OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 Tel: 668 1011 Äriregistri kood 11206437 11216 Tallinn e-mail: [email protected] www.steiger.ee

Eksperthinnang nr 25/5397-15

Vara: Äralõige kinnistu registriosa numbriga 1327536 koosseisu

kuuluvast katastriüksusest tunnusega 25501:001:0312

(maatulundusmaa 100%) Aadress: Kõrgepõllu, Järavere küla, Järva vald, Järva maakond Väärtuse kuupäev: 09.01.2026 Hindamisaruande kuupäev: 03.03.2026

Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes:

Äralõike pindala m² Äralõike maa harilik

väärtus Kaasnev kahju Saamata jääv tulu

7309 4750,85 €, mis taandatud m² kohta on 0,65 €/m².

620,46 €, mis taandatud allesjääva 10341 m² osa m² kohta on 0,06 €/m².

Puudub

Koostaja: Andres Juss Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7 Kutsetunnistuse nr 177142

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 2/32

Sisukord

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................ 3

1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid............................................................................................ 4 1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk ......................................................................... 4 1.2. Hindamise alused ning hindamisaruande avaldamine ................................................... 4 1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta .................................. 4

2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus ................................................................................... 5 2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon ........................................ 5 2.2. Hinnatava vara ülevaatus ......................................................................................... 5

3. Hinnatava vara kirjeldus ............................................................................................................................ 6 3.1. Asukoht.................................................................................................................. 6 3.2. Omandisuhted ......................................................................................................... 6 3.3. Maakasutus ............................................................................................................ 8 3.4. Äralõige ............................................................................................................... 10

4. Turuülevaade ........................................................................................................................................... 12 4.1. Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist ................................................................. 12 4.2 Põllumajandusmaade segmendi ülevaade ................................................................. 14

4.2.1. Müügitehingud ..................................................................................................................................... 17 4.2.2. Äralõike turustatavuse analüüs ............................................................................................................ 18 4.2.3 Pakkumine ............................................................................................................................................. 19

5. Hindamine ............................................................................................................ 20 5.1. Parim kasutus ....................................................................................................... 20 5.2 KAHOS § 12 lõikes 3 märgitud olukorra kirjeldus ....................................................... 20 5.3 Hinnang äralõike võõrandamisega kaasnevatele mõjudele .......................................... 21 5.4 Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted ................................................................ 22 5.5 Maa turuväärtuse hindamine ................................................................................... 23 5.6 Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes hindamine ................................................................ 26

6. Hindamistulemus ..................................................................................................................................... 27

Lisa 1. Fotod ...................................................................................................................................................... 28

Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte ...................................................................................................................... 29

Lisa 3. Krundijaotuskava .................................................................................................................................... 30

Lisa 4. Järva Vallavalitsuse e-kirjad .................................................................................................................... 31

Vastavuskinnitus standardi nõuetele: ............................................................................................................... 32

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 3/32

KOKKUVÕTE

HINNATAVA VARA KOONDANDMED

Hinnatav vara Kinnistu registriosa numbriga 1327536 koosseisu kuuluv katastriüksus tunnusega 25501:001:0312 (maatulundusmaa 100%)

Aadress Kõrgepõllu, Järavere küla, Järva vald, Järva maakond

Omanik Aerop Invest OÜ (registrikood 12497750)

Katastritunnused 25501:001:0312

Omandivorm Kinnisasi

Katastriüksuse pindala 17650 m² = ~1,77 ha (maatulunduslike kinnistute pindalad esitatakse 0,01 ha täpsusega)

Katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Katastriüksuse ehitised puuduvad

Äralõige 7309 m²

Äralõike ehitised puuduvad

HINDAMISARUANDE KOONDANDMED

Hinnangu eesmärk Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel.

Eksperthinnang on esitamiseks Transpordiametile

Seos Kinnitame, et OÜ Inseneribüroo STEIGER ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega omandisuhtega

Ülevaatuse kuupäev 09.01.2026

Väärtuse kuupäev 09.01.2026

Hindamisaruande kuupäev 03.03.2026

Tellija Transpordiamet

Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-2/25/1801-1 allkirjastatud 12.12.2025

Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad.

Hinnang likviidsusele Hinnatava vara likviidsuse hindame keskmiseks.

Hindamistulemuse täpsus Hindamistulemuse täpsus on ±20%, mis on selle turusegmendi jaoks tavapärane. Hinnatava kinnisasjaga sarnaste kinnisasjade tehinguhinnad võivad märgitud protsentide piires erineda.

Käibemaks Hinnatud väärtused ei sisalda käibemaksu ja neile ei lisandu käibemaksu

VASTUOLUD ANDMETES JA MUUD KOMMENTAARID

Vastavalt tellija poolt esitatud töö tehnilisele kirjeldusele on kinnisasja väärtus eksperthinnangus ümardamata ja m² väärtused 1 eurosendi täpsusega.

HINDAMISTULEMUS

Tuginedes hindajale teadaolevatele lähteandmetele, kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, on OÜ Inseneribüroo STEIGER hinnangul, aadressil Kõrgepõllu, Järavere küla, Järva vald, Järva maakond asuva hoonestamata katastriüksuse äralõike hindamistulemused järgmised:

Äralõike pindala m² Äralõike maa harilik väärtus

Kaasnev kahju Saamata jääv tulu

7309 4750,85 €, mis taandatud m² kohta on 0,65 €/m².

620,46 €, mis taandatud allesjääva 10341 m² osa m² kohta on 0,06 €/m².

Puudub

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Juss Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7 Kutsetunnistuse nr 177142

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 4/32

1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja klauslid

1.1. Hinnatav vara ja hindamise eesmärk

Aadress Kõrgepõllu, Järavere küla, Järva vald, Järva maakond

Registriosa nr 1327536

Kinnistu nimi Kõrgemäe

Vara liik Hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus

Hindamise eesmärk Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel. Eksperthinnang on esitamiseks Transpordiametile.

Väärtuse liik Hoonestamata kinnisasjast tehtava äralõike hüvitamise eesmärgil

hinnatava väärtuse hindamine

1.2. Hindamise alused ning hindamisaruande avaldamine

Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivatest seadustest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.

Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes - Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Äralõige (land taken) – omandamisele kuuluv piiritletud osa maatükist (EVS 875-12). Harilik väärtus - eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) (tsiviilseadustiku üldosa seadus)

(EVS 875-3). Hindamise praktikas mõistetakse hariliku väärtuse mõiste all turuväärtust. Kui tellija on hindamise eesmärgiks seadnud hariliku väärtuse leidmise, tuleb hindamisel lähtuda turuväärtuse hindamise nõuetest (EVS 875-3).

Turuväärtus (market value)on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures

osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta (EVS 875-1). Ülevaatuse kuupäev (date of inspection) – kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus (EVS 875- 1).

Väärtuse kuupäev (date of valuation) – kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on

esitatud (EVS 875-1).

Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) – kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud (EVS 875-1). Käesolev hindamisaruanne on avalik.

1.3. Hinnangu kehtivuse eeldused ja klauslid piiratud vastutuse kohta

Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik hindamisaruandes sisalduvad andmed on tõesed ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult.

