoleva tootmisettevõtte puhul

juba paigaldatud ja seadistatud. Kui aga toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, siis on

see eelnõu § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevus, mille abikõlblike kulud on sätestatud eelnõu

§ 5 lõikes 3. Olemasoleva tootmisettevõtte omandamist on täpsemalt selgitatud eelnõu § 3 lõike

1 punkti 3 selgitava osa juures.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt on kasutatud materiaalse vara soetamise kulu abikõlblik, kui toetuse

taotleja on mikro- või väikeettevõtja või kui toetust antakse sisendite varustuskindluse tagamiseks

vajaliku ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks. Sel juhul kasutatud materiaalne

vara on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole

kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme

hinnast madalam.

Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu loetakse abikõlblikuks kuluks kõikide toetuse

taotlejate puhul olenemata toetuse taotleja suurusest üksnes juhul, kui toetatavaks tegevuseks on

sisendite varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamine või materiaalse vara soetamine

(nagu näiteks kütusemahutite seotamine). Ülejäänud toetatavate tegevuste puhul toetatakse

kasutatud materiaalse varasoetamist vaid juhul, kui toetuse taotlejaks on mikro- või

väikeettevõtja.

Kasutatud materiaalse vara soetamise võimaldamisega vähendatakse nõudlust uue materiaalse

vara järele, mis omakorda vähendab näiteks nende tootmiseks vajaminevat energiakasutust,

heitkoguseid ja tootmise jäätmehulka. Näiteks on kasutatud seadmel võrreldes uue samaväärsega

madalam hind, mis võimaldab toetuse taotlejal seda seadet soetada ka olukorras, kus uue

samaväärse seadme soetamine ei oleks toetuse taotlejale jõukohane. Kasutatud materiaalse vara

puhul kontrollitakse üldjuhul materiaalse vara vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-

müügilepingute, tootja poolt väljaantud garantiidokumentide, müüja kinnituste jms

dokumentatsiooni kaasabil.

Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt on abikõlblik ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga

seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest

objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse saajal on kohustus

näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb

kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1296 II ja III lisas.

Eelnõu § 5 lõikes 7 on selgitatud, millised kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa soetamiseks tehtud kulutused, käibemaks (kui see on

käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav), riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning

kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevus- ja üldkulud, näiteks remondi-,

rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu, samuti kulutused õigusteenusele või

raamatupidamisteenusele või muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimisega otseselt

6 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu

toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT

L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

seotud kulud. Abikõlblik ei ole ka toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulu

nt eksperdihinnangu tellimine, äriplaani koostamine, turu-uuringu teostamine.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud materiaalse vara veo, paigaldamisega või seadistamisega, siis

ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava materiaalse vara

veokulusid nii-öelda peidetakse seadme hinna sisse.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste

seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu, mille kohta on toetuse taotleja juba

saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud

tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi

või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla toetuste osas,

milles sätestatud toetatavate tegevuste osas esineb käesolevas määruses sätestatud toetatavate

tegevustega kattuvusi. Näiteks on võimalik regionaal- ja põllumajandusministri 10. märtsi 2025.

a määruse nr 23 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika

eesmärkide saavutamise investeeringutoetus“ või sekkumise 2.5 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamine“ raames võimalik toetust taotleda põllumajanduslike

toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike

ehitiste ehitamiseks kui ka materiaalse vara soetamiseks.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu

kulu. Kulu loetakse üldjuhul põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning

see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate

tegevuste käigus.

Samuti on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes

3 kulud, mis on mitteabikõlblikud nagu näiteks põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine,

maa ostmine, loomade ost.

Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse tõendamiseks, mis puudutavad toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumust.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistlik

maksumus. Ostumenetlus korraldatakse olenevalt tellitava töö või teenuse või soetatava vara

maksumuse suurusest, kas üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolme

võrreldava hinnapakkumuse küsimise kaudu või elektrooniliselt riigihangete registris.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja tellitava töö või teenuse

või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Selliseks

piiriks on 20 000–100 000 eurot. Seega kui toetuse taotleja soovib toetatava tegevuse raames

tellida tööd või teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, kuid

jääb alla 100 000 euro, siis peab ta küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt

kolm võrreldavat hinnapakkumust. Sõltumatute hinnapakkujate all mõeldakse selliseid

ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud, st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu

näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine. Toetuse taotleja ei tohi tugineda ainult

ühe hinnapakkumuse hinnale, vaid peab võrdlema erinevaid hinnapakkumusi, et saada

võimalikult õiglane hind. See tagab, et elluviidava tegevuse maksumus on mõistlik ja vastab

turutingimustele. Üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitakse vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust üksnes juhul, kui toetuse taotleja ei ole kohustatud eelnõu § 7 lõike

