Taotlus

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine

Taotlusvorm

1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Helen Saarnik, +372 52 016 31, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN), SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Käesolev taotlus keskendub Lastekaitse MA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. Arendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel. Arendustegevuste käigus uusi õppeaineid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikakorralduse arendamisele ning simulatsioonõppe metoodika laiendamisele kogu õpiteekonna ulatuses. Ühtse arendusraamistiku moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega – praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega – koostööl põhinev õppekavade arendusmudel. Selline terviklik lähenemine tagab õppekavade sisulise sidususe, loob astmelise professionaalse arengutee ning väldib tegevuste dubleerimist. Lastekaitse magistriõppekava arenduse spetsiifiline fookus on keerukate ja kõrge riskiga lastekaitsejuhtumite käsitlemise, lapse ja pere kaasamise, valdkondadeülese koostöö ning valdkonna arengu planeerimise ja juhtimise pädevuste süvendamisel. Magistritasemel seotakse teaduspõhised käsitlused realistlike tööolukordadega praktikapõhise õppe ja simulatsioonõppe kaudu, toetades tudengite analüüsi-, otsustus-, kaasamis-, võrgustikutöö- ja juhtimispädevuste kujunemist. Arendus loob

tingimused, kus magistriõpe ei ole üksnes teadmiste süvendamine, vaid professionaalse kompetentsi strateegiline kujundamine vastusena lastekaitsetöö muutuvale, komplekssele ja suure ühiskondliku mõjuga rollile. Õppekava nimetus

*Õppeliik Õppekava maht

*Õppetöö tööandja asukoht

Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaaltöö BA 180 EAP Sotsiaaltöö MA 120 EAP Sotsiaalpedag oogika BA

180 EAP

*Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail)

Arendustegevuste eesmärk Lastekaitse MA õppekava arendustegevuste eesmärk on tugevdada seoseid teoreetilise õppe, praktikakogemuse ja tööturu vajaduste vahel ning pakkuda tudengitele rohkem võimalusi harjutada professionaalset klienditööd realistlikes õpisituatsioonides. Erilist tähelepanu pööratakse oskustele kaasata last ja peret otsustusprotsessidesse ning toetada lapse osalust teda puudutavate küsimuste lahendamisel. Arendustegevuste keskmes on praktikamooduli süsteemne arendamine ning simulatsioonõppe rakendamine õppekavas viisil, mis võimaldab tudengitel harjutada erinevate juhtumite lahendamist, analüüsida oma tegevust ning siduda praktikakogemus teaduspõhiste lähenemistega. Arendustegevustes pööratakse tähelepanu ka magistritasemele omaste üldpädevuste kujundamisele, sealhulgas valdkondadeülese koostöö, juhtimise, ettevõtlikkuse ja tehnoloogiapädevuste arendamisele. Peamised tegevused

1. Praktikamooduli arendamine Lastekaitse MA ja teistes sotsiaalkaitse suuna õppekavades on ette nähtud 12 EAP mahus praktika, kuid üheks väljakutseks on see, et tudengid ei oska alati siduda õppetöös omandatud teoreetilisi teadmisi praktikakogemusega ega kasutada teooriaid teadlikult professionaalses töös. Samuti on Lastekaitse MA ja Sotsiaaltöö MA tudengitel ühine praktikakursus, kuid projekti käigus soovitakse välja arendada lastekaitse eriala spetsiifikast lähtuv praktikakorraldus. Praktikamooduli arendamiseks kaardistatakse lastekaitse magistriõppekava praktikaga seotud õpiväljundid, õpikogemused ja väljakutsed ning analüüsitakse, milliseid teadmisi ja oskusi ootab tööturg ülikoolist tulevatelt lastekaitse spetsialistidelt. Samuti analüüsitakse, milliseid õpikogemusi ei ole võimalik praktikate käigus piisaval määral omandada ning milliseid neist saab toetada simulatsioonõppe kaudu.

Praktikamooduli arendamisel pööratakse tähelepanu ka magistritasemel oluliste juhtimis- ja arenduspädevuste kujunemisele. Praktikate kaudu saavad tudengid kogemuse valdkondadeüleses koostöös, teenuste arendamisel ning lastekaitsevaldkonna töö korraldamisel ja juhtimisel. 2. Praktika refleksiooniraamistiku ja digilahenduse arendamine Projekti käigus töötatakse välja praktika refleksioonimudel, mis aitab tudengitel süstemaatiliselt analüüsida oma praktikakogemust ning siduda seda õppekavas käsitletavate teooriate ja meetoditega. Refleksioonimudel lähtub praktikaprotsessi erinevatest etappidest (praktika ettevalmistus, praktika käigus toimuv refleksioon ning praktika järgne analüüs) ning pakub tudengitele struktureeritud juhiseid oma kogemuste analüüsimiseks. Refleksiooniprotsessi toetamiseks arendatakse digitaalne lahendus, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel ning aitab ühtlustada praktikate refleksiooni ka olukorras, kus tudengid viibivad praktikatel erinevatel aegadel ja erinevates organisatsioonides. Digitaalne keskkond toetab õppijakeskset õppeprotsessi ning võimaldab õppejõududel ja praktikajuhendajatel paremini jälgida tudengite õpiprotsessi ning pakkuda vajadusel juhendamist ja tagasisidet. Lastekaitse magistriõppekavas välja töötatud refleksioonimudelit, metoodikat ja tehnilist lahendust rakendatakse ka sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõppes ja sotsiaaltöö magistriõppes, luues ühtse praktikakorralduse ja refleksiooniraamistiku kogu sotsiaalkaitse suunal ning kujundades valdkonnaülese standardi praktikakogemuse teadlikuks mõtestamiseks. 3. Simulatsioonõppe stsenaariumide väljatöötamine ja rakendamine Simulatsioonõpe võimaldab tudengitel harjutada realistlikes kliendisituatsioonides töötamist ning analüüsida oma otsuseid ja sekkumisstrateegiaid juhendatud refleksiooni kaudu. Simulatsioonid põhinevad tüüpilistel juhtumitel, millega lastekaitsetöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad, näiteks töö abivajava lapsega, koostöö perega või töö sundkliendiga. Simulatsioonide arendamisel arvestatakse lastekaitse valdkonnas kasutatavate tööraamistike ja praktikatega, sealhulgas Signs of Safety (SofS) põhimõtetega. Simulatsioonide kaudu harjutavad tudengid ka lapse ja pere kaasamist juhtumite analüüsi ning otsuste tegemise protsessi, et tugevdada lapse osalusõiguse rakendamist lastekaitsetöös. 4. Sidusrühmade kaasamine Praktikamooduli, refleksioonilahenduste ja simulatsioonõppe arendamisel kaasatakse süsteemselt valdkonna praktikuid, tööandjaid, praktikajuhendajaid, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid, Sotsiaalkindlustusameti esindajaid, vilistlasi, praeguseid tudengeid ning sihtrühmade esindajaid. Sihtrühmade kaasamisel tehakse koostööd ka valdkondlike organisatsioonide ja noorte võrgustikega, sealhulgas MTÜ Sa Suudad!, Lastekaitse Liit ning Sotsiaalkindlustusameti juures loodud asendus- ja järelhoolduse noorte esinduskoguga. Sidusrühmade kaasamine tagab, et arendatavad õppelahendused on realistlikud ning vastavad

