Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse, keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse saamiseks; menetluse ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaja pikendamine

Nimekirja alusel

13.03.2026 nr DM-129151-26

Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse, keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse saamiseks; menetluse ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaja pikendamine

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Rakvere Vallavalitsuse (registrikood 77000329, aadress Kooli tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere vald, Lääne- Viru maakond) Sämi liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa ja korralduse ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõud.

Taotletav Sämi liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 10,10 ha ja teenindusmaa pindalaga 13,08 ha, asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul (77002:004:0120, mäetööstusmaa 100%).

Taotletav mäeeraldis hõlmab Sämi liivamaardla (reg kaart 412) aktiivse tarbevaru plokki 1 (ehitusliiv) ja plokki 3 (täiteliiv) täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam. Mäeeraldisega hõlmatava ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 plokk varu on 32,774 tuh m³, millest kaevandatav varu kogus on 25,774 tuh m³ ja täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 plokk varu on 329,511 tuh m³, millest kaevandatav varu kogus on 266,511 tuh m³. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 27.03.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. Sämi liivakarjääri menetlusega seotud dokumentidega on võimalik igaühel tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Arvestades eelnevat ei ole võimalik tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust ja loa väljastamist teha. Seetõttu pikendatakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tähtaega ning loa väljastamise menetlustähtaega kuni 16.04.2026. Võimalusel tehakse otsused varem.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lisateave

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1, § 49 lg 1 ja 2; Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3; Menetlustähtaja pikendamine: haldusmenetluse seaduse § 41, maapõueseaduse § 52 lg 2, lg 3; KMH otsuse tähtaja pikendamine: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2¹, 11 lg 2²

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Kersti Ritsberg 5302 5823 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-523578 eelnõu 3. Sämi liivakarjääri keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu

2(2)

EELNÕU (13.03.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Rakvere Vallavalitsus 12.03.2025 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, maapõueseaduse (MaaPS) § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja 4, lg 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4, lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 ja 2 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Anda Rakvere Vallavalitsus tähtajaline keskkonnaluba nr KL-523578 kehtivusajaga 15 aastaks aadressil Sämi liivakarjääri Sämi küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastritunnus 77002:004:0120) asuvale Sämi liivakarjääriile maavara kaevandamiseks ja vee erikasutamiseks. 1.2. Määrata keskkonnaloale nr KL-523578 lubatud kaevandamisvee kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa (tabel V4), väljalaskmete seirenõuded (tabelid V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-523578 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.4. Avalikustada Rakvere Vallavalitsuse keskkonnaloa nr KL-523578 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Rakvere Vallavalitsus esitas 16.07.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1024628 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 16.07.2024 numbriga DM-129151-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1024628-3 esitati 12.03.2025 (registreeritud KOTKAS numbriga DM-129151-10). Menetluse aluseks on 12.03.2025 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1024628-3. Luba taotletakse liiva kaevandamiseks aadressil Sämi liivakarjäär, Sämi küla, Rakvere vald,

Lääne-Viru maakond (katastritunnus: 77002:004:0120) munitsipaalomandis olevale kinnistule. Sämi liivakarjäär paikneb Viru lavamaal, Kunda jõe paremal kaldal. Edelasuunalise kaldega maapinna absoluutkõrgus on 60…62 m. Pinnakatte paksus geoloogilise kaardistamise andmeil on 10…40 m. See koosneb jää-, jääjõe- ja jääjärve setetest. Aluspõhjas avanevad Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivid. Ala läbib Ahtme rike. Mäeeraldise kirdeosas on maavara pealmised kihid esindatud valdavalt väga peene teraliste liivadega, mis vastavad enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning kuuluvad ehitusliiva plokk 1 aT koosseisu. Ploki 1 lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis kuuluvad täiteliiva plokk 3 aT koosseisu.

Sämi liivakarjääri ala kattub osaliselt Toolse fosforiidimaardla (registrikaardi nr 193) fosforiidi passiivne reservvaru 15. plokiga ning Pada uuringuvälja (registrikaardi nr 4) põlevkivi passiivse reservvaru 4. plokiga. Kaevandamistegevus neid maardlaid ei mõjuta. Mäeeraldise pindalaks taotletakse 10,10 ha ja selle teenindusmaa pindalaks 13,08 ha ning loa kehtivusajaks 15 aastat. Mäeeraldisega soovitakse hõlmata Sämi liivamaardla (registrikaardi nr 412) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (aT) plokki 3 täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Seisuga 30.05.2024 on varukogused järgmised:

1 plokk ehitusliiva aT varu kogus on 32,774 tuh m 3, millest kaevandatav varu kogus on 25,774

tuh m3;

3 plokk täiteliiva aT varu kogus on 329,511 tuh m 3, millest kaevandatav varu kogus on 266,511

tuh m3 (osaliselt allpool põhjaveetaset). Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Maavara keskmiseks aastamääraks

taotletakse 20 tuh m3. Ettevõte taotleb tähtajalist luba heitvee (sh sademevesi, jahutusvesi, kaevandamise käigus eemaldatav vesi) ja/või saasteainete juhtimiseks suublasse või põhjavette, maavara kaevandamiseks. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv 984 eurot on tasutud kahes osas (25.06.2024 ja 16.01.2025) riigilõivuseaduse § 136 2

lg 1 p 4 kohaselt (kehtinud redaktsiooni alusel). Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 18.03.2025 nr 13-1/25-470; registreeritud KOTKAS dokumendina DM- 129151-11).

Piirkonna varasem kaevandamistegevus ja ümbritsevad asjaolud, millega peab arvestama

Varasemalt on Sämi liivakarjääris kaevandatud maavara keskkonnalubade nr LVIM-019 (loa omaja Osaühing KOHALA SF, loa kehtivusaeg 24.05.2001 - 01.06.2011) ja L.MK/320835 (loa omaja Sämiliiva OÜ, loa kehtivusaeg 20.09.2011 - 30.05.2024) alusel. Liivakarjäärist sademevee ärajuhtimiseks suublasse oli väljastatud Sämiliiva OÜ-le ka keskkonnaluba nr L.VV/327102 (kehtivusaeg 01.01.2016 - 05.06.2024). Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt vajadusele. Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata katend. Mäetööde liikumisel kaevandamata alani tuleb mets raiuda ning kännud juurida. Koorimata

kattepinnas mahus 7 tuh m3 koosneb juurtega kasvukihist, mullale esitatavatele nõuetele vastavat katendit geoloogiste uuringutega eraldatud ei ole. Kattepinnas eemaldatakse buldooseriga ja vallitatakse kuni 3 m kõrguste aunadena teenindusmaale. Juba vallitatud ja vallitatav kattepinnas (kokku ~28 tuh m³) kasutatakse ära mäeeraldise teenindusmaa korrastamistöödel. Kaevandamise tulemusel moodustub karjääri süvend, mis täitub veega. Veekogu oodatav veetase on 57 m, mis on määratud väljavoolu kraavi põhja kõrgusega mäeeraldise piiril (kraavi põhja kõrgus ca 56,5 m). Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks veekoguks (veeseaduse § 3 mõistes) on Kunda jõgi (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS kood VEE1072900), mis jääb Sämi liivakarjäärist ca 420 m kaugusele edela-lääne suunda. Vee väljavool karjäärist on madalamast läänepoolsest süvendist Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELLIS kood VEE1072911). Kolgaküla kraav, mis on ühtlasi ka Kolga maaparandussüsteemi eesvool (maaparandussüsteemi kood 11072900200900011M), suubub omakorda Kunda jõkke. Kunda jõe koondseisund (2019) lõigul Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani, on halb. Jõe halb seisund on tingitud antud lõigul orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutusest põllumajanduses. Maavara kaevandamine ja nõuetekohase sademevee ärajuhtimine, ei mõjuta eeldatavasti negatiivselt Kunda jõe seisundit. Sämi hüdromeetriajaam, kus mõõdetakse mh Kunda jõe vooluhulka, asub liivakarjäärist ca 560 m kaugusel läänes. Kunda jõe pikaajaline keskmine vooluhulk on 4,334 m³/s. Taotluse kohaselt

juhitakse aastas liivakarjäärist ära 20725 m³ sademevett, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks 0,0007 m³/s. Lähtuvalt eelnevast lisanduv vooluhulk Kunda jõele mõju ei avalda. Karjäärist väljajuhitvas vees on kavandatud seirata (seirepunkt: Väljavoolukraav, koordinaadid: X- 6584580; Y- 647654) järgmiseid reostusnäitajad: heljuvaine, naftasaadused ja pH sagedusega üks kord poolaastas ehk kevadel ja sügisel.

Keskkonnaloa menetluse käigus Rakvere Vallavalitsuse tellimusel koostati Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnang (KOTKAS 10.09.2025 numbriga DM-129151-24). Lääne- Virumaa Rakvere valla Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogiline eksperthinnang on koostatud Maves OÜ poolt (töö number: 25075, 2025 a.). Eksperthinnangus toodi välja, et vaadeldaval alal on põhjavee Kvaternaari veekiht seotud liivadega. Selle vabapinnalise veekihi põhjavee tase on olnud 3,5…4,0 m sügavusel maapinnast (EGF 6757). Ala ülevaatuse ajal (02.09.25) oli Kvaternaari veekihi veetase lähiümbruse salvkaevudes 1,55…2,85 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 58,16…58,41 m. Veetase karjääri süvendites oli samal ajal absoluutkõrgusel 57,11…58,83 m. Veetase oli madalam karjääri läänepoolses osas ja kõrgem sellest eraldatud idapoolses osas. Vee väljavool karjäärist on madalamast läänepoolsest süvendist. Süvend dreenib Kvaternaari veekihi põhjavett. Suhteliseks veepidemeks liivades leviva veekihi ja järgmise lubjakivides leviva Siluri-Ordoviitsiumi veekihi vahel on vähese veejuhtivusega saviliiv ja liivsavi (EGF 6757). Lähiümbruse puurkaevude andmeil on Siluri-Ordoviitsiumi veekihi veetase jäänud erinevatel aegadel 5…11 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgusele 49…54 m. Veekiht on surveline. Ala ülevaatuse ajal oli veetase Jüsmä katastriüksuse puurkaevus 7,70 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 53,66 m. Sämi liivakarjääri pindala mäeeraldise lamam jääb absoluutkõrgusele 53…59 m. Veetase karjääri madalamas osas oli absoluutkõrgusel 57,11 m, ehk karjääri kuivana hoidmiseks tuleb veetaset alandada maksimaalselt 4 m (absoluutkõrguseni 53 m) ning kui soovitakse kaevist kuivana hoida, tuleb ära pumbata ka sademevesi. Mõjuraadiuseks on sel juhul 400 m. Juhul kui on tehnoloogiliselt võimalik liiva välja kaevata vee alt alandades veetaset näiteks 2 m väheneks pumpamise mõjuraadius 200 m-ni. Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä. Jüsmä salvkaevu ei kasutata. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist vastavalt 140 m ja 265 m kaugusel. Ehk kaevud on karjääri mõjuraadiuses. Karjääri lähiümbruses asub neli puurkaevu Sarapmäe (PK-1, EELIS kood PRK0050881), Põdra (PK-2, EHR kood 220511766), Jüsmä (PK-3) ja Vilepilli (PK-4, EELIS kood PRK0022508). Need puurkaevud jäävad 180…270 m kaugusele karjäärist. Puurkaevud võtavad vee Siluri- Ordoviitsiumi veekihist. Kaevude sügavused on 15…46 m ja need on varustatud manteltorudega, millede pikkus on 12…31 m. Ehitisregistri (EHR) andmetel asub Põdra kinnistul kaev, kuid Jüsma kinnistul EHR andmetel kaevu ei ole. Eeltoodud kinnistute puurkaevud ei ole kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, mistõttu ei ole nad märgitud ka Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardile. Puurkaevud on sügavad ja võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kvaternaari veekihi veetaseme alandamine absoluutkõrgusele 53 m neile mõju ei avalda. Eksperthinnang teeb

ettepaneku veetaseme seireks Raudla katastriüksuse salvkaevus (SK-1), mis võib karjäärist vee väljapumpamise mõjul kuivaks jääda. Kuigi vee väljapumpamist karjäärist ei kavandata (veealune varu väljatakse pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale nõrguma, misjärel laetakse see edasi kalluritele), on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud veetaseme seire teostamine Raudla katastriüksuse (77002:004:0440) salvkaevust ja ettevaatusprintsiibist lähtudes ka Tammoja katastriüksuse (77002:004:0421) salvkaevust. Varem kehtinud Sämi liivakarjääri keskkonnalubade L.MK/320835 ja L.VV/327102 kohaselt tuli teostada vee seiret Sarapmäe ja Jüsmä kinnistute kaevudes ning karjääri väljavoolukraavis. Keskkonnaamet, arvestades eksperthinnangus väljatoodut, ei pea enam vajalikuks seire teostamise jätkamist puurkaevudes. Arvestades eelnevat on asjakohane veeseire teostamine nii väljavoolukraavist kui ka Raudla ja Tammoja katastriüksuste salvkaevudest. Mäeeraldis jääb suhteliselt kaitstud, kirde osas vähesel määral ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu tiheasustusalal. Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul (katastritunnus: 77002:004:0440). Lähiümbrusesse jääb veel teisigi hoonestatud kinnistuid: Sarapmäe (77002:004:0011), Põdra (77002:004:0280), Jüsmä (66101:001:0574), Tammoja (77002:004:0421), Vilepilli (77002:003:0004). Sämi liivakarjääri kinnistule (77002:004:0120) jääb pärandkultuuri objekt Liivakarjäär (EELIS ID 81287518; inventeeritud 21.07.2009). Andmebaasis on objekti kohta märgitud, et tegemist on ammendatud liivakarjääriga, kus kohati kasvavad hallid lepad, kased ja osaliselt on ala vee all. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Karjääriala korrastamisel veekoguks ja metsamaaks, pärandkultuuri objekt ei säili. Kahjustada saab see juba karjääris kaevandamistegevuse käigus. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, vaid nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Kuna ala ei ole riikliku kaitse all, siis seadusest otsest kohustust pärandkultuuriobjekti säilitamiseks ei tule. Taotluse menetlemisel tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse § 3, mis sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Lähim arheoloogiamälestis on asulakoht (kultuurimälestiste registrinumber 10496), mis jääb ca 560 m kaugusele põhja. Kavandatav tegevus seda ei mõjuta. Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim kaitseala, Sämi maastikukaitseala

(EELIS kood KLO1000274), jääb liivakarjäärist ~2,4 km kaugusele ida suunda. Umbes sama kaugele loode suunda jääb ka kaitsealune Uhtna mõisa park (EELIS kood KLO1200169). Sämi maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Sämi loodusalana (EELIS kood RAH0000363). Arvestades karjääri ja kaitstavate alade kaugust üksteisest, on mõju kaitstavatele aladele välistatud. Kaitsealuste liikide elupaikadest on karjäärile lähimad II kategooria kaitsealuse liigi paksukojaline jõekarp (KLO9200067) ja III kaitsekategooria liigi euroopa harjus (KLO9102042) elupaigad, mis jäävad Kunda jõkke. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Kui peetakse kinni keskkonnaloaga seatud nõuetest, ei ole ette näha olulise mõju avaldumist Kunda jõele ega seal elavatele liikidele. Sämi liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt edela osas vähesel määral rohelise võrgustiku alale. Sõmeru valla üldplaneeringu kohaselt Sämi liivakarjäär kohaliku tasandi rohevõrgustiku alale ei jää, kuid arvestada tuleb Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga. Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt jääb karjääri ala kavandatavale rohevõrgustiku koridori alale. Kõikide planeeringute kohaselt jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldis liivamaardla alale. Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist. Sõmeru valla üldplaneering näeb ette kaevandatud alad rekultiveerida metsaks. Koostamisel olev Rakvere vallaüldplaneering näeb Sämi liivakarjääri alale peale karjääri korrastamist supelranna maa-ala. Kaevandatud maa on kavandatud korrastada veekoguks ja metsamaaks. Vastuolu eelnimetatud planeeringutega ei ole.

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja edastas esmase taotluse 16.07.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Rakvere Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 02.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKAS 02.04.2025 numbriga DM-129151-12; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Eraisik K.V. esitas arvamuse 08.04.2025 (registreeritud KOTKAS 09.04.2025 numbriga DM- 129151-14).

Tutvunud keskkonnaloa taotluse ning muude asjasse puutuvate dokumentidega soovin täpsemalt teada, mida tähendab Rakvere Vallavalitsuse poolt esitatud keskkonnaloa taotlusel p.4.1 märgitud "Kaevandamise tagajärjel lähiümbruse kaevude veetase olulise alanemise korral tuleb kaevandajal rajada uued kaevud". Milliste kinnistu omanike kaevude veetasemed ära mõõdetakse ning kust maalt algab oluline alanemine? Vilepilli kinnistu salvkaev on eelmise

kaevandamise ajal tühjaks jäänud ning kordagi pole siin keegi veetaset mõõtmas käinud ei enne ega pärast kaevandamist. Tean, et ka naaberkaevul oli sama mure. Teistest ei tea rääkida. Kuidas seekord määratletakse lähiümbruse kaevud, mida mõõtma hakatakse? Miks mainitakse taolises seires vaid Sarapmäe ja Jüsmä kinnistu veetaseme mõõtmist 2 x aastas? Kus on kindlus, et see teiste kaevudele halvasti ei mõju?

Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hüvitamine on käsitletud maapõueseaduse § 93 all. Keskkonnaloa omajal on kohustus veetaseme alanemise korral hüvitada kahju ja tagada joogivesi. Juhul, kui loa taotluse menetluse käigus leitakse, et veetaseme alanemise oht on olemas, lisatakse loale põhjaveeseire ja leevendusmeetmed kahju hüvitamiseks. Keskkonnaamet selgitab, et praeguses taotluses välja toodud seiratavad kaevud olid varasemalt samal alal olnud kaevadamisloal. Keskkonnaloa menetluse käigus hindab Keskkonnaamet esitatud ja olemasolevat teavet ning selgitab välja kaevud, mida keskkonnaloa saajal seirata tuleb. Juhul, kui leitakse, et on oht põhjavee tasemele, võib Keskkonnaamet küsida keskkonnaloa taotlejalt lisaks hüdrogeoloogilist ekspertiisi. Kaevu seiret saab aga teostada vaid kaevu omaniku nõusolekul. Kuna praegu on mitmed maaomanikud avaldanud muret kaevude veetaseme langemise osas, kaalub Keskkonnaamet hüdrogeoloogilise ekspertiisi vajadust.

Kas ma saan õigesti aru, et hetkel Rakvere Vallavalitsus taotleb kaevandamiseks luba, kuid pole seda veel saanud? Kuna menetlusega seotud dokumente on väga palju, siis ei jõudnud kõike läbi töötada ega välja selgitada, millal kaevandamisega alustatakse?

Keskkonnaamet võttis menetlusse Sämi liivakarjääri taotluse 02.04.2025 kirjaga nr DM- 129151-12. Sama kirjaga teavitati kõiki Sämi liivakarjäärist 300 meetri raadiusesse jäävaid maaomanikke. Antud menetluse juures on taotlejal palutud mitu korda taotlust parandada ja täiendada. Taotlus T-KL/1024628-3 , milles kõik parandused on sisse viidud esitati 12.03.2025 kirja numbriga nr DM-129151-10. Keskkonnaametil on maapõueseaduse järgi aega taotlust menetleda 365 päeva ehk kuni 12.03.2026. Uute asjaolude ilmnemisel võidakse menetlustähtaega ka pikendada. Menetlus lõppeb kas keskkonnaloa andmisega või loa andmisest keeldumisega. Kaevandama võib hakata peale keskkonnaloa saamist.

Palun lahti seletada, millised on kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omaniku õiguste rikkumise ohud, millele teavituskirja lõpus viidatakse. Või tuleb selle kohta lisainfo?

Praegu ei ole konkreetseid piirnevate kinnistute õiguste rikkumise ohte veel määratud. Tavalisemad teemad, mis liiva- ja kruusakarjääride juures maaomanikele muret valmistavad on müra, tolmu ja veetaseme küsimused. Need valdkonnad on reguleeritud seadusandlusega. Samuti peab Keskkonnaamet analüüsima looduskeskkonna mõjusid. Menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet keskkonnamõju olulisust ning selleks koostab keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta.

Palun selgitage, miks on teavituskirja lõpus asjaosaliste nimed kord läbivalt suurtähtedega ning teised tavakirjas?

Saame andmed maaomanike kohta rahvastikuregistrist, kui määrame katastriüksused, mis on karjääri mõjuraadiuses. Rahvastikuregistrist tulevad maaomanike nimed osad suure ja osad väikese tähega. Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnalubade registris menetlusosaliste nimekirjas ei ole võimalik inimeste nimesid muuta. Meil on võimalik lisada e- maili või kontaktaadressi andmeid menetluse juurde, kui maaomanik nendest meid teavitab. Andmekaitse tõttu on eraisikute kirjavahetuse sisu asutusesiseseks kasutamiseks. Lisaks anname teada, et võtame teadmiseks, et soovite ka edaspidi saada infot Sämi liivakarjääri menetluse kohta. Jooksvalt võite jälgida menetlusdokumente KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Eraisik M.M. esitas arvamuse 09.04.2025 (registreeritud KOKTAS-s dokumendina nr DM- 129151-15).