Hinnang kehtib järgmistel eeldustel:

- hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi;

- hinnataval varal ei esine varjatud puudusi, mille tuvastamine väljuks hindaja pädevusest. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks hindamisaruande koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teostanud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ning seega ei saa esitada

mingit kindlat seisukohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada (EVS 875-4).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 5/32

2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus

2.1. Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon

Hindamist puudutavad algandmed on saadud järgmistest allikatest:

Allikas Kuupäev

Katastriüksuse omaniku esindaja Alari Palumaa infovahetus e-kirja teel 29.12.2025

Kohapealne ülevaatus 09.01.2026

Järva Vallavalitsuse e- kirjaga saadetud vastused järelepärimisele 10.12.2025 ja 16.12.2025

Maa- ja Ruumiameti geoportaal, https://geoportaal.maaamet.ee 09.01.2026

Ehitisregister https://www.ehr.ee 09.01.2026

Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas 09.01.2026

Kinnistusraamatu registriosa väljavõte, https://kinnistusraamat.rik.ee 13.02.2026

Järva valla kodulehekülg https://www.parnu.ee/ 09.01.2026

Kinnisvaraportaalid, https://kinnisvara24.delfi.ee, https://www.kv.ee 09.01.2026

Majandusinfo www.eestipank.ee Eesti Pank publikatsioon Rahapoliitika ja majandus 4/2025, 19.12.2025

19.12.2025

Turuinfo ja statistika www.maaaruum.ee Turuülevaated turusektorite kaupa,

Kinnisvara hinnastatistika päring

09.01.2026

RIIGITEE 2 (E263) TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA KM 84,6-107,0 MÄO-IMAVERE LÕIGU 2+2 MAANTEE EHITUSPROJEKT. Skepast&Puhkim OÜ

10.12.2025

Allhange puudub

2.2. Hinnatava vara ülevaatus

Ülevaatuse kuupäev 09.01.2026

Ülevaatuse teostanud hindaja

Kutseline hindaja Andres Juss

Ülevaatuse juures viibinud isik

Hindaja ainuisikuliselt. Katastriüksuse omaniku esindaja Alari Palumaa teatas 29.12.2025 e-kirja teel, et tal ei ole võimalik

ülevaatusel osaleda.

Ülevaatuse ulatus Katastriüksuse äralõike ülevaatus teostati kogu ulatuses.

Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud. Katastriüksuse ülevaatus teostati katastriüksusel seistes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 6/32

3. Hinnatava vara kirjeldus

3.1. Asukoht

Makroasukoht

Paiknemine Hinnatav vara asub Järva maakond, Järva vald, Järavere küla

Asukohaskeem

Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal (maainfo kaardirakendus)

Mikroasukoht

Iseloomustus Katastriüksus asub 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres põhja pool, ümbruses hoonestatud elamumaa ja hoonestamata maatulundusmaad.

Asukohaskeem:

Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal (maainfo kaardirakendus)

Konkureerivad turupiirkonnad

Kesk-Eesti maakonnad, kuid peamiselt Järva maakonna vallad

Juurdepääs Juurdepääs on Tallinn-Tartu maanteelt (mahasõit olemas).

Kaugused Lähim suurem keskus on Paide linn, mis asub ca 25 km kaugusel. Imavere keskus asub ca 2 km kaugusel.

Õhu saastatus ja müra Keskmisest kõrgem

Koondhinnang asukohale

Maatulundusmaa seisukohalt on asukoht hea –põllumajandusmaana tegemist on aktiivses

põllumajanduslikus piirkonnas asuva varaga.

3.2. Omandisuhted

Registriosa number 1327536

Omandivorm Kinnisasi

Omanik Aerop Invest OÜ (registrikood 12497750)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 7/32

Vara kasuks seatud piiratud asjaõiguse kanded registriosa I jaos

Puuduvad

Vara koormavate koormatiste ja kitsenduste kanded registriosa III jaos

puuduvad

Vara koormavate hüpoteekide kanded

registriosa IV jaos

puuduvad

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi järgsed kitsendused

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, Elektripaigaldise kaitsevöönd. Kitsendused, arvestades nende olemuse, asendi ja ulatusega, ei mõjuta katastriüksuse turuväärtust, kuna ei takista nende

olemasolevat kasutust.

Kitsenduste kaart ja

loetelu: Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal (kitsenduste kaardirakendus)

Kasutuslepingud Omaniku esindaja kinnitusel katastriüksus on omakasutuses.

Muud olulised väärtust

mõjutavad õiguslikud tegurid ja piirangud

Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal muid

seadustest ja lepingutest tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohustusi, mis võiksid mõjutada selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib muuta käesolevas eksperthinnangus hinnatud vara tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 8/32

3.3. Maakasutus

Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal (maainfo kaardirakendus)

Andmed 12.02.2026 seisuga

Üldplaneering Hinnataval alal kehtib endise Imavere valla üldplaneering, mis on üle vaadatud Imavere Vallavolikogu poolt 24. aprill 2014 otsusega nr 12.

Üldplaneeringuga planeeritakse valla ruumiline ja maakasutuslik areng „üldisel tasemel” – käesoleva üldplaneeringu tulemusel ei toimu kohest

maaüksuste sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks. Praegust maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil kasutada seni, kuni ta seda soovib. Kui maad soovib kasutada planeeringus reserveeritud funktsioonil peale maaomaniku keegi teine, siis tuleb tal maa praeguselt maaomanikult ära osta. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub vallas läbi

detailplaneeringute või sihtotstarbe muudatuse maakatastris.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 9/32

Arendustegevus peab arvestama üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundade ja tingimustega.

Hinnatav katastriüksus asub põllumajanduslikul alal. Kinnistul on

planeeritud perspektiivne eritasandiline ristmik, kogujatee ja I kl tee ja teekaitsevööndi ala ja riigimaantee kaitsevöönd (50 m).

Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal (planeeringute kaardirakendus)

Detailplaneering Puudub

Miljööväärtuslik planeering

Puudub

Kuju, reljeef korrapärase L-tähe kujuga, reljeef on tasane.

Haljastus, haritava maa kõlvikul kasvatatavad kultuurid, maa

seisukord

põllumajandusmaa on varasemalt olnud kasutuses põllukultuuride kasvatamisel, kuid omaniku kinnitusel hetkel kasutusleping puudub (põld on küntud ja midagi külvatud ei ole)

Põllumassiivi nr ja deklareeritud maakasutus

puudub

Mullastik,

kasvukohatüüp

KI - Leetjas muld, mullaviljakus 56

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 10/32

Mullastiku kaart

Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaal (mullastiku kaardirakendus)

Maaparandussüsteemid Puuduvad

Hooned ja rajatised Puuduvad

Piirded Puuduvad

Tehnovarustus puudub

3.4. Äralõige

Asukoht Äralõige teostatakse katastriüksuse lõuna osast

Äralõike kirjeldus ja kõlvikuline jaotus

Äralõige haritava maa kõlvikust.

