Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kersti Junalainen

BIMAP OÜ

[email protected]

Teie 03.03.2026

Meie 13.03.2026 nr 7.1-2/26/3550-2

Riigitee 13 Jägala-Käravete tee, 11133 Soodla tee

ja 1147 Soodla ühendustee kaitsevööndis

kergliiklustee põhiprojekti koostamise nõuded

Olete esitanud Transpordiametile tutvumiseks Harju maakonnas Anija vallas riigitee nr 13 Jägala-

Käravete tee km 11,37-32,90 lõikude, 11133 Soodla tee km 0-0,85 ja 1147 Soodla ühendustee km

0-0,06 kaitsevööndis kergliiklustee (edaspidi KLT) eskiislahenduse.

Tutvunud eskiislahendusega ja võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded KLT projekti

koostamiseks ja esialgsed tähelepanekud eskiislahendusele ( 13.03.2026 e-kirja teel).

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. KLT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

3. KLT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata eskiislahendus arvamuse andmiseks

[email protected].

4. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

pädevus.

5. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

6. KLT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks normidele vastavale ristlõikele).

7. KLT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine KLT ja/või

tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti

koosseisus eraldi kaustades. IKÕ plaanide koostamiseks vt "Riigivara kasutamiseks andmise

juhend" ameti kodulehel.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

2 (4)

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Kui KLT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud

riigitee muldkeha kohta vastavalt majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võib valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja KLT pikiprofiilile.

Puuraukude kava kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.

10. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

11. Arvestada, et Teehoiukava alusel on riigiteel 13 lõigul km 9,700-12,441 taastusremondi järgne

garantiiaeg kuni 27.01.2028 ning lõigul km 12,407-35,962 pindamise järgne garantiiaeg kuni

18.11.2027. Riigitee katte kahjustamine ei ole lubatud.

12. Tiitellehel esitada KLT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

13. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

14. KLT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

15. KLT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille vähima laiuse valikul tuleb lähtuda juhend "Teede

projekteerimine" (edaspidi juhend) tabelist 21 Kergliiklustee ohutusriba vähim laius.

16. KLT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti

igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel).

Madalama projekteerimistaseme kasutamine või KLT projekteerimine sõidutee muldesse

lühikestel lõikudel (äärekivi/sõidukipiirdesüsteemiga lahend) on põhjendatav füüsilise

takistusega (olemasolev hoonestus) tingimusel, et lahendus ei halvenda riigitee toimimist.

17. Erandliku, äärekiviga lahenduse tehniliseks realiseerimiseks peavad olema täidetud järgmised

nõuded.

17.1. Riigitee ristlõikes tuleb tagada äärekivi poolse sõiduraja nõuetekohane laius

(sõiduosa + rentsliriba), millega üldjuhul kaasneb riigitee laiendamise vajadus.

17.2. Rentslis peab olema tagatud minimaalne pikikalle 0,5% sademevee ärajuhtimiseks.

17.3. Sademevee kogumiseks tuleb rentslisse projekteerida restkaevud minimaalse

vahekaugusega 50 meetrit (EVS „Linnatänavad“ tabel 10.5)

18. Erandliku, sõidukipiirdesüsteemiga lahenduse kavandamisel lähtuda Juhend

"Teepiirdesüsteemid"

Tagada sõidukipiirdesüsteemi nõutav kaugus sõiduteest vastavalt juhendis 2.2 Ristlõike

põhielemendid ja 2.3 Ristlõike tüübi valik ja elementide laiused toodule.

19. Käsitleda ohutute teeületuskohtade rajamise vajadust. Riigiteele 13 km 12,26 näha KLT-ga

lõikumisel ette ohutussaarega teeületuskoht vastavalt juhendi tabelis 23 Asulavälise tee ja

3 (4)

läbiva kergliiklustee marsruudi lõikumisviisid toodule.

20. Teeületuskoha spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva

ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat

kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

21. KLT lõikumisel riigiteega ja/või lõikumisel ristmikule läheneva sõiduteega tagada juhendi 7.6

Nähtavuskolmnurk põhimõtetele vastavad nähtavuskolmnurgad. Kavandada nähtavust

piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

22. Uusi normide põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja

kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi

tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

23. Projekteerida KLT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

24. Koostada KLT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee teljest.

25. Projekteerida KLT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda "Riigiteede liikluskorralduse juhend".

26. Projekti koosseisus koostada KLT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ § 26 nõutud mahus.

27. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. NB! Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike hooajaliste

üleujutustega.

28. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

29. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

30. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

31. Erandjuhtudel, kus on vajadus KLT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud KLT jääb KOV omandiks ja hooldamisele, sõltumata

asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava KLT projekteerimise, maade

omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

4 (4)

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]