Eelnõu

1

EELNÕU

12.03. 2026

Prokuratuuriseaduse muutmise seadus

§ 1. Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses

kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmiselt:

„(4) Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti Vabariigi territoorium.“;

3) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurörid, “;

4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav

minister. Ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkonnaks on kogu ringkonnaprokuratuuri

tööpiirkond.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmiselt:

„(31) Riigi peaprokurör võib prokuröri nõusolekul laiendada tema tööpiirkonda ka väljapoole

ringkonnaprokuratuuri piirkonda“;

6) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab riigi peaprokurör.

Osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör.

Juhtivprokuröril on õigus ilma konkursita viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas

prokurör ühest osakonnast teise.“;

7) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrgemalseisev prokurör võib kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat

prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv, või

määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse.“;

8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult

elektrooniliste vahendite abil.“;

2

9) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 15 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „tunnustatud jurist“ tekstiosaga „ja kellel

on teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus.“;

11) paragrahvi 151 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse

kandideerimisest või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist.“;

12) paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega

„riigi peaprokurör“;

13) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Enne riigiprokuröri ametisse nimetamiseks esitamist peab riigi peaprokurör ära kuulama

prokuröride konkursikomisjoni arvamuse, mille esitab koos prokuröri ametisse nimetamise

taotlusega valdkonna eest vastutavale ministrile.“;

14) paragrahvi 16 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokuröri,“;

15) paragrahvi 161 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, eriasjade prokurör“;

16) paragrahvi 161 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurör,“;

17) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või

nimetada isikut teist ametiaega järjest.“;

18) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks

aastaks.“;

19) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigiprokurör, ringkonnaprokurör ja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.“;

20) paragrahvi 17 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“;

21) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa

„Eriasjade prokurör;“;

22) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“;

23) Paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab

3

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning on vähemalt kolm aastat tegutsenud

vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus,

Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

ametikohal tegutsenud prokuröri.

(32) Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku

teenistuse kesksel veebilehel.“;

24) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Prokuröri katseaeg

(1) Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt:

1) abiprokurörile üks aasta;

2) ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat.

(2) Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna

eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast

või selle lühendamiseks.

(3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi

peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale.

Riigiprokuröri osas võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku

riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.“;

25) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.;

26) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigi peaprokurör võib Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavatel

prokuröridel suurendada ametipalka kuni 20 protsendi võrra.“;

27) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ametisse nimetatava või üleviidava“;

28) seadust täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:

„§ 224. Prokuröri töötamine osalise töökoormusega

(1) Riigi peaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul

riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega seoses:

1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega;

2) osalise töövõimega;

3) pereliikme hooldamise vajadusega.

(2) Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada

prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetamata juhul.

(3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale

riigiprokurörile vähemalt üks kuu enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust.

Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse

dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

(4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse

proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka.

4

(5) Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga.

Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega prokurör töötab, millisel perioodil

prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema

ametipalk.“;

29) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

„241. Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine

(1) Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena

viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.

(2) Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema nõusolekul prokuröride arvu vähendamise

tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk

koos lisatasudega.“;

30) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 2“;

31) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) madalamalseisvale prokuröri ametikohale viimine kuni kaheks aastaks;“;

32) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

„§ 311. Distsiplinaarsüüteo aegumine

(1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud

kaks aastat või selle avastamisest kuus kuud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:

1) prokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;

2) prokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.“;

33) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo

toimepanemises kahtlustatavale prokurörile kätte viivitamata.;

34) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma

võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega

vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 21 nimetatud käskkirja või korralduse

kättetoimetamise päevast arvates.“;

35) paragrahvi 35 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;

37) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

„§ 471. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu

5

(1) Prokuröri võib teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema

teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele.

(2) Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud

nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri

prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör.

(3) Enne lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või juhtiv riigiprokurör

andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta prokuröri teadmistes ja oskustes näeb ning

määrama mõistliku pikkusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Prokuröri teadmiste ja oskuste ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele vastavuse kontrolli

viib lõikes 2 nimetatud taotluse alusel läbi prokuröride konkursikomisjon.

(5) Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase

ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia

prokurör üle madalamale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada.“;

38) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest vabastamiseks,

loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“;

39) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 50. Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu“;

40) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametiaja lõppemisel nimetab valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri, juhtiva

riigiprokuröri või juhtivprokuröri nende avalduse alusel avaliku konkursita riigiprokuröriks või

ringkonnaprokuröriks.“;

41) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ametiaja lõppemisel vabastab riigi peaprokurör vanemprokuröri ametist ning nimetab ta

avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale

ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks.“;

42) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Prokuröri ametisse nimetamise järel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud alusel

võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 51 alusel määratud arvust.“;

43) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse

tagasi nimetada.“;

44) paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „riigi peaprokuröri“ tekstiosaga „, juhtiva

riigiprokuröri“;

45) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6

„(4) Kui riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud ametikohale nimetamisega, vabastatakse ta

teenistusest.“;

46) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

„§ 511. Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks

(1) Kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest

kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%.

(2) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud prokurör mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus

lõpetatakse, hüvitatakse prokurörile ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud

palgaosa.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa

prokurörile välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse

jõustumisest alates ühe kuu jooksul.”;

47) seadust täiendatakse §-ga 512 järgmises sõnastuses:

„§ 512. Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral

Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist

vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“;

48) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle

viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja digiministeeriumi koosseisus ettenähtud

ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest.“;

49) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Prokuröri üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohale säilib

prokuröripalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikoha palk on kõrgem

prokuröripalgast, makstakse prokurörile kõrgemat palka.“;

50) paragrahvi 521 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu „sisekaitselise

rakenduskõrgkooli“ sõnadega „või avalik-õigusliku kõrgkooli“;

51) seadust täiendatakse §-ga 534 järgmises sõnastuses

„§ 534. Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ning vanemprokuröri ametisse

nimetamise erisused

(1) 2026. a 1. juunil ametis olev viie aastase määratud tähtajaga ametisse nimetatud riigi

peaprokurör loetakse ametisse nimetatuks määratud ajaks seitsmeks aastaks alates ametisse

nimetamise päevast. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokuröri ametikohale teiseks ametiajaks.

(2) 2026. a 1. juunil teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetud juhtiv

riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud alla viie aasta, loetakse

ametisse nimetatuiks viieks aastaks alates nende ametisse nimetamise päevast.

7

(3) 2026. a 1. juunil teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetud juhtiv

riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või rohkem aastat,

loetakse ametisse nimetatuiks kuni 2028.a 1. juunini.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026. a

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026. a

1

Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse prokuratuuriseadust (ProkS). Muudatustega soovitakse suurendada

prokuratuuri vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, muuta riigi peaprokuröri ametiaeg üheks

seitsmeaastaseks perioodiks, kaotada eriprokuröride teenistuskohad. Samuti nähakse ette

juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride ametikohade muutmine tähtajalisteks,

luuakse võimalus ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt

teisele viia. Kavandatud on korrastada distsiplinaarmenetluse regulatsiooni.

Eelnõuga ei suurene inimeste ega ettevõtete halduskoormus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Einar Hillep ([email protected])

koostöös riigi peaprokurör Astrid Asi ([email protected]) ning juhtiv riigiprokurör

Dilaila Nahkur-Tammiksaarega ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse prokuratuuriseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025,

20

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 5 ei ole seaduse väljatöötamiseks

koostatud väljatöötamiskavatsust, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Tegemist on prokuratuuri seesmist töökorraldust

käsitlevate muudatusega.

Lisaks sisaldab eelnõu ka mitmeid normitehnilisi, korrastavaid ja õigusselgust suurendavaid

muudatusi, sealhulgas terminoloogia ühtlustamist ning kehtiva regulatsiooni täpsustamist ja

vastuolude kõrvaldamist. Selliste muudatuste puhul on VTK koostamata jätmine samuti

põhjendatav HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 alusel.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille

vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu

koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

ProkS muutmise eesmärk on ajakohastada olemasolevaid regulatsioone ühtsema ja

paindlikuma prokuröriteenistuse töökultuuri ja õiguskeskkonna saavutamiseks, täpsustada

praktikas tõusetunud küsimusi, parandada prokuröriteenistuse konkurentsivõimelisust.

Muudatustega hõlbustatakse prokuratuuri sisest liikumist, toetatakse riigiasutuste omavahelist

koostööd, mitmekesistatakse riigi poolt väljaõppe saanud professionaalide karjäärivõimalusi

prokuratuuriteenistuses. Avaliku teenistuse seadus (ATS) kehtib samuti prokuröriteenistusele

ProkS-is sätestatud erisustega. Muudatusettepanekute juures arvestatakse kehtiva ATS

2

lähteväärtustega – avatus, läbipaistvus, paindlikkus, professionaalsus, efektiivsus,

asjatundlikkus ja usaldusväärsus. Oluline on täpsustada ProkS-is distsiplinaarmenetluse

läbiviimise regulatsiooni, arvestades juba ATS-is omaksvõetud põhimõtteid. Oluline on, et ka

prokuröriteenistuses oleksid juhtivatel teenistuskohtadel pädevad ja kvalifitseeritud teenistujad.

