Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine_ Kohanemistoetuse taotlemise, toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

EELNÕU

06.03.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Kohanemistoetuse taotlemise, toetuse

eraldamise ning toetuse tagasinõudmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23

lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohanemistoetuse (edaspidi toetus) taotlemise, toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja üldised põhimõtted

(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasata Eesti teadus- ja arendusasutusse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli välisriikidest teadlasi, kes toovad Eesti teadus- ja

arendustegevusse uusi teadmisi ja aitavad tõsta Eestis elluviidavat teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti.

(2) Toetust antakse Eestisse saabuva teadlase palkamiseks ning tema elluviidava projekti kulude katmiseks.

(3) Projekt on Eestis elluviidav teadus- ja arendustegevus, mille tulemusel luuakse eeldused

edasiseks Eestis tehtavaks teadus- ja arendustegevuseks, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse rahastusvoorudes osalemiseks.

(4) Toetuse taotleja on teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool, mis sõlmib toetuse eraldamise korral välisriigi teadlasega töölepingu.

(5) Toetust annab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse suurus ja toetuse kasutamise periood

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis aitavad kaasa käesoleva määruse paragrahvis 2

nimetatud eesmärgi saavutamisele:

2

1) alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete ja taristu soetamine, hooldamine ja

kaasajastamine; 3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu kasutamine; 4) projektiga seotud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö;

5) teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamine ja levitamine; 6) projektiga seotud isikute pädevuse arendamine;

7) välisriigi teadlase Eestisse tööle asumisega otseselt seotud tegevused. (2) Toetus on ette nähtud iseseisva projekti täitmiseks ning sellest teiste uurimisprojektide

omafinantseeringu katmine ei ole lubatud.

§ 4. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

(2) Juhul kui taotletav toetus on käsitatav riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes,

lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus),

artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (3) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, sõltub toetuse määr artiklites 25

ja 25b sätestatud tingimustest ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist.

(4) Kui käesoleva määruse tegevuse toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte.

(6) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel.

(7) Rakendusüksusel on taotluse menetlemise käigus vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise hindamiseks.

§ 5. Toetuse kasutamise periood, projekti eelarve ja toetuse määr

(1) Toetuse kasutamise periood on 24 kuud. (2) Toetuse kasutamise periood algab toetuslepingus kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem

kui kuus kuud arvates taotluse rahuldamise otsuse teatavakstegemisest.

(3) Projekti eelarve on 76 000 eurot aastas, millest taotleja omafinantseering moodustab vähemalt 50 protsenti ehk 38 000 eurot. (4) Projekti eelarve sisaldab personali- ja teadustöö otseseid kulusid ning kaudseid kulusid.

Kaudsete kulude suurus on kuni 25 protsenti otseste kulude summast.

3

(5) Toetuse arvestusperioodi väikseim ühik on kalendrikuu.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 6. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks korraldab rakendusüksus eelarveliste vahendite olemasolul

taotlusvooru kuni neli korda aastas. Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma veebilehel.

(2) Toetuse taotlemine ja menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS).

(3) Taotlus esitatakse ETISe kaudu eesti keeles või inglise keeles, kui taotleja ei valda eesti keelt.

(4) Taotluses märgitakse vähemalt järgmised andmed: 1) teadlase nimi;

2) toetust taotlev asutus; 3) teadus- ja arendustegevuse valdkond ja eriala;

4) andmed teadlase töötamise või õppimise kohta; 5) teadlase publikatsioonide ja tööstusomandi andmed, projektidega seotuse andmed koos selgitustega, kus on märgitud teadlase viimase viie aasta teadus- ja arendustegevus, ning töö-

ja elukoht taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul; 6) projekti kirjeldus koos tegevus- ja ajakavaga;

7) kirjeldus koostööst teadlasega, tema integreerimisest taotleja asutusse ja tema projekti panusest taotleja strateegiliste eesmärkide saavutamisse; 8) teadus- ja arendustegevuse eetiliste ja andmekaitse aspektide ning eetiliste riskide

maandamise meetmete kirjeldus.

§ 7. Nõuded taotlejale ja teadlasele

(1) Toetust võib taotleda teadlasele, kes:

1) ei ole taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul Eestis töötanud ega püsivalt elanud;

2) on pärast doktorikraadi kaitsmist omandanud täiendava uurimistöö kogemuse. (2) Toetuse eraldamise korral on taotleja kohustatud sõlmima teadlasega tähtajatu või tähtajalise

töölepingu kestusega vähemalt 24 kuud.

(3) Teadlane peab toetuse kasutamise perioodil töötama täistööajaga taotleja juures ja tema töö tegemise asukoht peab olema Eestis.

(4) Teadlane ei või toetuse kasutamise perioodil olla Eestisse sissetuleva ega Eestist

väljamineva järeldoktori grandi saaja, stardi- või rühmagrandi vastutav täitja ega (põhi)täitja.

4. peatükk

Taotluse menetlemine, taotluse rahuldamine ja toetuse eraldamine

§ 8. Taotluse tehnilise kontrolli läbiviimine

(1) Taotluse tehnilise kontrolli viib läbi rakendusüksus.

4

(1) Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse taotleja, teadlase ja taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.

(2) Kui taotluses esineb vormilisi puudusi või ebatäpsusi, tagastab rakendusüksus taotluse taotlejale ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

(4) Rakendusüksus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui: 1) teadlane, taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada;

2) taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi rakendusüksuse määratud tähtajaks ja tähtaega ei ole ennistatud.

