| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-2.3/1827-1 |
| Registreeritud | 13.03.2026 |
| Sünkroonitud | 16.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-2 Päästekeskuste ohutuskontrolli alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-2.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaagentuur |
| Vastutaja | Kristina Kazmin (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
KESKKONNAARUANNE 2025
AS ALARA tel: 5240467
Leetse tee 21, 76806 Paldiski www.alara.ee
Reg. kood 10462309 e-post: [email protected]
1
SISUKORD
Sisukord ...................................................................................................................................... 1
1 Organisatsiooni kirjeldus ......................................................................................................... 2
1.1 Ülevaade ..................................................................................................................... 2
1.2 Ettevõtte struktuur ...................................................................................................... 2
1.3 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus ...................................................................... 3
2 Keskkonnaalased juhtpõhimõtted ........................................................................................... 6
3 Keskkonnajuhtimissüsteem ..................................................................................................... 7
4 Olulised keskkonnaaspektid .................................................................................................... 8
5 Keskkonnaeesmärgid ja tegevuskava ...................................................................................... 9
6 Vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele ja muudele nõuetele ........................................... 10
7 Keskkonnategevuse tulemuslikkus ....................................................................................... 12
8 Keskkonnaaruande kinnitamine ............................................................................................ 18
2
1 ORGANISATSIOONI KIRJELDUS
1.1 Ülevaade AS ALARA (AS) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas asuv riigi osalusega äriühing, mis loodi 1995. aastal Paldiski endise Tuuma-allveelaevnike Õppekeskuse Tuumaobjekti (edaspidi Paldiski objekt) haldamiseks ja saastusest puhastamiseks. Alates 01. jaanuarist 2025 haldab ja käitab ettevõte uue tegevusvaldkonnana ka Vaivara ohtlikke jäätmete käitluskeskust ja lõppladestuspaika, mis hõlmab ohtlike jäätmete vastuvõtmist, kontrollitud ladustamist, lõppladestamist ning käitise territooriumil tekkiva reovee kogumist ja puhastamist. AS-is kehtib alates 17.01.2025 tähtajatu keskkonnakompleksluba L.KKL.IV-29520, millega on kehtestatud nõuded ja piirangud ohtlike jäätmete käitlemisele ning tööstusheitele.
Ettevõtte ohtlike jäätmete käitlemise tegevuse NACE kood on 38.32 Ohtlike jäätmete ladustamine ja ladestamine.
AS ohtlike jäätmete käitlemise protsessiskeem:
1.2 Ettevõtte struktuur AS ALARA on 100 % riigil kuuluv ettevõte. AS-i töötajate arv on 2025. aasta IV kvartali seisuga 11, kellest 6 (märgitud rohelisega) on seotud Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi toimimisega.
3
Joonis 0 AS ALARA üldine struktuur.
Tegevjuht vastutab äriühingu juhtimise ning keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimise eest. Juhiabi vastutab kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise ja arendamise eest ning juhtkonna esindajana EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetele vastavuse tagamise eest. Ohtlike jäätmete käitlemise teenuse juht vastutab ohtlike jäätmete vastuvõtmise, ladustamise ja ladestamise korraldamise, heitvee puhastamise korraldamise, ohtlike jäätmete käitluskoha laiendamiseks ja arendamiseks vajalike tööde korraldamise ning keskkonnakompleksloast tulenevate kohustuste täitmise eest. Haldusjuht vastutab halduspersonali juhtimise ning ettevõtte objektide turvalise ja tõrgeteta toimimise tagamise, sh hooldus-, remondi- ja arendustööde planeerimise ja juhtimise, elektri- ja tuleohutuse nõuete täitmise tagamise ning isikukaitsevahendite olemasolu tagamise eest. Nõunik korraldab keskkonnaseiret, sh. koostab seireprogrammi ja tagab proovide võtmise, analüüsi ja aruandluse. Vaivara prügila nõrgvee käitluse protsessijuht tagab nõrgvee käitluse nõuetekohase toimimise ning pöördosmoosi-, evaporatsiooni- ja stabiliseerimise seadmete korrashoiu, toimimise ja kuluefektiivse kasutamise.
