Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Kaitseministeerium

[email protected] 26.02.2026 nr 1-12/204-2

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse

(ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE)

Kultuuriministeerium toetab Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 16. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõus (825 SE) toodud lahendust, mille kohaselt

pakub kutsealustele ajateenistuses osalemiseks vajaliku eesti keele oskuse omandamiseks keeleõpet

Integratsiooni Sihtasutus.

Märgime, et meie hinnangul vajab eelnõu õigusselguse huvides täpsustamist. Alljärgnevalt toome välja

mõned tähelepanekud ja eelnõu ning seletuskirja vahelised ebakõlad.

1) Eelnõu § 1 punktiga 4 kaitseväeteenistuse seadusesse (KVTS) lisatava § 351 lõige 3 seab kutsealusele,

kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, kohustuse

läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul. Vastavalt kokkuleppele hakkab

keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Seletuskirjas on õigesti välja toodud, et kutsealustele on

plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, mis tähendab, et keelekursustele

registreerimine toimub ning õpe algab üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-

taseme kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti

keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud.

Seega toimuvad koolitused ja eksamid kindla graafiku alusel ning seadusega ettenähtud tähtajast

kinnipidamine ei sõltu alati isiku hoolsusest, vaid keeleõppe korraldusest. KVTSi lisatav regulatsioon aga

keeleõppe korraldusega ei arvesta. Seletuskirjas on pakutud lahendus, mille kohaselt koolitaja teavitab

viivitustest Kaitseressursside Ametit. Kultuuriministeeriumi hinnangul on oluline, et seadus välistaks

sunnimeetmed juhul, kui viivitus on tingitud keeleõppe või tasemeeksami korraldusest. Seetõttu palume

KVTSi lisatava regulatsiooni üle vaadata ja seda täpsustada. Lisaks märgime, et eelnõuga KVTSi lisatava

§ 351 lõige 3 ei täpsusta, millisest hetkest keeleõppe läbimise 1-aastane tähtaeg algab.

Juhime ka tähelepanu, et seletuskirja punktis 3 märgitakse järgmist: "Kui kutsealune avaldab, et tema eesti

keele oskus ei pruugi sisuliselt vastata B1-tasemele, siis KRA annab kutsealusele juhiseid, kuidas oma

keeleoskust aasta jooksul parandada." Kultuuriministeeriumi hinnangul jääb selgusetuks, mis on selle

juhendamise tegelik mõju ja kas selle põhjal võib ajateenistusse kutsumist edasi lükata. Eelnõu § 1 punktiga

4 KVTSi lisatava § 351 lõike 1 kohaselt tuvastatakse kutsealuse eesti keele keeleoskustase andmekogudes

olevatele ametlikele andmetele tuginedes, eelnõus puudub regulatsioon, mis võimaldaks keeleoskuse

hindamisel aluseks võtta kutsealuse isikliku hinnangu. On oht, et inimese arvamus oma keeleoskuse kohta

muutub olulisemaks kui ametlikud andmed registris, mis aga ei sobi eelnõu üldise põhimõttega kokku.

2) Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse õiguslik alus kutsealusele keeleoskuse tasemeeksami soorituse või

keelekursusel osalemise eest ühekordse hüvitise maksmiseks. Seletuskirjas märgitakse, et sarnane hüvitise

maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning

kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Seletuskirja kohaselt on hüvitise eesmärgiks hüvitada

tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemisega kaasnevad toidu- ja sõidukulud, kuivõrd nendel

kohustuslikel toimingutel osalemine võib toimuda kutsealuse elukohast teises paikkonnas või toimingu

sooritamine on ajakulukas, mistõttu tuleb isikul oma raha eest tagada toitlustus.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KVTS § 36 lõikes 2 valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormi ning nähakse ette, et minister kehtestab mh kutsealusele keeleoskuse hindamisel

tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused

ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra. (Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatakse siinjuures ekslikult

KVTS § 36 lõike 3 muutmisele.)