Annan teada, et olen huvitatud infost, mis on seotud Sämi liivakarjääri maavara kaevandamisega. Ootan infot ka edaspidi. Palun lahti seletada, millised on kavandatava tegevuseasukoha kinnistuga piirneva kinnistu omaniku õigusterikkumise ohud ja õigused?

Praegu ei ole konkreetseid piirnevate kinnistute õiguste rikkumise ohte veel määratud. Tavalisemad teemad, mis liiva- ja kruusakarjääride juures maaomanikele muret valmistavad on müra, tolmu ja veetaseme küsimused. Need valdkonnad on reguleeritud seadusandlusega. Samuti peab Keskkonnaamet analüüsima looduskeskkonna mõjusid. Menetluse käigus hindame keskkonnamõju olulisust ning koostame keskkonnamõju hindamise eelhinnangu keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseks. Kaevandamist reguleerib maapõueseadus. Anname teada, et võtame teadmiseks teie soovi ka edaspidi saada infot Sämi liivakarjääri menetluse kohta. Jooksvalt võite jälgida menetlusdokumente KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Eraisik M.A. esitas arvamuse 19.05.2025 (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM- 129151-18).

Kirjutan Teile seoses Sämi Liivakarjääri uue kaevamisloa pärast. Esiteks sooviksin, kogu jagatavat infot saada läbi meili. Hetkel tuli paberkandjal.

Saadame teile andmed edaspidi e-mailile.

Teiseks on mure veega. Seletuskirjast lugesin välja, et tehaks kord aastat veeproov minu majast, milleks on Jüsmä maaüksus. Olen seal elanud alates 2021 aastast. Ja selle aja jooksul pole keegi proove teinud. Kas enne seda ka tehti puudub info. Kas ennem peaks ära fikseerima mis seis on täna ja siis jooksvalt kui kaevandamine käib. Et võrrelda kas see mõjutab vee kvaliteeti. Kas kaevuveel mõõdetakse ainult kvaliteeti? Tuleks kindlasti ka mõõta vee taseme langust. Sest võib ju oht olla, et nii tava kaevud kui ka puurkaevud kuivavad ära. Kui midagi veega juhtub kes siis selle korvab meie küla elanikele? Kas sellised asjad üldse kirjutatakse kaevamis laosse sisse?

Keskkonnaamet selgitab, et praeguses taotluses välja toodud seiratavad kaevud olid varasemalt samal alal olnud kaevadamisloal. Keskkonnaloa menetluse käigus hindab Keskkonnaamet esitatud ja olemasolevat teavet ning selgitab välja kaevud, mida keskkonnaloa saajal seirata tuleb. Juhul, kui leitakse, et on oht põhjavee tasemele, võib Keskkonnaamet küsida keskkonnaloa taotlejalt lisaks hüdrogeoloogilist ekspertiisi. Kaevu seiret saab aga teostada vaid kaevu omaniku nõusolekul. Kuna praegu on mitmed maaomanikud avaldanud muret kaevude veetaseme langemise osas, planeerib Keskkonnaamet lisa hüdrogeoloogilise ekspertiisi küsimist taotlejalt.

Kolmandaks on müra ja tolm. Müra mingil määral kindlasti kuulda sest meie maja suht lähedal ikkagi. Mets kõike seda müra kinni ei võta. Ja tolmuga on sama moodi. Suurema kaevandamist tegevusega ja tuulega see ikkagi jõuab ka meie majani. Kui ikkagist on see tolm ja müra segav, kas siis tuleb külaelanikele kes elavad lähedal mingisugune talumistasu või peab siis kaevandaja (kas siis vald või keegi teine ) leidma mingi viisi kuidas neid leevendada.

Müra ja tolmu normid on reguleeritud seadusandlusega ja karjääris tuleb jälgida keskkonnaministri 16.12.2016. a määrust nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Keskkonnaamet peab analüüsima neid mõjusid menetluse käigus. Menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet keskkonnamõju olulisust ning selleks koostab keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Müra ja tolmu leevendatakse karjäärides tihti müravallide abil ja vajadusel piiratakse ajaliselt karjääritööde tegemise aegasid (öised ja päevased lubatud müra tasemed on erinevad). Vastavad nõuded lisatakse keskkonnalaoale. Juhul, kui tekib kahtlus, et karjääri tegevusega ületatakse müranorme saab nõuda ka müra mõõtmiste läbi viimist.

Eraisik P.Ü. esitas 23.05.2025 arvamuse (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM- 129151-19).

Liivakarjäärile kõige lähemal, 150 m olemasoleva karjääri servast, asub Raudla kinnistul paiknev lahtine salvkaev, mille sügavus maapinnast on 3,80 meetrit ja mis varustab kvaliteetse joogiveega Raudla kinnistut. Palun võtta Raudla kinnistul asuv kaev ka seiresse, et tagada kvaliteetse veega varustatus antud kinnistul. Antud kaev on suutnud toita 6 liikmelise perekonna ja 6 veise, 2 hobuse ning 2 sea vee vajaduse. Samas piirkonnas rajatud puurkaevudest ei ole võimalik ilma kulukate filtersüsteemideta kvaliteetset joogivett saada. Kas antud kaevandamine suudab tagada antud kinnistu kaevu veetaseme ja kvaliteedi säilivuse ja kui esineb probleeme, siis kes tagab uue kaevu, koos spetsiaalse filtersüsteemi, rajamise. Kuidas on tagatud antud kinnistu varustamine veega perioodil kui salvkaev ei toida antud kinnistu vajadust ja uus kaev on rajamata. Palun edastada info edasise menetluse kohta meilile.

Keskkonnaamet selgitab, et praeguses taotluses välja toodud seiratavad kaevud olid varasemalt samal alal olnud kaevadamisloal. Keskkonnaloa menetluse käigus hindab Keskkonnaamet esitatud ja olemasolevat teavet ning selgitab välja kaevud, mida keskkonnaloa saajal seirata tuleb. Juhul, kui leitakse, et on oht põhjavee tasemele, võib Keskkonnaamet küsida keskkonnaloa taotlejalt lisaks hüdrogeoloogilist ekspertiisi. Kaevu seiret saab aga teostada vaid

kaevu omaniku nõusolekul. Võtame edasise menetluse juures teadmiseks, et soovite Raudla kinnistu kaevu seiret. Kuna praegu on mitmed maaomanikud avaldanud muret kaevude veetaseme langemise osas, planeerib Keskkonnaamet lisa hüdrogeoloogilise ekspertiisi küsimist taotlejalt. Vastavalt Maapõueseaduse § 93 peab kaevandamisloa omaja hüvitama kaevandamisega tekitatud kahju. Seejuures tuleb hüvitada ka kaevude veetaseme ning vee kvaliteediga seotud kulutused. Keskkonnaamet analüüsib menetluse käigus võimalikke kaevandamisega tekitavaid ohte ning kaalub nendega seotud leevendusmeetmete lisamist kaevandamisloa kõrvaltingimustesse. Lisaks anname teada, et võtame teadmiseks, et soovite ka edaspidi saada infot Sämi liivakarjääri menetluse kohta. Jooksvalt võite jälgida menetlusdokumente KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Loa andja teavitas menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS 02.04.2025 numbriga DM-129151-13) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6).

Rakvere Vallavolikogu 28.05.2025 otsusega nr 173 kooskõlastas Rakvere Vallavalitsuse Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS 30.05.2025 numbriga DM-129151- 20).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid.

Loa andja teavitas pp.kk.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.).

2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Rakvere Vallavalitsuse loa andmise menetluse käigus algatamata (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129151-XX).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on maavara kaevandamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS xx.xx.2026 nr DM-129151-xx), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Loa andmisel tuleb siiski arvestada eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt pt 3.4.1.) Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimale Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale, Sämi loodusalale (EELIS kood RAH0000363), on välistatud; 2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata oluliselt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte, kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi; 3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata; 4. kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Keskkonnaloaga kehtestatavad seiretingimused aitavad tagavad, et põhjavee ja veekvaliteedi jälgimine oleks pidev ning võimalikke muutusi hinnatakse regulaarselt Kaevandamise käigus tuleb hoolsalt vältida reostuse teket; 5. Kaevandamistööde käigus looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist.

3.2. Kaalutlused loa andmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna keskkonnaluba kaevandamiseks antakse kuni 15 aastaks (MaaPS § 60 lg 2).

3.2.1 Maavara kaevandamine

3.2.1.1 Lubatav tegevus

Rakvere Vallavalitsusel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest

kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1).

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Rakvere Vallavolikogu 28.05.2025 otsusega nr 173 kooskõlastas Rakvere Vallavalitsuse Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS 30.05.2025 numbriga DM-129151-20).

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Sämi liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Sämi liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja

lg 2 tähenduses jäätmeid ega § 7¹ kohaseid kaevandamisjäätmeid. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Taotluse on välja toodud, et lubjakivi kavatsetakse kasutada ehituses, teedeehituses ja remondiks.

3.2.2 Vee erikasutus

3.2.2.1 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punkt 1.1. annab õiguse karjäärivee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 9).

Ettevõte juhib karjäärist vett suublasse Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistult (katastritunnus 77002:004:0120) Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Kraavi kinnistule (katastritunnus 77002:004:0036). Sämi liivakarjäärist juhitakse vesi ühe väljalasuga (Sämi liivakarjäär koodiga LV 092).

VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandamisvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

3.2.2.2 Nõuded vee erikasutusele

VeeS § 130 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandamis-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 9 lg 5 kohaselt tuleb kaevandamis- ja karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt kaevandatavast maavarast ning kaevandamisest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.

Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 130 lg 2). Karjäärivett tohib suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l (määrus nr 61 § 9 lg 1).

Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad karjäärist ärajuhitavale veele § 9 lg-s 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, heljum 40 mg/l).

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks veekoguks (veeseaduse § 3 mõistes) on Kunda jõgi (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS kood VEE1072900), mis jääb Sämi liivakarjäärist ca 420 m kaugusele edela-lääne suunda. Vee väljavool karjäärist on madalamast läänepoolsest süvendist Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELLIS kood VEE1072911). Kolgaküla kraav, mis on ühtlasi ka Kolga maaparandussüsteemi eesvool (maaparandussüsteemi kood 11072900200900011M), suubub omakorda Kunda jõkke.

Karjääri lähiümbruses asub neli puurkaevu Sarapmäe (PK-1, EELISkood PRK0050881), Põdra (PK-2, EHR kood 220511766), Jüsmä (PK-3) ja Vilepilli (PK-4, EELISkood PRK0022508). Need puurkaevud jäävad 180…270 m kaugusele karjäärist. Puurkaevud võtavad vee Siluri- Ordoviitsiumi veekihist. Kaevude sügavused on 15…46 m ja need on varustatud manteltorudega, millede pikkus on 12…31 m. Ehitisregistri andmetel asub Põdra kinnistul kaev, kuid Jüsma kinnistul EHR andmetel kaevu ei ole. Eeltoodud kinnistute puurkaevud ei ole kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, mistõttu ei ole nad märgitud ka Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardile. Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä. Jüsmä salvkaevu ei kasutata. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist vastavalt 140 m ja 265 m kaugusel. Ehk karjääri mõjuraadiuses.

Taotluse kohaselt juhitakse aastas liivakarjäärist ära 20725 m³ sademevett, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks 0,0007 m³/s. Ettevõte on lisanud keskkonnaloa taotlusele ärajuhitava vee koguse kvartalite lõikes. Seega määratakse keskkonnaloas Sämi liivakarjäär väljalask aastaseks

koguseks 20 725 m3 ning kvartaalseks 5181 m3.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist lisatakse keskkonnaloale tingimus, et juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul

(üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud ka kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Seega kantakse keskkonnaloale järgmine tingimus: Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale.

Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks karjäärivee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused.

Kui hinnatakse karjäärivee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht karjäärivee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Karjäärivee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa andja määrab proovide võtmiseks üks kord poolaastas.

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast karjääriveest (määrus nr 61 § 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatule kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema

atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Selle sätte alusel valdkonnas, mille proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Karjäärivee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-es. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Sämi liivakarjäärist juhitakse karjäärivesi ühe väljalaskmega. Väljalask Sämi liivakarjäär (kood LV092) juhitakse Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub pärast Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) ja lõpuks Kunda jõkke (EELIS kood VEE1072900).

Kunda jõgi kuulub veemajanduskavadesse määratud vooluveekogumitesse (EE_1_1072900_3 Kunda Jaama tn sillast suudmeni ja EE_1_1072900_2 Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani). Kunda jõe koondseisund (2019) lõigul Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani, on halb. Jõe halb seisund on tingitud antud lõigul orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutusest põllumajanduses.

Veemajanduskava (edaspidi VMK) on kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027).

VeeS § 31 p 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lg 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund.

Kuna karjäärivett ei juhita otse Kunda jõe vooluveekogumisse ei määra loa andja suublale suublaseiret. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) ja Kunda jõe (EELIS kood VEE1072900) seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist,

rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste muutmist.

VeeS § 33 lg 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. VeeS § 129 lg 5 ja määruse nr 61 § 10 lg 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et karjäärivee juhtimisega halveneb Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) ja Kunda jõe (EELIS kood VEE1072900) seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ja suubla seire tingimuste seadmist.

Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet koostas keskkonnamõju eelhinnangu (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129151-xx), milles hinnati keskkonnaohtu.

- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).

- loa taotluse on esitanud isik Rakvere Vallavalitsuse esindaja, kes omab esindusõigust (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

- tegevuses rakendatakse parimat võimalikku tehnikat (KeÜS § 52 lg 1 p 3 koosmõjus THS § 26 lg 1 p 3). Parima võimaliku tehnika kasutamise põhimõtted on taotluses.

- tegevusega ei kaasne olulist keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6) ja tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). Menetluse käigus leiti lahendused olulise mõju vähendamiseks, ning keskkonnamõju eelhinnanguga määrati vajalikud leevendusmeetmed, mis on kajastatud loa kõrval tingimustes (peatükk 3.4).

- loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10).

- Kohalik omavalitsus ei esitanud omapoolsed tingimusi Sämi liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse osas, mistõttu puudub MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohane loa andmisest keeldumise alus.

- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.xxxx) (MaaPS § 55 lg 3 p 1).

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud hüve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

Käesoleva loa kõrvaltingimused lähtusid keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutlustest (registreeritud KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129151-XX).

3.4.1. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed

Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 kirjaga nr DM-129151-xx Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Sämi liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud eelhinnangu peatükis 3 ning siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitati kaheksa keskkonnameedet, millega loa andmisel peab arvestama. Meetmed lisati muutmata sõnastuses kõrvaltingimuseks.

3.4.2. Kinnistu kasutusõigus

Keskkonnaluba taotletakse Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul (77002:004:0120). Tegemist on munitsipaalomandis oleva maaüksusega, mille omanikuks on Rakvere vald.

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on

kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-523578 kehtetuks.

3.4.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused

Keskkonnaloale kantakse järgmised kõrvaltingimused:

1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus 77002:004:0421) katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme mõõtmist ja iga 3 aasta järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus, hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi osas tuleb teha enne kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee kvaliteet või põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued kaevud kaevandaja kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel (maapõueseadus § 93 lg 1); 2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused; 3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb keskkonnaloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning toodangut kuival aastaajal niisutada; 9. Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat

dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-523578 kehtetuks.

3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa taotluse avalikustamise käigus esitatud arvamused on käsitletud käesoleva korralduse peatükis 2.2.

Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati/ei esitatud arvamusi/vastuväiteid (registreeritud KOTKAS-s vastavalt xx.xx.xxxx numbriga DM-xxxxxx-xx). Keskkonnaamet edastas esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (registreeritud KOTKAS-s xx.xx.xxxx numbriga DM- xxxxxx-x; HMS § 49 lg 3, KeÜS § 48¹ lg 4). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised: ...

3.6 Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 13.03.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-523578

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Rakvere Vallavalitsus

Registrikood / Isikukood 77000329

Tegevuskoha andmed

Nimetus Sämi liivakarjäär

Aadress Sämi liivakarjäär, Sämi küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 77002:004:0120

Territoriaalkood EHAK 7927

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sämi liivakarjäär (77002:004:0120).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/7

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Sämi liivakarjäär

Väljalaskme kood LV092

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Vilepilli kraav

Suubla kood VEE1072912

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6584580, Y: 647654

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2041 20 725 5 181 5 182 5 181 5 181 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2026 2041 Heljum HEL 40

2026 2041 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

2026 2041 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2026 2041 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 3/7

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Sämi liivakarjäär LV092 X: 6584580, Y: 647654 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus 4/7

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Juhul kui karjääris toimub veetaseme alandamine ja ümbruskonna kaevudes toimub seetõttu veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4 . Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

Olukorra tekkimisel

2. Toimingud avarii korral Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Asuda likvideerima avariid ja teavitada viivitamatult.

3. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused.

Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Pidada arvestust karjäärist ärajuhitava karjäärivee koguste kohta (arvutuslik). Karjäärivee koguste arvutused dokumenteerida ning nõudmisel esitada see Keskkonnaametile.

2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

Üks kord kvartalis.

3. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Liivakarjäärist ärajuhitav karjäärivesi peab vastama vee erikasutusloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev

4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 5. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 6. Muu vajalik informatsioon Teavitada keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud loa andjat ja esitada

keskkonnaloa muutmise taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 5/7

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 412

Maardla nimetus Sämi

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Sämi liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 10.10

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.08

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 28

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus ja remont

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 20

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 32.774 tuh m³ 30.05.2024

3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 329.511 tuh m³ 30.05.2024

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2026 2041 tuh m³ 25.774 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2026 2041 tuh m³ 266.511 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus

6/7

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010). Tallinn, 2011

Geoloogiafondi number 8321

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 624

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2011

1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus 77002:004:0421) katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme mõõtmist ja iga 3 aasta järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus, hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi osas tuleb teha enne kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee kvaliteet või põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued kaevud kaevandaja kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel (maapõueseadus § 93 lg 1); 2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused; 3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb keskkonnaloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning toodangut kuival aastaajal niisutada; 9. Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-523578 kehtetuks.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Liiv, täitepinnas 2026 2041 0661 Rakvere vald Liiv, ehitusliiv 2026 2041 0661 Rakvere vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Sami_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Sami_liivakarjaar_maeeraldise_geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Sami_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah

7/7

1 (25)

EELNÕU

12.03.2026

Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Rakvere Vallavalitsuse 12.03.2025 esitatud Sämi liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja

lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3

punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Rakvere Vallavalitsuse 12.03.2025

esitatud Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus

77002:004:0421) katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme

mõõtmist ja iga 3 aasta järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61

ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus,

hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn,

Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi

osas tuleb teha enne kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee

kvaliteet või põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued

kaevud kaevandaja kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel

(maapõueseadus § 93 lg 1);

1.2.2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas

kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912),

mis suubub Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa

andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks

settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused;

1.2.3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud

spetsiaalsetel hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

1.2.4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks

turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku

2 (25)

korjata;

1.2.5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit;

1.2.6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus

töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada

nende nõusolek;

1.2.7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb keskkonnaloa omajal korraldada aktiivse

kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja

katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks;

1.2.8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning

toodangut kuival aastaajal niisutada.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju

hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Rakvere Vallavalitsus (registrikood 77000329, aadress Kooli tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere

vald, Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.07.2024 numbriga nr DM-129151-1, täiendatud

16.01.2025 numbriga nr DM-129151-6 ja 12.03.2025 numbriga nr DM-129151-10) Sämi

liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Keskkonnaluba taotletakse 15

aastaks.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas

nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet teavitas avalikkust keskkonnaloa taotluse saamisest 02.04.2025 teadaandega

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti teavitas Keskkonnaamet keskkonnaloa

taotluse saamisest ja avatud menetluse algatamisest 02.04.2025 kirjaga nr DM-129151-12

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse

02.04.2025 kirjaga nr DM-129151-13 Rakvere Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

3 (25)

Rakvere Vallavolikogu kooskõlastas 28.05.2025 otsusega nr 173 Rakvere Vallavalitsuse

esitatud Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.

2.2. Õiguslikud alused

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb

otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud

tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel,

lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust

(KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Rakvere Vallavalitsuse Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1

kohane teave;

2. Maves OÜ koostatud eksperthinnang „Lääne-Virumaa Rakvere valla Sämi liivakarjääri

hüdrogeoloogiline eksperthinnang“ (September 2025)

3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

4. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-

4 (25)

web/#/planning/detail/10100026);

5. Sõmeru valla üldplaneering (kehtestatud Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega

nr 21; https://www.rakverevald.ee/someru-valla-uldplaneering);

6. Rakvere valla koostamisel olev üldplaneering (https://www.rakverevald.ee/rakvere-valla-

uldplaneeringu-koostamine-alates-17.10.2018-)

7. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) infoleht

(https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

8. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/);

9. Keskkonnaagentuuri veebileht (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-

vaatlusandmed/)

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri mõjualaks on maksimaalselt 200 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Sämi liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 10,10 ha ja teenindusmaa pindalaga 13,08 ha, asub

Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul

(77002:004:0120) (joonis 1).