(5) Taotleja on kohustatud rakendusüksust viivitamatult teavitama asjaoludest, mis mõjutavad taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele .

§ 9. Taotluse hindamise nõuded

(1) Taotluste hindamiseks kehtestab rakendusüksus hindamisjuhendi.

(3) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti teaduslik põhjendatus, teostatavus ja teaduslik tase; 2) teadlase pädevus ja potentsiaal ning tema viimase viie aasta teadus- ja arendustegevus;

3) teadlase asutusse integreerimise põhjendatus ja läbimõeldus.

(3) Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) hindamissammuga 0,5 punkti.

(4) Hindamiskriteeriumi kvalifitseerumislävend on 3 punkti. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne jääb alla kvalifitseerumislävendi, jäetakse taotlus rahuldamata.

(5) Kui taotluse lõplik punktisumma jääb alla 80 protsendi maksimaalsest võimalikust lõplikust punktisummast, jäetakse taotlus rahuldamata.

§ 10. Taotluse hindamine ja rahastusettepaneku tegemine

(1) Taotlust hindab rakendusüksuse hindamisnõukogu (edaspidi hindamisnõukogu).

(2) Hindamisnõukogu kinnitab taotluste lõpphinnangud ja paremusjärjestuse ning teeb rakendusüksusele põhjendatud ettepaneku:

1) taotlus rahuldada; 2) taotlus rahuldada tingimustega; 3) taotlust mitte rahuldada.

(3) Hindamisnõukogu teeb rakendusüksusele taotluse rahuldamise ettepaneku

paremusjärjestuse alusel kuni selleks ettenähtud rahaliste vahendite lõppemiseni. (4) Taotluses olevate teaduseetika ja andmekaitse aspektide hindamise korraldab

rakendusüksus. Rakendusüksusel on õigus seada taotluse rahuldamiseks täiendavaid tingimusi.

(5) Rakendusüksus teeb taotlejale ja teadlasele kättesaadavaks taotluse esialgse hinnangu, asukoha paremusjärjestuses ning teaduseetika ja andmekaitse aspektide hindamise tulemused ning määrab ärakuulamise tähtaja.

5

(6) Teadlasel ja taotlejal on õigus ärakuulamise käigus esitada kirjalik arvamus taotluse hinnangu kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel teeb rakendusüksus taotlejale rahastamisettepaneku.

(8) Kui rahastamisettepanekus on seatud täiendavad tingimused, annab taotleja nõusoleku

nende täitmiseks. Kui taotleja nõusolekut ei anna, jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata.

§ 11. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning kord

(1) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse: 1) taotlus rahuldada; 2) taotlus rahuldada tingimustega;

3) taotlust mitte rahuldada.

(2) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, kui 1) hindamisnõukogu on teinud vastava ettepaneku; 2) vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne jääb alla käesoleva määruse § 9 lõikes 4 sätestatud

kvalifitseerumislävendi; 3) taotluse lõplik punktisumma jääb alla käesoleva määruse § 9 lõikes 5 sätestatud piirmäära;

4) taotleja ei ole nõustunud rahastamisettepanekule seatud tingimustega. § 12. Toetuse eraldamine

(1) Toetuse eraldamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping teadlase, taotleja ja rakendusüksuse

vahel pärast käesoleva määruse paragrahv 11 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist.

(2) Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et taotleja, teadlane või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, on rakendusüksusel õigus jätta leping sõlmimata.

5. peatükk

Toetuse kasutamise aruandlus, projekti tulemuste avalikustamine, projekti ajutine

peatamine ja projekti ennetähtaegne lõpetamine

§ 13. Toetuse kasutamise aruandlus

(1) Toetuse kasutamise perioodi lõppemisel või projekti ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse

taotleja koostöös teadlasega kohustatud esitama rakendusüksusele toetuse kasutamise lõpparuande.

(2) Lõpparuande koostatakse eesti või inglise keeles ning taotleja esitab selle ETISe kaudu toetuslepingus määratud tähtajaks.

(3) Lõpparuande vormi ja selles esitatavate andmete loetelu kehtestab rakendusüksus.

(4) Lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) projekti tulemused; 2) finantsaruanne, mis on kooskõlas taotleja raamatupidamise andmetega;

3) projekti teadusandmete haldamise ülevaade; 4) taotluse rahuldamise otsuses seatud tingimuste täitmise kirjeldus (kui asjakohane);

5) juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga, selgitus sellekohase hoolsuse rakendamisest; 6) projekti põhitulemuste populaarteaduslik lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles.

6

(5) Rakendusüksus jätab lõpparuande heaks kiitmata, kui: 1) see ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning mittevastavus ei ole kõrvaldatud

rakendusüksuse määratud tähtajaks; 2) projektis on jäetud järgimata olulised toetuse kasutamise nõuded; 3) esinevad olulised puudused projekti eesmärkide saavutamisel.

(6) Kui toetuse taotleja ei ole lõpparuannet esitanud 60 päeva jooksul toetuslepingus sätestatud

tähtajast, on rakendusüksusel õigus eraldatud toetus tagasi nõuda. § 14. Toetatud projekti tulemuste avalikustamine

(1) Toetatud projekti tulemuste avaldamisel viidatakse, et projekti on rahastatud toetuse

vahenditest. Toetusele viitamine on kohustuslik ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.-3. kategooria publikatsioonides.