1 sätestatud kohaselt läbi viima ostumenetlust riigihangete registris (ostumenetlus viiakse läbi

riigihangete registris, kui elluviidava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav abikõlblik

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem). Saadud hinnapakkumused peavad

olema võrreldavad.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui

kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Üldjuhul on konkureerivate

hinnapakkumuste küsimine ja ostumenetluse korraldamine riigihangete registris vajalik, et tagada

läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja konkurents. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks

olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus (näiteks juhul, kui

hinnapakkumust küsitakse väga uuenduslikul tehnoloogial põhineva seadme kohta või tegemist

on eritellimusel valmistatud seadmega). Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja

põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid hinnapakkumusi või jätta

korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 6 lõige 4 sätestab, milliseid andmeid peab hinnapakkumus sisaldama, kui toetuse

taotleja küsib lõike 2 kohaselt võrreldavad hinnapakkumused. Hinnapakkumus peab sisaldama

toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja

käibemaksuga maksumust ning vajadusel ka tehniliste tingimuste loetelu, mis osutub tehnilisele

spetsifikatsioonile.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama hinnapakkumus, kui toetuse

taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks. Kui materiaalse vara soetamisel võib toetuse taotleja

küsida hinnapakkumusi vabas vormis, siis ehitise ehitamise korral on ette nähtud, millised

andmed peavad toetatava tegevuse (ehitise ehitamise) hinnapakkumuses kajastuma. Sellisteks

andmeteks on ehitise nimetus; ehitise ehitisregistri kood; selle katastriüksuse katastritunnus,

millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; ehitise üldkulud ja vastava kululiigi

olemasolu korral ehitise ja välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud,

fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud,

tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.

Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt kui toetuse taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, koostab PRIA

selleks vajaliku hinnapakkumuse vormi vastavalt eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatule ning avaldab

selle oma veebilehel.

Eelnõu § 6 lõikes 7 sätestatakse, et kui toetust taotletakse olemasoleva tootmisettevõtte

omandamiseks (eelnõu § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevus), siis hinnapakkumusi ei küsita,

kuid toetuse taotleja peab küsima sõltumatu kutselise hindaja (kutsetunnistust kontrollitakse

kutseregistrist) käest vara (kinnisvara koos materiaalse varaga) hindamisaruande, millest peab

selguma tootmisettevõtte tegelik turuväärtus. Sõltumatuks kutseliseks hindajaks loetakse vastava

kutsetunnistusega erapooletut eksperti, kes määrab vara turuväärtuse, olles sõltumatu toetuse

taotlejast. Hindamisel tuleb lähtuda hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunnustatud

põhimõtetes. Hindamisaruanne tuleb koostada Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu Heade Tavade

Koodeksit arvestades ja vajaduse korral võib kaasata hindamisse teise eriala ekspert.

Eelnõu § 6 lõikes 8 sätestatakse, et kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara (eelnõu § 5

lõige 5) soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse

kasutatud materiaalse vara kohta ja vähemalt kaks hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse

vara kohta.

Eelnõu § 6 lõike 9 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide

konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse taotlejal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Nimetatud piirangutega püütakse vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest

tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda. Näiteks ei ole

huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle

kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse taotleja töötaja esitab

hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti

olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt,

neile kuuluvatelt äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab

võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu

isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.

See säte kehtib vaid kolme hinnapakkumuse küsimise ostumenetluse korral. Kui ostumenetlus

korraldatakse riigihangete registris, siis see säte ei kehti ehk lubatud on tööd, teenust või vara

hankida endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Eelnõu § 6 lõikes 10 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud nõude

eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat

vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse

taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt peab toetuse taotleja korraldama toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse

riigihangete registris juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem, olenemata sellest, kas toetuse taotleja on või ei ole hankekohuslane riigihangete

seaduse (edaspidi RHS) mõistes.

Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija

alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka

peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel

toetatava tegevuse maksumuse prognoosi. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt

riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse

korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha,

milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumusi teinud ja millised on pakkumuste

tingimused.

Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankekohuslane

RHS-i tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad

Rahandusministeeriumi veebilehel7. Üldjuhul kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris,

siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida ka endaga või omavahel seotud isikutelt.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast

taotluse esitamist, tuleb tal toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks koostada selle

eeldatav prognoos.

