Arvamuse edastamine

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Edastan FinanceEstonia arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule. Kirjale on lisatud:

Lisa 1 – FinanceEstonia 04.08.2025 arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule;

Lisa 2 - Julianus Inkasso OÜ poolt 11.03.2026 eelnõu osas antud tagasiside.

Lugupidamisega

Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

+372 50 11107 [email protected]

Begin forwarded message:

From: Anu Müürsepp <[email protected]>

Subject: FinanceEstonia pöördumine seoses kohtumenetluse kiirendamise muudatustega

Date: 6. March 2026 at 11:21:27 EET

To: [email protected], Mari-Liis Mikli - JUSTDIGI <[email protected]>, [email protected]

Cc: Evelyn Liivamägi - RAM <[email protected]>, Andre Nõmm <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]

Lugupeetud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad!

Edastan kirja lisas FinanceEstonia pöördumise seoses kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega. FinanceEstonia palub võimalust anda oma sisend hiljemalt 13.03.2026, kuna meid ei ole varasemalt tagasiside andjate hulka nimetatud ning algne tagasiside andmise aeg on äärmiselt lühike (alla 3 tööpäeva). Palun teie tagasisidet ja kinnitust, kas tähtaja pikendamine on võimalik?

Heade soovidega

Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

+372 50 11107 [email protected]

FE seisukohad Kohtute seaduse muutmise eelnõule_13.03.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAAREL OTS PNOEE-37511130220 2026-03-13 17:03:38

MARTIN LÄNTS PNOEE-38503040351 2026-03-13 17:19:36

Anu Müürsepp PNOEE-46806012746 2026-03-13 19:16:57

FE seisukohad Kohtute seaduse muutmise eelnõule_13.03.2026.pdf

13. märts 2026

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia tagasiside kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule

FinanceEstonia on Eesti inantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti inantssektori arengut, innovatsiooni ja inantsteenuste eksporti. Seisame selle eest, et Eestisse

tekiks uusi inantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg pakuks Eesti ettevõtetele täiendavaid inantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes ca 90 inantssektoris tegutsevat ettevõtet.

Järgnevalt annab FinanceEstonia omapoolse tagasiside kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu või kohtumenetluse kiirendamise eelnõu) osas, mille Justiits- ja Digiministeerium saatis 03.03.206 kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Uhingule, Oiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kohtunike Uhingule, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ulikooli õigusteaduskonnale (palvega esitada kooskõlastused/ arvamused hiljemalt 06.03.2026).

FinanceEstonia on korduvalt väljendanud, et soovib olla tarbijakrediidisuhtest tulenevaid nõudeid (sh nende kohtu kaudu maksma panemist) puudutavas seadusloomes igal juhul kaasatud, arvestades, et tegemist on valdkonnaga, mis mõjutab oluliselt kogu tarbijakrediidi- sektorit ning laiemalt ka kogu Eesti ühiskonda (tarbijaid). Sellele vaatamata inantsturuosaliste esindusorganisatsioonile kõnealust eelnõud tagasisidestamiseks ei esitatud.

Ministeerium on eksitavalt viidanud, et FinanceEstonial on olnud võimalus eelnõu osas tagasisidet anda. Juhime tähelepanu, et FinanceEstonia 04.12.2025 poolt antud tagasiside puudutas 25.06.2025 kuupäeva kandnud eelnõu ja seletuskirja. Kohtumenetluse kiirendamise eelnõusse on aga varasema eelnõu, seletuskirja, arutelude ja konsultatsioonidega võrreldes lisatud väga oluline uus regulatsioon, muuhulgas TsMS § 406¹, millega soovitakse luua uus elektrooniline menetlus tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamiseks.

Tegemist on sisuliselt uue menetlusliigiga tsiviilkohtumenetluses. Kavandatava uue menetlusliigi tehnilist kirjeldust ei ole sisaldunud üheski varasemas eelnõu seletuskirjas, sealhulgas e-toimiku erivormi kasutamise, tehniliselt töödeldavate andmete esitamise ning elektroonilise menetluse praktilise toimimise osas. Seetõttu ei ole FinanceEstonial (ega selle liikmetel) tegelikult olnud varem võimalust anda sisulist tagasisidet eelnõu kohta, mis puudutab elektroonilise menetluse ülesehitust ja selle praktilist toimimist.

13. märts 2026

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Leiame, et arvestades regulatsiooni olulist mõju tarbijakrediidi turule ning krediidiandjate võimalusele oma nõudeid kohtumenetluses maksma panna, ei ole selline lähenemine kooskõlas hea õigusloome tavaga, mille kohaselt tuleb oluliste muudatuste ettevalmistamisel kaasata enim mõjutatud sidusrühmad ning hinnata kavandatavate muudatuste praktilist mõju.

Turuosalisi eksitav on seejuures ka asjaolu, et eelnõude infosüsteemis on tänase seisuga üleval ka eelnõu nimega Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhustamine), mille kohta on FinanceEstonia teinud Justiits- ja Digiministeeriumile korduvaid päringuid. Sarnaselt kohtumenetluse kiirendamise eelnõule sisaldab ka kohtumenetluse tõhustamise eelnõu osaliselt kattuvaid TsMS muudatus- ettepanekuid (sh elektroonilise menetluse regulatsiooni osas).

Oleme tänulikud, kui meid edaspidi meie tegevusvaldkonda puudutavate eelnõude menetlemisse kaasate ning meie allolevaid seisukohti arvesse võtate. Kinnitame oma soovi tagada vastutustundlik ja õiguspäraselt toimiv Eesti tarbijakrediiditurg.

Alljärgnevalt toome välja oma seisukohad erinevate eelnõuga kavandate sätete osas, sh missuguseid puuduseid näeme. Eelkõige avaldame käesolevaga arvamust ettepanekute osas, mida me varem tagasisidestanud ei ole. Muus osas jääme tsiviilkohtumenetluse seadustikku kavandatavate muudatuste osas oma 04.08.2025 seisukohtade juurde (vt lisa 1).

I Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 406¹ regulatsiooni kohta

Regulatsiooni eesmärgi ja olemuse ebaselgus

Juhime tähelepanu, et kuigi § 406¹ lisatakse TsMS 10. ossa, st hagimenetlust reguleerivasse ossa, lihtsustatud menetluste peatükki (43. peatükk), kasutatakse paragrahvis terminit “avaldus”, mis on omane hagita menetlusele. Hagimenetluses on menetlusdokumendi nimetuseks ”hagiavaldus”. Eksitav terminikasutus tekitab ebaselgust lisatava sätte olemuse osas.

Samuti jääb ebaselgeks lisatava paragrahvi eesmärk. Seletuskirjast jääb mulje, et elektrooniline menetlus on üles ehitatud maksekäsu kiirmenetluse formaadile sarnaneva lahendusena. Seletuskirjas on selgitatud, et luuakse võlausaldajatele kohustus esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõue kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu selliselt, et kohtul oleks võimalik avalduse andmeid töödelda. Võlausaldajal või tema esindajal tuleb esitada nõue avaliku e-toimiku erivormil, millel on lisaandmeväljad, dokumentide struktureeritud liigitus ja automaatne sisendi- kontroll.

Sellise lahenduse puhul jääb aga selgusetuks, millised menetluslikud tagajärjed kaasnevad olukorras, kus hageja esitab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohtule tavapärasel viisil hagiavaldusena. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas sellisel juhul jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata / läbi vaatamata ning millisel õiguslikul alusel oleks see võimalik olukorras, kus TsMS vastavaid menetlusse võtmisest keeldumise / läbi vaatamata jätmise aluseid ette ei näe.

13. märts 2026

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, miks tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid soovitakse edaspidi käsitleda lihtsustatud menetluse peatükis ning kas lisaks avalduse elektroonilisele esitamisele kohaldatakse ka edasises hagimenetluses lihtmenetluse erisusi (nt TsMS § 405 kohaseid erisusi). Seejuures ei nähtu seletuskirjast analüüsi ega selgitusi, kuidas sellisel juhul on tagatud poolte menetluslikud õigused.

Volitusnorm ja regulatsiooni ebaselgus

Eelnõu näeb ette, et täiendavad nõuded avalduse vormile ja esitamisele kehtestatakse ministri määrusega. Arvestades, et tegemist on kohtumenetluse toimimist puudutava regulatsiooniga, millel võib olla otsene mõju isikute võimalusele oma õigusi kohtus kaitsta, on selline volitusnorm juba iseenesest küsitav, rääkimata eesmärgist, et regulatsioon peab olema piisavalt selge ja ettenähtav.

Eelnõus ega seletuskirjas ei ole hinnatud, millises ulatuses võivad ministri määrusega kehtestatavad nõuded mõjutada menetluse praktilist toimimist, sealhulgas avalduse esitamise tingimusi või nõude menetlusse võtmist. Samuti ei ole analüüsitud, kas ja millises ulatuses on põhjendatud jätta kohtumenetluse toimimist puudutavate nõuete sisustamine täitevvõimu tasandile. FinanceEstonia ei ole seesuguse lahenduse õiguspärasuses veendunud.