Joonis 1. Sämi liivakarjääri mäeeraldis tähistatud kollasega (aluskaart Maa- ja Ruumiamet, 2026)

Varasemalt on Sämi liivakarjääris kaevandatud maavara keskkonnalubade nr LVIM-019 (loa

omaja Osaühing KOHALA SF, loa kehtivusaeg 24.05.2001 - 01.06.2011) ja L.MK/320835

(loa omaja Sämiliiva OÜ, loa kehtivusaeg 20.09.2011 - 30.05.2024) alusel. Liivakarjäärist

sademevee ärajuhtimiseks suublasse oli väljastatud Sämiliiva OÜ-le ka keskkonnaluba nr

L.VV/327102 (kehtivusaeg 01.01.2016 - 05.06.2024).

5 (25)

Rakvere Vallavalitsus taotleb keskkonnaluba maavara kaevandamise jätkamiseks Sämi

liivakarjääris, mis hõlmab Sämi liivamaardla (reg kaart 412) aktiivse tarbevaru plokki 1

(ehitusliiv) ja plokki 3 (täiteliiv) täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru

ploki 3 lamam. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust

ehituse ja teedeehituse valdkonnas.

Taotletav Sämi liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3

ehitusliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks

tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.

Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset, ja

allpool veetaset 11° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara

kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe

tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ täiteliiva ja 7 tuh m³ ehitusliiva.

Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris:

329,511 – 63 = 266,511 tuh m3 ~ 267 tuh m³ (täiteliiv);

32,774 – 7 = 25,774 tuh m3 ~ 26 tuh m³ (ehitusliiv).

Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 20 tuh m³.

Taotletava teenindusmaa (pindala 13,08 ha) piiride valikul on lähtutud teenindusmaa

vajadusest ümber mäeeraldise ning ümbritsevate katastriüksuste piiridest. Teenindusmaa

hulka ei ole käesoleva taotlusega hõlmatud varasema loaga hõlmatud teenindusmaa edelaosa,

mis on kaetud metsaga ja kus ei ole kaevandamist toimunud ning on säilinud looduslik

seisund.

Sämi liivakarjääri mäeeraldisel on kavas jätkata juba välja töötatud kaevandamistehnoloogia

rakendamist. Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset.

Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus

maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise

kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt

vajadusele.

Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata katend.

Mäetööde liikumisel kaevandamata alani tuleb mets raiuda ning kännud juurida. Koorimata

kattepinnas mahus 7 tuh m3 koosneb juurtega kasvukihist, mullale esitatavatele nõuetele

vastavat katendit geoloogiste uuringutega eraldatud ei ole. Kattepinnas eemaldatakse

buldooseriga ja vallitatakse kuni 3 m kõrguste aunadena teenindusmaale. Juba vallitatud ja

vallitatav kattepinnas (kokku ~28 tuh m³) kasutatakse ära mäeeraldise teenindusmaa

korrastamistöödel.

Liiva kaevandamine toimub ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Abimehhanismina võib

liiva veepealsel kaevandamisel kasutada buldooserit. Sõltuvalt liivakihi paksusest

kaevandatakse kuni kahe veepealse astanguga. Veealune varu väljatakse

6 (25)

pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale nõrguma, misjärel laetakse see

edasi kalluritele. Keskmise suuruse ja noolepikkusega ekskavaator saab reeglina kaevandada

ligikaudu 2 meetri sügavuselt. Sügavamal lasuva maavara ammutamiseks saab kasutada pika

noolega ekskavaatorit. Vajadusel tuleb maavara kogu paksuses ammutamiseks kasutada

pinnasepumpa. Liiva väljavedu toimub kalluritega.

Kaevandamise tulemusel moodustub karjääri süvend, mis täitub veega. Veekogu oodatav

veetase on 57 m, mis on määratud väljavoolu kraavi põhja kõrgusega mäeeraldise piiril (kraavi

põhja kõrgus ca 56,5 m). Pärast kaevandamist on seega võimalik korrastada ala veekogude ja

maatulundusmaaks (metsamaaks).

Metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud

maapinnast. Seega tuleb korrastamise käigus maismaaks korrastataval alal teostada vajadusel

täitmist absoluutkõrguseni 57,7 m. Ala korrastamiseks korrastatud maa plaanil esitatud kujul

on vaja teostada täitmist ~28 tuh m³ ulatuses. Alale moodustatava veekogude suurus ja

täitmise maht kaevandatud maal sõltuvad suuresti kaevandamisel kujunevast veetasemest.

Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida millises ulatuses tegelik

veetase karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud

olukorrast.

Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab

Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste

alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde

tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.

Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega

sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega

tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus

määratakse korrastamisprojektiga.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Sämi liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt

liivamaardla alale (joonis nr 2, väärtused, konfliktid, riigikaitse). Samuti kattub liivakarjääri

ala fosforiidi- ja põlevkivimaardla alaga.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis

asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Väärtuslikule põllumaale

ega väärtusliku maastiku alale karjääri maa-ala ei jää. Sämi liivakarjääri ala jääb edela osas

vähesel määral rohelise võrgustiku alale. Maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku

tuumaladele suurte, riigi toimimiseks vajalike objektide kavandamisel, tuleb tagada

tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb tuumalasisene

ja tuumaladevaheline sidusus tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist. Lisaks

tuleb uute karjääride planeerimisel alati hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust

kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate teede

7 (25)

kandevõime tõstmiseks. Tee kasutamine ning selleks vajalikud tingimused lepitakse kokku

keskkonnaloa taotluse menetlemise käigus.

Sämi liivakarjääri puhul ei ole tegemist uue karjääriga, vaid maavara on kaevandatud seal juba

varasemalt. Esimene keskkonnaluba nr LVIM-019 maavara kaevandamiseks anti 2001. aastal

(vt ptk 3.1.1. ja 3.1.3.).

Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest nr 2 (väärtused, konfliktid,

riigikaitse). Punane ring tähistab Sämi liivakarjääri asukohta.

Sõmeru valla üldplaneeringu (Rakvere valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib

Sõmeru valla üldplaneering) kohaselt jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldis liivamaardla alale

(kus maa-ainest juba kaevandatakse) ning kattub fosforiidi- ja põlevkivimaardla alaga (joonis

3). Üldplaneeringus tuuakse välja, et maakonnatasandi roheline võrgustik on määratud Lääne-

Viru maakonna teemaplaneeringuga. Kohaliku tasandi rohevõrgustiku alale Sämi liivakarjäär

ei jää. Üldplaneeringus tuuakse välja, et kaevandamisaladega eraldatud rohevõrgustiku

taasliitumine tulevikus on võimalik, kui kaevandatud alad rekultiveerida metsaks.

Joonis 3. Väljavõte Sõmeru valla üldplaneeringu kaardist (Maa- ja Ruumiameti planeeringute

kaardikiht 2026).

8 (25)

Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldis

samuti liivamaardla alale ning kattub fosforiidi- ja põlevkivimaardla alaga. Liivakarjääri ala

jääb kavandatavale rohevõrgustiku koridori alale. Üldplaneeringus on välja toodud, et peale

karjääride sulgemist ning rekultiveerimist tekivad supelranna maa-alad Ubja põlevkivikarjääri

alale, Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alale ja Sämi liivakarjääri alale.

Joonis 4. Väljavõte Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu joonisest 2 (maardlad) ja

joonisest 4 (väärtused ja piirangud). Kollaselt/punase ringiga tähistatud Sämi liivakarjääri asukoht.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus.

Planeeringutes toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Keskkonnaamet teavitas Rakvere Vallavalitsust 02.04.2025 kirjaga nr DM-129151-13 Sämi

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama kirjaga taotluse

kohta arvamust. Rakvere Vallavolikogu kooskõlastas 28.05.2025 otsusega nr 173 Sämi

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Taotletav Sämi liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 10,10 ha ja teenindusmaa pindalaga 13,08

ha, asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul

(katastritunnus 77002:004:0120, omanik Rakvere vald). Liivakarjäärist põhja-loode suunda

ca 200 m kaugusele jääb riigi põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva tee ja lääne-lõuna suunda ca

130 m kaugusele jääb kõrvalmaantee nr 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee, kuhu toimub ka

karjäärist maavara väljavedu. Mäeeraldisel ei ole hooneid ega rajatisi. Lähim elamu asub

mäeeraldisest ~139 m kaugusel loodes (katastriüksusel Raudla; katastritunnus

77002:004:0440).

Sämi liivakarjäär paikneb Viru lavamaal, Kunda jõe paremal kaldal. Edelasuunalise kaldega

maapinna absoluutkõrgus on 60…62 m. Pinnakatte paksus geoloogilise kaardistamise

andmeil on 10…40 m. See koosneb jää-, jääjõe- ja jääjärve setetest. Aluspõhjas avanevad

Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivid. Ala läbib Ahtme rike.

Geoloogilisi uuringuid Sämi maardlal on tehtud kahel korral. 1961. a teostas Eesti NSV MN

juures Geoloogi ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus töö “Aruanne Sämi maardla ja

liivalahjendaja uuringutest Aseri tellisetehasele”, I. Barankina, EGF 1505. Uuringute käigus

arvutati liivavarud A, B, C1 ja C2 kategoorias. 1977. a tegi maardlal uuringu Eesti NSV MN

9 (25)

Geoloogia Valitsus “Aruanne Aseri savimaardla ja liivalahjendaja uuringute kohta

drenaažitorude ja telliste tootmiseks”, K. Tallinn, EGF 3462. Uuringu eesmärgiks oli 1961.

aastal hinnatud C2 kategooria varude üleviimine C1 kategooriasse.

2000. a taotles Osaühing Kohala SF Sämi maardlas maavara kaevandamise luba pindalal

10,10 ha (EGF 6757). Maavara kaevandamise loa taotluses arvestati välja taotletava

mäeeraldise piiresse jäävad varud 1961. a ja 1977. a uuringute andmete põhjal. Nimetatud töö

alusel kinnitas EMK 21. juuni 2000. a protokollilise otsuse nr 00-24, millega ehitusliiva

lamamis olev ülipeeneteraline liiv koguses 297 tuh m3 loeti maa-aineseks. Lääne-Virumaa

keskkonnateenistus väljastas Osaühingule KOHALA SF 24.05.2001 maavara kaevandamise

loa LVIM-019 kehtivusajaga 01.06.2011. Ehitusliiva kaevandatavateks varudeks oli määratud

258,5 tuh m3 (aktiivne reservvaru 268,9 tuh m3 ) ja maa-ainese kaevandatavaks koguseks

255,8 tuh m3 (kogu varu 297,4 tuh m3 ). Seoses asjaoluga, et maa-ainese kaevandamiseks

lubasid üldjuhul ei pikendata, koostas OÜ Mäemees Kohala SF OÜ tellimusel olemasoleva

geoloogilise andmestiku ja 2010. aastal teostatud markšeidermõõdistamise alusel varu osalise

ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise aruande “Sämi liivakarjääri maa-ainese

jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010)”, EGF 8321.

Alal paiknevates puuraukudes uuringute ajal (1961.a ja 1977.a) mõõdeti pinnase vee tase

3,0…5,5 m sügavusel maapinnast (keskmiselt 3,9 m sügavusel) abs kõrgustel 57,11…60,01

m (keskmine 58,51 m) mõningase langusega edela – Kunda jõe – suunas. Kogu ehitusliiva

varu (plokk 1) on veepealne, kuid vee alla jääb 1,5…4,8 m täiteliiva (plokk 3) varust.

Taotletava mäeeraldise piirialale jäävates puuraukudes 17, 18 ja 19 on kogu varu veepealne.

Osaühingule KOHALA SF väljastati Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja korraldusega

20.09.2011 Sämi liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks kaevandamisluba nr

L.MK/320835 kehtivusajaga 20.09.2011-09.05.2026. Maavara kaevandamisluba registreeriti

22.05.2017 korraldusega nr 1-3/17/1353 ümber Sämiliiva OÜ nimele. Sämiliiva OÜ

kaevandas Sämi liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva. Sämi liivakarjäär asus munitsipaalomandis

oleval kinnistul.

Rakvere Vallavalitsuse ja Sämiliiva OÜ vahel on Viru Maakohtus (kohtuasja nr 2-22-15204)

sõlmitud 30.08.2023 kohtulik kompromiss, mille kohaselt lõpetasid pooled ennetähtaegselt

Rakvere vallas, Sämi külas asuva Sämi liivakarjääri kinnistu (registriosa 2035131,

katastritunnus 77002:004:0120) koormamiseks 10.05.2001 sõlmitud ja Riigikohtu 14.12.2010

kohtumäärusega nr 3-2-1-94-10 muudetud kinnistu kasutusvalduse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu. Rakvere Vallavolikogu otsustas 15.05.2024 otsusega nr 139 (KOTKAS

29.05.2024 numbriga DM-128647-1) võtta Sämiliiva OÜ-lt üle Sämi liivakarjääri

korrastamiskohustus ning anda nõusolek Rakvere Vallavalitsusele Keskkonnaametilt

keskkonnaloa taotlemiseks sama mäeeraldise piires. Sämiliiva OÜ-le kuulus ka

keskkonnaluba nr L.VV/327102 Sämi liivakarjääris vee erikasutuseks. Keskkonnaamet

tunnistas 30.05.2024 korraldusega nr DM-128647-2 kehtetuks Sämi liivakarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/32083 ja 05.06.2024 korraldusega nr DM-128713-1 keskkonnaloa nr

L.VV/327102. Eesti Geoloogiateenistuse 06.03.2025 korraldusega nr 13-5/25-21 on

korrigeeritud kehtetuks tunnistatud loaga seotud olnud plokkide varu koguseid.

Rakvere Vallavalitsus taotleb varasemate lubade asemel keskkonnaluba maavara

kaevandamise jätkamiseks liivakarjääris, mis hõlmab Sämi liivamaardla (reg kaart 412)

10 (25)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Sämi

liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3 ehitusliiva,

kaevandatav täiteliiva kogus on 266,511 tuh m3 ja ehitusliiva kogus 25,774 tuh m3. Taotletav

keskmine tootmismaht aastas on 20 tuh m³. Luba taotletakse 15 aastaks.

Mäeeraldise kirdeosas on maavara pealmised kihid esindatud valdavalt väga peene teraliste

liivadega, mis vastavad enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning kuuluvad

ehitusliiva plokk 1 aT koosseisu. Ploki 1 lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad

valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis kuuluvad täiteliiva plokk 3 aT koosseisu.

Plokk 1 ehitusliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…13,2% (keskmine 3,7%),

savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,2…3,3%, (keskmine 1,6%),

väljasõelutud liiva fraktsioonis aga 0,2…3,6% (keskmine 1,7%). Peensusmoodul jääb

vahemikku 0,9…1,7 (keskmine 1,4). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene-

kuni peeneteraline (keskmiselt väga peene teraline). Plokk 1 piiresse jääb 3 proovi (proov 374,

388, 367), millest on määratud 1976. a filtratsioonimoodul. Filtratsioonikoefitsient varieerub

piirides 1,99 m/ööp…4,25 m/ööp (keskmine 2,77 m/ööp).

Plokk 3 täiteliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…11,4% (keskmine 2,7%),

savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,0…18,3%, (keskmine

2,2%), väljasõelutus liiva fraktsioonis aga 0,1…18,4% (keskmine 2,3%) peensusmoodul on

vahemikus 0,0…1,6 (keskmine 1,0). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene-

kuni peeneteraline (keskmiselt ülipeeneteraline). Filtratsioonimoodul on määratud 1976. a

puuraukudest võetud proovides. Plokk 3 piiresse jääb 4 proovi (proov 380, 382, 374, 377),

millede põhjal filtratsioonikoefitsient varieerub piirides 0,64 m/ööp…2,16 m/ööp (keskmine

1,60 m/ööp). Taotletav mäeeraldis kattub Sämi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru

plokiga 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3.

Taotletava mäeeraldise piires on ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru arvele võetud

järgmistes kogustes:

- ehitusliiv 67 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiv 409 tuh m3 , sh allpool põhjavee taset 242 tuh m3 (plokk 3 aT).

Maavarade registri 30.05.2024 seisuga on ehitusliiva ja täiteliiva jääkvaru järgmine:

- ehitusliiv 32,774 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiv 329,511 tuh m3 (plokk 3 aT).

Mäeeraldisel on kavas jätkata juba välja töötatud kaevandamistehnoloogia rakendamist.

Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus

maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise

kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt

vajadusele. Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata

katend. Maavara kaevandamise täpsem kirjeldus on esitatud ptk 3.1.1. Kaevandamiseks

taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatud maa

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Sämi liivakarjääri ala kattub osaliselt Toolse fosforiidimaardla (registrikaardi nr 193)

11 (25)

fosforiidi passiivne reservvaru 15. plokiga ning Pada uuringuvälja (registrikaardi nr 4)

põlevkivi passiivse reservvaru 4. plokiga. Kaevandamistegevus neid maardlaid ei mõjuta.

Sämi liivakarjääri ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei esine alal

kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride

märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Kuna taotletava

mäeeraldise piires on enamus maavaral lasuvast katendist eemaldatud ja ladustatud

mäeeraldisele vallidesse, siis selleks enam energiat sellisel määral ei kulu. Peamised

energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Kaevandamistehnoloogia ei näe ette loodusliku veetaseme alandamist, mistõttu puudub

vajadus energiat kasutada vee välja pumpamiseks.

Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Sämi liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Maavara kaevandamine karjääris mõjutab pinna- ja põhjavee taset ning piirkonna

veerežiimiveehaardeid. Eelkõige siis, kui kaevandamine toimub põhjavee tasemest allpool ja

maavara kaevandamisel alandatakse, kas pumbatakse vett välja või suunatakse kraavide abil

isevoolselt suublaks olevasse veekogusse, või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

Põhjavee taseme alanemine tekitab karjääri ümbruses alanduslehtri. Selline põhjavee taseme

alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris

veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja

ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks

oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka.

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks veekoguks (veeseaduse § 3 mõistes)

on Kunda jõgi (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS kood VEE1072900), mis jääb Sämi

liivakarjäärist ca 420 m kaugusele edela-lääne suunda. Vee väljavool karjäärist on madalamast

läänepoolsest süvendist Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla

kraavi (EELIS kood VEE1072911). Kolgaküla kraav, mis on ühtlasi ka Kolga

maaparandussüsteemi eesvool (maaparandussüsteemi kood 11072900200900011M), suubub

omakorda Kunda jõkke. Kunda jõe koondseisund (2019) lõigul Anguse jõest Kunda Jaama tn

sillani, on halb. Jõe halb seisund on tingitud antud lõigul orgaaniliste ja mineraalväetiste

12 (25)

kasutusest põllumajanduses. Maavara kaevandamine ja nõuetekohase sademevee ärajuhtimine,

ei mõjuta eeldatavasti negatiivselt Kunda jõe seisundit.

Sämi hüdromeetriajaam, kus mõõdetakse mh Kunda jõe vooluhulka, asub liivakarjäärist ca 560

m kaugusel läänes. Kunda jõe pikaajaline keskmine vooluhulk on 4,334 m³/s (joonis 5).

Taotluse kohaselt juhitakse aastas liivakarjäärist ära 20725 m³ sademevett, mis teeb keskmiseks

vooluhulgaks 0,0007 m³/s. Lähtuvalt eelnevast lisanduv vooluhulk Kunda jõele mõju ei avalda.

Karjäärist väljajuhitvas vees on kavandatud seirata (seirepunkt: Väljavoolukraav, koordinaadid:

X- 6584580; Y- 647654) järgmiseid reostusnäitajad: heljuvaine, naftasaadused ja pH

sagedusega üks kord poolaastas ehk kevadel ja sügisel.

Joonis 5. Kunda jõe vooluhulk (Keskkonnaagentuur).

Rakvere Vallavalitsuse tellimusel koostas 2025. aastal Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogilise

eksperthinnangu Maves OÜ (töö number: 25075, 2025 a.). Eksperthinnangus toodi välja, et

vaadeldaval alal on põhjavee Kvaternaari veekiht seotud liivadega. Selle vabapinnalise

veekihi põhjavee tase on olnud 3,5…4,0 m sügavusel maapinnast (EGF 6757). Ala ülevaatuse

ajal (02.09.25) oli Kvaternaari veekihi veetase lähiümbruse salvkaevudes 1,55…2,85 m

sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 58,16…58,41 m. Veetase karjääri süvendites oli

samal ajal absoluutkõrgusel 57,11…58,83 m (vt joonis 6). Veetase oli madalam karjääri

läänepoolses osas ja kõrgem sellest eraldatud idapoolses osas. Vee väljavool karjäärist on

madalamast läänepoolsest süvendist. Süvend dreenib Kvaternaari veekihi põhjavett.

Suhteliseks veepidemeks liivades leviva veekihi ja järgmise lubjakivides leviva Siluri-

Ordoviitsiumi veekihi vahel on vähese veejuhtivusega saviliiv ja liivsavi (EGF 6757).

Lähiümbruse puurkaevude andmeil on Siluri-Ordoviitsiumi veekihi veetase jäänud erinevatel

aegadel 5…11 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgusele 49…54 m. Veekiht on surveline.

Ala ülevaatuse ajal oli veetase Jüsmä katastriüksuse puurkaevus 7,70 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 53,66 m.