1.3 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus (Vaivara OJKK) asub Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas (katastri nr 85101: 012: 0130), mis asub umbes 25 km Narvast edelas ja umbes 2,6 km piki Narva jõge kulgevast riigipiirist loodes. Keskuse asukoht asub Eesti Elektrijaamast loodesse ja jääb Tallinna-Peterburi mnt-st umbes 8 km lõunasse. Suuremad asulad territooriumist asuvad: Auvere 7 km, Sirgala ja Sinimäe 11 km ja Vaivara 12 km. Suvilaühistud asuvad prügilast umbes 2,5 km kagus, Narva jõe ääres. Keskuse üldpindala on 122 942 m2 , millest prügila moodustab ca 31 000 m2 ja reservmaa uute kärgede rajamiseks on ca 25 000 m2. Planeeritud uue prügila kogumaht on 120 000 tonni. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus võtab vastu vaid tahkeid ladestuskõlbulikke jäätmeid. Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus avati 2000. aastal, kuid suleti 2012. aastal. Keskus taasavati 2016. aastal, kui seal hakkas ohtlike jäätmete käitlemise ja ladestamise teenust
4
pakkuma AS EcoPro (registri nr 14062186). AS EcoPro käitles ohtlikke jäätmeid territooriumil kuni 2024. aasta lõpuni ning ja lõppladestas objektil ohtlikke jäätmeid kuni 01.07.2024.
Joonis 0 Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuse skeem.
5
Joonis 3 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse asendiplaan.
6
2 KESKKONNAALASED JUHTPÕHIMÕTTED Ettevõtte strateegilisi eesmärke toetavad juhtpõhimõtted on avalikkusele kättesaadavad ettevõtte kodulehel.
Visioon: Meie eesmärk on olla usaldusväärne ja uuendusmeelne partner ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning kiirgusohutuse tagamisel, kaitstes inimest ja loodust.
Meie missioon on tagada radioaktiivsete ja ohtlike jäätmete ohutu, vastutustundlik ja tõenduspõhine käitlemine kogu nende elutsükli vältel, toetudes kompetentsele personalile, pidevale innovatsioonile ja rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Tegutseme kindlalt ja vastutustundlikult valdkonnas, mille mõju on põlvkondade ülene.
Ettevõttes on hinnatud põhiväärtused:
Ohutus. Meie tegevuse alus on ohutus – iga otsus ja tegevus on suunatud inimeste ja keskkonna kaitsele. Ohutus ei ole läbiräägitav - tegutseme teadlikult, ausalt ja eetiliselt. Käitleme ohtlikke ja radioaktiivseid jäätmeid teadmisega, et meie otsused mõjutavad praegust ja tulevast elukeskkonda.
Läbipaistvus. Suhtleme avatult ja ausalt nii avalikkuse, partnerite kui ka kolleegidega. Selgitame oma tegevusi, seisukohti ja otsuseid arusaadavalt ja konstruktiivselt. Teeme tihedat koostööd nii riiklike, kohalike kui ka rahvusvaheliste osapooltega ning väärtustame dialoogi kõigi huvirühmadega.
Teaduspõhisus ja uuendusmeelsus. Toetume oma otsustes teadusele ning otsime pidevalt paremaid, ohutumaid ja tõhusamaid lahendusi. Toetame töötajate pidevat arengut – pakume võimalusi õppimiseks, enesetäiendamiseks ja karjääriks. Usume, et tugev organisatsioon sünnib teadmistest ja kasvust.
AS ALARA kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted:
• käitleme ohtlikke jäätmeid inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil;
• käitleme ohtlikke jäätmeid nii, et nende oodatav mõju ei tekitaks järeltulevatele põlvedele kohustust tegeleda minevikus tekkinud jäätmetega;
• järgime alati oma tegevustes siseriiklikke õigusakte ja rahvusvahelisi nõudeid; • selleks, et meie teenused vastaksid klientide ja huvipoolte ootustele, täiustame pidevalt
töökorraldust ning kindlustame töötajatele vajalikud teadmised, oskused ja töövahendid; • kvaliteedi ja keskkonnakaitse tagamiseks kasutame parimat võimalikku tehnikat ja
säästlikku ressursikasutust;
• tagame ettevõttes kompetentside järjepidevuse; • töötame järjepidevalt keskkonna saastamise vältimise ja vähendamise nimel.