Põhiseaduse kohaselt võib täitevvõimule anda volitusnormi üksnes juhul, kui seaduses on piisavalt selgelt määratletud volituse eesmärk, sisu ja ulatus ning määrusega täpsustatakse üksnes seaduse rakendamiseks vajalikke tehnilisi või korralduslikke küsimusi. Käesoleval juhul ei ole aga eelnõuga kavandatavate seadusesätete tasandil piisavalt selgelt piiritletud, milliseid täiendavaid nõudeid võib ministri määrusega kehtestada ning milline võib olla nende mõju kohtumenetluse läbiviimisele. Seetõttu ei pruugi olla täidetud volitusnormi andmise põhiseaduslikud eeldused.

Raskused regulatsiooni praktilisel rakendamisel

Eelnõuga kavandatav TsMS § 406¹ ning sellega seotud elektrooniline menetlus ei arvesta tarbijakrediidi regulatsiooni tegelikku toimimist ning turuosaliste praktiliste kogemuste põhjal hindame, et selle rakendamise võib praktikas osutuda äärmiselt keeruliseks.

Tarbijakrediidi valdkonda iseloomustab ajas muutuv regulatiivne keskkond, erinev järelevalvepraktika ning juhtumipõhine kohtupraktika. Regulatsioon on viimase kümnendi jooksul oluliselt arenenud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte sisustamine on toimunud järk-järgult nii järelevalve- kui ka kohtupraktika kaudu.

Kehtiv regulatsioon näeb ette, et krediidiandja peab enne krediidi andmist hindama tarbija krediidivõimelisust, kuid ei sätesta selleks ühtset metoodikat ega standardit. Vastupidi – regulatsioon jätab krediidivõimelisuse hindamise metoodika kujundamise paljuski krediidi- andjale, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ning konkreetse krediiditoote riskidest ja tingimustest. Eelnevat on silmas peetud ka uues tarbijakrediidi direktiivis (2023/2225).

13. märts 2026

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Nimelt ollakse Eestis hetkel üle võtmas uut tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225), mille raames on muuhulgas vajalik võtta üle ka direktiivi artikkel 13 lõige 3, mis sisustab krediidi- võimelisuse hindamise proportsionaalsuse põhimõtte. Toodu raames on tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmise eelnõuga tehtud ettepanek muuta muuhulgas VOS § 4034 lõiget 2, millega sätestatakse, et krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta, ning määrama hindamistoimingute ulatuse vastavalt lepingu tingimustele, olemasolevatele andmetele, kohustuse suurusele ja krediidist tulenevatele riskidele. Seega on seaduses selgesõnaliselt kinnitatud riskipõhine ja proportsionaalne lähenemine, millest tulenevalt tõusetub küsimus, kuidas oleks üleüldse võimalik tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete osas standardiseeritud lahenduse loomine.

Kui kohtumenetluses asutakse aga eeldama ühtset standardit, mille alusel hinnata kõiki krediidilepinguid ühtedel alustel (sh ilma riskipõhist ja proportsionaalset lähenemist arvestamata), siis sisuliselt tühistatakse seadusega ette nähtud metoodiline paindlikkus ning luuakse tagantjärgi (st ajal, mil krediidisuhtes tekkinud vaidlus on jõudnud kohtusse) ühtne hindamisstandard, mida seadus ise ette ei näe ja millest krediidi väljastamisel ei lähtutud. Sellises olukorras tekib küsimus, kuidas peaks olema võimalik tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid menetleda standardiseeritud elektroonilise menetluse kaudu, mis eeldab etteantud kontrollikriteeriume.

Lisaks jääb ebaselgeks, kas kavandatav regulatsioon hõlmab kõiki tarbijakrediidilepinguid, sealhulgas näiteks eluasemelaenulepinguid, mille tagasimakse perioodid ulatuvad kuni 30 aastani ning on tagatud hüpoteegiga. Kui elektrooniline menetlus hõlmab erineva iseloomuga krediiditooteid, mille puhul krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja riskipro iil on oluliselt erinevad, võib standardiseeritud elektrooniline menetlus osutuda praktikas eelduslikult raskesti rakendatavaks.

Tuleb arvestada, et elektroonilise menetluse toimimine sõltub suurel määral süsteemis kasutatavatest kontrollikriteeriumitest. Kui need kriteeriumid ei arvesta piisavalt tarbijakrediidi regulatsiooni ja krediidiandjate praktika eripärasid, võib tekkida olukord, kus tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ei ole süsteemi kaudu võimalik menetleda menetlustehnilistel põhjustel, mitte nõude sisulise põhjendamatuse tõttu. Selline olukord piiraks põhjendamatult võlausaldajate ligipääsu kohtulikule kaitsele.

Elektroonilise menetluse ja tõendamisega seotud probleemid

Eelnõu kohaselt toimub nõuete esitamine e-toimiku erivormi kaudu, mis struktureerib avalduses esitatavad asjaolud etteantud väljade kaudu. Selline lahendus võib juba menetluse algfaasis kujundada kohtunikule etteantud raamistikus esitatud faktilise pildi, mis ei pruugi kajastada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid ega võimalda kohtul hinnata tõendeid terviklikult.

Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, milline on kavandatava elektroonilise lahenduse tehniline arhitektuur ning kas nõuete esitamine toimub üksnes avaliku e-toimiku erivormi kaudu või

13. märts 2026

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

on ette nähtud ka masinliideseline andmevahetus. Arvestades, et krediidiandjad kasutavad oma tegevuses erinevaid infosüsteeme ning suur osa vajalikest andmetest on juba struktureeritud kujul olemas, on oluline, et elektrooniline lahendus võimaldaks andmete esitamist ka masinliidese kaudu. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tehniline lahendus suurendab menetlusega seotud halduskoormust ega täida eesmärki kohtumenetlust lihtsustada ja kiirendada.

Lisaks nähakse eelnõus ette täiendav tõendamiskohustus. Erinevalt TsMS § 363 lg 1 punktist 3, mille kohaselt piisab hagis asjakohaste tõendite nimetamisest neid hagile lisamata, nähakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul ette kohustus esitada avaldusega kohe kõik avaldajal olemasolevad nõuet kinnitavad tõendid.

Tarbijakrediidilepingud on sageli pikaajalised õigussuhted ning asjakohased andmed võivad pärineda erinevatest ajaperioodidest ja infosüsteemidest. Nõue esitada kõik tõendid juba avalduse esitamisel võib praktikas muuta elektroonilise menetluse kasutamise eba- proportsionaalselt keerukaks ning minna vastuollu regulatsiooni algse eesmärgiga, milleks peaks olema kohtumenetluse kiirendamine.

Samuti tekib küsimus, kuidas selline lahendus suhestub tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttega, mille kohaselt tuleb kohtumenetluses tõendada üksnes vaidlusaluseid asjaolusid ning mille kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt (vabalt ja tervikuna).

Kokkuvõte

Eeltoodut arvestades oleme seisukohal, et eelnõu TsMS §-s 406¹ sätestatud elektrooniline menetlus ei ole kavandataval kujul õiguspärane, hindame selle praktilist rakendatavust keeruliseks ega ole veendunud, et see täidab eelnõuga seatud eesmärki kohtumenetlust kiirendada.

Arvestades regulatsiooni võimalikku mõju tarbijakrediidi turule ning krediidiandjate võimalusele oma nõudeid kohtus maksma panna, teeme ettepaneku kavandatava regulatsiooni sisu ja praktilist rakendavatust täiendavalt analüüsida ning sidusrühmadega läbi arutada enne sellise ulatusliku mõjuga uue regulatsiooni (ja menetlusliigi) kehtestamist.

II Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 481 täiendamise kohta lõigetega 2⁴ ja 2⁵

„(2⁴) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses võib võlausaldaja nõuda üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast.“

Juhime tähelepanu, et lõike 2⁴ sõnastuse kohaselt võib lisaks põhinõudele nõuda seadusjärgset intressi või viivist. Samas nähtub seletuskirjast, et maksekäsu kiirmenetluses

13. märts 2026

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral peaks olema võimalik nõuda põhisummat koos seadusjärgse intressi ja viivisega.

Palume täpsustada, kas tegemist on sõnastusliku ebatäpsuse või trükiveaga. Viivise näol ei ole tegemist krediidiga seotud tasuga, vaid õiguskaitsevahendiga kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seetõttu peab krediidiandjal säilima võimalus nõuda maksekäsu kiirmenetluses nii seadusjärgset intressi kui ka viivist.

„(2⁵) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ sätestatud ulatuses.“

Juhime tähelepanu, et kavandatav muudatus, mille kohaselt arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses kõik tarbija poolt tehtud maksed ümber ning loetakse need tasutuks esmajärjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja viimasena viivise katteks, toob krediidiandjatele kaasa ebaproportsionaalsed ja õigusselgust kahjustavad tagajärjed.

Muudatuse tulemusena luuakse maksekäsu kiirmenetluse puhul nn erirežiim, mis ei kehti väljaspool seda menetlust. See tähendab muuhulgas, et samast võlasuhtest tulenev nõue sama ajavahemiku kohta võib erinevates menetlustes olla erineva suurusega. Selline olukord ei ole kooskõlas õigusselguse, sh õiguskindluse põhimõttega ning ei muuda tarbija jaoks nõude maksma panemise võimalustest arusaamist lihtsamaks, vaid vastupidi – raskendab seda.