Sämi liivakarjääri pindala on 96576 m2 , mäeeraldise lamam jääb absoluutkõrgusele 53…59

m. Veetase karjääri madalamas osas oli absoluutkõrgusel 57,11 m, ehk karjääri kuivana

13 (25)

hoidmiseks tuleb veetaset alandada maksimaalselt 4 m (absoluutkõrguseni 53 m) ning kui

soovitakse kaevist kuivana hoida, tuleb ära pumbata ka sademevesi. Mõjuraadiuseks on sel

juhul 400 m (joonis 6). Juhul kui on tehnoloogiliselt võimalik liiva välja kaevata vee alt

alandades veetaset näiteks 2 m väheneks pumpamise mõjuraadius 200 m-ni.

Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä. Jüsmä salvkaevu ei

kasutata. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist vastavalt 140 m ja 265 m

kaugusel. Ehk karjääri mõjuraadiuses.

Raudla katastriüksuse salvkaevus oli põhjavee tase 02.09.2025. aastal 2,95 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 58,41 m. Kaevu sügavus on 3,80 m. Seega kaevus on vett vaid

0,85 m ja ka väike veetaseme langus võib jätta kaevu kuivaks. Seni pole kaev omaniku väitel

kuivaks jäänud.

Tammoja katastriüksuse salvkaevus oli põhjavee tase samal ajal 1,55 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 58,16 m. Kaevu sügavus maapinnast on 4,00 m. Veekihi paksus oli 2,45 m.

Kaev asub pumpamisest tingitud alanduslehtri äärealal kus pumpamise mõju on väike.

Karjääri lähiümbruses asub neli puurkaevu Sarapmäe (PK-1, EELIS kood PRK0050881),

Põdra (EHR kood 220511766, PK-2), Jüsmä (PK-3) ja Vilepilli (PK-4, EELIS kood

PRK0022508). Need puurkaevud jäävad 180…270 m kaugusele karjäärist. Puurkaevud

võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kaevude sügavused on 15…46 m ja need on

varustatud manteltorudega, millede pikkus on 12…31 m. Ehitisregistri andmetel asub Põdra

kinnistul kaev, kuid Jüsma kinnistul EHR andmetel kaevu ei ole. Eeltoodud kinnistute

puurkaevud ei ole kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, mistõttu ei ole nad märgitud ka Maa-

ja Ruumiameti kitsenduste kaardile.

Sarapmäe puurkaevus (PK-1) on veetase olnud puurimise järgselt (15.01.2012) 8 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 54 m. Puurkaevu sügavus on 46 m.

Põdra katastriüksuse puurkaevus (PK-2) on veetase omaniku andmeil olnud 4…5 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 57…58 m. Kaevu sügavus on 15 m (põhja absoluutkõrgus 47

m).

Jüsmä katastriüksuse puurkaevus (PK-3) oli põhjavee tase 02.09.2025. aastal 7,70 m

sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 53,66 m. Kaevu sügavus omaniku andmeil on 27,5

m.

Vilepilli puurkaevus (PK-4) on veetase olnud puurimise järgselt 2007. aastal 7,5 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 68,5 m. Kaevu sügavus on 40 m.

Puurkaevud on sügavad ja võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kvaternaari veekihi

veetaseme alandamine absoluutkõrgusele 53 m neile mõju ei avalda. Eksperthinnang teeb

ettepaneku veetaseme seireks Raudla katastriüksuse salvkaevus (SK-1), mis võib karjäärist

vee väljapumpamise mõjul kuivaks jääda. Kuigi vee väljapumpamist karjäärist ei kavandata

(veealune varu väljatakse pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale

nõrguma, misjärel laetakse see edasi kalluritele), on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud

14 (25)

veetaseme seire teostamine Raudla katastriüksuse (77002:004:0440) salvkaevust ja

ettevaatusprintsiibist lähtudes ka Tammoja katastriüksuse (77002:004:0421) salvkaevust.

Varem kehtinud Sämi liivakarjääri keskkonnalubade L.MK/320835 ja L.VV/327102 kohaselt

tuli teostada vee seiret Sarapmäe ja Jüsmä kinnistute kaevudes ning karjääri

väljavoolukraavis. Keskkonnaamet, arvestades eksperthinnangus väljatoodut, ei pea enam

vajalikuks seire teostamise jätkamist puurkaevudes.

Arvestades eelnevast on asjakohane seada väljastatavale keskkonnaloale kõrvaltingimused

veeseire teostamiseks nii väljavoolukraavist kui ka Raudla ja Tammoja katastriüksuste

salvkaevudest.

Joonis 6. Veekõrvaldusskeem (Maves OÜ eksperthinnangust joonis 1)

Kattekihi eemaldamisel suureneb otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus

(mullakiht täidab olulist osa sademevee sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa

sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi

eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab

põhjavette.

Mäeeraldis jääb suhteliselt kaitstud, kirde osas vähesel määral ka nõrgalt kaitstud põhjaveega

alale. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava

tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks

määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Karjäärimasinate

avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte

hooldada või äärmisel vajadusel tuleb seda teha selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad

olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel

on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks tuleb järgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Karjääris

töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud

pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset

ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldada tööohutusjuhendite ja normdokumentide

nõuete kohaselt. Vastavad reostuse vältimise kõrvaltingimused on asjakohane seada ka

15 (25)

väljastatavale keskkonnaloale.

Arvestades eelnevat, siis kaevandamine eeldatavalt ei mõjuta piirkonna põhja- ja pinnavett

ega piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ja vee kvaliteeti, kuid kontrollimaks eelduste

paikapidavust, seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused karjäärist väljajuhitava sademevee

ja salvkaevude vee seireks. Samuti seatakse loale tingimused reostuse vältimiseks. Kui

tuvastatakse, et joogiveeallikate veekvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb

rajada uued kaevud kaevandaja kulul.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Müra tekitavad karjääris töötavad

kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud.

Kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja

raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator,

buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes

müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib

sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel.

Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis

mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja

on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II

kategooria alana, kus tööstusmüra normtase päevasel ajal on 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd

toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal.

Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode suunas

~139 m kaugusel Raudla kinnistul (katastritunnus: 77002:004:0440). Taotluse seletuskirjas

toodud arvutuse kohaselt müratase lähima majapidamise juures võib ulatuda kuni 56 dB-ni.

Seega arvutuslik tase vastab määrusega kehtestatud päevase aja piirnormile.

Praktikas ei paikneks aga müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut

vähendavad ka karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed. Eelnevat arvestades

on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks

sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.

Keskkonnaameti hinnangul, arvestades arvutuslikku müra taset ja öisele ajale kehtestatud

müra piirväärtust, on asjakohane seada loale kõrvaltingimus töö aja kohta:

„Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus

töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada nende

nõusolek.“

16 (25)

Eelnevat arvestades, ei ole tõenäoline, et norme ületavat müra lähimate elamute juures

esineks. Siiski juhul, kui müra kohta kaebused esinevad, tuleb kaevandamisloa omajal

korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised

kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö

selliselt, et ületamisi ei esineks. Vastav kõrvaltingimus on asjakohane kehtestada ka

keskkonnaloal.

Tolm

Sämi liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Looduslikus

olekus liiv on niiske ning ei tolma. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed,

mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk kaevise laadimisel on suhteliselt väike

(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m

kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest.

Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu

leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival ja tuulisel ajal on karjääri väljaveoteede,

killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlme ümbruse niisutamine. Arvestades lähima

majapidamise kaugust (~139 m) on asjakohane kehtestada keskkonnaloale kõrvaltingimus

tolmuheite vähendamiseks.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

(edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel

tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab

määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste

(edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud

1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Taotluse seletuskirja kohaselt

on 32900 tonni kaevise kaevandamisel tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise

igakordsel ümberpaigutamisel 0,071 t/a. Kui karjääris kasutatakse ka teisaldatavat

purustamis- ja sõelumissõlme, siis on sama tootmismahu juures kaevise ümberpaigutamise ja

materjali töötlemise käigus eralduvate tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,253 t/a.

Lähtuvalt eelnevast kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate

tahkete osakeste heitkogus 0,253 t /a keskkonnaministri määruses nr 67 toodud künniskogust

ei ületa.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate

mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite

heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse

masinate tehnoülevaatusel.

17 (25)

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Sämi liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu

kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks

oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Sämi

liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida.

Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus

läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Sämi liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu

mahus kasutust, seega ei teki Sämi liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse

§ 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega § 7¹ kohaseid kaevandamisjäätmeid.

Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed

jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses.

Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest

kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv)

realiseeritakse täies mahus ning ka kogu eemaldatud katend (kogumahuga ca 28 tuh m3) on

kasutatav, siis kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes kaevandamise käigus ei teki,

kaevandamisjäätmekava vajalik ei ole. Katend, mis koosneb valdavalt kasvukihist,

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri

korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu

jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse

reguleerimisalasse. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.

Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,

tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Keskkonnale ohtlikud

jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud

jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

18 (25)

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5. alapeatükis pinna- ja

põhjavesi tehakse ettepanek kehtestada loale ka kõrvaltingimused reostuse vältimiseks.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Rakvere Vallavalitsus esitas 16.07.2024 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.07.2024 numbriga nr DM-

129151-1, täiendatud 16.01.2025 numbriga nr DM-129151-6 ja 12.03.2025 numbriga nr DM-

129151-10) Sämi liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks.

Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Sämi liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere

vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul (katastritunnus 77002:004:0120). Taotletava

mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13.08 ha, sh mäeeraldise pindala 10.10 ha. Mäeeraldis

hõlmab Sämi liivakarjääri aktiivse tarbevaru plokki 1 (ehitusliiv, kogus 32.774 tuh m³) ja

plokki 3 (täiteliiv, kogus 329.511 tuh m³) täielikult. Taotletav keskmine tootmismaht aastas

on 20 tuh m³. Maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatav

maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset, kuid põhjaveetaseme alandamist ei kavandata.

Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Täpsem ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest

on toodud ptk-s 3.1.1 ja 3.1.3. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu.

Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Taotletav Sämi liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3

ehitusliiva. Kaevandatava varu maht on 266,511 tuh m³ täiteliiva ja 25,774 tuh m³ ehitusliiva.

Taotletav aastane keskmine tootmismaht on 20 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud täpsem ülevaade eelhinnangu ptk 3.1.3.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kaevandatud maa korrastatakse

veekoguks ja metsamaaks.

19 (25)

Kuigi kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset, siis põhjaveetaseme

alandamist ei kavandata. Karjäärist on olemas väljavool, mille kaudu juhitakse ära

sademevesi. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal. Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul (katastritunnus:

77002:004:0440).

Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu

iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud

tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise

tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning

mõju maastikule ja maakasutusele. Keskkonnaloale seatakse kõrvaltingimused tolmu leviku ja

mürahäiringu vähendamiseks. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa ka maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel põhjaveetaset ei

alandata, seega mõju lähiümbruse puurkaevudele ja eeldatavalt ka salvkaevudele ei ole. Samas

veendumaks mõju puudumises, seatakse keskkonnaloale tingimus lähimates salvkaevuses

veeseire teostamiseks. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

Lähim veekogu Sämi liivakarjäärile on Kunda jõgi, mis jääb ca 420 m kaugusele edela-lääne

suunda. Karjäärist on olemas väljavool, mille kaudu juhitakse ära sademevesi. Lisanduv

vooluhulk Kunda jõele mõju ei avalda, küll on aga vajalik seirata reostusnäitajaid väljavoolus.

Vastav tingimus kehtestatakse keskkonnaloaga. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

Sämi liivakarjääri kinnistule (77002:004:0120) jääb pärandkultuuri objekt Liivakarjäär

(EELIS ID 81287518; inventeeritud 21.07.2009). Andmebaasis on objekti kohta märgitud, et

tegemist on ammendatud liivakarjääriga, kus kohati kasvavad hallid lepad, kased ja osaliselt

on ala vee all. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Karjääriala

korrastamisel veekoguks ja metsamaaks, pärandkultuuri objekt ei säili. Kahjustada saab see

juba karjääris kaevandamistegevuse käigus. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all,

vaid nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Kuna ala ei ole riikliku kaitse all, siis

seadusest otsest kohustust pärandkultuuriobjekti säilitamiseks ei tule. Taotluse menetlemisel

20 (25)

tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse § 3, mis sätestab, et haldusmenetluses võib piirata

isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud

eesmärgi suhtes.

Lähim arheoloogiamälestis on asulakoht (kultuurimälestiste registrinumber 10496), mis jääb

ca 560 m kaugusele põhja. Kavandatav tegevus seda ei mõjuta.

Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,

looduskaitsealasid ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim kaitseala, Sämi

maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000274), jääb liivakarjäärist ~2,4 km kaugusele ida

suunda. Umbes sama kaugele loode suunda jääb ka kaitsealune Uhtna mõisa park (EELIS

kood KLO1200169). Sämi maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Sämi

loodusalana (EELIS kood RAH0000363). Arvestades karjääri ja kaitstavate alade kaugust

üksteisest, on mõju kaitstavatele aladele välistatud.

Kaitsealuste liikide elupaikadest on karjäärile lähimad II kategooria kaitsealuse liigi

paksukojaline jõekarp (KLO9200067) ja III kaitsekategooria liigi euroopa harjus

(KLO9102042) elupaigad, mis jäävad Kunda jõkke. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73). Kui peetakse kinni keskkonnaloaga seatud nõuetest, ei ole ette näha

olulise mõju avaldumist Kunda jõele ega seal elavatele liikidele.

Sämi liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt edela

osas vähesel määral rohelise võrgustiku alale. Sõmeru valla üldplaneeringu kohaselt Sämi

liivakarjäär kohaliku tasandi rohevõrgustiku alale ei jää, kuid arvestada tuleb Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga. Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt jääb

karjääri ala kavandatavale rohevõrgustiku koridori alale. Kõikide planeeringute kohaselt jääb

Sämi liivakarjääri mäeeraldis liivamaardla alale. Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja

parendada rohelise võrgustiku toimimist. Sõmeru valla üldplaneering näeb ette kaevandatud

alad rekultiveerida metsaks. Koostamisel olev Rakvere vallaüldplaneering näeb Sämi

liivakarjääri alale peale karjääri korrastamist supelranna maa-ala. Kaevandatud maa on

kavandatud korrastada veekoguks ja metsamaaks. Vastuolu eelnimetatud planeeringutega ei

ole.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul,

kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise

normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel

ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa

omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS

§ 93 lõige 1).

21 (25)

Sämi liivakarjäär ei asu tiheasustusalal, lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul

(77002:004:0440). Lähiümbrusesse jääb veel teisigi hoonestatud kinnistuid: Sarapmäe

(77002:004:0011), Põdra (77002:004:0280), Jüsmä (66101:001:0574), Tammoja

(77002:004:0421), Vilepilli (77002:003:0004).

Sämi liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine (suures osas juba muudetud), müra, õhusaaste ja võimalik

mõju põhjaveele. Karjääriga kaasnevatele võimalikele mõjudele (mõju joogiveele, müra- ja

tolmusaaste) on juhtinud tähelepanu ka kohalikud elanikud Keskkonnaametile saadetud

kirjades (kirjad on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.04.2025

numbriga DM-129151-14, 09.04.2025 numbriga DM-129151-15, 19.05.2025 numbriga DM-

129151-18, 23.05.2025 numbriga DM-129151-19). Samuti on soovitud teada, millised on

maaomaniku õigused, kui esineb probleeme näiteks vee kvaliteedi või tasemega, kuidas on

tagatud veega varustamine perioodil, kui salvkaev ei toida kinnistu vajadust ja uus kaev on

rajamata.

Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä ja neli puurkaevu

Sarapmäe, Põdra, Jüsmä ja Vilepilli. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist

vastavalt 140 m ja 265 m kaugusel. Jüsmä salvkaevu ei kasutata. Puurkaevud jäävad 180…270

m kaugusele karjäärist.

Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnangu (Maves OÜ, 2025) kohaselt on

lähiümbruse puurkaevud sügavad ja võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist ning

Kvaternaari veekihi veetaseme alandamine absoluutkõrgusele 53 m neile mõju ei avalda.

Eksperthinnangus arvestati võimalusega, et põhjaveetaset alandatakse, kuigi tegelikult ei ole

see kaevandajal plaanis. Kaevandada on võimalik põhjaveetaset alandamata. Eksperthinnang

tegi ettepaneku veetaseme seireks Raudla katastriüksuse salvkaevus, mis võib karjäärist vee

kõrvaldamise mõjul kuivaks jääda. Keskkonnaamet peab vajalikuks lisaks Raudla

katastriüksuse salvkaevule seirata ka Tammoja katastriüksuse salvkaevu veetaset ja kvaliteeti.

Rakvere Vallavalitsus on 08.09.2025 kirjas nr 8-6/2 (registreeritud KOTKAS 24.09.2025

numbriga DM-129151-24) nõustunud kaevuvee veetaseme seire läbiviimisega kord aastas.

Samas märkis vallavalitsus, et salvkaevude asemele uute puurkaevude rajamine Raudla ja

Tammoja kinnistutel saab toimuda ainult juhul, kui on ära tõendatud, et salvkaevu vee

alanemine on tingitud kaevandamisest.

Lisaks seatakse keskkonnaloale tingimused reostuse vältimiseks ning tolmu ja mürahäiringute

leevendamiseks. Täpsemalt on kirjutatud ptk 3.1.5 ning seiretingimuse ettepanekud on toodud

ptk 3.3.5.

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt

seadusandlikust korrast keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Kaevandatud maa

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

22 (25)

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Sämi liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule, kuid ka veerežiimile

ja kvaliteedile.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Sämi liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 200 m ümber selle.

Sämi liivakarjäär ei asu tiheasustusalal, lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul

(77002:004:0440).

Müratase lähima eluhoone juures ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.

Tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ning toodangu

niisutamine, millega on võimalik tolmu teke ja levik piirkonna õuealadele minimeerida.

Kaevandamistehnoloogia ei näe ette loodusliku veetaseme alandamist, seega mõju

lähiümbruse puurkaevudele ja eeldatavalt ka salvkaevudele ei ole. Siiski, veendumaks mõju

puudumises, seatakse keskkonnaloale tingimus lähimates salvkaevuses veeseire teostamiseks.

Samuti nähakse ette keskkonnaloal seire karjääri sademevee väljavoolus ning seatakse

reostuse vältimise tingimused.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid ei ole, v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse

elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral aga tuleb häiringute

intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Sämi loodusala (EELIS kood RAH0000363),

23 (25)

jääb liivakarjäärist ~2,4 km kaugusele ida suunda. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu

ja loodusala kaugust Sämi liivakarjäärist, on mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud.

Natura hindamise eelhindamine ei ole vajalik.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole. Piirkonda ei jää teisi karjääre, millega kavandataval

tegevusel võiks koosmõju avalduda.

Lähtuvalt eelnevast ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist lähipiirkonna teiste

tegevustega. Tegemist on hajaasustusega.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid

ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Sämi liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal ei

korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet Keskkonnaloale

seada järgnevad kõrvaltingimused (mida võib lisada ka loa eriosadesse):

1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus 77002:004:0421)

katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme mõõtmist ja iga 3 aasta

järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 611 ja keskkonnaministri

09.07.2015 määruse nr 43 2 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus, hägusus, lõhn,

oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2,

üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi osas tuleb teha enne

kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee kvaliteet või

põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued kaevud kaevandaja

kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel (maapõueseadus § 93 lg

1).

2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud

nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub

1 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded. 2 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,

ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu

ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.

24 (25)

Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa andjal õigus

nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata

rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused.

3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei-

ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus

töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid

elanikke ning saada nende nõusolek.

7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse

kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja

katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks.

8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning toodangut

kuival aastaajal niisutada.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimale Natura

2000 võrgustikku kuuluvale alale, Sämi loodusalale (EELIS kood RAH0000363), on

välistatud;

2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata oluliselt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte,

kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi;

3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata;

4. kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine

toimub põhjaveetaset alandamata. Keskkonnaloaga kehtestatavad seiretingimused

aitavad tagavad, et põhjavee ja veekvaliteedi jälgimine oleks pidev ning võimalikke

muutusi hinnatakse regulaarselt Kaevandamise käigus tuleb hoolsalt vältida reostuse

teket;

5. Kaevandamistööde käigus looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem

taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

25 (25)

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva

keskkonnaseirega.

Keskkonnaamet peab vajalikuks teostada seiret lähimatest salvkaevudest ja karjääri

väljavoolukraavist. Seire nõuded on toodud ptk-s 3.3.5.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Sämi liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise

otsuse eelnõu tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks Rakvere Vallavalitsusele ning Maa- ja

Ruumiametile, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026.

Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid.