7
3 KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM AS ALARAs on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi EMAS (Eco Management and Audit Scheme) määruse nõuetele ning arvestatakse nii omaniku (Eesti Vabariik) kui teiste huvipoolte ootustega ning erinevate õigusaktide nõuetega. Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi raames tehakse kindlaks ettevõtte tegevusest põhjustatud keskkonnaaspektid, keskkonnamõjud, keskkonnariskid ning kehtestatakse tegevuskava negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks ja keskkonnaalaste tulemuste parendamiseks. Keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala on ohtlike jäätmete ajutine ladustamine ja lõppladestamine Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse territooriumil. Keskkonnajuhtimissüsteemi juhtimine ja haldamine toimub AS ALARA Paldiskis Leetse tee 21a asuvas kontoris. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimine, ettevõtte eesmärgid ja omaniku ootused saavutatakse muu hulgas tänu töötajate kaasamisele. Tööle asumisel tutvustatakse töötajatele juhtpõhimõtteid, eesmärke, keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle dokumente ning üldist ettevõtte töökorraldust. Juhtimissüsteemi muudatusi tutvustatakse töötajatele sisekoosolekutel. Keskkonnaaspektid on seotud konkreetse protsessiga ning nende välja selgitamises ja hindamisel osalevad ka konkreetse protsessi teostajad. Protsessi teostajad osalevad samuti tööjuhendite väljatöötamisel. Ettepanekud nii töökeskkonna kui ka keskkonnamõju vähendamise osas on oodatud aastaringselt, et parandada ettevõtte jätkusuutlikkust ning keskkonnaalast tulemuslikkust.
8
4 OLULISED KESKKONNAASPEKTID Keskkonnaaspektid on ettevõtte tegevuste, toodete või teenuste erinevad tahud, millel võib olla nii negatiivne kui ka positiivne keskkonnamõju. AS teenuste, tegevuste ja toodetega seotud otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide väljaselgitamisel osalevad ohtlike jäätmete käitlemise teenuse juht, haldusjuht, juhiabi ja tegevjuht. Otsesed aspektid on seotud ohtlike jäätmete ladustamise ja lõppladestamise heitmetega, energiaressursside kasutamisega, tulekahju ja muude eriolukordadega ning võimalike prügila arendustegevustega. Kaudsed aspektid on seotud klientide teadlikkuse, toodete ja teenuste ostmise ning tarnijatega suhtlemisega. Keskkonnaaspektide hulgast selgitatakse kokku lepitud hindamiskriteeriumite alusel välja ettevõtte tegevusega seotud olulised keskkonnaaspektid, millel on olulisem mõju. Hindamiskriteeriumiteks on esinemissagedus, keskkonnamõju olulisus, vastavuskohustuste olemasolu, toimimise ja meetmete tase töötajate jt huvipoolte arvamustele tuginedes.
Ettevõtte olulised keskkonnaaspektid on välja toodud allpool. Olulised positiivsed aspektid on tähistatud (+) märgiga.
Tegevus Oluline keskkonnaaspekt
Otsene (O) või kaudne (K)
Keskkonnamõju
Reovee puhastusseadme töökindluse tagamine, reovee kogumine
(rikete korral) saasteainete sattumine keskkonda, sh pinna ja põhjavette
O Pinna-/põhjavee saastamine, saastamise oht
Reovee puhastamine Tarbitud elekter O Loodusressursside kasutamine
Hoonete kütmine/jahutamine
Tarbitud elekter O Loodusressursside kasutamine
Ohtlike jäätmete vastuvõtmine/ladustamine
Ladustatud ohtlikud jäätmed
O Prügila koormuse kasv
Ohtlike jäätmete ladestamine
Ladestatud ohtlikud jäätmed
O Prügila koormuse kasv
Prügila sulgemine/ korrastamine
Taastatud pinnas/ ümbrus
O Looduskeskkonna säilitamine, parandamine (+)
Prügila laiendamine, raadamine
Muudetav looduskeskkond
O Lokaalne elupaigakaotus
Prügila laiendamine Suurenev nõrgvee ja sademevee vooluhulk
O Pinna- ja põhjavee saastamise oht
9
5 KESKKONNAEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA Juhtkond kehtestab AS omaniku ootuste alusel ning keskkonnaalaseid põhimõtteid ja olulisi keskkonnaaspekte arvestades iga-aastased keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded. Eesmärkide ja ülesannete täitmise seisu hinnatakse juhtkonnapoolsel ülevaatusel. Ettevõtte 2025. aasta eesmärgid üldiselt saavutati. Juhtkond on 2026. aasta eesmärgid kinnitanud ning tegevused ja töö nende saavutamiseks jätkuvad. 2025 – 2026 eesmärgid Eesmärk Ülesanne Täitmise mõõdik Täitmise tase
2025. aasta lõpu seisuga
Tagada ohtlike jäätmete pikaajaline vastuvõtu- ja ladestusvõimekus Eestis
• Projekteerida ja ehitada Vaivara OJKK-sse uued ladestuskärjed, mis tagavad valmisoleku ka erakorralistel juhtudel.
• Eelkäitlusvõimekuse tekitamine.
• Uued ladestuskärjed valmivad ja võetakse kasutusse hiljemalt 31.12.2026.
• Eelkäitlusvõimekuse tekitamine hiljemalt 31.12.2026.