(2) Projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb taotleja avalikkusele ETISe kaudu kättesaadavaks, kui seda ei reguleeri teised õigusaktid. Kui

kirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb taotleja publikatsioonide terviktekstid ETISe kaudu avalikkusele kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.

(3) Projekti lõpparuande põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb rakendusüksus avalikult vabalt kättesaadavaks.

§ 15. Toetatud projekti ajutine peatamine

(1) Teadlasel on õigus taotleda projekti ajutist peatamist tema vanemapuhkuse, kaitseväeteenistuse, haiguse või muu erakorralise asjaolu puhul, mis muudab projekti täitmise võimatuks või oluliselt raskendatuks.

(2) Projekti ajutiseks peatamiseks esitab toetuse taotleja rakendusüksusele põhjendatud taotluse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne peatamise perioodi algust. (3) Rakendusüksus hindab toetuse perioodi ajutise peatamise taotluse põhjendatust ning

rahuldab või jätab selle rahuldamata.

(4) Projekti ajutist peatamist võib kokku taotleda kuni kolmeks aastaks. (5) Projekti ajutisel peatamisel toetusleping peatub ning toetuse kasutamise perioodi

lõpptähtaeg pikeneb peatatud aja võrra edasi.

§ 16. Toetatud projekti ennetähtaegne lõpetamine

(1) Rakendusüksusel on õigus toetuse eraldamine ennetähtaegselt lõpetada, kui:

1) toetuse taotleja on esitanud põhjendatud taotluse toetuse eraldamise ennetähtaegseks lõpetamiseks;

2) taotleja või teadlane ei vasta toetatud projekti täitmise ajal käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 3) taotleja või teadlane on toetatud projekti täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud

nõudeid; 4) teadlane ei ole objektiivsetel põhjustel võimeline toetatud projekti täitma;

5) taotleja või teadlane on esitanud tahtlikult valeandmeid või toetatud projektiga seotud tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus; 6) rakendusüksus ei rahulda toetatud projekti ajutise peatamise taotlust ja projekti elluviimine

projekti taotluses kirjeldatud viisil ei ole võimalik.

7

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist võimaldab rakendusüksus taotlejal ja teadlasel esitada kirjalik ühine arvamus toetatud projekti ennetähtaegse lõpetamise

kohta rakendusüksuse määratud tähtajaks. (3) Toetuse ennetähtaegsel lõpetamisel on taotleja kohustatud rakendusüksusele tagasi kandma

kasutamata toetuse koos proportsionaalse osaga kaudsetest kuludest hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul arvates toetuse eraldamise lõpetamise otsuse kehtima hakkamisest.

(4) Toetuse ennetähtaegsel lõpetamisel esitab taotleja rakendusüksusele projekti lõpparuande vastavalt käesoleva määruse §-le 13.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 17. Toetuse tagasinõudmine

(1) Taotleja on kohustatud võimaldama rakendusüksusel viia läbi toetuse kasutamise kontrolli

ning osutama selleks igakülgset abi, samuti esitama rakendusüksuse nõutud dokumendid. (2) Rakendusüksusel on õigus lähtudes rikkumise raskusest toetus osaliselt või täies mahus

tagasi nõuda ja toetuse eraldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) eraldatud toetust on kasutatud mittesihtotstarbeliselt;

3) eraldatud toetust kasutatakse majandustegevuseks ja ei ole täidetud sellekohast riigiabi vormi.

(3) Mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse võib rakendusüksus taotlejalt tagasi nõuda koos proportsionaalse osaga kaudsetest kuludest.

(4) Kui toetuse eraldamise otsus tunnistatakse kehtetuks tagasiulatuvalt, võib rakendusüksus

taotlejalt eraldatud toetuse tagasi nõuda. (5) Kui rakendusüksus on teinud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, peab

taotleja otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul arvates otsuse kehtima hakkamisest.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada taotleja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab taotleja olulisel määral makseraskustesse.

§ 18. Rakendussäte

Enne käesoleva määruse jõustumist eraldatud kohanemistoetustele kohaldatakse toetuse taotlemise ajal kehtinud tingimusi ja korda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Triin Laasi-Õige kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

12.03.2026 nr 8-2/26/1513

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kohanemistoetuse taotlemise, toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja

kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, SA Eesti Teadusagentuur

Pille Pikker 735 0215

[email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kohanemistoetuse taotlemise, toetuse

eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi

TAIE arengukava) seab eesmärgiks Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ning kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Kohanemistoetus (edaspidi toetus) panustab TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ saavutamisesse. Toetusega seoses on arengukavas

välja toodud tegevused:

• toetatakse teadlaste (sh välisteadlaste ja järeldoktorite) Eestisse pöördumist;

• pakutakse teadlaskonnale võimalusi enesearenguks, sh mobiilsuse toetamise ja tipptasemel rahvusvaheliste partneritega koostöö tegemise ja teadmusvõrgustikes

osalemise kaudu.

