Konkursi korraldamine partneri leidmiseks ja kantsleri 13. mai 2025. a käskkirja nr 67 „Konkurss partneri leidmiseks“ muutmine

KANTSLERI KÄSKKIRI

13.03.2026 nr 1.1-3/26/34

Konkursi korraldamine partneri leidmiseks ja

kantsleri 13. mai 2025. a käskkirja nr 67

„Konkurss partneri leidmiseks“ muutmine

Haridus- ja teadusministri 1. detsembri 2023. a käskkirja nr 334 „Volituse andmine perioodi

alusel 2021-2027 Euroopa Liidu struktuurifondidega seonduva elluviija või partneri konkursi korraldamiseks“ alusel ja kooskõlas haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja

nr 306 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“ lisa 1 punktiga 5.3:

1. Korraldan konkursi partneri leidmiseks tööandjate elukestvasse õppesse panustamise ja

teadlikkuse suurendamisel (VÕTI tegevus 2.2.3) (edaspidi konkurss). 2. Muudan kantsleri 13. mai 2025. a käskkirja nr 67 „Konkurss partneri leidmiseks“ lisa 1

„Konkursi tingimused ja kord“ ja lisa 2 „Konkursi taotlusvorm“ ning kehtestan need uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige

kantsler

Lisa 1

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi tööandjate suunal tegevusi ellu viiva partneri leidmiseks Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“

rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi programm VÕTI)“ raames

elluviidavale tegevusele 2.2.3. „Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine“. Meetme eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste

arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu.

I. KONKURSI TAUST JA EESMÄRK

Haridusvaldkonna arengukavas on 2035. a eesmärkidena seatud elukestvas õppes osaluse ja

erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine. EL liikmesriigid on kokku leppinud eesmärgi, et 2030. aastaks osaleb elukestvas õppes aasta jooksul 60% elanikkonnast , Eesti

sihttase on 52,3% ning baastase 2022. a on 48,1 %. Elukestvat õpet soodustavaid tegevusi viivad Eestis ellu väga erinevad osapooled, seda teevad riiklikud institutsioonid kui ka erasektor läbi tööandjate ning erinevad mittetulundusühendused ja teadusasutused.

Programmi VÕTI raames on Haridus- ja Teadusministeeriumi partneriks elukestva õppe

teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimisel ETKA Andras, kelle eestvedamisel on koostatud ka kommunikatsioonistrateegia (VÕTI kommunikatsioonistrateegia 2024-2029).

Selles on toodud tööandjate roll, kuid puuduvad konkreetsed tööandjatele suunatud tegevused ning nende elluviijad.

Tööandjate roll inimeste aja ja õppimishoiakute kujundamisel on märkimisväärne, kuna tööandja võimaldab töö kõrvalt õppimist, täienduskoolitust ja õpet töökohal. Euroopa ettevõtete

uuringust (European Company Survey) nähtub, et Eesti ettevõtjad on ühed madalamalt koolitusi väärtustavad Euroopas, st tööandjad ei näe töötajate oskuste koolitamist strateegilise

valikuna. Uuring põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomisest rõhutas samuti tööandjatele suunatava kommunikatsiooni olulisust, kuna neil on määrav roll õppimise toetamisel või selle takistamisel (Räis jt 2014). Ettevõtjaid ühendavatel katusorganisatsioonidel

ja personalitöötajaid koondavatel liitudel on võrgustikutööna või koostöös erinevate võrgustikega võimalik läbi viia arendustegevusi, et suunata ettevõtteid ja organisatsioone võtma

enam vastutust töötajate oskuste puudujääkide hindamise ja pideva oskuste edendamise eest ning toetada töötajate õppimist. See on oluline ettevõtjate seisukohast, sest lisandväärtuse ahelas kõrgemale liikumiseks peab töö Eesti ettevõtetes muutuma keerukamaks ning uute

oskuste omandamine peaks olema inimeste tööelu korrapärane osa, et pidada sammu areneva majandusega ja tagada elukestev õpe.

Konkursi eesmärk on leida partner, kes kaasab tööandjaid ja suurendab tööandjate ning töötajate teadlikkust nii õppimise vajalikkusest kui võimalustest. Tegevuste tulemusel on Eesti

tööandjad teadlikumad täiskasvanuhariduse võimalustest ning panustavad süsteemselt töötajate oskuste arendamisse. Ettevõtetes on loodud ja koordineeritud elukestva õppe tegevused ning

toimiv infovahetus õpivõimaluste kohta, samuti toetatakse uudsete õppimisviiside rakendamist.

Konkursile on oodatud osalema ettevõtteid ning tööandjaid koondavaid esindusorganisatsioonid. Partner võib tegevuste elluviimisel teha koostööd teiste tööandjaid

või töötajaid koondavate esindusorganisatsioonidega, et tagada tulemuste laiapõhjalisus ja mõjusus.

Tegevuse sihtgrupp on tööandjad (väikesed, keskmised kui ka suured ettevõtted, eri sektorites ja piirkondades), sh juhid ja personalijuhid.