OK, tegevused on ajakavas
Tagada Vaivara OJKK keskkonnaohutus
• Tagada, et kõik ladestus- ja ladustusalad, drenaaž, seirekaevud ja tööprotseduurid toimivad nõuetekohaselt, et vältida kahjulike ainete sattumist keskkonda.
• Tagada keskkonnaloa ning õigusaktide nõuete täitmine.
• Keskkonnaseire tulemused jäävad lubatud piirnormidesse,
• 100% vastavus loa nõuetele, ettekirjutused puuduvad
Üldiselt OK, v.a seire. Vt lk 15
Vähendada energia tarbimist
• Vähendada kasutatavat pinda.
• Võtta kasutusele energiakasutust optimeerivaid seadmeid.
• Tarbitud elekter aastas, kWh/m2 aastas
• Vaivaras köetava pinna vähendamine hiljemalt 31.12.2025
• Tehnoloogiliselt säästlikuma lahenduse leidmine nõrgvee puhastamise jaoks hiljemalt 31.12.2026, rakendamine hiljemalt 31.12.2027
Osaliselt OK, lahendused välja töötatud, vaja rakendada
10
6 VASTAVUS KESKKONNAALASTELE ÕIGUSAKTIDELE JA MUUDELE NÕUETELE
AS ALARA juhindub ohtlike jäätmete käitlemisel riigi jäätmekavast, keskkonnakompleksloast ja erinevatest õigusaktidest, millest olulisemad on kehtiv jäätmeseadus, prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete määrus, Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, keskkonnaseadustiku üldosa jt. Juhtkonna hinnangul 2025. aastal täideti õigusaktide nõudeid. AS ALARA tegevus Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses toimub kehtiva, tähtajatult väljastatud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-29520 alusel. Kompleksluba reguleerib ohtlike jäätmete vastuvõttu, lubatud jäätmeliike ja nende käitlusmahtusid, lubatud jäätmekäitlustoiminguid ning sätestab keskkonnaseire, kontrolli ja aruandluse nõuded. 2025. aastal toimus Vaivara OJKK-s tegevus keskkonnakompleksloas lubatud raamides ning piirdus ohtlike jäätmete vastuvõtu, ajutise ladustamise ja lõppladestamisega. Taaskasutus- ja eelkäitlustoiminguid 2025. aastal ei teostatud. Loas sätestatud veeseire ja jäätmearuanne on Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS kaudu esitatud tähtaegselt. Vt täpsemalt tulemusi ptk 7. Vaivara OJKK rakendatakse ohtlike jäätmete ladustamisel ja käitlemisel parimat võimalikku tehnikat (PVT) vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti nõuetele, mis on täpsemalt määratud keskkonnaloas nagu on kirjeldatud vastavates BAT- ja EFS-dokumentides. PVT rakendamise eesmärk on vältida või minimeerida heiteid keskkonda, tagada ohutus ning vähendada õnnetus- ja reostusriske. PVT põhimõtted on rakendatud eelkõige järgmistes valdkondades: ladustamine, tolmu ja heidete kontroll, laadimine ja transport territooriumil, tuleohutus ja riskijuhtimine, kütuse ja ohtlike ainete ladustamine. Vaivara OJKK ladustamise, laadimise ja ohutuse korraldus vastab PVT nõuetele, Rakendatud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed tagavad keskkonnamõjude kontrolli, tööohutuse ning kehtivate keskkonnanõuete täitmise. Lisaks arvestab AS ALARA oma tegevuse kavandamisel Euroopa Komisjoni otsusega (EL) 2020/519, millega on kehtestatud parima võimaliku tehnika (BAT) järeldused jäätmekäitluse tegevusaladele. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse kehtiva keskkonnakompleksloa kohaselt on lubatud prügila reovee kontsentraadist betoonkuubikute tootmine. Aruandeaastal 2025 nimetatud tegevusi käitluskeskuses siiski ei teostatud ning tegevus piirdus ohtlike jäätmete vastuvõtu, ajutise ladustamise ja ladestamisega. Tulenevalt tegevuse tegelikust iseloomust ei kohaldu komisjoni otsuses (EL) 2020/519 sätestatud BAT-järeldused 2025. aasta tegevusele täies mahus. Samas on nimetatud otsuse nõuded aluseks tulevikus kavandatavate eelkäitlus- ja taaskasutustegevuste rakendamisel ning vastavad BAT-järeldused võetakse arvesse tehniliste lahenduste kavandamisel ja tegevuste käivitamisel. 2025. aastal registreeriti üks huvipoolelt saadud kaebus. 2025. aasta aprillis–juulis teostas Keskkonnaameti järelevalve Vaivara OJKK kontrollimenetluse seoses huvipoolelt saadud
11
teatega võimaliku reostuse esinemisest heitvee väljalaskme kraavis, kus täheldati ebatavalist vee värvust ja lõhna. Kontrollimenetluse tulemusena tuvastati, et 2025. aastal esinenud probleemid olid seotud eelkõige ajalooliste torustike, sademevee ja heitvee omavahelise mõju ning erakorraliste hüdroloogiliste tingimustega. AS ALARA kavandab uusi tehnilisi lahendusi reovee käitlemise korrastamiseks. Keskkonnaameti hinnangul ei olnud tuvastatud rikkumised sellised, mis oleksid tinginud haldusmenetluse algatamise. Probleemid on ettevõttes analüüsitud ja 2025 algatati korrigeerivad tegevused, mis jätkuvad 2026. aastal. Keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise hindamiseks viidi ettevõttes 2025. aastal läbi keskkonnajuhtimissüsteemi siseauditid. Auditite käigus avastatud leiud on registreeritud leidude tabelis koos parendustegevuste, vastutajate ja tähtaegadega ning põhiosas lahendatud.