Tagamaks õiguspärase ootuse printsiibi järgimist, kehtestatakse eelnõuga rakendussäte, mille

kohaselt loetakse hetkel määramata ajaks ametisse nimetatud juhtivad riigiprokurörid ning

vanemprokurörid ametisse nimetatuiks kuni 2028 a juunini kui nad on teenistuses olnud viis

või rohkem aastat. Kui nende prokuröriteenistuse aeg juhtiva riigiprokurörina või

vanemprokurörina on alla viie aasta, loetakse nad ametisse nimetatuiks viieks aastaks alates

nende ametisse nimetamise päevast.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 muudetakse ProkS-i.

ProkS § 2 täiendamine lõikega 3. Probleem on tõusetunud seoses hiljutise politseijuhtide

kohtuasjaga. Riigikohus märkis oma õigeksmõistvas lahendis 1-24-2441 mh seda, et

prokuratuuri kassatsioon põhineb materiaalõiguse ekslikul tõlgendusel ja jääb tagajärjetuks. Ka

kõigi süüdistuses toodud faktiväidete õigsust eeldades ei ole võimalik jõuda järeldusele, et

süüdistatavad panid toime kelmuse ja ametialase võltsimise. Seetõttu ei käsitle kolleegium

järgnevalt kassaatori neid väiteid, mis puudutavad tõendite lubatavust ja kohtute võimalikke

eksimusi tõendite hindamisel.

Tagamaks edaspidi kassatsiooni esitamisele eelnevat põhjalikku kontrolli prokuratuuri poolt

nähakse ette, et prokurör peab arutama küsimust riigi peaprokuröriga või juhtivprokuröriga.

Kuigi prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja

oma veendumuse järgi, võib paratamatult tekkida olukordi, kus juriidilise küsimuse

otsustamiseks on vaja rohkem isikud kaasata kui üks. On ju kohtumenetluses samuti kvaliteedi

ja tulemuslikkuse tagamiseks erinevalt maakohtust, kus otsuse teeb üks kohtunik,

ringkonnakohtus kolmest liikmest koosnev koosseis, veelgi suurem kolleegide kaasamise

võimalus on ettenähtud Riigikohtus. Prokuratuuris sellist kollektiivset lähenemist kehtivas

seaduses ei ole ette nähtud. Nii võibki tekkida olukord, kus keerulistes juhtumites jääb prokurör

üksi, kuigi esindab prokuratuuri kui organisatsiooni. Tõhustamaks prokuratuuri kui terviku

vastutust nähakse kassatsiooni esitamisel ette senisest palju suurem riigi peaprokuröri ning

juhtivprokuröri vastutus. Eesmärk on parandada oluliselt prokuratuuri töökorraldust ning viia

edaspidi sarnaste olukordade esinemine miinimumini.

ProkS § 4 täiendamine lõikega 4. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada seaduse tasandil

Riigiprokuratuuri tööpiirkonda nii, et selleks loetakse terve Eesti Vabariigi territoorium.

Riigiprokuratuuri menetletavad kriminaalasjad on maakonnaülesed ja katavad kogu Eesti

Vabariigi territooriumi.

Muudatus on vajalik, kuna hetkel ei ole Riigiprokuratuuri tööpiirkonda määratletud ei ProkS-s

ega ka prokuratuuri põhimääruses. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis täitma kogu oma

tööpiirkonna ulatuses, mitte üksnes enda ametikoha asukohaks olevas omavalitsusüksuses.

Oluline ongi siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond erineb töökoha asukohast. Vastavalt ATS

§ 26 lõike 1 punktile 6 loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsusüksuse

1 1-24-244/85

3

territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. TLS § 20 teise lause kohaselt

eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.

Töötaja igapäevase töö asukoha määramist on võimalik teha sisemise töökorralduse raames

(seda võib teha ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjas vms). Seega tuleneb nii ATS-ist kui

TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud kohaliku omavalitsuse

tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult poolte kokkuleppel.

Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi – näiteks avaliku teenistuse

seaduse (edaspidi ATS) §-s 44 sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude

hüvitamist. Tööülesannete täitmisel väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega.

Seega ei tähenda asjaolu, et tööpiirkonda määratletakse Eesti Vabariigi territooriumina, nagu ei

oleks võimalik põhjendatud juhtudel hüvitada tööülesannete täitmise kulusid (näiteks

transpordikulud).

ProkS § 5 lõike 2 muutmine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja

karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE2) loodud

eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile.

Nimelt loodi 2004. aastal ringkonnaprokuratuuridesse eriasjade prokuröri ametikohad, mille

puhul on tegemist erinevatele kuriteoliikidele spetsialiseerunud prokuröridega. Loomise ajal

olid nimetatud ametikohad kõrgema ametipalgaga ja nende sisuks oli tegelemine raske

korruptsiooni ning kuritegelike ühendustega seotud kuritegudega, kusjuures eriasjade prokuröri

tööpiirkonnaks oli mõeldud kogu ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond. Eriasjade prokuröri

ametikoht kui selline on end ammendanud seoses raskete ja peitkuritegude osakondade

loomisega igas piirkonnas. Nii tegelevad juba praegu ringkonnaprokurörid spetsiifiliste

kuriteoliikidega nagu narkokuritegevus, k.a. organiseeritud narkokuritegevus, Kaitsepolitsei

uuritavad kuriteod jne. Töö on ühtlustunud ja spetsiifilisi ülesandeid, mis kuidagi eristuksid

ringkonnaprokuröri tööst, eriasjade prokuröril ei ole. See tähendab, et praegu teevad eriasjade

prokurörid ringkonnaprokuratuurides tavalise ringkonnaprokuröri tööd, mistõttu pole

põhjendatud neid ametikohti tasustada tavalise ringkonnaprokuröri tööga võrreldava töö

tegemise eest kõrgema ametipalgaga.

Seda, et eriasjade prokuröride ametikohad ei õigusta praktikas enda olemasolu, näitab ka

asjaolu, et käesolevaks ajaks neljast ringkonnaprokuratuuridesse loodud eriasjade prokuröri

kohast ei ole enam ühtegi reaalselt täidetud.

Oluline on silmas pidada ka seda, et reaalsuses on praeguse töökorralduse järgi kõige

keerulisemad kriminaalasjad konsolideeritud Riigiprokuratuuri. Lisaks on tänaseks loodud

majandus- ja korruptsiooniasjade ringkonnaprokuratuur, mille struktuuri liikusid ka mõlemad

senised eriasjade prokurörid. Eriasjade prokuröre käesoleval hetkel tegelikult prokuratuuris

enam ei ole. Selline tööjaotus oli ajale jalgu jäänud mh juba põhjusel, et eriliselt kaalukate

asjade puhul võib olla vajadus suurema meeskonna järgi ning kriminaalmenetluse juhtimiseks

ei piisa üksnes ühest ükskõik kui võimekast prokurörist.

ProkS § 5 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärgiks on anda valdkonna eest vastutavale

ministrile volitusnorm ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestamiseks, mis seni

on toimunud Vabariigi Valitsuse määrusega3. Reaalsuses on paindlikum see, kui selliste

2 Eelnõu - Riigikogu 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024012

4

otsustuste tegemine on justiits- ja digiministri kui valdkonnaga vahetult kursis oleva ministri

pädevuses.

Samuti on muudatuse eesmärgiks sätestada seaduse tasandil see, et ringkonnaprokuratuuri

prokuröri tööpiirkonnaks on kogu ringkonnaprokuratuuri piirkond. Tööülesandeid peab töötaja

olema valmis täitma kogu oma tööpiirkonna ulatuses. Oluline on siinkohal silmas pidada, et

tööpiirkond erineb töökoha asukohast. Vastavalt ATS § 26 lõike 1 punktile 6 loetakse ametikoha

asukohaks kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine

toimub. TLS § 20 teise lause kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku

omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoha määramist on võimalik teha

sisemise töökorralduse raames (seda võib teha ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjas vms).

Seega tuleneb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud

kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult poolte

kokkuleppel.

Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi – näiteks avaliku teenistuse

seaduse (edaspidi ATS) §-s 44 sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude

hüvitamist. Tööülesannete täitmisel väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega.

Seega ei tähenda asjaolu, et tööpiirkonda määratletakse kogu ringkonnaprokuratuuri

territooriumina, nagu ei oleks võimalik põhjendatud juhtudel hüvitada tööülesannete täitmise

kulusid (näiteks transpordikulud).

ProkS § 5 täiendamine lõikega 31. Muudatuse eesmärgiks on sätestada seaduse tasandil

võimalus paindlikumaks töökorralduseks, kuna prokuröridel võib tekkida vajadus osaleda

mõne teise ringkonnaprokuratuuri piirkonnas toimuvas menetluses.