lastekaitsetöö praktika vajadustele. Aruteluringid ja töötoad sidusrühmade esindajatega viiakse võimalusel läbi koordineeritult suunaüleselt, vältimaks dubleerimist ja sidusrühmade ülekoormust. 5. Õppejõudude pädevuste arendamine Projekti raames viiakse läbi õppejõududele suunatud koolitused, mille eesmärk on arendada pädevusi tehnoloogiapõhiste lahenduste ja teenusedisaini käsitlemiseks õppetöös. Sotsiaalvaldkonnas kasutatakse üha enam digilahendusi, andmesüsteeme ja tehnoloogiapõhiseid teenuseid, mistõttu on oluline, et tulevased spetsialistid mõistaksid tehnoloogiliste lahenduste toimimist ning oskaksid osaleda nende arendamises. Magistritasemel eeldab see lisaks tehnoloogia kasutamisele ka suutlikkust analüüsida sotsiaalvaldkonna praktikat ning sõnastada praktikakogemusest lähtuvaid arendusvajadusi. Koolituste fookuses on see, kuidas õpetada tudengeid tõlkima sotsiaalvaldkonna praktika ja kliendikogemused sisendiks uute teenuste, digilahenduste või tehnoloogiliste tugisüsteemide arendamisel, näiteks teenusedisaini protsessides või digitaalsete tugilahenduste loomisel. Koolitused toetavad õppejõudude valmisolekut käsitleda tehnoloogiapädevusi magistriõppes ning siduda praktikas kogutud kogemused sotsiaalvaldkonna teenuste arendamise ja innovatsiooniga. Koolituste ja aruteluringide kavandamisel tehakse koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada koordineeritud ja terviklik lähenemine ning vältida tegevuste dubleerimist. 6. Rahvusvahelise ja riigisisese kogemuse omandamine Praktikamooduli arendamise toetamiseks korraldatakse õppereis välisülikooli, kus tutvutakse praktikakorralduse ja simulatsioonõppe rakendamise kogemustega sotsiaalvaldkonna õppes. Õppereisi eesmärk on koguda parimaid praktikaid ning kohandada neid Tallinna Ülikooli õppekeskkonda. Ajakava: 2026. aasta jooksul kaardistatakse Lastekaitse MA õppekava praktikakorraldusega seotud õpiväljundid, õpikogemused ja arendusvajadused. Viiakse läbi koostöökohtumised praktikajuhendajate, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate, Sotsiaalkindlustusameti esindajate, tudengite ja sihtrühmade esindajatega, et koguda sisend praktikamooduli arendamiseks. Samuti töötatakse välja praktika refleksioonimudeli kontseptsioon ning simulatsioonõppe rakendamise esialgne raamistik. Praktikamooduli arendamise toetamiseks korraldatakse õppereis välisülikooli, et tutvuda praktikakorralduse ja simulatsioonõppe rakendamise kogemustega sotsiaalvaldkonna õppes. 2027. aasta jooksul arendatakse välja realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid ning vajaduse korral AI-põhised kliendiprofiilid simulatsioonõppe toetamiseks. Samal ajal töötatakse välja praktika refleksioonimudel ja

seda toetav digitaalne keskkond, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel. Koostöös sidusrühmadega testitakse arendatavaid lahendusi ning tehakse vajalikud sisulised ja metoodilised täiendused. Õppejõud osalevad koolitustel, mille eesmärk on arendada tehnoloogiapädevust ning toetada tehnoloogiliste lahenduste ja teenusedisaini käsitlemist magistriõppes. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks piloteeritakse simulatsioonõpet, refleksioonimudelit ja digilahendust õppetöös ning kogutakse tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt. Tagasiside põhjal täiendatakse simulatsioonistsenaariume, refleksiooniraamistikku ja digilahendust. Projekti tulemused integreeritakse Lastekaitse MA õppekava ainekavadesse ja õppekorraldusse ning kujundatakse välja püsiv praktikakorralduse ja simulatsioonõppe kasutamise raamistik magistriõppes. 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028

- Välja on töötatud Lastekaitse MA eriala praktikamoodul, mis seob teoreetilise õppe ja praktikakogemuse.

- Välja on töötatud praktika refleksioonimudel, mis aitab tudengitel süstemaatiliselt analüüsida oma praktikakogemust ning siduda seda õppekavas käsitletavate teooriate ja meetoditega.

- Välja on töötatud digitaalne lahendus, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel. Digitaalne keskkond struktureerib refleksiooni vastavalt praktikaprotsessi etappidele ning toetab individuaalset ja õppijakeskset õppeprotsessi. Samuti võimaldab see õppejõududel ja praktikajuhendajatel paremini jälgida tudengite õpiprotsessi ning pakkuda vajadusel juhendamist ja tagasisidet.

- Praktika refleksioonimudel ja digitaalne lahendus on kasutusele võetud kõigis sotsiaalkaitse suuna õppekavades.

- Õppekavas on välja töötatud ja rakendatud lastekaitsetöö realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid, mis võimaldavad tudengitel harjutada kliendisituatsioonide lahendamist ning arendada professionaalseid otsustus-, suhtlemis-, kaasamis- ja refleksioonioskusi, sealhulgas võimet toetada lapse ja pere osalust lastekaitse protsessides.

- Arendustegevuste tulemusena on tugevdatud ka valdkonna arengu planeerimise ja juhtimise pädevuste kujundamist, toetades magistritasemel spetsialistide valmisolekut osaleda lastekaitsevaldkonna arendamisel, juhtimisel ja poliitikakujundamises.

8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI

Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 238942

Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava alust õpet

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga

Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks.

x

Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist.

x

9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames loodud lahendused (praktikamoodul, refleksioonimudel, digitaalne praktika toetamise keskkond ning simulatsioonõppe stsenaariumid) integreeritakse Lastekaitse MA, Sotsiaaltöö MA ja Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpedagoogika BA õppekavadesse ning neid kasutatakse ka pärast projekti lõppu regulaarse õppetöö osana. Projekti käigus luuakse digilahendused ja metoodilised raamistikud, sealhulgas praktika toetamise veebikeskkond, refleksioonimudel ning simulatsioonõppe stsenaariumid, mida on võimalik edaspidi vastavalt tööturu vajadustele ja eriala arengutele täiendada ning edasi arendada. Simulatsioonõpet ja praktika keskkonda saab kasutada mitmes õppeaines ning seda on võimalik rakendada ka teistes sotsiaalkaitse suuna õppekavades. Nende lahenduste kasutamine ei eelda märkimisväärseid lisakulusid ning neid saab edasi arendada olemasolevate õppe- ja arendusprojektide raames. Lisaks õppetööle on simulatsioonõppe lahendusi võimalik kasutada ka juba töötavate lastekaitse spetsialistide täiendkoolituses. Simulatsioonid võimaldavad turvalises õppekeskkonnas harjutada keeruliste juhtumite lahendamist, reflekteerida oma tööpraktikat ning arendada professionaalseid oskusi. Samuti loob simulatsioonõpe võimaluse multidistsiplinaarseks koolituseks, kus saavad osaleda erinevate valdkondade spetsialistid (nt lastekaitse-, haridus-, tervishoiu- ja õigussüsteemi esindajad), et harjutada koostööd keeruliste juhtumite lahendamisel.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkust toetab ka nende seos lastekaitse valdkonna laiemate arenguvajadustega. Eestis on lastekaitsetöötajate töö muutumas järjest komplekssemaks ning spetsialistid vajavad lisaks teoreetilistele teadmistele ka võimalusi harjutada keeruliste juhtumite lahendamist, teha koostööd erinevate osapooltega ning reflekteerida oma professionaalset praktikat. Projekti raames loodavad simulatsioonistsenaariumid ja praktika refleksioonimudel aitavad toetada tulevaste spetsialistide paremat ettevalmistust ning aitavad kaasa tööturu ootustele vastava kompetentsi kujunemisele. Samuti võimaldab simulatsioonõpe korraldada multidistsiplinaarseid koolitusi erinevate valdkondade spetsialistidele, mis aitab tugevdada süsteemset koostööd lapse heaolu tagamisel ning toetab riiklikke eesmärke lastekaitse valdkonna professionaalse võimekuse arendamisel.