Kersti Ritsberg

vanemspetsialist

Maapõuebüroo

Merike Pärtma

vanemspetsialist

Keskkonnakorralduse büroo

Leana Lõhmus

spetsialist

Veeosakond

EELNÕU (13.03.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Rakvere Vallavalitsus 12.03.2025 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, maapõueseaduse (MaaPS) § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja 4, lg 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4, lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 ja 2 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Anda Rakvere Vallavalitsus tähtajaline keskkonnaluba nr KL-523578 kehtivusajaga 15 aastaks aadressil Sämi liivakarjääri Sämi küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastritunnus 77002:004:0120) asuvale Sämi liivakarjääriile maavara kaevandamiseks ja vee erikasutamiseks. 1.2. Määrata keskkonnaloale nr KL-523578 lubatud kaevandamisvee kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa (tabel V4), väljalaskmete seirenõuded (tabelid V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-523578 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.4. Avalikustada Rakvere Vallavalitsuse keskkonnaloa nr KL-523578 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Rakvere Vallavalitsus esitas 16.07.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1024628 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 16.07.2024 numbriga DM-129151-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1024628-3 esitati 12.03.2025 (registreeritud KOTKAS numbriga DM-129151-10). Menetluse aluseks on 12.03.2025 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1024628-3. Luba taotletakse liiva kaevandamiseks aadressil Sämi liivakarjäär, Sämi küla, Rakvere vald,

Lääne-Viru maakond (katastritunnus: 77002:004:0120) munitsipaalomandis olevale kinnistule. Sämi liivakarjäär paikneb Viru lavamaal, Kunda jõe paremal kaldal. Edelasuunalise kaldega maapinna absoluutkõrgus on 60…62 m. Pinnakatte paksus geoloogilise kaardistamise andmeil on 10…40 m. See koosneb jää-, jääjõe- ja jääjärve setetest. Aluspõhjas avanevad Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivid. Ala läbib Ahtme rike. Mäeeraldise kirdeosas on maavara pealmised kihid esindatud valdavalt väga peene teraliste liivadega, mis vastavad enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning kuuluvad ehitusliiva plokk 1 aT koosseisu. Ploki 1 lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis kuuluvad täiteliiva plokk 3 aT koosseisu.

Sämi liivakarjääri ala kattub osaliselt Toolse fosforiidimaardla (registrikaardi nr 193) fosforiidi passiivne reservvaru 15. plokiga ning Pada uuringuvälja (registrikaardi nr 4) põlevkivi passiivse reservvaru 4. plokiga. Kaevandamistegevus neid maardlaid ei mõjuta. Mäeeraldise pindalaks taotletakse 10,10 ha ja selle teenindusmaa pindalaks 13,08 ha ning loa kehtivusajaks 15 aastat. Mäeeraldisega soovitakse hõlmata Sämi liivamaardla (registrikaardi nr 412) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (aT) plokki 3 täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks. Seisuga 30.05.2024 on varukogused järgmised:

1 plokk ehitusliiva aT varu kogus on 32,774 tuh m 3, millest kaevandatav varu kogus on 25,774

tuh m3;

3 plokk täiteliiva aT varu kogus on 329,511 tuh m 3, millest kaevandatav varu kogus on 266,511

tuh m3 (osaliselt allpool põhjaveetaset). Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Maavara keskmiseks aastamääraks

taotletakse 20 tuh m3. Ettevõte taotleb tähtajalist luba heitvee (sh sademevesi, jahutusvesi, kaevandamise käigus eemaldatav vesi) ja/või saasteainete juhtimiseks suublasse või põhjavette, maavara kaevandamiseks. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv 984 eurot on tasutud kahes osas (25.06.2024 ja 16.01.2025) riigilõivuseaduse § 136 2

lg 1 p 4 kohaselt (kehtinud redaktsiooni alusel). Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 18.03.2025 nr 13-1/25-470; registreeritud KOTKAS dokumendina DM- 129151-11).

Piirkonna varasem kaevandamistegevus ja ümbritsevad asjaolud, millega peab arvestama

Varasemalt on Sämi liivakarjääris kaevandatud maavara keskkonnalubade nr LVIM-019 (loa omaja Osaühing KOHALA SF, loa kehtivusaeg 24.05.2001 - 01.06.2011) ja L.MK/320835 (loa omaja Sämiliiva OÜ, loa kehtivusaeg 20.09.2011 - 30.05.2024) alusel. Liivakarjäärist sademevee ärajuhtimiseks suublasse oli väljastatud Sämiliiva OÜ-le ka keskkonnaluba nr L.VV/327102 (kehtivusaeg 01.01.2016 - 05.06.2024). Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt vajadusele. Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata katend. Mäetööde liikumisel kaevandamata alani tuleb mets raiuda ning kännud juurida. Koorimata

kattepinnas mahus 7 tuh m3 koosneb juurtega kasvukihist, mullale esitatavatele nõuetele vastavat katendit geoloogiste uuringutega eraldatud ei ole. Kattepinnas eemaldatakse buldooseriga ja vallitatakse kuni 3 m kõrguste aunadena teenindusmaale. Juba vallitatud ja vallitatav kattepinnas (kokku ~28 tuh m³) kasutatakse ära mäeeraldise teenindusmaa korrastamistöödel. Kaevandamise tulemusel moodustub karjääri süvend, mis täitub veega. Veekogu oodatav veetase on 57 m, mis on määratud väljavoolu kraavi põhja kõrgusega mäeeraldise piiril (kraavi põhja kõrgus ca 56,5 m). Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks veekoguks (veeseaduse § 3 mõistes) on Kunda jõgi (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS kood VEE1072900), mis jääb Sämi liivakarjäärist ca 420 m kaugusele edela-lääne suunda. Vee väljavool karjäärist on madalamast läänepoolsest süvendist Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELLIS kood VEE1072911). Kolgaküla kraav, mis on ühtlasi ka Kolga maaparandussüsteemi eesvool (maaparandussüsteemi kood 11072900200900011M), suubub omakorda Kunda jõkke. Kunda jõe koondseisund (2019) lõigul Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani, on halb. Jõe halb seisund on tingitud antud lõigul orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutusest põllumajanduses. Maavara kaevandamine ja nõuetekohase sademevee ärajuhtimine, ei mõjuta eeldatavasti negatiivselt Kunda jõe seisundit. Sämi hüdromeetriajaam, kus mõõdetakse mh Kunda jõe vooluhulka, asub liivakarjäärist ca 560 m kaugusel läänes. Kunda jõe pikaajaline keskmine vooluhulk on 4,334 m³/s. Taotluse kohaselt

juhitakse aastas liivakarjäärist ära 20725 m³ sademevett, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks 0,0007 m³/s. Lähtuvalt eelnevast lisanduv vooluhulk Kunda jõele mõju ei avalda. Karjäärist väljajuhitvas vees on kavandatud seirata (seirepunkt: Väljavoolukraav, koordinaadid: X- 6584580; Y- 647654) järgmiseid reostusnäitajad: heljuvaine, naftasaadused ja pH sagedusega üks kord poolaastas ehk kevadel ja sügisel.

Keskkonnaloa menetluse käigus Rakvere Vallavalitsuse tellimusel koostati Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnang (KOTKAS 10.09.2025 numbriga DM-129151-24). Lääne- Virumaa Rakvere valla Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogiline eksperthinnang on koostatud Maves OÜ poolt (töö number: 25075, 2025 a.). Eksperthinnangus toodi välja, et vaadeldaval alal on põhjavee Kvaternaari veekiht seotud liivadega. Selle vabapinnalise veekihi põhjavee tase on olnud 3,5…4,0 m sügavusel maapinnast (EGF 6757). Ala ülevaatuse ajal (02.09.25) oli Kvaternaari veekihi veetase lähiümbruse salvkaevudes 1,55…2,85 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 58,16…58,41 m. Veetase karjääri süvendites oli samal ajal absoluutkõrgusel 57,11…58,83 m. Veetase oli madalam karjääri läänepoolses osas ja kõrgem sellest eraldatud idapoolses osas. Vee väljavool karjäärist on madalamast läänepoolsest süvendist. Süvend dreenib Kvaternaari veekihi põhjavett. Suhteliseks veepidemeks liivades leviva veekihi ja järgmise lubjakivides leviva Siluri-Ordoviitsiumi veekihi vahel on vähese veejuhtivusega saviliiv ja liivsavi (EGF 6757). Lähiümbruse puurkaevude andmeil on Siluri-Ordoviitsiumi veekihi veetase jäänud erinevatel aegadel 5…11 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgusele 49…54 m. Veekiht on surveline. Ala ülevaatuse ajal oli veetase Jüsmä katastriüksuse puurkaevus 7,70 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 53,66 m. Sämi liivakarjääri pindala mäeeraldise lamam jääb absoluutkõrgusele 53…59 m. Veetase karjääri madalamas osas oli absoluutkõrgusel 57,11 m, ehk karjääri kuivana hoidmiseks tuleb veetaset alandada maksimaalselt 4 m (absoluutkõrguseni 53 m) ning kui soovitakse kaevist kuivana hoida, tuleb ära pumbata ka sademevesi. Mõjuraadiuseks on sel juhul 400 m. Juhul kui on tehnoloogiliselt võimalik liiva välja kaevata vee alt alandades veetaset näiteks 2 m väheneks pumpamise mõjuraadius 200 m-ni. Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä. Jüsmä salvkaevu ei kasutata. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist vastavalt 140 m ja 265 m kaugusel. Ehk kaevud on karjääri mõjuraadiuses. Karjääri lähiümbruses asub neli puurkaevu Sarapmäe (PK-1, EELIS kood PRK0050881), Põdra (PK-2, EHR kood 220511766), Jüsmä (PK-3) ja Vilepilli (PK-4, EELIS kood PRK0022508). Need puurkaevud jäävad 180…270 m kaugusele karjäärist. Puurkaevud võtavad vee Siluri- Ordoviitsiumi veekihist. Kaevude sügavused on 15…46 m ja need on varustatud manteltorudega, millede pikkus on 12…31 m. Ehitisregistri (EHR) andmetel asub Põdra kinnistul kaev, kuid Jüsma kinnistul EHR andmetel kaevu ei ole. Eeltoodud kinnistute puurkaevud ei ole kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, mistõttu ei ole nad märgitud ka Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardile. Puurkaevud on sügavad ja võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kvaternaari veekihi veetaseme alandamine absoluutkõrgusele 53 m neile mõju ei avalda. Eksperthinnang teeb

ettepaneku veetaseme seireks Raudla katastriüksuse salvkaevus (SK-1), mis võib karjäärist vee väljapumpamise mõjul kuivaks jääda. Kuigi vee väljapumpamist karjäärist ei kavandata (veealune varu väljatakse pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale nõrguma, misjärel laetakse see edasi kalluritele), on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud veetaseme seire teostamine Raudla katastriüksuse (77002:004:0440) salvkaevust ja ettevaatusprintsiibist lähtudes ka Tammoja katastriüksuse (77002:004:0421) salvkaevust. Varem kehtinud Sämi liivakarjääri keskkonnalubade L.MK/320835 ja L.VV/327102 kohaselt tuli teostada vee seiret Sarapmäe ja Jüsmä kinnistute kaevudes ning karjääri väljavoolukraavis. Keskkonnaamet, arvestades eksperthinnangus väljatoodut, ei pea enam vajalikuks seire teostamise jätkamist puurkaevudes. Arvestades eelnevat on asjakohane veeseire teostamine nii väljavoolukraavist kui ka Raudla ja Tammoja katastriüksuste salvkaevudest. Mäeeraldis jääb suhteliselt kaitstud, kirde osas vähesel määral ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu tiheasustusalal. Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul (katastritunnus: 77002:004:0440). Lähiümbrusesse jääb veel teisigi hoonestatud kinnistuid: Sarapmäe (77002:004:0011), Põdra (77002:004:0280), Jüsmä (66101:001:0574), Tammoja (77002:004:0421), Vilepilli (77002:003:0004). Sämi liivakarjääri kinnistule (77002:004:0120) jääb pärandkultuuri objekt Liivakarjäär (EELIS ID 81287518; inventeeritud 21.07.2009). Andmebaasis on objekti kohta märgitud, et tegemist on ammendatud liivakarjääriga, kus kohati kasvavad hallid lepad, kased ja osaliselt on ala vee all. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Karjääriala korrastamisel veekoguks ja metsamaaks, pärandkultuuri objekt ei säili. Kahjustada saab see juba karjääris kaevandamistegevuse käigus. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, vaid nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Kuna ala ei ole riikliku kaitse all, siis seadusest otsest kohustust pärandkultuuriobjekti säilitamiseks ei tule. Taotluse menetlemisel tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse § 3, mis sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Lähim arheoloogiamälestis on asulakoht (kultuurimälestiste registrinumber 10496), mis jääb ca 560 m kaugusele põhja. Kavandatav tegevus seda ei mõjuta. Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim kaitseala, Sämi maastikukaitseala

(EELIS kood KLO1000274), jääb liivakarjäärist ~2,4 km kaugusele ida suunda. Umbes sama kaugele loode suunda jääb ka kaitsealune Uhtna mõisa park (EELIS kood KLO1200169). Sämi maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Sämi loodusalana (EELIS kood RAH0000363). Arvestades karjääri ja kaitstavate alade kaugust üksteisest, on mõju kaitstavatele aladele välistatud. Kaitsealuste liikide elupaikadest on karjäärile lähimad II kategooria kaitsealuse liigi paksukojaline jõekarp (KLO9200067) ja III kaitsekategooria liigi euroopa harjus (KLO9102042) elupaigad, mis jäävad Kunda jõkke. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Kui peetakse kinni keskkonnaloaga seatud nõuetest, ei ole ette näha olulise mõju avaldumist Kunda jõele ega seal elavatele liikidele. Sämi liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt edela osas vähesel määral rohelise võrgustiku alale. Sõmeru valla üldplaneeringu kohaselt Sämi liivakarjäär kohaliku tasandi rohevõrgustiku alale ei jää, kuid arvestada tuleb Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga. Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt jääb karjääri ala kavandatavale rohevõrgustiku koridori alale. Kõikide planeeringute kohaselt jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldis liivamaardla alale. Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist. Sõmeru valla üldplaneering näeb ette kaevandatud alad rekultiveerida metsaks. Koostamisel olev Rakvere vallaüldplaneering näeb Sämi liivakarjääri alale peale karjääri korrastamist supelranna maa-ala. Kaevandatud maa on kavandatud korrastada veekoguks ja metsamaaks. Vastuolu eelnimetatud planeeringutega ei ole.

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja edastas esmase taotluse 16.07.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Rakvere Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 02.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKAS 02.04.2025 numbriga DM-129151-12; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Eraisik K.V. esitas arvamuse 08.04.2025 (registreeritud KOTKAS 09.04.2025 numbriga DM- 129151-14).

Tutvunud keskkonnaloa taotluse ning muude asjasse puutuvate dokumentidega soovin täpsemalt teada, mida tähendab Rakvere Vallavalitsuse poolt esitatud keskkonnaloa taotlusel p.4.1 märgitud "Kaevandamise tagajärjel lähiümbruse kaevude veetase olulise alanemise korral tuleb kaevandajal rajada uued kaevud". Milliste kinnistu omanike kaevude veetasemed ära mõõdetakse ning kust maalt algab oluline alanemine? Vilepilli kinnistu salvkaev on eelmise

kaevandamise ajal tühjaks jäänud ning kordagi pole siin keegi veetaset mõõtmas käinud ei enne ega pärast kaevandamist. Tean, et ka naaberkaevul oli sama mure. Teistest ei tea rääkida. Kuidas seekord määratletakse lähiümbruse kaevud, mida mõõtma hakatakse? Miks mainitakse taolises seires vaid Sarapmäe ja Jüsmä kinnistu veetaseme mõõtmist 2 x aastas? Kus on kindlus, et see teiste kaevudele halvasti ei mõju?

Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hüvitamine on käsitletud maapõueseaduse § 93 all. Keskkonnaloa omajal on kohustus veetaseme alanemise korral hüvitada kahju ja tagada joogivesi. Juhul, kui loa taotluse menetluse käigus leitakse, et veetaseme alanemise oht on olemas, lisatakse loale põhjaveeseire ja leevendusmeetmed kahju hüvitamiseks. Keskkonnaamet selgitab, et praeguses taotluses välja toodud seiratavad kaevud olid varasemalt samal alal olnud kaevadamisloal. Keskkonnaloa menetluse käigus hindab Keskkonnaamet esitatud ja olemasolevat teavet ning selgitab välja kaevud, mida keskkonnaloa saajal seirata tuleb. Juhul, kui leitakse, et on oht põhjavee tasemele, võib Keskkonnaamet küsida keskkonnaloa taotlejalt lisaks hüdrogeoloogilist ekspertiisi. Kaevu seiret saab aga teostada vaid kaevu omaniku nõusolekul. Kuna praegu on mitmed maaomanikud avaldanud muret kaevude veetaseme langemise osas, kaalub Keskkonnaamet hüdrogeoloogilise ekspertiisi vajadust.

Kas ma saan õigesti aru, et hetkel Rakvere Vallavalitsus taotleb kaevandamiseks luba, kuid pole seda veel saanud? Kuna menetlusega seotud dokumente on väga palju, siis ei jõudnud kõike läbi töötada ega välja selgitada, millal kaevandamisega alustatakse?

Keskkonnaamet võttis menetlusse Sämi liivakarjääri taotluse 02.04.2025 kirjaga nr DM- 129151-12. Sama kirjaga teavitati kõiki Sämi liivakarjäärist 300 meetri raadiusesse jäävaid maaomanikke. Antud menetluse juures on taotlejal palutud mitu korda taotlust parandada ja täiendada. Taotlus T-KL/1024628-3 , milles kõik parandused on sisse viidud esitati 12.03.2025 kirja numbriga nr DM-129151-10. Keskkonnaametil on maapõueseaduse järgi aega taotlust menetleda 365 päeva ehk kuni 12.03.2026. Uute asjaolude ilmnemisel võidakse menetlustähtaega ka pikendada. Menetlus lõppeb kas keskkonnaloa andmisega või loa andmisest keeldumisega. Kaevandama võib hakata peale keskkonnaloa saamist.

Palun lahti seletada, millised on kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omaniku õiguste rikkumise ohud, millele teavituskirja lõpus viidatakse. Või tuleb selle kohta lisainfo?

Praegu ei ole konkreetseid piirnevate kinnistute õiguste rikkumise ohte veel määratud. Tavalisemad teemad, mis liiva- ja kruusakarjääride juures maaomanikele muret valmistavad on müra, tolmu ja veetaseme küsimused. Need valdkonnad on reguleeritud seadusandlusega. Samuti peab Keskkonnaamet analüüsima looduskeskkonna mõjusid. Menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet keskkonnamõju olulisust ning selleks koostab keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta.

Palun selgitage, miks on teavituskirja lõpus asjaosaliste nimed kord läbivalt suurtähtedega ning teised tavakirjas?

Saame andmed maaomanike kohta rahvastikuregistrist, kui määrame katastriüksused, mis on karjääri mõjuraadiuses. Rahvastikuregistrist tulevad maaomanike nimed osad suure ja osad väikese tähega. Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnalubade registris menetlusosaliste nimekirjas ei ole võimalik inimeste nimesid muuta. Meil on võimalik lisada e- maili või kontaktaadressi andmeid menetluse juurde, kui maaomanik nendest meid teavitab. Andmekaitse tõttu on eraisikute kirjavahetuse sisu asutusesiseseks kasutamiseks. Lisaks anname teada, et võtame teadmiseks, et soovite ka edaspidi saada infot Sämi liivakarjääri menetluse kohta. Jooksvalt võite jälgida menetlusdokumente KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Eraisik M.M. esitas arvamuse 09.04.2025 (registreeritud KOKTAS-s dokumendina nr DM- 129151-15).

Annan teada, et olen huvitatud infost, mis on seotud Sämi liivakarjääri maavara kaevandamisega. Ootan infot ka edaspidi. Palun lahti seletada, millised on kavandatava tegevuseasukoha kinnistuga piirneva kinnistu omaniku õigusterikkumise ohud ja õigused?

Praegu ei ole konkreetseid piirnevate kinnistute õiguste rikkumise ohte veel määratud. Tavalisemad teemad, mis liiva- ja kruusakarjääride juures maaomanikele muret valmistavad on müra, tolmu ja veetaseme küsimused. Need valdkonnad on reguleeritud seadusandlusega. Samuti peab Keskkonnaamet analüüsima looduskeskkonna mõjusid. Menetluse käigus hindame keskkonnamõju olulisust ning koostame keskkonnamõju hindamise eelhinnangu keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseks. Kaevandamist reguleerib maapõueseadus. Anname teada, et võtame teadmiseks teie soovi ka edaspidi saada infot Sämi liivakarjääri menetluse kohta. Jooksvalt võite jälgida menetlusdokumente KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Eraisik M.A. esitas arvamuse 19.05.2025 (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM- 129151-18).

Kirjutan Teile seoses Sämi Liivakarjääri uue kaevamisloa pärast. Esiteks sooviksin, kogu jagatavat infot saada läbi meili. Hetkel tuli paberkandjal.

Saadame teile andmed edaspidi e-mailile.

Teiseks on mure veega. Seletuskirjast lugesin välja, et tehaks kord aastat veeproov minu majast, milleks on Jüsmä maaüksus. Olen seal elanud alates 2021 aastast. Ja selle aja jooksul pole keegi proove teinud. Kas enne seda ka tehti puudub info. Kas ennem peaks ära fikseerima mis seis on täna ja siis jooksvalt kui kaevandamine käib. Et võrrelda kas see mõjutab vee kvaliteeti. Kas kaevuveel mõõdetakse ainult kvaliteeti? Tuleks kindlasti ka mõõta vee taseme langust. Sest võib ju oht olla, et nii tava kaevud kui ka puurkaevud kuivavad ära. Kui midagi veega juhtub kes siis selle korvab meie küla elanikele? Kas sellised asjad üldse kirjutatakse kaevamis laosse sisse?

