Järelevalve kokkuvõte

Viimsi Vallavalitsus [email protected] Nelgi tee 1, Viimsi alevik Viimsi vald, 74001, Harju maakond

JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE

13.03.2026 nr 5.1-3/7048-1

ÜLDSÄTTED Järelevalve õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 157 lõige 3. Järelevalve teostamisel kontrolliti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) korraldatavate sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi ÜHteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamise teenus) korraldamist ja kättesaadavuse tagamist Viimsi Vallavalitsuses. Järelevalve teostamise koht: Viimsi Vallavalitsus, aadressil Nelgi tee 1, Viimsi, Harju maakond, kontaktid: [email protected], telefon +372 602 8800. Paikvaatluse aeg: 27.02.2026 kell 10.45 – 13.00. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) üldosakonna järelevalve talituse järelevalve peaspetsialistid Aime Koger ja Ülle Sihver. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: dokumentide esitamine, vaatlus ja analüüs, suuline ja kirjalik küsitlemine, seletuste andmine, e-kirjavahetus. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) Viimsi Vallavalitsuse menetlustele. Järelevalvetoimingutes osalesid: Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) juhataja Tõnu Troon, sotsiaaltöö peaspetsialist Ave Kivinukk, sotsiaalregistri spetsialist Signe Teigar, sotsiaaltöö spetsialistid Sandra Hommuk ning Margit Stern ja Viimsi Hoolekandekeskuse (edaspidi hoolekandekeskus) teenuste juht Reet Aljas ning kodutöötaja Maia Öövel.

JÄRELEVALVE TULEMUSED Viimsi Vallavalitsus on kontrollitud menetlustes inimeste abivajaduse välja selgitanud, määranud sellele vastava abi ulatuse ning täitnud kohustuse abi korraldamisel täisealiste sotsiaalteenuste

osutamisel.

SKA lõpetab järelevalvemenetluse.

2

JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE Haldusjärelevalve algatati 04.02.2026 ning Viimsi Vallavalitsusele saadeti algatamise teade (registreerimisnumber SKA dokumendihaldussüsteemis Delta 5.1-3/3751-1). Viimsi Vallavalitsuses ei ole varem läbi viidud haldusjärelevalvet täisealistele osutatavate sotsiaalteenuste korraldamise ja osutamise üle. Sotsiaalteenuste korraldamist käsitlevatele küsimustele andsid kirjalikud seletused sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Troon, sotsiaaltöö peaspetsialist Ave Kivinukk, sotsiaalregistri spetsialist Signe Teigar, sotsiaaltöö spetsialistid Sandra Hommuk ning Margit Stern (registreerimisnumber SKA dokumendihaldussüsteemis 5.1-3/3751-2). Paikvaatlusel vesteldi sotsiaaltöö spetsialistide Sandra Hommuk`iga ja Margit Stern`iga ning hoolekandekeskuse teenuste juhi Reet Aljase`ga ja kodutöötaja Maia Öövel`iga. Viimsi valla üldandmed ja täisealistele sotsiaalteenuste korraldamine 01.01.2026 elas Viimsi vallas 23 111 elanikku, neist 65-aastaseid ja vanemaid 3469 inimest (umbes 15%). Valla pindala on 73 km², millest saared moodustavad 26 km². Vallakeskus asub Viimsi alevikus. Sotsiaaltöötajate vastuvõtud toimuvad vallamajas. Vallas tegutseb Viimsi Vallavalitsuse hallatav asutus Viimsi Hoolekandekeskus, mille struktuuri kuuluvad Haabneeme ja Randvere päevakeskused ning erivajadustega inimeste keskus Haabneemes. Hoolekandekeskuse kaudu korraldatakse teenuseid eakatele, erivajadustega lastele ja tööealistele inimestele ning osutatakse koduteenust, isikliku abistaja teenust ja tugiisikuteenust. KOVi haldusterritooriumil asuvad kolm hooldekodu: Viimsi Vallavalitsuse ainuomandis olev aktsiaselts Rannapere Pansionaat, Viimsi Pihlakodu ja Viimsi Hooldekodu OÜ. Viimsi Vallavalitsuse struktuuriüksusteks on osakonnad. Sotsiaaltöö valdkonna eest vastutab sotsiaalosakonna juhataja. Täisealistele sotsiaalteenuste korraldamise, määramise ja sotsiaaltoetuste maksmisega tegelevad neli spetsialisti, kelle tööjaotus on korraldatud sotsiaalhoolekande valdkondade kaupa. Ametnike kontaktandmed, tegevusvaldkonnad, ametijuhendid ja haridust puudutav teave on avalikustatud kodulehel. Samuti on veebilehel esitatud sotsiaalteenuste kirjeldused, taotlemise tingimused ja kord ning teenuste korraldamisega seotud ametnike kontaktid. 2025. aasta kohta koostatud S-Veebi aruannete põhjal osutati Viimsi vallas koduteenust 59 inimesele, isikliku abistaja teenust kuuele, tugiisikuteenust kümnele, eluruumi tagamise teenust neljale inimesele ning sotsiaaltransporditeenust 11-le täisealisele. Viimsi Vallavalitsuse 19.02.2026 kirja andmetel oli seisuga 01.02.2026 täisealiste sotsiaalteenuste saajate arv järgmine: koduteenus – 43, ÜHteenus – 86, eluruumi tagamise teenus – 3, isikliku abistaja teenus – 5 ning tugiisikuteenus – 7. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamiseks on moodustatud alaline sotsiaalkomisjon, mille kolmeliikmeline koosseis on kinnitatud Viimsi Vallavalitsuse 20.07.2022 korraldusega nr 295 „Viimsi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni koosseisu kinnitamine“.