Meie hinnangul muudab kavandatav regulatsioon maksekäsu kiirmenetluse krediidiandja jaoks ebamõistlikuks menetlusliigiks ning toob kaasa tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete liikumise maksekäsu kiirmenetluse asemel hagimenetlusse, suurendades seeläbi kohtute töökoormust.

Eeltoodust tulenevalt ei saa me nõustuda TsMS § 481 lõigete 2⁴ ja 2⁵ kavandatud muudatustega. Muudatused piiravad põhjendamatult krediidiandjate võimalust esitada oma nõudeid maksekäsu kiirmenetluses ning ei ole kooskõlas menetlusökonoomia ega õiguskindluse põhimõtetega. Samuti ei ole eelnõus ega seletuskirjas esitatud piisavat analüüsi ega põhjendusi sellise ulatusliku regulatsioonimuudatuse vajalikkuse kohta.

Jääme siinkohal ka kõikide FinanceEstonia poolt varem (sh 04.08.2025 esitatud arvamuses toodud) põhjenduste juurde ning toome allpool välja täiendavad põhjendused, miks kavandatud muudatustega ei ole võimalik nõustuda:

● Esmalt leiame, et eelnõu ja seletuskiri ei esita jätkuvalt asjakohaseid põhjendusi ega analüüse, miks Eesti otsustab reguleerida maksekäsu kiirmenetluses tarbijakrediidinõudeid sedavõrd erinevalt muust Euroopast. Tartu Ulikooli 2025. aasta analüüsi kohaselt ei ole teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sellist lähenemist kasutatud.

13. märts 2026

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

● FinanceEstonia ja teised kooskõlastajad on juhtinud varasemalt tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluses vaid ümberarvestuse järgse põhiosa nõudmise võimalikkus suunab krediidiandjad hagimenetlusse, mis toob lisaks suurematele kuludele kaasa ka hagiavalduste arvu plahvatusliku kasvu. See omakorda aga suurendab oluliselt kohtute töökoormust. Justiits- ja Digiministeeriumi põhjendus, et: „Kohtu töökoormuse leevendamiseks tarbijakrediidiasjade lahendamisel, võetakse kasutusele IT-lahendus, mis abistab kohtunikke avalduse andmete ja vastustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel“ ei ole meie hinnangul eluliselt usutav ega praktiliselt teostatav. Oleme kahtleval seisukohal, et planeeritav lahendus leevendab tekkivat olukorda oluliselt, pigem vastupidi. Eriti võttes arvesse, et juba praegu ei ole kohtutel piisavalt ressurssi tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete menetlemiseks ning neile on antud madalam prioriteetsus (vt Maakohtute 19.12.2025 pressiteadet, mille kohaselt lisati maakohtute järgmise aasta tööjaotusplaanidesse põhimõte, mille järgi kõikidest kohtule esitatud tarbijakrediidi asjadest jagatakse kohtuniku menetlusse üks asi kuus). Oleme seisukohal, et koosmõjus maksekäsu kiirmenetluses tehtavate muudatusega jäetakse Eesti krediidiandjad ilma oma õiguste tõhusast kohtulikust kaitsest. Tarbijakrediidilepingutest tulenevatele nõuetele plaanitakse kehtestatud menetluslikud piirangud, mis muudavad kohtuliku kaitse neile sisuliselt kättesaamatuks. Selline olukord ei ole eelduslikult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-iga 15.

● Muudatuse järgselt on avaldajal maksekäsu kiirmenetluses sisuliselt kohustus teha VOS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus, mis on ette nähtud juhuks, kui krediidiandja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kavandatavad seadusemuudatus panevad aga krediidiandjad sundolukorda, mille kohaselt kohtult makskäsu saamiseks peab võlausaldaja sisuliselt aktsepteerima, et kohus ilma täiendavaid kontrolle läbi viimata lähtub eeldusest, et võlausaldaja on rikkunud krediiti väljastades vastutustundliku laenamise põhimõtet.

● Seletuskirjas on märgitud, et „Loodavad erisätted tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele maksekäsu kiirmenetluses ei takista krediidiandjal esitada tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid, mida muudatuste tõttu erimenetluses nõuda ei saa (näiteks VÕS-i §-s 1132 sätestatud sissenõudmiskulud), menetlemiseks hagimenetluses.“ Leiame, et seletuskirjas on kas pahatahtlikult või teadmatusest tegelikust probleemist (ehk ümberarvestusega kaasnevast väga olulisest krediidiandja õigustatud nõudest loobumisest) mööda vaadatud ning esitatud näitena marginaalne kulu VOS § 1132 sissenõudekulude näol, mida on edaspidi võimalik hagimenetluses nõuda. Samas on ilmselge, et on ebamõistlik nõuda VOS § 1132 sätestatud sissenõudmiskulusid (maksimaalses määras 65 eurot) hagimenetluses, mille puhul ainuüksi riigilõiv on minimaalselt 100 eurot. Ebaselgeks jääb, kas seadusandja hinnangul võiks tegelikult nõuda sellises olukorras hagimenetluses kõiki kõrvalnõudeid, mida maksekäsu kiirmenetluses nõuda ei saa (sealhulgas lepingus kokku lepitud intressi ja teisi kõrvalnõudeid). Tõenäoliselt mitte, aga palume seadusandjal eelnevat siiski täpsustada (sh seletuskirjas selgitada).

● Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Muudatuste eesmärk on takistada tarbijakrediidilepingu alusel ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning formaalse menetluse

13. märts 2026

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kuritarvitamist. Ülemääraste nõuete esitamine maksekäsu kiirmenetluses ja maksekäsu lubatavuse kriteeriumidega manipuleerimine on praktikas osutunud probleemiks.“ Leiame, et kui muudatuse eesmärk on takistada formaalse menetluse kuritarvitamist (milline tegevus ei saa olla kindlasti läbiv ja massiline), siis on valitud vahend, millega krediidiandjad on sunnitud loobuma väga suurest osast oma nõudest, täiesti ebaproportsionaalne ning ebasobiv. Kui muudatuse tegelik põhjus on vastutustundliku laenuandmise analüüsimise probleem (mida varasemalt on välja toodud), siis tuleks see ka seletuskirjas selgelt ja põhjendatult välja tuua.

● 2025. aastal Tartu Ulikooli õigusteaduskonna (Piia Kalamees, Karin Sein, Kalev Saare) koostatud „Euroopa Liidu liikmesriikide maksekäsumenetluse regulatsiooni ning Euroopa Kohtu praktika analüüsi“ kohaselt oleks võimalik lahendada vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisega seotud küsimused maksekäsu kiirmenetluses tarbija vastuväite esitamise regulatsiooni täiendamise kaudu. Analüüsi kohaselt ei tulene Euroopa Kohtu praktikast, et kohus peaks tüüptingimuste ebaõiglust või krediidivõimelisuse kontrolli nõuetekohasust alati hindama enne maksekäsu tegemist. Piisab sellest, kui tarbijal on tegelik ja tõhus võimalus esitada vastuväide.

Analüüsi kokkuvõttes tuuakse välja:

„2. Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et kohus peab tüüptingimuste ebaõiglust ja tarbija krediidivõimelisuse kontrollimise nõuetekohasust hindama alati enne maksekäsu tegemist. Euroopa Kohtu standardite täitmiseks piisab, kui kohus saab tüüptingimuste ebaõiglust (ja krediidi- võimelisuse kontrolli nõuetekohasust) hinnata pärast seda, kui tarbija on makseettepanekule esitanud vastuväite. See kehtib siiski eeldusel, et vastuväite esitamise regulatsioon vastab alljärgnevatele p-s 3 kirjeldatud tingimustele.

3. Makseettepanekule vastuväite esitamise võimalus ei tohi olla tarbija jaoks liigselt koormav ja heidutada teda vastuväidet esitamast. Vastuväite esitamise regulatsioon on Euroopa Kohtu hinnangul tarbija jaoks liigselt koormav, kui vastuväite esitamise reeglite tõttu esineb arvestatav risk, et tarbija ei esita vastuväidet a) liiga lühikese tähtaja, b) kaasnevate kulude tõttu või c) põhjusel, et talle pole tehtud teatavaks kogu infot, mis on vajalik tema õiguste kindlakstegemiseks. Kui riigisisene makseettepanekule vastuväite esitamise kord ei vasta Euroopa Kohtu standardile, st selle korra tõttu esineb arvestatav oht, et tarbija ei esita vastuväidet, siis peab kohus saama tüüptingimuse võimalikku ebaõiglust kontrollida kas a) maksekäsumenetluse enda raames (st enne maksekäsu tegemist) või b) maksekäsu täitmisel.