Keskkonnaamet selgitab, et praeguses taotluses välja toodud seiratavad kaevud olid varasemalt samal alal olnud kaevadamisloal. Keskkonnaloa menetluse käigus hindab Keskkonnaamet esitatud ja olemasolevat teavet ning selgitab välja kaevud, mida keskkonnaloa saajal seirata tuleb. Juhul, kui leitakse, et on oht põhjavee tasemele, võib Keskkonnaamet küsida keskkonnaloa taotlejalt lisaks hüdrogeoloogilist ekspertiisi. Kaevu seiret saab aga teostada vaid kaevu omaniku nõusolekul. Kuna praegu on mitmed maaomanikud avaldanud muret kaevude veetaseme langemise osas, planeerib Keskkonnaamet lisa hüdrogeoloogilise ekspertiisi küsimist taotlejalt.

Kolmandaks on müra ja tolm. Müra mingil määral kindlasti kuulda sest meie maja suht lähedal ikkagi. Mets kõike seda müra kinni ei võta. Ja tolmuga on sama moodi. Suurema kaevandamist tegevusega ja tuulega see ikkagi jõuab ka meie majani. Kui ikkagist on see tolm ja müra segav, kas siis tuleb külaelanikele kes elavad lähedal mingisugune talumistasu või peab siis kaevandaja (kas siis vald või keegi teine ) leidma mingi viisi kuidas neid leevendada.

Müra ja tolmu normid on reguleeritud seadusandlusega ja karjääris tuleb jälgida keskkonnaministri 16.12.2016. a määrust nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Keskkonnaamet peab analüüsima neid mõjusid menetluse käigus. Menetluse käigus analüüsib Keskkonnaamet keskkonnamõju olulisust ning selleks koostab keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Müra ja tolmu leevendatakse karjäärides tihti müravallide abil ja vajadusel piiratakse ajaliselt karjääritööde tegemise aegasid (öised ja päevased lubatud müra tasemed on erinevad). Vastavad nõuded lisatakse keskkonnalaoale. Juhul, kui tekib kahtlus, et karjääri tegevusega ületatakse müranorme saab nõuda ka müra mõõtmiste läbi viimist.

Eraisik P.Ü. esitas 23.05.2025 arvamuse (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM- 129151-19).

Liivakarjäärile kõige lähemal, 150 m olemasoleva karjääri servast, asub Raudla kinnistul paiknev lahtine salvkaev, mille sügavus maapinnast on 3,80 meetrit ja mis varustab kvaliteetse joogiveega Raudla kinnistut. Palun võtta Raudla kinnistul asuv kaev ka seiresse, et tagada kvaliteetse veega varustatus antud kinnistul. Antud kaev on suutnud toita 6 liikmelise perekonna ja 6 veise, 2 hobuse ning 2 sea vee vajaduse. Samas piirkonnas rajatud puurkaevudest ei ole võimalik ilma kulukate filtersüsteemideta kvaliteetset joogivett saada. Kas antud kaevandamine suudab tagada antud kinnistu kaevu veetaseme ja kvaliteedi säilivuse ja kui esineb probleeme, siis kes tagab uue kaevu, koos spetsiaalse filtersüsteemi, rajamise. Kuidas on tagatud antud kinnistu varustamine veega perioodil kui salvkaev ei toida antud kinnistu vajadust ja uus kaev on rajamata. Palun edastada info edasise menetluse kohta meilile.

Keskkonnaamet selgitab, et praeguses taotluses välja toodud seiratavad kaevud olid varasemalt samal alal olnud kaevadamisloal. Keskkonnaloa menetluse käigus hindab Keskkonnaamet esitatud ja olemasolevat teavet ning selgitab välja kaevud, mida keskkonnaloa saajal seirata tuleb. Juhul, kui leitakse, et on oht põhjavee tasemele, võib Keskkonnaamet küsida keskkonnaloa taotlejalt lisaks hüdrogeoloogilist ekspertiisi. Kaevu seiret saab aga teostada vaid

kaevu omaniku nõusolekul. Võtame edasise menetluse juures teadmiseks, et soovite Raudla kinnistu kaevu seiret. Kuna praegu on mitmed maaomanikud avaldanud muret kaevude veetaseme langemise osas, planeerib Keskkonnaamet lisa hüdrogeoloogilise ekspertiisi küsimist taotlejalt. Vastavalt Maapõueseaduse § 93 peab kaevandamisloa omaja hüvitama kaevandamisega tekitatud kahju. Seejuures tuleb hüvitada ka kaevude veetaseme ning vee kvaliteediga seotud kulutused. Keskkonnaamet analüüsib menetluse käigus võimalikke kaevandamisega tekitavaid ohte ning kaalub nendega seotud leevendusmeetmete lisamist kaevandamisloa kõrvaltingimustesse. Lisaks anname teada, et võtame teadmiseks, et soovite ka edaspidi saada infot Sämi liivakarjääri menetluse kohta. Jooksvalt võite jälgida menetlusdokumente KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-129151 all.

Loa andja teavitas menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS 02.04.2025 numbriga DM-129151-13) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6).

Rakvere Vallavolikogu 28.05.2025 otsusega nr 173 kooskõlastas Rakvere Vallavalitsuse Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS 30.05.2025 numbriga DM-129151- 20).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid.

Loa andja teavitas pp.kk.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.).

2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Rakvere Vallavalitsuse loa andmise menetluse käigus algatamata (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129151-XX).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on maavara kaevandamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS xx.xx.2026 nr DM-129151-xx), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik. Loa andmisel tuleb siiski arvestada eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt pt 3.4.1.) Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimale Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale, Sämi loodusalale (EELIS kood RAH0000363), on välistatud; 2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata oluliselt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte, kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi; 3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata; 4. kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Keskkonnaloaga kehtestatavad seiretingimused aitavad tagavad, et põhjavee ja veekvaliteedi jälgimine oleks pidev ning võimalikke muutusi hinnatakse regulaarselt Kaevandamise käigus tuleb hoolsalt vältida reostuse teket; 5. Kaevandamistööde käigus looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist.

3.2. Kaalutlused loa andmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna keskkonnaluba kaevandamiseks antakse kuni 15 aastaks (MaaPS § 60 lg 2).

3.2.1 Maavara kaevandamine

3.2.1.1 Lubatav tegevus

Rakvere Vallavalitsusel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest

kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1).

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Rakvere Vallavolikogu 28.05.2025 otsusega nr 173 kooskõlastas Rakvere Vallavalitsuse Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS 30.05.2025 numbriga DM-129151-20).

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Sämi liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Sämi liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja

lg 2 tähenduses jäätmeid ega § 7¹ kohaseid kaevandamisjäätmeid. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Taotluse on välja toodud, et lubjakivi kavatsetakse kasutada ehituses, teedeehituses ja remondiks.

3.2.2 Vee erikasutus

3.2.2.1 Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punkt 1.1. annab õiguse karjäärivee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 9).

Ettevõte juhib karjäärist vett suublasse Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistult (katastritunnus 77002:004:0120) Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Kraavi kinnistule (katastritunnus 77002:004:0036). Sämi liivakarjäärist juhitakse vesi ühe väljalasuga (Sämi liivakarjäär koodiga LV 092).

VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandamisvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

3.2.2.2 Nõuded vee erikasutusele

VeeS § 130 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandamis-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 9 lg 5 kohaselt tuleb kaevandamis- ja karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt kaevandatavast maavarast ning kaevandamisest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.

Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 130 lg 2). Karjäärivett tohib suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l (määrus nr 61 § 9 lg 1).

Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad karjäärist ärajuhitavale veele § 9 lg-s 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, heljum 40 mg/l).

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks veekoguks (veeseaduse § 3 mõistes) on Kunda jõgi (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS kood VEE1072900), mis jääb Sämi liivakarjäärist ca 420 m kaugusele edela-lääne suunda. Vee väljavool karjäärist on madalamast läänepoolsest süvendist Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELLIS kood VEE1072911). Kolgaküla kraav, mis on ühtlasi ka Kolga maaparandussüsteemi eesvool (maaparandussüsteemi kood 11072900200900011M), suubub omakorda Kunda jõkke.

Karjääri lähiümbruses asub neli puurkaevu Sarapmäe (PK-1, EELISkood PRK0050881), Põdra (PK-2, EHR kood 220511766), Jüsmä (PK-3) ja Vilepilli (PK-4, EELISkood PRK0022508). Need puurkaevud jäävad 180…270 m kaugusele karjäärist. Puurkaevud võtavad vee Siluri- Ordoviitsiumi veekihist. Kaevude sügavused on 15…46 m ja need on varustatud manteltorudega, millede pikkus on 12…31 m. Ehitisregistri andmetel asub Põdra kinnistul kaev, kuid Jüsma kinnistul EHR andmetel kaevu ei ole. Eeltoodud kinnistute puurkaevud ei ole kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, mistõttu ei ole nad märgitud ka Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardile. Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä. Jüsmä salvkaevu ei kasutata. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist vastavalt 140 m ja 265 m kaugusel. Ehk karjääri mõjuraadiuses.

Taotluse kohaselt juhitakse aastas liivakarjäärist ära 20725 m³ sademevett, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks 0,0007 m³/s. Ettevõte on lisanud keskkonnaloa taotlusele ärajuhitava vee koguse kvartalite lõikes. Seega määratakse keskkonnaloas Sämi liivakarjäär väljalask aastaseks

koguseks 20 725 m3 ning kvartaalseks 5181 m3.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist lisatakse keskkonnaloale tingimus, et juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul

(üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud ka kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Seega kantakse keskkonnaloale järgmine tingimus: Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale.

Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks karjäärivee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused.

Kui hinnatakse karjäärivee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1).

Proovivõtu sagedus ja koht karjäärivee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Karjäärivee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa andja määrab proovide võtmiseks üks kord poolaastas.

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast karjääriveest (määrus nr 61 § 14 lg 2).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatule kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema

atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Selle sätte alusel valdkonnas, mille proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Karjäärivee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-es. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks

Sämi liivakarjäärist juhitakse karjäärivesi ühe väljalaskmega. Väljalask Sämi liivakarjäär (kood LV092) juhitakse Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub pärast Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) ja lõpuks Kunda jõkke (EELIS kood VEE1072900).

Kunda jõgi kuulub veemajanduskavadesse määratud vooluveekogumitesse (EE_1_1072900_3 Kunda Jaama tn sillast suudmeni ja EE_1_1072900_2 Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani). Kunda jõe koondseisund (2019) lõigul Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani, on halb. Jõe halb seisund on tingitud antud lõigul orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutusest põllumajanduses.

Veemajanduskava (edaspidi VMK) on kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027).

VeeS § 31 p 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lg 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund.

Kuna karjäärivett ei juhita otse Kunda jõe vooluveekogumisse ei määra loa andja suublale suublaseiret. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) ja Kunda jõe (EELIS kood VEE1072900) seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist,

rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste muutmist.

VeeS § 33 lg 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. VeeS § 129 lg 5 ja määruse nr 61 § 10 lg 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et karjäärivee juhtimisega halveneb Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) ja Kunda jõe (EELIS kood VEE1072900) seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ja suubla seire tingimuste seadmist.

Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet koostas keskkonnamõju eelhinnangu (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129151-xx), milles hinnati keskkonnaohtu.

- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).

- loa taotluse on esitanud isik Rakvere Vallavalitsuse esindaja, kes omab esindusõigust (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

- tegevuses rakendatakse parimat võimalikku tehnikat (KeÜS § 52 lg 1 p 3 koosmõjus THS § 26 lg 1 p 3). Parima võimaliku tehnika kasutamise põhimõtted on taotluses.

- tegevusega ei kaasne olulist keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6) ja tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). Menetluse käigus leiti lahendused olulise mõju vähendamiseks, ning keskkonnamõju eelhinnanguga määrati vajalikud leevendusmeetmed, mis on kajastatud loa kõrval tingimustes (peatükk 3.4).

- loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10).

- Kohalik omavalitsus ei esitanud omapoolsed tingimusi Sämi liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse osas, mistõttu puudub MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohane loa andmisest keeldumise alus.

- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.xxxx) (MaaPS § 55 lg 3 p 1).

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud hüve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

Käesoleva loa kõrvaltingimused lähtusid keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutlustest (registreeritud KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129151-XX).

3.4.1. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed

Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 kirjaga nr DM-129151-xx Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Sämi liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud eelhinnangu peatükis 3 ning siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitati kaheksa keskkonnameedet, millega loa andmisel peab arvestama. Meetmed lisati muutmata sõnastuses kõrvaltingimuseks.

3.4.2. Kinnistu kasutusõigus

Keskkonnaluba taotletakse Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul (77002:004:0120). Tegemist on munitsipaalomandis oleva maaüksusega, mille omanikuks on Rakvere vald.

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on

kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-523578 kehtetuks.

3.4.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused

Keskkonnaloale kantakse järgmised kõrvaltingimused:

1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus 77002:004:0421) katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme mõõtmist ja iga 3 aasta järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus, hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi osas tuleb teha enne kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee kvaliteet või põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued kaevud kaevandaja kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel (maapõueseadus § 93 lg 1); 2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused; 3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb keskkonnaloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning toodangut kuival aastaajal niisutada; 9. Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat

dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-523578 kehtetuks.

3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa taotluse avalikustamise käigus esitatud arvamused on käsitletud käesoleva korralduse peatükis 2.2.

Loa eelnõule ning eelhinnangu ja sellega seonduva KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule esitati/ei esitatud arvamusi/vastuväiteid (registreeritud KOTKAS-s vastavalt xx.xx.xxxx numbriga DM-xxxxxx-xx). Keskkonnaamet edastas esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (registreeritud KOTKAS-s xx.xx.xxxx numbriga DM- xxxxxx-x; HMS § 49 lg 3, KeÜS § 48¹ lg 4). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised: ...

3.6 Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 13.03.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-523578

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Rakvere Vallavalitsus

Registrikood / Isikukood 77000329

Tegevuskoha andmed

Nimetus Sämi liivakarjäär

Aadress Sämi liivakarjäär, Sämi küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 77002:004:0120

Territoriaalkood EHAK 7927

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sämi liivakarjäär (77002:004:0120).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/7

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Sämi liivakarjäär

Väljalaskme kood LV092

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Vilepilli kraav

Suubla kood VEE1072912

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6584580, Y: 647654

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2041 20 725 5 181 5 182 5 181 5 181 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2026 2041 Heljum HEL 40

2026 2041 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

2026 2041 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2026 2041 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 3/7

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Sämi liivakarjäär LV092 X: 6584580, Y: 647654 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus 4/7

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Juhul kui karjääris toimub veetaseme alandamine ja ümbruskonna kaevudes toimub seetõttu veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevude veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal rajada uued kaevud ja kanda kaevude rajamise kulud. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4 . Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

Olukorra tekkimisel

2. Toimingud avarii korral Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Asuda likvideerima avariid ja teavitada viivitamatult.

3. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused.

Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Pidada arvestust karjäärist ärajuhitava karjäärivee koguste kohta (arvutuslik). Karjäärivee koguste arvutused dokumenteerida ning nõudmisel esitada see Keskkonnaametile.

2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

Üks kord kvartalis.

3. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Liivakarjäärist ärajuhitav karjäärivesi peab vastama vee erikasutusloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev

4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 5. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 6. Muu vajalik informatsioon Teavitada keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud loa andjat ja esitada

keskkonnaloa muutmise taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 5/7

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 412

Maardla nimetus Sämi

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Sämi liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 10.10

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.08

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 28

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus ja remont

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 20

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 32.774 tuh m³ 30.05.2024

3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 329.511 tuh m³ 30.05.2024

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2026 2041 tuh m³ 25.774 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2026 2041 tuh m³ 266.511 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus

6/7

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010). Tallinn, 2011

Geoloogiafondi number 8321

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 624

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2011

1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus 77002:004:0421) katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme mõõtmist ja iga 3 aasta järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus, hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi osas tuleb teha enne kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee kvaliteet või põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued kaevud kaevandaja kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel (maapõueseadus § 93 lg 1); 2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused; 3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00. Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada nende nõusolek; 7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb keskkonnaloa omajal korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning toodangut kuival aastaajal niisutada; 9. Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, võib loa andja tunnistada loa nr KL-523578 kehtetuks.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Liiv, täitepinnas 2026 2041 0661 Rakvere vald Liiv, ehitusliiv 2026 2041 0661 Rakvere vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Sami_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Sami_liivakarjaar_maeeraldise_geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Sami_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Jah

7/7

1 (25)

EELNÕU

12.03.2026

Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Rakvere Vallavalitsuse 12.03.2025 esitatud Sämi liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja

lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3

punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Rakvere Vallavalitsuse 12.03.2025

esitatud Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus

77002:004:0421) katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme

mõõtmist ja iga 3 aasta järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61

ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus,

hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn,

Na, NO3, NO2, üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi

osas tuleb teha enne kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee

kvaliteet või põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued

kaevud kaevandaja kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel

(maapõueseadus § 93 lg 1);

1.2.2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas

kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912),

mis suubub Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa

andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks

settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused;

1.2.3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud

spetsiaalsetel hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

1.2.4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks

turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku

2 (25)

korjata;

1.2.5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit;

1.2.6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus

töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada

nende nõusolek;

1.2.7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb keskkonnaloa omajal korraldada aktiivse

kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja

katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks;

1.2.8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning

toodangut kuival aastaajal niisutada.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju

hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Rakvere Vallavalitsus (registrikood 77000329, aadress Kooli tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere

vald, Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.07.2024 numbriga nr DM-129151-1, täiendatud

16.01.2025 numbriga nr DM-129151-6 ja 12.03.2025 numbriga nr DM-129151-10) Sämi

liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks. Keskkonnaluba taotletakse 15

aastaks.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas

nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet teavitas avalikkust keskkonnaloa taotluse saamisest 02.04.2025 teadaandega

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti teavitas Keskkonnaamet keskkonnaloa

taotluse saamisest ja avatud menetluse algatamisest 02.04.2025 kirjaga nr DM-129151-12

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse

02.04.2025 kirjaga nr DM-129151-13 Rakvere Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.

3 (25)

Rakvere Vallavolikogu kooskõlastas 28.05.2025 otsusega nr 173 Rakvere Vallavalitsuse

esitatud Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.

2.2. Õiguslikud alused

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb

otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud

tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel,

lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust

(KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Rakvere Vallavalitsuse Sämi liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1

kohane teave;

2. Maves OÜ koostatud eksperthinnang „Lääne-Virumaa Rakvere valla Sämi liivakarjääri

hüdrogeoloogiline eksperthinnang“ (September 2025)

3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

4. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-

4 (25)

web/#/planning/detail/10100026);

5. Sõmeru valla üldplaneering (kehtestatud Sõmeru Vallavolikogu 20.07.2006 määrusega

nr 21; https://www.rakverevald.ee/someru-valla-uldplaneering);

6. Rakvere valla koostamisel olev üldplaneering (https://www.rakverevald.ee/rakvere-valla-

uldplaneeringu-koostamine-alates-17.10.2018-)

7. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) infoleht

(https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

8. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/);

9. Keskkonnaagentuuri veebileht (https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/ajaloolised-

vaatlusandmed/)

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri mõjualaks on maksimaalselt 200 m.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Sämi liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 10,10 ha ja teenindusmaa pindalaga 13,08 ha, asub

Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul

(77002:004:0120) (joonis 1).

Joonis 1. Sämi liivakarjääri mäeeraldis tähistatud kollasega (aluskaart Maa- ja Ruumiamet, 2026)

Varasemalt on Sämi liivakarjääris kaevandatud maavara keskkonnalubade nr LVIM-019 (loa

omaja Osaühing KOHALA SF, loa kehtivusaeg 24.05.2001 - 01.06.2011) ja L.MK/320835

(loa omaja Sämiliiva OÜ, loa kehtivusaeg 20.09.2011 - 30.05.2024) alusel. Liivakarjäärist

sademevee ärajuhtimiseks suublasse oli väljastatud Sämiliiva OÜ-le ka keskkonnaluba nr

L.VV/327102 (kehtivusaeg 01.01.2016 - 05.06.2024).

5 (25)

Rakvere Vallavalitsus taotleb keskkonnaluba maavara kaevandamise jätkamiseks Sämi

liivakarjääris, mis hõlmab Sämi liivamaardla (reg kaart 412) aktiivse tarbevaru plokki 1

(ehitusliiv) ja plokki 3 (täiteliiv) täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru

ploki 3 lamam. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust

ehituse ja teedeehituse valdkonnas.

Taotletav Sämi liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3

ehitusliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks

tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.

Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset, ja

allpool veetaset 11° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara

kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe

tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ täiteliiva ja 7 tuh m³ ehitusliiva.

Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris:

329,511 – 63 = 266,511 tuh m3 ~ 267 tuh m³ (täiteliiv);

32,774 – 7 = 25,774 tuh m3 ~ 26 tuh m³ (ehitusliiv).

Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 20 tuh m³.

Taotletava teenindusmaa (pindala 13,08 ha) piiride valikul on lähtutud teenindusmaa

vajadusest ümber mäeeraldise ning ümbritsevate katastriüksuste piiridest. Teenindusmaa

hulka ei ole käesoleva taotlusega hõlmatud varasema loaga hõlmatud teenindusmaa edelaosa,

mis on kaetud metsaga ja kus ei ole kaevandamist toimunud ning on säilinud looduslik

seisund.