Partner valitakse tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni (31.12.2029). Konkursil parimaks tunnistatud taotluses toodud partneriga astub Haridus-

ja Teadusministeerium läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Juhul kui toetuse andmise tingimuste periood pikeneb, võib Haridus- ja Teadusministeerium vajadusel pikendada ka

partneriga sõlmitud lepingu perioodi. Hinnanguline tegevuste kogumaht perioodil 2026-2029 on kuni 800 000 eurot. Iga-aastased tegevused ja täpsustatud eelarve lepitakse kokku aastases tegevuskavas.

II. PARTNERI TEGEVUSTE KIRJELDUS

Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu järgmisi tegevusi.

• Loob ettevõtetega otsese kontakti, et koguda sisendit, teha teavitustööd ning kujundada tööandjate hoiakuid elukestva õppe toetuseks.

• Toetab õppimist soodustava kultuuri kujunemist ettevõtetes, sh selgitab töötajate oskuste (sh põhi- ja üldoskuste) arendamise vajalikkust, suurendab tööandjate motivatsiooni panustada õppimisse ja töötajate õpimotivatsiooni tõstmisse.

• Viib läbi teavitustegevusi ettevõtete suunal täiskasvanute õppimisvõimaluste ja täiskasvanueas õppimist toetavate tegevuste/meetmete kohta (nt õppepuhkus, Eesti

Töötukassa toetused, tasuta koolitused, mikrokvalifikatsioonid, VÕTA).

• Tutvustab tööandjatele täiskasvanuhariduse uuringuid (nt PIAAC, OSKA jt), tuues esile järeldused ja põhjendused töötajate oskuste arendamisse panustamiseks.

• Teeb koostööd Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooniga ANDRAS, kohalike omavalitsuste, täiskasvanuhariduse võrgustike jt osapooltega ühiskondlike hoiakute

kujundamisel, et edendada ühiskonnas täiskasvanuharidust väärtustavaid hoiakuid.

• Tõstab ärisündmustel fookusesse elukestva õppe ja jagab süsteemselt häid praktikaid

ning edulugusid õppimist toetavate ettevõtete ja organisatsioonide, õpitegude ja õppijate

kohta.

• Tegeleb tööandjate tunnustamise ja heade praktikate levitamisega: 1) uuendab õppimissõbraliku tööandja tunnustamise põhimõtteid ja lähtekohti, 2) viib läbi

tööandjate tunnustamistegevused nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil (kaasates selleks maakondlikud arenduskeskused), 3) kaardistab ja levitab õppimist toetavaid

praktikaid, tunnustatud tööandjate edulugusid ja lugusid tublidest täiskasvanud õppijatest.

• Innustab tööandjaid korraldama täiskasvanuhariduse teemanädala ja muude algatuste raames (nt ettevõtlusnädal) õpisündmusi ning õppimisvõimalusi tutvustavaid üritusi.

• Toetab töökohal õppimist, töötab selleks välja ja rakendab metoodikaid kaasates

vajadusel partnereid (nt lühikoolituste süsteem, mentorite ja õppimise saadikute koolitamine ning kasutamine ettevõtetes jne).

• Analüüsib töötajate ja tööandjate õppes osalemist ja õppimise toetamist piiravaid tegureid, pakub sobivaid lahendusi õppimise toetamiseks ning rakendab neid,

arvestades erinevaid ettevõtete profiile ja piirkondlikke eripärasid; võtab tulemusi

arvesse edasiste kaasamistegevuste kavandamisel. • Koolitab juhte ja personalijuhte: koolitusprogrammide õppimist soodustavate hoiakute

kujundamiseks, pöörates tähelepanu erinevatele piirkondadele (sh kindlasti Ida- Virumaale ja Kagu-Eestile) ja sektoritele ning eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

• Osaleb kombineeritud rahastusmudeli, kus õppimise kulude katmises panustavad ka tööandjad jt riiklike arendustegevuste väljatöötamises (tegevuste eestvedaja on Haridus-

ja Teadusministeerium).

Tegevused viiakse ellu innovatiivselt ja ettevõtjaid aktiivselt kaasates. Partner tegutseb nii

üleriigiliselt kui igas maakonnas ja erinevates majandussektorites, kavandades sobivaid lahendusi nii suurtele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Teavitustegevused ja

sekkumised suunatakse eelkõige nendele sektoritele ja ettevõtetele, kus töötab rohkem madalama haridustasemega inimesi või kus uuringud näitavad vähest osalemist elukestvas õppes. Kõigi kavandatavate tegevuste kohta tuleb seada mõõdikud ja tegevusi ellu viies

perioodiliselt mõõta tegevuste mõju ning tulemuslikkust.

Tegevused, mida ei toetata: laiale elanikkonnale suunatud üleriigiline kampaania, elukestvat õpet populariseerivad telesaated, eraldi kodulehtede/infoportaalide loomine, määratlemata statistika tellimine, uuringute läbiviimine, millele ei järgne konkreetsed tegevused, osalemine

juhtkomisjonides, võrgustikes jm tegevustes, mis on kujunenud partneri(te) ülesandeks varasemate koostöökokkulepete alusel või/ja aitavad ellu viia põhikirjalisi eesmärke, õppereisid

välismaale.