10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa osas

2026 2027 2028 Summa kokku

Projektijuhtimine (0.5 koormus x 28 kuud)

14 000 21 000 7 000 42 000

Praktikamooduli arendamine 10 000 27 250 5750 43 000

Sidusrühmade töötoad 500 500 500 1 500

Õppevisiidid (4 inimest, 4 päeva) 3 500 0 0 3 500

Simulatsioonõppe mooduli väljatöötamine

5 000 20 000 2 000 27 000

Õppejõudude koolitused 1000 1000 1000 3 000

Taotletav summa kokku: 34 000 69 750 16 250 120 000

Taotleja esindaja nimi Helen Saarnik (allkirjastatud digitaalselt)

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine

Taotlusvorm

1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Mariann Märtsin, +372 56656820, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN), SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada:

Käesolev taotlus keskendub Sotsiaaltöö MA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. Arendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel. Arendustegevuste käigus uusi aineid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikakorralduse arendamisele ning simulatsioonõppe metoodika laiendamisele kogu õpiteekonna ulatuses.

Ühtse arendusraamistiku moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega – praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega – koostööl põhinev õppekavade arendusmudel. Selline terviklik lähenemine tagab õppekavade sisulise sidususe, loob astmelise professionaalse arengutee ning väldib tegevuste dubleerimist.

Sotsiaaltöö magistriõppekava arenduse spetsiifiline fookus on komplekssete, mitmetahuliste ja kõrge vastutusega juhtumite käsitlemise süvendamisel ning professionaalsete otsustus- ja juhtimispädevuste arendamisel. Magistritasemel seotakse teaduspõhised käsitlused realistlike tööolukordadega simulatsioonõppe kaudu, et toetada analüüsi-, otsustus-, võrgustikutöö- ja juhtimispädevusi. Arendus loob tingimused, kus magistriõpe ei ole üksnes teadmiste süvendamine, vaid professionaalse kompetentsi strateegiline kujundamine vastusena sotsiaaltöö muutuvale, komplekssele ja suure ühiskondliku mõjuga rollile.

Arendustegevused ei toeta üksnes konkreetse õppekava kvaliteeti, vaid panustavad laiemalt Eesti sotsiaalvaldkonna professionaalse võimekuse kasvu. Süsteemne simulatsioonõppe, praktikakorralduse ja metoodilise arenduse rakendamine loob eeldused spetsialistide pädevuste järjepidevaks arenguks ning toetab valdkonna terviklikku ja teaduspõhist kujunemist

Õppekava nimetus *Õppeliik Õppekava maht *Õppetöö tööandja asukoht

Sotsiaaltöö MA 120 EAP Sotsiaaltöö BA 180 EAP Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaalpedagoogika BA 180 EAP

*Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail)

Arendustegevuste eesmärk Sotsiaaltöö magistriõppekava arendustegevuste eesmärk on tugevdada praktilise õppe osa ning siduda teoreetilised teadmised realistlike tööolukordadega. Selleks kujundatakse simulatsioonõppel põhinev õpikeskkond, mis võimaldab tudengitel harjutada klienditööd, juhtumianalüüsi ja otsustusprotsesse turvalises ja toetavas keskkonnas. Simulatsioonõpet rakendatakse õppekavas läbivalt erinevates ainetes, toetades tudengite erialaste pädevuste arengut. Arendustegevustes pööratakse tähelepanu ka magistritasemele omaste üldpädevuste kujundamisele, sealhulgas valdkondadeülese koostöö, juhtimise, proaktiivsuse ja ettevõtlikkuse ja tehnoloogiapädevuste arendamisele. Arendustegevused viiakse ellu koostöös valdkonna praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega, et tagada õppesisu vastavus tööturu vajadustele ning luua jätkusuutlik ja kaasaegne õppekorraldus.

Peamised tegevused 1. Simulatsioonõppe keskkonna loomine Projekti raames kujundatakse Tallinna Ülikoolis välja sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis toetab praktiliste oskuste arendamist sotsiaalkaitse suuna õppekavadel (sh sotsiaaltöö magistriõppes) ning loob aluse simulatsioonõppe rakendamiseks ka teistes sotsiaalvaldkonna õppekavades ning täiendõppes. Keskuses kasutatakse VR ja TI põhinevaid lahendusi, mis võimaldavad luua realistlikke õpisituatsioone ning harjutada sotsiaaltööks vajalikke pädevusi erinevates olukordades. Simulatsioonõppe keskkond on kavandatud nii, et seda on võimalik tulevikus kasutada ka praktikute täiendkoolituseks (nt mikrokraadiõppes) ning valdkondlikuks koostööks. 2. Simulatsioonõppe stsenaariumide väljatöötamine Projekti käigus arendatakse välja realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid, mida rakendatakse õppekavas läbivalt erinevates ainetes ning mis toetavad teoreetiliste teadmiste rakendamist praktilistes tööolukordades. Iga simulatsioon hõlmab olukorra läbimängimist ja juhendatud refleksiooni, toetades tudengite analüüsi- ja otsustusoskuse arengut. Sotsiaaltöö magistriõppekavas keskendutakse kõrgema keerukusastmega stsenaariumite loomisele, mis käsitlevad juhtimisolukordi, mitmetasandilist võrgustikutööd ning õiguslikult ja eetiliselt nõudlikke otsustusprotsesse. Simulatsioonõpe süvendab magistritasemel professionaalset vastutustunnet ja strateegilist otsustusvõimet olukordades, kus lahendused on mitmetähenduslikud ja suure mõjuga. Sotsiaaltöö MA stsenaariumid täiendavad bakalaureuseastme simulatsioonilahendusi ning on seotud teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade temaatiliste rõhuasetustega (nt lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika), säilitades samas magistritasemele omase strateegilise ja süvendatud fookuse. 3. Sidusrühmade kaasamine Simulatsioonõppe sisu ja õppematerjalide arendamisel kaasatakse süsteemselt valdkonna praktikuid, tööandjaid, vilistlasi, praeguseid tudengeid ning sihtrühmade esindajaid. Aruteluringide eesmärk on kaardistada tööturu ootused, koguda sisend simulatsioonistsenaariumide loomiseks ning testida arendatavaid õppelahendusi. Sidusrühmade kaasamine tagab, et simulatsioonid on realistlikud, praktilised ning toetavad erialaste pädevuste arengut sotsiaaltöös. Aruteluringide kavandamisel ja läbiviimisel tehakse tihedat koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada tegevuste koordineeritus ja vältida dubleerimist. Võimalusel viiakse arutelud läbi ühiselt, käsitledes samal kohtumisel erinevate õppekavade teemasid, mis võimaldab kasutada sidusrühmade panust eesmärgipäraselt, ajasäästlikult ja jätkusuutlikult. 4. Õppejõudude pädevuste arendamine Projekti raames viiakse läbi õppejõududele suunatud aruteluringid ja koolitused, mille eesmärk on arendada simulatsioonõppe metoodika, VR- ja TI-põhiste lahenduste kasutamise ning refleksiooniprotsessi juhendamise pädevusi. Koolitused toetavad õppejõudude valmisolekut rakendada simulatsioonõpet erinevates õppeainetes ning