Vallavalitsus osaleb täisealiste sotsiaalteenuste paremaks korraldamiseks järgmistes projektides:

 erivajadusega inimeste teenuskeskuse hoone energiatõhusaks muutmine (2024-2027);

 kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuse haldusplatvormi "Hoolduskompass" analüüs ja arendus I etapp (2025-2026);

 sotsiaalteenuste arendamine Viimsi vallas (2024);

 Viimsi Municipality study visits to Nordic countries to exchange professional knowledge and experience in the fields of elderly care, prevention and co-creation with community on decision making processes (2024);

 Kesk-Harju noorte tööhõive suurendamine ja hoidmine (2023-2029).

3

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord SHS § 14 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Viimsi vallas kehtivad Viimsi Vallavolikogu kaks määrust:

 21.03.2023 määrus nr 10 „Viimsi valla sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi kord);

 07.06.2022 määrus nr 12 „Viimsi valla sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja kord“. Korrad on kättesaadavad kodulehe kaudu.

SKA seisukoht: SHS § 14 lõikes 1 sätestatud nõuded on Viimsi vallas täidetud. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajale esitatavate nõuete täitmine SHS § 4 punkti 3 kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. SHS § 161 sätestab, et sotsiaaltöötajana võib ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Nimetatud säte jõustus 08.05.2022. Nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks kehtib üleminekuaeg kuni 01.07.2026 nendele sotsiaaltöötajatele, kellel puudub erialane kõrgharidus, sellele vastav kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja kutse. Enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega isik, kui tal oli lisaks erialane ettevalmistus. Viimsi Vallavalitsuses vastavad sotsiaaltöötajad nõuetele:

 sotsiaaltöö spetsialist Sandra Hommuk omab sotsiaalteaduste bakalaureuse kraadi (Tallinna Ülikool, 2012);

 sotsiaaltöö peaspetsialist Ave Kivinukk omab kõrgharidust kutseõpetaja, sotsiaalpedagoogi erialal (Tallinna Pedagoogikaülikool, 1998);

 sotsiaaltöö spetsialist Margit Stern omab baccalaureus artiumi kraadi sotsiaaltöö erialal (Tartu Ülikool, 2003);

 sotsiaalregistri spetsialist Signe Teigar omab kõrgharidust majandusarvestuse erialal (Tallinna Tehnikaülikool, 2004);

 osakonna juhataja Tõnu Troon omab sotsiaaltöö korralduse rakenduskõrgharidust (Tartu Ülikool, 2012).