4. Eesti kehtiv makseettepanekule vastuväite esitamise regulatsioon Euroopa Kohtu standardile ei vasta, sest vastuväite esitamise aeg on liiga lühike ning vastuväite blanketil tarbijale antav informatsioon jätab mulje, et ta peab vastuväites esitama ka vastuväite õiguslikud põhjendused (vt selle kohta lähemalt 2.2.1.4.). Järelikult peab Eesti menetlusõigus de lege lata võimaldama kohtul tüüptingimuse võimalikku ebaõiglust ex of icio kontrollida kas a) maksekäsu kiirmenetluse enda raames (enne maksekäsu tegemist) või b) maksekäsu täitmisel. Vt selle kohta lähemalt allpool p-d 9-11. [… ]

13. märts 2026

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

7. […] Kuna maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamise regulatsioon ei vasta hetkel neile nõuetele, tuleb seda muuta nii, et tarbijal oleks vastuväite esitamiseks senisest oluliselt pikem aeg ning tarbijale antaks selge informatsioon, et vastuväitele ei ole vajalik lisada õiguslikke põhjendusi.

11. Kehtivaid TsMS norme on võimalik tõlgendada selliselt, et saavutatakse tüüptingimuste ja tarbijakrediidi direktiiviga taotletavad eesmärgid. Selleks on vaja, et kohtunikuabid annaksid tarbijalepinguid puudutavate asjade sisulise otsustamise üle kohtunikele vastavalt TsMS § 595 lg-le 2. Seejärel on kohtunikul kohustus tüüptingimuste võimalikku ebaõiglust või krediidivõimelisuse kontrolli nõuetekohasust hinnata ning jätta vajadusel maksekäsk tegemata. Et kohtunikul oleks võimalik sisuline hindamine läbi viia, tuleb TsMS § 477 lg 7 lauset 2 tõlgendada selliselt, et kohtunik saaks selle alusel nõuda avaldajalt nõude aluseks olevaid tüüptingimusi sisaldava lepingu või krediidivõimelisuse hindamist kajastava informatsiooni esitamist. Vajadust sel viisil tõlgendamise järele aitaks vältida see, kui makseettepanekule vastuväite esitamise korda muudetaks nii nagu kirjeldatud kokkuvõtte punktis 7.“

Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks miks ei ole kaalutud ega analüüsitud lahendust muuta maksekäsu kiirmenetluses tarbija jaoks vastuväite esitamine senisest selgemaks, mis oleks kõiki osapooli tunduvalt vähem koormav lahendus. Selle asemel on jäetud krediidiandjad ilma võimalusest esitada kogu põhjendatud nõude osas nõue maksekäsu kiirmenetluses.

Kokkuvõte

FinanceEstonia on seda märkinud juba ka oma 04.08.2025 arvamuses, et: „Kokkuvõtteks soovitame seadusandjal tasakaalustada tarbijakaitse ja menetlusökonoomia huvid. Enne nii radikaalse muudatuse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata selle mõju kohtusüsteemile tervikuna ning kaaluda, kas on olemas alternatiivseid lahendusi, mis saavutaksid sama eesmärgi väiksemate negatiivsete kõrvalmõjudega. Samas tuleb läbi analüüsida muudatuste tegelikud mõjud tarbijatele, aga ka võlausaldajatele.“

Sellele ettepanekule ei ole seni antud sisulist vastust, samuti ei ole esitatud ei kohtumenetluse kiirendamise eelnõus ega seletuskirjas mõjude analüüsi ega kaalutud erinevaid alternatiive. Juhime tähelepanu, et alternatiivne lahendus on Tartu Ulikooli 2025. a analüüsi kohaselt olemas – maksekäsu kiirmenetluses tarbija vastuväidete esitamise võimaluste täiendamine, mida ei ole aga eelnõu seletuskirjas isegi mitte mainitud.

III Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 482 lõigete 1¹ ja 1² kohta (maksekäsu kiirmenetluse avaldus)

Eelnõu kohaselt täiendatakse TsMS § 482 lõigetega 1¹ ja 1², millega nähakse ette täiendavad nõuded maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisule tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul. Lõike 1¹ kohaselt tuleb juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta, see avalduses märkida. Samuti tuleb esitada

13. märts 2026

10 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

üksikasjalik ülevaade krediidi kasutusse võtmisest ja lepingujärgsetest maksetest ning võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise katteks. Avaldusele tuleb lisada nõude aluseks olev leping koos maksegraa ikuga ning avalduses tuleb märkida krediidi kulukuse määr. Lõike 1² kohaselt võib kohus teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Kuigi eelnõu täpsustab tarbijakrediidinõuete esitamise tingimusi ja kohtule esitatavate andmete ulatust, ei käsitle eelnõu ega seletuskiri küsimust, millistel alustel loetakse tarbijakrediidi- lepingust tulenev nõue maksekäsu kiirmenetluses sissenõutavaks. Praktikas on just nõude sissenõutavuse tuvastamine osutunud üheks peamiseks takistuseks maksekäsu kiirmenetluse kasutamisel.

Praktikas esineb olukordi, kus maksekäsu kiirmenetluse avaldused jäetakse rahuldamata põhjendusel, et nõue ei ole sissenõutav, kuigi avaldusele on lisatud krediidilepingu ülesütlemise teade. Sellistel juhtudel ei arvesta maksekäsu osakond nõude sissenõutavuse hindamisel krediidilepingu ülesütlemise fakti, vaid kontrollib avalduses esitatud ümberarvestust, mis on esitatud lähtudes VOS § 403⁴ lõikest 7. Selline lähenemine lähtub eeldusest, et krediidileping kehtib jätkuvalt ning kohustuse täitmine toimub maksegraa iku alusel kuni lepingu lõpptähtpäevani. Seejuures jäetakse arvestamata asjaolu, et krediidilepingu ülesütlemisel muutub kogu krediidijääk sissenõutavaks.

Kirjeldatud lähenemine tekitab ebaselgust maksekäsu kiirmenetluse kasutamise võimalikkuse osas ning võib viia olukorrani, kus üles öeldud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ei ole võimalik maksekäsu kiirmenetluses menetleda, kuigi seadus peaks seda justkui võimaldama.

Oluline on rõhutada, et maksekäsu kiirmenetluse olemusest tulenevalt ei ole tegemist menetlusega, milles kohus peaks sisuliselt hindama krediidilepingu ülesütlemise materiaal- õiguslikku põhjendatust. Selline kontroll eeldaks sisulist tõendite hindamist ning on omane hagimenetlusele. Maksekäsu kiirmenetluses peaks kohus piirduma formaalse kontrolliga, kas avaldaja on esitanud dokumendid, millest nähtub nõude sissenõutavaks muutumine.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada TsMS § 482 sätteid selliselt, et seaduses sätestataks selgesõnaliselt, et juhul kui tarbijakrediidileping on üles öeldud, lisatakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusele krediidilepingu ülesütlemise teade ning selle esitamisel loetakse krediidilepingust tulenev nõue maksekäsu kiirmenetluses sissenõutavaks täies ulatuses. Selline täpsustus aitaks tagada õigusselgust ja ühtset kohtupraktikat ning võimaldaks maksekäsu kiirmenetlust kasutada tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul viisil, mis on kooskõlas menetluse eesmärgiga.

Lisaks jääb ebaselgeks, mida peetakse käesolevas sättes silmas mõiste „võrdlev arvutus“ all. Seletuskirja põhjal võib järeldada, et selle all peetakse silmas ümberarvestust. Seletuskirjas on märgitud, et juhul kui võlgnik on teinud tagasimakseid, tuleb lisada andmed kõigi tehtud maksete kohta koos maksete kuupäevade ja summadega ning kui lepingus on ette nähtud muid tasusid või seaduses sätestatust kõrgem intress, tuleb lisada ümberarvestus, st uuesti määratud

13. märts 2026

11 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tagasimaksed pärast intressimäära ja muude kulude vähendamist. Selguse tagamiseks oleks vajalik täpsustada, mida mõiste „võrdlev arvutus“ käesolevas sättes täpselt tähendab.

Samuti jääb ebaselgeks seletuskirjas kirjeldatud olukord, mille kohaselt juhul, „kui leping ei ole lõppenud, tuleb esitada uuesti määratud tagasimaksed“. Selline lähenemine võib praktikas tähendada olukorda, kus ümberarvestuse tegemisel lähtutakse eeldusest, justkui oleks krediidiandja rikkunud võlaõigusseadusest tulenevaid kohustusi. Kordame juba varem öeldut, et sellise eelduse automaatne rakendamine ei ole põhjendatud, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamine eeldab sisulist hindamist ning ei saa toimuda pelgalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise faktist lähtuvalt. Selline rikkumise eeldamine ei ole olnud Euroopa Liidu ega Eesti õiguse mõtteks, ka ei tulene see Euroopa Kohtu praktikast.

Samuti jääb arusaamatuks seletuskirjas viidatud nõue esitada „detailne ülevaade krediidi kasutusse võtmisest“, kuna see ei ole piisavalt selgelt määratletud. Selguse tagamiseks oleks vajalik täpsustada, milliseid andmeid selle all silmas peetakse ning millises vormis need kohtule esitada tuleb. Ilma täpsustamata võib tekkida olukord, kus avaldajad ja kohtud tõlgendavad nõude sisu erinevalt, mis omakorda võib viia ebaühtlase kohtupraktika kujunemiseni.

Kokkuvõte

Teeme ettepaneku täiendada TsMS § 482 sätteid arvestades eeltoodud põhjendusi.