siduda teoreetiline õpe praktiliste kogemustega. Koolituste ja aruteluringide kavandamisel tehakse tihedat koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada koordineeritud ja terviklik lähenemine. Võimalusel viiakse tegevused läbi ühiselt, käsitledes samadel kohtumistel erinevate õppekavade arendusteemasid, mis võimaldab kasutada õppejõudude aega ja panust eesmärgipäraselt ning vältida dubleerimist. Aruteluringidel ja koolitustel on oluline roll ka õppejõukarjääri alguses olevate kolleegide pädevuste kujundamisel. Süsteemne metoodiline tugi ja kogukonnapõhine õppimine toetavad nende erialast ja teadustöö arengut ning aitavad kaasa akadeemilise järelkasvu kujunemisele ja õppejõudude ülikoolis püsimisele. 5. Rahvusvahelise ja riigisisese kogemuse omandamine Simulatsioonõppe arendamise toetamiseks korraldatakse õppereise nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Eesti-sisesed õppereisid viiakse läbi kõrgkoolidesse, kus simulatsioonõpet juba rakendatakse, et tutvuda erinevate metoodiliste ja tehniliste lahendustega. Lisaks korraldatakse õppereis ühte välisülikooli, kus kasutatakse simulatsioonõpet sotsiaalvaldkonna väljaõppes. Õppereiside eesmärk on koguda parimaid praktikaid ning kohandada need Tallinna Ülikooli õppekeskkonda. Ajakava 2026. aasta jooksul töötatakse välja simulatsioonõppe keskkonna tehniline lahendus ning luuakse esimesed simulatsioonistsenaariumid. Viiakse läbi sidusrühmade esimene töötubade tsükkel, mille käigus kaardistatakse tööturu ootused ning kogutakse sisend õppematerjalide loomiseks. Õppejõud osalevad koolitusel ja aruteluringis, et saada ülevaade simulatsioonõppe võimalustest ning kaardistada võimalused selle rakendamiseks ja integreerimiseks erinevatesse õppeainetesse. Viiakse läbi rahvusvaheline õppereis. 2027. aasta jooksul piloteeritakse simulatsioonõppe stsenaariume õppetöös ning luuakse täiendavad stsenaariumid ja õppematerjalid. Korraldatakse sidusrühmade teine töötoa tsükkel, mille käigus kogutakse tagasisidet ja tehakse vajalikud täiendused. Õppejõud osalevad koolituste teises etapis, mis keskendub simulatsioonõppe läbiviimisele ja juhendamisele. Viiakse läbi kohalikud õppereisid. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks integreeritakse simulatsioonõpe lõplikult sotsiaaltöö magistriõppekavasse. Viimistletakse õppematerjalid ja metoodilised juhendid ning analüüsitakse projekti tulemusi. Simulatsioonõppe rakendamise kogemusi ja edasise arenduse võimalusi tutvustatakse teistele sotsiaalvaldkonna õppekavadele seminari käigus.

7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028 Sotsiaaltöö magistriõppekava on arendustegevuste tulemusena kujunenud tipptasemel ja kaasaegseks õppekavaks, mis vastab tööturu vajadustele ning arvestab sotsiaaltöö muutuva ja kompleksse iseloomuga. Uuendus ei seisne uute ainete lisamises, vaid õppesisu, õppemeetodite, simulatsioonõppe rakendamise ja hindamispraktikate strateegilises ja süsteemses ümberkujundamises. Õppekava seob süvendatud teoreetilised teadmised realistlike ja mitmetahuliste tööolukordadega, toetades tudengite analüüsi-, otsustus-, juhtimis- ja võrgustikutöö pädevuste kujunemist.

Projekti lõpuks on Tallinna Ülikooli loodud sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis võimaldab kasutada VR- ja TI-põhiseid lahendusi realistlike õpisituatsioonide loomiseks. Keskus on kasutusel kõigis sotsiaalkaitse suuna õppekavades ning loob aluse simulatsioonõppe rakendamiseks ka teistes sotsiaalvaldkonna õppekavades ja täienduskoolituses (sh mikrokraadiõppes), toetades valdkonna spetsialistide elukestvat õpet ning erialast professionaalset arengut.

Hiljemalt 30.04.2028 on sotsiaaltöö magistriõppekavas simulatsioonõpe lõimitud läbivalt erinevatesse õppeainetesse ning seda kasutatakse nii teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks kui ka praktiliste oskuste arendamiseks. Õppekava jaoks on välja töötatud juhtumipõhised stsenaariumid, mida rakendatakse erinevates ainetes. Simulatsioonid toetavad tudengite pädevuste arengut kliendisuhtluses, juhtumianalüüsis, otsustusprotsessides ja võrgustikutöös ning neid täiendab juhendatud refleksioon.

Simulatsioonõppe arendamisel on kaasatud valdkonna praktikuid, tööandjaid ja sihtrühmade esindajaid, mille tulemusena on loodud õppematerjalid, mis vastavad kaasaegse sotsiaaltöö praktika vajadustele. Õppejõud on läbinud simulatsioonõppe metoodika, VR- ja TI-põhiste lahenduste kasutamise ning refleksiooniprotsessi juhendamise koolitused ning rakendavad saadud pädevusi õppetöös.

8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI

Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 1734

Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava alust õpet

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga

Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks.

x

Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist.

x

9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames kujundatakse Tallinna Ülikoolis välja sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis loob kaasaegse ja tehnoloogiliselt toetatud õpikeskkonna praktiliste oskuste arendamiseks. Keskus on kavandatud ühise arenduskeskkonnana sotsiaalkaitse suuna õppekavadele ning loob võimaluse laiendada simulatsioonõppe rakendamist ka teistesse sotsiaalvaldkonna õppekavadesse ja täiendõppesse.

Simulatsioonõpe integreeritakse sotsiaalkaitse suuna õppekavade igapäevaseks osaks ning loodud juhtumipõhised stsenaariumid ja õppematerjalid jäävad süsteemselt kasutusse ka pärast projekti lõppu. Keskus toimib edaspidi nii õppe- kui arenduskeskkonnana, võimaldades materjale ajakohastada, täiendada ja kohandada vastavalt valdkonna arengutele. Lisaks loob see püsiva platvormi koostööks praktikute ja erinevate võrgustikega ning toetab simulatsioonõppe kasutamist ka täienduskoolituses.

Õppejõudude koolituste tulemusena kujunenud pädevused toetavad simulatsioonõppe jätkuvat rakendamist ja arendamist õppetöös. Õppejõududevaheline koostöö ja kogemuste vahetamine aitab tagada, et simulatsioonõpe on süsteemne ja kvaliteetne osa õppekavast ka tulevikus. Samal ajal loob arendustegevustes osalemine õppejõukarjääri alguses olevatele kolleegidele võimaluse arendada metoodilisi, didaktilisi ja teaduspõhise õpetamise pädevusi, toetades nende professionaalset arengut ning akadeemilise järelkasvu kujunemist sotsiaalvaldkonnas.

Projekti käigus loodud koostöövõrgustik valdkonna praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega jätkub ka pärast projekti lõppu. Sidusrühmi kaasatakse regulaarselt õppekava arendusse, praktikakorraldusse ning õppematerjalide ajakohastamisse, et tagada õppe vastavus sotsiaaltöö praktika vajadustele.