III. TAOTLUSE ESITAMISE TINGIMUSED

3.1. Nõuded partnerile

Taotleja peab olema usaldusväärne, taotleja usaldusväärsust kinnitavad muu hulgas

järgmised asjaolud: 3.1.1. tal on võimalik kasutada eesmärgi täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks vajaminevaid

tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud

eeldused ja kogemused; 3.1.2. tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3.1.3. ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;

3.1.4. tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris (taotleja esitab taotluse lisana

väljavõtte registrist); 3.1.5. ta ei ole olulisel määral rikkunud temaga sõlmitud riigihanke teostamiseks sõlmitud

hankelepinguid; 3.1.6. tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust.

3.2. Partneri roll

Partner:

3.2.1. vastutab tegevuste elluviimise eest; 3.2.2. kaasab vajadusel teisi tööandjaid või töötajaid koondavaid esindusorganisatsioone, et

tagada tulemuste laiapõhjalisus ja mõjusus, ning koordineerib nende tegevust;

3.2.3. tagab tulemuste saavutamise, aruandluse ning info edastamise Haridus- ja

Teadusministeeriumile.

3.4. Partneri kvalifikatsiooninõuded

Partneriks saab olla Eestis registreeritud juriidiline isik, kes vastab järgmistele tingimustele:

3.4.1. katusorganisatsioonina tegutsev mittetulundusühing, kelle põhitegevus põhikirja alusel on seotud tööandjate ja ettevõtete või personalitöötajate koostöö edendamise ja huvide esindamisega;

3.4.2. kelle tegevus on avalik: kellel on tegevust tutvustav veebileht, kus on avaldatud äriregistri nimi, registrikood, juhtorgani koosseis ja taotleja põhikiri ning liikmete

nimekiri (01.01.2026 a seisuga); 3.4.3. kellel on viimase 5 aasta jooksul kogemus haridusvaldkonna või sotsiaalvaldkonna

tegevuste elluviimises (nt võrgustike ja koostööalgatuste koordineerimine, projektide

läbiviimisel või osalemisel partnerina); 3.4.4. kellel on viimase 5 aasta jooksul kogemus oma võrgustikule ja/või laiemale

avalikkusele teavitustegevuste elluviimisel (nt infomaterjalide loomine, sotsiaalmeedia teavituskampaaniad jms);

3.4.5. kellel on võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma

liikmeskonnale või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks;

3.4.6. kellel on lai liikmeskond, sealhulgas liikmed erinevatest tegevusvaldkondadest ning erialaliidud.

IV. TINGIMUSED PROJEKTIJUHILE

4. Projektijuhil peab olema vähemalt 3-aastane projektijuhtimise (v.a ehitus- ja infrastruktuuriprojektide ning IT projektide juhtimise) kogemus ning kõrg- või rakenduskõrgharidus.

V. TAOTLUSTE ESITAMINE

5.1. Taotlus

5.1.1. Taotlus tuleb esitada eesti keeles konkursi kuulutuses nimetatud tähtajaks konkursi taotlusvormil. Taotluse allkirjastab organisatsiooni allkirjaõiguslik isik.

5.1.2. Taotlus peab vastama programm VÕTI toetuse andmise tingimuste tegevuse 2.2.3. „Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine“ eesmärkidele ja tulemustele.

5.1.3. Taotluse eelarves tuleb eristada üldkulud ja projektijuhtimise kulud ning esitada tuleb projektimeeskonna liikmete arv ja hinnanguline töökoormus.

5.1.4. Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest: 1) vormikohane konkursitaotlus; 2) projektijuhi CV, mis võimaldab kontrollida haridust ja kogemust;

3) väljavõte karistusregistrist organisatsiooni kohta.

5.2. Taotluse esitamine

Taotlus esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] märgusõnaga

“ESF konkurss”.

5.3. Taotluse esitamise tähtaeg Taotluse esitamise tähtaeg määratakse pärast taotlemise tingimuste kinnitamist lähtudes põhimõttest, et tähtaeg peab olema vähemalt 30 päeva arvates konkursi väljakuulutamisest .

Tähtajast hiljem laekuvaid taotlusi ei arvestata.

VI. TAOTLUSTE KONTROLL JA HINDAMINE

6.1. Taotleja ja taotluse kontroll

6.1.1. Haridus- ja Teadusministeerium:

- kontrollib taotluse vastavust konkursi tingimustele; - tunnistab taotluse vastavaks, kui on täidetud kõik konkursi tingimuste ja korra punktides 3.1, 3.4, 4 ja 5.1-5.3 sätestatud tingimused;

- puuduste ilmnemisel annab taotlejale kuni kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi

osutatud puuduste kõrvaldamiseks. 6.1.2. Taotlejat või taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks

alljärgnevatest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta käesoleva konkursi tingimuste ja korra punktides 3.1, 3.4, 4 ja 5.1- 5.3 sätestatud tingimustele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud

tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotlust on muudetud osas, millele Haridus- ja Teadusministeerium ei teinud ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks.

6.1.3. Kui Haridus- ja Teadusministeerium peab seda vajalikuks, võib ta pidada enne taotluste vastavaks tunnistamist taotluse esitajatega võrdsetel alustel läbirääkimisi.

Läbirääkimiste eesmärk on kohandada laekunud taotlused esitatud nõuetele vastavaks. Suuliselt peetavad läbirääkimised protokollitakse.

