Haridus- ja teadusministri 16. 11.2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ muutmine

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevusele

„Kutsesüsteemi reform““

Toetuse andmise tingimused tegevusele

„Kutsesüsteemi reform“

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS20212027) alusel.

1 Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme

21.4.6.2, „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Kutsesüsteemi reform“

rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“

erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke

oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi,

paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal,

hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust”

saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis

elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel

järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9

nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid.

Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust panustades „Eesti 2035“

näitajatesse „Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „Tööjõus osalemise määr

(15-74 aastased), „Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning

„Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjoni tegevuste üldiseid valikukriteeriume ja –metoodikat.

1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

1.4.1. Toetuse andmise strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja

paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise,

prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber

kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad sünergiliseks tervikuks.

1.4.2. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja

koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste

digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS.

1.5. Mõisted

1.5.1. OsKuS on terviklik, ühtse juhtimismudeliga Oskuste ja Kutsete Süsteem, mis

hõlmab tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA, oskuste kirjeldamise,

hindamise ja tunnustamise ning kutsesüsteemi tegevusi ning on tegevuse

„Kutsesüsteemi reform“ nimetus.

1.5.2. OSKA on süsteemne ja regulaarne oskuste ja tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja

tagasisidestamise süsteem.

1.5.3. Oskus on õppimise ja harjutamise teel omandatud sihipärase tegevuse planeerimise

ja elluviimise võime.

1.5.4. Oskuste kirjeldus annab oskuste süsteemis ülevaate oskuste põhilistest tunnustest.

1.5.5. Oskusprofiil on isiku enesehinnangu alusel koondatud oskuste ja oskuste

kirjelduste kogum, mille eesmärk on saada informatsiooni oskuste komplekti

sobivusest erinevate ametitega ning leida puuduvad oskused.

1.5.6. Oskuste klassifikaator on oskuste süstematiseerimise alus, mille moodustavad

oskuste põhirühmad, oskusvaldkonnad ja oskuskategooriad. Klassifikaatoris on

oskused kirjeldatud võimalikult ülekantavalt majandus- ja tegevusalade üleselt.

1.5.7. Oskuste kataloog koosneb kontekstualiseeritud oskustest ja nende seostest

ametitega. Kataloogis kirjeldatakse oskusi spetsiifilisemalt, detailsemalt,

konkreetsemasse rakenduskonteksti asetatult.

1.5.8. Oskuste (digi)register sisaldab kõikide tööelus kasutatavate oskuste nimetusi koos

kirjeldusega. Oskused on registris jaotatud kahele tasandile: oskuste klassifikaator

ning oskuste kataloog.

1.5.9. Koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt

moodustatud kogu, mille põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse

määratlemise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade

vajaduste vahel, sh ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh

täienduskoolituse) optimaalne sidustamine ning tööturu alase strateegilise

teavitustöö korraldamine ühiskonnas.

2. Toetatavad tegevused

Käskkirja alusel viiakse ellu järgmised tegevused:

2.1. OSKA

Tegevus hõlmab endas OSKA metoodika arendamist (sh prognooside arendamine

piirkonnapõhisteks), valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimist,

uuringutulemuste levitamist ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute

elluviimise seiret.

2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine

2.2.1. Kutsesüsteemi reformi ettevalmistamine ja rakendamine sh olukorra analüüsimine,

sihtrühmade kaasamine, avalikkuse teavitamine, õigusliku raamistiku uuendamine

OsKuS väljatöötamiseks ja rakendumiseks, rakendumise analüüsimine;

2.2.2. oskuste kirjeldamine hõlmab oskuste uutel alustel süsteemselt kirjeldamise

metoodika väljatöötamist, sealhulgas asjakohaste oskuste (digi)registris

kirjeldamist ja oskusprofiilide koostamise aluspõhimõtete kujundamist seostatult

kutsesüsteemiga;

2.2.3. uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja

mõjusalt toimiva mudeli välja töötamine ning rakendamise ettevalmistamine

(sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas

süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks

kasutada olevatest tööriistadest);

2.2.4. OsKuS rakendamise ettevalmistamine hõlmab laiema üldsuse teavitamist loodud

OsKuS kontseptsioonist ja toimimisest.