12
7 KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUS Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks esitatakse EMAS määruses toodud tulemuslikkuse põhinäitajad energia, materjalide, vee, jäätmete, bioloogilise mitmekesisuse, maakasutuse ja heitmete kohta,
Allpool toodud tabelis on iga valdkonna kohta põhinäitajatena esitatud:
• arv A, mis näitab aasta sisendit, kogust;
• arv R, mis tähistab A ja B suhtarvu.
Arv B iseloomustab ettevõtte tegevust üldiselt ja kontrollväärtusena on esitatud vastu võetud jäätmevoog aastas, mis on tavapärane näitaja jäätmekäitlussektoris. Arv B aluseks olevad andmed esitatakse ka jäätmearuandes.
2025. aastal oli AS ALARA Vaivara OJKK vastuvõetud ohtlike jäätmete kogus 1956 tonni, mida kasutatakse käesolevas aruandes kontrollväärtuste arvutamisel alusväärtusena.
Arv B 2025
Vastuvõetud jäätmed aastas, t (ümardatud täisarvudeks)
1956
Vaivara OJKK on ohtlike jäätmete käitlemisele spetsialiseerunud käitis. 2025. aastal piirdus keskuse tegevus jäätmete ladustamise ja ladestamisega ning reovee puhastamisega ja keskkonnaseirega.
Aruandeaastal 2025 ei toimunud ohtlike jäätmete eelkäitlust ega taaskasutust, nagu näiteks jäätmete stabiliseerimine või reoveebetooni tootmine. Keskkonnakompleksluba näeb ette võimaluse tulevikus jäätmeid eelkäidelda, näiteks stabiliseerimise teel, et muuta need ohutumaks ja sobivaks ladestamiseks, ning kasutada reoveepuhastamisel tekkivaid jääke prügila vahekihtide rajamisel. Need tegevused on kavandatud alates 2026. aastast.
Käitluskeskusesse saabuvad jäätmed võetakse vastu, kontrollitakse ning suunatakse ladustamisele või ladestamisele juhul, kui need vastavad nõuetele. Käitise territooriumil tekkiv sade- ja nõrgvesi kogutakse ning puhastatakse spetsiaalses puhastussüsteemis, et enne keskkonda juhtimist vastaks vesi lubatud piirväärtustele.
Kuna 2025. aastal oli keskuse tegevus piiratud, iseloomustavad keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad keskuse minimaalset, kuid pidevat keskkonnakoormust. 2025. aasta tegevuste iseloomust tulenevalt ei ole õhuheited hinnatud oluliseks keskkonnaaspektiks ning AS-il puudub keskkonnaloa järgselt kohustus õhuheiteid seirata. Seetõttu põhinäitajate tabelis õhuheidete kvantitatiivseid näitajaid ei esitata. Õhuheidete seireks ja nõuetele vastavuse tagamiseks rakendatakse lõhnalist kontrolli jäätmete vastuvõtmisel ja ladustamisel. Varasematel aastatel põhjustasid õhuheitmeid katlamaja kasutamine ja saastunud pinnase käitlemine, mida sellel aastal ei tehtud ja järgneval aastal ette näha pole.
13
Tabel 1 Keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad
Sisendid/kasutatud ressurss/ materjal
2025 2025 Selgitused 2025. a kohta
A R=A/B Energia Elekter (muu), MWh 101,5 0,052 Objekti üldine elektrikasutus. Elekter (reovee puhastamine), MWh
113,9 0,058 Reovee puhastamise seadmete elektrikulu.