IV Seisukoht eelnõus kavandatud TsMS § 484¹ täiendamise kohta lõikega 4

Eelnõu kohaselt täiendatakse TsMS § 484¹ lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osa nõuete või nõude osa suhtes, jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tervikuna rahuldamata.“

Planeeritav muudatus ei ole põhjendatud. Muudatus on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ega aita kaasa kohtumenetluse kiirendamisele, vaid vastupidi, võib seda aeglustada ning suurendada kohtute töökoormust. Arvestades kohtute suurt töökoormust, ei ole põhjendatud lahendus, mille kohaselt jäetakse maksekäsu kiirmenetluse avaldus tervikuna rahuldamata ka juhul, kui maksekäsu tegemise eeldused on täidetud üksnes osa nõuete või osa nõude suhtes.

Olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse tervikuna rahuldamata, esitab hageja sama nõude hagimenetluses. See tähendab, et kohus peab sama nõudega seotud asjaolusid sisuliselt hindama uuesti. Kui aga maksekäsu osakond teeks maksekäsu vähemalt selles ulatuses, milles eeldused on täidetud, ei pruugi võlausaldaja pidada vajalikuks rahuldamata jäänud osas hagimenetlusse pöörduda, mis vähendaks eelduslikult ka kohtute töökoormust.

Lisaks ei ole põhjendatud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete selline eba- proportsionaalselt erinev kohtlemine võrreldes teiste tarbijalepingutest tulenevate nõuetega (nt

13. märts 2026

12 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tarbijatöövõtt või tarbijale müük). Sisuliselt piiratakse krediidiandja õigust ettevõtlusele ja oma õiguste kohtulikule kaitsele. Selline olukord ei ole eelduslikult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-iga 15.

Kokkuvõte

FinanceEstonia väljendab oma muret, et kavandatavad muudatused ei ole sisuliselt piisavalt läbi mõeldud, nende mõju ei ole tervikuna analüüsitud ja nende praktiline täidetavus on väga keeruline. Soovime tagada vastutustundliku ja õiguspäraselt toimiva Eesti tarbijakrediidituru, mistõttu palume ülaltoodud tagasiside ja ettepanekutega eelnõu menetlemisel arvestada.

FinanceEstonia toetab ka oma liikme Julianus Inkasso OU poolt eraldiseisvalt 11.03.2026 eelnõu osas antud tagasisides toodud seisukohti (vt lisa 2).

Lugupidamisega

Kaarel Ots FinanceEstonia juhatuse esimees

Martin Länts FinanceEstonia krediidiandjate- ja vahendajate töögrupi juht

Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

Lisa 1 – FinanceEstonia 04.08.2025 arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule

Lisa 2 - Julianus Inkasso OU poolt 11.03.2026 eelnõu osas antud tagasiside

FinanceEstonia pöördumine _maksekäsu kiirmenetluse muudatused_06.03.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANU MÜÜRSEPP PNOEE-46806012746 2026-03-05 21:47:11

MARTIN LÄNTS PNOEE-38503040351 2026-03-06 07:22:35

KAAREL OTS PNOEE-37511130220 2026-03-06 07:37:50

FinanceEstonia pöördumine _maksekäsu kiirmenetluse muudatused_06.03.2026.pdf

6. märts 2026

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Jus$its- ja digiministeerium

Rahandusministeerium

Finantsinspektsioon

Õiguskantsler

FinanceEstonia pöördumine seoses kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega

Jus$its- ja Digiministeerium saa$s 03.03.2026 kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Ees$ Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Ees$ Advokatuurile, Ees$ Kohtunike Ühingule, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu. Kooskõlastus ja arvamused palu$ esitada hiljemalt 06.03.2026.a.

Eelnõus tuuakse välja, et tulenevalt EL-i ja Ees$ kohtuprak$ka arengust on vajalik täpsustada tarbijakrediidi ja maksekäsumenetluse reegleid – et paremini kaitsta inimeste õigusi tarbijakrediidi asjades, väl$da tarbijakrediidiasjade kuhjumist maksekäsu kiirmenetluses ja ka hagimenetluses. Seletuskiri märgib, et kohtunike tähelepanekute kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidi- lepingust tulenevad nõuded paljudel juhtudel erinenud nõuetest, mis jõuavad kohtu eNe hagimenetluses. Muu hulgas on maksekäsu kiirmenetluses süstemaa$liselt esitatud suuremaid nõudeid, intressimäärad on $h$ juhuslikud, miNe lepingujärgsed või viivisemäär esitatakse kolmekordse määrana, miNe suuruses, milles lepingus kokku lepi$. Eelnõuga tahetakse tagada, et tarbijatelt ei nõutaks maksekäsu kiirmenetluses ülemääraseid summasid ning et laenuandjad järgiksid enne lepingu sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kuna maksekäsu kiirmenetlus ja sellega seotud muudatused mõjutavad oluliselt Ees$ krediiditurgu, siis meie nägemusel oleks oluline eelnõu sisendi andmisel ka Ees$s tegutsevate finantsektori eNevõtete tagasiside (sh krediidiasutused, krediidiandjad, inkassoeNevõNed jms.). Ees$ finantssektori eNevõNeid siduv katusorganisatsioon

6. märts 2026

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

MTÜ FinanceEstonia palub võimalust anda oma sisend hiljemalt 13.03.26. Kuna FinanceEstoniat ei ole varasemalt tagasiside andjate hulka nimetatud ning tagasiside aeg on äärmiselt lühike (alla 3 tööpäeva), siis peab FinanceEstonia ka 13.03.26 tähtaega mõistlikuks.

FinanceEstonia on Ees$ finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees$ finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste ekspor$. Seisame selle eest, et Ees$sse tekiks uusi finantsvaldkonna eNevõNeid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh$ ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees$ eNevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat eNevõtet.

Lugupidamisega Kaarel Ots FinanceEstonia juhatuse esimees Mar$n Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

FinanceEstonia tagasiside TsMS jt seaduste muudatus ettepanekutele 04.08.2025.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANU MÜÜRSEPP PNOEE-46806012746 2025-08-04 20:25:12

KAIDO SAAR PNOEE-38104290034 2025-08-05 06:25:31

MARTIN LÄNTS PNOEE-38503040351 2025-08-05 07:30:02

FinanceEstonia tagasiside TsMS jt seaduste muudatus ettepanekutele_04.08.2025.pdf

04.august 2025

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia arvamus Tsiviilkohtumenetluse seadus5ku jt seaduste muutmise eelnõule FinanceEstonia on Ees, finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Ees, finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste ekspor,. Seisame selle eest, et Ees,sse tekiks uusi finantsvaldkonna e<evõ<eid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökoh, ning kohalik kapitaliturg pakuks Ees, e<evõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat e<evõtet.

Allpool toodud Tsiviilkohtumenetluse seadus,ku ja teiste seaduste muutmise eelnõud (edaspidi: eelnõu) puudutava tagasiside ja e<epanekutega soovime aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele ja seeläbi nii tarbijate turvatunde kasvule kui ka Ees, majanduse arengule. FinanceEstonia rõhutab, et toetab iga4 eesmärki suurendada tsiviilkohtumenetluse efek4ivsust ja tagada tarbijate kaitse, kuid leiab, et mitmed kavandatavad muudatused neid eesmärke paraku ei toeta, ega ole kooskõlas õiguskindluse, menetlusökonoomia ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Alljärgnevalt esitame arvamuse, mis põhineb tagasisidet andnud FinanceEstonia liikmete enamuse ühtsetel seisukohtadel ja mis on liigendatud järgmiselt: A. üldised seisukohad eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgi ja tagajärgede osas; B. seisukohad eelnõu 9 peamise muudatuse ploki osas, mille suhtes tagasisidet küsi,; C. seisukohad konkreetsete eelnõu sätete sõnastuse osas, mida kavandatakse.

A. Üldised seisukohad eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgi ja tagajärgede osas Eelnõu seletuskiri toob peamise mo,ivina esile kohtute töökoormuse vähendamise ning kohtumenetluste tõhustamise ja kiirendamise vajaduse, sest tsiviilasjade arv ja menetlusajad on kasvanud, koormates kohtunikke üle. Seega on seadusandja taotlus op,meerida menetlusi viisil, mis hoiaks ära kohtute ülekoormust ja pikalevenivaid vaidlusi. Tarbijakrediidinõuete osas rõhutatakse ka tarbijakaitse tugevdamist – seletuskiri märgib, et muudatuste eesmärk on takistada tarbijakrediidilepingute alusel ülemääraste (liigselt kõrgeid intresse või tasusid hõlmavate) nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses ning väl,da formaalse menetluse kuritarvitamist võlausaldajate poolt. Eelnimetatud eesmärgid on kahtlemata legi,imsed, kuid eelnõuga kavandatu tegelik mõju osutub FinanceEstonia hinnangul nimetatud eesmärkidele hoopis vastupidiseks. Esmalt, kohtute töökoormuse vähendamise asemel toob muudatus eelduslikult kaasa hoopis kohtute töökoormuse kasvu. Põhjus on prak,line: kui krediidiandjad ei saa enam maksekäsu kiirmenetluses lepingust tulenevaid intresse ja viiviseid nõuda, puudub neil mo,vatsioon üldse kiirmenetluse teed kasutada. Seletuskiri eeldab küll, et edaspidi esitataks maksekäsu avaldusi "kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt", kuid tegelikkuses viib piirang kõigi eelduste kohaselt selleni, et krediidiandjad pöörduvad pigem hagimenetluse poole, kus saab kogu nõude (sh lepingulised intressid ja tasud) täies mahus läbi vaielda. Hagimenetlus on aga oluliselt ajakulukam ja töömahukam nii kohtule kui ka menetluse pooltele, sh tarbijale.