2.3. OsKuS digiarendused

2.3.1. Tegevus hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste,

registrite ja võimekuse loomist (sealhulgas oskuste registri infosüsteem,

oskusteenuste ja -analüüsi keskkond, töömaailma kutse andmise halduskeskkond,

oskuste vastavushindamise keskkond, suurandmete kaeve ja analüüsi võimekus,

OSKA andmete visualiseerimine ja tulemuste avalikustamine veebis).

Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada tööandjad,

õppeasutused ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse

vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega

riigiabiga.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Tabel 1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise seireks kasutatavad

näitajad:

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase

2021

Vahesiht

tase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitajad

Väljund

näitaja

Loodud

tervikliku

kutsesüsteemi

infosüsteem

0 0 1 Tervikliku oskuste

ja kutsesüsteemi

OsKuS infosüsteem

koosneb oskuste

kirjeldamise, oskuste

teenuste ja oskuste

analüüsi

digikeskkondadest.

Digikeskkonnad on

koostöös toimivad

2029. aastaks.

Tervikliku

infosüsteemi

kasutajate arv

saavutab vähemalt

punktis 2.3.1. toodud

indikaatori taseme

ning süsteemi

toimivust hinnatakse

2029.a. partneri

tellitud analüüsiga.

TAT

spetsiifilised

näitajad

2.1. TAT

spetsiifiline

näitaja

Koostatud uuringud

(arv)

0 12+1 40+3 Tööjõu ja oskuste vajaduse

üldprognoos (kokku 3 tk) (mh tööjõuvajaduse muutused, hõive

arengudünaamika, oskuste kasutamine jne). Valdkondlikud oskuste vajaduse prognoosid

5-

10 a vaates ning

vajadusel

läbiviidavad

temaatilised

uuringud (kokku 40

tk).

2.2.1. TAT

spetsiifiline

näitaja

Koostatud analüüsid (arv)

0 1 2 Kutsesüsteemi

arenduseks ning

õigusraamistiku

muutmiseks

analüüsitakse

süsteemi toimimist,

parimaid

praktikaid ning

partnerite

ettepanekuid.

Analüüside

tulemustega ja

partnerite

ettepanekutega on

arvestatud

kutsesüsteemi

arenduses.

Õigusaktide

jõustumise järel

analüüsitakse

süsteemi

rakendumist, st

reformi tulemust.

2.2.2. TAT

spetsiifiline

näitaja

Koostatud

oskuskirjeldused (arv)

0

4000 8000 OsKus

infosüsteemis

kirjeldatud

unikaaalsed oskused

2.2.3. TAT

spetsiifiline

näitaja

Koostatud

videoja digiõppe

materjalid (arv)

0 37 100 OsKus infosüsteemi

sihtgruppidele

mõeldud erineva

pikkusega video- ja

digimaterjalid

2.3.1. TAT

spetsiifiline

näitaja

Kutsesüsteemi infosüsteemi unikaalsete

veebikasutajate arv

aastas

0 95 000 150 000 Vahetulemusena

hinnatakse

alamsüsteemide

(OSKA,

kutsesüsteem, oskuste

süsteem) kasutajate

arvu summeerituna.

Unikaalseid

kasutajaid

loendatakse Google

Analyticsiga siseneja

ID-sid.

Tegevuse 2.3.1., mis hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste,

registrite ja võimekuse loomist, elluviimisel teeb elluviija koostööd Haridus- ja

Teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonnaga.

3. Tulemused

Tegevuste tulemusena on loodud ja toimib terviklik oskuste ja kutsesüsteem OsKuS: • on rakendunud parendatud metoodikal põhinev tööjõu ja oskuste vajaduse seire-,

prognoosi- ja tagasisidesüsteem OSKA, mis võimaldab tulemusi laiemalt kasutada

tuginedes muuhulgas oskuste ja piirkonna põhisele lähenemisele;

• on loodud uuenduslik oskuste süsteem, st oskuste kirjeldamise ja hindamise süsteem koos

digitaalsete oskuste teenuste lahendustega, oskuste hindamise ja tunnustamise

põhimõtetega, õppe ja koolitusteenuste sidumise võimalustega;

• OSKA süsteem ja uus oskussüsteem on juhtimis- ja koostöömudelites ning

infosüsteemides lõimitud üksteist toetavaks tervikuks ehk OsKuS süsteemiks, mis toetaks

eri sihtrühmade individuaalset oskuste arendamist ja karjääri haldamist ja oleks osa

elukestvast õppest.