Meie hinnangul ei ole eelnõu § 1 punktiga 5 lisatav hüvitise maksmise õiguslik alus ja eelnõu § 1 punktiga

6 tehtava muudatusega ministrile antav volitusnorm omavahel kooskõlas. KVTS § 36 lõike 1 kohaselt

makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel,

terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 KVTSi § 36 lisatav lõige 11 aga ei näe ette hüvitise maksmist sõidu- ja toidukulude

katmiseks. Märgime ka, et Kultuuriministeeriumiga ei ole kokku lepitud tasemeeksami sooritamise või

keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitise tasumist, kuid eeldame, et vastavad kulud

kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest, kuivõrd valdkonna eest vastutavaks ministriks on kõnealusel juhul

kaitseminister.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 KVTS §-s 36 tehtavad muudatused üle vaadata

ja regulatsiooni ning seletuskirja täpsustada.

3) Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 ning nähakse ette, et kutsealusele, kes on osalenud

keeleõppes, tehakse ajateenistusse kutsumise otsus teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumist. Meie

hinnangul on „osalenud keeleõppes“ ebamäärane – pole üheselt selge, kas piisab registreerumisest või on

vajalik kursuse läbimine. Soovitame erandi tingimused siduda selgemalt KVTS § 35¹ alusel toimuva

keeleõppe kohustuse täitmisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kristi Lillemägi 5770 5150

Kristi [email protected]

Artjom Tepljuk 628 2266

[email protected]

Epp Hannus 628 2231

[email protected]

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Kaitseministeerium

[email protected] 26.02.2026 nr 1-12/204-2

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse

(ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE)

Kultuuriministeerium toetab Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 16. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõus (825 SE) toodud lahendust, mille kohaselt

pakub kutsealustele ajateenistuses osalemiseks vajaliku eesti keele oskuse omandamiseks keeleõpet

Integratsiooni Sihtasutus.

Märgime, et meie hinnangul vajab eelnõu õigusselguse huvides täpsustamist. Alljärgnevalt toome välja

mõned tähelepanekud ja eelnõu ning seletuskirja vahelised ebakõlad.

1) Eelnõu § 1 punktiga 4 kaitseväeteenistuse seadusesse (KVTS) lisatava § 351 lõige 3 seab kutsealusele,

kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, kohustuse

läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul. Vastavalt kokkuleppele hakkab

keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Seletuskirjas on õigesti välja toodud, et kutsealustele on

plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, mis tähendab, et keelekursustele

registreerimine toimub ning õpe algab üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-

taseme kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti

keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud.

Seega toimuvad koolitused ja eksamid kindla graafiku alusel ning seadusega ettenähtud tähtajast

kinnipidamine ei sõltu alati isiku hoolsusest, vaid keeleõppe korraldusest. KVTSi lisatav regulatsioon aga

keeleõppe korraldusega ei arvesta. Seletuskirjas on pakutud lahendus, mille kohaselt koolitaja teavitab

viivitustest Kaitseressursside Ametit. Kultuuriministeeriumi hinnangul on oluline, et seadus välistaks

sunnimeetmed juhul, kui viivitus on tingitud keeleõppe või tasemeeksami korraldusest. Seetõttu palume

KVTSi lisatava regulatsiooni üle vaadata ja seda täpsustada. Lisaks märgime, et eelnõuga KVTSi lisatava

§ 351 lõige 3 ei täpsusta, millisest hetkest keeleõppe läbimise 1-aastane tähtaeg algab.

Juhime ka tähelepanu, et seletuskirja punktis 3 märgitakse järgmist: "Kui kutsealune avaldab, et tema eesti

keele oskus ei pruugi sisuliselt vastata B1-tasemele, siis KRA annab kutsealusele juhiseid, kuidas oma

keeleoskust aasta jooksul parandada." Kultuuriministeeriumi hinnangul jääb selgusetuks, mis on selle

juhendamise tegelik mõju ja kas selle põhjal võib ajateenistusse kutsumist edasi lükata. Eelnõu § 1 punktiga

4 KVTSi lisatava § 351 lõike 1 kohaselt tuvastatakse kutsealuse eesti keele keeleoskustase andmekogudes

olevatele ametlikele andmetele tuginedes, eelnõus puudub regulatsioon, mis võimaldaks keeleoskuse

hindamisel aluseks võtta kutsealuse isikliku hinnangu. On oht, et inimese arvamus oma keeleoskuse kohta

muutub olulisemaks kui ametlikud andmed registris, mis aga ei sobi eelnõu üldise põhimõttega kokku.

2) Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse õiguslik alus kutsealusele keeleoskuse tasemeeksami soorituse või

keelekursusel osalemise eest ühekordse hüvitise maksmiseks. Seletuskirjas märgitakse, et sarnane hüvitise

maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning

kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Seletuskirja kohaselt on hüvitise eesmärgiks hüvitada

tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemisega kaasnevad toidu- ja sõidukulud, kuivõrd nendel

kohustuslikel toimingutel osalemine võib toimuda kutsealuse elukohast teises paikkonnas või toimingu

sooritamine on ajakulukas, mistõttu tuleb isikul oma raha eest tagada toitlustus.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KVTS § 36 lõikes 2 valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormi ning nähakse ette, et minister kehtestab mh kutsealusele keeleoskuse hindamisel

tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused

ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra. (Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatakse siinjuures ekslikult

KVTS § 36 lõike 3 muutmisele.)

Meie hinnangul ei ole eelnõu § 1 punktiga 5 lisatav hüvitise maksmise õiguslik alus ja eelnõu § 1 punktiga

6 tehtava muudatusega ministrile antav volitusnorm omavahel kooskõlas. KVTS § 36 lõike 1 kohaselt

makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel,

terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 KVTSi § 36 lisatav lõige 11 aga ei näe ette hüvitise maksmist sõidu- ja toidukulude

katmiseks. Märgime ka, et Kultuuriministeeriumiga ei ole kokku lepitud tasemeeksami sooritamise või

keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitise tasumist, kuid eeldame, et vastavad kulud

kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest, kuivõrd valdkonna eest vastutavaks ministriks on kõnealusel juhul

kaitseminister.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 KVTS §-s 36 tehtavad muudatused üle vaadata

ja regulatsiooni ning seletuskirja täpsustada.

3) Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 ning nähakse ette, et kutsealusele, kes on osalenud

keeleõppes, tehakse ajateenistusse kutsumise otsus teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumist. Meie

hinnangul on „osalenud keeleõppes“ ebamäärane – pole üheselt selge, kas piisab registreerumisest või on

vajalik kursuse läbimine. Soovitame erandi tingimused siduda selgemalt KVTS § 35¹ alusel toimuva

keeleõppe kohustuse täitmisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kristi Lillemägi 5770 5150

Kristi [email protected]

Artjom Tepljuk 628 2266

[email protected]

Epp Hannus 628 2231

[email protected]

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikogu riigikaitsekomisjon Teie: [Saatja reg.kpv] nr RIIGIKOGU/26- 0230/-2T

Lossi plats 1a Meie: 13.03.2026 nr 5-1/26/4-6

[email protected]

Vabariigi Valitsuse otsus kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) kohta

Riigikogu riigikaitsekomisjon on algatanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse

(ajateenistuse keelenõue) eelnõu 825 SE (edaspidi eelnõu), mille eesmärgiks on kehtestada

ajateenistusse asuvale kutsealusele B1-taseme eesti keele oskuse nõue, et minimeerida

keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi ning tagada ajateenijate parem

ettevalmistus tulevasteks võimalikeks lahinguteks ning seeläbi tõhusam riigi sõjaline kaitsmine.

Eelnõu osas on Riigikantselei palunud kaitseministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus

Riigikogu riigikaitsekomisjonile vastavalt valitsuse 12.03.2026. a istungil otsustatule.

Vabariigi Valitsus otsustas oma 12.03.2026. a istungil:

1. Toetada Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu. Esitada riigikaitsekomisjonile

Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekud

eelnõu kohta.

2. Kaitseministril teha Vabariigi Valitsuse arvamus viivitamata teatavaks Riigikogu

riigikaitsekomisjonile.

Kaitseministeerium toetab eelnõu, millega sätestatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele

oskuse nõue. Samuti toetame asjakohasel juhul kutsealusele tasemeeksami sooritamise ja

keelekursusel osalemise kohustuse panemist. Võttes arvesse Haridus- ja Teadusministeeriumi

ning Kultuuriministeeriumi arvamusi, mis on esitatud käesoleva kirja lisas, esitame eelnõus

toodud eesmärkide saavutamiseks täpsustavad muudatusettepanekud:

1. Eelnõu § 1 punktiga 4 kaitseväeteenistuse seadusesse (KVTS) lisatava § 351 lõige 3 seab

kutsealusele, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit

nõutaval tasemel, kohustuse läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta

jooksul. Vastavalt kokkuleppele hakkab keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus.

Seletuskirjas on selgitatud, et kutsealustele on plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva

süsteemi raames, mis tähendab, et keelekursustele registreerimine toimub ning õpe algab

üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-taseme kursus mahus 250

akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti keele A2-tasemel

kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Seega toimuvad koolitused ja eksamid kindla graafiku alusel ning seadusega ettenähtud

tähtajast kinnipidamine ei sõltu alati isiku hoolsusest, vaid keeleõppe korraldusest. Kuivõrd

eelnõu ei täpsusta, millisest hetkest keeleõppe läbimise 1-aastane tähtaeg algab, siis teeme

ettepaneku täiendada eelnõukohast KVTS § 351 lõiget 3 tingimusega, millest arvates

hakkab kulgema 1-aastane tähtpäev kohustusliku keeleõppe läbimiseks järgmises

sõnastuses:

„(3) Kutsealusel, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit

nõutaval tasemel, tuleb läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul

keeleõppesse suunamise otsuses märgitud tähtpäevast arvates.“.

2. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KVTS § 36 lõikes 2 valdkonna eest vastutavale ministrile

antud volitusnormi ning nähakse ette, et minister kehtestab mh kutsealusele keeleoskuse

hindamisel tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu

hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra. KVTS § 36 lõike 1 kohaselt

makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul

läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja

toidukulu katteks hüvitist. Eelnõu § 1 punktiga 5 KVTSi § 36 lisatav lõige 11 aga ei näe ette

hüvitise maksmist sõidu- ja toidukulude katmiseks. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku

muuta eelnõukohane KVTS § 36 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või

kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu ning keeleoskuse hindamisel

tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemise hüvitamise tingimused ja ulatuse ning

hüvitise maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

3. Eelnõukohane KVTS § 37 lõige 11 seab tingimuse, et ajateenistusse kutsutava isiku eesti

keele oskus peab vastama B1-tasemele, mis võib ekslikult viia seisukohani, mille korral näiteks

C1-tasemel eesti keelt valdav kutsealune ei vasta ajateenistusse kutsumise tingimustele.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada eelnõukohane KVTS § 37 lõige 11

järgmiselt:

„(11) Ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama vähemalt B1-tasemele.“.

4. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 punktiga 3 ning nähakse ette, et

kutsealusele, kes on osalenud keeleõppes, tehakse ajateenistusse kutsumise otsus teatavaks 30

päeva enne ajateenistusse asumist. Sätte sõnastus „osalenud keeleõppes“ on ebamäärane, sest

pole üheselt selge, kas piisab registreerumisest või on vajalik kursuse läbimine. Seetõttu tuleks

erandi tingimused siduda selgemalt KVTS § 35¹ alusel toimuva keeleõppe kohustuse

täitmisega. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõukohane KVTS § 37 lõike 5 punkt 3

järgmiselt:

„3) läbinud keeleõppe ning sooritanud tasemeeksami.“.

4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) paragrahvi 226 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „640“ arvuga „1280““. Kehtiv sunniraha ülemmäär pärineb ajast, mil riigi keskmine palk ja elatustase olid oluliselt

madalamad. Viimase 20 aasta jooksul on keskmine töötasu neljakordistunud, mistõttu on senise

määra mõju isikule kahanenud sedavõrd, et see ei täida enam oma peamist eesmärki –

motiveerida isikut täitma talle pandud kohustust.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Praktika kinnitab, et praegune madal ülemmäär ei ole piisav, et tagada kutsealuste ilmumine

terviseseisundi hindamisele või muudele kohustuslikele toimingutele. See toob kaasa korduvad

ettekirjutused, ajateenistusse kutsumise menetluse pikenemise ja ebaotstarbeka

halduskoormuse kasvu Kaitseressursside Ametile. Sunniraha määra tõstmine aitab tagada

kohustuste täitmise eelistatult juba esimese hoiatuse järel.

Sunniraha ei ole karistus, vaid vahend kohustuse täitmisele suunamiseks. 1280-eurone

ülemmäär on proportsioonis tänase majandusliku olukorraga ning annab haldusorganile piisava

kaalutlusruumi määrata sunniraha summas, mis on konkreetset isikut arvestades tegelikult

mõjus, kuid mitte ebamõistlikult koormav.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: HTM_muudatusettepanekud

KUM_muudatusettepanekud Liina Martinson [email protected]

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Riigikantselei

Teie: 18.02.2026 nr RIIGIKOGU/26- 0230 Meie: 27.02.2026 nr 8-3/26/1103-2

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu

(825 SE) kooskõlastamine

Esitasite Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega:

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KVTS § 37 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele.“; Teeme ettepaneku täiendada lõiget ning lisada, et kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama vähemalt B1-tasemele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 punktiga 3. Paragrahvis 37 on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib ajateenistusse kutsumise otsuse teha kutsealusele teatavaks

30 päeva enne ajateenistusse asumist. Muudatusega lisatakse erandite loetellu ka keeleõppes osalemine, kuna keeleõppes osalemine on võrreldav ajapikendusega ehk teatud tingimustel on

kutsealuse ajateenistusse asumise aeg lükkunud edasi, samas olles teadlik, et tal tuleb ajateenistusse asuda niipea, kui seadusest tulenevad tingimused ja nõuded on täidetud. Palume kaaluda seletuskirjas täpsustada tegelikku ajaraami, mille see täiendus kutsealuse jaoks

loob. Kui 30 päeva enne ajateenistusse asumist saadavale teatele eelneb vahetult tasemeeksamil osalemise periood, on tegelik ajateenistuseks valmistumise periood kutsealuse jaoks pikem ehk

tal on võimalik oma tegevusi pikemalt ette planeerida. Tasemeeksamitele registreerutakse hiljemalt nende toimumisele eelneva kuu 1. kuupäeval. Eksamitulemustest omakorda teavitatakse kutsealuseid 40 päeva jooksul. Seega on eksamil osalemist planeerival kutsealusel

kokku oluliselt pikem aeg, et ajateenistuse võimalikuks alguseks valmistuda.

Seletuskirjas on lause: "Kui kutsealune ei ilmu tasemeeksamile, siis saadetakse talle korduskutse." Siin tuleks täpsustada, kes saadab korduskutse. Arvestades, et eksamite ajakava on Harno

kodulehel kättesaadav, peaks korduskutse eest vastutama KRA (andmed mitteilmumise kohta saab andmevahetuse kaudu EISist).

Seletuskirjas on lause: "Tasemeeksami toimumise aja ja koha valikul lähtutakse HARNO poolt korraldatavate eksamite ajakavast. Eksami aeg ja koht teatatakse kutsealusele kirjalikult või e-

2 (2)

posti teel hiljemalt 14 päeva enne eksami toimumist ning kutsealusel tuleb end registreerida

teates ettenähtud ajal toimuvale keeleeksamile." Eksamite ajad ja kohad on Harno kodulehel kättesaadavad. Kõik registreerunud saavad Harnolt eksamikorralduse teate peale registreerumist. 14p enne eksamit ei ole enam võimalik

registreeruda; registreerimine lõppeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Kui siin on mõeldud, et kutsealune peab 14 päeva jooksul pärast teate saamist end järgmisele võimalikule eksamile

registreerima, siis tuleks see lause ümber sõnastada. Keelepoliitika eest vastutava ministeeriumina soovime olla kaasatud keeleõppes osalemise

tingimusi ja korda kehtestava Vabariigi Valitsuse määruse koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Pille Põiklik

735 0223 [email protected]

Margit Kiin 735 0199

[email protected]

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Riigikantselei

Teie: 18.02.2026 nr RIIGIKOGU/26- 0230 Meie: 27.02.2026 nr 8-3/26/1103-2

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu

(825 SE) kooskõlastamine

Esitasite Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega:

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KVTS § 37 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama B1-tasemele.“; Teeme ettepaneku täiendada lõiget ning lisada, et kutsutava isiku eesti keele oskus peab vastama vähemalt B1-tasemele.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 punktiga 3. Paragrahvis 37 on sätestatud erandid, millistel juhtudel võib ajateenistusse kutsumise otsuse teha kutsealusele teatavaks

30 päeva enne ajateenistusse asumist. Muudatusega lisatakse erandite loetellu ka keeleõppes osalemine, kuna keeleõppes osalemine on võrreldav ajapikendusega ehk teatud tingimustel on

kutsealuse ajateenistusse asumise aeg lükkunud edasi, samas olles teadlik, et tal tuleb ajateenistusse asuda niipea, kui seadusest tulenevad tingimused ja nõuded on täidetud. Palume kaaluda seletuskirjas täpsustada tegelikku ajaraami, mille see täiendus kutsealuse jaoks

loob. Kui 30 päeva enne ajateenistusse asumist saadavale teatele eelneb vahetult tasemeeksamil osalemise periood, on tegelik ajateenistuseks valmistumise periood kutsealuse jaoks pikem ehk

tal on võimalik oma tegevusi pikemalt ette planeerida. Tasemeeksamitele registreerutakse hiljemalt nende toimumisele eelneva kuu 1. kuupäeval. Eksamitulemustest omakorda teavitatakse kutsealuseid 40 päeva jooksul. Seega on eksamil osalemist planeerival kutsealusel

kokku oluliselt pikem aeg, et ajateenistuse võimalikuks alguseks valmistuda.

Seletuskirjas on lause: "Kui kutsealune ei ilmu tasemeeksamile, siis saadetakse talle korduskutse." Siin tuleks täpsustada, kes saadab korduskutse. Arvestades, et eksamite ajakava on Harno

kodulehel kättesaadav, peaks korduskutse eest vastutama KRA (andmed mitteilmumise kohta saab andmevahetuse kaudu EISist).

Seletuskirjas on lause: "Tasemeeksami toimumise aja ja koha valikul lähtutakse HARNO poolt korraldatavate eksamite ajakavast. Eksami aeg ja koht teatatakse kutsealusele kirjalikult või e-

2 (2)

posti teel hiljemalt 14 päeva enne eksami toimumist ning kutsealusel tuleb end registreerida

teates ettenähtud ajal toimuvale keeleeksamile." Eksamite ajad ja kohad on Harno kodulehel kättesaadavad. Kõik registreerunud saavad Harnolt eksamikorralduse teate peale registreerumist. 14p enne eksamit ei ole enam võimalik

registreeruda; registreerimine lõppeb eksamile eelneva kuu 1. kuupäeval. Kui siin on mõeldud, et kutsealune peab 14 päeva jooksul pärast teate saamist end järgmisele võimalikule eksamile

registreerima, siis tuleks see lause ümber sõnastada. Keelepoliitika eest vastutava ministeeriumina soovime olla kaasatud keeleõppes osalemise

tingimusi ja korda kehtestava Vabariigi Valitsuse määruse koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Pille Põiklik

735 0223 [email protected]

Margit Kiin 735 0199

[email protected]