04.august 2025

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Sta,s,ka kinnitab, et ainuüksi 2024. aastal esita, Ees, kohtutele ligi 20 000 maksekäsu avaldust tarbijakrediidi asjades, samas kui hagimenetluses lahenda, samal ajal vaid 2669 tarbijakrediidi hagi. Kui isegi pool sellest maksekäsu mahust (ca 10 000 asja aastas) suunata hagimenetlusse, kasvaks tarbijakrediidihagide arv umbes 15 000-ni aastas – see on mitu korda üle kohtute senise võime asju lahendada. Seletuskirja eesmärgile (kohtute töökoormuse vähendamine) mõjuks see katastroofiliselt: üle 12 000 asja jääks igal aastal lahendamata, ning juba ühe aasta lisakoormuse likvideerimine võtaks kohtutel üle viie aasta. Selline olukord pikendaks menetlusaegu järsult ja oluliselt ning on vastuolus eesmärgiga menetlusi kiirendada. Prak,kas on juba muudatuste ootuses analoogseid suundumusi näha. Nimelt on kohtud 2025. aasta maist alates osaliselt rakendanud eelnõus kavandatuga sarnaseid põhimõ<eid, mistõ<u on maksekäsu kiirmenetluse avalduste arv tarbijakrediidiasjades märkimisväärselt vähenenud, koha, peaaegu nullini. Krediidiandjad esitavad nõudeid nüüd peamiselt hagimenetluses, mis tähendab paratamatult kohtunike töökoormuse kasvu. See areng ei täida kuidagi seadusandja kavatsust jagada vaidlused lihtsamate (maksekäsk) ja keerukamate (hagi) menetluste vahel – vastupidi, koormus koondub hagimenetlusse ning kiirmenetluse vormiline olemasolu kaotab tarbijakrediidvaidlustes oma mõ<e. Ka tarbijate endi seisukohast pole mõju üheselt posi,ivne. Tarbijakaitse tugevdamine eeldaks, et tarbija saab oma vaidluse lahendatud kiiremini ja õiglasemalt. Kavandatud muudatus aga pikendab tarbijakrediidi vaidluste lahendamist – kui vaidlus läheb hagimenetlusse, võib lõpliku lahendini kuluda aastaid, võrreldes maksekäsu menetluse mõne kuuga. Nii pikk aeg tähendab, et kui vaidlus lahendatakse tarbija kahjuks, siis tarbija jaoks kuhjuvad vahepeal ka viivised (isegi kui need on seadusjärgsed) ning menetluskulud. Hagimenetluses tuleb tasuda kõrgem riigilõiv ning ,h, tuleb võlgnikul lõpuks hüvitada ka vastaspoole õigusabikulud, mis maksekäsu kiirmenetluses on üldjuhul väiksemad või puuduvad. Seega võib võlgnik lõpptulemusena sa<uda veel ebasoodsamasse olukorda – ta maksab küll ehk madalamat intressi, ent kokkuvõ<es suurema kogusumma (pika viiviseaja, kohtukulude jms tõ<u). Seletuskirja rõhutatud tarbijakaitse eesmärk tõenäoliselt ei realiseeru, kuivõrd tarbija jaoks muutub vaidluse lahendamine hoopis aeglasemaks ja seega ka kulukamaks. Praegune maksekäsu kiirmenetluse süsteem on loodud eesmärgiga lahendada väikesed ja selged rahalised nõuded kohtuniku minimaalse ajakuluga. Kui see tee krediidiandjatele sisuliselt suletakse, liiguvad nõuded hagimenetlusse, mis nõuab kohtult iga juhtumi sisulist läbivaatamist. Nagu eelpool toodud arvud näitavad, puuduvad kohtutel sellise juhtumite arvu käsitlemiseks vastavd ressursid. Tulemuseks pole mi<e ainult üksikute asjade venimine, vaid süsteemne menetluste venimine. See on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadus,ku (TsMS) üldise mõ<ega, mille kohaselt peab kohus asja lahendama kiires4 ja võimalikult väheste kuludega (nt TsMS § 2 rõhutab menetluse kiiret ja õiglast läbiviimist). Eelnõuga kaasnev hagimenetluste tulv ohustab seda põhimõtet otseselt. Toome välja, et maksekäsu kiirmenetlus kaitseb võlgniku õigusi juba praegu üsna tõhusalt, kui tarbijast võlgnik oma õigusi kaitsta soovib – võlgnikul on väga lihtne menetlus peatada, esitades kasvõi põhistamata vastuväide, ning edasine arutamine toimub juba hagimenetluses. Seletuskiri ise tunnistab, et maksekäsu kiirmenetluses on võlgniku kaitsemehhanismid olemas (võlgnik ei pea isegi detailset vastuväidet esitama – piisab mi<enõustumise märkimisest, et maksekäsk ei muutuks jõustunuks). Seletuskirjast ei nähtu aga, miks need olemasolevad meetmed tarbijakrediidi juhtumite puhul ebapiisavad on. Kui probleemiks on näiteks tarbijate vähene teadlikkus oma vastuväite esitamise õigusest, võiks riik keskenduda võlgnike teavitamisele või lihtsustada vastuväite esitamist veelgi – mi<e aga sisuliselt kaotada maksekäsu kiirmenetluse võimalus tarbijakrediidivaidlustes (mida

04.august 2025

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kavandatavad muudatused sisuliselt kaasa toovad). Samu, on maksekäsu kiirmenetluse üks suur eelis see, et ühtegi maksekäsku ei tehta ilma maksee<epanekut võlgnikule kä<etoimetamata ja temalt seisukohta küsimata (avalikku kuulutamist tarbijakrediidi võlgade korral kasutada ei saa). See tähendab, et nn "tagaseljaotsust” maksekäsu kiirmenetluses teha ei saa – võlgnik kas nõustub vaikides või reageerib. Oleme seisukohal, et kavandatavad muudatused hakkavad moonutama võlasuhete osaliste käitumismudeleid. Eelnõuga tekib olukord, kus kohtueelses ja kohtulikus menetluses keh4vad samale võlasuhtele erinevad reeglid. Kui võlausaldaja tegutseb kohtuväliselt või inkassomenetluses, saab ta lepingu alusel nõuda intresse/viiviseid täies mahus (kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 regulatsiooniga). Kui aga seesama võlg jõuab kohtusse maksekäsuna, kärbitakse nõuet automaatselt. Kui võlgnik teab, et viivitamine ei too talle kaasa suurt viivise- ega intressikoormat (sest lepingulist viivist maksekäsu kiirmenetluses niikuinii sisse nõuda ei saa, kui see ületab seadusjärgset viivisemäära), võib tal tekkida mo4vatsioon võlgade tasumisega viivitada. Praegu distsiplineerib kõrgem viivisemäär võlgnikku oma kohustusi täitma – ta teab, et iga viivitatud päevaga kasvab võlg. Kui aga viivitusintress on piiratud seadusjärgse (suhteliselt madala) määraga, on pikaajaline viivitus võlgnikule rahaliselt soodsam kui tänaste lepinguliste viiviste korral. Niiviisi kujundatakse süsteem, mis sisuliselt soosib kohustuste rikkumist ja laenu mi<eõigeaegset tagastamist, isegi "premeerib" võlgnikku maksete edasilükkamise eest. See on ebaõiglane mi<e ainult võlausaldajate suhtes, vaid ka nende tarbijate suhtes, kes oma kohustusi korralikult täidavad. Kui märkimisväärne hulk laenusaajaid hakkab viivitama, püüdes soodsamat kohtulikku lahendust saada, võib see kahjustada üldist maksekultuuri ja õõnestada laenulepingute siduvust. Kokkuvõ<es vähendab see laenuvõtjate isiklikku vastutust ja võib soodustada kergekäelist laenuvõtmist, teadmises, et hilisem mi<etasumine on leebemate tagajärgedega. Samu, näeme, et eelnõu sunnib krediidiandjaid prak,kas iga maksekäsu avalduse juures kohaldama iseendale ”sanktsiooni” (eelnõu muudatuste punkt 1), mis on mõeldud vastutustundliku laenamise põhimõ@e rikkumise puhuks. Nimelt, VÕS-ist ja teistest normidest (nt Krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS)) tuleneb, et kui laenuandja on tarbijale laenu andes rikkunud kohustust kontrollida tarbija krediidivõimet, siis ei tohi ta tarbijalt nõuda lepingulist intressi ega muid tasusid – tarbija peab tasuma vaid põhiosa ja seadusjärgse intressi. See on karistusmehhanism, mis ak,veerub konkreetse rikkumise tuvastamisel. Eelnõu muudatus pöörab selle loogika ümber: kiirmenetluses tohib ainult sellise vähendatud nõude esitada, sõltumata sellest, kas krediidiandja tegelikult midagi vales, tegi. Nagu on märgitud, eeldab maksekäsu saamine edaspidi ümberarvutust (põhiosa kasuks) kõigil juhtudel. Seega lähtub kiirmenetlus automaatselt eeldusest, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Selline üldistus pole õigustatud ega õiglane võlausaldajate suhtes – põhimõ<eliselt on nad "juba eos süüdi ja rikkumises" ilma konkreetset olukorda uurimata ning süüd ja rikkumist tuvastamata. Isegi kui laenuandja hindas korrektselt laenusaaja maksevõimet ja leping on õiguspärane, ei saa ta kiirmenetluses lepingujärgseid intresse nõuda. See riivab tugevalt lepinguvabadust ja võlausaldajate õiguspärast ootust, et keh,vat lepingut austatakse ja see kuulub täitmisele. Proportsionaalsuse põhimõ@e valguses on küsitav, kas selline kõikehõlmav ja karistusliku iseloomuga meede on põhjendatud ja väl,matult vajalik tarbijakaitse eesmärgi saavutamiseks või on olemas kohasemaid ja leebemaid vahendeid. Seega oleme seisukohal, et eelnõuga planeeritav muudatus sisuliselt nullib maksekäsu kiirmenetluse mõ@e tarbijakrediidi vaidlustes. Kui kiirmenetlusest kaob senine eelis – kiire lahend väiksemate kuludega – siis ei ole võlausaldajal seda põhjust kasutada. Eelnõuga on juba pikendatud