Talentide riikide teadussüsteemi kaasamist on käsitletud ka Euroopa Nõukogu soovituses andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistikus (C/2023/1640).1 Seal soovitatakse liikmesriikidel võtta vastu

kindlaid meetmeid, et kehtestada soodsad, atraktiivsed ja konkurentsivõimelised tingimused teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelemiseks ning selleks, et välisriikides asuvad teadlased

pöörduksid tagasi koduriiki. Samuti soovitatakse edendada tasakaalustatumat talentide ringlust, lihtsustada talentide endale meelitamist ja nende tagasipöördumist. Toetus pakub Eesti teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele või evalveeritud rakenduskõrgkoolidele võimaluse kaasata

välisriigist teadlasi, kes tooksid Eesti teadussüsteemi uusi teadmisi. Uute teadmiste ja oskuste kaasamine täiendab Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning tõstab selle kvaliteeti.

Toetus panustab tasakaalustatud talentide ringlusesse, võimaldades nii välisriigi teadlastel kui ka välismaale siirdunud Eesti teadlasel (sh järeldoktoritel) jätkata oma teadlaskarjääri Eestis, hõlbustades Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi integreerumist.

Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne uusi nõudeid, mistõttu halduskoormus

ettevõtjatele, isikutele ega vabaühendustele ei muutu. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

poliitika osakonna peaeksperdid Maarja Lillak (735 0285; [email protected]) ja Pille Pikker (735 215; [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna teadussüsteemi

valdkonnajuht Kairi Värv (735 4048; [email protected]); õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kirke Treial (730 1080; [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar (735 0638; kristel.siimula- [email protected]).

Toetusmeetme kujundamises on Haridus- ja Teadusministeerium konsulteeritud teadus- ja

arendustegevuse poliitika rakendusüksuse Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi rakendusüksus) ekspertidega.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C_202301640

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel.

Määruse eelnõu koosneb kuuest peatükist, esimeses reguleeritakse üldsätted, teises kehtestatakse toetatavad tegevused, toetuse suurus ja toetuse kasutamise periood. Kolmas peatükk sätestab toetuse taotlemise ning nõuded taotlusele ja taotlejale. Neljandas peatükis

kirjeldatakse taotluse menetlemist, taotluse rahuldamist ja toetuse eraldamist. Viiendas peatükis sätestatakse toetuse kasutamise aruandlus, projekti tulemuste avalikustamine, projekti ajutine

peatamine ja projekti ennetähtaegne lõpetamine. Kuues peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist.

Riigiabi analüüs

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.

1) Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest

Toetust antakse riigieelarvelistest vahenditest. 2) Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus, ülikool või rakenduskõrgkool. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus (2022/C414/01)

sätestatule ei sisalda teadus-ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks

õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse

peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või

teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib

laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab

intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Toetust eraldatakse üksnes mittemajandustegevuseks, seega ei ole antava abi puhul tegemist riigiabiga.

3) Abimeetmel on valikuline iseloom

Kuivõrd toetust võivad taotleda erinevad asutused, toetuse taotlemiseks korraldab rakendusüksus taotlusvooru ning taotlejale ja taotlusele on seatud nõuded ning taotlusi

hinnatakse etteantud kriteeriumide alusel, on antud meetmel valikuline iseloom. 4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise

Toetus võib anda toetuse saajale teatava majandusliku eelise, kuid toetuse saajal on kohustus hoida majandustegevus ja mittemajandustegevus raamatupidamises lahus. Samuti on määruses

sätestatud rakendusüksuse õigus toetus tagasi nõuda, kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt. 5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust

Euroopa Liidu riikide vahel Antud meetme raames antav toetus ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust EL riikide

vahel. Toetuse kasutamise kokkuvõte tehakse määruse kohaselt avalikult kättesaadavaks, üldjuhul tähendab see tulemuste publitseerimist, sh rahvusvahelistes teadusajakirjades. Kuna toetuse abil saadud tulemused on avalikud, siis ei kaasne toetuse andmisega mõju konkurentsile.

Samuti ei kahjustata meetmega EL riikide vahelist kaubandust, kuna toetust ei ole lubatud kasutada majandustegevuseks.

Kokkuvõttes ei ole kohanemistoetus üldjuhul riigiabi, kuna see on suunatud mittemajandustegevuseks. Erandina võib tegemist olla riigiabiga juhul, kui toetust taotleb

eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning toetust kasutatakse majandustegevuseks; sellisel juhul kohaldatakse eelnõu §-s 4 sätestatud riigiabi või vähese tähtsusega abi reegleid.

3. Üldsätted

Eelnõu § 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse kohanemistoetuse taotlemise, toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja üldised põhimõtted. Toetuse andmise eesmärgiks on kaasata välisriigist Eesti teadus- ja arendusasutusse, ülikooli

või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadlasi, kes tooksid Eesti teadussüsteemi uusi teadmisi. Uute teadmiste ja oskuste kaasamine täiendab Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning

tõstab selle kvaliteeti. Toetus võimaldab nii välisriigi teadlastel kui ka välismaale siirdunud Eesti teadlasel (sh järeldoktoritel) jätkata oma teadlaskarjääri Eestis, hõlbustades Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi integreerumist.

Toetuse taotlejaks võib olla teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool, mis sõlmib välisriigi teadlasega toetuse eraldamise korral töölepingu.