Toetuse taotlemisel on toetuse taotlejal võimalik valida, kas ostumenetlus korraldatakse enne või

pärast taotluse esitamist. Kui ostumenetlust enne taotluse esitamist korraldatud ei ole, siis esitab

7 Riigihangete registri kasutusjuhendid

https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave-oigusaktid#toetuse-saaja-ost.

toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse kohta selle eeldatava maksumuse prognoosi.

Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib

olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust

või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja

taasesitatav.

Väljamakstava toetussumma aluseks on ostumenetluse tulemusel kujunenud toetatava tegevuse

hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind. Väljamakstava toetussumma aluseks on seega tehtud

kulude tegelikult hind ostumenetluse tulemusel saadud hinna piires, mis ei tohi omakorda olla

taotletud toetuse summast suurem, millest tulenevalt peabki prognoos olema koostatud

realistlikult ning tuginema tegelikele asjaoludele. Toetus makstakse välja ainult toetatava

tegevuse abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama prognoos ehitise ehitamise

maksumuse kohta, kui toetuse taotleja korraldab ehitise ehitamise maksumuse väljaselgitamiseks

ostumenetluse pärast taotluse esitamist. Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab sisaldama

vähemalt järgmiseid andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise maksumus, milles sisaldub välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi

kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu,

ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitise ehitamise maksumuse prognoosi koostamine enne ostumenetlust riigihangete registris

annab esmase teabe, milliseks võib kujuneda ehitise ehitamise maksumus ja millised on hetkel

turuhinnad.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt koostab PRIA ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja

avaldab selle oma veebilehel.

Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris.

Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike

vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum

toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses

mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega

hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste.

Eelnõu § 7 lõikes 6 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama

pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase

töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda,

kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus nagu näiteks soetatav seade

valmistatakse eritellimusel. Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama,

miks oli võimatu või ebapraktiline jätta korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõikes 8 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas

teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui

selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või

teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt antakse toetust:

1) ELÜPS-i alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tunnustatud tootjaorganisatsioonide

liidule;

2) tulundusühistule;

3) punktis 1 või 2 nimetatud tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud

tootjaorganisatsioonide liidu või tulundusühistu valitseva mõju all olev äriühing.

Nagu eelnõu sissejuhatavas osas selgitatud, on tunnustatud tootjaorganisatsioon tulundusühistu,

mis vastab tunnustamise nõuetele. Tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded

tootjaorganisatsioonile ja tootjaorganisatsioonide liidule ning nõuded tema põhikirja, liikmete

arvu ning toodangu koguse ja väärtuse kohta on kehtestatud Regionaal- ja põllumajandusministri

määrusega nr 49 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine.“ Sellest

tulenevalt eelnõus tunnustatud tootjaorganisatsioonile ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide

liidule toetuse taotlemiseks täiendavaid nõudeid ei kehtestata.

Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt

ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise

kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat,

mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt, kui toetust taotleb tulundusühistu, siis tal on vähemalt viis liiget, kes

ei ole üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses ning

kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta põllumajanduslike toodete müügitulu

on:

1) piima- ja piimatoodete sektoris vähemalt 1 000 000 eurot;

2) teraviljasektoris vähemalt 1 000 000 eurot;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata sektoris vähemalt 100 000 eurot.

Kuna Eestis on nii ühistuline tegevus kui ka põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute

müügitulud erinevates sektorites väga erinevad, siis lähtuti põllumajanduslike toodete müügitulu

kehtestamisel iga sektori hetkeolukorrast.

2022. aastal Põllumajandusuuringute Keskuse avaldatud uuringust „Ülevaade

põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“ selgus, et enim põllumajanduslikke

tulundusühistuid on registreeritud teraviljasektoris (64) ning piima- ja piimatootesektoris (21).

Puu- köögiviljasektoris tegutseb vaid viis ja kartulikasvatuses kaks tulundusühistut. Aktiivselt

tegutsenud ühistute summaarne müügitulu oli 2020. aastal 311 miljonit eurot. Kogu müügitulust

47% teenisid teraviljasektorisse kuuluvad ühistud ning 45% piimasektoris tegutsevad ühistud.

Müügitulu liikme kohta arvutatuna näitas suuremaid sissetulekuid samuti peamistes

põllumajandustootmise tegevusvaldkondades: piimasektoris teeniti ühe liikme kohta müügitulu

318 738 eurot ning teraviljasektoris 256 247 eurot.