Materjalid Diislikütus, l 491,3 0,251 Kasutatakse objektil hooldus- ja
laadimistöödeks. Antiscalant KBO 55, l 100 0,051 Kasutatakse reovee puhastusel. Kasutatud
kogus sõltub puhastatud vee kogusest. Vahuärastus EVAPRO 77, l
60 0,031 Kasutatakse reovee puhastusel. Kasutatud kogus sõltub puhastatud vee kogusest.
Naatriumhüdroksiid NaOH 50%, kg
600 0,31 Kasutatakse reovee puhastusel. Kasutatud kogus sõltub puhastatud vee kogusest.
Väävelhape H2SO4 96%, kg
200 0,1 Kasutatakse reovee puhastusel. Kasutatud kogus sõltub puhastatud vee kogusest.
Vesi Vesi (tarbitud), m3 52 0,027 Kasutatakse olmeveeks ning reovee
puhastusel veepuhasti pesuks ja tehnoloogilisteks protsessideks.
Vesi (loodusesse juhitud), m3
1440 0,696 Loodusesse juhitud puhastatud vesi.
Jäätmed Ladustatud jäätmed, t 1337 0,74 Ajutiselt objektile ladustatud jäätmed, mis
prügila laienduse valmimise järgselt ladestatakse.
Ladestatud jäätmed, t 619 0,32 Prügilasse ladestatud jäätmed. Maakasutus Kaetud ala, m2 22950 11,7 Asfalteeritud platsid jäätmete käitlemiseks Taastatud ala, m3 8800 4,5 Prügila sulgemisel taastatud pinnas ja
taimkate Heited, vt selgitust eespool
Ettevõte teostab alates 01.01.2025 Vaivara OJKK keskkonnaseiret, lähtudes keskkonnakompleksloast nr L.KKL.IV-29520. Keskkonnaseire hõlmab veeseiret, mille eesmärk on hinnata prügila ja selle käitamise mõju põhja- ja pinnaveele. Vaivara keskkonnaseire programm on toodud tabelis.
14
Tabel 2 Vaivara keskkonnaseire programm
Proovi tüüp Asukoht Sagedus Analüütiline programm
Reovesi Reovee puhasti 1*aastas
Pb, Cu, Zn, Ni, Cd, Cr, ühealuselsied fenoolid, KHT, As, Hg, pH, Naftasaadused, Püld, Nüld, Heljum, BHT7, Ba, Fluoranteen, tolueen, naftaleen, Sn, kahealuselised fenoolid, triklorometaan
Reovesi (ajas keskmistatud) Reovee puhasti 1*aastas
Pb, Cu, Zn, Ni, Cd, Cr, ühealuselsied fenoolid, KHT, As, Hg, pH, Naftasaadused, Püld, Nüld, Heljum, BHT7, Ba, Fluoranteen, tolueen, naftaleen, Sn, kahealuselised fenoolid, triklorometaan
Heitvesi Heitvee väljalask 1*kuus
Pb, Cu, Zn, Ni, Cd, Cr, ühealuselsied fenoolid, KHT, As, Hg, pH, Naftasaadused, Püld, Nüld, Heljum, BHT7, Ba, Fluoranteen, tolueen, naftaleen, Sn, kahealuselised fenoolid, triklorometaan
Pinnavee seire
Heitvee väljalask (enne heitvee suubumist) 1*kvartalis
pH, KHTMn, Nüld, Püld, Heljum, BHT7, SO42-, naftasaadused, ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid, Cd, Cu, Ni, Pb, Zn, Cr, Hg, As, Sn, trikolometaan, fluoranteen, tolueen, naftaleen, Ba
Pinnavee seire
Heitvee väljalask (peale heitvee suubumist) 1*kvartalis
pH, KHTMn, Nüld, Püld, Heljum, BHT7, SO42-, naftasaadused, ühealuselised fenoolid, kahealuselised fenoolid, Cd, Cu, Ni, Pb, Zn, Cr, Hg, As, Sn, trikolometaan, fluoranteen, tolueen, naftaleen, Ba
Põhjavee seire Seirekaevud (10) 1*aastas pH, KHT(Mn), naftaproduktid, fenoolid, kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, kroom, elavhõbe, arseen
2025. aasta keskkonnaseire programm on täidetud ning seire tulemused, välja arvatud heitvee seire osas, vastavad keskkonnaloa nõuetele. 2025. aastal koostatud veeseire aruanded on avalikkusele kättesaadavad Keskkonnaameti infosüsteemist KOTKAS. Heitveeseire käigus on esinenud mõningaid piirväärtuste ületusi, vt lähemalt Error! Reference source not found.. KHT piirväärtuste ületamised leidsid aset mais, septembris ja novembris. BHT7 piirväärtuse ületamised leidsid aset aprillis, mais, juulis, septembris, oktoobris ja novembris. KHT ja BHT7 ületamised võivad olla tingitud vee seismisest torustikes/mahutis ning mitte piisavast läbipesust, samuti pöördosmoosi membraanide puhastusvõime halvenemisest nende eluea lõppedes. Ühealuseliste fenoolide ja