Toetust võib taotleda Eestisse saabuva teadlase palkamiseks ning tema poolt elluviidava teadus- ja arendustegevuse alase projekti kulude katmiseks. Toetust annab välja teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus Sihtasutus Eesti

Teadusagentuur (edaspidi rakendusüksus). Rakendusüksus vastutab toetuse andmise korraldamise eest, sealhulgas taotlusvoorude väljakuulutamise, taotluste tehnilise kontrolli,

hindamise korraldamise, toetuse eraldamise otsuste tegemise, lepingu sõlmimise ning toetuse kasutamise järelevalve eest. Rakendusüksusele on antud vajalikud volitused toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigus küsida täiendavaid selgitusi, seada taotluse

rahuldamise tingimusi ning rakendada toetuse tagasinõudmist eelnõus sätestatud juhtudel.

Käesoleva määruse raames kasutatav termin „projekt“ on Eestis elluviidav teadus- ja arendustegevus, mille tulemusel saadakse vajalik sisend, et esitada teadus- ja arendustegevuse

rahastusvoorus taotlus või valmistuda muul moel edasiseks Eestis tehtavaks teadus- ja

arendustegevuseks.

Eelnõu § 3 kirjeldab toetatavaid tegevusi.

Paragrahvis on sätestatud, et toetust antakse erinevate tegevuste elluviimiseks, mis täidavad toetuse andmise eesmärke. Käesolevas paragrahvis on loetletud, millisteks tegevusteks toetust

antakse. 1) Toetatakse alusuuringute, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimist.

2) Toetatakse teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamist, hooldamist samuti olemasolevate seadmete ja aparatuuri kaasajastamist ja hooldamist (sh remonti), mis on seotud projekti tehnilise võimekuse ja töövahendite tagamisega.

Kohanemistoetuse eesmärk ei ole uute teadustaristu objektide loomine, vaid eelkõige olemasoleva taristu kohandamine ja kaasajastamine, mis on projektis läbiviidava

teadustegevuse eelduseks. 3) Toetatakse teadustaristu, sealhulgas Eesti riikliku tähtsusega teadustaristu, välisriigi või rahvusvahelise teadustaristu kasutamist. Võimalik on katta taristu kasutamise liikmemaksu,

taristu kasutamisega seotud otseseid kulusid (sh vahendite ja reagentide kulusid), personalikulusid jm asjakohaseid kulusid.

4) Toetatakse teadus- ja arendustegevuse riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja võrgustumist. Riigisisese koostöö alla kuulub nii koostöö teadlaste kui teadusasutustega ja kui asjakohane, koostöö avaliku sektori asutuste või ettevõtjatega. Rahvusvahelise koostöö all peetakse silmas

rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides ja -võrgustikes osalemist ning võimalike koostööpartnerite suunalist tegevust.

5) Toetatakse projekti tulemuste tutvustamist ja levitamist nii akadeemilistes ringkondades kui ka laiemale avalikkusele. 6) Toetatakse projektiga seotud isikute pädevuse kasvatamist. Toetatakse koolituste,

seminaride, õppereiside korraldamist ja/või nendes osalemist, rahvusvaheliste teaduskonverentside külastamist, lähetusi erialaseks täiendamiseks või rahvusvahelise koostöö

loomiseks ja hoidmiseks, lähetusi teadustaristu kasutamiseks ning muid mobiilsusega seotud tegevusi. Kuna toetus võimaldab nii välisriigi teadlastel kui ka välismaale siirdunud Eesti teadlasel (sh järeldoktoritel) jätkata oma teadlaskarjääri Eestis, toetatakse ka Eestisse elama

asumist. Toetus on mõeldud teadlasele iseseisva uurimisprojekti elluviimiseks ja seda ei saa kasutada

teiste projektide omafinantseeringu katmiseks.

Eelnõu § 4 käsitletakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seonduvat.

Juhul, kui toetust taotleb eraõiguslik teadus- ja arendusasutus või eraõiguslik kõrgkool ning seda kasutatakse mh majandustegevuseks, on taotletav toetus käsitatav riigiabina. Sellisel juhul

tuleb taotlemisel täita riigiabi vorm. Taotleja peab taotluses lisainformatsioonina esitama teabe, kas toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina. Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, sõltub toetuse määr määruse artiklites 25

ja 25b sätestatud tingimustest ja taotlus peab olema esitatud enne tegevustega alustamist. Taotleja peab teada andma, kas projektis viiakse läbi alus- või rakendusuuringuid.

Eelnõu § 5 sätestatakse toetuse kasutamise periood, projekti eelarve ja toetuse maht. Toetuse kasutamise periood on kaks aastat ehk 24 kuud, mis algab toetuse lepingus

kokkulepitud kuupäeval. Projekti algus võib olla jääda kuue kuu sisse alates taotluse rahuldamise otsuse teatavakstegemisest.

Projekti eelarve on 76 000 eurot aastas, millest taotlejal tuleb tagada omafinantseering vähemalt 50 protsendi osas, ehk 38 000 eurot aastas ja 3166,7 eurot kuus, ehk omafinantseering peab

olema vähemalt samas mahus toetuse suurusega. Taotleja omaosaluse kehtestamine annab

kindluse, et isik, keda soovitakse Eestisse tuua, on taotleja teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõstmiseks oluline ning toetuse taotlemine on asutuse poolt põhjalikult kaalutletud otsus.

Projekti eelarve sisaldab nii personali- ja teadustöö otseseid kulusid kui ka kaudset kulu. Kaudne kulu võib olla kuni 25% otseste kulude summast. Ehk siis projekti eelarve 76 000 eurot

aastas sisaldab nii otseseid kulusid kui ka kaudset kulu.