10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa osas

2026 2027 2028 Summa kokku

Projektijuhtimine (0.5 koormus x 28 kuud)

14 000 21 000 7 000 42 000

Simulatsioonikeskuse tehniline arendus

45 000 20 000 5 000 70 000

Õppevisiidid (1 välisvisiit + 2 kohalikku)

3 000 500 0 3 500

Sidusrühmade töötoad 500 500 500 1 500

Õppejõudude koolitused 1 000 1 000 1 000 3 000

Taotletav summa kokku: 63 500 43 000 13 500 120 000

Taotleja esindaja nimi

Mariann Märtsin

(allkirjastatud digitaalselt)

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine

Taotlusvorm

1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Helen Saarnik, +372 52 016 31, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN), SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Käesolev taotlus keskendub Lastekaitse MA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. Arendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel. Arendustegevuste käigus uusi õppeaineid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikakorralduse arendamisele ning simulatsioonõppe metoodika laiendamisele kogu õpiteekonna ulatuses. Ühtse arendusraamistiku moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega – praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega – koostööl põhinev õppekavade arendusmudel. Selline terviklik lähenemine tagab õppekavade sisulise sidususe, loob astmelise professionaalse arengutee ning väldib tegevuste dubleerimist. Lastekaitse magistriõppekava arenduse spetsiifiline fookus on keerukate ja kõrge riskiga lastekaitsejuhtumite käsitlemise, lapse ja pere kaasamise, valdkondadeülese koostöö ning valdkonna arengu planeerimise ja juhtimise pädevuste süvendamisel. Magistritasemel seotakse teaduspõhised käsitlused realistlike tööolukordadega praktikapõhise õppe ja simulatsioonõppe kaudu, toetades tudengite analüüsi-, otsustus-, kaasamis-, võrgustikutöö- ja juhtimispädevuste kujunemist. Arendus loob

tingimused, kus magistriõpe ei ole üksnes teadmiste süvendamine, vaid professionaalse kompetentsi strateegiline kujundamine vastusena lastekaitsetöö muutuvale, komplekssele ja suure ühiskondliku mõjuga rollile. Õppekava nimetus

*Õppeliik Õppekava maht

*Õppetöö tööandja asukoht

Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaaltöö BA 180 EAP Sotsiaaltöö MA 120 EAP Sotsiaalpedag oogika BA

180 EAP

*Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail)

Arendustegevuste eesmärk Lastekaitse MA õppekava arendustegevuste eesmärk on tugevdada seoseid teoreetilise õppe, praktikakogemuse ja tööturu vajaduste vahel ning pakkuda tudengitele rohkem võimalusi harjutada professionaalset klienditööd realistlikes õpisituatsioonides. Erilist tähelepanu pööratakse oskustele kaasata last ja peret otsustusprotsessidesse ning toetada lapse osalust teda puudutavate küsimuste lahendamisel. Arendustegevuste keskmes on praktikamooduli süsteemne arendamine ning simulatsioonõppe rakendamine õppekavas viisil, mis võimaldab tudengitel harjutada erinevate juhtumite lahendamist, analüüsida oma tegevust ning siduda praktikakogemus teaduspõhiste lähenemistega. Arendustegevustes pööratakse tähelepanu ka magistritasemele omaste üldpädevuste kujundamisele, sealhulgas valdkondadeülese koostöö, juhtimise, ettevõtlikkuse ja tehnoloogiapädevuste arendamisele. Peamised tegevused

1. Praktikamooduli arendamine Lastekaitse MA ja teistes sotsiaalkaitse suuna õppekavades on ette nähtud 12 EAP mahus praktika, kuid üheks väljakutseks on see, et tudengid ei oska alati siduda õppetöös omandatud teoreetilisi teadmisi praktikakogemusega ega kasutada teooriaid teadlikult professionaalses töös. Samuti on Lastekaitse MA ja Sotsiaaltöö MA tudengitel ühine praktikakursus, kuid projekti käigus soovitakse välja arendada lastekaitse eriala spetsiifikast lähtuv praktikakorraldus. Praktikamooduli arendamiseks kaardistatakse lastekaitse magistriõppekava praktikaga seotud õpiväljundid, õpikogemused ja väljakutsed ning analüüsitakse, milliseid teadmisi ja oskusi ootab tööturg ülikoolist tulevatelt lastekaitse spetsialistidelt. Samuti analüüsitakse, milliseid õpikogemusi ei ole võimalik praktikate käigus piisaval määral omandada ning milliseid neist saab toetada simulatsioonõppe kaudu.

Praktikamooduli arendamisel pööratakse tähelepanu ka magistritasemel oluliste juhtimis- ja arenduspädevuste kujunemisele. Praktikate kaudu saavad tudengid kogemuse valdkondadeüleses koostöös, teenuste arendamisel ning lastekaitsevaldkonna töö korraldamisel ja juhtimisel. 2. Praktika refleksiooniraamistiku ja digilahenduse arendamine Projekti käigus töötatakse välja praktika refleksioonimudel, mis aitab tudengitel süstemaatiliselt analüüsida oma praktikakogemust ning siduda seda õppekavas käsitletavate teooriate ja meetoditega. Refleksioonimudel lähtub praktikaprotsessi erinevatest etappidest (praktika ettevalmistus, praktika käigus toimuv refleksioon ning praktika järgne analüüs) ning pakub tudengitele struktureeritud juhiseid oma kogemuste analüüsimiseks. Refleksiooniprotsessi toetamiseks arendatakse digitaalne lahendus, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel ning aitab ühtlustada praktikate refleksiooni ka olukorras, kus tudengid viibivad praktikatel erinevatel aegadel ja erinevates organisatsioonides. Digitaalne keskkond toetab õppijakeskset õppeprotsessi ning võimaldab õppejõududel ja praktikajuhendajatel paremini jälgida tudengite õpiprotsessi ning pakkuda vajadusel juhendamist ja tagasisidet. Lastekaitse magistriõppekavas välja töötatud refleksioonimudelit, metoodikat ja tehnilist lahendust rakendatakse ka sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõppes ja sotsiaaltöö magistriõppes, luues ühtse praktikakorralduse ja refleksiooniraamistiku kogu sotsiaalkaitse suunal ning kujundades valdkonnaülese standardi praktikakogemuse teadlikuks mõtestamiseks. 3. Simulatsioonõppe stsenaariumide väljatöötamine ja rakendamine Simulatsioonõpe võimaldab tudengitel harjutada realistlikes kliendisituatsioonides töötamist ning analüüsida oma otsuseid ja sekkumisstrateegiaid juhendatud refleksiooni kaudu. Simulatsioonid põhinevad tüüpilistel juhtumitel, millega lastekaitsetöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad, näiteks töö abivajava lapsega, koostöö perega või töö sundkliendiga. Simulatsioonide arendamisel arvestatakse lastekaitse valdkonnas kasutatavate tööraamistike ja praktikatega, sealhulgas Signs of Safety (SofS) põhimõtetega. Simulatsioonide kaudu harjutavad tudengid ka lapse ja pere kaasamist juhtumite analüüsi ning otsuste tegemise protsessi, et tugevdada lapse osalusõiguse rakendamist lastekaitsetöös. 4. Sidusrühmade kaasamine Praktikamooduli, refleksioonilahenduste ja simulatsioonõppe arendamisel kaasatakse süsteemselt valdkonna praktikuid, tööandjaid, praktikajuhendajaid, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid, Sotsiaalkindlustusameti esindajaid, vilistlasi, praeguseid tudengeid ning sihtrühmade esindajaid. Sihtrühmade kaasamisel tehakse koostööd ka valdkondlike organisatsioonide ja noorte võrgustikega, sealhulgas MTÜ Sa Suudad!, Lastekaitse Liit ning Sotsiaalkindlustusameti juures loodud asendus- ja järelhoolduse noorte esinduskoguga. Sidusrühmade kaasamine tagab, et arendatavad õppelahendused on realistlikud ning vastavad