triklorometaani piirväärtuste ületusi on kumbagi ette tulnud ette ühel korral. Fenoolide piirväärtuste ületamine toimus septembris ja triklorometaani ületus juulis. Need ületused viitavad, et pöördosmoosi membraanid on kulunud ja tuleks välja vahetada. Nõuetele vastavate tulemuste tagamiseks vahetati detsembris 2025 välja kõige suuremad ehk I astme membraanid, samuti on rakendatud membraanidele suuremas mahus läbipesu. Pinnavee ja põhjavee seire tulemusi vt Tabel 4 Põhjaveeseire tulemused, mõõdetud 10.09.2025 kasutatakse keskkonnamõju hindamiseks ning trendide jälgimiseks. Aruandeaastal ei tuvastatud seireandmete põhjal püsivat või süvenevat keskkonnaseisundi halvenemist, mis viitaks Vaivara OJKK tegevuse olulisele negatiivsele mõjule veekeskkonnale.
15
Tabel 3 Heitvee seire tulemused 2025. aastal (Vaivara OJKK)
Kompon ent
BH T7
Helju m
KH T
p H
Pül d
N üld
Pb Cu Zn Ni Cd Cr As Hg Naftasaad used
Kahealusel ised
fenoolid
Ühealuseli sed
fenoolid
Tolue en
Triklorome taan
Naftale en
Ühik mg/l mg/l mg/ l
- mg/ l
mg /l
mg/l mg/l mg/l mg/l mg/ l
mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l
Piirväärt us
40 35 150 6- 9
2 25 0,014 0,05 0,20 0,034 0.0 05
0,05 0,01 0.001 1 15 0,10 1000 0,0025 0,13
Jaanuar 20 0 45 7, 1
0 1,4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,18 0 0
Veebrua r
34 - 92 6, 8
0 3,5 0 0.000 45
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,22 0 0
Märts 0 2 49 7, 8
0,0 27
0 0,0001 9
0.002 2
0.032 0.0009 0 0.0001 7
0.0009 0 0 0 0 - 0 0,017
Aprill 59 0 150 7, 6
0 6,1 0 0 0 0 0 0 0.0000 66
0 0 2,9 0,0029 - 0 0
Mai 92 0 220 8, 2
0 7 0.0000 52
0.000 15
0.001 1
0.0001 4
0 0.0000 51
0.0000 72
0 0 2,2 0,0022 - 0 0,0054
Juuni 6 4 21 8, 7
0 2,9 0 0.000 14
0 0 0 0 0.0014 0 0 0 0 - 0 0
Juuli 110 0 130 7, 7
0 3,7 0.0000 84
0.000 12
0.000 7
0 - 0 0.0000 72
0 0 0 0,046 - 0,049 0,0098
August 20 0 38 6, 9
0 0 0 0.000 14
0 0 - 0 0,0000 61
0 0 0 0,011 - 0 0,0086
Septemb er
200 0 230 6, 9
0 4,3 0.0000 92
0.000 1
0.002 5
0.0000 7
0 0.0000 86
0,0000 66
0.0001 1
0 0 8,1 - 0 0,018
Oktoobe r
130 0 150 7, 5
0 5,7 0,0001 6
0,000 96
0,000 99
0,0000 87
0 0,0000 54
0,0000 51
0,0000 27
0 0 0,0024 - 0,000056 0,0000 13
Novemb er
86 0 160 7, 1
0 3,8 0 0 0,000 77
0 0 0 0.0000 73
0,0000 16
0 0 0,0016 - 0 0,0000 39
Detsemb er
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
*Detsembris reoveepuhasti ei töötanud
16
Tabel 4 Põhjaveeseire tulemused, mõõdetud 10.09.2025
Komponent Puurkaev Ühik
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Biokeemiline hapnikutarve BHT7 6.8 10 6.8 24 10 13 15 6.8 5 10 mgO2/l Hõljuvaine 9 99 4 53 46 63 110 3 42 11 mg/l
Keemiline hapnikutarve KHTCr 28 <14 <14 43 <14 <14 15 <14 <14 <14 mg/l pH 7.2 7.1 7.8 6.8 7.2 7.2 7 8 7.6 7.4 mg/l
Üldfosfor Püld <0,02 0.081 <0,02 0.073 0.25 0.042 0.51 0.033 0.29 0.17 mg/l
Üldlämmastik Nüld <1 4.4 <1 1.3 3.5 <1 <1 <1 <1 <1 mg/l Arseen (As) 0.31 0.55 0.58 7.7 21 33 5.6 0.34 4.6 7 µg/l
Kaadmium (Cd) 0.016 0.014 <0,01 <0,01 0.028 0.015 0.022 0.23 0.018 0.02 µg/l
Kroom (Cr) 0.35 0.17 0.15 0.28 0.21 15 0.9 4.2 0.18 0.17 µg/l
Nikkel (Ni) 170 5.3 0.37 25 3.8 32 1.9 84 0.83 2.3 µg/l
Plii (Pb) 0.17 2.2 0.88 2.1 4.7 0.86 1.7 0.17 4.5 5.2 µg/l Tsink (Zn) 22 15 4 16 14 12 15 8.3 7.9 11 µg/l
Vask (Cu) 3.3 1.6 0.73 1 5.7 64 1.5 1.2 0.93 1.5 µg/l
Elavhõbe (Hg) <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 <0,015 µg/l
Naftasaadused (C10 - C40) <20 <20 <20 <20 <20 <20 <20 <20 <20 <20 µg/l
Fenool <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l o-kresool (2-metüülfenool) <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l
p,m-kresool (4 ja 3-metüülfenool) <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l