Toetust ei arvestata väiksema perioodi kui ühe kalendrikuu eest. Näiteks, kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks kalendrikuu tööd on tehtud 14. märtsiks.

Eelnõu § 6 sätestab toetuse taotlemisega seonduva ning kehtestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetust on võimalik taotleda kuni neli korda aastas, kui selleks on olemas eelarvelised

vahendid. Taotlusvoorud kuulutab välja rakendusüksus oma kodulehel. Sarnaselt teiste toetuste taotlemisele, toimub taotlusvoor ja taotluste menetlemine läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (ETISe).

Taotlust on võimalik esitada nii eesti kui inglise keeles, vastavalt sellele, millist keelt taotluse kirjutaja paremini valdab.

Paragrahvis tuuakse välja, milline informatsioon tuleb taotluses esitada. Taotluses tuleb välja tuua teadlase nimi, toetust taotlev asutus, teadus- ja arendustegevuse valdkond ja eriala, teadlase

andmed tema töötamise või õppimise kohta. Välja tuleb tuua teadlase publikatsioonide ja tööstusomandi andmed, projektidega seotuse andmed koos selgitustega, kus on märgitud

teadlase viimase viie aasta teadus- ja arendustegevus ning töö- ja elukoht taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul. Taotluses esitatakse ka projekti kirjeldus koos tegevus- ja ajakavaga, lisaks kirjeldus koostööst teadlasega, kuidas integreeritakse teadlane taotleja juurde, kuidas panustab

teadlase töö taotleja strateegilistesse eesmärkidesse. Taotluses peab olema kajastatud ka teadus- ja arendustegevuse eetiliste ja andmekaitse aspektide ning eetiliste riskide maandamise

meetmete kirjeldus. Eelnõu § 7 sätestab nõuded taotlejale ja teadlasele, kes on toetuse kaasabil plaanis Eestisse

tuua. Toetust on võimalik taotleda teadlasele, kes ei ole Eestis töötanud ega püsivalt elanud viimase

12 kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Eestis töötamiseks loetakse töösuhet Eesti tööandjaga, välja arvatud rakendusüksuse rahastatud järeldoktori grandi (PUTJD) saajatel PUTJD perioodil. Teadlane peab olema omandanud täiendava uurimistöö kogemuse pärast

doktorikraadi kaitsmist (läbinud järeldoktorantuuri vmt). Toetuse saamisel peab taotleja sõlmima teadlasega kas tähtajatu või tähtajalise töölepingu

kestvusega vähemalt 24 kuud ehk 2 aastat. Palgatav teadlane peab töötama toetuse perioodil täistööajaga taotleja juures, töö asukohaga Eestis. Toetuse abil palgatav teadlane ei saa kohanemistoetuse kasutamise perioodil olla ei

rakendusüksuse sissetuleva ega väljamineva järeldoktori grandi saaja ega rakendusüksuse stardi- või rühmagrandi projekti juht või põhitäitja. Selline tingimus on seatud selleks, et oleks

võimalik kaasata rohkem teadlasi välismaalt. Lisaks on oluline anda võimalus uutele inimestele luua oma võrgustikku ja hakata asutama oma uurimisgruppi Eestis.

Eelnõu § 8 sätestab taotluse menetlemisega seonduva. Taotluse tehnilise kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes hindab taotleja, teadlase ja taotluse

vastavust määruse tingimustele. Juhul kui taotluses esineb vormilisi ebatäpsusi, tagastab rakendusüksus taotluse taotlejale ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Rakendusüksusel on õigus tehnilise kontrolli tulemusena jätta taotlus läbi vaatamata, kui

teadlane, taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada või kui taotleja ei kõrvalda taotluses esinevaid

puudusi rakendusüksuse määratud tähtajaks. Sätestatakse, et taotleja peab koheselt rakendusüksust teavitama, kui ilmnevad taotluse nõuetele vastavust mõjutavad asjaolud.

Eelnõu § 9 sätestatakse taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika. Taotluste hindamiseks kehtestab rakendusüksus hindamisjuhendi. Antud paragrahvis

loetletakse hindamiskriteeriumid, mille alusel esitatud taotlusi hinnatakse. Hindamiskriteeriumiteks on projekti teaduslik põhjendatus, teostatavus ja teaduslik tase; teadlase pädevus ja potentsiaal ning tema viimase viie aasta teadus- ja arendustegevus ning

teadlase integreerimise ideed asutusse. Laekunud taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5

(suurepärane). Hinded antakse sammuga 0,5 punkti. Kehtestatakse hindamiskriteeriumide kvalifitseerumislävendiks 3 punkti. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne jääb alla kvalifitseerumislävendi, jäetakse taotlus rahuldamata.

Kui taotluse lõplik punktisumma jääb alla 80 protsendi maksimaalsest võimalikust lõplikust punktisummast, jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu § 10 käsitletakse taotluse hindamist ja rahastusettepaneku tegemist. Paragrahvis sätestatakse, et taotlusi hindab rakendusüksuse hindamisnõukogu.