Tulundusühistuseaduse § 4 kohaselt võib ühistu asutada vähemalt kaks isikut. Võttes arvesse

toetuse andmise eesmärki, milleks on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine,

antakse selle eelnõu raames toetust tulundusühistule, kellel on vähemalt viis liiget. Alla viie

liikmega tulundusühistul ei ole tõenäoliselt olulist turujõudu, et aidata kaasa

põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas ja suurendada

konkurentsivõimet.

Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse erisus, et põllumajanduslike toodete müügitulu arvestamisel

lamba- ja kitsekasvatussektoris ning puu- ja köögiviljasektoris tegutsevate tulundusühistute puhul

võib liita tulundusühistu vähemalt viie sõltumatu liikme taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta asjaomase müügitulu. Sätte eesmärk on anda lamba- ja kitsekasvatussektori ning

puu- ja köögiviljasektori tulundusühistutele müügitulu nõude täitmisel rohkem paindlikkust, kuna

need sektorid on olulised väiksemad ja nendes tegutseb vähem tootjaid, millest tulenevalt on

tulundusühistute müügitulud võrreldes suuremate sektorite müügituludega tunduvalt madalamad.

Lisaks on lamba- ja kitsekasvatussektori ning puu- ja köögiviljasektori tulundusühistu liikmetel

välja kujunenud pikaaegsed turustuskanalid, mis tähendab, et põllumajanduslikke tooteid ei

müüda ühiselt läbi tulundusühistu vaid eraldisesvalt.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine peab olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab olema

maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt

arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud

intress.

Eeltoodud sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need toetuse taotlejad, kes on oma

kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.

ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta

toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste

menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu

võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt ei saa toetuse taotleja toetust, kui tema suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või on nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on

välja kuulutatud pankrot või on algatatud sundlõpetamine või on kehtiv äriregistrist kustutamise

hoiatus.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või

ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele

kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on

tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile

lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite

kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 661 – loomapidamisnõuete rikkumine, 662 – looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, 665

– looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine, 666 – looma tapmise või hukkamise kohta

esitatavate nõuete rikkumine või 667 – looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete

rikkumine, veterinaarseaduse §-s 97 – looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse

veterinaarnõuete rikkumine, 104 – loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate

loomade ulatuslikust haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti

ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete

eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja

vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine

ning loomatauditõrje nõuete rikkumine, väetiseseaduse §-s 37 – väetise koostise nõuete

rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine, jäätmeseaduse §-s 120 – jäätmete tekke

vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine, 1201 – jäätmete

käitlemise nõuete rikkumine, 1202 – jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõuete

rikkumine, 126 – segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste

rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud või 1264 – jäätmete

põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta, toiduseaduse §-s 531 – toidu

käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning

tegevusluba, 532 – toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine, 533 – toidu käitlemise ning toiduga

kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine, 535 – teabe

esitamise nõuete rikkumine või 536 – toidu kohta valeandmete esitamine, söödaseaduse §-s 33 –

sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine, 34 – sööda märgistamise nõuete rikkumine või 35 –

sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine eest või 361 – teatamiskohustuse rikkumine,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhimissüsteemi seaduse §-s 53 – keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine ega karistusseadustiku §-s

491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused,

192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi

leviku põhjustamine, 209 – kelmus, 2091 – hankekelmus, 210 – soodustuskelmus, 264 – looma

julm kohtlemine, 296 – altkäemaksu vahendus, 298 – altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga

kauplemine, 364 – keskkonna saastamine, 365 – keskkonna saastamine ettevaatamatusest, 367 –

kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine, 368 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete

rikkumine ettevaatamatusest, 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus, 373 – ärikeelu

rikkumine või 384 – maksejõuetuse põhjustamine sätestatud süütegude toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-148 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud

süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed

väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või

võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on

karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 9 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise

eest, siis selline toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud

ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad,

kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt

korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21169

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

8 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–

261).

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1

lõike 2 tähenduses.

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha

väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. E-maili teel või paberil

esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA avaldab taotluste esitamise tähtaja ametlikus

võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt esitab toetuse taotleja ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib

sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust. Seega, kui toetuse taotleja soovib taotlusvoorus

taotleda toetust rohkema kui ühe toetatava tegevuse elluviimiseks, esitab ta ühe taotluse, mis

sisaldab kõiki toetatavaid tegevusi.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad taotluses sisalduma. Toetuse taotleja ja

toetatava tegevuse kohta esitatakse taotluses järgmised üldandmed: taotleja ärinimi ja äriregistri

kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; toetatava tegevuse eesmärk, kirjeldus,

eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev ning elluviimise asukoht; taotletava toetuse suurus; toetatava

tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus.