04.august 2025

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

menetlustähtaegu (nt maksee<epaneku tähtaega pikenda, 15 päevalt 20 päevale) ja seatud lisakohustusi (tõendite lisamine, nõude ümberarvutamine) nii, et kiirmenetlus läheneb ajaliselt ja sisuliselt hagimenetlusele. Samal ajal tuleb selles võlausaldaja nõuet oluliselt vähendada – võlausaldaja peab loobuma osast nõudest juba eos. Kui võlgnik esitab vastuväite, liigub asi ikkagi hagimenetlusse, kuid ebaselge on, kas seal saab võlausaldaja oma täisnõude taastada või on ta seotud maksekäsus esitatud väiksema nõudega. Igal juhul on selge, et maksekäsu menetlus pole enam tõhus alterna4iv. Juba praegu on näha, et võlausaldajad seda menetlust enam kasutada ei soovi. See aga tähendab, et kogu 2009. aastal loodud maksekäsu süsteem kaotab suure osa oma funktsioonist lihtsustada ja kiirendada väiksemate võlgade sissenõudmist. Avalduste arv on dras,liselt langenud, mis viitab, et süsteemi senine eesmärk – pakkuda kuluefek,ivset lahendust – enam ei toimi. Seega ei saa nõustuda seletuskirjas esitatud väitega, justkui säiliks maksekäsu eelis võlausaldaja jaoks lahendi kiiruses ja madalas kulus. Tegelikkuses, arvestades eelnõuga kaasnevaid piiranguid ja riske, on hagimenetlus muutumas krediidiandja jaoks primaarseks valikuks, mis (nagu juba öeldud) omakorda suurendab kohtute koormust ja menetluskulusid. Toome ka välja, et Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) prak,ka ja CEPEJ standardite valguses tuleb tarbijakrediidilepingutest tulenevaid vaidlusi käsitleda lihtsate rahaliste kohustustena, mille puhul peab menetlus olema kiire ja tõhus. EIK on korduvalt rõhutanud, et riigil on kohustus korraldada kohtusüsteem nii, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul, ning kohtute ülekoormus ei vabanda viivitusi (Kudla v. Poland, no. 30210/96, p. 130). Lisaks on EIK leidnud, et menetluse kestust hinnatakse ka selle järgi, kui oluline on vaidlus menetlusosalistele, näiteks majanduslikult olulised vaidlused, mis mõjutavad otseselt isiku elatusvahendeid või varalist seisu, nõuavad kiiremat lahendamist (Frydlender v. France, no. 30979/96, p. 43). EIK on oma prak,kas selgelt näidanud, et lihtsate tsiviilasjade puhul vajab üle kahe aasta kestev menetlus riigilt mõjuvat selgitust ning ilma erilise keerukuseta vaidluste venimine üle kolme aasta kujutab endast juba rikkumist (Zimmermann & Steiner v. Switzerland, p. 29– 31). Veelgi enam, isegi 2 aastat ja 7 kuud kestnud lihtne vaidlus loe, liialt pikaks ning see oli Ar,kkel 6 rikkumine (Guincho v. Portugal, p. 40–42). CEPEJ juhendmaterjalide järgi peaks lihtsate tsiviilasjade menetlus kõigis kohtuastmetes kokku kestma üldjuhul mi@e rohkem kui kaks aastat. Erandina ja põhjendatult võib see olla kuni kolm aastat, kuid kui menetlus venib sellest kaugemale, on EIK prak,kas peetud seda juba süsteemseks rikkumiseks. Sellest tulenevalt tuleb väl4da seadusemuudatusi, mis suunaksid massiliselt tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse, sest see paratamatult pikendab menetluse kestust üle mõistliku aja ning loob reaalse riski Ar,kkel 6 rikkumisteks. Kokkuvõ<eks soovitame seadusandjal tasakaalustada tarbijakaitse ja menetlusökonoomia huvid. Enne nii radikaalse muudatuse vastuvõtmist tuleks põhjalikult hinnata selle mõju kohtusüsteemile tervikuna ning kaaluda, kas on olemas alterna4ivseid lahendusi, mis saavutaksid sama eesmärgi väiksemate nega,ivsete kõrvalmõjudega. Samu, tuleb läbi analüüsida muudatuste tegelikud mõjud tarbijatele, aga ka võlausaldajatele. Oleme seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse sisuliselt täielik piiramine tarbijakrediidiasjades ei ole praegusel kujul proportsionaalne ega prak,line lahendus. Seadusandjal tasub väl,da regulatsioone, mis sunnivad massiliselt lihtsaid nõudeid ülekoormatud hagimenetlusse – see pikendab kohtuvaidluste lahendamise aega üle mõistliku aja ja võib tuua kaasa tarbetuid põhiõiguste rikkumisi. Pigem tuleks püüda säilitada maksekäsu menetluse eelised, korrigeerides seda täpselt seal, kus probleemid on ilmnenud (nt ebamõistlikult suurte nõuete filtreerimine, kontrollmehhanismide

04.august 2025

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

lisamine). Nii saab üheaegselt austada nii tarbijate õigusi kui ka tagada, et õigus jääb keh,ma mõistlikul viisil kõikide osapoolte jaoks. Alljärgnevalt esitame punk,põhise tagasiside, mis tugineb Ees, Vabariigi põhiseadusele, Euroopa Kohtu ja Riigikohtu prak,katele ning CEPEJ soovitustele.

B. Seisukohad eelnõu 9 peamise muudatuste ploki osas, mille suhtes tagasisidet küsi> 1. Piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses selliselt,

et maksekäsu kiirmenetluses on võimalik nõuda põhivõlgnevust ja seadusjärgset intressi ning seadusjärgset viivist; sama võlasuhte raames tarbija tehtud tagasimaksed arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses ümber ning loetakse tasutuks esimeses järjekorras põhivõlgnevuse ning seejärel seadusjärgse intressi ja seadusjärgse viivise ka>eks.

Oleme maksekäsu kiirmenetluse piiramist käsitlenud oma seisukoha esimeses osas A. Alljärgnevalt esitame kokkuvõtliku tagasiside, mis seondub otseselt 1. muudatuste plokiga.

• Menetlusökonoomia ja kohtusüsteemi ülekoormus Seaduse eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust ja kiirendada menetlusi, siis meie hinnagul saab olema vastupidine tagajärg. Ligi 20 000 seni kiirmenetluse kaudu lahendatud nõuet suunatakse potentsiaalselt ümber hagimenetlusse. Tulenevalt TsMS § 2 lg 1 ja CEPEJ soovitustest (CEPEJ(2018)26) peab kohtumenetlus olema kiire, kuid ressursipiirangutega hagimenetluses see ei ole realistlik. EIK prak,ka (nt Kudla v. Poola, nr 30210/96) kinnitab, et süsteemne kohtumenetluse venimine võib rikkuda art 6 õigust mõistlikule menetlusajale.

• Võlausaldaja õiguste ebaproportsionaalne piiramine Kehtestatav keeld nõuda lepingulisi kõrvalnõudeid maksekäsu kiirmenetluses tähendab sisuliselt, et krediidiandja peab iga kord käituma nagu oleks ta rikkunud VÕS § 403⁴ lg 7 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet. Toodu on vastuolus Ees, Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 alusel toodud võrdsuspõhimõtetega.

• Õigusselguse ja õiguspolii4lise järjepidevuse puudumine VÕS § 415 võimaldab nõudeid arvestada teisi, (nt esmalt lepingulised intressid). Eelnõuga kavandatav arvestusmudel loob vastuolu sõltuvalt sellest, kas nõue on esitatud kohtus või kohtuväliselt. Selline ebajärjekindlus kahjustab õigusselgust ning kohtlemise võrdsust sarnastes olukordades.