lastekaitsetöö praktika vajadustele. Aruteluringid ja töötoad sidusrühmade esindajatega viiakse võimalusel läbi koordineeritult suunaüleselt, vältimaks dubleerimist ja sidusrühmade ülekoormust. 5. Õppejõudude pädevuste arendamine Projekti raames viiakse läbi õppejõududele suunatud koolitused, mille eesmärk on arendada pädevusi tehnoloogiapõhiste lahenduste ja teenusedisaini käsitlemiseks õppetöös. Sotsiaalvaldkonnas kasutatakse üha enam digilahendusi, andmesüsteeme ja tehnoloogiapõhiseid teenuseid, mistõttu on oluline, et tulevased spetsialistid mõistaksid tehnoloogiliste lahenduste toimimist ning oskaksid osaleda nende arendamises. Magistritasemel eeldab see lisaks tehnoloogia kasutamisele ka suutlikkust analüüsida sotsiaalvaldkonna praktikat ning sõnastada praktikakogemusest lähtuvaid arendusvajadusi. Koolituste fookuses on see, kuidas õpetada tudengeid tõlkima sotsiaalvaldkonna praktika ja kliendikogemused sisendiks uute teenuste, digilahenduste või tehnoloogiliste tugisüsteemide arendamisel, näiteks teenusedisaini protsessides või digitaalsete tugilahenduste loomisel. Koolitused toetavad õppejõudude valmisolekut käsitleda tehnoloogiapädevusi magistriõppes ning siduda praktikas kogutud kogemused sotsiaalvaldkonna teenuste arendamise ja innovatsiooniga. Koolituste ja aruteluringide kavandamisel tehakse koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada koordineeritud ja terviklik lähenemine ning vältida tegevuste dubleerimist. 6. Rahvusvahelise ja riigisisese kogemuse omandamine Praktikamooduli arendamise toetamiseks korraldatakse õppereis välisülikooli, kus tutvutakse praktikakorralduse ja simulatsioonõppe rakendamise kogemustega sotsiaalvaldkonna õppes. Õppereisi eesmärk on koguda parimaid praktikaid ning kohandada neid Tallinna Ülikooli õppekeskkonda. Ajakava: 2026. aasta jooksul kaardistatakse Lastekaitse MA õppekava praktikakorraldusega seotud õpiväljundid, õpikogemused ja arendusvajadused. Viiakse läbi koostöökohtumised praktikajuhendajate, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate, Sotsiaalkindlustusameti esindajate, tudengite ja sihtrühmade esindajatega, et koguda sisend praktikamooduli arendamiseks. Samuti töötatakse välja praktika refleksioonimudeli kontseptsioon ning simulatsioonõppe rakendamise esialgne raamistik. Praktikamooduli arendamise toetamiseks korraldatakse õppereis välisülikooli, et tutvuda praktikakorralduse ja simulatsioonõppe rakendamise kogemustega sotsiaalvaldkonna õppes. 2027. aasta jooksul arendatakse välja realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid ning vajaduse korral AI-põhised kliendiprofiilid simulatsioonõppe toetamiseks. Samal ajal töötatakse välja praktika refleksioonimudel ja

seda toetav digitaalne keskkond, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel. Koostöös sidusrühmadega testitakse arendatavaid lahendusi ning tehakse vajalikud sisulised ja metoodilised täiendused. Õppejõud osalevad koolitustel, mille eesmärk on arendada tehnoloogiapädevust ning toetada tehnoloogiliste lahenduste ja teenusedisaini käsitlemist magistriõppes. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks piloteeritakse simulatsioonõpet, refleksioonimudelit ja digilahendust õppetöös ning kogutakse tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt. Tagasiside põhjal täiendatakse simulatsioonistsenaariume, refleksiooniraamistikku ja digilahendust. Projekti tulemused integreeritakse Lastekaitse MA õppekava ainekavadesse ja õppekorraldusse ning kujundatakse välja püsiv praktikakorralduse ja simulatsioonõppe kasutamise raamistik magistriõppes. 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028

- Välja on töötatud Lastekaitse MA eriala praktikamoodul, mis seob teoreetilise õppe ja praktikakogemuse.

- Välja on töötatud praktika refleksioonimudel, mis aitab tudengitel süstemaatiliselt analüüsida oma praktikakogemust ning siduda seda õppekavas käsitletavate teooriate ja meetoditega.

- Välja on töötatud digitaalne lahendus, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel. Digitaalne keskkond struktureerib refleksiooni vastavalt praktikaprotsessi etappidele ning toetab individuaalset ja õppijakeskset õppeprotsessi. Samuti võimaldab see õppejõududel ja praktikajuhendajatel paremini jälgida tudengite õpiprotsessi ning pakkuda vajadusel juhendamist ja tagasisidet.

- Praktika refleksioonimudel ja digitaalne lahendus on kasutusele võetud kõigis sotsiaalkaitse suuna õppekavades.

- Õppekavas on välja töötatud ja rakendatud lastekaitsetöö realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid, mis võimaldavad tudengitel harjutada kliendisituatsioonide lahendamist ning arendada professionaalseid otsustus-, suhtlemis-, kaasamis- ja refleksioonioskusi, sealhulgas võimet toetada lapse ja pere osalust lastekaitse protsessides.

- Arendustegevuste tulemusena on tugevdatud ka valdkonna arengu planeerimise ja juhtimise pädevuste kujundamist, toetades magistritasemel spetsialistide valmisolekut osaleda lastekaitsevaldkonna arendamisel, juhtimisel ja poliitikakujundamises.

8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI

Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 238942

Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava alust õpet

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga

Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks.

x

Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist.

x

9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames loodud lahendused (praktikamoodul, refleksioonimudel, digitaalne praktika toetamise keskkond ning simulatsioonõppe stsenaariumid) integreeritakse Lastekaitse MA, Sotsiaaltöö MA ja Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpedagoogika BA õppekavadesse ning neid kasutatakse ka pärast projekti lõppu regulaarse õppetöö osana. Projekti käigus luuakse digilahendused ja metoodilised raamistikud, sealhulgas praktika toetamise veebikeskkond, refleksioonimudel ning simulatsioonõppe stsenaariumid, mida on võimalik edaspidi vastavalt tööturu vajadustele ja eriala arengutele täiendada ning edasi arendada. Simulatsioonõpet ja praktika keskkonda saab kasutada mitmes õppeaines ning seda on võimalik rakendada ka teistes sotsiaalkaitse suuna õppekavades. Nende lahenduste kasutamine ei eelda märkimisväärseid lisakulusid ning neid saab edasi arendada olemasolevate õppe- ja arendusprojektide raames. Lisaks õppetööle on simulatsioonõppe lahendusi võimalik kasutada ka juba töötavate lastekaitse spetsialistide täiendkoolituses. Simulatsioonid võimaldavad turvalises õppekeskkonnas harjutada keeruliste juhtumite lahendamist, reflekteerida oma tööpraktikat ning arendada professionaalseid oskusi. Samuti loob simulatsioonõpe võimaluse multidistsiplinaarseks koolituseks, kus saavad osaleda erinevate valdkondade spetsialistid (nt lastekaitse-, haridus-, tervishoiu- ja õigussüsteemi esindajad), et harjutada koostööd keeruliste juhtumite lahendamisel.

Projekti tulemuste jätkusuutlikkust toetab ka nende seos lastekaitse valdkonna laiemate arenguvajadustega. Eestis on lastekaitsetöötajate töö muutumas järjest komplekssemaks ning spetsialistid vajavad lisaks teoreetilistele teadmistele ka võimalusi harjutada keeruliste juhtumite lahendamist, teha koostööd erinevate osapooltega ning reflekteerida oma professionaalset praktikat. Projekti raames loodavad simulatsioonistsenaariumid ja praktika refleksioonimudel aitavad toetada tulevaste spetsialistide paremat ettevalmistust ning aitavad kaasa tööturu ootustele vastava kompetentsi kujunemisele. Samuti võimaldab simulatsioonõpe korraldada multidistsiplinaarseid koolitusi erinevate valdkondade spetsialistidele, mis aitab tugevdada süsteemset koostööd lapse heaolu tagamisel ning toetab riiklikke eesmärke lastekaitse valdkonna professionaalse võimekuse arendamisel.