Nimelt on senises praktikas kõige sagedasem see, kui prokurör vahetab tööpiirkonda ehk asub

tööle teise ringkonnaprokuratuuri, kuid menetleb oma pooleliolevaid kohtuasju veel vanas

piirkonnas edasi. Esineb koguni näiteid, kus kaitsjad on sellisele korraldusele vastuväiteid

esitanud, samas puuduvad igasugused mõistlikud argumendid, miks prokurör ei võiks

prokuratuuri ehk riigi esindajana menetleda mõnes muus piirkonnas toimuvat kriminaalasja.

Seetõttu on õigusselguse huvides põhjendatud seaduse tasandil prokuratuuri töökorralduse

reaalsetele vajadustele vastava paindliku võimaluse sätestamine. Samuti võimaldab kavandatav

säte täitmata ametikohtade tõttu tulenevat töökoormust leevendada ka teise piirkonna

prokuröride abiga.

Lisaks võib suuremahuliste ja keerukate asjade puhul tekkida vajadus määrata asjaga tegelema

mitu prokuröri. Mõistlikum on seda teha sama valdkonna, kuid mitte tingimata sama piirkonna

prokuröridega.

ProkS § 5 lõike 4 muutmine. Muudatus on tingitud asjaolust, et seni kehtinud ProkS § 5 lõike

4 tekst oli ajale jalgu jäänud. Prokuratuuris ei ole enam piirkondlikke osakondi, aga kehtinud

seaduse loogika lähtus eeldusest, et eksisteerivad piirkondlikud osakonnad.

Kuna ringkonnaprokuratuuri osakondadeks jaotumine on valdavalt töökorraldusliku iseloomu

ja tähtsusega küsimus, on põhjendatud jätta selle otsustamine senise valdkonna eest vastutava

ministri asemel peaprokuröri pädevusse. Ühtlasi on optimaalse töökorralduse tagamiseks

põhjendatud anda ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri pädevusse õigus prokuröri

üleviimiseks sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ühest osakonnast teise. Küll aga, nagu

eelnevalt korduvalt märgitud, ei ole võimalik ilma prokuröri nõusolekuta muuta tema

ametikoha asukohta.

5

ProkS § 10 muutmine. Säte reguleerib teenistusalast asendamist. Muudatusega kaotatakse

seadusest piirang, mille kohaselt võib riigi peaprokurör või juhtivprokurör vaid mõjuval

põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat

prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv.

Edaspidi on asendamine võimalik alati, kui kõrgemalseisev prokurör peab seda vajalikuks ja

mõistlikuks. Eelkõige tagab see olukorra, kus tulenevalt kriminaalmenetluse käigust,

vajadusest, otstarbekusest saab juht asendada prokuröri teise prokuröriga või otsustada ise, et

konkreetset kriminaalasja nt edasi ei kaevata. ProkS § 1 lõike 11 kohaselt on prokuratuur oma

seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes ProkS-ist, muudest

seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. ProkS § 2 sätestab, et prokurör on oma

ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.

Siinkohal tekib vastuolu, kus prokuratuuri seisukohalt võib olla mõistlik õigeksmõistva

kohtuotsuse peale edasikaebamisest loobuda, kuid samas konkreetne prokurör on veendunud,

et edasikaebamine on õigustatud. Eelnõuga kavandatav muudatus tagab selle, et prokurör võib

jääda oma veendumuse juurde, kuid juhul, kui nt riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri

arvamuse kohaselt ei ole õigustatud kriminaalmenetluse jätkamine, saab juht asuda prokuröri

asemele ning prokuratuuri nimel jätkuvalt sõltumatult tegutsedes otsustada, kuidas

kriminaalmenetluses edasi käituda. Asendamist eraldi põhjendama ei pea.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 kohaselt juhul, kui kohtumenetluse pool esimese

astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. KrMS § 17 toob välja, et

kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja

ja kolmas isik. Seega esindab ja otsustab menetluses edasikaebamise sõltumatu prokuratuur,

mitte konkreetne prokurör. Ükski prokurör ei peaks seega tundma end ebamugavalt, pidama

end seadusega vastuolus käituvaks, kui vaatamata tema veendumusele prokuratuur kui

kriminaalmenetluses olev sõltumatu pool otsustab juhtide tasemel teisiti.

ProkS § 13 täiendamine lõikega 4. Muudatuse eesmärgiks on kaasajastada ja viia praktiliste

vajadustega kooskõlla prokuröride üldkogu korralduslikud sätted. Muudatusega sõnastatakse

seaduse tasandil, et prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või

täielikult elektrooniliste vahendite abil. 2020. aastal alanud Covid-19 pandeemia ja sellest

tulenev vajadus tööprotsesside ning elektrooniliste vahendite töökorralduses kasutamise

ümbermõtestamiseks tõi kaasa ka üldise suurema tendentsi tehnoloogiliste arengute ja

digitaliseerimise suunas. Sellega on kaasnenud loomulik vajadus prokuratuuri sisemisi

korralduslikke protsesse kaasajastada. Analoogne lähenemine on kohtunike täiskogu osas

ettenähtud kohtute seaduses (KS § 38 lg 21)4.

ProkS § 15 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal

prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu

numbrit 198 SE5) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest läbivalt välja

jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS § 15 lõike 8 täiendamine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib riigi peaprokuröriks

nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Riigi peaprokurör on tegelikult tippjuht ja

tal peaks eelduslikult olema ka vastav kogemus, oskused ja omadused. Seetõttu lisatakse nõuete

hulka ka nõue omada piisavat juhtimiskogemust.

4 Kohtute seadus–Riigi Teataja 5 Eelnõu - Riigikogu

6

ATS § 10 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Avaliku teenistuse

tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise

kord6“ (edaspidi VV määrus) . Viidatud VV määruse § 2 kohaselt peab tippjuhil olema

teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus. Minister

võib oma valitsemisala tippjuhile ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestada

täpsustavaid nõudeid.

Tippjuhi kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis,

mille on heaks kiitnud avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Kompetentsimudel on

avalikustatud Riigikantselei veebilehel7.

Kuigi ProkS ei kohusta otseselt riigi peaprokuröri valima konkursiga, kehtivad tema kui

tippjuhi tegevusele siiski üldised põhimõtted, nt arendamine ja hindamine. See tuleneb eespool

viidatud VV määruse § 1 lõikest 5. Tippjuhi arendamise eesmärk on toetada valitsuse ja vastava

valitsemisala, valdkonna ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Tippjuhtide

kompetentsikeskus nõustab tippjuhti tema arendamisel ja korraldab asjakohaseid

arendustegevusi, sealhulgas koolitusi, konsulteerimist, mentorlust, stažeerimist ning

arenguprogramme. Arendustegevustes osalemine kuulub tippjuhi teenistuskohustuste hulka.

Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord ametiaja

jooksul. Hindamist korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus. Arengu- ja hindamisvestluse riigi

peaprokuröriga viib läbi justiits- ja digiministeeriumi kantsler (VV määruse § 7 lõige 2)

ProkS § 151 lõike 21 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, kus

täpsustatakse, et säilitatavad andmed on taustakontrolli käigus kogutavad. Säilitama ei peaks

mitte ainult isikuankeedi andmeid, vaid kõiki taustakontrolli käigus kogutud andmeid.

IKÜMi ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peab norm, mis näeb ette

isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning inimesele mõistlikult ettenähtav, s.t

taustakontrollile allutataval isikul peab olema võimalus aru saada, mida temalt oodatakse (st

mis kriteeriumidele vastavust kontrollitakse) ning isik peab saama ette näha, et tema suhtes

taustakontroll tehakse ning andmeid kogutakse.

Taustakontroll põhineb prokuröriteenistusse kandideeriva isiku poolt prokuröride

konkursikomisjonile ProkS § 15 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuandmete ankeedi ja

korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni

kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga esitatud dokumentidel, mille käigus

hinnatakse ametisse kandideeriva isiku ametisse sobivust tuginedes ProkS §-s 15 sätestatud

prokurörile esitavatele nõuetele. Eelnimetatud norm annab andmetöötlejale volituse töödelda

ProkS § 151 nimetatud isikute kohta andmeid mis iganes andmekogust.

Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete

täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister, mis nõuab

käesoleval ajal prokuröriteenistusse kandideeriva isiku poolt järgnevate andmete esitamist:

- isikusamasuse tuvastamise andmed (ees- ja perekonnanimi (sh endised nimed ja nimede

muutmise põhjus); sünniaeg, sünnikoht; isikukood; kodakondsus; isikut tõendava

6 Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise

kord–Riigi Teataja 7 Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel | Riigikantselei

7

dokumendi andmed);

- kontaktandmed (elukoht; varasemad elukohad viimasel 10 aastal; telefoninumber; e-

postiaadress; igapäevases kasutuses olevate elektrooniliste foorumite, blogide, isiklike

kodulehtede ja suhtlusvõrgustike nimed ja kasutajanimed);

- haridus- ja töökäik;

- keelteoskus;

- seotud inimesed (sugulased ja hõimlased: abikaasa või elukaaslane; vanemad ja

kasuvanemad; lapsed ja kasulapsed; vennad ja õed; abikaasa või elukaaslase vanemad,

õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed; eestkoste- ja

hooldusalused; inimesed, kellega seoseid peab kandidaat prokuröri ametist lähtuvalt

vajalikuks välja tuua) ;

- andmed karistuste ja käimasolevate menetluste kohta;

- muu informatsioon (andmed viimase 10 aasta jooksul psühhiaatrilisel ravil viibimise

kohta (sh raviasutuse nimetus, raviaeg, muud tähtsust omavad asjaolud); andmed

alkoholismiprobleemi ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete kasutamise kohta;

isiku kinnitus tema tervisega seotud asjaolude kohta, mis võivad takistada prokurörina

töötamist); muud asjaolud või seletused, mida kandidaat peab oluliseks (kas kandidaat on

viimase viie aasta jooksul külastanud kasiinot või mõnda muud hasartmänguasutust vms).

Taustakontrolli käigus kogutud andmeid on vajalik säilitada viis aastat prokuröriteenistusse

kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist, eelkõige põhjusel, et kogutud

andmed võivad olla vajalikud võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel (nt võimalik tekkiv

vaidlus tööandja ning teenistusest vabastatud isiku teenistusest vabastamise põhjuste, millisel

juhul peab tööandja säilitama andmed, et vabastamise õiguspärasust oleks võimalik kontrollida

kuni (kohtu)vaidluse lõpuni). Lisaks võib kogutud andmeid olla vaja ka muude menetluste

läbiviimiseks (näiteks haldus- või teenistuslik järelevalvemenetlus). Samuti oleks ProkS-s

sätestatud taustakontrolli käigus kogutud andmete 5-aastane säilitustähtaeg sama teistes

seadustes (PPVS, PääS, KalS) taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtajaga.

ProkS § 151 lõike 3 muutmine. Muudatusega viiakse prokuröriteenistusse kandideeriva isiku

sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi

kinnitamine riigi peaprokuröri pädevusse, kuna puuduvad igasugused kaalukad põhjused, miks

sellist asutuse sisemist töökorraldust peaks teostama ministri volitusnormiga. Korraldus, kus

isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitamine toimub peaprokuröri pädevuses,

võimaldab asutust operatiivselt juhtida.

ProkS § 16 lõike 2 muutmine. Paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse kohustusega enne

riigiprokuröri ametisse nimetamiseks esitamist ära kuulata prokuröride konkursikomisjoni

arvamus. Riigiprokuröri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri

ettepanekul.

ProkS § 18 lõige 3 lubab riigiprokuröri avaliku konkursita ametisse nimetada. See tähendab, et

avaliku konkursi korraldamine on jäetud riigi peaprokuröri otsustada. Viimastel aastatel on

jäetud avalikud konkursid reeglina korraldamata, põhjendusega, et sobivaid kandidaate ei ole.

Seetõttu on esitatud ettepanek konkreetsele prokurörile või advokaadile, kelle kandidaat

esitatakse justiits- ja digiministrile kinnitamiseks. Sellise korralduse puhul on kandidaadi

valimine, tema nõuetele vastavuse hindamine nii avalikkuse ees kui ka prokuratuurisiseselt

läbipaistmatu.

2014. a tehti muudatused justiitsministri 28.05.2013 määruses nr 19 „Prokuröride konkursi

8

korraldamise ja konkursil osalejatele esitatavad nõuded8”. Määruse väljatöötamise eesmärk oli

tulenevalt Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO

(Group of States Against Corruption) neljandas hindamisvoorus Eestile esitatud soovitustest

kehtestada prokuröride edutamisele objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid.

Hindamisvoor käivitati 1.01.2012 ning see keskendus korruptsiooni ennetamisele Riigikogu

liikmete, kohtunike ja prokuröride hulgas. Eestile tehti ettepanek suurendada prokuröride

edutamise ühetaolisust, ennustatavust ja läbipaistvust (aruande punkt 166).

Tegelikkuses puudub avalikkusel teave ja kontroll selle kohta, kuidas riigi peaprokurör

28.05.2013 määruses nr 19 toodud nõudeid kandidaadi leidmisel hindab ja kontrollib.

Probleemile juhtis tähelepanu ka 2024.a kevadel justiits- ja digiministeeriumis läbiviidud

teenistuslik järelevalve, mille eesmärgiks oli hinnata prokuratuuri juhtimise ja arendamise

seaduslikkust ja otstarbekust, sh tulemuslikkust. Järelevalve tulemused ja ettepanekud avaldati

18.04.249 ning selle käigus leiti, et kaaluda tuleb prokuratuuri värbamis- ja

konkursikorralduse ning karjäärisüsteemi muutmist (aruande p 4.7.):

Edutamine kõrgematele ametikohtadele toimub peaprokuröri äranägemisel. Kõik

intervjueeritavad nimetati oma juhtivale ametikohale peaprokuröri ettepanekul. Millistel

kaalutlustel või analüüsidele tuginevalt peeti just seda konkreetset inimest parimaks

kandidaadiks võrreldes teistega, jäi selgusetuks.

Konkursi korraldamise praktika puudumise tõttu võib jääda kasutamata organisatsioonis peituv

potentsiaal ja sellest võib johtuda ka rahulolematus. Avalikus teenistuses kohasem praktika on

anda kõikidele teenistujatele võimalus oma kandidatuuri üles seadmiseks konkursi kaudu.

Praegune süsteem ei ole kooskõlas rahvusvaheliste soovituste ja standarditega, mis rõhutavad

prokuröride ametisse nimetamisel vajadust läbipaistvuse, selguse ja sõltumatuse järele. Nagu

juba eelpool mainitud, on prokuröride edutamise ja karjäärisüsteemi kohta GRECO teinud

Eestile etteheiteid.

Euroopa Nõukogu Euroopa Prokuröride Konsultatiivnõukogu (CCPE) arvamuses nr 19

prokuratuuride juhtimise kohta, mis tagaks nende sõltumatuse ja erapooletuse (p-des 57-60), on

märgitud:

Liikmesriikidelt oodatakse seetõttu, et prokuröride värbamise menetlused oleksid

konkurentsipõhised, teenetel põhinevad ning sisaldaksid kaitsemeetmeid mis tahes lähenemise

vastu, mis soosib või muul viisil arvestab poliitilisi või muid sobimatuid kaalutlusi.

Prokuröride staatus, sõltumatus, värbamine ja karjäär peaksid sarnaselt kohtunike omaga olema

selgelt seadusega sätestatud ning juhitud läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumidega.

Jurisdiktsioonides, kus peaprokuröridel on pädevus prokuröride värbamisel (olenemata sellest,

kas neil on avaliku teenistuja staatus – sõltuvalt riigi õigussüsteemist), peaksid nad oma

pädevuse piires tagama, et selline värbamine viiakse ellu kandidaatide oskuste, teenete, aususe,

eetiliste väärtuste ja muude objektiivsete kriteeriumide alusel ning oleks vaba igasugusest

diskrimineerimisest. Tuleb vältida värbamisi, mis tuginevad liigsele kaalutlusõigusele või

toimuvad väljaspool eelnevalt kindlaksmääratud menetlusi.

8 Justiitsministri 28. mai 2013. a määruse nr 19 „Prokuröride konkursi korraldamise ja konkursil osalejatele

esitatavad nõuded” muutmine–Riigi Teataja 9 Aruandega saab täismahus tutvuda justiits- ja digiministeeriumi kodulehel.

9

Eelkõige jurisdiktsioonides, kus peaprokuröridel on pädevus prokuröride või prokuratuuri

töötajate värbamisel, tuleks tagada, et:

- nii esmane ametisse nimetamine kui ka ametikõrgendus põhineksid selgetel, täpsetel ja

ühtsetel valikumenetlustel ja kriteeriumidel, eelkõige teenetel, mis on seaduses

sätestatud;

- prokuröride või prokuratuuri töötajate karjäär ja nende ametialased küsimused oleksid

juhitud läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumidega, nagu pädevus koos kogemusega,

vältides liigset kaalutlusõigust ja isiklikke või muid kallutatud eelistusi;

- liikuvus põhineks eeskätt prokuratuuri vajadustel ning seda juhiksid teadaolevad ja

objektiivsed kriteeriumid, nagu pädevus ja kogemus.

ProkS § 16 lõike 2 muudatusega tagatakse, et isegi juhul, kui riigiprokuröri leidmiseks ei

korraldata avalikku konkurssi, hindab peaprokuröri poolt valitud kandidaati prokuröride

konkursikomisjon, kelle koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör,

kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli

õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja valdkonna eest vastutava ministri

määratud Justiits- ja Digiministeeriumi ametnik (ProkS § 43 lõige 2)10.

ProkS § 16 lõike 5, § 161 lõigete 2 ja 3 muutmine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal

prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu

numbrit 198 SE11) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta

viited eriasjade prokurörile.