6.1.4. Taotleja, kelle taotlust ei ole vastavaks tunnistatud, ei osale taotluste hindamises.

6.2. Taotluse sisuline hindamine

Taotlusi hindab peatükis 7 nimetatud komisjon lähtudes töökorrast.

6.2.1. Taotluste hindamiskriteeriumid on:

1) organisatsiooni kogemus (25 punkti); 2) taotluses esitatud tegevuskava asjakohasus lähtudes VÕTI programmi ja konkursi

eesmärkidest (45 punkti); 3) taotluses esitatud eelarve põhjendatus ning tulemuste mõõdetavuse selgus lähtudes VÕTI programmi ja konkursi eesmärkidest (10 punkti);

4) projektijuhi kompetentsus (10 punkti); 5) riskide hindamine ja tegevused riskide ennetamiseks ning maandamiseks (10

punkti).

6.2.2. Hindamiskriteeriumid alakriteeriumide lõikes ja sellele antavate punktide skaala on

järgmised:

1 Lai liikmeskonna esindatus - hõlmab eri suuruse ja valdkonna tööandjaid ning vajadusel ka teisi asjakohaseid osapooli.

Huvirühmad: tööandjad, kutse- ja kõrghariduse õppeasutused, sihtrühmade esindusorganisatsioonid, tööandjate ühendused ja muud partnerid, kellel on roll tegevuste

õnnestumises. Aktiivne kaasamine - osalemine tegevuste planeerimises, elluviimises või tagasiside andmises, mitte ainult nimeline liikmelisus. 2 Mõju - partner suudab näidata, et nende tegevused on päriselt mõjutanud hoiakuid, mitte ainult saavutanud kvantitatiivseid väljundeid . Kui partneril pole olnud samalaadseid

projekte, hinnatakse ülekantavust (nt kui neil on kogemus käitumuslike muutuste kampaaniate s muudes valdkondades).

Oodatud on viitamine lisamaterjalidele (nt aruanded, uuringud, artiklid), et komisjon saaks objektiivselt hinnata mõju tõendatust.

Organisatsiooni kogemus ja mõju - 25 punkti

Alakriteerium Maksimum-

punktid

Skaala

Lai liikmeskonna ja seotud huvirühmade

esindatus 1- hinnatakse, kui mitmekesine, sisuline ja sihipärane on taotluses

kirjeldatud osapoolte kaasamine ning kuidas

see toetab eesmärkide saavutamist.

10

10 – Liikmeskonda/võrgustikku kuuluvad või on läbi tegevuste süsteemselt ja aktiivselt kaasatud erineva suuruse (sh nii suured, keskmised kui väikeettevõtted) ning erineva valdkondliku taustaga

tööandjad. 5 – Liikmeskonda/võrgustikku on kaasatud peamiselt ühe või mõne sarnase sektori tööandjad või sarnase suurusega organisatsioonid (nt suurettevõtted) ning puudub laiapõhjaline esindatus.

0 – Puudub selge info liikmeskonna või seotud huvirühmade olemasolu ja kaasatuse kohta, kaasamine on marginaalne või olematu.

Organisatsiooni tegevuste mõju ühiskondlike

hoiakute kujundamisele 2

10

10 – Organisatsioonil on selge ja laiapõhjaline mõju ühiskondlike sh (täiskasvanu-)haridust

väärtustavate hoiakute kujundamisel. Toodud on selged tõendid, et varasemad tegevused on

mõjutanud ühiskondlikke hoiakuid; varasemalt kasutatud on mitut meetodit mõju mõõtmiseks ja tehtud järeldusi edaspidiseks tööks.

5 – Mõju on osaliselt nähtav. Varasemalt on panustanud ühiskondlike sh (täiskasvanu-)haridust väärtustavate hoiakute kujundamisse üksikul poliitikateemal. Mõju on mõõdetud aga tulemused on liialt üldistatud või väheste tõenditega.

0 – Mõju ühiskondlike hoiakute kujundamisele ja (täiskasvanu-)hariduse väärtustamisele on ebaselge. Kirjeldatud on tegevusi, kuid mõju hindamine piirdub väljundite (nt osalejate arv) esitamisega.

Organisatsioonil on

toetuse saaja või juhtpartneri kogemus haridus- või

5

5 – Organisatsioonil on toetuse saaja või juhtpartneri kogemus mitme haridusvaldkonna (sh

täiskasvanuhariduse) projektiga viimase viie aasta jooksul.

3 Partneri või toetuse saaja roll tähendab, et organisatsioon on vastutanud projekti üldise elluviimise, juhtimise, aruandluse ja tulemu ste saavutamise eest, mitte ainult olnud

partneriks üksikutes tegevustes. Haridusvaldkonna projektid hõlmavad projekte, mis on suunatud haridussüsteemi arendamisele, täiendõppele, noorte ja täiskasva nute

õpivõimalustele, õppe kvaliteedi parandamisele või muudele sarnastele eesmärkidele. 4 Selgus ja loogiline järgnevus: tegevused on ajaliselt ja sisuliselt järjestatud nii, et on arusaadav, kuidas need toetavad ee smärkide saavutamist.