Hindamisnõukogu kinnitab taotluste lõpphinnangud ja paremusjärjestuse ning teeb rakendusüksusele põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamiseks, taotluse rahuldamiseks

hindamisnõukogu seatud tingimustega või taotlust mitte rahuldada. Hindamisnõukogu teeb taotluse rahuldamise ettepaneku paremusjärjestuse alusel kuni selleks ette nähtud rahaliste vahendite lõppemiseni. Taotluse teaduseetika osa hindamise korraldab

rakendusüksus, kellel on õigus seada taotluse rahuldamiseks tingimusi. Rakendusüksus annab taotlejale ja teadlasele teada taotluse esialgse hinnangu ja asukoha

paremusjärjestuses, lisaks teaduseetika ja andmekaitse aspektide hindamise tulemused ning määrab ärakuulamise tähtaja. Seoses võimalike menetlusreeglite rikkumise või faktivigadega, on teadlasel ja taotlejal õigus

ärakuulamise raames esitada kirjalik arvamus taotluse hinnangu kohta. Rakendusüksus teavitab taotlejat rahastamisettepanekust. Juhul, kui rahastamisettepanekule on seatud täiendavad

tingimused, peab taotleja andma nõusoleku nende täitmiseks, vastasel korral taotlust ei rahuldata.

Eelnõu § 11 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Sätestatakse, et rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse taotlus

rahuldada, taotlus rahuldada tingimustega või taotlust mitte rahuldada. Rakendusüksus teeb otsuse jätta taotlus rahuldamata juhul, kui hindamisnõukogu on teinud vastava ettepaneku; taotlus ei ületanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumis lävendit; kui taotluse

lõplik punktisumma jääb alla 80% maksimaalsest võimalikust lõplikust punktisummast või kui taotleja ei nõustunud rahastamisettepanekule seatud tingimustega.

Rakendusüksuse otsustusõigus piirdub hindamisnõukogu ettepanekute raames tegutsemisega ning rakendusüksus ei või omal algatusel muuta taotluste paremusjärjestust ega hindamistulemusi, välja arvatud eelnõus sätestatud menetluslike asjaolude ilmnemisel.

Eelnõu § 12 sätestab toetuse eraldamise.

Paragrahvis sätestatakse, et toetuse eraldamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping teadlase, toetuse taotleja ja rakendusüksuse vahel pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Juhul, kui enne lepingu sõlmimist selgub, et toetuse taotleja, teadlane või taotlus ei vasta enam

nõuetele, on rakendusüksusel õigus jätta leping sõlmimata.

Eelnõu § 13 sätestab toetuse kasutamise aruandluse. Sätestatakse, et juhul, kui toetus lõppeb või kui projekt lõpetatakse ennetähtaegselt, on toetuse taotleja koostöös teadlasega kohustatud esitama projekti lõpparuande. Lõpparuande koostab

taotleja koostöös teadlasega eesti või inglise keeles ning taotleja esitab selle ETISe kaudu rakendusüksuse määratud tähtajaks.

Lõpparuande vormi kehtestab rakendusüksus. Lõpparuandes tuuakse välja järgmine informatsioon projekti kohta: projekti tulemused, sealhulgas projekti põhitulemused eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte vormis, projekti eesmärkidega seotud ning

projekti täitmise tulemusel avaldatud ja grandile viitavate publikatsioonide terviktekstid ning tööstusomandid. Esitatakse finantsaruanne, mis on kooskõlas taotleja raamatupidamise

andmetega. Aruandes tuuakse välja projekti teadusandmete haldamise ülevaade ja kui asjakohane, siis taotluse rahuldamise otsuses seatud tingimuste täitmise kirjeldus. Juhul, kui uurimistööl on puutumus Nagoya protokolliga, selgitus sellekohase hoolsuse rakendamisest.

Lõpparuandes tuuakse ära ka populaarteaduslik lühikokkuvõte projekti põhitulemustest nii eesti kui inglise keeles.

Rakendusüksus jätab aruande heaks kiitmata, juhul kui see ei vasta nõuetele ning mittevastavus pole kõrvaldatud rakendusüksuse määratud tähtajaks. Kui projektis on jäetud järgimata olulised

toetuse kasutamise nõuded või kui esinevad muud olulised puudused projekti eesmärkide täitmisel, siis ka sellisel juhul jätab rakendusüksus aruande heaks kiitmata. Juhul, kui

lõpparuannet ei esitata etteantud aja jooksul, on rakendusüksusel õigus eraldatud toetus tagasi nõuda.

Eelnõu § 14 käsitletakse toetatud projekti tulemuste avalikustamist. Kui publitseeritakse toetatud projekti tulemusi, tuleb viidata, et projekti on rahastatud toetuse

vahenditest. Toetusele viitamine on kohustuslik ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.-3. kategooria publikatsioonides. Projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb taotleja avalikkusele ETISe kaudu kättesaadavaks, juhul, kui seda ei reguleeri

teised õigusaktid. Kui kirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb taotleja publikatsioonide terviktekstid ETISe kaudu avalikkusele kättesaadavaks pärast piirangu

lõppemist. Projekti lõpparuande põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb rakendusüksus avalikult vabalt kättesaadavaks.

Eelnõu § 15 käsitleb toetatud projekti ajutist peatamist.

Teadlasel on õigus taotleda projekti ajutist peatamist tema vanemapuhkuse, kaitseväeteenistuse, haiguse või muu erakorralise asjaolu puhul, mille tõttu osutub projekti täitmine võimatuks või on olulisel määral raskendatud. Projekti ajutise peatamise põhjendatud taotluse esitab taotleja

rakendusüksusele e-kirja teel enne peatamise perioodi algust. Rakendusüksus hindab taotleja poolt esitatud ajutise peatamise taotluse põhjendatust ning rahuldab või jätab taotluse

rahuldamata. Projekti ajutist peatamist võib kokku taotleda kuni kolmeks aastaks. Projekti ajutisel peatamisel peatub leping ning projekti lõppkuupäev lükkub peatatud aja võrra edasi.