ProkS § 17 lõike 1 muutmine. Kehtiva õiguse kohaselt nimetatakse riigi peaprokurör ametisse

viieks aastaks. Samuti võib teda ka teiseks järjestikuseks ametiajaks tagasi nimetada. Tagamaks

peaprokuröri ametikoha võimalikult suur sõltumatus, on põhjendatud pikendada ametiaega

seniselt viielt aastalt seitsmele aastale, kuid samas kaotada võimalus mitmekordseks

järjestikuseks ametiajaks. Tegemist on analoogse tähtajaga, mis on kohtu esimeestel. Nii

nimetatakse KS § 12 lõike 1 kohaselt maakohtu esimees ametisse seitsmeks aastaks. Kedagi ei

tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku (§ 12 lõige 10)12. Sarnane

tähtaeg kehtib ka halduskohtu esimehele ja ringkonnakohtu esimehele (KS § 20 lõige 1, § 24

lõige 1).

ProkS § 17 täiendamine lõikega 11. Muudatusega kehtestatakse sarnaselt senisele

juhtivprokuröri ametikohale ka juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohtadele

tähtaegsus. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride ametikohad muudetakse tähtajaliseks.

Oluline on märkida, et juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohale võib isikut valida

korduvalt, kuna nende puhul ei ole erinevalt nt peaprokuröri ametikohast arvestatavat poliitilise

mõjutamise ohtu. Kui isik on ennast võimeka juhina tõestanud, siis ei ole kaalukaid põhjuseid,

miks ta ei võiks üle ühe ametiaja vastaval ametikohal töötada.

ProkS § 17 lõike 2 muutmine. Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri jaoks kehtiv

olukord ei muutu. Muudetavast sättest kustutatakse viited eriasjade prokurörile ja juhi

ametikohtadele.

10 Prokuratuuriseadus–Riigi Teataja 11 Eelnõu - Riigikogu 12 Kohtute seadus–Riigi Teataja

10

Muudatusega kehtestatakse juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohtadele sarnaselt

senisele juhtivprokuröri ametikohale tähtaegsus. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride

ametikohad muudetakse tähtajaliseks. Kui seni nendel ametikohtadel töötanud prokurörid pole

enda tähtajalisele ametikohale üleviimisega nõus, siis nad koondatakse.

Oluline on märkida, et juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohale võib isikut valida

korduvalt, kuna nende puhul ei ole erinevalt nt peaprokuröri ametikohast arvestatavat poliitilise

mõjutamise ohtu. Kui isik on ennast võimeka juhina tõestanud, siis ei ole kaalukaid põhjuseid,

miks ta ei võiks üle ühe ametiaja vastaval ametikohal töötada. Samuti kaotatakse eelnõuga

eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest kaotada viited eriasjade prokurörile.

ProkS § 17 lõike 3, § 18 lõigete 1 ja 2 muutmine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal

prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu

numbrit 198 SE13) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest läbivalt välja

jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS § 18 täiendamine lõikega 31. Muudatuse kohaselt võib prokuröri ametikohale avalikku

konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud

nõuetele ning on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna,

kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või

õiguskantslerina. Samuti kuuluvad loetelusse riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör,

riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör.

Muudatus võimaldab laiendada isikute ringi, kellele saab teha ettepaneku tulla määratud ajaks

prokuratuuriteenistusse, andmaks teenistusele juurde täiendavat väärtust. Juhul, kui tegemist on

riigiprokuröri ametkohaga, siis peab riigi peaprokurör enne kandidaadi ministrile esitamist

küsima arvamust ka prokuröride konkursikomisjonilt. See tuleneb eelnõus kavandatavast § 16

lõike 2 muudatusest.

ProkS § 18 täiendamine lõikega 32. Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud

teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Muudatus tagab selle, et

kõigil asjast huvitatud prokuröride, vandeadvokaatidel, kohtunikel on võimalik huvi korral

võtta ühendust riigi peaprokuröriga ning konsulteerida võimaliku kandideerimise osas.

Avalikku konkurssi küll ei korraldata, kuid sellest hoolimata on avalikkusele antud teave

võimalikust vabast kohast.

ProkS täiendamine §-ga 211. Seni kehtinud regulatsiooni järgi reguleerib prokuröri katseaja

kestust ATS § 24 lõige 2, mille kohaselt ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab

ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates.

Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool

tema teenistustähtajast.

Nelja kuu pikkune katseaeg ei võimalda abiprokuröri, ringkonnaprokuröri ega ka riigiprokuröri

ametikohal adekvaatselt hinnata katseaja eesmärke, mis on sedastatud ATS § 24 lõikes 1.

Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused

vastavad piisavalt kõnealuse seadusega või kõnealuse seaduse alusel teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele või sama seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse

eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

13 Eelnõu - Riigikogu

11

Abiprokuröri katseajaks nähakse ette üks aasta. Ringkonna- ja riigiprokurörile abiprokurörist

pikema katseaja ehk üks aasta versus kaks aastat sätestamine on põhjendatud, kuna

abiprokuröride töö iseloom seisneb lihtsamate ülesannete täitmises, mille puhul on ühe aastaga

võimalik saada ettekujutus sellest, kas isik on võimeline ametikohal nõuetekohaselt hakkama

saama. Ka kriminaalmenetlused, mida abiprokurör iseseisvalt juhib, on valdavalt sellise

kestusega, et üheaastase katseaja põhjal saab tema ametikohale sobivuse kohta põhjendatud

järeldusi juba teha. Ringkonna-ja riigiprokuröri oluliselt komplitseerituma ja vastutusrikkama

töö puhul ei ole võimalik ühe aastaga saada adekvaatset ülevaadet selle kohta, kas isik on

võimeline antud ametikohal vajaliku kvaliteediga töötama – eelkõige puudutavalt keeruliste

menetluste juhtimist ja kohtus üldmenetlustes riikliku süüdistuse esindamist.

Oluline on see, et prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri

kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle

kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. Selleks peab peaprokurör vastavalt

vajadusele kokku kutsuma konkursikomisjoni, kellele esitab põhjendused, miks isik tuleks

katseajast vabastada või katseaega lühendada.

Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi

peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale.

Riigiprokuröri osas võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku

riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.

ATS-is sätestatud üldisest neljakuulisest katseajast pikemat katseaega rakendatakse nt

vanglaametnikule. Vanglaametniku ametisse nimetamisel kohaldatakse talle VangS § 121

kohaselt katseaega pikkusega kuni üks aasta14. Ka kohtuniku puhul on teda võimalik ametist

vabastada ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist (KS § 99

lõige 1 punkt 3)15.

ProkS § 22 lõike 2 punkti 5 kehtetuks tunnistamine. Eelnõuga kaotatakse 2004. aastal

prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu

numbrit 198 SE16) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest läbivalt välja

jätta viited eriasjade prokurörile.

ProkS § 22 lõike 4 muutmine. Puuduvad kaalutlused, miks oleks põhjendatud Viru

Ringkonnaprokuratuuri Ida- Viru maakonna prokuröridel ametipalga suurendamine siduda

ainult ametisse nimetamise või üleviimisega. Selline kitsendus toob kaasa ebavõrdse

kohtlemise analoogset tööd tegevate juba ametisse nimetatud prokuröridega. Samuti ei ole

põhjendatud piirata seda palga suurendust ajaliselt nelja aastaga, mistõttu kaotatakse seadusest

vastavad kitsendused. Ühtlasi on mõistlik kehtestada ametipalga suurendamise võimalus

protsendiga ametipalgast, mitte konkreetse rahalise väärtusega.

Ametipalga suurendamine on põhjendatud, kuna Ida-Viru maakonnas on äärmiselt raske täita

prokuröride ametikohti, sest kohapealne elanikkond ei ole kas sellest ametist huvitatud või neil

ei ole võimalik sellele ametikohale tööle asuda. Kohad on täitmata, konkursid ebaõnnestuvad

sageli juba mitme aasta lõikes, kuna kandidaate ei ole. Ida-Viru maakonda mujalt piirkondadest

tööle asuvad prokurörid otsivad praktiliselt kohe väljundeid, et oma elukoha piirkonda tagasi

14 Vangistusseadus–Riigi Teataja 15 Kohtute seadus–Riigi Teataja 16 Eelnõu - Riigikogu

12

minna. Lisaks väärib märkimist, et regionaalne palga erisus on olemas mitmel muul ametikohal,

kellega tööjõu pärast tuleb ka Prokuratuuril konkureerida – nt Viru vanglas, PPA-s, alates 2023.

aasta sügisest ka õpetajatel.

Üldiselt on prokuratuur aga seisukohal, et pelgalt ProkS muudatuse asemel, millega suurendada

ametipalka Viru Ringkonnaprokuratuuris töötavatel prokuröridel, tuleks leida avaliku sektori

jaoks terviklik lahendus, mitte jätkata olukorraga, kus kõigil sisejulgeolekuga tegelevatel

asutustel ja Haridus- ning Teadusministeeriumil on erinev lähenemine.