Äralõike joonis:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 11/32

Allikas: krundijaotuskava

Äralõike pindala 7309 m²

Äralõike mullastik KI - Leetjas muld, mullaviljakus 56

Äralõike ehitised puuduvad

Äralõike tehnosüsteemid Puuduvad

Äralõike mõju Arvestades äralõike pindala, kuju ja paiknemisega ning allesjääva maaüksuse nimetatud parameetrite ja olemusega, on hindaja seisukohal, et äralõike võõrandamisel on allesjääva maaüksuse senisel otstarbel kasutamine võimalik ja vara omanikule ei kaasne olulise tähtsusega negatiivne mõju omanikule alles jääva vara turuväärtusele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 12/32

4. Turuülevaade

4.1. Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist1

Kaubandustingimuste halvenemine ja geopoliitiline ebakindlus ei ole seni maailmamajandust eriti kahjustanud. Kõrgemad tollimäärad on muutnud piiriülese kaubanduse küll kallimaks, kuid esialgsete kaubanduskokkulepete sõlmimine on vähemalt praeguseks vähendanud ebamäärasust tulevaste kaubavoogude suhtes. Keeruline geopoliitiline olukord ja muutused rahvusvahelistes majandus- ja poliitilistes suhetes raskendavad siiski järgmiste aastate majandusseisu prognoosimist, sest ootamatud nihked ühes või teises suunas võivad olukorda märkimisväärselt muuta.

Uute ootamatute sündmuste puudumisel Eesti majandus taastub ja järgmised aastad toovad kaasa senisest veelgi selgema elavnemise. 2026. aastal hakkavad majandust toetama kaks teistest enam esile tõusvat tegurit: välisturgude kosumine ja riigipoolne eelarvestiimul. Tulumaksusüsteemi muutus suurendab inimeste ostujõudu ning riigi kulutuste kasv suunab majandusse senisest rohkem raha.

Lisaks parandavad majanduse väljavaadet alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenudele ja aeglustuv hinnakasv.

Kolmandas kvartalis toetas majanduskasvu avalik sektor, kus kasvasid nii investeeringuid kui ka tarbimiskulutusi. Investeeringud kasvatavad kapitaliolemit ja seeläbi potentsiaalset kasvu. Potentsiaalse SKP arvutamisel on aga eeldatud, et kuigi

valitsemissektori investeeringute kasv tasakaalustab erasektori investeeringute langust, pole era ja avalike investeeringute panus potentsiaalsesse kasvu ühesugune. Eeldame siinjuures, et tavapärasest suuremad avaliku sektori investeeringud, mis on seotud eeskätt kaitsekulutustega, ei suurenda

majanduse pakkumisvõimet ega potentsiaalset SKPd. Need investeeringud

tõstavad küll kapitaliolemit, kuid kiiremat kapitali kasvu kompenseerib väiksem kogutootlikkuse kasv.

Üldist hinnatõusu on viimasel ajal tagasi hoidnud ka tööstuskaubad. Eestis müüdavate

tarbekaupade hinnad on tavaliselt tugevas korrelatsioonis euroala hinnamuutustega. Riiete ja jalatsite hind on tänavu odavnenud isegi kiiremini kui teistes euroala riikides. Tööstuskaupade hinnatõusu on viimasel ajal muu hulgas pidurdanud euro kallinemine, mis teeb soodsamaks ka väljastpoolt euroala

imporditavad tooted. Toiduainete hinnatõus

kogus kolmandas kvartalis kiirust. Neljandas kvartalis oli seevastu hinnakasvu aeglustumist näha pea kõigis toidugruppides. Osaliselt oli tegemist tavalise hooajalisusega, seda ennekõike köögi- ja puuviljade puhul.

Teine põhjus oli toidutoormete hinnasurve nõrgenemine kogu aasta vältel, aga see mõju kandub tarbijahindadesse pika viitajaga.

1 Allikas: Eesti Pank publikatsioon Rahapoliitika ja majandus 4/2025 19.12.2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 13/32

Tööpuuduse määr jätkas 2025. aasta kolmandas kvartalis langemist, jõudes teise kvartali 7,8%- lt 7,1%ni. Augusti, septembri ja oktoobri keskmine töötuse määr, mis on eelindikaatoriks

neljandale kvartalile, püsis kolmanda kvartali tasemel. Töötuse määr on aasta jooksul kahanenud ka hooajalisi mõjusid arvesse võttes – aasta esimese kvartali 8,3%-lt 7,5%ni kolmandas kvartalis. Kuigi töötuse määr on aasta alguse erakordselt kõrge tasemega võrreldes madalam, ületab see siiski loomulikku

tööpuuduse määra ligikaudu protsendipunkti võrra. Erinevalt uuringupõhisest hinnangust tööpuudusele, mis aasta alguses paranes, on registreeritud töötute arv püsinud kahenemistrendil alates 2023. aasta lõpust ja

vähenenud kokku umbes 8000 inimese võrra.

Majanduskasv saab hoogu juurde. 2026. aastal toetavad majandust kõige märgatavamalt välisturgude

tugevnemine ja siseriiklik eelarvestiimul, aidates majanduskasvul tõusta 3,6%ni. Valitsuse eelarvestiimul jõuab majandusse nii tulumaksusüsteemi muutusest põhjustatud kodumajapidamiste ostujõu suurenemise kui ka valitsemissektori enda kulutuste kasvu kaudu. Järgmise kolme aasta vältel jõuab Eesti majandus tagasi pikaajalisele kasvutrajektoorile (negatiivne SKP lõhe sulgub). Kuna lühiajalised kasvuergutid, nagu eelarvestiimul ja kriiside käigus kasutamata jäänud tootmisressursside uuesti kasutuselevõtt, ammenduvad, läheneb majandus järk-järgult pikaajaliselt jõukohasele kasvutempole. 2027. aastal suureneb majanduse maht 2,8% ja 2028. aastal 2,5%.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 14/32

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

4.2 Põllumajandusmaade segmendi ülevaade2

Põllumajandusliku maa hind kinnisvaraturul oleneb asukohast, ligipääsetavusest, maa pindalast ja kompaktsusest, mullastikust ja ning toetusõiguslikkusest.

Geograafilise asukoha poolest on põllumajandusmaa hinnad kõige kõrgemad Kesk-Eesti piirkonnas, kus on ka kõige viljakamad mullad (üldjuhul Jõgeva, Tartu, Viljandi ja Järva maakond). Seal on levinud suured põllumassiivid ja nendesse piirkondadesse on seetõttu koondunud ka suuremad

põllumajandustootjad. Hindaja hinnangul on vabalt turul kaubeldava haritavad maad pindalaga alates 2 ha. Sellest väiksemal alal maa harimise kulud on tihti ebamõistlikud. Mida suurem on põllumaa, seda

kõrgem on ha hind, sest seda on kergem hallata ja ka lihtsam harida kaasaegse tehnikaga. Alates pindalast 15 ha pindala mõju hinnale tasandub ja jõuab tavaliselt teatud platoole, kus mõju hinnale enam pole. Eelistatud on ka kompaktse kujuga põllumassiivid, mida saab ilma kadudeta harida (näiteks tihti jäävad kasutusest välja nurgatagused ebakompaktse põllu osad). Kõige hinnalisemad on hea ligipääsetavusega põllumaad, sest neile on kaasaegse suure põllumajandustehnikaga võimalik lihtsalt ligi pääseda.

Põllumaa saagikus sõltub mullastiku viljakusest ehk boniteedist. Kõrgemat hinda võib oodata haritavatelt maadelt, mille mullastiku boniteet on kõrgem. Enim levinud on viljakatel muldadel

2 Lähtutud on Maa- ja Ruumiameti 2025. aasta turuülevaatest, mis on kõige värskem aastaülevaade.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 15/32

haritavad maad ja kui viljakus on madalam, siis on levinud rohumaatüübiline maakasutus. Maadel kus esineb liigniiskust on enam levinud loodusliku rohumaa kõlvik, sest põllukultuuride kasvatamine on seal keeruline. Seetõttu on oluline, kui suur on haritava maa osakaal kinnistu pindalast. Põllumaa kinnistu osaks on tihti ka muu maa kõlvik, mille hulka kuuluvad Kõrgepõllud ja teed, mis teenindavad põllumajanduslikku kasutust ja seetõttu ei alanda kinnistu väärtust.