Sämi liivakarjääri mäeeraldisel on kavas jätkata juba välja töötatud kaevandamistehnoloogia

rakendamist. Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset.

Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus

maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise

kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt

vajadusele.

Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata katend.

Mäetööde liikumisel kaevandamata alani tuleb mets raiuda ning kännud juurida. Koorimata

kattepinnas mahus 7 tuh m3 koosneb juurtega kasvukihist, mullale esitatavatele nõuetele

vastavat katendit geoloogiste uuringutega eraldatud ei ole. Kattepinnas eemaldatakse

buldooseriga ja vallitatakse kuni 3 m kõrguste aunadena teenindusmaale. Juba vallitatud ja

vallitatav kattepinnas (kokku ~28 tuh m³) kasutatakse ära mäeeraldise teenindusmaa

korrastamistöödel.

Liiva kaevandamine toimub ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Abimehhanismina võib

liiva veepealsel kaevandamisel kasutada buldooserit. Sõltuvalt liivakihi paksusest

kaevandatakse kuni kahe veepealse astanguga. Veealune varu väljatakse

6 (25)

pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale nõrguma, misjärel laetakse see

edasi kalluritele. Keskmise suuruse ja noolepikkusega ekskavaator saab reeglina kaevandada

ligikaudu 2 meetri sügavuselt. Sügavamal lasuva maavara ammutamiseks saab kasutada pika

noolega ekskavaatorit. Vajadusel tuleb maavara kogu paksuses ammutamiseks kasutada

pinnasepumpa. Liiva väljavedu toimub kalluritega.

Kaevandamise tulemusel moodustub karjääri süvend, mis täitub veega. Veekogu oodatav

veetase on 57 m, mis on määratud väljavoolu kraavi põhja kõrgusega mäeeraldise piiril (kraavi

põhja kõrgus ca 56,5 m). Pärast kaevandamist on seega võimalik korrastada ala veekogude ja

maatulundusmaaks (metsamaaks).

Metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud

maapinnast. Seega tuleb korrastamise käigus maismaaks korrastataval alal teostada vajadusel

täitmist absoluutkõrguseni 57,7 m. Ala korrastamiseks korrastatud maa plaanil esitatud kujul

on vaja teostada täitmist ~28 tuh m³ ulatuses. Alale moodustatava veekogude suurus ja

täitmise maht kaevandatud maal sõltuvad suuresti kaevandamisel kujunevast veetasemest.

Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida millises ulatuses tegelik

veetase karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud

olukorrast.

Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab

Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste

alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde

tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.

Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega

sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega

tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus

määratakse korrastamisprojektiga.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Sämi liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt

liivamaardla alale (joonis nr 2, väärtused, konfliktid, riigikaitse). Samuti kattub liivakarjääri

ala fosforiidi- ja põlevkivimaardla alaga.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis

asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Väärtuslikule põllumaale

ega väärtusliku maastiku alale karjääri maa-ala ei jää. Sämi liivakarjääri ala jääb edela osas

vähesel määral rohelise võrgustiku alale. Maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku

tuumaladele suurte, riigi toimimiseks vajalike objektide kavandamisel, tuleb tagada

tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb tuumalasisene

ja tuumaladevaheline sidusus tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist. Lisaks

tuleb uute karjääride planeerimisel alati hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust

kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate teede

7 (25)

kandevõime tõstmiseks. Tee kasutamine ning selleks vajalikud tingimused lepitakse kokku

keskkonnaloa taotluse menetlemise käigus.

Sämi liivakarjääri puhul ei ole tegemist uue karjääriga, vaid maavara on kaevandatud seal juba

varasemalt. Esimene keskkonnaluba nr LVIM-019 maavara kaevandamiseks anti 2001. aastal

(vt ptk 3.1.1. ja 3.1.3.).

Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest nr 2 (väärtused, konfliktid,

riigikaitse). Punane ring tähistab Sämi liivakarjääri asukohta.

Sõmeru valla üldplaneeringu (Rakvere valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib

Sõmeru valla üldplaneering) kohaselt jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldis liivamaardla alale

(kus maa-ainest juba kaevandatakse) ning kattub fosforiidi- ja põlevkivimaardla alaga (joonis

3). Üldplaneeringus tuuakse välja, et maakonnatasandi roheline võrgustik on määratud Lääne-

Viru maakonna teemaplaneeringuga. Kohaliku tasandi rohevõrgustiku alale Sämi liivakarjäär

ei jää. Üldplaneeringus tuuakse välja, et kaevandamisaladega eraldatud rohevõrgustiku

taasliitumine tulevikus on võimalik, kui kaevandatud alad rekultiveerida metsaks.

Joonis 3. Väljavõte Sõmeru valla üldplaneeringu kaardist (Maa- ja Ruumiameti planeeringute

kaardikiht 2026).

8 (25)

Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldis

samuti liivamaardla alale ning kattub fosforiidi- ja põlevkivimaardla alaga. Liivakarjääri ala

jääb kavandatavale rohevõrgustiku koridori alale. Üldplaneeringus on välja toodud, et peale

karjääride sulgemist ning rekultiveerimist tekivad supelranna maa-alad Ubja põlevkivikarjääri

alale, Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alale ja Sämi liivakarjääri alale.

Joonis 4. Väljavõte Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu joonisest 2 (maardlad) ja

joonisest 4 (väärtused ja piirangud). Kollaselt/punase ringiga tähistatud Sämi liivakarjääri asukoht.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus.

Planeeringutes toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Keskkonnaamet teavitas Rakvere Vallavalitsust 02.04.2025 kirjaga nr DM-129151-13 Sämi

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama kirjaga taotluse

kohta arvamust. Rakvere Vallavolikogu kooskõlastas 28.05.2025 otsusega nr 173 Sämi

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Taotletav Sämi liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 10,10 ha ja teenindusmaa pindalaga 13,08

ha, asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul

(katastritunnus 77002:004:0120, omanik Rakvere vald). Liivakarjäärist põhja-loode suunda

ca 200 m kaugusele jääb riigi põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva tee ja lääne-lõuna suunda ca

130 m kaugusele jääb kõrvalmaantee nr 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee, kuhu toimub ka

karjäärist maavara väljavedu. Mäeeraldisel ei ole hooneid ega rajatisi. Lähim elamu asub

mäeeraldisest ~139 m kaugusel loodes (katastriüksusel Raudla; katastritunnus

77002:004:0440).

Sämi liivakarjäär paikneb Viru lavamaal, Kunda jõe paremal kaldal. Edelasuunalise kaldega

maapinna absoluutkõrgus on 60…62 m. Pinnakatte paksus geoloogilise kaardistamise

andmeil on 10…40 m. See koosneb jää-, jääjõe- ja jääjärve setetest. Aluspõhjas avanevad

Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivid. Ala läbib Ahtme rike.

Geoloogilisi uuringuid Sämi maardlal on tehtud kahel korral. 1961. a teostas Eesti NSV MN

juures Geoloogi ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus töö “Aruanne Sämi maardla ja

liivalahjendaja uuringutest Aseri tellisetehasele”, I. Barankina, EGF 1505. Uuringute käigus

arvutati liivavarud A, B, C1 ja C2 kategoorias. 1977. a tegi maardlal uuringu Eesti NSV MN

9 (25)

Geoloogia Valitsus “Aruanne Aseri savimaardla ja liivalahjendaja uuringute kohta

drenaažitorude ja telliste tootmiseks”, K. Tallinn, EGF 3462. Uuringu eesmärgiks oli 1961.

aastal hinnatud C2 kategooria varude üleviimine C1 kategooriasse.

2000. a taotles Osaühing Kohala SF Sämi maardlas maavara kaevandamise luba pindalal

10,10 ha (EGF 6757). Maavara kaevandamise loa taotluses arvestati välja taotletava

mäeeraldise piiresse jäävad varud 1961. a ja 1977. a uuringute andmete põhjal. Nimetatud töö

alusel kinnitas EMK 21. juuni 2000. a protokollilise otsuse nr 00-24, millega ehitusliiva

lamamis olev ülipeeneteraline liiv koguses 297 tuh m3 loeti maa-aineseks. Lääne-Virumaa

keskkonnateenistus väljastas Osaühingule KOHALA SF 24.05.2001 maavara kaevandamise

loa LVIM-019 kehtivusajaga 01.06.2011. Ehitusliiva kaevandatavateks varudeks oli määratud

258,5 tuh m3 (aktiivne reservvaru 268,9 tuh m3 ) ja maa-ainese kaevandatavaks koguseks

255,8 tuh m3 (kogu varu 297,4 tuh m3 ). Seoses asjaoluga, et maa-ainese kaevandamiseks

lubasid üldjuhul ei pikendata, koostas OÜ Mäemees Kohala SF OÜ tellimusel olemasoleva

geoloogilise andmestiku ja 2010. aastal teostatud markšeidermõõdistamise alusel varu osalise

ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise aruande “Sämi liivakarjääri maa-ainese

jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010)”, EGF 8321.

Alal paiknevates puuraukudes uuringute ajal (1961.a ja 1977.a) mõõdeti pinnase vee tase

3,0…5,5 m sügavusel maapinnast (keskmiselt 3,9 m sügavusel) abs kõrgustel 57,11…60,01

m (keskmine 58,51 m) mõningase langusega edela – Kunda jõe – suunas. Kogu ehitusliiva

varu (plokk 1) on veepealne, kuid vee alla jääb 1,5…4,8 m täiteliiva (plokk 3) varust.

Taotletava mäeeraldise piirialale jäävates puuraukudes 17, 18 ja 19 on kogu varu veepealne.

Osaühingule KOHALA SF väljastati Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja korraldusega

20.09.2011 Sämi liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks kaevandamisluba nr

L.MK/320835 kehtivusajaga 20.09.2011-09.05.2026. Maavara kaevandamisluba registreeriti

22.05.2017 korraldusega nr 1-3/17/1353 ümber Sämiliiva OÜ nimele. Sämiliiva OÜ

kaevandas Sämi liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva. Sämi liivakarjäär asus munitsipaalomandis

oleval kinnistul.

Rakvere Vallavalitsuse ja Sämiliiva OÜ vahel on Viru Maakohtus (kohtuasja nr 2-22-15204)

sõlmitud 30.08.2023 kohtulik kompromiss, mille kohaselt lõpetasid pooled ennetähtaegselt

Rakvere vallas, Sämi külas asuva Sämi liivakarjääri kinnistu (registriosa 2035131,

katastritunnus 77002:004:0120) koormamiseks 10.05.2001 sõlmitud ja Riigikohtu 14.12.2010

kohtumäärusega nr 3-2-1-94-10 muudetud kinnistu kasutusvalduse seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu. Rakvere Vallavolikogu otsustas 15.05.2024 otsusega nr 139 (KOTKAS

29.05.2024 numbriga DM-128647-1) võtta Sämiliiva OÜ-lt üle Sämi liivakarjääri

korrastamiskohustus ning anda nõusolek Rakvere Vallavalitsusele Keskkonnaametilt

keskkonnaloa taotlemiseks sama mäeeraldise piires. Sämiliiva OÜ-le kuulus ka

keskkonnaluba nr L.VV/327102 Sämi liivakarjääris vee erikasutuseks. Keskkonnaamet

tunnistas 30.05.2024 korraldusega nr DM-128647-2 kehtetuks Sämi liivakarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/32083 ja 05.06.2024 korraldusega nr DM-128713-1 keskkonnaloa nr

L.VV/327102. Eesti Geoloogiateenistuse 06.03.2025 korraldusega nr 13-5/25-21 on

korrigeeritud kehtetuks tunnistatud loaga seotud olnud plokkide varu koguseid.

Rakvere Vallavalitsus taotleb varasemate lubade asemel keskkonnaluba maavara

kaevandamise jätkamiseks liivakarjääris, mis hõlmab Sämi liivamaardla (reg kaart 412)

10 (25)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Sämi

liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3 ehitusliiva,

kaevandatav täiteliiva kogus on 266,511 tuh m3 ja ehitusliiva kogus 25,774 tuh m3. Taotletav

keskmine tootmismaht aastas on 20 tuh m³. Luba taotletakse 15 aastaks.

Mäeeraldise kirdeosas on maavara pealmised kihid esindatud valdavalt väga peene teraliste

liivadega, mis vastavad enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning kuuluvad

ehitusliiva plokk 1 aT koosseisu. Ploki 1 lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad

valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis kuuluvad täiteliiva plokk 3 aT koosseisu.

Plokk 1 ehitusliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…13,2% (keskmine 3,7%),

savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,2…3,3%, (keskmine 1,6%),

väljasõelutud liiva fraktsioonis aga 0,2…3,6% (keskmine 1,7%). Peensusmoodul jääb

vahemikku 0,9…1,7 (keskmine 1,4). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene-

kuni peeneteraline (keskmiselt väga peene teraline). Plokk 1 piiresse jääb 3 proovi (proov 374,

388, 367), millest on määratud 1976. a filtratsioonimoodul. Filtratsioonikoefitsient varieerub

piirides 1,99 m/ööp…4,25 m/ööp (keskmine 2,77 m/ööp).

Plokk 3 täiteliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…11,4% (keskmine 2,7%),

savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,0…18,3%, (keskmine

2,2%), väljasõelutus liiva fraktsioonis aga 0,1…18,4% (keskmine 2,3%) peensusmoodul on

vahemikus 0,0…1,6 (keskmine 1,0). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene-

kuni peeneteraline (keskmiselt ülipeeneteraline). Filtratsioonimoodul on määratud 1976. a

puuraukudest võetud proovides. Plokk 3 piiresse jääb 4 proovi (proov 380, 382, 374, 377),

millede põhjal filtratsioonikoefitsient varieerub piirides 0,64 m/ööp…2,16 m/ööp (keskmine

1,60 m/ööp). Taotletav mäeeraldis kattub Sämi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru

plokiga 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3.

Taotletava mäeeraldise piires on ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru arvele võetud

järgmistes kogustes:

- ehitusliiv 67 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiv 409 tuh m3 , sh allpool põhjavee taset 242 tuh m3 (plokk 3 aT).

Maavarade registri 30.05.2024 seisuga on ehitusliiva ja täiteliiva jääkvaru järgmine:

- ehitusliiv 32,774 tuh m3 (plokk 1 aT);

- täiteliiv 329,511 tuh m3 (plokk 3 aT).

Mäeeraldisel on kavas jätkata juba välja töötatud kaevandamistehnoloogia rakendamist.

Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus

maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise

kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt

vajadusele. Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata

katend. Maavara kaevandamise täpsem kirjeldus on esitatud ptk 3.1.1. Kaevandamiseks

taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatud maa

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Sämi liivakarjääri ala kattub osaliselt Toolse fosforiidimaardla (registrikaardi nr 193)

11 (25)

fosforiidi passiivne reservvaru 15. plokiga ning Pada uuringuvälja (registrikaardi nr 4)

põlevkivi passiivse reservvaru 4. plokiga. Kaevandamistegevus neid maardlaid ei mõjuta.

Sämi liivakarjääri ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei esine alal

kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride

märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Kuna taotletava

mäeeraldise piires on enamus maavaral lasuvast katendist eemaldatud ja ladustatud

mäeeraldisele vallidesse, siis selleks enam energiat sellisel määral ei kulu. Peamised

energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Kaevandamistehnoloogia ei näe ette loodusliku veetaseme alandamist, mistõttu puudub

vajadus energiat kasutada vee välja pumpamiseks.

Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Sämi liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Maavara kaevandamine karjääris mõjutab pinna- ja põhjavee taset ning piirkonna

veerežiimiveehaardeid. Eelkõige siis, kui kaevandamine toimub põhjavee tasemest allpool ja

maavara kaevandamisel alandatakse, kas pumbatakse vett välja või suunatakse kraavide abil

isevoolselt suublaks olevasse veekogusse, või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

Põhjavee taseme alanemine tekitab karjääri ümbruses alanduslehtri. Selline põhjavee taseme

alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris

veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja

ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks

oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka.

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks veekoguks (veeseaduse § 3 mõistes)

on Kunda jõgi (Eesti Looduse Infosüsteemi, edaspidi EELIS kood VEE1072900), mis jääb Sämi

liivakarjäärist ca 420 m kaugusele edela-lääne suunda. Vee väljavool karjäärist on madalamast

läänepoolsest süvendist Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub Kolgaküla

kraavi (EELIS kood VEE1072911). Kolgaküla kraav, mis on ühtlasi ka Kolga

maaparandussüsteemi eesvool (maaparandussüsteemi kood 11072900200900011M), suubub

omakorda Kunda jõkke. Kunda jõe koondseisund (2019) lõigul Anguse jõest Kunda Jaama tn

sillani, on halb. Jõe halb seisund on tingitud antud lõigul orgaaniliste ja mineraalväetiste

12 (25)

kasutusest põllumajanduses. Maavara kaevandamine ja nõuetekohase sademevee ärajuhtimine,

ei mõjuta eeldatavasti negatiivselt Kunda jõe seisundit.

Sämi hüdromeetriajaam, kus mõõdetakse mh Kunda jõe vooluhulka, asub liivakarjäärist ca 560

m kaugusel läänes. Kunda jõe pikaajaline keskmine vooluhulk on 4,334 m³/s (joonis 5).

Taotluse kohaselt juhitakse aastas liivakarjäärist ära 20725 m³ sademevett, mis teeb keskmiseks

vooluhulgaks 0,0007 m³/s. Lähtuvalt eelnevast lisanduv vooluhulk Kunda jõele mõju ei avalda.

Karjäärist väljajuhitvas vees on kavandatud seirata (seirepunkt: Väljavoolukraav, koordinaadid:

X- 6584580; Y- 647654) järgmiseid reostusnäitajad: heljuvaine, naftasaadused ja pH

sagedusega üks kord poolaastas ehk kevadel ja sügisel.

Joonis 5. Kunda jõe vooluhulk (Keskkonnaagentuur).

Rakvere Vallavalitsuse tellimusel koostas 2025. aastal Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogilise

eksperthinnangu Maves OÜ (töö number: 25075, 2025 a.). Eksperthinnangus toodi välja, et

vaadeldaval alal on põhjavee Kvaternaari veekiht seotud liivadega. Selle vabapinnalise

veekihi põhjavee tase on olnud 3,5…4,0 m sügavusel maapinnast (EGF 6757). Ala ülevaatuse

ajal (02.09.25) oli Kvaternaari veekihi veetase lähiümbruse salvkaevudes 1,55…2,85 m

sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 58,16…58,41 m. Veetase karjääri süvendites oli

samal ajal absoluutkõrgusel 57,11…58,83 m (vt joonis 6). Veetase oli madalam karjääri

läänepoolses osas ja kõrgem sellest eraldatud idapoolses osas. Vee väljavool karjäärist on

madalamast läänepoolsest süvendist. Süvend dreenib Kvaternaari veekihi põhjavett.

Suhteliseks veepidemeks liivades leviva veekihi ja järgmise lubjakivides leviva Siluri-

Ordoviitsiumi veekihi vahel on vähese veejuhtivusega saviliiv ja liivsavi (EGF 6757).

Lähiümbruse puurkaevude andmeil on Siluri-Ordoviitsiumi veekihi veetase jäänud erinevatel

aegadel 5…11 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgusele 49…54 m. Veekiht on surveline.

Ala ülevaatuse ajal oli veetase Jüsmä katastriüksuse puurkaevus 7,70 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 53,66 m.

Sämi liivakarjääri pindala on 96576 m2 , mäeeraldise lamam jääb absoluutkõrgusele 53…59

m. Veetase karjääri madalamas osas oli absoluutkõrgusel 57,11 m, ehk karjääri kuivana

13 (25)

hoidmiseks tuleb veetaset alandada maksimaalselt 4 m (absoluutkõrguseni 53 m) ning kui

soovitakse kaevist kuivana hoida, tuleb ära pumbata ka sademevesi. Mõjuraadiuseks on sel

juhul 400 m (joonis 6). Juhul kui on tehnoloogiliselt võimalik liiva välja kaevata vee alt

alandades veetaset näiteks 2 m väheneks pumpamise mõjuraadius 200 m-ni.

Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä. Jüsmä salvkaevu ei

kasutata. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist vastavalt 140 m ja 265 m

kaugusel. Ehk karjääri mõjuraadiuses.

Raudla katastriüksuse salvkaevus oli põhjavee tase 02.09.2025. aastal 2,95 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 58,41 m. Kaevu sügavus on 3,80 m. Seega kaevus on vett vaid

0,85 m ja ka väike veetaseme langus võib jätta kaevu kuivaks. Seni pole kaev omaniku väitel

kuivaks jäänud.

Tammoja katastriüksuse salvkaevus oli põhjavee tase samal ajal 1,55 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 58,16 m. Kaevu sügavus maapinnast on 4,00 m. Veekihi paksus oli 2,45 m.

Kaev asub pumpamisest tingitud alanduslehtri äärealal kus pumpamise mõju on väike.