SKA seisukoht: järelevalve ajal vastasid Viimsi Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad kehtivatele nõuetele. Enne 08.05.2022 kehtinud SHSi regulatsiooni järgi võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega isik, kui tal oli vajalik erialane ettevalmistus. Alates 01.07.2026 peab sotsiaaltöötaja vastama SHS § 161 sätestatud haridus- või kutsenõuetele. Sotsiaalhoolekandelise abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel SHS § 9 lõike 1 kohaselt tuleb juhtumikorralduse põhimõtet rakendada, kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mille osutamiseks on vajalik erinevate osapoolte koordineeritud koostöö. SHS § 9 lõike 2 kohaselt hõlmab abi andmine muu hulgas hinnangu andmist isiku abivajadusele, abimeetmete rakendamist ning juhtumiplaani koostamist.1 Juhtumiplaani kohustuslikud andmed on sätestatud sotsiaalministri 09.02.2016 määrusega nr 10 „Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu“. Juhtumikorraldus dokumenteeritakse STARis. Sotsiaalosakonna juhataja selgitas, et juhtumikorraldust kasutatakse olukordades, kus isik vajab mitut teenust või ulatuslikumat tuge. STARi näiteid juhatajal ei olnud, kuna seni on teenusele suunamine toimunud lihtmenetluses. Igalt sotsiaaltöö spetsialistilt paluti teavet 2025. aastal läbi viidud juhtumimenetluste kohta. Kõik neli spetsialisti vastasid, et ei ole juhtumimenetlusi läbi viinud.

1 SHSi seletuskirjas selgitatakse, et kui inimese toimetulekut takistavad probleemid on mitmes eluvaldkonnas ning inimene vajab

kompleksset abi, mis eeldab mitme erineva valdkonna spetsialistide koostööd, koostatakse juhtumiplaan ja tegevuskava, mis hõlmab abivajaduse hindamist, abi planeerimist ja abimeetmete rakendamist.

4

Paikvaatlusel analüüsiti koos sotsiaaltöö spetsialistidega menetlusi STARis ja tuvastati lihtmenetlusi, kus abivajadus eeldab juhtumikorraldust, näiteks:

 eluruumi tagamise menetlused: 26283393160, 26283194940, 26283374524;

 menetlus isikliku abistaja ja sotsiaaltranspordi teenuse korraldamiseks: 26283309907.2 SKA seisukoht: Abivajaduse hindamisel peab välja selgitama, kas isiku toimetuleku parandamiseks piisab ühekordsest meetmest või peab planeerima pikaajalist ja mitmekülgset abi, lähtudes juhtumikorralduse põhimõttest. Juhtumikorralduse protsess ja abivajaduse hindamise läbiviimine peavad olema dokumenteeritud STARis. Juhtumikorralduslik abi andmine hõlmab muu hulgas juhtumiplaani koostamist, osapoolte üksteisega seotud tegevuste ajakava kooskõlastamist ja vastastikuse teabevahetuse korras kokku leppimist. Hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta SHS § 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab KOV selgitama välja abi saamiseks pöördunud inimese abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või abistama inimest abi saamiseks vajalikes tegevustes. Abivajaduse hindamisel tuleb lähtuda terviklikust lähenemisest, arvestades inimese toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid Korra § 3 lõike 1 järgi tagab või korraldab sotsiaalosakond sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku, tema seadusliku või volitatud esindaja taotluse esitamisel. Abivajajal on võimalik tutvuda vallas osutatavate sotsiaalteenustega kodulehel, kus iga sotsiaalteenuse kirjelduse juures on ka teenuse taotlemise vorm. Taotlusi saab esitada ka SPOKU e-iseteeninduses. Ametnike selgituste kohaselt võetakse menetlemiseks vastu igas vormis esitatud taotlused, sh telefoni teel, ning vormikohast taotlust ei nõuta. Taotlused registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Amphora. Sotsiaalosakond peab abivajadust igakülgselt hindama ning lähtuma terviklikust lähenemisest, sealhulgas hindama isiku personaalset tegevusvõimet, füüsilist ja sotsiaalset elukeskkonda (korra § 3 lõiked 2 ja 3 ning § 4). Abivajaduse hindamise kohustus on märgitud sotsiaaltöö spetsialistide ametijuhendites. Abivajaduse hindamise tähtaega kord ega ametijuhendid ei sätesta. Ametnike selgituste kohaselt tehakse abivajaduse hindamise abivajaja kodus või viibimiskohas esimesel võimalusel pärast abivajajast teada saamist, lähtudes nõudest teha otsus hüvitise andmise kohta kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest (korra § 5 lõige 2). Hindamisele kaasatakse abivajaja, tema lähedased, meditsiinitöötajaid, erialaspetsialiste ja teenuseosutaja (hoolekandekeskus). Sotsiaaltöö spetsialistide selgituste, paikvaatlusel tutvutud paberdokumentide ja STARi kannete põhjal on abivajadus üldjuhul tuvastatud ning otsuse tegemiseks vajalikud andmed kogutud. Sotsiaaltöö spetsialistid kasutavad hindamiseks erinevaid vorme, nagu näiteks:

