Arvamuse avaldamine kutseseaduse eelnõule

Pärnu mnt 139a / 15169 Tallinn / 663 0200 / [email protected] / www.ria.ee /

registrikood 70006317

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Teie 19.02.2026 nr 8-1/26/1108

Meie 13.03.2026 nr 1.1-20/26322

Arvamuse avaldamine kutseseaduse eelnõule

Austatud Kristina Kallas

Haridus- ja teadusministeerium on saatnud meile arvamuse avaldamiseks kutseseaduse eelnõu.

Juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele:

1. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse senine kutseregister kutse- ja oskuste

registriks. Kutseregister on riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA) registreeritud.

Palume Haridus- ja teadusministeeriumil enne andmekogus kogutavate andmete koosseisu

muutmist registri tehniline dokumentatsioon (sh andmete koosseis) avaliku teabe seaduses

ja Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi

haldussüsteem“ sätestatud korras kooskõlastada RIHAs.

2. Kehtiv kutseregistri põhimäärus sätestab, et isikuandmeid isikule antud kutse kohta

säilitatakse kolme aasta möödumiseni isiku surmast. Kutseseaduse eelnõu § 28 lõike 6

kohaselt säilitatakse kutse- ja oskuste registrisse kogutud isikule antud kutset puudutavaid

isikuandmeid kümne aasta möödumiseni isiku surmast. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu

kui kaua säilitatakse kuni registri laiendamiseni kogutud isikule antud kutset puudutavaid

isikuandmeid. Palume eelnõud ja/või seletuskirja selles osas täiendada. Seejuures tekib ka

küsimus, et miks soovite rakendada 10 aastast aegumispõhimõtet ja mitte tavapärast 3

aastat? Soovitame selle üle vaadata ja vajadusel korrigeerida tähtaega lühemaks, sest 10

aastat on väga pikk aeg.

3. Seaduse eelnõu lisas 1 esitatud kutse- ja oskuste registri põhimääruse kavandi (edaspidi

põhimäärus kavand) § 3 kohaselt peetakse registrit ühetasandilise infotehnoloogilise

andmekoguna. Selgitame, et kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduses oli

sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses ka registri pidamise

organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine

ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kuigi praktikas kirjeldatakse andmekogu eri tasandeid

kehtivates põhimäärustes ka praegu, jääb sageli selgusetuks, mida andmekogu haldajad

selle all tegelikult mõtlevad. Teeme ettepaneku kõnealune säte eemaldada.

4. Põhimääruse kavandi § 4 punkti 1 kohaselt kuuluvad registri koosseisu „§-des 6–9

nimetatud andmete kogud digitaalkujul“. Registrisse kantavad andmed on aga kirjeldatud

§-des 6-11.

5. Kavandi § 5 kohaselt kantakse registrisse andmed ka kutsetunnistuste kohta. Kutseseaduse

eelnõu § 28 lõike 1 järgi aga kutsetunnistuste kohta teavet kutse- ja oskuste registrisse ei

2 (3)

kanta. Palume vastuolu kõrvaldada. Ühtlasi jääb arusaamatuks mis saab registri

laiendamisel kutseregistrisse kantud kutsetunnistustest ja nende lisadest. Palume eelnõud

ja/või seletuskirja selles osas täiendada.

6. Põhimääruse kavandi § 19 lõike 2 puhul jääb häguseks andmete väljastamise piir. Selle

sätte kohaselt saaks igaüks sõlmida vastutava töötlejaga lepingu, mille alusel siis andmeid

väljastama hakataks. Soovitame seda normi täpsustada, sest sellest ei selgu millistele

adressaatidele, mis eesmärgil, mis mahus, mis turvameetmetel andmed väljastatakse.

Vastasel juhul jääb lepingupõhine väljastamine avatud väravaks, eriti kui registrit

kasutatakse ka poliitika kujundamiseks ja uuringuteks.

7. Kavandi § 20 paistab olevat justkui logimise regulatsioon, kuid see on liiga napp.

Andmekaitse ja infoturbe mõttes tuleks lisada logimise regulatsiooni vähemalt:

a. Toimingu liik eristatult, et kas logitakse vaatamine, sisestamine, muutmine,

kustutamine ja väljastamine;

b. Milliste andmete või andmesubjekti kohta toiming tehti;

c. Kellele andmeid väljastati;

d. Logide säilitustähtaeg;

e. Logidele juurdepääsu kord.

Väga hea oleks, kui seal oleks kohe juures ka millisel õiguslikul alusel andmed väljastati.

8. Põhimääruse kavandi § 21 kohaselt lähtutakse registrisse kantud andmete ja registri

volitatud töötlejale esitatud dokumentide arhiveerimisel ja säilitamisel „arhiiviseadusest,

käesolevast määrusest ja volitatud töötleja kehtestatud korrast“. Soovitame sellise sisutühja

sätte kavandist eemaldada, sest arhiiviseadus ei anna säilitustähtaegu. Konkreetsed

säilitustähtajad tuleb sätestada põhimääruses, lähtudes andmete kasutamise eesmärgist,

selmet viidata nt asutuse dokumentide liigitusskeemile, millest vaid eriteadmiste omamisel

leiaks säilitamise ajad. IKÜM art 13 ja 14 kohaselt tuleb andmete säilitamise aeg

andmesubjektile teatavaks teha. Kui seda põhimääruses või seaduses kirjas pole, tuleb 1

kuu jooksul andmete saamisest andmesubjekti teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joonas Heiter

peadirektor

3 (3)

Mehis Lõhmus

[email protected]

Eero Vegmann

[email protected]