Eesti territooriumi haldusjaotus, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste

piiride ja nimede muutmise alused ja kord on kehtestatud Eesti territooriumi haldusjaotuse

seadusega (ETHS)17 . ETHS-i § 3 lõike 2 alusel on Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a

määrusega nr 159 heaks kiidetud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine18“.

Viidatud määruse kohaselt kuuluvad Ida- Viru maakonda Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu,

Sillamäe, valdadest Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse.

ProkS § 22 lõike 5 muutmine. Muudatus on seotud § 22 lõikes 4 tehtuga ehk sättest kaotatakse

seotus üleviimisega või ametisse nimetamisega.

ProkS täiendamine §-ga 224. Seadusse kavandatakse sätestada prokurörile võimalus töötada

osalise töökoormusega. Säte on analoogne KS19 §-ga 371. Säte on oluline tööjõu hoidmiseks ja

optimaalseks rakendamiseks. Praktikas tekitab senine jäik töökorraldus probleeme, kuna isikud

võivad küll soovida prokuröri ametikohal töötada, kuid see ei ole võimalik näiteks alla

kolmeaastase lapse või pereliikme hooldamise vajaduse või osalise töövõime tõttu. Selle

probleemi lahendamiseks on põhjendatud kehtestada ProkS § 224 lõige 1, mille kohaselt

võimaldab riigi peaprokurör juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul

riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega seose alla

kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega (p 1), osalise töövõimega (p 2) ja pereliikme

hooldamise vajadusega (p 3).

Tänapäeva paindlik elukorraldus tähendab ka seda, et prokuröril võib seoses enesetäienduse

jms põhjuselt olla ajutiselt vajadus väiksema koormusega töötamiseks. Kehtestatav ProkS 224

lõige 2 näeb ajutise lahendusena ette, et riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva

riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka

kõnealuse paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul.

Küll aga ei saa juhi töö iseloomust ja vastutuse määrast olenevalt võimalikuks pidada juhtival

ametikohal töötava prokuröri (nt juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör) osalist töökoormust, kuna

juhi kohaoleku ning kättesaadavuse vajadus on pidev.

ProkS täiendamine §-ga 241. Täiendus on koostatud KS § 86 eeskujul20 (Riigikogus kandis

eelnõu numbrit 607SE).21 Sarnaselt kohtunikele on ka prokuröride arvu vähendamise puhul

vaja sätestada ametist vabastatavatele prokuröridele analoogsed sotsiaalsed garantiid. Kui

tehakse poliitilisel tasandil otsustus selle kohta, et prokuröride arvu vähendada, peavad

vastavatel prokuröridel eksisteerima tagatised – milleks on hüvitis kuue kuu ametipalga

17 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus–Riigi Teataja 18 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine–Riigi Teataja 19Kohtute seadus–Riigi Teataja 20 Kohtute seadus–Riigi Teataja 21 Eelnõu - Riigikogu

13

suuruses.

ProkS § 30 lõike 3 muutmine. Kehtivas ProkS § 30 lõikes 3 on ebatäpsus. Selles märgitu

kohaselt keelab minister peaprokuröril haldusaktiga paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kõrvaltegevuse, kui sellele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete

täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. See viide peaks siiski olema paragrahvi

lõikele 2, sest lõikes 1 ei käsitleta kõrvaltegevusi, vaid sätestatakse üksnes keeld kuuluda

erakonda.

ProkS § 31 lõike 3 täiendamine punktiga 31. Muudatusega sätestatakse ühe võimaliku

prokuröri distsiplinaarkaristusena ka võimalus viia prokurör madalamale ametikohale.

Tegemist on seni puuduoleva distsiplinaarmeetmega, millel tulenevalt prokuröriameti

ainulaadsest olemusest (riikliku süüdistuse esindamine ja kriminaalmenetluste juhtimine) ei ole

teistes seadustes analooge. Hetkel võimaldab ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsioon

nõuetele mittevastava ringkonnaprokuröri ainult ametist vabastada – seda ka näiteks siis, kui

isik on töötanud aastaid edukalt abiprokurörina, võitnud ringkonnaprokuröri konkursi, kuid

siiski sellel ametikohal mitte hakkama saanud.

Madalamale ametikohale viimine on tähtajaline ehk kaks aastat. See ajavahemik on valitud

kooskõlas katseaja tähtajaga, mis vastutusrikkamatel ametikohtadel (ringkonnaprokurör ja

riigiprokurör) on kaks aastat.

ProkS täiendamine §-ga 311. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Kehtiva ProkS

§ 35 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb

lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. Kehtiva

ATS-i § 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul

distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel

päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub.

Tekkinud paralleelsele regulatsioonile on viidanud Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis

lahendis nr 3-15-298222, et prokuröridele distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad tulenevad

üksnes ATS-i suhtes eriseaduseks olevast ProkS-st ning ATS § 77 ei kuulu prokuröride suhtes

kohaldamisele (vt lahendi p 12). Samas ei ole ProkS-is sätestatud analoogset regulatsiooni ATS

§ 77 lõikega 2, mis näeb ette tingimused tähtaja kulgemise peatumiseks. Kuna

distsiplinaarkaristus on karistusliku olemusega, siis peab sellise meetme kohaldamise aluseks

olev seadusraamistik olema üheselt arusaadav.

ProkS § 32 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. ATS § 72 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse

algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises

kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie

tööpäeva jooksul. KS § 92 lõike 2 kohaselt edastab distsiplinaarmenetluse algataja

distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab

sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Samasugune

kohustus käskkirja viivitamatuks edastamiseks nähakse nüüd ette ka prokuröride osas.

22 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=212486219

14

ProkS § 33 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Nii näeb ka

ATS § 73 lõige 3 ette, et ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises,

peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse

ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva sama seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või

korralduse kättetoimetamise päevast arvates.

ProkS § 34 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada distsiplinaarmenetluse

läbiviimise ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava vähendatud

ametipalga määrad. Käesoleva eelnõuga loodava ProkS § 511 lg 1 näeb ette, et kui prokuröri

suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse

jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50 protsenti. Ei ole põhjendatud teha vahet

distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel

makstava vähendatud ametipalga määradel.

ProkS § 35 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada ProkS-i

distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Seni kehtinud

ProkS § 35 lõige 4 nägi ette, et distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus

tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat.

Kehtiva ATS-i § 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul

distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel

päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Ei ole

põhjendatud, et prokuröride distsiplinaarvastutusele võtmise tähtaeg on pikem kui kõigil teistel

ametnikel ning ka kohtunikel, kelle puhul on absoluutne tähtaeg kaks aastat.

ProkS § 47 kehtetuks tunnistamine. Kõnealuse muudatusega kaotatakse prokuröriteenistusest

vabastamise alusena vanus ja täiendatakse teenistusest vabastamise ametikohale mittevastavuse

tõttu regulatsiooni. Praktikas ei ole ProkS §-s sätestatud 47 alust teenistusest vabastamisel

kunagi kasutatud ja sellise puhtalt formaalse vanusel põhineva teenistusest vabastamise eelduse

vajalikkus tänases päevas on äärmiselt küsitav. Küll aga on oluline tuua ProkS-i sisse alus, mis

võimaldaks hinnata prokuröride vastavust ametikoha nõuetele (seda tehakse käesoleva

eelnõuga ProkS-i lisatava §-ga 471). Ka ATS § 13 (võrdse kohtlemise põhimõte) sätestab,

et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse

diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust

vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. On väga kaheldav,

kuivõrd saab formaalne vanuse tõttu teenistusest vabastamise regulatsioon, mis diskrimineerib

töötajat vanuse alusel, olla kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (sh ka PS §-s 12 sätestatud

võrdsuspõhiõigusega). Seda eriti siis, kui tegelikkuses on taotletavaid eesmärke võimalik

saavutada ka oluliselt paindlikuma ja isiku tegelikele oskustele ning võimetele suunatud

regulatsiooniga, mis võimaldab hinnata konkreetse prokuröri vastavust ametikoha nõuetele.

ProkS täiendamine §-ga 471. Luuakse täiendav teenistusest vabastamise alus seoses

ametikohale mittevastavusega. Põhjendus erisätte jaoks seisneb selles, et ametikohale

mittevastavuse väljaselgitamiseks tuleb ette näha erikord. Vastava menetluse viib läbi

prokuröride konkursikomisjon. Komisjonil on pädevus hinnata ametisse sobivust ja teha

vastavalt kas peaprokurörile ettepanek ametikohale mittevastava prokuröri teenistusest

vabastamiseks või madalamalseisvale prokuröri ametikohale üleviimiseks, kui on olemas vaba

ametikoht. Kui sellist vaba ametikohta ei ole, siis tuleb isik ametist vabastada. Komisjon hindab

15

prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele. Siia kuuluvad nt

algatusvõime ja loovus, sealhulgas võime muudatusi algatada, omaks võtta ja ellu viia;

töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, efektiivselt

kasutada aega; kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus võtta iseseisvalt

vastu otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada

nende eest; hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus, sealhulgas oskus korraldada koostööd

avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; intellektuaalne võimekus, sealhulgas

olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime ja võime reageerida kiiresti muutustele.