 õiend – kasutusel isikliku abistaja teenuse (menetlused 26283309820, 26283309864), tugiisikuteenuse (26283309962, 26283309984) ja sotsiaaltransporditeenuse (26283309907, 25275910842) menetlustes. Õiendis on märgitud hindamise kuupäev, osapooled, hinnang inimese toimetulekule, kõrvalabi vajadus, põhjendus teenuse vajadusele ning ettepanek teenuse mahu ja kestuse kohta. Uueks tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse lepinguperioodiks on koostatud uus hindamine (menetlus 26283309984);

 individuaalne hooldusplaan koduteenuse vajaduse hindamiseks (menetlused 26283213088, 26283213088, 26283116280);

 kodukülastuse akt koduteenuse hindamiseks (menetlus 25278829621);

 hindamisdokument „Hooldusvajaduse hindamine“ ÜHteenuse korral – punktisüsteem hindab kõrvalabi vajadust 12 eluvaldkonnas ning tulemuse põhjal selgub kõrvalabi ulatus ja sobiv teenus (menetlused 26283664862, 26283221046).

2 Käesolevas aktis on kontrollitud sotsiaalteenuste menetlustes esitatud näited Viimsi Vallavalitsuse STAR kliendimenetluse

viitenumbritega

5

Sotsiaaltransporditeenuse vajaduse hindamisel koostatakse õiend või lähtutakse inimese kohta olemasolevatest dokumentidest (SKA puude raskusastme otsus, rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava, raviasutuse teatis jm). Hindamisel selgitatakse, kas isikul on takistusi ühistranspordi kasutamisel, kas tal puudub isiklik transpordivõimalus ning millisel eesmärgil transport vajalik on (nt arsti visiidid, töö, haridus, rehabilitatsioon jm). Eluruumi tagamise teenuse abivajadus selgitatakse välja inimese majanduslikku toimetulekut tõendavate dokumentide ja vestluse põhjal. Hindamisel lähtutakse teadaolevatest andmetest. Abivajaduse tuvastamise käiku ei dokumenteerita (menetlused 26283393160, 26283374524, 2628319494). Vestlustes kinnitasid sotsiaaltöö spetsialistid, et abivajaduse hindamise dokumendid sisestatakse STARi. Kontrollimisel selgus siiski, et osa menetlusi on dokumenteerimata. Seetõttu tehti vallavalitsusele ettepanek lisada järelevalve käigus puuduvad dokumendid STARi menetluste juurde. Sotsiaaltöö spetsialistid on teadlikud hindamise võimalustest STAR2 keskkonnas, kuid ei kasuta neid. Sotsiaalteenuse määramine toimub sotsiaalosakonna otsusega (korra § 5 lõige 2). Otsuse eelnõu koostab menetlev sotsiaaltöö spetsialist ning otsus arutatakse läbi sotsiaalkomisjonis. Vastuvõetud otsus registreeritakse Amphoras ja edastatakse teenusesaajale ning teenuseosutajale. SKA seisukoht: kontrollitud menetlustes on järgitud SHS § 15 