Põhjendatus: iga tegevuse vajalikkus, kestus, sihtrühm ja sisu on selgelt põhjendatud. 5 Realistlik ajakava - tegevused on jaotatud nii, et arvestatakse tegevuste sisu, vajalikke ressursse ja sihtrühmadega seotud ajakriitilisi aspekte. Teostatavus - ajakava ja eelarve

võimaldavad tegevusi ellu viia ilma üle- või alakoormuseta; tegevuste omavaheline järgnevus on loogiline. Ettevalmistavad ja järgnevad tegevused: nt sihtrühmade

kaasamine, kommunikatsioon, tulemuste monitooring, aruandlus.

sotsiaalvaldkonna

projektide elluviimisel viimase viie aasta jooksul3

2,5 – Organisatsioonil on viimase viie aasta jooksul kogemus ühe haridusvaldkonna projektiga

juhtpartneri või toetuse saajana või kogemus mitme väiksema projektiga, kus ta on osalenud partnerina, kuid mitte juhtpartnerina. 0 – Organisatsioonil puudub toetuse saaja või juhtpartneri kogemus haridusvaldkonna projektide

elluviimisel.

Tegevuskava asjakohasus lähtudes eesmärkidest - 45 punkti

Tegevuskava (sh teavitustegevuste) selgus

ja põhjendatus 4– hinnatakse, kas

tegevused on loogiliselt järjestatud, ajaliselt realistlikud ja sisuliselt

põhjendatud ja toetab seatud eesmärkide

saavutamist.

15 15 – Tegevuskava on selge, loogilises ja realistlikus järgnevuses, tegevuste ajastus ja kestus on põhjendatud. Tegevuste vajalikkus, maht ja sisuline ulatus on veenvalt ja konkreetselt põhjendatud,

seos eesmärkidega on selge. Teavitustegevused on suunatud ettevõtetele/tööandjatele, on põhjalikult läbi mõeldud ja seostatud tegevuskavaga.

10 – Tegevuskava ja teavitustegevused on valdavalt selged, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi või puudujääke tegevuste põhjendatuses, mahus või ajastuses. Teavitustegevused on kavandatud ja seotud tegevuskavaga. Valdavalt on teavitustegevuste sihtrühmaks ettevõtted/tööandjad.

5 – Tegevuskava on esitatud, kuid tegevuste loogiline järgnevus ja põhjendatus on osaliselt ebapiisav. Tegevuste vajalikkuse, mahu või ulatuse põhjendused on nõrgad või puudulikud.

Teavitustegevused on üldsõnalised või ei ole piisavalt seotud tegevuskava eesmärkide ja tegevustega. Teavitustegevuste sihtrühm jääb ebamääraseks. 0 – Tegevuskava on ebaselge, puudub loogiline järgnevus, tegevuste maht, vajalikkus ja ulatus ei ole

põhjendatud või on põhjendused ebapiisavad. Teavitustegevused on kasinad või formaalsed, ilma sisulise seotuseta tegevuskavaga, sihtrühm pole tuvastatav.

Tegevuskava realistlikkus

ja teostatavus kavandatud ajalises ja eelarvelises raamis 5– hinnatakse, kas

10 10 – Tegevuskava on selge, loogilises ja realistlikus järgnevuses, tegevuste ajastus ja kestus on

põhjendatud. Tegevuste vajalikkus, maht ja sisuline ulatus on veenvalt ja konkreetselt põhjendatud, seos eesmärkidega on selge. Ressursid on kavandatud vastavuses tegevus- ja ajakavaga.

6 Asjakohasus - kas planeeritud tegevused, sõnumid ja kanalid on sobivad sihtrühmale ja toetavad eesmärkide saavutamist? Ulatus - kui palju ja kui mitmekesiseid tööandjaid

on kaasatud, kas kaasatakse eri suuruse ja erineva sektori tööandjaid? Mõju - kas tegevused on suunatud pelgalt teavitamisele või ka hoiakute ja koostöövormide muutmisele?

tegevused on realistlikult

planeeritud, ajaliselt ja eelarveliselt teostatavad ning kas tegevuste kestus

ja ressursid on piisavad eesmärkide

saavutamiseks.

5– Tegevused on kavandatud realistlikult ja teostatavad, kuid üksikute tegevuste kestuses või

ajastuses esineb ebakõlasid (nt mõni oluline tegevus on liiga lühike või liiga pikk). Ettevalmistavad ja lõpetavad tegevused on valdavalt optimaalse kestusega, kuid mõnes osas vajaksid täpsustamist. Ressursside planeerimine on üldjoontes tegevuskavaga vastavuses.

0 – Tegevuskava on ebarealistlik ja ebasobiv kavandatud ajaraami ja eelarve raames elluviimiseks. Tegevuste kestus ja ajastus ei toeta eesmärkide saavutamist. Ettevalmistavad ja sisutegevused on

ajaliselt ebapiisavad või ebaproportsionaalsed, puudub realistlik tegevuste ajakava. Ressursside planeerimine ja vastavus tegevuskavaga on ebaselge.

Tööandjate kaasamiseks kavandatud tegevuste

asjakohasus ja ulatus 6–

hinnatakse, kas tööandjate kaasamise

tegevused on eesmärgipärased, sisukad ja hästi põhjendatud ning

kas kaasamine on piisava ulatuse ja

mitmekesisusega ning toetab eesmärkide saavutamist.