Põllumaa puhul tasub jälgida ka toetusõiguslikkust. Kui maa ei ole PRIA-s registreeritud, siis puudub toetuste saamise võimalus ja need maad on madalamalt hinnatud. Kui maa on PRIA-s registreeritud, siis rohumaatüübilised on madalamat hinnatud kui põllukultuuride all olevad maad, sest põllukultuuride kasvatamisel on võimalik teenida suuremat tulu teravilja müügist (üldjuhul viljakamad maad on põllukultuuride all).

Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud. Kinnisvaraturu jahtumise taustal on ka haritava maaga tehtavate tehingute hulk vähenenud. Eestis kokku tehti haritavate maadega 2024. aastal 330 tehingut ja keskmine hind oli 6553 €/ha, kuid 2025 oli keskmine 6530 €/ha ehk viimase aastaga on Eesti keskmised hinnad olnud

stabiilsed. Tehingute arv oli 2024 suurem kui 2025. aastal (ülevaate andmetel tehti siis 230 tehingut), kuid keskmine hind võrreldes varasema aastaga ei muutunud. Keskmine müüdud pindala on vähenenud 9,7 ha pealt 5,0 ha peale.

Maakondadest oli 2025 kõige aktiivsem turg Lääne-Viru maakonnas, kus tehti 34 tehingut, Tartu maakonnas oli 28 tehingut ja Järva maakonnas 15. Keskmine hind oli kõige kõrgem 7803 €/ha Põlva maakonnas, millele järgnesid Tartu maakond 7676 €/ha ehk maakondades, kus on ka Eesti kõige viljakamad mullad. Järva maakonna keskmine oli 6634 €/ha.Turuülevaate statistika tulemus erineb avaliku hinnastatistika päringu tulemusest, sest tehinguid on analüüsitud detailsemalt ja valimisse ei ole kaasatud kõiki tehinguid.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet, 2025. aasta turuülevaade

Omavalitsustest lõikes ei ole võimalik tehingute arvu alusel aktiivsust analüüsida, sest omavalitsused on väga erineva suurusega (kõige aktiivsem on turg 18 tehinguga Saaremaa vallas). Hinnatase on kõige kõrgem Elva ja Tartu vallas, kus see ületab 8000 €/ha. Kõige madalam on hinnatase Hiiumaa vallas 3594 €/ha. Järva valla keskmine oli 6895 €/ha

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 16/32

Allikas: Maa- ja Ruumiamet, 2025. aasta turuülevaade

Järva maakonna haritava maa segment Aastate lõikes on haritava maa tehingute arv olnud erinev, kuid hinnatase on olnud viimastel aastatel stabiilselt tõusev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 17/32

Järva valla haritava maade turg on viimastel aastatel ca 60 tehingut, kuid turuosaliste andmetel on nõudlus jätkuvalt suur (statistikas on kaasatud tehingud vaid põllumajandusliku maa valdavas hinnavahemikus ehk üldjuhul jäävad välja ehituspotentsiaaliga tehingud). 2025 keskmine 5477 €/ha on madalam kui 2024 keskmine 5968 €/ha ja madalam kui naabervaldades, madal hinnatase oli hindaja hinnangul tingitud mitte vabaturu tehingutest. Piirkonnas on mitmeid aktiivseid

põllumajandusettevõtteid, kes konkureerivad ka naabervaldade haritavate maade kasutajatega.

Alljärgnevalt valdade haritavate maade tehingute statistika. Kõigis omavalitsustes on keeruline välja tuua statistikat aastate lõikes, sest tehingute arv on väike (statistikas on kaasatud tehingud vaid valdavas hinnavahemikus ehk üldjuhul jäävad välja ehituspotentsiaaliga tehingud).

Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas 12.02.2026

4.2.1. Müügitehingud

Hindajatele on teada järgmised põllumajanduslike maadega tehtud ostu-müügi, VÕL+AÕL tehingud toimumise aja järgi 01.01.2025-07.01.2026 hoonestamata kinnisasjad, mis on tehtud sarnases turusituatsioonis. Välja on toodud Järva maakonna Järva ja Türi valla tehingud, maatulundusmaa

100%, 1/1 müüdud osa, tehingus osales 1 katastriüksus, pindala alates 2 ha, haritava ma osakaal vähemalt 80%. Välistatud plokktehingud, perspektiivsete ja olemasolevate arendusalade tehingud, osapooleks KOV või riik, need kus müüjaks riik ja seotud osapooled. Valitud tehingud on kõrgema hinnatasemega kui turuülevaates esitatud hinnatasemed. Hindaja hinnangul on tehinguinfo ja statistika moonutatud madalama tasemega tehingutest, mis ei pruugi olla tehtud vabaturu tingimustes (näiteks on põllumaade osas levinud erihinnaga kokkulepped, kus maa ostab pikaaegne maa kasutaja).

Asukoht Tehingu aeg Hind, € Hind,

€/ha Pindala, ha

Kirjeldus

Järva maakond, Türi vald, Aasuvälja küla

19.06.2025 27500 6507 4,2265 haritav maa 99 %, 3/4 PRIA-s põllukultuurid 1/4 püsirohumaa ,KIg muld, viljakus 42, juurdepääs üle naaberkinnistute

Järva maakond, Järva vald, Järva- Madise küla

28.03.2025 180000 6582 27,3494 haritav maa 100 %, PRIA-s põllukultuurid,Ko, LkI muld, viljakus 51, avaliku tee kõrval

Järva maakond, Järva vald, Koigi küla

12.11.2025 77200 6605 11,6875 haritav maa 94 %, PRIA-s põllukultuurid,Kig, Go muld, viljakus 46, avaliku teekõrval

Järva maakond, Järva vald, Kalitsa küla

19.09.2025 112000 6634 16,8825 haritav maa 97 %, PRIA-s põllukultuurid,Ko

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 18/32

muld, viljakus 53, avaliku tee kõrval

Järva maakond, Järva vald, Kurisoo küla

15.04.2025 39000 6895 5,6566 haritav maa 95 %, PRIA-s püsirohumaa,Ko muld, viljakus 56, avaliku tee kõrval

Järva maakond, Järva vald, Koigi küla

26.05.2025 136500 6999 19,5032 haritav maa 89 %, PRIA-s põllukultuurid,Go,Kog muld, viljakus 44, juurdepääs üle

naaberkinnistute, kraav poolitab (Kõrgepõllutagune ca 20% ei ole PRIAs)

Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla

02.06.2025 47000 7355 6,3906 haritav maa 98 %, PRIA-s põllukultuurid,Go,Kog muld, viljakus 42, avaliku tee kõrval

Järva maakond, Türi vald, Mäeküla19.03.202595700751812,7296haritav maa 96 %, PRIA-s põllukultuurid,Go muld, viljakus 40, juurdepääs üle naaberkinnistute

Järva maakond, Järva vald, Järavere küla

22.10.2025 111095 8498 13,0735 haritav maa 100 %, PRIA-s põllukultuurid,KI,Ko muld, viljakus 57, avaliku tee kõrval

4.2.2. Äralõike turustatavuse analüüs3

Hinnatava vara lõppkasutajad Põllumaade ostjaks võib olla kohalik põllumajandusettevõtja, suurima tõenäosusega keegi naaberkinnistute omanike hulgast,

kel on eesmärk kasutada maad ise põllumajanduslikul otstarbel (põllukultuuride kasvatamiseks, karjatamiseks). Teine sihtgrupp

on isikud, kes ostavad põllumaid raha paigutamise eesmärgil, mis toob omanikule iga-aastast tulu renditasu näol. Siia kuuluvad nii ettevõtted kui eraisikud. Kolmas sihtgrupp on isikud, kes tegelevad põllumaade vahendamisega – kokkuost ja vaheltkasuga edasimüük.