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Teenust vajavate isikute abivajadus on välja selgitatud ning sobiva abi osutamine korraldatud. Viimsi Vallavalitsuse korraldatav koduteenus SHS §-des 17 kuni 19 on sätestatud koduteenuse eesmärk ja sisu, KOVi kohustused ja nõuded koduteenust vahetult osutavatele isikutele. Koduteenuse korraldust käsitleb korra § 7. Koduteenuse kirjeldus ja taotlemise võimalused on kättesaadavad nii Viimsi valla kodulehel kui hoolekandekeskuse kodulehel. Teenus on abivajajale tasuta. Koduteenuse määramiseks hindab sotsiaaltöö spetsialist inimese kõrvalabi vajaduse ulatust iga juhtumi puhul eraldi kodukülastuse käigus ning vormistab hindamise tulemusena hooldusplaani. Hooldusplaani märgitakse nädalas (EP-R) tehtavad koduabi ja isikuabi toimingud, nende sagedus ning muud teenuse osutamist mõjutavad asjaolud. Näiteks menetluses 26283009606 on hooldusplaanile märgitud, et inimene ei kuule hästi. Hooldusplaani allkirjastavad hindaja ja teenusesaaja. Sotsiaaltöö spetsialisti selgituse kohaselt kaasatakse hindamisele enamasti ka lähedane, harvem perearst või õde. Hooldusplaanidest ei selgu, keda hindamisele kaasati. Koduteenus määratakse sotsiaalosakonna haldusotsusega, võttes aluseks inimese taotluse, hooldusplaani ning sotsiaalkomisjoni ettepaneku. Teenus määratakse kuni asjaolude muutumiseni. 03.01.2024 vormistas sotsiaalkomisjon otsuse, millega pikendati koduteenuse osutamist 25 teenusesaajale, kellel teenuse varasem osutamine oli lõppenud, kuid kelle kõrvalabi vajadus jätkus terviseseisundist tulenevalt (nt menetlus 25278829621). Koduteenust korraldav sotsiaaltöö spetsialist edastab haldusotsuse koos hooldusplaaniga hoolekandekeskuse teenuste juhile. Teenust osutavad kolm hoolekandekeskuse kodutöötajat tööpäeviti vastavalt hooldusplaanile (korra § 7 lõige 3). Koduteenuse raames pakutakse ka kliendi transporti poodi, apteeki või arsti juurde. Abivajaduse hindamise tulemusel pakutakse üksi elavatele eakatele koduse turvalisuse suurendamiseks tasuta häirenupu või liikumisanduri teenust ajavahemikul 01.01.2025–30.06.2026 (menetlus 26283009062). Seda vahendab hoolekandekeskus ESF projekti „Sotsiaalteenuste arendamine Viimsi vallas“ raames. Teenuse koordineerimiseks ja aruandluseks kasutatakse tarkvaralahendust Fleet Complete. Sotsiaalosakonna juhataja selgitas, et 01.01.2025 jõustunud sotsiaalkaitse ministri määruse nr 40 „Nõuded koduteenusele“ (edaspidi määrus) täitmiseks muudeti hooldusplaani ülesehitust ning lisati hindamise põhjal isikuhooldustoimingute komponendid. Kodutöötajad osalesid ESF projekti