Eelnõu § 16 sätestab toetatud projekti ennetähtaegse lõpetamise. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse maksmine ennetähtaegselt, juhul, kui toetuse

taotleja on esitanud sellekohase taotluse; taotleja või teadlane osutub toetatud projekti täitmise ajal määruses sätestatud tingimustele mittevastavaks. Taotleja või teadlane on toetatud projekti

täitmisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid, teadlane ei ole võimeline toetatud

projekti täitma või kui taotleja või teadlane on esitanud tahtlikult valeandmeid või toetatud projektiga seotud tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus. Projekt lõpetatakse

ennetähtaegselt, kui rakendusüksus ei rahulda toetatud projekti ajutise peatamise taotlust ja projekti elluviimine projekti taotluses kirjeldatud viisil ei ole võimalik. Enne projekti ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegemist võimaldab rakendusüksus taotlejal ja

teadlasel esitada kirjalik ühisarvamus toetatud projekti ennetähtaegse lõpetamise kohta rakendusüksuse määratud tähtajaks. Juhul, kui toetuse lõpetatakse ennetähtaegselt, on taotleja

kohustatud rakendusüksusele tagasi kandma kasutamata toetuse osa hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates tagasinõude saamise kuupäevast. Toetuse ennetähtaegsel lõpetamisel esitab taotleja rakendusüksusele projekti lõpparuande.

Eelnõu § 17 sätestab toetuse tagasinõudmise. Rakendusüksusele on antud vajalikud järelevalve

volitused, et tagada toetuse sihipärane ja õiguspärane kasutamine. Tagasinõude regulatsioon võimaldab rakendusüksusel reageerida proportsionaalselt nii mittesihtotstarbelisele kasutamisele kui ka valeandmete esitamisele ning on vajalik avalike vahendite kaitseks.

Taotleja on kohustatud võimaldama rakendusüksusel viia läbi toetuse kasutamise kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi. Mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse võib rakendusüksus

taotlejalt tagasi nõuda koos proportsionaalse üldkuluga. Rakendusüksus võib toetuse kas osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, eraldatud toetust on kasutatud mi8ttesihtotstarbeliselt või kui toetust on kasutatud majandustegevuseks ja

ei ole täidetud sellekohast riigiabi vormi.

Juhul, kui rakendusüksus tunnistab toetuse määramise otsuse kehtetuks tagasiulatuvalt, on rakendusüksusel õigus eraldatud toetus tagasi nõuda. Kui rakendusüksus on teinud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, peab taotleja otsuses nimetatud toetuse tagasi

maksma 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise kuupäevast.

Juhul, kui korraga maksmine seab asutuse olulisel määral makseraskustesse, võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatada. Selleks tuleb taotlejal esitada rakendusüksusele põhjendatud taotlus.

Eelnõu § 18 kehtestatakse rakendussäte, mis selgitab, et enne käesoleva määruse jõustumist

välja antud kohanemistoetustele kohaldatakse toetuse taotlemise ajal kehtinud tingimusi ja korda kuni otsuses määratud toetuse perioodi lõpuni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõul on puutumus

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” ja Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus: toetuse kehtestamine asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust ning avaliku hüve loomist võimaldava instrumendina.

Muudatuse kirjeldus:

Määruses sätestatakse kohanemistoetuse taotlemise, toetuse eraldamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Toetus pakub Eesti teadus- ja arendusasutustele,

ülikoolidele või evalveeritud rakenduskõrgkoolidele võimaluse kaasata välisriigist teadlasi, kes

tooksid Eesti teadussüsteemi uusi teadmisi. Uute teadmiste ja oskuste kaasamine täiendab Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning tõstab selle kvaliteeti. Toetus panustab

tasakaalustatud talentide ringlusesse, võimaldades nii välisriigi teadlastel kui ka välismaale siirdunud Eesti teadlasel (sh järeldoktoritel) jätkata oma teadlaskarjääri Eestis, hõlbustades Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi integreerumist.

Toetust eraldatakse riigieelarvelistest vahenditest.

Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab: 1. teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud rakenduskõrgkool. 2. Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.

4.1. Mõju teadus- ja arendustegevusele

Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele. Toetuse kehtestamisega luuakse asutuste jaoks võimalus palgata välisriigist teadlasi, kes täiendaksid Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning tõstaksid selle kvaliteeti.

Samuti on eelnõul positiivne mõju rahvusteadustega tegelevatele asutustele, sest ka neil on võimalik käesoleva määruse raames saada toetust. Eelnõu on kooskõlas teadusasutuste

autonoomia põhimõttega, mille kohaselt on asutusel õigus otsustada oma teadus- ja arendustegevuse üle.

4.2. Mõju riigivalitsemisele Eelnõuga kavandatav regulatsioon ei avalda mõju riigivalitsemisele. Määruse jõustumisega ei

kaasne otseseid mõjusid järgmistes valdkondades: majandus, loodus- ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus, regionaalareng. Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja Kaitseväe Akadeemiale, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste

Akadeemiale ja rakendusüksusele.