ProkS § 49 teksti muutmine. Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristus otsus

ametist vabastamiseks, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast. Sätte

eesmärgiks on luua sõnaselge regulatsioon prokuröri ametist vabastamiseks. Analoogne säte on

leitav ka KS §-st 101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on jõustunud Riigikohtu juures

asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse

jõustumise päevast.

ProkS § 50 lõike 1 muutmine. Säte reguleerib riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist

vabastamist ametiaja lõppemise tõttu. Eelnõus kavandatakse kaotada eriasjade prokuröri

ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. Samuti muutub

juhtiv riigiprokurör käesoleva eelnõuga tähtajaliseks ametikohaks, mistõttu on kõnealust lõiget

täiendatud ka viitega juhtiva riigiprokuröri ametikohale.

ProkS § 50 täiendamine lõikega 11. Kuna eelnõuga muudetakse vanemprokuröri ametikoht

tähtajaliseks, on vajalik täpsustada ametiaja lõppemise järgset regulatsiooni. Vanemprokuröri

ametiaja lõppemisel vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab ta avaliku konkursita

ringkonnaprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada

vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks.

ProkS § 50 täiendamine lõikega 12. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille

eesmärgiks on tagada see, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja

lõppemisel oleks neile ametikoht tagatud.

Analoogne säte on ka 2023. aastal jõustunud KS § § 584 lõige 6, mis sätestab võimaluse

kohtunike arvu ajutiseks suurendamiseks juhul, kui kohtunik on tagasipöördunud kohtuväliselt

töölt. Nimelt näeb sama paragrahvi lõige 1 ette, et kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe

nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku

ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Samuti võib kohtuniku nimetada riigi peaprokuröriks,

õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. Sarnaselt kohtute korraldusele, on põhjendatud ka

prokuratuuris luua võimalus, et tähtajaliselt juhi kohalt ametiaja täitumise tõttu lahkuma

pidavale prokurörile jääb võimalus prokurörina edasi töötada igal juhul.

Kui parasjagu ei ole vaba ametikohta, siis luuakse see ajutiselt, kuni sellise ametikoha

vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv muutub jälle

tavapäraseks. Arvestades, et tähtajalisel ametikohal prokuröre on piiratud arv, täidetakse see

ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva prokuröriga isegi olukorras, kus prokurör ei jätka

tähtajalisel ametikohal, täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva

prokuröriga. Seega tuleb hinnata võrdlemisi väikeseks reaalset võimalust selleks, et niisugust

võimalust kasutada tuleb. Samuti on prokuröride seas piisavalt sage personali liikumine,

mistõttu isegi juhul, kui erandlikult tuleks ajutiselt prokurör ametisse nimetada ületades

16

prokuröride piirarvu, kestaks see lühikest aega. Seetõttu oleks ka võimalik mõju riigieelarvele

vähene.

ProkS § 50 lõike 2 muutmine. Kehtiv säte lubab riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri

nimetada ametisse tagasi uueks ametiajaks. Eelnõuga kaotatakse riigi peaprokuröri

mitmekordse ametiaja võimalus (§ 17 lõike 1 muudatus), mistõttu kaotatakse § 50 lõikest 2

viide riigi peaprokurörile. Samas lisatakse lõikesse õigus nii juhtivat riigiprokuröri kui ka

vanemprokuröri nimetada ametisse tagasi uueks viieaastaseks ametiajaks.

ProkS § 50 lõike 3 muutmine. Eelnõuga muudetakse ka juhtiva riigiprokuröri ametikoht

tähtajaliseks. Seni on olnud tähtajalistel kohtadel riigi peaprokurör ning juhtvprokurör. Nende

nimetamine riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks võis toimuda kirjaliku nõusoleku korral.

Kuna juhtiva riigiprokuröri ametikoht muutub samuti tähtajaliseks, saab ka tema nimetamine

riigi- või ringkonnaprokuröriks või tagasinimetamine juhtivaks riigiprokuröriks toimuda tema

kirjaliku nõusoleku korral.

ProkS § 50 lõike 4 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille

eesmärgiks on tagada see, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja

lõppemisel oleks neile ametikoht tagatud. Kui kehtivas seaduses on viidatud lõikele 1, siis nüüd

lisandub ka lõige 11, mis reguleerib vanemprokuröri ametist vabastamist. Kaotatakse vaba

ametikoha nõue. Kui parasjagu ei ole vaba ametikohta, siis luuakse see ajutiselt (vastavalt

lõikele 12), kuni sellise ametikoha vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja

seega prokuröride arv muutub jälle tavapäraseks. Arvestades, et tähtajalisel ametikohal

prokuröre on piiratud arv, täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva

prokuröriga isegi olukorras, kus prokurör ei jätka tähtajalisel ametikohal. Seega tuleb hinnata

võrdlemisi väikeseks reaalset võimalust selleks, et niisugust võimalust kasutada tuleb. Samuti

on prokuröride seas piisavalt sage personali liikumine, mistõttu isegi juhul, kui erandlikult

tuleks ajutiselt prokurör ametisse nimetada ületades prokuröride piirarvu, kestaks see lühikest

aega. Seetõttu oleks ka võimalik mõju riigieelarvele vähene.

ProkS täiendamine §-ga 511. Seadusse kavandatakse sätestada prokuröri ajutine teenistusest

kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks. Säte on analoogne KS §-ga 1001 (kohtuniku ajutine

teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks) regulatsiooniga23. Olukorras, kus

prokuröri suhtes on koostatud süüdistusakt, ei saa võimalikuks pidada seda, kui prokurör oma

ametikohustuste täitmisega jätkab. Ka kohtueelse menetluse ajal võib osutuda vajalikuks piirata

prokuröri poolt teenistusülesannete täitmist. Seetõttu on põhjendatud sõnaselge regulatsioon

prokuröri ajutise teenistusest kõrvaldamise jaoks kriminaalmenetluse ajaks, samuti

kompensatsioonimehhanism õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise puhuks.

ProkS täiendamine §-ga 512. Seadusse kavandatakse sätestada prokuröri ametist vabastamine

süüdimõistva kohtuotsuse korral. Sätte eesmärgiks on luua sõnaselge regulatsioon prokuröri

süüdimõistva kohtuotsuse korral ametist vabastamiseks. Analoogne säte on leitav ka KS §-st

101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks,

loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast24.

ProkS § 52 lõike 2 muutmine. Säte reguleerib prokuröri nimetamist Riigiprokuratuuri, Justiits-

23 Kohtute seadus–Riigi Teataja 24 Kohtute seadus–Riigi Teataja

17

ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale.

Lõike 2 kohaselt võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada

konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuri

haldamisega või rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks.

Muudatusega asendatakse seni kehtinud võimalike ametikohtade loetelu väljenditega

„ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest“, kuna ei ole

põhjendatud seaduse tasandil nii spetsiifilise ametikohtade kataloogi kirjeldamine. Seni

kehtinud seaduses oli tegemist on põhjendamatult kitsa sõnastusega, mida tuleks laiendada.

ProkS § 52 täiendamine lõikega 21. Muudatusega sätestatakse see, et prokuröri nimetamisel

Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri

koosseisus ettenähtud ametikohale säilib ametihüvedega ka ametipalk, v.a siis, kui uuel

ametikohal on kõrgem palk. Sellisel juhul tuleb maksta kõrgemat palka. Säte on vajalik

õigusselguse huvides. Analoogne säte on ka KS § 584 lõige 4.

ProkS § 521 muutmine. Muudatusega täiendatakse kehtivat regulatsiooni nii, et lisaks

sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetöös osalemisele laiendatakse prokuröri kaasamist

õppetegevuses ka avalik-õiguslikus ülikoolis, kuna senine vahetegu ei ole mõistlik ega

põhjendatud. Kõrgharidusseaduse25 kohaselt jagunevad kõrgkoolid avalik õiguslikeks

ülikoolideks ning kõrgkoolideks. Avalik-õiguslik ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik.

Avalik-õigusliku ülikooli õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded, tegevuse alused ning

juhtorganid sätestatakse ülikooli kohta käivas seaduses. Sisekaitseline rakenduskõrgkool on

Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigi rakenduskõrgkoolil on põhimäärus, mille

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega26.

ProkS täiendamine §-ga 534. Tegemist on rakendussättega, mille kohaselt 2026. aasta 1. juunil

teenistuses olev määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ning

vanemprokurör, kes on ametis olnud üle viie aasta, loetakse ametisse nimetatuks määratud ajaks

kuni 2028. aasta 1. juunini. Sellised prokuröre on 1. juuni 2026 seisuga viis. Juhtiv riigiprokurör

ning vanemprokurör, kes on seadusemuudatuse jõustumiseks ametis olnud alla viie aasta,

loetakse määratud viieks aastaks ametisse nimetatuks alates nende varasemast ametisse

nimetamisest. Selliseid prokuröre on 14.