6

raames toimunud teenusdisaini töötubades, kus koduteenus kohandati uutele nõuetele vastavaks ning muudeti hoolekandekeskuse töötajate ametijuhendeid. Järelevalve käigus tuvastati, et hooldusplaan ei kajasta kõiki koduabi ja isikuabi toiminguid, mis toetavad teenusesaaja iseseisvat ja turvalist toimetulekut ning tegevusvõime paranemist kodukeskkonnas (määruse § 2 lõike 2 punkt 6 ning lõike 3 punkt 10).3 SHS § 18 lõike 1 kohaselt tuleb koduteenuse osutamise ajal viia läbi korduv hindamine siis, kui inimese tegevusvõime või elukeskkonna muutumise tõttu muutub kõrvalabi vajaduse määr. Sotsiaalosakonna juhataja selgitas, et korduv hindamine tehakse vajaduse ilmnemisel – kui muudatusest annab märku teenusesaaja, tema lähedane või teenuseosutaja. Koduteenust korraldav sotsiaaltöö spetsialist selgitas, et hooldusplaani täiendatakse jooksvalt, kui teenuse toimingud, maht või sagedus muutub. Muudatusega ei kaasne uut haldusotsust, sest kehtiv otsus sätestab teenuse osutamise kuni asjaolude muutumiseni. SHS § 19 sätestab nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule: teenust ei tohi osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise või vara. Sotsiaalosakonna juhataja selgituste järgi värbab kodutöötajad ja kontrollib nende karistusandmeid hoolekandekeskus. Hoolekandekeskuse juhataja tegi järelevalvemenetluse käigus kontrollpäringu karistusregistrisse. Kontrollitud andmete alusel puudusid töötajatel teenuse osutamist takistavad asjaolud. SKA seisukoht: Viimsi Vallavalitsus on välja selgitanud inimese vajaduse koduteenuse järele ning koduteenus on abivajajale korraldatud ja kättesaadav. Viimsi Vallavalitsuse korraldatav väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus SHS §-des 20 kuni 221 on sätestatud ÜHteenuse eesmärk ja sisu, nõuded teenuseosutajale ning KOVi kohustused ÜHteenuse korraldamisel. ÜHteenuse taotlemist ja menetlemist käsitleb korra § 8: ÜHteenuse korraldamise ja rahastamise kohta on teave kättesaadav Viimsi valla kodulehel. ÜHteenuse rahastamist reguleerib Viimsi Vallavalitsuse 16.06.2023 määrus nr 12.„Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära kehtestamine“, mille kohaselt on ÜHteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäär 650 eurot ühe teenusesaaja kohta kalendrikuus. SKA kodulehel avaldatud ÜHteenuse maksumuste (seisuga 30.09.2025) võrdlus näitab, et Viimsi valla kehtestatud piirmäär 650 eurot kuus võimaldab seisuga 12.03.2026 täielikult katta kahe Harjumaa hooldekodu hoolduskulud. Sellega on tagatud teenuse kättesaadavus selliselt, et inimesel oleks võimalus valida vähemalt mõne teenuseosutaja vahel mõistlikus kauguses elukohast ning valla kehtestatud piirmäär kataks hooldustöötajate kulud täies ulatuses (SHS § 221 lõige 3).4 Kui teenusesaaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta II kvartali keskmine vanaduspension või kui isikul ja/või tema ülalpidamiskohustusega isikutel puuduvad piisavad vahendid teenuse eest tasumiseks, katab Viimsi Vallavalitsus kulude ja sissetuleku vahe (SHS § 221 lõige 5) või tasub valla eelarvest majutus- ja toitlustuskuludest puudu jääva osa. Seisuga 01.02.2026 tasus Viimsi Vallavalitsus hüvitist 43 väiksema sissetulekuga inimesele ning majutus- ja toitlustuskulusid 11 inimese eest. Kontrollitud menetlustes on vallavalitsus teinud otsused teenuse rahastamiseks kuni kehtestatud piirmäärani. Piirmäära ületav osa jäi teenusesaaja ja/või tema lähedaste kanda (menetlused

3 Määruse seletuskirjas kirjeldatakse, et § 2 lõige 2 punkti 6 kohaselt hõlmab koduabi abistamist kõikides muudes, § 2 lõikes 2, loetlemata ühekordsetes koduabitoimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus. Silmas tuleks pidada tavapärast elukorraldust ja iseseisvat toimetulekut toetavaid toiminguid. Korraldatakse näiteks suurpuhastust, akende pesu, abistatakse lemmiklooma pidamisel ja toalillede eest hoolitsemisel. Paragrahv 2 lõige 3 punkti 10 kohaselt hõlmab isikuabi ka muid ühekordseid toiminguid, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenusesaaja hakkamasaamist oma kodus. 4 Sellele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler oma kõikidele KOVidele suunatud 27.01.2026 kirjas nr 6-4/251403/2600714 „Kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna ülesannete täitmine“.