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partner

5.1. Elluviija on Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi ka elluviija). Rakendusasutus sõlmib

tegevuse rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus täpsustatakse

rakendamisega seotud õigused ja kohustused.

5.2. Partner on Haridus- ja Teadusministeerium, kes viib ellu tegevust 2.2.1., mille tulemusel

on uuendatud õiguslik raamistik tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS

rakendamiseks, viidud läbi vajalikud analüüsid, sihtrühmad kaasatud, avalikkust

teavitatud, reformi rakendumist analüüsitud.

6. Sihtrühm

6.1. Sihtrühm on tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega

inimesed, täiskasvanud õppijad, haridus- ja koolitusasutused, õpetajad ja koolitajad,

kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid.

7. Abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2022 kuni 31.08.2029.

8. Eelarve ja toetuse määr

Tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ kogueelarve aastateks 2022-2029 on 17 531 427 eurot, mida

rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 70% ja maksimaalne summa 12 271 999 eurot ja

sellele lisandub riiklik kaasfinantseering 30% summas 5 259 428 eurot.

Toetuse andmise tingimustega kehtestatakse tegevuste detailne eelarve 2029.a. 31. augustini,

kogusummas 17 531 427 eurot.

Tabel 2 Kutsesüsteemi reformi eelarve ja tulemused tegevuste lõikes:

Tegevused Eelarve

2.1. OSKA 6.419.300

Otsene personalikulu 5.462.200

Muud kulud 957.100

2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 4.744.410

2.2.1.

Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine

197.300

2.2.2. Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja

tunnustamine, OsKuS rakendamise

ettevalmistamine

4.547.110 2.2.3.

2.2.4.

Otsene personalikulu 3.690.900

Muud kulud 856.210

2.3. OsKuS digiarendused 4.684.830

Otsene personalikulu 464.500

Muud kulud 4.220.330

3. Horisontaalne kulu kokku 1.682.887

Otsene personalikulu 208.910

Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 1.473.977

EELARVE 2022-2029 KOKKU 17.531.427

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud:

9.2.1.otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;

9.2.3. muud kulud:

9.2.3.1. välislähetuste kulu;

9.2.3.2. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste kulu;

9.2.3.3. juhendite, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide ning

veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja

avalikustamise kulu;

9.2.3.4.konverentside, seminaride, koosolekute, koolituste kulu sh neljale

peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue)

ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;

9.2.3.5. tõlkekulud, trükiste väljaandmine (sh kirjutustõlge, kirjeldustõlge,

viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine);

9.2.3.6. digilahenduste, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning

infosüsteemide ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise,

majutuse ja hooldusega seotud kulu.

9.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse

mitteabikõlblikeks kuludeks:

9.3.1. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel, projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või

projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise

või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel;

9.3.2. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa,

kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1

ja § 28 lõikele 3.

10.2. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid

mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning

lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud:

11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te)

tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta

1. detsembriks ning viima selle ellu;

11.1.2. esitama punktis 11.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie

tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks;

11.1.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa;

11.1.4. tegevusi ellu viima vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

11.1.5. esitama rakendusasutusele tegevuskava OsKuS rakendamiseks ettevalmistavate

tegevustega;

11.1.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1.

detsembriks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada

15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;

11.2. Partner (Haridus- ja Teadusministeerium) peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega

seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ning §-s 11

nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning registri kaudu registris kehtestatud

vormil ja tähtaegadeks aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31.

detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga).

Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu

toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale

infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna

arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“

sihi saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt

10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja

ühendmääruse §-dele 34−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

MINISTRI KÄSKKIRI

12.03.2026 nr 1.1-2/26/55

Haridus- ja teadusministri 16. novembri

2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevusele

„Kutsesüsteemi reform““ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 16. novembri 2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ lisa ja kehtestan selle uues

sõnastuses (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister