Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneering algatamine ja KSH algatamata jätmine

1

O T S U S

Meriküla 4. märts 2026 nr 17

Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringu

algatamine

Harku Vallavalitsus esitab Harku Vallavolikogule ettepaneku algatada Vääna-Jõesuu rannaala

detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Vääna rand (katastritunnus 19801:011:0671),

Rannahoone tee 7 (katastritunnus 19801:011:0638), Rannahoone tee 9 (katastritunnus

19801:011:0668), osaliselt Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) ja osaliselt

Põhjametsa (katastritunnus 19801:001:4085) maaüksustel ning lähialal. Keila metskond 28

maaüksusel asub planeeritav ala Läänemere rannaalal väljaspool projekteeritavat kaitseobjekti

Loodusmetsade looduskaitseala, Rannasüdame teel (väljaspool väärielupaikade alasid) ja

Päästejaama teel (väljaspool vääriselupaikade alasid). Põhjametsa maaüksusel asub planeeritav ala

Läänemere rannaalal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Vääna-Jõesuu puhkeranna maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga täpsustada

rannaala teenindavate ehitiste ehitusõigust ning vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit

planeeritava rannahoone ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus

selgitatakse välja vajadus ärimaa juhtfunktsiooni säilitamiseks ja ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel. Vääna rand, Rannahoone tee 7, Rannahoone tee 9

ja Põhjametsa maaüksused on munitsipaalomandis. Keila metskond 28 maaüksus on riigiomandis.

Rannaala läbib rahvusvaheline matkarada E9. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 16,7 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas Läänemere ääres ja osaliselt

Vääna jõe ääres, umbes 950 m kaugusel 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ja Luige tee

ristumiskohast lääne suunas, piirnedes läänest Läänemerega, põhjast Männimetsa tee 5a

(katastritunnus 19801:011:0671) üldkasutatava maaga, idast Liivaluite tee 4 (katastritunnus

19801:011:0789) ja Männiranna (katastritunnus 19801:001:3895) maatulundusmaadega,

Liivaluite tee L1 (katastritunnus 19801:001:2504) ja Rannahoone tee (katastritunnus

19801:011:0654) transpordimaadega, Rannahoone tee L3 (katastritunnus 19801:001:4114)

segasihtotstarbega üldkasutatava maa ja transpordimaaga, Sisaliku (katastritunnus

19801:001:4100) segasihtotstarbega üldkasutatava maa ja veekogude maaga, kagust Päästejaama

tee 6 (katastritunnus 19801:011:0186) segasihtotstarbega ühiskondlike ehitise maa ja ärimaaga,

kagust ja lõunast Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) ja Põhjametsa

(katastritunnus 19801:001:4085) maatulundusmaaga, edelast Põhjaranna tee 27a (katastritunnus

19801:011:0924) elamumaaga, Rannasüdame tee edela poolt Rannasüdame tee 5 // Rannasüdame

(katastritunnus 19801:011:0894), Rannasüdame tee 3 (katastritunnus 19801:011:0501)

2

elamumaadega, Keila metskond 407 (katastritunnus 19801:001:3364) maatulundusmaaga,

Rannasüdame tee 1 (katastritunnus 19801:011:0949) ärimaaga, Rannaparkla (katastritunnus

19801:001:4421), Klooga maantee L125 (katastritunnus 19801:001:4422) ja Klooga kergliiklustee

L27 (katastritunnus 19801:001:4427) transpordimaadega.

Vääna rand maaüksus, suurusega 133516 m2, on 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega, millest

metsamaa moodustab 49843 m2 ja muu maa 83673 m2. Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel

kiirtoidu kiosk väliterrassiga (ehitisregistri kood 121440615) ehitisealuse pinnaga 42,2 m2. Lisaks

paiknevad maaüksusel randa teenindavad rajatised – riietuskabiinid, prügikastid, pingid,

mänguväljaku atraktsioonid, rannavõrkpalliväljak jms. Juurdepääs maaüksusele on Liivaluite

teelt.

Rannahoone tee 7 maaüksus, suurusega 1164 m2, on 100% tootmismaa sihtotstarbega, millest

metsamaa moodustab 1117 m2 ja muu maa 47 m2. Maaüksus on hoonestamata ja kõrghaljastatud.

Juurdepääs maaüksusele on Rannahoone teelt.

Rannahoone tee 9 maaüksus, suurusega 2502 m2, on 80% üldkasutatava maa ja 20% ärimaa

segasihtotstarbega, millest metsamaa moodustab 2296 m2 ja muu maa 206 m2. Maaüksus on

hoonestamata ja kõrghaljastatud. Juurdepääs maaüksusele on Rannahoone teelt.

Keila metskond 28 maaüksus, suurusega 614968 m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega,

millest looduslik rohumaa moodustab 3967 m2, metsamaa 484215 m2 ja muu maa 126786 m2.

Maaüksus on hoonestamata ja kõrghaljastatud. Maaüksusel paiknevad Rannasüdame tee ja

Päästejaama tee. Juurdepääs maaüksusele on Rannasüdame teelt.

Põhjametsa maaüksus, suurusega 4928 m2, on 80% üldkasutatava maa ja 20% transpordimaa

segasihtotstarbega, millest metsamaa moodustab 3251 m2 ja muu maa 1677 m2. Maaüksus on

hoonestamata ja kõrghaljastatud. Maaüksusel paikneb Põhjaranna tee. Juurdepääs maaüksusele on

Põhjaranna teelt.

Planeeritavale ala Vääna rand, Rannahoone tee 7 ja Rannahoone tee 9 maaüksustele on varasemalt

Harku Vallavolikogu 19. juuni 2003 otsusega nr 52 kehtestatud Vääna-Jõesuu puhkeranna

detailplaneering (osaühing arhitektibüroo Hoerdel töö nr 22206). Nimetatud detailplaneeringuga

on Vääna rand maaüksusele määratud üldkasutatava maa sihtotstarve ja kavandatud olemasoleva

supelranna alale randa teenindavad rajatised (kiosk, riietuskabiinid, prügikonteinerid, vetelpääste

valvepunkt). Rannahoone tee 7 maaüksusele on kavandatud tootmismaa sihtotstarve, millele on

määratud ehitusõigus puurkaevu pumbamaja püstitamiseks ehitisealuse pinnaga 30 m2.

Pumbamaja suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja 1 korrus.

Katusekallet määratud ei ole. Rajatav pumbajaam on planeeritud teenindama ranna hooneid ja

rajatisi ning lähiümbruses paiknevaid elamuid. Rannahoone tee 9 maaüksusele on kavandatud

ühiskondlike hoonete maa (80%) ja ärimaa (20%) segasihtotstarve, millele on määratud

ehitusõigus 4 hoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1500 m2. Hoonete suurimaks

lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 15 m ja kuni 2 korrust, millele lisandub

katusekorrus. Katusekallet määratud ei ole. Rannahoone tee 9 kinnistule on antud ehitusõigus

supelranda teenindavatele hoonetele (rannahoone, vetelpääste ruumid, WC-d – 35 kohta,

duširuumid, riietuskabiinid – 11 kabiini, võimalikud müügipunktid ranna esmatarbekaupade

vajaduseks jne). Detailplaneeringuga lahendati maaüksusele juurdepääs Liivaluite teelt ja

Rannahoone teelt.

Harku Vallavalitsuse 26. november 2019 korraldusega nr 630 määrati Rannahoone tee 9

maaüksusele 80% üldkasutatava maa ja 20% ärimaa segasihtotstarve.

3

Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldiste

kaitsevöönd, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni vöönd, sideehitiste kaitsevöönd, geodeetilise märgi

kaitsevöönd, lõheliste kudemis- ja elupaigad (Vääna jõgi), III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Vääna jõe alal Cottus gobio (võldas) ja Cobitis taenia (hink), Caprimulgus europaeus

(öösorr)), veekogu avalik kasutus (Vääna jõgi), Vääna jõe kallasrada, Vääna jõe veekaitsevöönd,

Vääna jõe ehituskeeluvöönd, Vääna jõe piiranguvöönd, Vääna jõe hoiuala, korduv üleujutusala

(Läänemere rand), Läänemere kallasrada, Läänemere veekaitsevöönd, Läänemere

ehituskeeluvöönd, Läänemere piiranguvöönd, kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt

Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitseala, projekteeritav Pakri hoiuala ja projekteeritav

Loodusmetsade looduskaitseala.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustikualal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise

eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine.

Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine,

tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja

vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele

üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku

alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku

aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik

kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-

alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on

vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Rohelise võrgustiku ruumilist

paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala hajaasustusalal, osaliselt supelranna maa, osaliselt ärimaa, osaliselt range ja

osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtotstarbega alal, osaliselt rohevõrgustiku tuumalal Vääna-

Jõesuu tuumala ja osaliselt rohevõrgustiku koridoris Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-

Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor. Üldplaneeringu kohaselt on Vääna-Jõesuu

rannaalale kavandatud perspektiivne lautrikoht Vääna jõe suublast kirde poole. Üldplaneeringuga

on määratud perspektiivne kergliiklustee Rannasüdame tee äärde.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks supelranna maal.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.14 on selgitatud, et supelranna maana on käesolevas

üldplaneeringus käsitletud supelrannad nõuetekohase teenindusega (vetelpääste, riietuskabiinid,

välikäimla, prügikastid). Vääna-Jõesuu supelrand omab tähtsust laiema piirkonna, sh Tallinna

mastaabis. Supelrannas tuleb välja arendada nõuetele vastav infrastruktuur. Supelrandades peab

veekvaliteet vastama kehtestatud nõuetele. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.14 on määratud

tingimused detailplaneeringu koostamiseks supelrandade maal, kus on märgitud järgmist:

- maa-alade juhtotstarve on supelrandade maa;

- maa-ala arendamisel tuleb lähtuda supelrandadele kehtivatest nõuetest;

- kõikidel avalikult kasutatavate veekogude ääres paiknevatele supluskohtadele peab olema

tagatud avalik juurdepääs.

4

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ärimaa

juhtfunktsiooniga aladel. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on selgitatud, et ärimaa all

mõeldakse käesolevas üldplaneeringus kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete

maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud

kastides toodud planeerimise reegleid.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku

haljasmaa osas märgitud järgmist:

- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel;

- leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik

kasutus, so põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja

loopealseid niitusid niidetakse;

- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning

kaitsealadega;

- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud, va tehniliste

kommunikatsioonide rajamine;

- leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse

põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2 seatud tingimustele (mida on

täpsustatud teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega);

- ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning

ratsionaalne;

- ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi

vallale (näiteks uute elamuühikute kavandamisel avalikest teedest ja trassidest kaugele võib vallal

tekkida ebamõistlik kulu teede ja tehnovõrkude hooldusele ning sotsiaalse teenuse pakkumisele).

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:

- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde

kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem

hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).

Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;

- üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni

25 % ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste

maa). Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega

kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete

tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone

ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;

- Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava

üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,

taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine)

ja/või haljasala ja parkmetsa maa;

5

- Hajaasustuses rohevõrgustiku rohekoridoris ehitisi (v.a tehnorajatised ja teed, mis ei sega

rohevõrgustiku toimimist ja olemasolevate talude abihooned) ehitada ei tohi. Erandeid sellest

nõudest võib teha ainult läbi detailplaneeringu koostamise.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.17 „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised

kasutuspõhimõtted“ on öeldud järgmist: Harku rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa

läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see

Sõrve, Vääna-Jõesuu, TürisaluVääna-Humala ja Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja

nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tuumalade kogupindalast peab säilima

vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema vähemalt

500-700 m. Kitsamalt on Vääna-Jõesuu tuumala funktsiooni ja kasutustingimuste osas märgitud

järgmist:

- ligikaudu 750ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik;

- tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik;

- tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest

tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana;

- tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates

metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade

varjevõimalusi.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2.17 „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised

kasutuspõhimõtted“ on kitsamalt rohevõrgustiku koridori Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-

Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor osas märgitud järgmist:

- piki rannikut kulgev roheline vöönd, mis kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega ja

toimib nii koridori kui tuumalana ning on mere ja maa vaheline servakooslus;

- koridori funktsiooni säilimiseks on oluline vältida ehitiste rajamist ranna piirangu- ja

ehituskeeluvööndisse;

- oluline on tagada, et eramaadel ei tarastataks ulatuslikke alasid risti rannajoonega.

- piirdeaed ei tohi ulatuda veekaitsevööndisse.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotised 2.18.1, 2.18.2 ja 2.18.3 määravad, et detailplaneeringu

koostamise kohustus on arendatavatel äri- ja tootmismaa juhtotstarbega maa-aladel, tuumalades,

rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel ning veekogude piiranguvööndites kõikide

arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.

Planeeringualal paikneb Rannasüdame tee ja Päästejaama tee, mis jäävad Keila metskond 28

katastriüksusele ning projekteeritavale Loodusmetsade looduskaitsealale. Sellest tulenevalt

rakendub looduskaitseseaduse § 8 lg 6, mille kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanek /.../, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks,

mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti

andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise

või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks

haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Samuti jäävad Rannasüdame

tee ja Päästejaama tee kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-Jõesuu metsa

maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta detailplaneeringuga

kavandatav tegevus metsade seisundit või kohaliku omavalitsuse kaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamist, sest Rannasüdame tee ja Päästejaama tee on olemasolevad teed, mida kasutavad

kohalikud elanikud juurdepääsuteena oma elamutele ja külastajad ligipääsuna Päästejaama tee 6

(katastritunnus 19801:011:0186) maaüksusel paiknevale kohvikule ja majutusele. Samuti on

mõlemad teed kasutuses jalakäijate kui ka sõiduautode poolt Vääna-Jõesuu ranna ja piirnevate

6

metsade külastamisel. Üldplaneeringuga (kehtestatud 2013. aastal) on määratud perspektiivne

kergliiklustee Rannasüdame tee äärde, millele antakse lahendus detailplaneeringu koostamise

käigus. Projekteeritava kaitseala piirkond on määratud 2024. aastal ja kohaliku omavalitsuse

kaitseala on loodud 2025. aastal. Seetõttu on projekteeritava ja olemasoleva kaitsealade piiride

määramisel lähtutud kehtestatud üldplaneeringust ning kaitse-eesmärkide seadmisel tuleb

arvestada või on arvestatud võimaliku mõjuga metsadele üldplaneeringu kohase kergliiklustee

rajamisel. Sellest tulenevalt täiendav mõju kergliiklustee kavandamisega puudub.

Detailplaneeringu realiseerumisel Rannasüdame tee ja Päästejaama tee kasutusintensiivsus

võrreldes praegusega oluliselt ei muutu, mistõttu mõju metsade ja kohaliku omavalitsuse kaitseala

seisundile puudub või ei ole oluline.

Planeeringualale ulatub projekteeritav Pakri hoiuala, mis piirneb rannajoonega.

Detailplaneeringuga ei kavandata rannajoonele ehitisi, mistõttu puudub mõju projekteeritavale

Parki hoiualale.

Range režiimiga haljasmaa juhtotstarve jääb peamiselt Vääna jõega piirnevale alale ja valdavalt

Rannahoone tee 7 maaüksusele. Vääna jõega piirnevale alale ei ole varasemalt kehtiva

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ega vajadust randa teenindavate rajatiste püstitamiseks.

Eelneva detailplaneeringuga on Liivaluite teega külgnevale alale, mis asub kehtiva üldplaneeringu

järgi range režiimiga haljasmaa piirialal, määratud vajadus WC-de ja duširuumide rajamiseks.

Varasemalt kehtiva detailplaneeringuga on Rannahoone tee 7 maaüksusele kavandatud

tootmismaa sihtotstarve, millele on määratud ehitusõigus puurkaevu pumbamaja püstitamiseks

ehitisealuse pinnaga 30 m2. Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut range

režiimiga haljasmaa juhtotstarbega alale hoonete püstitamiseks. Vajadus tehnilise

kommunikatsiooni (sh pumbamaja) rajamiseks range režiimiga haljasmaale selgub täpsemalt

detailplaneeringu koostamise käigus. Samuti ei tehta detailplaneeringuga ettepanekut ehitiste (v.a

tehnorajatised, teed ja supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised, mis ei sega rohevõrgustiku

toimimist) püstitamiseks leebe režiimiga haljasmaale rohevõrgustiku koridori (so Keila metskond

28 ja Põhjametsa maaüksuste rannaalale).

Vääna-Jõesuu rand on avalik rand, mida kohalikud inimesed ja Harjumaa elanikud kasutavad

suplushooajal igapäevaselt. 20. sajandi alguses hakkas rand muutuma populaarseks suvituskohaks.

Tallinna lähedus soodustas suvilate rajamist ja ranna kasutamist puhkealana. Nõukogude ajal rajati

ranna lähedale suvilakooperatiive ja ranna infrastruktuur paranes – tekkisid supluskohad, kioskid

ja puhkealad. 1990ndatel ja 2000ndatel investeeris kohalik omavalitsus ranna arendamisse –

paranesid ligipääsuteed, rajati parkimisalad, tualetid ja mänguväljakud. Tänapäeval on Vääna-

Jõesuu rand üks Harjumaa populaarseimaid randu, mida kasutavad ka lohesurfarid ja matkajad.

Seega on Vääna-Jõesuu rannaalal olnud ajalooline kasutus puhkealana, kus on asunud ja asuvad

ka tänapäeval randa teenindavad rajatised (kiosk, riietuskabiinid, prügikastid, pingid,

mänguväljaku atraktsioonid, rannavõrkpalliväljak jms). Rajatised on alates Nõukogude ajast

paiknenud rannaalal pidevalt, nende paigutus on hajus, mistõttu võib eeldada, et rohevõrgustiku

koridoris liikuvad linnud ja loomad on sellega harjunud ning see ei kujuta ohtu koridori funktsiooni

säilimisele.

Harku valla arengukavas 2025-2040 (vastu võetud Harku Vallavolikogu 31.10.2024 määrusega nr

12) on üheks sihiks elukeskkond. Eesmärgiks on seatud, et valla elukeskkond on eriilmeliste

paikkondadega inimesest lähtuv, atraktiivne, sidus ja mitmekesine. Harku vald koosneb

erinevatest paikkondadest, millest igaühel on oma unikaalne identiteet. Vallas luuakse ja

arendatakse parkide, mänguväljakute ja rekreatsioonialade võrgustikku, mis pakuvad erinevaid

vaba aja veetmise võimalusi, korrastatakse avaliku ruumi visuaalne identiteet. Üheks oluliseks

arendustegevuseks on seatud avatuse suurendamist merele ja teistele veekogudele, millega

tagatakse avaliku ruumi kujundamine esteetiliseks ja hästi ligipääsetavaks. Üheks tähtsamaks

7

investeeringuks on märgitud Vääna-Jõesuu rannaala väljaarendamist. Arengukava on dokument,

mis on sündinud kohalike elanike, kodanikuühenduste ja seltside, ettevõtjate ning vallajuhtide

koostöös, kus on paika pandud Harku valla järgmiste aastate peamised arengusuunad ning

põhimõtted. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on jälgida, et kõik vajalikud eesmärgid, mis on

arengukava koostamisel kõigi osapoolte poolt kokku lepitud, oleks võimalikult hästi ja kaasaja

vajadusi arvestavalt lahendatud.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu puhkeranna

maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine sooviga täpsustada rannaala teenindavate

ehitiste ehitusõigust ning vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit planeeritava

rannahoone ehitusõiguse määramiseks. Vajadus ärimaa juhtfunktsiooni säilitamiseks ja

ehituskeeluvööndi vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel selgub täpsemalt

detailplaneeringu koostamise käigus. Algatatava detailplaneeringuga ei muudeta rannaala

funktsiooni, vaid soovitakse see võtta kasutusse eesmärgipäraselt, väljakujunenud keskkonda ja

kaasaja nõudeid arvestavalt. Lisaks soovitakse detailplaneeringuga lahendada liikumisteed

kergliiklejatele nii rannaalal kui ka juurdepääsuteedel.

Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga on Rannahoone tee 9 maaüksusele määratud

ehitusõigus supelranda teenindavate hoonete (rannahoone, vetelpääste ruumid, WC-d jne)

püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1500 m2. Tänaseks päevaks on välja kujunenud

olukord, kus peamise liikumisteena randa kasutatakse Luige teed ja Liivaluite teed. Luige tee

ääres, Luige tee 9 maaüksusel, paikneb rannaala parkimisplats. Teise ligipääsuteena kasutatakse

Rannasüdame teed, mille ääres on samuti parkimisalad (Rannasüdame tee lõpus ja Rannaparkla

maaüksusel). Seega ei täida varasem detailplaneering, kus ligipääs perspektiivsele rannahoonele

kavandati mööda Rannahoone teed, oma eesmärki. Rannahoone püstitamine Rannahoone tee 9

maaüksusele oleks perspektiivitu, sest selle läheduses puuduvad vajalikud tehnovõrgud ja hoone

püstitamiseks kaasneks suure osa kõrghaljastuse likvideerimine, millel oleks eeldatavasti oluline

mõju looduskeskkonnale ja ranna kaitse eesmärkidele.

Avalik rannaala asub Vääna jõe suublast kirdes, Vääna rand maaüksusel, millele on ligipääs

Liivaluite teelt. Liivaluite tee lõppu on püstitatud randa teenindav kiosk, mis toimib ranna

sõlmpunktina ja mille tõttu on paljud külastajad oma liikumisharjumusi kujundanud. Harku

Vallavolikogu hinnangul on antud ala kõige perspektiivsem koht detailplaneeringuga kavandatava

rannahoone püstitamiseks. Kioski kõrval olev ala on hajusama kõrghaljastusega ala, ei paikne

Vääna jõe kaitsevööndites ning samuti asuvad ala lähedal elektritrass ja ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni trass. Rannahoone püstitamine antud alale kahjustab kõige vähem olemasolevat

looduskeskkonda ja ranna kaitse eesmärke. Mõju rohevõrgustiku koridorile antud alal on

eeldatavasti väike, sest tegemist on inimtegevuse poolt intensiivselt mõjutatud keskkonnaga, kus

asuvad rannakiosk, riietumiskabiinid, mänguväljak, rannavõrkpalli ala jms ehitised. Lisaks on

tegemist kohaga, kus inimesed pidevalt liiguvad, sest antud koht ühineb Liivaluite teel paikneva

jalgteega, mis tagab juurdepääsu rannaalale.

Rannasüdame tee lõpus, Keila metskond 28 ja Põhjametsa maaüksusel paiknevat rannaala

kasutavad lohesurfarid. Kuna antud piirkond on eraldatud avalikust rannast Vääna jõe suublaga,

siis on Harku Vallavolikogu hinnangul mõistlik planeerida maa-ala lohesurfarite jaoks ja

võimaldada ala kasutamist ka koerte rannaalana. See tagab selgete rannaala tsoonide

moodustamise, mis vähendab võimalikke erimeelsusi erinevate külastajate vahel.

Vääna rand katastriüksus asub Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ja osaliselt Vääna jõe kalda

ehituskeeluvööndis. Algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek Läänemere ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringuga kavandatava rannahoone krundi piires.

Vajadus Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel

8

selgub täpsemalt detailplaneeringu koostamise käigus. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 4

punkti 3 kohaselt ei laiene ranna ehituskeeluvöönd supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele.

Seega on rannahoone ehitusõiguse määramiseks vajalik algatada üldplaneeringut muutev

detailplaneering seoses vajadusega taotleda Läänemere (VEE3000000) ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist planeeritava rannahoone krundi ulatuses. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2

kohaselt esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud

detailplaneeringu.

Kokkuvõtvalt, detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ja määrata supelranna maa

juhtfunktsiooniga ala planeeritava rannahoone krundi piires ärimaa juhtotstarbega alaks.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike

punkti 1 ja 3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste

ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS §

10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,

sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja

planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 12 on määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse

põhimõtted. Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

- tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi

ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Vallavolikogu hinnangul on väga oluline korrastada Vääna-Jõesuu rannaala avalikku ruumi ja

muuta see kaasaegseks vaba aja veetmise kohaks. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks

tehnilisele infrastruktuurile ka puhkealasid, mille põhieesmärk on tõsta inimese füüsilist, vaimset

kui ka sotsiaalset heaolu. Rannaala pakub võimalusi lõõgastumiseks, liikumiseks, sotsiaalseks

suhtluseks ja looduse kogemiseks. Vallavolikogu hinnangul soodustab Vääna-Jõesuu rannaala

arendamine, rannahoone püstitamine, ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist ning

käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat looduskeskkonda.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Vallavolikogu hinnangul

arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega, kuna

koostatava detailplaneeringuga kavandatakse avalikust huvist lähtuvalt mitmekesisemad

puhkamisvõimalused, sh liikumis- ja sportimisvõimalused, ning luuakse kasutajasõbralik ja

turvaline elukeskkond. Rannahoone planeerimisega kujundatakse piirkond atraktiivseks

puhkekohaks, mis pakub külastajatele suplusrannaga seotud kaasaegseid teenuseid. Esteetilise

miljöö arenguks tagatakse Vääna-Jõesuu rannaalal looduskeskkonna säilimine võimalikult suures

ulatuses ning kavandatakse keskkonda arhitektuurselt sobituv hoone. Soovitatav on korraldada

9

rannahoonele arhitektuurivõistlus, et tagada olulisele ja tundlikule asukohale parim võimalik

lahendus.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna-Jõesuu külas

Vääna rand, Rannahoone tee 7, Rannahoone tee 9, osaliselt Keila metskond 28 ja osaliselt

Põhjametsa maaüksustel ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid. Lisaks on PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu ülesandeks ka vajalike

keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Vääna-Jõesuu külas Vääna rand, Rannahoone tee 7, Rannahoone tee

9, osaliselt Keila metskond 28 ja osaliselt Põhjametsa maaüksustel ning lähialal.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, §

142 lõike 1 punktist 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33

lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”

§ 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Vääna

rand (katastritunnus 19801:011:0671), Rannahoone tee 7 (katastritunnus 19801:011:0638),

Rannahoone tee 9 (katastritunnus 19801:011:0668), osaliselt Keila metskond 28

(katastritunnus 19801:001:4425) ja osaliselt Põhjametsa (katastritunnus 19801:001:4085)

maaüksustel ning lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt

kehtestatud Vääna-Jõesuu puhkeranna maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks

sooviga täpsustada rannaala teenindavate ehitiste ehitusõigust ning vähendada Läänemere

ranna ehituskeeluvööndit planeeritava rannahoone ehitusõiguse määramiseks.

Detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja vajadus ärimaa juhtfunktsiooni

säilitamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel. Vääna rand,

Rannahoone tee 7, Rannahoone tee 9 ja Põhjametsa maaüksused on munitsipaalomandis. Keila

metskond 28 maaüksus on riigiomandis. Rannaala läbib rahvusvaheline matkarada E9. Lisaks

on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega

varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 16,7 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ja määrata supelranna maa juhtfunktsiooniga

ala planeeritava rannahoone krundi piires ärimaa juhtotstarbega alaks.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on

leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja-

taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu

koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava lähtub järgnevast. Vallavolikogu poolt

detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering

esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu

algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt.

10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu algatamisel ei ole

täiendavate uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu

menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

planeeringuala maaüksustega piirnevate kinnisasjade omanikud, Päästeamet,

Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, Terviseamet, Transpordiamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala

kõikide olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud,

kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud

soovi olla selle koostamisse kaasatud.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

13. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Meriküla 04.märts 2026 nr 18]

Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu 04.märts.2026 otsusega nr 17 algatati Vääna-Jõesuu rannaala

detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused

varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu puhkeranna maaüksuse detailplaneeringu

ümberplaneerimiseks sooviga täpsustada rannaala teenindavate ehitiste ehitusõigust ning

vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit planeeritava rannahoone ehitusõiguse

määramiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja vajadus ärimaa

juhtfunktsiooni säilitamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel.

Vääna rand, Rannahoone tee 7, Rannahoone tee 9 ja Põhjametsa maaüksused on

munitsipaalomandis. Keila metskond 28 maaüksus on riigiomandis. Rannaala läbib

rahvusvaheline matkarada E9. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi

üldplaneering) ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb

planeeritav ala hajaasustusalal, osaliselt supelranna maa, osaliselt ärimaa, osaliselt range ja

osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtotstarbega alal, osaliselt rohevõrgustiku tuumalal Vääna-

Jõesuu tuumala ja osaliselt rohevõrgustiku koridoris Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-

Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor. Üldplaneeringu kohaselt on Vääna-Jõesuu

rannaalale kavandatud perspektiivne lautrikoht Vääna jõe suublast kirde poole. Üldplaneeringuga

on määratud perspektiivne kergliiklustee Rannasüdame tee äärde.

Vallavolikogu hinnangul on väga oluline korrastada Vääna-Jõesuu rannaala avalikku ruumi ja

muuta see kaasaegseks vaba aja veetmise kohaks. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks

tehnilisele infrastruktuurile ka puhkealasid, mille põhieesmärk on tõsta inimese füüsilist, vaimset

kui ka sotsiaalset heaolu. Rannaala pakub võimalusi lõõgastumiseks, liikumiseks, sotsiaalseks

suhtluseks ja looduse kogemiseks. Vallavolikogu hinnangul soodustab Vääna-Jõesuu rannaala

arendamine, sj rannahoone püstitamine, ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist ning

käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat looduskeskkonda.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Vallavolikogu hinnangul

2

arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega, kuna

koostatava detailplaneeringuga kavandatakse avalikust huvist lähtuvalt mitmekesisemad

puhkamisvõimalused, sh liikumis- ja sportimisvõimalused, ning luuakse kasutajasõbralik ja

turvaline elukeskkond. Rannahoone planeerimisega kujundatakse piirkond atraktiivseks

puhkekohaks, mis pakub külastajatele suplusrannaga seotud kaasaegseid teenuseid. Esteetilise

miljöö arenguks tagatakse Vääna-Jõesuu rannaalal looduskeskkonna säilimine võimalikult suures

ulatuses ning kavandatakse keskkonda arhitektuurselt sobituv hoone. Soovitatav on korraldada

rannahoonele arhitektuurivõistlus, et tagada olulisele ja tundlikule asukohale parim võimalik

lahendus.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma 14.01.2026 kirjaga nr 6-2/25/23759-2 seisukohale, et algatatava Vääna-

Jõesuu rannaala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas 14.01.2026 kirjaga nr 12-2/25/18572-2, Päästeamet teavitas

15.01.2026 kirjaga nr 7.2-3.1/7437-2, Terviseamet teavitas 15.01.2026 kirjaga nr 9.3-4/25/10092-

2, Politsei- ja Piirivalveamet teavitas 14.01.2026 kirjaga nr 2.1-3/47788-2 ja Transpordiamet

teavitas 12.01.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/21166-2, et antud asjas täiendavad ettepanekud puuduvad.

Muinsuskaitseamet ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei avaldanud seisukohta etteantud aja

jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille:

1) nimetus on “Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringu algatamine”;

2) eesmärk on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu puhkeranna

maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga täpsustada rannaala teenindavate

ehitiste ehitusõigust ning vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit planeeritava

3

rannahoone ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus selgitatakse välja

vajadus ärimaa juhtfunktsiooni säilitamiseks ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Rannahoone tee 9 maaüksusel. Vääna rand, Rannahoone tee 7, Rannahoone tee 9 ja

Põhjametsa maaüksused on munitsipaalomandis. Keila metskond 28 maaüksus on

riigiomandis. Rannaala läbib rahvusvaheline matkarada E9. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi dendroloogiline hindamine.

4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla,

Harjumaa.

6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

Lisa Harku Vallavolikogu 04.märts 2026

otsuse nr 18 „Vääna-Jõesuu rannaala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine” juurde

Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

Vääna-Jõesuu puhkeranna maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimiseks sooviga

täpsustada rannaala teenindavate ehitiste ehitusõigust ning vähendada Läänemere ranna

ehituskeeluvööndit planeeritava rannahoone ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu

koostamise käigus selgitatakse välja vajadus ärimaa juhtfunktsiooni säilitamiseks ja

ehituskeeluvööndi vähendamiseks Rannahoone tee 9 maaüksusel. Vääna rand, Rannahoone tee

7, Rannahoone tee 9 ja Põhjametsa maaüksused on munitsipaalomandis. Keila metskond 28

maaüksus on riigiomandis. Rannaala läbib rahvusvaheline matkarada E9. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 16,7 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas Läänemere ääres ja osaliselt

Vääna jõe ääres, umbes 950 m kaugusel 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ja Luige

tee ristumiskohast lääne suunas, piirnedes läänest Läänemerega, põhjast Männimetsa tee 5a

(katastritunnus 19801:011:0671) üldkasutatava maaga, idast Liivaluite tee 4 (katastritunnus

19801:011:0789) ja Männiranna (katastritunnus 19801:001:3895) maatulundusmaadega,

Liivaluite tee L1 (katastritunnus 19801:001:2504) ja Rannahoone tee (katastritunnus

19801:011:0654) transpordimaadega, Rannahoone tee L3 (katastritunnus 19801:001:4114)

segasihtotstarbega üldkasutatava maa ja transpordimaaga, Sisaliku (katastritunnus

19801:001:4100) segasihtotstarbega üldkasutatava maa ja veekogude maaga, kagust

Päästejaama tee 6 (katastritunnus 19801:011:0186) segasihtotstarbega ühiskondlike ehitise maa

ja ärimaaga, kagust ja lõunast Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) ja

Põhjametsa (katastritunnus 19801:001:4085) maatulundusmaaga, edelast Põhjaranna tee 27a

(katastritunnus 19801:011:0924) elamumaaga, Rannasüdame tee edela poolt Rannasüdame tee

5 // Rannasüdame (katastritunnus 19801:011:0894), Rannasüdame tee 3 (katastritunnus

19801:011:0501) elamumaadega, Keila metskond 407 (katastritunnus 19801:001:3364)

maatulundusmaaga, Rannasüdame tee 1 (katastritunnus 19801:011:0949) ärimaaga,

Rannaparkla (katastritunnus 19801:001:4421), Klooga maantee L125 (katastritunnus

19801:001:4422) ja Klooga kergliiklustee L27 (katastritunnus 19801:001:4427)

transpordimaadega.

Planeeringualal paikneb Rannasüdame tee ja Päästejaama tee, mis jäävad Keila metskond 28

katastriüksusele ning projekteeritavale Loodusmetsade looduskaitsealale. Sellest tulenevalt

rakendub looduskaitseseaduse § 8 lg 6, mille kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanek /.../, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti

andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada

haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti

kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Samuti jäävad

Rannasüdame tee ja Päästejaama tee kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti Vääna-

Jõesuu metsa maastikukaitsealale. Harku Vallavolikogu hinnangul ei halvenda või kahjusta

detailplaneeringuga kavandatav tegevus metsade seisundit või kohaliku omavalitsuse kaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamist, sest Rannasüdame tee ja Päästejaama tee on olemasolevad teed,

mida kasutavad kohalikud elanikud juurdepääsuteena oma elamutele ja külastajad ligipääsuna

Päästejaama tee 6 (katastritunnus 19801:011:0186) maaüksusel paiknevale kohvikule ja

majutusele. Samuti on mõlemad teed kasutuses jalakäijate kui ka sõiduautode poolt Vääna-

Jõesuu ranna ja piirnevate metsade külastamisel. Üldplaneeringuga (kehtestatud 2013. aastal)

on määratud perspektiivne kergliiklustee Rannasüdame tee äärde, millele antakse lahendus

detailplaneeringu koostamise käigus. Projekteeritava kaitseala piirkond on määratud ja

kohaliku omavalitsuse kaitseala on loodud 2025. aastal. Seetõttu on projekteeritava ja

olemasoleva kaitsealade piiride määramisel lähtutud kehtestatud üldplaneeringust ning kaitse-

eesmärkide seadmisel tuleb arvestada või on arvestatud võimaliku mõjuga metsadele

üldplaneeringu kohase kergliiklustee rajamisel. Sellest tulenevalt täiendav mõju

detailplaneeringuga kavandatavale kergliiklusteele puudub. Detailplaneeringu realiseerumisel

Rannasüdame tee ja Päästejaama tee kasutusintensiivsus võrreldes praegusega oluliselt ei

muutu, mistõttu mõju metsade ja kohaliku omavalitsuse kaitseala seisundile puudub või ei ole

oluline.

Vääna rand maaüksus, suurusega 133516 m2, on 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega,

millest metsamaa moodustab 49843 m2 ja muu maa 83673 m2. Ehitisregistri andmetel paikneb

maaüksusel kiirtoidu kiosk väliterrassiga (ehitisregistri kood 121440615) ehitisealuse pinnaga

42,2 m2. Lisaks paiknevad maaüksusel randa teenindavad rajatised – riietuskabiinid,

prügikastid, pingid, mänguväljaku atraktsioonid, rannavõrkpalliväljak jms. Juurdepääs

maaüksusele on Liivaluite teelt.

Rannahoone tee 7 maaüksus, suurusega 1164 m2, on 100% tootmismaa sihtotstarbega, millest

metsamaa moodustab 1117 m2 ja muu maa 47 m2. Maaüksus on hoonestamata ja

kõrghaljastatud. Juurdepääs maaüksusele on Rannahoone teelt.

Rannahoone tee 9 maaüksus, suurusega 2502 m2, on 80% üldkasutatava maa ja 20% ärimaa

segasihtotstarbega, millest metsamaa moodustab 2296 m2 ja muu maa 206 m2. Maaüksus on

hoonestamata ja kõrghaljastatud. Juurdepääs maaüksusele on Rannahoone teelt.

Keila metskond 28 maaüksus, suurusega 614968 m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega,

millest looduslik rohumaa moodustab 3967 m2, metsamaa 484215 m2 ja muu maa 126786 m2.

Maaüksus on hoonestamata ja kõrghaljastatud. Maaüksusel paiknevad Rannasüdame tee ja

Päästejaama tee. Juurdepääs maaüksusele on Rannasüdame teelt.

Põhjametsa maaüksus, suurusega 4928 m2, on 80% üldkasutatava maa ja 20% transpordimaa

segasihtotstarbega, millest metsamaa moodustab 3251 m2 ja muu maa 1677 m2. Maaüksus on

hoonestamata ja kõrghaljastatud. Maaüksusel paikneb Põhjaranna tee. Juurdepääs maaüksusele

on Põhjaranna teelt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega

nr 138 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ning Harku Vallavolikogu 31. mai

2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja

väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu

(edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustusalal, osaliselt

supelranna maa, osaliselt ärimaa, osaliselt range ja osaliselt leebe režiimiga haljasmaa

juhtotstarbega alal, osaliselt rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Jõesuu tuumala ja osaliselt

rohevõrgustiku koridoris Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja

mereäärne koridor. Üldplaneeringu kohaselt on Vääna-Jõesuu rannaalale kavandatud

perspektiivne lautrikoht Vääna jõe suublast kirde poole. Üldplaneeringuga on määratud

perspektiivne kergliiklustee Rannasüdame tee äärde.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustikualal. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti nr

3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade”

määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja

keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele

arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste

analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal

kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline

võrgustik jääks toimima. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku

aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik

kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-

alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on

vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Rohelise võrgustiku ruumilist

paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse omavalitsuste üldplaneeringutes.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vääna-Jõesuu külas, maaüksused on

hoonestamata ja kaetud kõrghaljastusega, mille võimalikult suures osas säilitamisega tuleb

planeeringus arvestada. Säilitamaks ala kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine

tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine.

3.2. Vee kasutus Vääna rand kinnistule on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

ühendus.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – rannaala teenindavate

ehitiste ja rannahoone ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide,

kütuse jms järgi, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Limneamere basseinis või rannal

settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda) ja aluspõhjaks

Kambriumi ladestiku Lükati kihistu.

3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.

Planeeringuala asub Läänemere kaldal. Sademevesi hajutatakse haljaspindadel või kogutakse

ja immutatakse pinnasesse.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Vääna jões

Keskkonnaregistri andmetel on paksukojalise jõekarbi, hingi ja võldase leiukoht. Ala piirneb

Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitsealaga, mis on kohalik kaitseala.

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna jõe hoiuala läbib ala.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega

kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja

vibratsiooniga.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu.

3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed.

Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 1,5

km kaugusel paikneb Peeter Suure Merekindluse mere- ja maarinde ühendkomandokeskus.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu

õnnetuste esinemise tõenäosus.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus avaldab mõju ala vahetule lähiümbrusele, kuna ala on ka

praegu rannaalana kasutuses, kuid ala laiendamine ning arendamine kaasaegsemaks võib

suveperioodil muuta rannaala populaarsemaks ning sellega suureneb rannaala kasutus. Mõju on

siiski eeldatavalt väike, kuna ala jääb avalikult kasutamiseks.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ala on kõrghaljastatud

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad ala

läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele

loodusobjektidele.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, Vääna jõe hoiuala asub planeeringuala

lähedal, kuid ala ühendatakse ühiskanalisatsiooniga ning planeeringuga nähakse ette rannaala

teenindavate ehitiste ja rannahoone püstitamine. Samuti ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000

võrgustiku aladele rannaala teenindavate ehitiste ja rannahoone kasutus.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Rannaala teenindavate ehitiste ja

rannahoone kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning

PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus 16.12.2025 kirjaga nr 12-1/566-1

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt, Maa- ja

Ruumiametilt, Transpordiametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Terviseametilt, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuselt ja Muinsuskaitseametilt.

Keskkonnaamet asus oma 14.01.2026 kirjaga nr 6-2/25/23759-2 seisukohale, et algatatava

Vääna-Jõesuu rannaala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Maa- ja Ruumiamet teavitas 14.01.2026 kirjaga nr 12-2/25/18572-2, Päästeamet teavitas

15.01.2026 kirjaga nr 7.2-3.1/7437-2, Terviseamet teavitas 15.01.2026 kirjaga nr 9.3-

4/25/10092-2, Politsei- ja Piirivalveamet teavitas 14.01.2026 kirjaga nr 2.1-3/47788-2 ja

Transpordiamet teavitas 12.01.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/21166-2, et antud asjas täiendavad

ettepanekud puuduvad. Muinsuskaitseamet ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei avaldanud

seisukohta etteantud aja jooksul.

Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna-

Jõesuu rannaala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Säilitamaks ala kõrghaljastust ning edasine haljastuse planeerimine tuleb detailplaneeringu

käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Brigita Perm

Keskkonnaspetsialist