15 15 – Kavandatud tegevused on selgelt eesmärgipärased, sisukad ja põhjalikult põhjendatud. Kaasamine on laiapõhjaline, ulatuslik ja mitmekesine (sh erinevad sektorid, ettevõtte suurused ja

piirkonnad ning luuakse uusi koostöövorme). Tegevused on otseselt seotud eesmärkide saavutamisega on uuenduslikud ja loovad olulist lisandväärtust.

10 – Tegevused on suures osas asjakohased ja toetavad eesmärke, kuid põhjendused või kaasamise ulatus ei ole igas aspektis põhjalikud. Kaasamine katab osaliselt erinevaid sihtrühmi ja piirkondi. 5 – Kavandatud tööandjate kaasamise tegevused on teostatavad ja osaliselt põhjendatud, kuid nende

ulatus on piiratud (nt sihtrühm on kitsas, kaasatakse peamiselt ühe sektori tööandjaid või kasutatakse vaid mõnda üksikut kaasamismeetodit). Tegevused on suunatud hoiakute muutmisele, kuid kaasamise

mõju ja ulatus võiksid olla laiemad või põhjalikumalt läbimõeldud. 0 – Kavandatud tööandjate kaasamise tegevused on asjakohatud või ebapiisavad, ei toeta tööandjate sihipärast kaasamist ega aita kaasa hoiakute muutumisele või koostöö tekkimisele. Sõnumid, kanalid

ja meetodid on määratlemata või ebaotstarbekad .

Tulemuste mõõdetavus – hinnatakse, kas

kavandatud tulemused on selgelt määratletud,

mõõdetavad, seotud

5 5 – Tegevuskavas on defineeritud selged, konkreetsed ja mõõdetavad tulemused ning esitatud põhjendatud mõõdikud kõigi eesmärkide ja tegevuste osas. On kirjeldatud süsteemne ja realistlik

mõju hindamise plaan, sealhulgas tegevused, mille abil hinnatakse tulemuslikkust. Mõju mõõtmise plaan on läbimõeldud, kombineerib erinevaid meetodeid ja seob need selgelt hoiakute kujunemisega;

olemas on ka varasemad kogemused mõju hindamisel.

7 Realistlikkus - hinnad vastavad turuhindadele, eelarve on kooskõlas tegevuste mahu ja kestusega. Põhjendatus - igale kulureale on lisatud selgitus, miks see on vajalik ja

kuidas see aitab eesmärke saavutada. Seotus tegevustega - kulud on otseselt seotud taotluses kirjeldatud tegevuste ja oodatavate tulemustega, mitte üldised või projekti jaoks

ebaolulised.

eesmärkidega ning kas on

kirjeldatud sobivad mõõdikud ja hindamistegevused

tulemuste ning mõju jälgimiseks.

2,5 – Tegevuskavas on defineeritud mõõdikud ja tulemuste hindamise tegevused osade eesmärkide ja

tegevuste osas, kuid mõju hindamise plaan ei ole terviklik või mõõdikud on osaliselt ebaselged või raskesti mõõdetavad. Mõju hindamine tööandjate ja töötajate tasandil on olemas, kuid vajaks täiendavat põhjendust või süsteemsust. Pakutud on sobivaid meetodeid (nt küsitlused, intervjuud),

kuid seos eesmärkidega jääb nõrgaks.

0 – Tulemuste ja mõju mõõtmise tegevused puuduvad või on esitatud ainult üldsõnalised viited ilma konkreetsete mõõdikute ja hindamise kirjelduseta. Mõju mõõdetavuse ja tulemuste hindamise seos tegevuste ja eesmärkidega on ebaselge või puudub.

Eelarve otstarbekus ja põhjendatus - 10 punkti

Taotluse kulude põhjendatus, sh seotus eesmärkidega 7-

hinnatakse, kas eelarve on läbipaistev, kulud on

realistlikud ja põhjendatud ning otseselt seotud taotluses

kirjeldatud tegevuste ja eesmärkidega ning

kavandatud tõhusalt, säästlikult.

10 10 – Eelarve on selge, detailselt lahti kirjutatud ja realistlik. Kõik kulud on põhjendatud ning otseselt seotud planeeritud tegevuste ja taotluses seatud eesmärkidega. Kulud on proportsionaalsed tegevuste sisulise ulatusega ning toetavad eesmärkide saavutamist tõhusalt ja säästlikult. Ressursikasutus on

läbimõeldud ja optimaalne. 5 – Eelarve on enamasti selge ja realistlik, kuid mõne kulu põhjendus või seos tegevuste ja

eesmärkidega ei ole täielikult veenev. Kulud on üldjoontes tegevuste ja eesmärkidega proportsioonis, kuid ressursikasutuses esineb mõningast ebatõhusust. 0 – Eelarve on ebaselge, läbipaistmatu või ebapiisavalt põhjendatud, kulude seos kavandatud

tegevuste ja eesmärkidega on puudulik või raskesti mõistetav. Ressursijaotus ei ole loogiline ega toeta eesmärkide saavutamist.

