Kiri

From: Mihkel Haug <[email protected]>
Sent: Friday, March 13, 2026 10:45 AM
To: Taivo Linnamägi <[email protected]>; Üllar Salumäe <[email protected]>; Viktor Popov <[email protected]>
Cc: Imbi Kivi-Sild <[email protected]>; Ivar Värk <[email protected]>; Siiri Lohk <[email protected]>
Subject: FW: Küsimus

EANS on GNSS-häirete mõju vähendamiseks astunud viimastel aastatel mitmeid samme. Muuhulgas on rajatud täiendav DME taristu, mis võimaldab DME/DME navigatsiooni kasutamist ning tagab liinilendudele alternatiivse võimaluse olukordades, kus GNSS signaal ei ole usaldusväärne. Samuti on tagatud DME/DME katvus kõrgemal kui FL95, mis võimaldab õhusõidukitel jätkata marsruudilendu ka GNSS-häirete korral.

Samas tuleb arvestada, et DME/DME navigatsioon ei ole universaalne lahendus kõikidele õhusõidukitele. Mitmed Eesti regionaallennuvälju teenindavad lennukitüübid kasutavad navigatsioonisüsteeme, mis ei toeta RNAV- või RNP-protseduuride lendamist üksnes DME/DME navigatsiooni alusel. Operaatorite tagasiside põhjal ei ole teatud ATR ja Saab tüüpi lennukite konfiguratsioonides GNSS-i puudumisel võimalik RNAV-lähenemisi teostada. Samuti ei ole selleks võimelised enamik väiksemaid helikoptereid, business- ja kerglennukeid, mille varustuses on üldjuhul üks DME vastuvõtja ning mille kaasaegsemad FMS-id ei ole loodud DME/DME tehnoloogia selliseks kasutuseks. Sellistel juhtudel oleks alternatiiviks pigem konventsionaalsetel navigatsiooniseadmetel põhinevad protseduurid (nt VOR/DME). Eestis VOR-süsteeme täna enam kasutusel ei ole.

Oluline on märkida, et Euroopa tasandil on navigatsioonitaristu arendamise strateegia olnud suunatud konventsionaalsete navigatsiooniseadmete järkjärgulisele vähendamisele ja GNSS-põhiste protseduuride laialdasemale kasutusele. Sama põhimõte kajastub ka Euroopa Liidu tulemuslikkuskavas ning regulatsioonides. Kuigi arutelud strateegia muutmise üle on toimunud, ei ole minu teada seisukohta ametlikult muudetud. Mitmed mõjutatud ANSP-d on seejuures pidurdanud või ajutiselt peatanud konventsionaalse taristu väljaviimist või toonud alternatiivid ajutiselt tagasi kasutusse.

Eesti on oma DME/DME lahendusega rahvusvaheliselt silma paistnud ning oleme seda tutvustanud ka mitmetele piirkonna ANSP-dele. Samas teame, et näiteks Soomes ILS-komponendina kasutatava DME info rakendamine protseduurides ei ole sobiv Finnairi ATR-tüüpi õhusõidukitele ning neil hetkel toimivat alternatiivi ei ole.

Viimaste aastate GNSS-häirete ulatus on loonud uue olukorra, kus navigatsioonitaristu vastupidavust tuleb hinnata laiemalt ning analüüsida täiendavate GNSS-vabade alternatiivide vajadust. EANS on valmis sellesse arutelusse omalt poolt panustama ning analüüsima erinevaid võimalikke lahendusi. Plaanime paigaldada kaks täiendavat DME seadet Lääne-Eestisse, kuid rõhutame, et see ei oleks vältinud viimase aja kahte juhtumit, kus õhusõidukid kaotasid GNSS võimekuse täielikult.

Navigatsioonitaristu strateegiline kujundamine eeldab selget riiklikku suunist selle kohta, milline peaks olema Eesti lennunduse pikaajaline navigatsioonimudel olukorras, kus GNSS-häirete risk on muutunud püsivaks teguriks. Euroopa Liidu PBN rakendamise määruse (EU) 2018/1048 kohaselt pidid liikmesriigid tagama hiljemalt 6. juuniks 2030 PBN-põhiste instrumentlähendamiste kättesaadavuse. Sellest tulenevalt kujunes ka Euroopa lennunduses üldisem strateegiline suund liikuda järk-järgult satelliitnavigatsioonil põhinevate lahenduste poole ning vähendada konventsionaalsete seadmete kasutamist. Sama põhimõte kajastus ka Eesti navigatsioonitaristu arenguplaanides ning RP4 ettevalmistustes, arvestades konventsionaalsete seadmete (nt VOR) kõrgeid ülalpidamiskulusid ja vähenevat kasutamist.

Oleme valmis neid teemasid riigi tasandil täiendavalt arutama ning esitama vajadusel detailsema tehnilise ülevaate lahendusvariantidest ja nende piirangutest.

Lugupidamisega!

Tere Imbi

Vastan siis ühe kliendi murekirjale kus ta palub meil jälgida tähelepanelikult, et navigatsioonitaristu arendamisel ei visataks kergekäeliselt „üle parda“ konventsionaalseid navigatsiooniseadmeid. Kontekst siis see, et GNSS häiretega seonduvalt ei saa satnav seadmetele väga loota. Kas EANSil on lähiaastatel mingeid just navigatsiooni taristut puudutavaid arendusi plaanis, mida selles kontekstis saab mainida? Detaili minna ei plaani ja ärisaladusi avaldada samuti, pigem lause või paariga mingi sellise üldise olukorra kirjelduse lisaksin kirjale kui on midagi olulist.

Head

Üllar

Üllar Salumäe

direktor

Lennundusteenistus
+372 5059129
www.transpordiamet.ee

Taivo! 

Saatsin maili vana aadressile. 

Viktor 

Tervist, head kolleegid! 

Veebruari lõpus toimus meil ohutusprobleemide ülevaatus sisuosakondadega. Muret tekitab endiselt GPS signaali segamised ja võltsimised, mis leiavad aset iga päev. Segamised mõjutavad oluliselt lende kogu Tallinna lennuinfopiirkonnas ja eriti Kärdla ja Kuressaare lennuväljadel, kus satelliitnavigatsiooni protseduuridele alternatiivseid protseduure pole. 1. märtsil katkestas reisilennuk LPV lähenemise Kärdla lennuväljale GPS signaali kadumise tõttu ja läks kordusringile. Kärdla lennujaam juhib tähelepanu sellele, et alternatiivsed navigeerimise seadmed RNPle lennuväljal puuduvad.  Eelseisval SSP koordineerimisrühma koosolekul soovikime me adresseerida probleemi Riigi tasandil. Probleemi lahendamiseks võiks olla DME seadmete paigaldamine. Nii oli lahendatud sama probleem Tartu lennuväljal. 

Koostöö eest tänades ja tervitades,

Viktor 

Viktor Popov

Lennundusohutusnõunik

Ohutuse ja juhtimissüsteemi osakond

+372 58512544

www.transpordiamet.ee

                    Valge 4 / 11413 Tallinn / Estonia

                    Transpordiamet