Lõppkasutajaid iseloomustavad

tunnused

Põllumajandusettevõtted

Kas hinnatav vara rahuldab turusegmendi nõudeid

Põllumajandusettevõtjate/ investeerijate/ vahendajate vaatest rahuldab vara turusegmendi nõudeid: hinnatav katastriüksus on pindalaga 1,77 ha, mis on keskmisest väiksem, PRIA põllumassiiv puudub, kuid maa on olnud põllumajanduslikus kasutuses. See on

kompaktse kujuga, levinud on keskmise viljakusega mullad, maa on kasutuses olnud põllukultuuride kasvatamiseks.

Kui suur osa lõppkasutajatest

soovib hinnatavat vara

Haritavate maade osas valitseb turul suur nõudlus ja pakkumisi

on üksikuid. Põllumajandusettevõtjad soovivad enim osta maatükke, kus haritava maa osakaal maatüki kogupindalast oleks suurem ega ole valmis maksma osade eest, mida pole võimalik

põllumajanduslikul otstarbel kasutada.

Kui suur osa lõppkasutajatest on võimelised hinnatavat vara soetama

Raske konkreetselt öelda, kuid soetama on vara võimelised pigem keskmine hulk potentsiaalsetest lõppkasutajatest.

Konkureeriv pakkumine turul Vt p. 4.2.3.

Arendusprojektid Puuduvad

3 Hinnatav äralõike osa pole eraldi turukõlbulik ning seda on põhjalikumalt käsitletud parima kasutuse analüüsis. Turustatavuse analüüs on EVS 875 Vara hindamise standardi nr 10 „Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus“ järgi kohustuslik turuanalüüsi osa. Standardi järgi on turustatavuse analüüs protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne vara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 19/32

Müügiperiood 6-12 kuud

Müügihinnad Järgneva poolaasta jooksul sarnaste varade hinnatasemes, samuti nõudluse ja pakkumise osas muudatusi ei prognoosiks.

Alternatiivsed kasutused puuduvad

4.2.3 Pakkumine

Avalikes kinnisvaraportaalides hinnatava varaga samaväärseid pakkumisi sisuliselt ei ole. Üldjuhul on müügis maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud metsaga või müüakse maad kui ehituspotentsiaaliga krunti. Toome välja valiku olemasolevaid Järva maakonna pakkumisi:

allikas: www.kv.ee Rõhutame, et tegemist on pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et hinnatud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda hinnatud tulemuse täpsust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 20/32

5. Hindamine

5.1. Parim kasutus

Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige

tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1). Õiguslik lubatavus: Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub hinnataval varal põllumaa.

Füüsiline võimalikkus: katastriüksuse asukoht, paiknemine, naabrus, suurus, kuju, haljastus ja

kõlvikuline koosseis võimaldab põllumaana kasutust. Katastriüksusel on juurdepääs üle

naaberkinnistute. Finantsmajanduslik otstarbekus: tegemist on 1,77 ha põllumaaga, mille vastu on turul nõudlus ja mille parim kasutus on olemasolev kasutus. Hindaja hinnangul üldjuhul ka esialgne 1,77 ha ei ole iseseisvalt kasutatav, sest pindala on alla 2 ha, kuid hetkel on pindala lähedane 2 ha, tegemist on hea juurdepääsuga, olemasolevate põllumassiivide kõrval asuva alaga (seda on haritud koos naaberaladega, mida näitavad ka ajaloolised ortofotod) ja seetõttu on seda hinnatud kui iseseisvalt kasutatavat.

Kõike eelnevat arvesse võttes on töö koostaja seisukohal, et hinnatava vara parim kasutus on selle olemasolev kasutus hoonestamata maatulundusmaana (põllumajandusmaa). Arenduspotentsiaal puudub, sest kinnistu asub suurematest keskustest kaugel. Äralõige Äralõige pindalaga 7309 m² on riba olemasoleva tee servas. Äralõike piirides hooneid ja rajatisi ei asu.

Haritava maa 0,7309 ha osa on väiksem kui 2 ha ja see ei ole iseseisvalt kasutatav ning on hinnatud

kinnistu 1,77 ha haritava maa koosseisus. Äralõike maa-ala on planeeritud liita teemaa koosseisu.

5.2 KAHOS § 12 lõikes 3 märgitud olukorra kirjeldus

Vastavalt KAHOS § 12 lõikele 3 kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise

asjaolu ei oleks esinenud. KAHOS seletuskirjas on lisatud, et tuleb arvestada võimalusega asendada kinnisvara teise samaväärsega või maksta hüvitist mahus, mis tagab isikule võimaluse soetada asemele samaväärne vara. Lisaks õiglase kohtlemise korral tuleb rakendada kompensatsioonimeetmeid, mis tagaksid maaomanikele otseste kaasnevate kahjude ja saamata jääva tulu hüvitamise. Allesjääval kinnisasjal hindaja hinnagul puudub kaasnev kahju juurdepääsu muutusest, sest

juurdepääs ei muutu halvemaks (tulevikus on juurdepääs kinnistule kogujateelt). Kõrgepõllu katastriüksusest omandatakse äralõige pindalaga 7309 m², seega allesjääva kinnisasja

kogupindala on ca 1,04 ha. Esineb kaasnev kahju allesjääva pindala vähenemisest, sest allesjääv 1,0341 ha osa on madalama ühiku hinnaga, kui esialgse 1,77 ha kinnistu koosseisus.

Kuna äralõige asub kinnistu servas, puudub kaasnev kahju tükeldumisest. Kuna katastriüksus on omaniku omakasutuses, siis muud saamata jäävat tulu ei esine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 21/32

5.3 Hinnang äralõike võõrandamisega kaasnevatele mõjudele

Hüvitamise lähteseisukohad Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes koosneb äralõike väärtusest, otseselt kaasnevast varalisest kahjust ning saamata jäävast tulust. KAHOS § 13 lg 1 viitab, et hüvitamisele kuulub selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnev varaline kahju, mis on tekkinud kinnisasja turuväärtuse vähenemisega äralõike tõttu. Lõige 2 viitab, et otseselt kaasnev varaline kahju on eelkõige omanikule alles jääva kinnisasjaga seotud kahju. EVS 875-12 p 7.1.1 märgib, et kaasneva kahju ja saamata jääva tulu

hindamine on vajalik, kui vara (turu)väärtuse vähenemine ei iseloomusta kogu varalist kahju, mida kahju kandev isik saab. Otseselt kaasneva varalise kahju hindamine: Ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine. Äralõike maa-alal ehitised puuduvad, mistõttu nende likvideerimise või kasutuks muutumisega kaasnev kahju puudub.

Detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine. Katastriüksus on hoonestamata ja ei ole kehtestatud ega algatatud detailplaneeringut. Äralõike maa- ala on metsa- ja põllumajanduslikus kasutuses. Kaasnev kahju puudub. Metsa hävimine Metsa hävimisena käsitatakse metsa likvideerimist. Kaasnev kahju puudub, sest omanikule alles jääval

osal metsa hävinemist ei kaasne Muu taimestiku ja istanduse hävimine Muu taimestiku all peetakse silmas koduaia aiataimi, viljapuid, tootmisaedasid ja dekoratiivtaimi. Kaasnev kahju puudub

Kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine Juurdepääs allesjäävale kinnisasjale ei muutu halvemaks. Allesjääval kinnisasjal hindaja hinnagul puudub kaasnev kahju juurdepääsu muutusest, sest rajatakse uus juurdepääs kogujateelt

Muud kahjud Kaasnev kahju maatüki suuruse vähenemisest, tükeldumisest, kuju muutusest, kasutusotstarbe kaotamisest, tehisobjektiga kaasneva mõju, visuaalse häiringu mõju, kitsenduste kaitsevööndi mõju

tõttu. Kõrgepõllu katastriüksusest omandatakse äralõige pindalaga 7309 m², seega allesjääva kinnisasja kogupindala on ca 1,04 ha. Esineb kaasnev kahju allesjääva pindala vähenemisest, sest allesjääv 1,0341 ha osa on madalama ühiku hinnaga, kui esialgse 1,77 ha kinnistu koosseisus.

Kuna äralõige asub kinnistu servas, puudub kaasnev kahju tükeldumisest. Hüvitis servituudi, reaalkoormatise ja ostueesõiguse kustutamise korral Kuna koormatised puuduvad, puudub ka kaasnev kahju.

Hüvitis rentnikule ja üürnikule lepingu lõppemise korral Kuna lepingud puuduvad, siis puudub ka kaasnev kahju. Saamata jääva tulu hindamine: Saamata jääva tuluna käsitatakse eelkõige põhilisest majandustegevusest saamata jäävat tulu, aga põhjendatud juhul ka väljaspool põhilist majandustegevust saamata jäävat tulu. Majandustegevusest saamata jääv tulu leitakse prognoosiperioodi toodangu väärtuse tuluna. Lisaks majandustegevusest

tulenevale tulule on levinumad saamata jäävad tulud seotud põllumajandustoetustest või maavara omandiõigusest ilma jäämisega. Saamata jääv tulu on ka piiratud asjaõigusest või rendi- ja üürilepingust tulenev saamata jääv tulu. Kuna maaüksus on omakasutuses, siis muud saamata jäävat tulu ei esine. Järeldused:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 22/32

Äralõige pindalaga 7309 m² moodustab esialgse katastriüksuse kogupindalast 1,77 ha-st ca 41 %. Seega allesjääva kinnisasja kogupindala on ca 1,04 ha. Esineb kaasnev kahju allesjääva pindala vähenemisest, sest allesjääv 1,04 ha osa on madalama ühiku hinnaga, kui esialgse 1,77 ha kinnistu koosseisus.

Kuna maaüksus on omakasutuses, siis muud saamata jäävat tulu ei esine. Omaniku seisukoht Hindaja Andres Juss on suhelnud vara omaniku esindajaga e-kirja teel. Omaniku esindaja tõi välja, et haritavat maad on varasemalt kasutatud, kuid hetkel kaustusleping puudub. Hindaja hinnangul esineb kaasnev kahju allesjääva pindala vähenemisest, sest allesjääv 1,0341 ha osa on madalama ühiku

hinnaga, kui esialgse 1,77 ha kinnistu koosseisus. Muid kaasnevaid kahjusid omanik välja ei toonud. Kuna maaüksus on omakasutuses, siis muud saamata jäävat tulu ei esine.

5.4 Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted

Kahju hüvitamise aluseks on tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes. Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui

need esinevad. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamise eesmärgil hindamisel tuleb lisaks vara väärtusele ja hoonestatud kinnisasjade puhul ehitusmaksumuse hindamisele hindajal analüüsida ka selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu ning nende olemasolul vastav mõju ka arvesse võtta (EVS 875-12).

Olenevalt hinnatava vara olemusest saab kasutada hindamisel nii eraldi, kui ka kombineeritult kolme põhimeetodit: võrdlusmeetod, tulumeetod ning kulumeetod. Kasutatava meetodi valik sõltub hinnatavast varast ning kasutada olevast turuinformatsioonist. Võrdlusmeetod Võrdlusmeetod (sales comparison approach) põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara

võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui võrdlemisel aluseks olevad tehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile (EVS 875-11).

Tulumeetod Tulupõhine käsitlus (income approach) ehk tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu nüüdisväärtust. Rakendades kinnisvara hindamisel tulumeetodit, on aluseks põhimõte, et ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem, kui on vara oodatavate rahavoogude nüüdisväärtus kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul (EVS 875- 9).

Kulumeetod Kulupõhine käsitlus (cost approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole

valmis vara eest maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest, kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvessevõtmise kaudu (EVS 875-8).

Kuna hinnatava kinnistuga sarnased varad on enamasti müügi- (mitte üüri-) käibes, on selle turuväärtuse hindamise hindamismeetodiks valitud võrdlusmeetod. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb vaba turu tingimustes faktiliselt teostatud müügitehingute andmete analüüsil, piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav.

Kui äralõige hinnatavast katastriüksusest oma suuruse, kuju jms näitajate poolest ei vasta kriteeriumitele, mis on omased turul vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele, võib selle hindamisel alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane kinnisasjadele, millega antud piirkonnas kaubeldakse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 23/32

Selleks hinnatakse hoonestamata maa turuväärtus koos planeeritava äralõikega, millest äralõike väärtus kujuneb ühikuhinna alusel (EVS 875-12). Äralõige pindalaga 7309 m² põllumajandusmaa ei ole iseseisvalt kasutatav. Vastavalt KAHOS § 12 lõikele 4, kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku

turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest.

5.5 Maa turuväärtuse hindamine

Hinnatava vara on 1,77 ha kinnisasi (100% haritava maa kõlvik, mis hõlmab ka hinnatava äralõike)

mis ei ole PRIAs registreeritud. Sedalaadi keskmisest väiksema pindalaga põllumajandusmaadega tehinguid tehakse turul palju ja nõudlus nende vastu on suur. Turuväärtust hinnatakse hinnatava vara ja hiljuti Järva vallas müüdud sarnaste varade võrdlemise

teel. Seejuures kasutatakse Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi tehinguinfot. Võrdlustehingute valikul lähtutakse sellest, et analüüsitav vara oleks eri võrdluselementide osas

hinnatava varaga võimalikult sarnane. Võrdluseks on valitud 3 Järva valla tehingut. Kõigi kohandamisel kasutatavate maaüksuste puhul on kontrollitud müügitehingute tausta. Võrdlustehingutena kasutatakse järgmisi tehingud Asukoht Tehingu aeg Hind, € Hind,

€/ha Pindala, ha

Kirjeldus

Järva maakond, Järva vald, Kurisoo küla

15.04.2025 39000 6895 5,66 haritav maa 95 %, PRIA-s püsirohumaa,Ko muld, viljakus 56, avaliku tee kõrval

Järva maakond, Järva vald, Koigi küla

26.05.2025 136500 6999 19,50 haritav maa 89 %, PRIA-s põllukultuurid,Go,Kog muld, viljakus 44, juurdepääs üle naaberkinnistute, kraav poolitab (Kõrgepõllutagune ca 20% ei ole PRIAs)

Järva maakond, Järva vald, Järavere küla

22.10.2025 111095 8498 13,07 haritav maa 100 %, PRIA-s põllukultuurid,KI,Ko muld, viljakus 57, avaliku tee kõrval

Valitud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlustehinguid

iseloomustavaid parameetreid. Korrigeerimise eesmärgiks on anda hinnang, kui palju muudab hinnatava vara mingi parameetri erinevus võrdlustehingu turuväärtust.

Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted

Võrdlustehingute valikHindamisel võrdlusmeetodil kasutame hinnatava varaga sarnases

turupiirkonnas sarnaste varadega tehtud tehinguid.

Selgitusedvõrdlustehingute osas

• Kõik võrdlustehingud on müüdud tavapärase müügiprotsessi käigus.

• Ühegi tehingu hind ei sisaldanud käibemaksu, samuti ei lisandunud ühelegi tehingu hinnale käibemaks.

Võrdlusühiku valik4Võrdlusühikuks valime pinnaühiku (ha) hinna, kuna antud vara liigi puhul iseloomustab see turu toimemehhanisme kõige paremini.

4 Võrdlusühikon ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja - piirkonna eripärasid (EVS 875-11)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 24/32

Võrdlustehingute valik ja kohandamise põhimõtted

Võrdluselementide valik5

Võrdluselementideks on lisaks tehingu ajale valitud järgmised enim vara väärtust

mõjutavad tegurid: • Ajaline kohandus ehk ajaldamine6 - Kohandamise vajadus

puudub. • Asukoha kohandus – Kõik maaüksused paiknevad võrreldava

põllumajandusliku aktiivsusega piirkondades, mistõttu kohandamise vajadus puudub.

• Juurdepääs – Enamhinnatud on kinnistud, millele kulgeb

juurdepääs avaliku kasutusega teedelt või on erateede kasutamiseks seatud servituudid. Kohandust 5% rakendatakse võrdlustehingul 1,3.

• Kinnistu pindala – Põllumajanduslike maade puhul on suurema pindalaga maatükkidel kõrgem pinnaühiku hind, kuna suurema maatüki harimine on seotud väiksemate kulutustega ühe

pinnaühiku kohta. Kohandust -15% rakendatakse võrdlustehingul

2 ja -10% võrdlustehingul 3 ja -5 % võrdlustehingul 1. • Mullastik – Viljakamate muldadega (mida iseloomustab

reaalboniteet, mis on avalik minu.kataster.ee lehel) põllumajanduslikud maad on kõrgema hinnaga. Kohandust 5% rakendatakse võrdlustehingul 2.

• Kõlvikuline koosseis - Kõrgema hinnaga on need

põllumajanduslikud maad, kus haritava maa osakaal suurem. Kohandamise vajadus puudub.

• Toetusõiguslikkus – Kõrgema hinnaga on PRIA põllumassiivide registris registreeritud maad, kuna võimalik on taotleda erinevaid põllumajanduslikke toetusi. Toetused põllukultuuride maadel on kõrgemad, kui püsirohumaadel. Kohandust -5% rakendatakse võrdlustehingul 1, sest see on PRIAS püsirohumaa ja

võrdlustehingul 2, sest kraav poolitab ja Kõrgepõllutagune ca 20% ei ole PRIAs. Kohandust -10% rakendatakse võrdlustehingul 3.

Muid parameetreid ei ole eraldi kohandatud, sest nende osas on hinnatav vara võrdlusvaradega samaväärne või vastav erinevus ei ole kohandamise

täpsust arvestades selleks piisavalt oluline.

Võrdlustabel:

Hinnatav Võrreldav vara 1 Võrreldav vara 2 Võrreldav vara 3

Tehingu summa 39000 136500 111095

Tehingu summa €/ha 6890 7000 8500

Tehingu aeg 09.01.2026 15.04.2025 26.05.2025 22.10.2025

võrdlus sarnane

turusituatsioon sarnane

turusituatsioon sarnane

turusituatsioon

kohandus 0% 0% 0%

Ajaliselt kohandatud hind 6890 7000 8500

pindala ha 1,77 5,66 19,5 13,07

võrdlus suurem suurem suurem

kohandus -5% -15% -10%

Asukoht

Järva maakond, Järva vald, Järavere

küla, Kõrgepõllu

Järva maakond, Järva vald, Kurisoo

küla

Järva maakond, Järva vald, Koigi

küla

Järva maakond, Järva vald, Järavere

küla

5 Võrdluselementon vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel (EVS 875-11) 6 Võrdlustehingu hinna kohandamine, võttes arvesse hinnatõusu või hinnalangust, mis on toimunud võrreldava varaga tehingu toimumise ja väärtuse kuupäeva vahelisel ajal (EVS 875-11).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 25/32

Hinnatav Võrreldav vara 1 Võrreldav vara 2 Võrreldav vara 3

võrdlus samaväärne samaväärne samaväärne

kohandus 0% 0% 0%

Juurdepääs olemas olemas üle naaberkinnistu olemas

võrdlus samaväärne halvem samaväärne

kohandus 0% 5% 0%

Mullastik KI - Leetjas muld, mullaviljakus 56 Ko muld, viljakus 56

Go,Kog muld, viljakus 44

KI,Ko muld, viljakus 57

võrdlus samaväärne halvem samaväärne

kohandus 0% 5% 0%

Haritava maa osakaal 1 0,95 0,89 1

võrdlus samaväärne halvem samaväärne

kohandus 0% 5% 0%

Toetusõiguslikkus Ei ole PRIA-s registreeritud

PRIA-s registreeritud püsirohumaa

PRIA-s registreeritud

põllukultuurid, kuid ca 20% ei ole PRIA- s ja kraav poolitab

PRIA-s registreeritud põllukultuurid

võrdlus parem parem parem

kohandus -5% -5% -10%

Summaarne kohandus -10% -5% -20%

Kohandatud tehingu hind 6201 6650 6800

Kohanduste absoluutväärtuste summa 10% 35% 20%

Kaalud 1,00 0,50 0,20 0,30

Kaalutud 3101 1330 2040

Kaalutud keskmine kohandatud tehingu hind, €/m² 0,65

Turuväärtus € 11505,00

Kohandatud tehingute hinnad on erinevad ja meie hinnangul see on seotud sellega, et haritava maa turg on volatiilne ja samaväärseid tehinguid piirkonnas ei ole piisavalt tehtud. Hinnatava Kõrgepõllu kinnisasja maa turuväärtus väärtuse kuupäeval on 11505 €, mis taandatud m² kohta on 0,65 €/m². Hindamise tulemusele ei lisandu käibemaksu. Kuna tegemist

on vähem aktiivse sektoriga kui elamispinnad, siis hindamise täpsus on +/-20% ja likviidsus keskmine (müügiperiood 6-12 kuud).