Projektijuhi kompetentsus ja rollide jaotus - 10 punkti

Projektijuhi kogemus

haridusvaldkonna projektide juhtimisel - hinnatakse projektijuhi

juhtimiskogemuse pikkust, sisulist

5 5 – Projektijuhil on vähemalt kolmeaastane kogemus haridusvaldkonna projektide juhtimisel,

sealhulgas mitme projektiga, kus ta on vastutanud projektide üldjuhtimise, meeskonna koordineerimise, eelarve ja tulemuste eest. 2,5 – Projektijuhil on ühe kuni kolmeaastane kogemus haridusvaldkonna projektide elluviimises, kuid

ta pole olnud projektides juhtival positsioonil. 0 – Projektijuhil puudub kogemus haridusvaldkonna projektide juhtimisel.

8 Sisemised riskid: seotud projektimeeskonna, ajakava, eelarve, tegevuste elluviimise või partnerite koostööga. Välised riskid: seotud nt sihtrühmade osalemise, õigusliku keskkonna, majandusolukorra, poliitiliste otsuste või avaliku arvamusega.

Maandamismeetmed: tegevused või plaanid, mis aitavad riski mõju vähendada, riski vältida, riski üle kanda (nt kindlustus, lepingud) või leevendada.

asjakohasust ja

juhtimisvastutuse ulatust.

Rollide jaotus meeskonnas - hinnatakse, kas rollid on

selgelt määratletud, põhjendatud ja toetavad

tegevuste elluviimist ja eesmärkide saavutamist.

5 5 – Rollid on selgelt ja detailselt kirjeldatud, iga liikme vastutus ja ülesanded on põhjendatud ning otseselt seotud tegevuste ja eesmärkide täitmisega. Rollijaotus on loogiline, väldib kattuvusi ja katmata valdkondi, tagades tegevuste kvaliteetse elluviimise.

2,5 – Rollid on kirjeldatud, kuid põhjendatus on osaline (nt mõnede rollide vajalikkus või vastutuse ulatus vajaks täpsustamist). Rollijaotus toetab tegevusi, kuid esineb mõningaid ebakõlasid, kattuvusi

või ebaselgust rollide ja vastutuse jaotuses. 0 – Rollid on ebaselged või ebapiisavalt kirjeldatud, põhjendused puuduvad või on ebamäärased . Meeskond pole eesmärkide saavutamiseks piisav. Rollijaotus ei toeta tegevuste loogilist ja tõhusat

elluviimist ning võib takistada eesmärkide saavutamist (nt rollid kattuvad või osa olulisi vastutusvaldkondi on katmata).

Riskide hindamine ja maandamine - 10 punkti

Riskide hindamise

põhjalikkus ja maandamismeetmete

sobivus8 - hinnatakse, kas projektis on analüüsitud võimalikke

riske ja kavandatud nende maandamiseks

sobivad tegevused ja tegevuste tõhusust, arvestades nii sisemisi

kui väliseid tegureid.

10 10 – Taotleja on põhjalikul hinnanud nii sisemisi kui ka väliseid riske, mis on asjakohased ja katavad

projekti rakendamise eri aspekte (nt sihtrühmade kaasamine, ajakava, partnerlus, rahastus, kvaliteet , meeskond). Iga riski puhul on selgelt kirjeldatud sobivad ja realistlikud tõhusad maandamismeetmed,

mis vähendavad riski mõju või tõenäosust. Riskide ja maandamise seos on loogiline ja läbimõeldud. 5 – Taotleja on kaardistanud olulise osa asjakohastest sisemistest ja välistest riskidest ja kavandanud maandamismeetmeid. Mõni oluline risk või maandamismeede võib olla üldsõnaliselt kirjeldatud ,

nõrgalt põhjendatud või vajada täiendavat täpsustust. Kokkuvõttes on riskihaldus piisav, kuid ei kata kõiki aspekte täielikult.

0 – Olulised riskid on jäänud kaardistamata või kirjeldatud riskid ei ole asjakohased projekti elluviimise seisukohast. Maandamismeetmed puuduvad, on ebasobivad või ebapiisavalt lahti kirjutatud. Riskide ja maandamise vaheline seos on ebaselge või puudub.

Maksimumpunktid

kokku

100 punkti

VII HINDAMISKOMISJONI KOOSSEIS JA TÖÖKORD

7.1. Taotlusi hindab 6-liikmeline hindamiskomisjon järgmises koosseisus:

7.1.1. täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna juhataja, kes on hindamiskomisjoni esimees;

7.1.2. täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik 7.1.3. täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna programmijuht; 7.1.4. kommunikatsiooniosakonna nõunik;

7.5.5. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras esindaja; 7.5.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

7.2. Hindamiskomisjon võib hindamisprotsessi kaasata vajadusel sõltumatuid eksperte. 7.3. Hindamiskomisjon vaatab taotlused läbi 4 nädala jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

7.4. Hindamiskomisjoni liikmed annavad taotlusele hindepunkte konkursi tingimuste ja korra punktis 6.2.2 nimetatud alakriteeriumide lõikes konsensuslikult.

7.5. Hindamiskomisjon tunnistab parimaks partnerluse taotlejaks kõrgeima punktisumma saanud partnerluse taotlus. Hindamiskomisjon võib kõik taotlused tagasi lükata, kui ühegi taotluse punktisumma ei ületa 50% maksimaalsest võimalikust punktisummast.