Karjääri lähiümbruses asub neli puurkaevu Sarapmäe (PK-1, EELIS kood PRK0050881),

Põdra (EHR kood 220511766, PK-2), Jüsmä (PK-3) ja Vilepilli (PK-4, EELIS kood

PRK0022508). Need puurkaevud jäävad 180…270 m kaugusele karjäärist. Puurkaevud

võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kaevude sügavused on 15…46 m ja need on

varustatud manteltorudega, millede pikkus on 12…31 m. Ehitisregistri andmetel asub Põdra

kinnistul kaev, kuid Jüsma kinnistul EHR andmetel kaevu ei ole. Eeltoodud kinnistute

puurkaevud ei ole kantud Eesti Looduse Infosüsteemi, mistõttu ei ole nad märgitud ka Maa-

ja Ruumiameti kitsenduste kaardile.

Sarapmäe puurkaevus (PK-1) on veetase olnud puurimise järgselt (15.01.2012) 8 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 54 m. Puurkaevu sügavus on 46 m.

Põdra katastriüksuse puurkaevus (PK-2) on veetase omaniku andmeil olnud 4…5 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 57…58 m. Kaevu sügavus on 15 m (põhja absoluutkõrgus 47

m).

Jüsmä katastriüksuse puurkaevus (PK-3) oli põhjavee tase 02.09.2025. aastal 7,70 m

sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 53,66 m. Kaevu sügavus omaniku andmeil on 27,5

m.

Vilepilli puurkaevus (PK-4) on veetase olnud puurimise järgselt 2007. aastal 7,5 m sügavusel

maapinnast, absoluutkõrgusel 68,5 m. Kaevu sügavus on 40 m.

Puurkaevud on sügavad ja võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist. Kvaternaari veekihi

veetaseme alandamine absoluutkõrgusele 53 m neile mõju ei avalda. Eksperthinnang teeb

ettepaneku veetaseme seireks Raudla katastriüksuse salvkaevus (SK-1), mis võib karjäärist

vee väljapumpamise mõjul kuivaks jääda. Kuigi vee väljapumpamist karjäärist ei kavandata

(veealune varu väljatakse pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale

nõrguma, misjärel laetakse see edasi kalluritele), on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud

14 (25)

veetaseme seire teostamine Raudla katastriüksuse (77002:004:0440) salvkaevust ja

ettevaatusprintsiibist lähtudes ka Tammoja katastriüksuse (77002:004:0421) salvkaevust.

Varem kehtinud Sämi liivakarjääri keskkonnalubade L.MK/320835 ja L.VV/327102 kohaselt

tuli teostada vee seiret Sarapmäe ja Jüsmä kinnistute kaevudes ning karjääri

väljavoolukraavis. Keskkonnaamet, arvestades eksperthinnangus väljatoodut, ei pea enam

vajalikuks seire teostamise jätkamist puurkaevudes.

Arvestades eelnevast on asjakohane seada väljastatavale keskkonnaloale kõrvaltingimused

veeseire teostamiseks nii väljavoolukraavist kui ka Raudla ja Tammoja katastriüksuste

salvkaevudest.

Joonis 6. Veekõrvaldusskeem (Maves OÜ eksperthinnangust joonis 1)

Kattekihi eemaldamisel suureneb otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus

(mullakiht täidab olulist osa sademevee sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa

sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi

eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab

põhjavette.

Mäeeraldis jääb suhteliselt kaitstud, kirde osas vähesel määral ka nõrgalt kaitstud põhjaveega

alale. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava

tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks

määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Karjäärimasinate

avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte

hooldada või äärmisel vajadusel tuleb seda teha selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad

olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel

on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju

minimaliseerimiseks tuleb järgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Karjääris

töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud

pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset

ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldada tööohutusjuhendite ja normdokumentide

nõuete kohaselt. Vastavad reostuse vältimise kõrvaltingimused on asjakohane seada ka

15 (25)

väljastatavale keskkonnaloale.

Arvestades eelnevat, siis kaevandamine eeldatavalt ei mõjuta piirkonna põhja- ja pinnavett

ega piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ja vee kvaliteeti, kuid kontrollimaks eelduste

paikapidavust, seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused karjäärist väljajuhitava sademevee

ja salvkaevude vee seireks. Samuti seatakse loale tingimused reostuse vältimiseks. Kui

tuvastatakse, et joogiveeallikate veekvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb

rajada uued kaevud kaevandaja kulul.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Müra tekitavad karjääris töötavad

kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud.

Kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja

raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator,

buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes

müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib

sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel.

Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis

mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja

on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II

kategooria alana, kus tööstusmüra normtase päevasel ajal on 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd

toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal.

Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode suunas

~139 m kaugusel Raudla kinnistul (katastritunnus: 77002:004:0440). Taotluse seletuskirjas

toodud arvutuse kohaselt müratase lähima majapidamise juures võib ulatuda kuni 56 dB-ni.

Seega arvutuslik tase vastab määrusega kehtestatud päevase aja piirnormile.

Praktikas ei paikneks aga müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut

vähendavad ka karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed. Eelnevat arvestades

on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks

sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.

Keskkonnaameti hinnangul, arvestades arvutuslikku müra taset ja öisele ajale kehtestatud

müra piirväärtust, on asjakohane seada loale kõrvaltingimus töö aja kohta:

„Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus

töötada nädalavahetustel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid elanikke ning saada nende

nõusolek.“

16 (25)

Eelnevat arvestades, ei ole tõenäoline, et norme ületavat müra lähimate elamute juures

esineks. Siiski juhul, kui müra kohta kaebused esinevad, tuleb kaevandamisloa omajal

korraldada aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised

kaebuse esitaja katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö

selliselt, et ületamisi ei esineks. Vastav kõrvaltingimus on asjakohane kehtestada ka

keskkonnaloal.

Tolm

Sämi liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Looduslikus

olekus liiv on niiske ning ei tolma. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed,

mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk kaevise laadimisel on suhteliselt väike

(kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m

kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest.

Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu

leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival ja tuulisel ajal on karjääri väljaveoteede,

killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlme ümbruse niisutamine. Arvestades lähima

majapidamise kaugust (~139 m) on asjakohane kehtestada keskkonnaloale kõrvaltingimus

tolmuheite vähendamiseks.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

(edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel

tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab

määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste

(edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud

1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Taotluse seletuskirja kohaselt

on 32900 tonni kaevise kaevandamisel tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise

igakordsel ümberpaigutamisel 0,071 t/a. Kui karjääris kasutatakse ka teisaldatavat

purustamis- ja sõelumissõlme, siis on sama tootmismahu juures kaevise ümberpaigutamise ja

materjali töötlemise käigus eralduvate tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,253 t/a.

Lähtuvalt eelnevast kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate

tahkete osakeste heitkogus 0,253 t /a keskkonnaministri määruses nr 67 toodud künniskogust

ei ületa.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate

mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite

heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse

masinate tehnoülevaatusel.

17 (25)

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Sämi liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu

kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks

oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Sämi

liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida.

Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus

läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Sämi liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle katend (muld) leiab kogu

mahus kasutust, seega ei teki Sämi liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse

§ 2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega § 7¹ kohaseid kaevandamisjäätmeid.

Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed

jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses.

Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest

kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv)

realiseeritakse täies mahus ning ka kogu eemaldatud katend (kogumahuga ca 28 tuh m3) on

kasutatav, siis kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes kaevandamise käigus ei teki,

kaevandamisjäätmekava vajalik ei ole. Katend, mis koosneb valdavalt kasvukihist,

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri

korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu

jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse

reguleerimisalasse. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.

Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,

tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Keskkonnale ohtlikud

jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud

jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

18 (25)

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5. alapeatükis pinna- ja

põhjavesi tehakse ettepanek kehtestada loale ka kõrvaltingimused reostuse vältimiseks.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Rakvere Vallavalitsus esitas 16.07.2024 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.07.2024 numbriga nr DM-

129151-1, täiendatud 16.01.2025 numbriga nr DM-129151-6 ja 12.03.2025 numbriga nr DM-

129151-10) Sämi liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks.

Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Sämi liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere

vallas Sämi külas Sämi liivakarjäär kinnistul (katastritunnus 77002:004:0120). Taotletava

mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13.08 ha, sh mäeeraldise pindala 10.10 ha. Mäeeraldis

hõlmab Sämi liivakarjääri aktiivse tarbevaru plokki 1 (ehitusliiv, kogus 32.774 tuh m³) ja

plokki 3 (täiteliiv, kogus 329.511 tuh m³) täielikult. Taotletav keskmine tootmismaht aastas

on 20 tuh m³. Maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. Kaevandatav

maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset, kuid põhjaveetaseme alandamist ei kavandata.

Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

Täpsem ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest

on toodud ptk-s 3.1.1 ja 3.1.3. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu.

Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Taotletav Sämi liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3

ehitusliiva. Kaevandatava varu maht on 266,511 tuh m³ täiteliiva ja 25,774 tuh m³ ehitusliiva.

Taotletav aastane keskmine tootmismaht on 20 tuh m³. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.

Alal esinevatest loodusvaradest on toodud täpsem ülevaade eelhinnangu ptk 3.1.3.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kaevandatud maa korrastatakse

veekoguks ja metsamaaks.

19 (25)

Kuigi kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset, siis põhjaveetaseme

alandamist ei kavandata. Karjäärist on olemas väljavool, mille kaudu juhitakse ära

sademevesi. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal. Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul (katastritunnus:

77002:004:0440).

Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu

iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud

tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise

tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning

mõju maastikule ja maakasutusele. Keskkonnaloale seatakse kõrvaltingimused tolmu leviku ja

mürahäiringu vähendamiseks. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa ka maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel põhjaveetaset ei

alandata, seega mõju lähiümbruse puurkaevudele ja eeldatavalt ka salvkaevudele ei ole. Samas

veendumaks mõju puudumises, seatakse keskkonnaloale tingimus lähimates salvkaevuses

veeseire teostamiseks. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

Lähim veekogu Sämi liivakarjäärile on Kunda jõgi, mis jääb ca 420 m kaugusele edela-lääne

suunda. Karjäärist on olemas väljavool, mille kaudu juhitakse ära sademevesi. Lisanduv

vooluhulk Kunda jõele mõju ei avalda, küll on aga vajalik seirata reostusnäitajaid väljavoolus.

Vastav tingimus kehtestatakse keskkonnaloaga. Täpsemalt kajastatud ptk 3.1.5.

Sämi liivakarjääri kinnistule (77002:004:0120) jääb pärandkultuuri objekt Liivakarjäär

(EELIS ID 81287518; inventeeritud 21.07.2009). Andmebaasis on objekti kohta märgitud, et

tegemist on ammendatud liivakarjääriga, kus kohati kasvavad hallid lepad, kased ja osaliselt

on ala vee all. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Karjääriala

korrastamisel veekoguks ja metsamaaks, pärandkultuuri objekt ei säili. Kahjustada saab see

juba karjääris kaevandamistegevuse käigus. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all,

vaid nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Kuna ala ei ole riikliku kaitse all, siis

seadusest otsest kohustust pärandkultuuriobjekti säilitamiseks ei tule. Taotluse menetlemisel

20 (25)

tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse § 3, mis sätestab, et haldusmenetluses võib piirata

isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud

eesmärgi suhtes.

Lähim arheoloogiamälestis on asulakoht (kultuurimälestiste registrinumber 10496), mis jääb

ca 560 m kaugusele põhja. Kavandatav tegevus seda ei mõjuta.

Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,

looduskaitsealasid ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. Lähim kaitseala, Sämi

maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000274), jääb liivakarjäärist ~2,4 km kaugusele ida

suunda. Umbes sama kaugele loode suunda jääb ka kaitsealune Uhtna mõisa park (EELIS

kood KLO1200169). Sämi maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Sämi

loodusalana (EELIS kood RAH0000363). Arvestades karjääri ja kaitstavate alade kaugust

üksteisest, on mõju kaitstavatele aladele välistatud.

Kaitsealuste liikide elupaikadest on karjäärile lähimad II kategooria kaitsealuse liigi

paksukojaline jõekarp (KLO9200067) ja III kaitsekategooria liigi euroopa harjus

(KLO9102042) elupaigad, mis jäävad Kunda jõkke. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73). Kui peetakse kinni keskkonnaloaga seatud nõuetest, ei ole ette näha

olulise mõju avaldumist Kunda jõele ega seal elavatele liikidele.

Sämi liivakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt edela

osas vähesel määral rohelise võrgustiku alale. Sõmeru valla üldplaneeringu kohaselt Sämi

liivakarjäär kohaliku tasandi rohevõrgustiku alale ei jää, kuid arvestada tuleb Lääne-Viru

maakonnaplaneeringuga. Rakvere valla koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt jääb

karjääri ala kavandatavale rohevõrgustiku koridori alale. Kõikide planeeringute kohaselt jääb

Sämi liivakarjääri mäeeraldis liivamaardla alale. Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja

parendada rohelise võrgustiku toimimist. Sõmeru valla üldplaneering näeb ette kaevandatud

alad rekultiveerida metsaks. Koostamisel olev Rakvere vallaüldplaneering näeb Sämi

liivakarjääri alale peale karjääri korrastamist supelranna maa-ala. Kaevandatud maa on

kavandatud korrastada veekoguks ja metsamaaks. Vastuolu eelnimetatud planeeringutega ei

ole.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul,

kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise

normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel

ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa

omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS

§ 93 lõige 1).

21 (25)

Sämi liivakarjäär ei asu tiheasustusalal, lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul

(77002:004:0440). Lähiümbrusesse jääb veel teisigi hoonestatud kinnistuid: Sarapmäe

(77002:004:0011), Põdra (77002:004:0280), Jüsmä (66101:001:0574), Tammoja

(77002:004:0421), Vilepilli (77002:003:0004).

Sämi liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine (suures osas juba muudetud), müra, õhusaaste ja võimalik

mõju põhjaveele. Karjääriga kaasnevatele võimalikele mõjudele (mõju joogiveele, müra- ja

tolmusaaste) on juhtinud tähelepanu ka kohalikud elanikud Keskkonnaametile saadetud

kirjades (kirjad on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.04.2025

numbriga DM-129151-14, 09.04.2025 numbriga DM-129151-15, 19.05.2025 numbriga DM-

129151-18, 23.05.2025 numbriga DM-129151-19). Samuti on soovitud teada, millised on

maaomaniku õigused, kui esineb probleeme näiteks vee kvaliteedi või tasemega, kuidas on

tagatud veega varustamine perioodil, kui salvkaev ei toida kinnistu vajadust ja uus kaev on

rajamata.

Karjääri lähiümbruses paikneb 3 salvkaevu: Raudla, Tammoja ja Jüsmä ja neli puurkaevu

Sarapmäe, Põdra, Jüsmä ja Vilepilli. Raudla ja Tammoja salvkaevud paiknevad karjäärist

vastavalt 140 m ja 265 m kaugusel. Jüsmä salvkaevu ei kasutata. Puurkaevud jäävad 180…270

m kaugusele karjäärist.

Sämi liivakarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnangu (Maves OÜ, 2025) kohaselt on

lähiümbruse puurkaevud sügavad ja võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi veekihist ning

Kvaternaari veekihi veetaseme alandamine absoluutkõrgusele 53 m neile mõju ei avalda.

Eksperthinnangus arvestati võimalusega, et põhjaveetaset alandatakse, kuigi tegelikult ei ole

see kaevandajal plaanis. Kaevandada on võimalik põhjaveetaset alandamata. Eksperthinnang

tegi ettepaneku veetaseme seireks Raudla katastriüksuse salvkaevus, mis võib karjäärist vee

kõrvaldamise mõjul kuivaks jääda. Keskkonnaamet peab vajalikuks lisaks Raudla

katastriüksuse salvkaevule seirata ka Tammoja katastriüksuse salvkaevu veetaset ja kvaliteeti.

Rakvere Vallavalitsus on 08.09.2025 kirjas nr 8-6/2 (registreeritud KOTKAS 24.09.2025

numbriga DM-129151-24) nõustunud kaevuvee veetaseme seire läbiviimisega kord aastas.

Samas märkis vallavalitsus, et salvkaevude asemele uute puurkaevude rajamine Raudla ja

Tammoja kinnistutel saab toimuda ainult juhul, kui on ära tõendatud, et salvkaevu vee

alanemine on tingitud kaevandamisest.

Lisaks seatakse keskkonnaloale tingimused reostuse vältimiseks ning tolmu ja mürahäiringute

leevendamiseks. Täpsemalt on kirjutatud ptk 3.1.5 ning seiretingimuse ettepanekud on toodud

ptk 3.3.5.

Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle

mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on tulenevalt

seadusandlikust korrast keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Kaevandatud maa

korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.

22 (25)

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Sämi liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule, kuid ka veerežiimile

ja kvaliteedile.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Sämi liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 200 m ümber selle.

Sämi liivakarjäär ei asu tiheasustusalal, lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m kaugusel Raudla kinnistul

(77002:004:0440).

Müratase lähima eluhoone juures ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.

Tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ning toodangu

niisutamine, millega on võimalik tolmu teke ja levik piirkonna õuealadele minimeerida.

Kaevandamistehnoloogia ei näe ette loodusliku veetaseme alandamist, seega mõju

lähiümbruse puurkaevudele ja eeldatavalt ka salvkaevudele ei ole. Siiski, veendumaks mõju

puudumises, seatakse keskkonnaloale tingimus lähimates salvkaevuses veeseire teostamiseks.

Samuti nähakse ette keskkonnaloal seire karjääri sademevee väljavoolus ning seatakse

reostuse vältimise tingimused.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid ei ole, v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse

elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral aga tuleb häiringute

intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Sämi loodusala (EELIS kood RAH0000363),

23 (25)

jääb liivakarjäärist ~2,4 km kaugusele ida suunda. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu

ja loodusala kaugust Sämi liivakarjäärist, on mõju Natura 2000 võrgustiku alale välistatud.

Natura hindamise eelhindamine ei ole vajalik.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole. Piirkonda ei jää teisi karjääre, millega kavandataval

tegevusel võiks koosmõju avalduda.

Lähtuvalt eelnevast ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist lähipiirkonna teiste

tegevustega. Tegemist on hajaasustusega.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid

ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Sämi liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal ei

korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet Keskkonnaloale

seada järgnevad kõrvaltingimused (mida võib lisada ka loa eriosadesse):

1. Raudla (katastritunnus 77002:004:0440) ja Tammoja (katastritunnus 77002:004:0421)

katastriüksuste salvkaevudest teostada üks kord aastas veetaseme mõõtmist ja iga 3 aasta

järel määrata kaevuveest sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 611 ja keskkonnaministri

09.07.2015 määruse nr 43 2 lisa 4 p. 5.1-5.2 toodud näitajad (värvus, hägusus, lõhn,

oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, NH4, F, K, Ca, Cl, Mg, Mn, Na, NO3, NO2,

üldFe, SO4 ja HCO3). Esimene mõõtmine nii veetaseme kui ka kvaliteedi osas tuleb teha enne

kaevandamistegevuse algust. Kui tuvastatakse, et joogiveeallikate vee kvaliteet või

põhjaveetase on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb rajada uued kaevud kaevandaja

kulul ning seni tagada kvaliteetse joogivee olemasolu kinnistutel (maapõueseadus § 93 lg

1).

2. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud

nõuetele ja sellega võib kaasneda Vilepilli kraavi (EELIS kood VEE1072912), mis suubub

1 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded. 2 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,

ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,

ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu

ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.

24 (25)

Kolgaküla kraavi (EELIS kood VEE1072911) seisundi halvenemine on loa andjal õigus

nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata

rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused.

3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei-

ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

6. Maavara kaevandamine on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00-21.00.

Keelatud on maavara kaevandada ja välja vedada riiklikel pühadel. Kui ilmneb vajadus

töötada nädalavahetustel ning riigipühadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada lähimaid

elanikke ning saada nende nõusolek.

7. Müra kohta kaebuste esinemisel, tuleb kaevandamisloa omajal korraldada aktiivse

kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõtmised kaebuse esitaja

katastriüksusel ja piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks.

8. Tolmu leviku piiramiseks tuleb vajaduse tekkimisel karjääri väljaveoteid ning toodangut

kuival aastaajal niisutada.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimale Natura

2000 võrgustikku kuuluvale alale, Sämi loodusalale (EELIS kood RAH0000363), on

välistatud;

2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata oluliselt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte,

kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi;

3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata;

4. kaevandamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine

toimub põhjaveetaset alandamata. Keskkonnaloaga kehtestatavad seiretingimused

aitavad tagavad, et põhjavee ja veekvaliteedi jälgimine oleks pidev ning võimalikke

muutusi hinnatakse regulaarselt Kaevandamise käigus tuleb hoolsalt vältida reostuse

teket;

5. Kaevandamistööde käigus looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem

taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

25 (25)

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva

keskkonnaseirega.

Keskkonnaamet peab vajalikuks teostada seiret lähimatest salvkaevudest ja karjääri

väljavoolukraavist. Seire nõuded on toodud ptk-s 3.3.5.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Sämi liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise

otsuse eelnõu tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks Rakvere Vallavalitsusele ning Maa- ja

Ruumiametile, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026.

Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid.

Kersti Ritsberg

vanemspetsialist

Maapõuebüroo

Merike Pärtma

vanemspetsialist

Keskkonnakorralduse büroo

Leana Lõhmus

spetsialist

Veeosakond