Hinnatava äralõike 0,7309 ha väärtuse hindamine Kuna hinnatav kinnistu ja selle äralõige on sarnased, siis hindamisel võetakse aluseks väärtus 0,65 €/m². Arvutuskäik 7309 m² x 0,65 €/m² = 4750,85 € Kõrgepõllu katastriükuse äralõike 0,7309 ha harilik väärtus väärtuse kuupäeval on 4750,85 €, mis taandatud m² kohta on 0,65 €/m². Hindamise tulemusele ei lisandu käibemaksu. Kuna

tegemist on vähem aktiivse sektoriga kui elamispinnad, siis hindamise täpsus on +/-20% ja likviidsus keskmine (müügiperiood 6-12 kuud).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 26/32

5.6 Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes hindamine

Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes on üldmõiste, mis on seotud kahjude hüvitamisega sundvõõrandamisel, kinnisvara omandiõiguse ja muude varaliste õiguste kitsendamisel ning muudel sarnastel eesmärkidel. Peale kinnisasja väärtuse võidakse hüvitamisel arvesse võtta saamata jäävat tulu (nt kasvava metsa likvideerimisel või hävimisel), kaasnevaid kahjusid, mis võivad olla püsiva iseloomuga (nt müra, tolm

jms) või ühekordseid kahjusid (nt uue tee ehitamise vajadus juurdepääsu hävimise tõttu). Kuna hüvitamise eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, tugineb tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes just sellel väärtusel, mis kahju suurust kõige paremini iseloomustab.

Kaasnev kahju pindala vähenemisest Esineb kaasnev kahju allesjääval osal 1,0341 ha pindala vähenemisest, sest eksisteerib mastaabiefekt ja allesjääv osa on eraldiseisvana 10% madalama ühiku hinnaga, kui see oli esialgse 1,77 ha kinnistu koosseisus. Väärtus pärast jagamist 10% madalam esialgsest ehk 0,65 €/m² x 0,9 = 0,59 €/m². Kaasnev kahju on väärtuste vahe 0,65 €/m² -0,59 €/m² = 0,06 €/m².

Kahju arvutuskäik 10341 m² x 0,06 €/m²=620,46 €

Kaasnev kahju allesjääva pindala vähenemisest on 620,46 € Saamata jäävad tulud puuduvad.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 27/32

6. Hindamistulemus

Hinnatava vara (Kinnistu registriosa numbriga 1327536 koosseisu kuuluva katastriüksuse tunnusega 25501:001:0312 (maatulundusmaa 100%) äralõike) asukohaga Kõrgepõllu, Järavere küla, Järva vald, Järva maakond tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes väärtuse kuupäeval 09.01.2026. a on:

Äralõike pindala m² Äralõike maa harilik väärtus

Kaasnev kahju Saamata jääv tulu

7309 4750,85 €, mis

taandatud m² kohta on 0,65 €/m².

620,46 €, mis

taandatud allesjääva 10341 m² osa m² kohta on 0,06 €/m².

Puudub

Tasu KAHOS § 11 lg 2 mõistes ei sisalda käibemaksu ja tavapäraselt sarnaste varade väärtusele ei

lisandu käibemaksu. Hindamistulemuse täpsus on ±20%, mis on selle turusegmendi jaoks tavapärane. Hinnatava kinnisasjaga sarnaste kinnisasjade tehinguhinnad võivad märgitud protsentide piires erineda.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 28/32

Lisa 1. Fotod

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 29/32

Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 30/32

Lisa 3. Krundijaotuskava

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 31/32

Lisa 4. Järva Vallavalitsuse e-kirjad

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Hoonestamata maaüksus kinnistust registriosa nr 1327536 Eksperthinnang nr 25/5397-15

lk 32/32

Vastavuskinnitus standardi nõuetele:

• Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline

pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise

standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte

kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.

• Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt

tõesed ja korrektsed.

• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.

Hindamisaruande koostaja /allkirjastatud digitaalselt/

Andres Juss Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7 Kutsetunnistuse nr 177142

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alari Palumaa

Aerop Invest OÜ

[email protected]

Meie 13.03.2026 nr 8-3/25-079/17324-3

Pakkumine Kõrgepõllu kinnisasjast

maaeralduse omandamiseks

Austatud hr Palumaa

Transpordiamet alustas 10.10.2025 kirjaga nr 8-3/25-079/17324-1 kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel menetlust Aerop Invest OÜ-le (registrikood

12497750) kuuluvast Kõrgepõllu kinnisasjast (Järva maakond, Järva vald, Järavere küla, kinnistu

registriosa nr 1327536, katastriüksuse tunnus 25501:001:0312, pindalaga 17 650 m2) ligikaudu

7309 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks.

Äralõige on vajalik Skepast&Puhkim OÜ koostatud põhiprojekti nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee

ehitusprojekt“ elluviimiseks.

KAHOS § 11 lg 6 kohaselt määratakse tasu alates 100-eurosest väärtusest kümne euro täpsusega,

täiendavad hüvitised ümardatakse ühe euro täpsusega. Tuginedes OÜ Inseneribüroo Steiger poolt

koostatud hindamisaruandele nr 25/5397-15 on Kõrgepõllu kinnisasjast tehtava äralõike

väärtuseks maa eest 4750,85 eurot (0,65 eur/m2) ehk ümardatult 4750 eurot ja kaasnev kahju alles

jääva kinnistu pindala vähenemisest 620,46 eurot (0,06 eur/m2) ehk ümardatult 620 eurot.

Juhul kui olete nõus kinnisasja osa võõrandamisega, makstakse Teile kui kinnisasja omanikule

kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist

(edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20% tasust, kuid

mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja

kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk.

Samuti lisandub eelnimetatud summadele ühekordne hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest

vastavalt KAHOS §-le 17.

Tulenevalt eelnevast ja tuginedes KAHOS § 11 lõikele 6 esitame pakkumise omandada Aerop

Invest OÜ-le kuuluvast Kõrgepõllu kinnisasjast äralõige tasudes alljärgnevalt:

2 (2)

maa eest makstav tasu – 4750 eurot (0,65 eur/m2);

kaasnev kahju – 620 eurot (0,06 eur/m2);

motivatsioonitasu – 1673 eurot;

täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest – 203 eurot;

Pakkumus kokku 7246 eurot.

Juhul kui jagatava kinnisasja maakorraldusliku jagamise käigus selgub, et omandatava äralõike

pindala on kas suurem või väiksem kui 7309 m2, siis suurendatakse või vähendatakse vastavalt

kinnisasja osa eest makstavat tasu, kaasneva kahju hüvitist ja motivatsioonitasu ruutmeetri

väärtuse järgi. Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev

pakkumus, mis vastaks KAHOS-es toodud tingimustele, misjärel asume läbi rääkima. Hinnangu

koostamise korral lähtutakse tasu arvestamisel hinnangu tulemusest, millele lisandub

motivatsioonitasu vastavalt KAHOS § 15 lg-le 3 ning hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest

vastavalt KAHOS §-le 17.

Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja

sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja

omanikul õigust KAHOS §-s 15 toodud motivatsioonitasule. Palume Teie kirjalikku nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumise osas hiljemalt

23.03.2026. Menetluse läbiviija kontaktid: Riin Kodu, tel. 5982 2504, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Kodu

maade projektijuht

maade osakond

Lisa: Kõrgepõllu kinnisasja hindamisaruanne

Riin Kodu

59822504, [email protected]