7

26283221046, 26283115402, 25281182829, 25279987549) või tasus KOV majutus- ja toitlustuskulud ning muud kulud (menetlus 26283218726). Järelevalves selgus ametnike vastustest, et KOVi ei kaasata hooldekodude hooldusplaanide koostamisse ega nende ülevaatamisse. SKA seisukoht: Viimsi Vallavalitsus on ÜHteenuse korraldamisel välja selgitanud inimese abivajaduse ning taganud sobiva abimeetme. Teenuse maksumust rahastatakse isiku tasust ja valla eelarvest vähemalt kehtestatud piirmäära ulatuses. KOV osaleb ÜHteenuse rahastamises, kui abivajaja ning tema seadusjärgsed ülalpidajad ei suuda teenuse eest tasuda. Viimsi Vallavalitsuse korraldatav tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus SHS §-d 24 ja 28 sätestavad KOVi kohustused tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse osutamisel. Nimetatud sotsiaalteenuste korraldust käsitlevad korra §-d 9 ja 11. Teenuseid puudutav teave on kättesaadav nii valla kui ka hoolekandekeskuse kodulehel. Teenused on abivajajale tasuta. Seisuga 01.02.2026 osutab hoolekandekeskus tugiisikuteenust seitsmele täisealisele isikule (menetlused 26283310026, 26283310048, 26283310066, 26283310081, 26283310102, 26283310124, 26283310146) ning isikliku abistaja teenust viiele inimesele (menetlused 26283309864, 26283181027, 26283309886, 26283309907, 26283309940). Teenuseid osutavad vahetult käsunduslepingute alusel kolm tugiisikut ja viis isiklikku abistajat. Sotsiaalosakonna juhataja selgituste kohaselt täidab tööle asuv teenuseosutaja ankeedi, millega ta kinnitab allkirjaga, et ta ei ole teenusesaaja üleneja ega alaneja sugulane ja ei ela teenusesaajaga püsivalt samas eluruumis (SHS § 25 lõige 2 punktid 2 ja 3 ning § 29 lõige 2 punktid 2 ja 3). Hoolekandekeskus kontrollis järelevalvemenetluse ajal teenuseosutajate karistusandmeid karistusregistrist, teenuse osutamist takistavad asjaolud puuduvad (SHS § 25 lõige 2 punkt 1 ja § 29 lõige 2 punkt 1). SKA seisukoht: Viimsi Vallavalitsus on täisealistele tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse korraldanud ning taganud teenuste kättesaadavuse. Viimsi Vallavalitsuse korraldatav sotsiaaltransporditeenus SHS § 38 ja korra § 14 sätestavad KOVi kohustuse korraldada sotsiaaltransporditeenust. Teenuse eesmärk ja saamise tingimused on avalikustatud Viimsi valla kodulehel. Koduteenuse saajatele osutavad transporditeenust hoolekandekeskuse kodutöötajad. Sotsiaaltransporditeenust osutab Viimsi Vallavalitsus ning lisaks kasutatakse lepingupartnereid. Viimsi ja Tallinna piires on teenus abivajajale tasuta. Tähtajalist sotsiaaltransporditeenust osutatakse näidetena järgmistes menetlustes:

 menetluses 26283439085, kus on välja selgitatud teenuse vajadus ning sotsiaalkomisjon on teinud otsuse teenuse osutamiseks tööpäevadel ajavahemikul 18.08.2025 kuni 30.06;

 menetluses 26283438186, kus on välja selgitatud teenuse vajadus ning sotsiaalkomisjon on teinud otsuse teenuse osutamiseks esmaspäeviti ja reedeti perioodil 01.01.2026 kuni 31.12.