7.6. Konkursil parimaks tunnistatud taotlejaga astub Haridus- ja Teadusministeerium läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks, sealhulgas vajadusel eelarve täpsustamiseks. Taotluses

esitatud eelarve puuduste korral lepitakse läbirääkimiste käigus kokku eelarve muudatustes. 7.7. Taotluste hindamistulemused ja hindamiskomisjoni otsus konkursitulemuste kohta protokollitakse. Protokollile kirjutab alla hindamiskomisjoni esimees. Konkursi tulemuse

kinnitab kantsler. 7.8. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab taotlejaid konkursi tulemustest ja hindamiskomisjoni otsusest kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

7.9. Konkursi kohta saab lisateavet Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonnast (tel 735 0209), [email protected]

1

Lisa 2

KONKURSI TAOTLUSVORM

A. TEAVE PARTNERLUSE KOHTA

1. Partneri andmed

Taotleja nimi

(Äriregistri andmetel)

Registrikood

Postiaadress

Telefon

E-post

Koduleht

Esindusõigusliku isiku nimi

2. Partneri kontaktisiku andmed

Ees- ja perekonnanimi

Amet, roll

Telefon

E-post

3. Kirjeldada, kuidas organisatsiooni põhikirjaline tegevus on seotud tööandjate ja ettevõtete

või personalitöötajate koostöö edendamise ning huvide esindamisega ja toetab programmi

VÕTI eesmärkide täitmist

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

4. Kirjeldada liikmeskonda/võrgustikku ja selles suunas tehtavat võrgustiku arendustegevusi

(maksimaalselt 1000 tähemärki)

5. Kirjeldada organisatsiooni vähemalt viieaastast kogemust võrgustike ja koostööalgatuste

koordineerimisel ning juhtimisel (loetleda võrgustik(ud), tegevused, koostööalgatused ja

kaasatud osapooled).

(maksimaalselt 2000 tähemärki)

6. Kirjeldada organisatsiooni tegevuste mõju ühiskondlike hoiakute kujundamisele (vajadusel lisada tabelisse ridu ja tõendusmaterjalid lingina).

Tegevus 1

Tegevuse kirjeldus ja (regionaalne) ulatus (kuni 300 tähemärki)

2

Organisatsiooni roll tegevuses ja mõju mõõtmise tegevused (kuni 300 tähemärki)

7. Kirjeldada organisatsiooni võimekust tagada olulistes küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus

arvamuse avaldamiseks. (vajadusel lisada tabelisse tegevusi/ridu).

Teavitustegevused

Tegevuste kirjeldus sh sihtrühm, ulatus, teavituskanalid ja -viisid, organisatsiooni roll (kuni 500 tähemärki)

8. Kirjeldada organisatsiooni kogemust sotsiaal- ja haridusvaldkonna projektide elluviimisel

toetuse saaja või juhtpartnerina viimase viie aasta jooksul (vajadusel lisada tabelisse ridu ning tabeliosasid vastavalt partnerite arvule).

Projekt 1

Tegevuse kirjeldus sh eesmärk, sihtrühm, teavitustegevused, tulemused ja nende mõõdetavus (kuni 300 tähemärki)

Organisatsiooni roll projektis

Projekti eelarve eurodes ning organisatsiooni tegevuste eelarve projekti kogumaksumusest

3

B. PARTNERLUSE TEGEVUSKAVA JA EELARVE

1. Tegevuskava ja eelarve

Tegevused (vajadusel alategevused)

Aeg Tegevuse kirjeldus: sihtrühmad, sh kaasatavate ettevõtete tüübid, koostööpartnerid, tegevuste piirkonnad; kui kavandatakse koostööd teiste organisatsioonidega, siis need nimetada ja

kirjeldada rollid

Mõõdikud ja tegevused tulemuste mõõtmiseks

Maksumus ja arvutuskäik maksumuse kujunemise kohta)

Tegevus 1.

Tegevus 2. Tegevus 3.

… lisada ridu vastavalt vajadusel

Projektijuhtimine Üldkulu

Eelarve kokku

4

2. Projektijuhi kompetentsuse ja meeskonna rollide kirjeldus

Projektijuht

Ees- ja perekonnanimi

Projektijuhil peab olema vähemalt 3-aastane projektijuhtimise (v.a ehitus- ja infrastruktuuriprojektide ning IT projektid) kogemus ning kõrg- või rakenduskõrgharidus.

Haridus

Ülesannete kirjeldus VÕTI programmi tegevuste elluviimisel (partnerluses)

Hinnanguline koormus partnerluses (tundi/kuus)

Meeskonnaliikmed

Ees- ja perekonnanimi

Roll meeskonnas Haridus

Ülesannete kirjeldus VÕTI programmi tegevuste elluviimisel

Hinnanguline koormus partnerluses (tundi/kuus)

Lisada ridu vastavalt vajadusele

3. Kirjeldada tegevuste elluviimisega seonduvad riskid ja võimalused riskide ennetamiseks

või maandamiseks (vajadusel lisada tabelisse ridu).

Väliste riskide kirjeldus Riskide maandamisviisid

Sisemiste riskide kirjeldus Riskide maandamisviisid

5

C. TAOTLEJA KINNITUS

Käesolevaga kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged ning taotluse esitanud organisatsioon vastab kõikidele käesoleva konkursi tingimustes ja korras toodud nõuetele.

Organisatsiooni juhi nimi

Allkiri

Kuupäev