Üldandmete kõrval peab taotlus sisaldama ka teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses

sätestatud tingimuste täitmise (nt teave selle kohta, millises Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektoris taotleja tegutseb) ja koguda

vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate mõjude

kindlakstegemiseks.

Näiteks peab toetuse taotleja esitama andmed selle kohta, kas ta on autonoomne ettevõtja,

partnerettevõtja või seotud ettevõtja, andmed taotleja kontserni liikmete ja toetuse taotleja üle

lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, mille abil määratakse kindlaks

eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatud toetuse taotlejale maksimaalne võimalik toetuse suurus.

Punktis 12 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on omatarbeks taastuvenergia tootmiseks

vajaliku ehitise ehitamine või materiaalse vara soetamine, siis esitab toetuse taotleja teabe selle

kohta, kui suur oli tema energiakulu (kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja

kui suur on tema olemasolev taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema

taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ja aastane toodetav energiakogus (kWh) pärast toetatava

tegevuse elluviimist. Täpsemalt on selgitatud omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku

ehitise ehitamist või materiaalse vara soetamist eelnõu § 3 lõike 3 selgitava osa juures.

Punktis 13 sätestatakse, et kui toetust taotletakse eelnõu § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud

olemasoleva tootmisettevõtte omandamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama kutselise hindaja

pool kinnitatud vara hindamisaruande. Hindamisaruanne tuleb koostada Eesti Kinnisvara

Hindajate Ühingu Heade Tavade Koodeksit arvestades. Täpsemalt on selgitatud vara

hindamisaruande sisu eelnõu § 6 lõike 7 selgitava osa juures.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja (tulundusühistu) kuulub kontserni,

esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta kinnitatud majandusaasta

konsolideeritud aruanded juhul, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile

esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele

vahetult eelnenud need majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on

möödunud.

Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel

esitama, kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine.

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama väljavõtte vähemalt

eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti, mille

alusel toetuse taotleja võtab ehitise ehitamise hinnapakkumused või koostab ehitise ehitamise

prognoosi. Samuti peab ehitise ehitamise korral toetuse taotleja tõendama ehitisealuse maa

omandikuuluvust – PRIA kontrollib asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui toetuse taotleja

kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust

tõendav leping, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt § 15 lõikes 3 sätestatud

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik

lepingu lisad, sealhulgas asendiplaan.

Samuti tuleb ka ehitise ehitamise kohta toetuse taotlemisel esitada kulude mõistlikkust tõendavad

dokumendid (hinnapakkumused) või kuni 20 000 eurot maksva toetatava tegevuse korral sellise

kulu kirjeldus, ning kui ehitatava ehitise eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem ja maksumuse väljaselgitamiseks korraldatakse ostumenetlus riigihangete registris

pärast taotluse esitamist, siis ehitise maksumuse prognoos.

Eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel

esitama, kui toetatavaks tegevuseks on materiaalse vara soetamine.

Kui toetatavaks tegevuseks on kasutatud materiaalse vara soetamine, siis peab toetuse taotleja

esitama dokumendid, millega tõendatakse, et soetatav materiaalne vara ei ole toodetud taotluse

esitamise hetkel rohkem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole saadud toetust

riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning

nimetud materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast

madalam. Kasutatud materiaalse vara soetamise puhul on toetuse taotlejal vajalik võtta vähemalt

kaks hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse vara kohta.

Kui toetust antakse sellise materiaalse vara soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida

kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul,

omandiõiguse, hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel ja koos taotlusega tuleb esitada seda

õigust tõendav leping

Kui toetuse taotleja korraldab toetatava tegevuse raames ostumenetluse soetatava materiaalse

varamõistliku maksumuse väljaselgitamiseks § 6 lõike 2 alusel (kui soetatava materiaalse vara

eeldatav käibemaksuta maksumus on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid alla 100 000 euro),

siis peab ta esitama üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitud vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust. Juhul kui kolme hinnapakkumuse küsimine (ja saamine) ei ole

objektiivselt võimalik, siis toetuse taotleja peab esitama PRIA-le asjakohased selgitused, miks ei

ole võimalik esitata nõutud arvu pakkumusi. Kui toetatava tegevuse raames soetatava materiaalse

vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 20 000 eurot, siis peab toetuse taotleja esitama

sellise kulu kirjelduse.

Eelnõu § 11 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotleja peab esitama hindamiskriteeriumite täitmise

tõendamiseks asjakohased lepingud, müügiarved, põhikirja või muud dokumendid.

Hindamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milline dokument tõendab vastava

kriteeriumi täitmist. Näiteks hindamiskriteeriumi 2.1 „Toetuse taotleja liikmete arv “ täitmist

tõendatakse kehtiva liikmete nimekirjaga. Hindamiskriteeriumi 2.3 „Toetuse taotleja koostöö

teadus- ja arendusasutusega“ täitmist tõendatakse asjakohase lepinguga.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning

toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is,

strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt

kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude

dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning

kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka

toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid

või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid

riiklikke registreid (nt koostöö MTA-ga).

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt hindab PRIA taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

Lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ hinnatakse taotluseid kolme hindamiskriteeriumi alusel:

1) majanduslikud hindamiskriteeriumid;

2) arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid;

3) konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid.

Hindamiskriteeriumi „Majanduslikud hindamiskriteeriumid“ eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kelle finantsvõimekus on toetatava tegevuse elluviimisel suurem.

Hindamiskriteeriumi jaguneb järgmisteks alakriteeriumiteks:

 1.1 „Toetuse taotleja omafinantseering “ – eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes

panustavad toetatava tegevuse elluviimisel rohkem omavahendeid, sest see vähendab

survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate tegevuste elluviimist.

 1.2 „ Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus“ – eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kellel on kohustusi vähem ja kes on vähem sõltuvad võõrkapitalist.

 1.3 „Toetuse taotleja lühiajalise võlgnevuse kattekordaja“ – eesmärgiks on eelistada

toetuse taotlejaid, kes suudavad oma kohustusi täita.

 1.4 „ Toetuse taotleja panustab sellisesse põllumajandustoodete sektorisse, kus koostöö

on vähem arenenud“ – eesmärgiks on eelistada toetuse taotlejaid, kelle toetatav tegevus

on suunatud puu- ja köögivilja, kartuli või lamba- ja kitseliha tootmise edendamisele,

kuna nendes sektorites on põllumajandustootjate omavahelise koostöö mahajäämus

võrreldes teiste sektoritega suurem.

Hindamiskriteeriumi „Arengu ja koostöö hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse

taotlejaid, kes panustavad erinevas vormis koostööle. Hindamiskriteerium jaguneb järgmisteks

alakriteeriumiteks:

 2.1 „ Toetuse taotleja liikmete arv ” - eelistatakse toetuse taotlejaid, kes on kaasanud rohkem

liikmeid, mis näitab põllumajandustootjate valmisolekut teha koostööd.

 2.2 „Toetuse taotleja on tunnustatud tootjaorganisatsioon “ – eelistatakse toetuse

taotlejaid, kes on ELÜPS-i alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon.

 2.3 „Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega“ - eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kes on aktiivselt panustanud põllumajanduse arengusse läbi koostöö

teadus- ja arendusasutusega, mis aitab kaasa põllumajandussektori arengu, innovatsiooni

ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

 2.4 „Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse tarneahelas“ - eesmärgiks on

eelistada neid toetuse taotlejaid, kes kuuluvad kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma,

klastrisse või toetuse taotleja või kõik tema liikmed on tunnustatud mahepõllumajanduse

seaduse alusel.

Hindamiskriteeriumi „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse hindamiskriteeriumid“ eesmärk on

eelistada toetuse taotlejaid, kes panustavad lisandväärtuse tõstmisele ja võimele turul läbi lüüa.

Hindamiskriteerium jaguneb järgmisteks alakriteeriumiteks:

 3.1 „Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtud investeering“ - eelistatakse

toetuse taotlejaid, kes toodavad kõrgema lisandväärtusega tooteid, mida on tema

kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses või kes on osalenud avaliku sektori asutuste

toitlustuse hangetes.

 3.2 „Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud investeering“ –

eelistatakse neid toetuse taotlejaid, kes on oma toodetud toodet eksportinud.

 3.2 „Toetuse taotleja põllumajandustoodete turustamine“ – eelistatakse toetuse taotlejaid,

kes on oma põhikirjas sätestanud toodangu ühise turustamise.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt PRIA moodustab hindamistulemuste alusel taotluste

paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.

Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et hindamiskriteeriumite (lisa) alusel võrdsete hindepunktidega

taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetuse taotleja omafinantseering on suurem.