SKA seisukoht: Viimsi Vallavalitsus on korraldanud ja taganud sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavuse. Viimsi Vallavalitsuse korraldatav eluruumi tagamise teenus SHS § 41 ja korra § 15 sätestavad KOVi kohustuse korraldada eluruumi tagamise teenust. Teenuse kirjeldus ja taotlemise kord on avalikustatud Viimsi valla kodulehel. Eluruumi tagamise teenust korraldab valdkonnaga tegelev sotsiaaltöö spetsialist, kasutades selleks Viimsi valla omandis olevaid eluruume. Kui isikule on võimalik tagada elukoht ilma valla eluruumi kasutusse andmata, toetades teda muude teenuste ja toetustega, eelistatakse sobiva eluruumi leidmist kinnisvaraturult ning abistatakse inimest sobiva eluaseme otsimisel (korra § 15 lõige 3).

8

Abivajaduse tuvastamiseks vestleb sotsiaaltöö spetsialist abivajajaga, selgitab välja tema olukorra ning kontrollib andmebaasidest sissetulekuid, tööhõivet, pereliikmeid ja teisi asjakohaseid asjaolusid. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sotsiaalkomisjon. Eluruumi tagamise teenust osutatakse tähtajalise halduslepingu alusel. Seisuga 01.02.2026 osutati eluruumi tagamise teenust kolmele inimesele (menetlused 26283393160, 26283374524, 26283194940). Vestluses sotsiaaltöö spetsialistiga selgus, et kõigi nimetatud menetluste puhul on tegemist inimestega, kelle abivajadust ei ole võimalik lahendada ühekordse meetmega ning kelle puhul tuleb rakendada pikaajalist ja mitmekülgset abi, lähtudes juhtumikorralduse põhimõttest.

SKA seisukoht: Viimsi Vallavalitsus on eluruumi tagamise teenuse korraldanud ning taganud teenuse kättesaadavuse abivajajatele. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

1. Sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooninõuete täitmine. Viimsi Vallavalitsusel tuleb tagada,

et alates 01.07.2026 vastab kõikide sotsiaaltöötaja teenistusülesandeid täitvate ametnike kvalifikatsioon kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutsele või neil on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

2. Juhtumikorralduse rakendamine. Kui abivajaduse välja selgitamisel või sotsiaalhoolekandelise abi andmise käigus selgub, et inimese toimetuleku parandamiseks ei piisa ühekordsest meetmest või isik vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, tuleb lähtuda juhtumikorralduse põhimõttest. Kõik juhtumikorralduse toimingud, sh abivajaduse hindamine, juhtumiplaani koostamine ja tegevuste koordineerimine, tuleb dokumenteerida STARis.

3. Ühtse abivajaduse hindamise süsteemi kasutuselevõtt. Viimsi Vallavalitsuses

kasutatakse mitut erinevat hindamisvormi. SKA soovitab kaaluda STAR2 elektroonilise hindamisvahendi kasutuselevõttu, mis võimaldab koguda ja analüüsida abivajaja teavet ühtses ja standarditud vormis. Seni soovitab SKA ühtlustada abivajaduse hindamise praktika ning tagada, et hindamisdokument oleks kättesaadav taasesitataval kujul (näiteks eluruumi tagamise teenuse puhul).

4. Dokumenteerimise järjepidevuse tagamine STARis. SKA soovitab läbi mõelda töökorralduslikud lahendused, mis tagavad sotsiaalteenuste menetlusdokumentide õigeaegse ja täieliku sisestamise STARi. SHS § 15 lõikest 1 tulenevalt on KOVil kohustus hinnata abivajadust, mistõttu tuleb säilitada ka kõik abivajaduse hindamise dokumendid. Kuigi andmete sisestamise tähtaegadele on ajutiselt antud pikendusi, soovitab SKA igapäevatöös STARi kanda kõik sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõike 1 punktides 8, 9, 11 ja 12 nimetatud andmed ning korrastada varasemad menetlused. Lõppenud menetlused tuleb STARis korrektselt lõpetada.

5. Koduteenuse hooldusplaani vastavusse viimine määruse nõuetega. SKA soovitab üle vaadata koduteenuse menetluses kasutatav hooldusplaan ning viia see täielikku vastavusse sotsiaalkaitseministri 29.06.2023 määruses nr 40 „Nõuded koduteenusele“ loetletud koduabi ja isikuabi toimingutega.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Sihver peaspetsialist (järelevalve)