10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa osas

2026 2027 2028 Summa kokku

Projektijuhtimine (0.5 koormus x 28 kuud)

14 000 21 000 7 000 42 000

Praktikamooduli arendamine 10 000 27 250 5750 43 000

Sidusrühmade töötoad 500 500 500 1 500

Õppevisiidid (4 inimest, 4 päeva) 3 500 0 0 3 500

Simulatsioonõppe mooduli väljatöötamine

5 000 20 000 2 000 27 000

Õppejõudude koolitused 1000 1000 1000 3 000

Taotletav summa kokku: 34 000 69 750 16 250 120 000

Taotleja esindaja nimi Helen Saarnik (allkirjastatud digitaalselt)

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine

Taotlusvorm

1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Mariann Märtsin, +372 56656820, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN), SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada:

Käesolev taotlus keskendub Sotsiaaltöö MA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. Arendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel. Arendustegevuste käigus uusi aineid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikakorralduse arendamisele ning simulatsioonõppe metoodika laiendamisele kogu õpiteekonna ulatuses.

Ühtse arendusraamistiku moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega – praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega – koostööl põhinev õppekavade arendusmudel. Selline terviklik lähenemine tagab õppekavade sisulise sidususe, loob astmelise professionaalse arengutee ning väldib tegevuste dubleerimist.

Sotsiaaltöö magistriõppekava arenduse spetsiifiline fookus on komplekssete, mitmetahuliste ja kõrge vastutusega juhtumite käsitlemise süvendamisel ning professionaalsete otsustus- ja juhtimispädevuste arendamisel. Magistritasemel seotakse teaduspõhised käsitlused realistlike tööolukordadega simulatsioonõppe kaudu, et toetada analüüsi-, otsustus-, võrgustikutöö- ja juhtimispädevusi. Arendus loob tingimused, kus magistriõpe ei ole üksnes teadmiste süvendamine, vaid professionaalse kompetentsi strateegiline kujundamine vastusena sotsiaaltöö muutuvale, komplekssele ja suure ühiskondliku mõjuga rollile.

Arendustegevused ei toeta üksnes konkreetse õppekava kvaliteeti, vaid panustavad laiemalt Eesti sotsiaalvaldkonna professionaalse võimekuse kasvu. Süsteemne simulatsioonõppe, praktikakorralduse ja metoodilise arenduse rakendamine loob eeldused spetsialistide pädevuste järjepidevaks arenguks ning toetab valdkonna terviklikku ja teaduspõhist kujunemist

Õppekava nimetus *Õppeliik Õppekava maht *Õppetöö tööandja asukoht

Sotsiaaltöö MA 120 EAP Sotsiaaltöö BA 180 EAP Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaalpedagoogika BA 180 EAP

*Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail)

Arendustegevuste eesmärk Sotsiaaltöö magistriõppekava arendustegevuste eesmärk on tugevdada praktilise õppe osa ning siduda teoreetilised teadmised realistlike tööolukordadega. Selleks kujundatakse simulatsioonõppel põhinev õpikeskkond, mis võimaldab tudengitel harjutada klienditööd, juhtumianalüüsi ja otsustusprotsesse turvalises ja toetavas keskkonnas. Simulatsioonõpet rakendatakse õppekavas läbivalt erinevates ainetes, toetades tudengite erialaste pädevuste arengut. Arendustegevustes pööratakse tähelepanu ka magistritasemele omaste üldpädevuste kujundamisele, sealhulgas valdkondadeülese koostöö, juhtimise, proaktiivsuse ja ettevõtlikkuse ja tehnoloogiapädevuste arendamisele. Arendustegevused viiakse ellu koostöös valdkonna praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega, et tagada õppesisu vastavus tööturu vajadustele ning luua jätkusuutlik ja kaasaegne õppekorraldus.

Peamised tegevused 1. Simulatsioonõppe keskkonna loomine Projekti raames kujundatakse Tallinna Ülikoolis välja sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis toetab praktiliste oskuste arendamist sotsiaalkaitse suuna õppekavadel (sh sotsiaaltöö magistriõppes) ning loob aluse simulatsioonõppe rakendamiseks ka teistes sotsiaalvaldkonna õppekavades ning täiendõppes. Keskuses kasutatakse VR ja TI põhinevaid lahendusi, mis võimaldavad luua realistlikke õpisituatsioone ning harjutada sotsiaaltööks vajalikke pädevusi erinevates olukordades. Simulatsioonõppe keskkond on kavandatud nii, et seda on võimalik tulevikus kasutada ka praktikute täiendkoolituseks (nt mikrokraadiõppes) ning valdkondlikuks koostööks. 2. Simulatsioonõppe stsenaariumide väljatöötamine Projekti käigus arendatakse välja realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid, mida rakendatakse õppekavas läbivalt erinevates ainetes ning mis toetavad teoreetiliste teadmiste rakendamist praktilistes tööolukordades. Iga simulatsioon hõlmab olukorra läbimängimist ja juhendatud refleksiooni, toetades tudengite analüüsi- ja otsustusoskuse arengut. Sotsiaaltöö magistriõppekavas keskendutakse kõrgema keerukusastmega stsenaariumite loomisele, mis käsitlevad juhtimisolukordi, mitmetasandilist võrgustikutööd ning õiguslikult ja eetiliselt nõudlikke otsustusprotsesse. Simulatsioonõpe süvendab magistritasemel professionaalset vastutustunnet ja strateegilist otsustusvõimet olukordades, kus lahendused on mitmetähenduslikud ja suure mõjuga. Sotsiaaltöö MA stsenaariumid täiendavad bakalaureuseastme simulatsioonilahendusi ning on seotud teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade temaatiliste rõhuasetustega (nt lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika), säilitades samas magistritasemele omase strateegilise ja süvendatud fookuse. 3. Sidusrühmade kaasamine Simulatsioonõppe sisu ja õppematerjalide arendamisel kaasatakse süsteemselt valdkonna praktikuid, tööandjaid, vilistlasi, praeguseid tudengeid ning sihtrühmade esindajaid. Aruteluringide eesmärk on kaardistada tööturu ootused, koguda sisend simulatsioonistsenaariumide loomiseks ning testida arendatavaid õppelahendusi. Sidusrühmade kaasamine tagab, et simulatsioonid on realistlikud, praktilised ning toetavad erialaste pädevuste arengut sotsiaaltöös. Aruteluringide kavandamisel ja läbiviimisel tehakse tihedat koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada tegevuste koordineeritus ja vältida dubleerimist. Võimalusel viiakse arutelud läbi ühiselt, käsitledes samal kohtumisel erinevate õppekavade teemasid, mis võimaldab kasutada sidusrühmade panust eesmärgipäraselt, ajasäästlikult ja jätkusuutlikult. 4. Õppejõudude pädevuste arendamine Projekti raames viiakse läbi õppejõududele suunatud aruteluringid ja koolitused, mille eesmärk on arendada simulatsioonõppe metoodika, VR- ja TI-põhiste lahenduste kasutamise ning refleksiooniprotsessi juhendamise pädevusi. Koolitused toetavad õppejõudude valmisolekut rakendada simulatsioonõpet erinevates õppeainetes ning