Eelnõu § 2 näeb ette seaduse jõustumise 1. juunil 2026.

See on piisav aeg, mis on vajalik selleks, et jõutaks pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist

Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist teha vajalikud

personalimuudatused ja vajadusel võimalikud IT-arendused. Muudatuse tulemusena liigub 15

prokuröri seniselt määramata tähtajaliselt ametikohalt viieaastasele määratud tähtajaga

ametikohale.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

25 Kõrgharidusseadus–Riigi Teataja 26 Sisekaitseakadeemia põhimäärus–Riigi Teataja

18

6. Seaduse mõjud

Seadusel ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta seadus välissuhteid,

regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Muudatuse tagajärjel muutub oluliselt

prokuratuuri seesmine töökorraldus, tekib võimalus prokuröri vabamalt tööpiirkonna raames

kasutada. Selleks, et vähendada riski ebasoodsate mõjude avaldumiseks (ebaselgus, harjumatus

ja rahulolematus uue töökorraldusega), on vajalik, et juhid juba ette suhtleksid töötajatega ja

selgitaksid muutuste olemust ja ajakava, samuti oleks hea korraldada kaasavaid ühistegevusi ja

-üritusi jne.

Mõju valdkond I: riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus

 Mõju sihtrühm I: prokuratuur

ProkS muutmisega avaldub seaduse rakendamisega eelkõige mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele

ProkS muutmisest mõjutatud sihtrühm on prokurörid. Seisuga 01.01.2026 on

prokuröriteenistuses kokku 200 kohta27. Võrdluseks, et nt kohtuniku ametikohti on 256, millest

täidetud 249 kohta28. Ringkonnaprokuratuurides on ettenähtud 162 teenistuskohta ning

Riigiprokuratuuris 37, pluss riigi peaprokurör.

2025. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 179

prokuröri (2024: 173), kellest vähemalt 10 kuud ühes ja samas ringkonnaprokuratuuris 105

prokuröri. Keskmiselt menetles ringkonnaprokuratuuris (v.a MKRP) töötanud prokurör ühes

kuus lõpuni 6,5 kahtlustatavat (2024: 7,3). Enim menetleti kahtlustatavaid Lõuna RP-s (6,8).

Abiprokurörid tegid lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 113 (2024: 125) ja

ringkonnaprokurörid 35 (2024: 35) kahtlustatava suhtes.

Kavandatav muudatus: juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride teenistussuhte

muutmine tähtajaliseks

Muudatusega kehtestatakse prokuratuuri tippjuhtidele ning struktuuriüksuste juhtidele ette

tähtajalised teenistussuhted. Muudatusega kaasneb mõju prokuratuuri töökorraldusele ja

muudatusest mõjutatud sihtrühm on prokuröriteenistuses olevad struktuuriüksuste juhid, kokku

15 prokuröri, nendest kolm juhtivat riigiprokuröri ning 12 vanemprokuröri.

Tähtajaline töösuhe soodustab struktuuriüksuste juhtide liikumist. Juhtide suurem mobiilsus

võib mõjuda positiivselt nende enda motivatsioonile ja pühendumisele ning töö

tulemuslikkusele ja eesmärgistatusele. Tähtajalisuse laiem rakendamine võib mõjuda

positiivselt arenguvõimaluste pakkumisele.

Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Tähtajalise teenistussuhte kehtestamine

prokuröriteenistuses võib avaldada mõju nii riigiprokuratuuri kui ka ringkonnaprokuratuuri

struktuuriüksuste juhtide ametikohtade atraktiivsusele. Muudatus suurendab seoses vabaneva

ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad

27 Justiits- ja digiministri 5.11.2025 käskkiri nr 79 „Prokuratuuri teenistuskohtade koosseisu

kehtestamise volitamine“ 28 Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat

19

konkursiga korraldamisega seotud kulud (nt konkursikuulutuse avaldamine).

 Mõju sihtrühm II: partnerasutused – uurimisasutused ja kohtud

Uurimisasutused: KrMS-i § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,

Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla,

kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste

kaudu.

Majanduslik mõju: puudub või on vähene.

Mõningal määral võib tekkida vajadus senisest rohkem liikuda eri asukohtade vahel ja pidada

virtuaalkoosolekuid, kuid mitte sellises mahus, et see vajaks eelarvelist lisaraha.

Kohtud: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohus, Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning

Riigikohus29.

Majanduslik mõju: puudub.

 Mõju sihtrühm III: menetlusest puudutatud isikud

Majanduslik mõju: puudub.

Menetlusest puudutatud isikute jaoks majanduslik mõju puudub, kuna nende jaoks jätkub

menetlus senisel viisil ja senise regulatsiooni järgi.

 Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline.

Majanduslike mõjude osas ei ole praegu muudatuse tagajärjel näha ebasoovitavat mõju.

Mõningasest võimalikust liikumisvajaduse kasvust tingitud ebaolulise majandusliku mõju riski

aitavad tasakaalustada virtuaalsete vahendite senisest suurem ja efektiivsem kasutamine.

Mõju valdkond II: mõju siseturvalisusele (õnnetuste ja süütegude ennetamine ja lahendamine)

Mõju sihtrühm: õiguskaitseasutused

Muudatusel on oluline mõju õiguskaitseasutuste – eelkõige prokuratuuri – võimekusele

ennetada, takistada ja lahendada süütegusid ja viia ellu karistuspoliitikat.

 Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline.

Mõju valdkond III: mõju inimeste õigustele (inimõigustele ja õigusemõistmisele)

 Mõju sihtrühm: kriminaalmenetlustest puudutatud isikud

Mõju: keskmine.

29 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline

20

Muudatusega kaasneb prognoositav positiivne mõju kriminaalmenetlusest puudutatud isikute

põhiõiguste tagamisele ja õigusemõistmise efektiivsusele. Positiivne mõju on prognoositav

seekaudu, et kuritegusid menetletakse senisest kvaliteetsemini ja kiiremini ning lähtudes

ühtsetest põhimõtetest. Samas ei muutu kriminaalmenetlusest puudutatud isikute jaoks

kriminaalmenetluse protsess või neilt oodatav käitumine, mistõttu võib muudatuse mõju

hinnata sellest aspektist pigem ebaoluliseks.

 Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline

Mõju valdkond III: Muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele

Muudatustel ei ole ettevõtete ja kodanike halduskoormusele mõju.

Muudatustega ei kaasne kriminaalmenetluse muutumist isiku jaoks märkimisväärselt rohkem

koormavaks või vähem koormavaks.

 Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest

eeldatavad tulud

Võimalikud kulud:

Seaduse rakendamisega kaasnevaks suurimaks kuluks on Viru ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru

maakonna prokuröridele kavandatav 20 protsendiline palgatõus. Eelduslikult leitakse vajalikud

summad RES läbirääkimiste käigus ning reaalselt rakenduks muudatus alates 2027. a

Viru ringkonnaprokuratuur - 20protsendilise palgalisa arvestus

Ida-Viru maakonnas

Ametikoht Koosseis

Kuutasu al

01.04.26*

20% palgalisa

kogu koosseisu

ulatuses

maksudega aastas

Juhtivprokurör 1 7 081,16 22 739,02

Vanemprokurör 2 5 900,96 37 898,33

Ringkonnaprokurör 9 5 507,57 159 173,18

Abiprokurör 9 3 304,54 95 503,85

LISASUMMA AASTAS 315 314,38

* prognoos: KRAPSi muutus

Võimalikud tulud:

Tulusid ei ole võimalik prognoosida. Alates 1. 03. 2024. a loodud majandus- ja

korruptsioonikuritegude menetlustele keskenduva struktuuriüksuse tegevuse tulemusena on

võimalik prioriteetseid majandus- ja korruptsioonikuritegusid kiiremini, kvaliteetsemalt ja

efektiivsemalt lahendada. Võimaldades riigieelarvesse tagasi saada konfiskeeritud

kriminaaltulu, väheneb kahju, mida kuritegevuse tagajärjel kannatavad nii eraisikud kui ka riik.

8. Rakendusaktid

21

Kehtetuks tuleb tunnistada Vabariigi Valitsuse 26.02.2004. a määrus nr 46

„Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine30“. Regulatsioon

kehtestatakse ProkS § 5 lõike 3 muudetud sõnastuse kohaselt justiits- ja digiministri määrusega.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. See on piisav aeg, mis on vajalik selleks, et jõutaks pärast

seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist

teha vajalikud personalimuudatused ja vajadusel võimalikud IT-arendused. Muudatuse

tulemusena liigub alates 1. juunist 2026. a 19 prokuröri seniselt määramata tähtajaliselt

ametikohalt viieaastasele määratud tähtajaga ametikohale.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Riigikohtule, kõigile maakohtutele ja

ringkonnakohtutele.

30 Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine–Riigi Teataja

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Siseministeerium Rahandusministeerium Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teil esitada kooskõlastus või arvamus viieteistkümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminster /*Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Riigikohus Eesti Advokatuur Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Einar Hillep 51992448 [email protected]

Meie 12.03.2026 nr 8-1/1924-1