Kui aga ka toetuse taotleja omafinantseering on võrdne, siis eelistatakse seda toetuse taotlejat,

kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu. ELÜPS-i § 24

lõike 2 punkti 10 kohaselt võib toetuse andmise tingimustes sätestada muuhulgas ka taotluse

eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral. Võrdsete hindepunktide summadega

taotluste puhul eelistatakse esmalt toetuse taotlejat, kes panustab toetatava tegevuse elluviimiseks

rohkem omavahendeid ehk omafinantseeringu osakaal on suurem ja seejärel toetuse taotlejat,

kelle kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu, sest see

vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate toetatavate tegevuste

elluviimist. Eelmise programmiperioodi toetusmeetmete taotlusvoorude parktika on näidanud, et

võib tekkida olukordi, kus taotlused saavad ühepalju hindepunkte ning ka taotletavad

toetussummad on ühesugused, mistõttu on vajadus kehtestada lisakriteerium, mis võimaldaks

selliseid olukordi lahendada.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise

summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused,

mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused.

Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud

taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse

hindepunktide summa ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel

koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see

on hindamisel saanud vähemalt kuus hindepunkti. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt

minimaalset hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1

kohaselt toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele

ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus

toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Alus minimaalsete

hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõike 1 sissejuhatavast osast, mis sätestab,

et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.

Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i §

28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks EL õigusaktides

sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele,

kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt või;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 14 lõikes 5 sätestatakse, et kui taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA

teha taotluse osalise rahuldamise otsuse vähendades toetuse summat ELÜPS-i § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

ELÜPS-i § 28 lõige 5 sätestab, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu,

võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud

tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui toetuse taotleja ei ole nõus toetuse

summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa

vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või

teiste taotlejate õigusi.

Eelnõu § 14 lõikes 6 kehtestatakse taotluse osalise rahuldamise alus juhuks, kui

hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole

võimalik täies ulatuses rahuldada seetõttu, et taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud

vahendite jäägi. Sellisel juhul võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui aga

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

Eelnõu § 14 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise

otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise

tähtpäevast.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja peab toetatava tegevuse ellu viima ja esitama

elluviimist tõendavad dokumendid ja võtma toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt

kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30. juunil 2029.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud

EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on

makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult

juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029.

Võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30.

juuniks).

Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja

toetuse abil soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist

olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja

kasutada seda sihtotstarbeliselt. Ehitise ehitamisel või vara soetamisel müügilepingu alusel peab

soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest. Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis peab selle liisingulepingu

alusel soetatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni, kui liisinguperiood on pikem kui kolm aastat. Kui aga

nii ehitatakse või soetatakse vara müügilepingu alusel kui ka soetatakse vara liisingulepingu

alusel, siis tuleb soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest

või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab korraldama enne toetatava tegevuse

elluviimisega alustamist §-s 7 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse riigihangete registris, kui

ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja peab alustama toetatava tegevuse elluviimisega

hiljemalt ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevuse

alustamine tähendab toetuse saaja poolt toetatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist.

Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi

kohustusi, näiteks tellinud masinad, seadmed, maksnud nende eest, sõlminud ehitustöö

tegemiseks lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab

kavandatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist tõendama asjakohaste

dokumentidega nagu sõlmitud leping, maksekorraldus vms dokument, mis tõendab toetatava

tegevusega seotud siduva kohustuse võtmist. Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja

tahet viia oma tegevused, mille kohta talle toetust on antud, ettenähtud tähtaja jooksul

nõuetekohaselt ka lõpuni. Kui toetuse saaja ei ole võtnud siduvaid kohustusi ühe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, siis tunnistatakse taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks.

Eelnõu §-s 16 kehtestatakse toetuse saajale kohustused.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh

võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara

kohapeal; esitama auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks

vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; teavitama viivitamata PRIA-t

taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse

elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele

isikule, pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest. Samuti peab toetuse saaja tagama PRIA-

le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele.

Toetuse saaja tagab, et omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamise või

materiaalse ara soetamise tulemusena ei ületa saadav tootmisvõimsus tema omatarbimise ulatust.

Samuti peab toetuse saaja näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava

tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL)

2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul

veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda

toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile EL-

ilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000

eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav

selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile EL-ilt saadavat rahalist

toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

Eelnõu § 16 lõike 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni eelnõu §-s 9 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele.

See tähendab, et toetuse saaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas. Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud

pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või

algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Toetuse saajal ei

ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse, väetiseseaduse, jäätmeseaduse, toiduseaduse,

söödaseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ega

karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Eelnõu § 16 lõike 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse abil soetatud või ehitatud

vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, mis toetuse saajal peavad lisaks eelnevates

lõigetes 1 ja 2 sätestatule täidetud olema.

Eelnõu § 16 lõike 3 punkti 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 16 lõike 3 punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2029. aasta 30. juunil, kui vara

soetatakse liisingulepingu alusel.