2,3-Dimetüülfenool <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l
2,6-Dimetüülfenool <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l
3,4-Dimetüülfenool <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l
17
3,5-Dimetüülfenool <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 <1,5 µg/l
1-aluselised fenoolid - - - - - - - - - - µg/l 2-aluselised fenoolid - - - - - - - - - - µg/l
2,5-Dimetüülresortsiin <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 µg/l 5-Metüülresortsiin <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 µg/l
Resortsiin <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 <5 µg/l
Triklorometaan (kloroform) <0,03 2.2 <0,03 <0,03 <0,03 <0,03 <0,03 <0,03 <0,03 <0,03 µg/l
Naftaleen 0.0042 0.0044 0.0036 0.0027 0.0043 0.003 0.004 0.0037 0.0022 0.0041 µg/l
18
8 KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE Metrosert AS, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0001, kinnitab peale AS ALARA keskkonna-juhtimissüsteemi ja 2025. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis nõuetele. Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV.
Keskkonnaaruanne on kinnitatud 11.02.2026.
Evelin Kurmiste EMAS tõendaja Metrosert AS www.metrosert.ee
Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee
Registrikood 70009540
Keskkonnaamet [email protected] 13.03.2026 nr 1-12/26/29 Päring seoses AS ALARA keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu väljastamisega AS ALARA (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi KAUR)
16.02.2026 taotluse1 ning 06.03.2026 korrigeeritud taotluse2 ühenduse keskkonnajuhtimis- ja - auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu saamiseks. Taotlusega esitati keskkonnaaruanne,
mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja. EMAS-i registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri
2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“ (edaspidi määrus) ning selle lisad.
EMAS-i registreeringu väljastamisel on KAUR-i määruse artikli 13 kohaseks ülesandeks mh veenduda pädevate täitevasutuste3 kirjalikule tõendusmaterjalile tuginedes, et puuduvad
tõendid kehtivate keskkonnalaste õigusaktide nõuete rikkumise kohta. Organisatsiooni tegevusvaldkonda asjassepuutuvatel pädevatel täitevasutustel
Keskkonnametil, Narva-Jõesuu Linnavalitsusel ja Päästeametil palume teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumiste kohta, mis võiksid takistada organisatsioonile EMAS-i registreeringu
väljastamist.
Keskkonnaalaste õigusaktide nõuete rikkumise olemasolu korral, palume vastavasisuline teave koos keskkonnaalaste õigusaktide rikkumist tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused või samaväärsed dokumendid) edastada KAUR-i e-posti aadressile
[email protected] 14 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamise kuupäevast. Juhul, kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad, palume teil seda
vastuskirjaga kinnitada. Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev
täitevasutus kohustatud KAUR-i informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni
1 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/26/14 2 registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/26/14-4 3 EMAS määruse definitsiooni kohaselt (art 2 p.26).
2 (2)
asjakohaste keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud
rikkumistest.
Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga Kertu Uibolehega (vt kontaktandmed allpool). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: Keskkonnaaruanne 2025 Sama: Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Päästeamet Kertu Uiboleht [email protected]