siduda teoreetiline õpe praktiliste kogemustega. Koolituste ja aruteluringide kavandamisel tehakse tihedat koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada koordineeritud ja terviklik lähenemine. Võimalusel viiakse tegevused läbi ühiselt, käsitledes samadel kohtumistel erinevate õppekavade arendusteemasid, mis võimaldab kasutada õppejõudude aega ja panust eesmärgipäraselt ning vältida dubleerimist. Aruteluringidel ja koolitustel on oluline roll ka õppejõukarjääri alguses olevate kolleegide pädevuste kujundamisel. Süsteemne metoodiline tugi ja kogukonnapõhine õppimine toetavad nende erialast ja teadustöö arengut ning aitavad kaasa akadeemilise järelkasvu kujunemisele ja õppejõudude ülikoolis püsimisele. 5. Rahvusvahelise ja riigisisese kogemuse omandamine Simulatsioonõppe arendamise toetamiseks korraldatakse õppereise nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Eesti-sisesed õppereisid viiakse läbi kõrgkoolidesse, kus simulatsioonõpet juba rakendatakse, et tutvuda erinevate metoodiliste ja tehniliste lahendustega. Lisaks korraldatakse õppereis ühte välisülikooli, kus kasutatakse simulatsioonõpet sotsiaalvaldkonna väljaõppes. Õppereiside eesmärk on koguda parimaid praktikaid ning kohandada need Tallinna Ülikooli õppekeskkonda. Ajakava 2026. aasta jooksul töötatakse välja simulatsioonõppe keskkonna tehniline lahendus ning luuakse esimesed simulatsioonistsenaariumid. Viiakse läbi sidusrühmade esimene töötubade tsükkel, mille käigus kaardistatakse tööturu ootused ning kogutakse sisend õppematerjalide loomiseks. Õppejõud osalevad koolitusel ja aruteluringis, et saada ülevaade simulatsioonõppe võimalustest ning kaardistada võimalused selle rakendamiseks ja integreerimiseks erinevatesse õppeainetesse. Viiakse läbi rahvusvaheline õppereis. 2027. aasta jooksul piloteeritakse simulatsioonõppe stsenaariume õppetöös ning luuakse täiendavad stsenaariumid ja õppematerjalid. Korraldatakse sidusrühmade teine töötoa tsükkel, mille käigus kogutakse tagasisidet ja tehakse vajalikud täiendused. Õppejõud osalevad koolituste teises etapis, mis keskendub simulatsioonõppe läbiviimisele ja juhendamisele. Viiakse läbi kohalikud õppereisid. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks integreeritakse simulatsioonõpe lõplikult sotsiaaltöö magistriõppekavasse. Viimistletakse õppematerjalid ja metoodilised juhendid ning analüüsitakse projekti tulemusi. Simulatsioonõppe rakendamise kogemusi ja edasise arenduse võimalusi tutvustatakse teistele sotsiaalvaldkonna õppekavadele seminari käigus.

7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028 Sotsiaaltöö magistriõppekava on arendustegevuste tulemusena kujunenud tipptasemel ja kaasaegseks õppekavaks, mis vastab tööturu vajadustele ning arvestab sotsiaaltöö muutuva ja kompleksse iseloomuga. Uuendus ei seisne uute ainete lisamises, vaid õppesisu, õppemeetodite, simulatsioonõppe rakendamise ja hindamispraktikate strateegilises ja süsteemses ümberkujundamises. Õppekava seob süvendatud teoreetilised teadmised realistlike ja mitmetahuliste tööolukordadega, toetades tudengite analüüsi-, otsustus-, juhtimis- ja võrgustikutöö pädevuste kujunemist.

Projekti lõpuks on Tallinna Ülikooli loodud sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis võimaldab kasutada VR- ja TI-põhiseid lahendusi realistlike õpisituatsioonide loomiseks. Keskus on kasutusel kõigis sotsiaalkaitse suuna õppekavades ning loob aluse simulatsioonõppe rakendamiseks ka teistes sotsiaalvaldkonna õppekavades ja täienduskoolituses (sh mikrokraadiõppes), toetades valdkonna spetsialistide elukestvat õpet ning erialast professionaalset arengut.

Hiljemalt 30.04.2028 on sotsiaaltöö magistriõppekavas simulatsioonõpe lõimitud läbivalt erinevatesse õppeainetesse ning seda kasutatakse nii teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks kui ka praktiliste oskuste arendamiseks. Õppekava jaoks on välja töötatud juhtumipõhised stsenaariumid, mida rakendatakse erinevates ainetes. Simulatsioonid toetavad tudengite pädevuste arengut kliendisuhtluses, juhtumianalüüsis, otsustusprotsessides ja võrgustikutöös ning neid täiendab juhendatud refleksioon.

Simulatsioonõppe arendamisel on kaasatud valdkonna praktikuid, tööandjaid ja sihtrühmade esindajaid, mille tulemusena on loodud õppematerjalid, mis vastavad kaasaegse sotsiaaltöö praktika vajadustele. Õppejõud on läbinud simulatsioonõppe metoodika, VR- ja TI-põhiste lahenduste kasutamise ning refleksiooniprotsessi juhendamise koolitused ning rakendavad saadud pädevusi õppetöös.

8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI

Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 1734

Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava alust õpet

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga

Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks.

x

Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist.

x

9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames kujundatakse Tallinna Ülikoolis välja sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis loob kaasaegse ja tehnoloogiliselt toetatud õpikeskkonna praktiliste oskuste arendamiseks. Keskus on kavandatud ühise arenduskeskkonnana sotsiaalkaitse suuna õppekavadele ning loob võimaluse laiendada simulatsioonõppe rakendamist ka teistesse sotsiaalvaldkonna õppekavadesse ja täiendõppesse.

Simulatsioonõpe integreeritakse sotsiaalkaitse suuna õppekavade igapäevaseks osaks ning loodud juhtumipõhised stsenaariumid ja õppematerjalid jäävad süsteemselt kasutusse ka pärast projekti lõppu. Keskus toimib edaspidi nii õppe- kui arenduskeskkonnana, võimaldades materjale ajakohastada, täiendada ja kohandada vastavalt valdkonna arengutele. Lisaks loob see püsiva platvormi koostööks praktikute ja erinevate võrgustikega ning toetab simulatsioonõppe kasutamist ka täienduskoolituses.

Õppejõudude koolituste tulemusena kujunenud pädevused toetavad simulatsioonõppe jätkuvat rakendamist ja arendamist õppetöös. Õppejõududevaheline koostöö ja kogemuste vahetamine aitab tagada, et simulatsioonõpe on süsteemne ja kvaliteetne osa õppekavast ka tulevikus. Samal ajal loob arendustegevustes osalemine õppejõukarjääri alguses olevatele kolleegidele võimaluse arendada metoodilisi, didaktilisi ja teaduspõhise õpetamise pädevusi, toetades nende professionaalset arengut ning akadeemilise järelkasvu kujunemist sotsiaalvaldkonnas.

Projekti käigus loodud koostöövõrgustik valdkonna praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega jätkub ka pärast projekti lõppu. Sidusrühmi kaasatakse regulaarselt õppekava arendusse, praktikakorraldusse ning õppematerjalide ajakohastamisse, et tagada õppe vastavus sotsiaaltöö praktika vajadustele.

10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa osas

2026 2027 2028 Summa kokku

Projektijuhtimine (0.5 koormus x 28 kuud)

14 000 21 000 7 000 42 000

Simulatsioonikeskuse tehniline arendus

45 000 20 000 5 000 70 000

Õppevisiidid (1 välisvisiit + 2 kohalikku)

3 000 500 0 3 500

Sidusrühmade töötoad 500 500 500 1 500

Õppejõudude koolitused 1 000 1 000 1 000 3 000

Taotletav summa kokku: 63 500 43 000 13 500 120 000

Taotleja esindaja nimi

Mariann Märtsin

(allkirjastatud digitaalselt)