Eelnõu § 16 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse

esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see

on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu kontrollib PRIA

ehitisregistrist. Ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või loakohustuslikud tegevused on

loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et toetuse taotlejal

on õigus seda ehitist vastavasse kohta ehitada või seadet paigaldada.

Eelnõu § 16 lõike 3 punkt 4 sätestab, et toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse

esitamise ajaks olema täidetud soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud

eeldused. Näiteks kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba

või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt

võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või

esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusloa või

kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav tegevus) vastab

ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega võimaldab

kasutusluba või kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel seadet saab hakata

sihtotstarbeliselt kasutama. Toetuse abil soetatud või ehitatud vara peab olema sihtotstarbeliselt

kasutuses kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ehk sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu §-s 17 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse

saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Kui toetust antakse § 3 lõike 1 punkti 3 kohaselt olemasoleva tootmisettevõtte omandamiseks

loetakse punktis 2 ja 3 nimetatud tingimused täidetuks, kui omanikuvahetus on nähtav

kinnistusraamatust.

Eelnõu § 17 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on eelnõu § 20 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara soetamise eest tasumist.

Eelnõu § 17 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Eelnõu § 17 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid tuleb toetuse saajal koos maksetaotlusega

PRIA-le lisaks esitada, kui toetus makstakse välja liisingulepingu alusel soetatud vara puhul.

Liisingulepinguga soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise

korral ning liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ja toetuse saaja

vahel sõlmitud liisingulepingu, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev, maksegraafik

ja liisingueseme üleandmise akti, ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve, kellelt

liisinguandja liisingueseme soetas. Maksetaotluse igakordse esitamise korral esitab toetuse saaja

liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ning vastavalt sellel arve-

saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või

väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning vaid juhul, kui toetuse saaja on toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

- toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

- toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

- taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

- taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

toetust või keelduda toetuse maksmisest.

Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS

12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu

põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb

konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi,

kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse

sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust

tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole tegelenud

põllumajandustoodete tootmisega, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse

vähendamine ei ole antud juhul asjakohane.

Eelnõu § 19 lõikes 4 täpsustakse ajavahemikku, mille jooksul PRIA teeb toetuse saaja esitatud

maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse. Otsus tuleb teha sellise aja jooksul, et toetusraha

oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates eelnõu §-s 17

nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Eelnõu § 19 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 20 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest

välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara

soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud

ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga

võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne

kulutuste tegemist ei kohaldata siiski liisingulepinguga soetatava vara puhul (sätestatud käesoleva

paragrahvi lõikes 5).

ELÜPS-i § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, et rahastada

toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning

maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral

on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem ELÜPS-i § 28 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud

sihipäraselt ja tähtpäevaks.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas

esitatud toetatava tegevuse pakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale

teenust, tegi tööd või müüs vara. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle

isiku, kellelt toetuse saaja teenust või tööd tellis või vara soetas, väljastatud arve-saatelehel või

arvel kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse

alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse

saajal olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis

jääb alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud

maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse

summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis

peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava

tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud

mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le taotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või soetas vara. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või soetas vara.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist

või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda

toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist, kui esitatud

kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2039.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal

veebisaidil. Eestis on selleks veebisaidiks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse

saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav

toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning

liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid

käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise

kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027

erieesmärkide saavutamisele, milleks on suurendada turule orienteeritust ja

põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat

tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele ning parandada

põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate omavahelise koostöö soodustamine

põllumajanduslike toodete tootmisel, et aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni

parandamisele toidutarneahelas ja suurendada konkurentsivõimet.

Sekkumine tuleneb vajadusest tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi

koostöö edendamise ning ühisinvesteeringute soodustamise, et vähendada põllumajanduses

tegutsevatesse tulundusühistutesse või tootjaorganisatsiooni kuuluvate põllumajandustootjate

individuaalset investeeringuvajadust ning suurendada seeläbi kollektiivset läbirääkimisjõudu

ning soodustada toidutarneahelas valdkonnaüleseid koostööprojekte, mis suurendavad turule

orienteeritust ja konkurentsivõimet.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus.

Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju,

samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele

Eesti piirkondadele, kuid võttes arvesse, et tulundusühistutesse koondunud põllumajandustootjad

paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse.

Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse

menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Strateegiakava sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 3.1.1 „Ühistulised investeeringud

materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ kogueelarve on 10 miljonit eurot, millest

Euroopa Liidu kaasrahastus EAFRD-st on 60% (6 mln eurot) ja Eesti kaasrahastus 40% (4 mln

eurot).

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.