• Maksekäsu kiirmenetluse olemus ja funktsioon kaotab mõ@e Maksekäsu kiirmenetluse eesmärk on võimaldada kiiret, lihtsat ja soodsat lahendust. Kui nõue tuleb ümber arvutada, lisada tõendid ning oodata pikemat tähtaega, muutub menetlus sarnaseks hagimenetlusele, ent ilma täit õiguskaitset võimaldava raamis,kuta. See demo,veerib võlausaldajaid kiirmenetluse kasutamisest. Lisaks tuleb arvestada, et mitmed tarbijakrediidilepingud on võlausaldajate poolt hiljem loovutatud või ümber struktureeritud, mille käigus ei jää uue võlausaldaja valdusesse kogu algne dokumentatsioon. Võ<es arvesse andmekaitse üldmääruse (GDPR) ning KAVS § 47 lõike 5 sätestatud säilitamistähtaegu, ei pruugi nõude esitamise hetkel olla enam võimalik esitada kõiki nõutavaid dokumente, mis plaanitavas maksekäsu kiirmenetluses muutuksid aga kohustuslikuks. Seega seab

04.august 2025

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

muudatus võlausaldajad olukorda, kus nad ei saa õiguskaitsevahendit kasutada isegi juhul, kui nõue on sisuliselt põhjendatud ja laen väljastatud vastutustundlikult. Selline lähenemine on vastuolus proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega, kahjustades usaldust maksekäsu kiirmenetluse funktsiooni suhtes kui lihtsa ja tõhusa menetlusvormi vastu.

• Olemasolevad õiguskaitsevahendid tarbijale Tarbijast võlgnikul on TsMS järgi õigus esitada põhistamata vastuväide, mis peatab maksekäsu. Tarbijavaidlustes ei ole eelduslikult lubatud kasutada ka avalikku kuulutamist, tagades, et maksekäsk sünnib vaid kä<etoimetamisel. Seega pakub keh,v süsteem juba tarbijatele olulist kaitset (vt pikemalt põhjendusi ülal alapunk,s A).

• Ebaõiglane signaal maksekäitumisele Lepingu rikkumise „premeerimine” madalama intressi ja menetluse nihutamisega võib moonutada maksekäitumist ning õõnestada maksekultuuri. PS § 12 ja üldine õiglustunne eeldab, et süsteem ei soodusta kohustuste mi<etäitmist, vaid säilitab tasakaalu vastutuse ja õiguskaitse vahel. 2. Nähakse e>e, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks maksekäsu

kiirmenetluses tuleb kohtule esitada vajalik info ja dokumendid.

• Maksekäsu kiirmenetluse olemuse kadumine Maksekäsu kiirmenetlus on loodud lihtsate ja tõendamist mi<evajavate rahaliste nõuete lahendamiseks standardiseeritud menetluskorras (sellist lähenemist on toetanud ka varasem TsMS redaktsioon). Selle eesmärk on tagada efek,ivne õiguskaitse minimaalsete kulude ja ajakuluga. Eelnõus kavandatud dokumen,de lisamise kohustus muudab maksekäsu menetluse sisuliselt ümber hagimenetluseks, milleks see menetlusliik ei ole e<e nähtud. Tulemuseks on õigusriive, kus deklara,ivne lihtmenetlus muutub sisuliselt formaalhagiks, kuid ilma hageja kaitsevahenditeta (nt tsiviilhagi kaitse reeglid, vaideõigus, esindustasu regulatsioon jne).

• Õigus rahuldavale menetlusele mõistliku aja jooksul EIK prak,ka kinnitab, et kohtumenetlus peab olema mi<e üksnes aus, vaid ka tõhus ja kiire. Kaasustes Kudla vs. Poola (EIK 26.10.2000, nr 30210/96, p 130), Zimmermann ja Steiner vs. Šveits (EIK 13.07.1983, nr 8737/79, p 29-31), Guincho vs. Portugal (EIK 10.07.1984, nr 8990/80, p 40-42), leidis kohus, et kohtumenetluse ülemäärane kestus, eri, lihtsate rahaliste vaidluste puhul, on vastuolus EIÕK art 6 lg 1 tagatud õigusega kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Kui maksekäsu kiirmenetlus muutub tõendipõhiseks, aeglustub kohtul esmane kontroll (mh kä<esaamise kontroll, tähtaegade kulg, esmase ülevaatuse kestus). Kui pooled seejärel liiguvad hagimenetlusse, kujuneb kogu vaidluse kestus EIK standardite kohaselt lubamatult pikaks.

• Kohtute töökoormuse suurenemine ja menetlusökonoomia halvenemine Eelnõu seletuskirja järgi on seadusandja eesmärk vähendada kohtute töökoormust. Tegelikkuses toob tõendamiskoormise suurenemine kaasa järgmist: kiirmenetluse “asendumise” hagimenetlusega; kohtunikele suurema haldus- ja sisulise kontrollikoormuse; täiendava ajakulu kohtunike ja

04.august 2025

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohtunikuabiliste töös; täiendavad ressursikulud menetlusosalisele (vt pikemalt põhjendused ülal alapunk,s A). TsMS § 2 järgi tuleb asja lahendada kiires, ja võimalikult väheste kuludega. Muudatus, mis muudab seni tõendivaba ja elektroonilise menetluse paberdokumen,de ning detailsete arvutuste kogumiseks ja hindamiseks, on selgelt vastuolus menetlusökonoomia põhimõ<ega.

• Proportsionaalsus ja õiguspärane ootus Nõue lisada maksekäsule täiendavad dokumendid ja muud andmed eeldab, et iga krediidiandja oleks justkui rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 7), kuigi see on sanktsioonimeede, mida oleks põhjendatud kohaldatakse ainult juhul, kui rikkumine on tuvastatud. Kui võlausaldaja on kredii, vastutustundlikult andnud ning lepingut õiguspäraselt täitnud, ei tohi tal tekkida õiguskaitsevahendi kasutamise eel,ngimuseks dokumen,de kogumise kohustust, mis eeldab justkui süüd/rikkumist. 3. Nähakse e>e, et juhul kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva

nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata.

• Menetluslike eksimuste kõrvaldamise võimaluse äravõtmine on vastuolus õigustatud ootuse

ja tõhusa õiguskaitse põhimõ@ega Keh,vas õiguses, sh TsMS § 3401 järgi, on üldreeglina võimalik esitatud dokumen,des esinevaid puudusi kõrvaldada – olgu see hagiavaldus, kaebus või muu menetlusdokument. Ka kohtunikele on antud õigus oma lahendit parandada (TsMS § 447). Sellest loogikast järsult kõrvale kaldumine – võ<es just tarbijakrediidi nõuete puhul ära võimaluse puudust kõrvaldada – rikub õiguskindluse (PS § 10) ja võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12) ning seab tarbijakrediidi võlausaldajad põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste võlausaldajatega. Selline piirang on formaalne lõks, mis võib viia sisuliselt põhjendatud nõuete automaatse tagasilükkamiseni (vt põhjendusi pikemalt ülal alapunk,s A).

• Meetme ebaproportsionaalsus – formaalsete vigade karistamine sisuliselt põhjendatud nõuete korral

Menetluse eesmärk peab jääma tõhusate ja selgete nõuete lahendamisele võimalikult väheste kuludega (TsMS § 2). Kui avaldus jäetakse rahuldamata näiteks väikese tehnilise eksimuse või vale faili lisamise tõ<u, tuleb esitada uus avaldus, mis ei vähenda ei kohtukoormust ega suurenda õiguskaitse kvalitee,. Vastupidi – see pikendab ja dubleerib menetlusi, suurendab töökoormust ja võib moonutada kohtusta,s,kat. EIK prak,ka kinnitab, et õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul (EIÕK art 6) hõlmab ka menetluslikku paindlikkust, eri, kui eksimus ei kahjusta vastaspoole õigusi. Näiteks: (i) EIK otsus "Perez vs. Prantsusmaa" (2004, nr 47287/99): liigne formaalsus ei tohi muutuda takistuseks sisulisele õigusemõistmisele; (ii) EIK otsus "Běleš ja Bělešová vs. Tšehhi Vabariik" (2002, nr 47273/99): tõhusa õiguskaitse eesmärk ei ole formaalne täiuslikkus, vaid sisulise õiguse tagamine.

04.august 2025

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

• Võrdse kohtlemise ja õigusriigi põhimõ@e rikkumine Kui ainult tarbijakrediidinõuete puhul ei võimaldata eksimuse parandamist, siis: (i) diskrimineeritakse konkreetset võlausaldajate kategooriat (PS § 12); (ii) süsteemselt eelistatakse menetlusosalisi muude võlasuhete puhul; (iii) tekitatakse põhjendamatu erinevus maksekäsu ja tagaseljaotsuse kui täitedokumen,de kohtlemisel, mis rikub menetlusvõrdõiguslikkust.

• Puudub sihipärasus – muudatus ei täida seletuskirjas väidetud eesmärki Seletuskiri väidab, et eesmärk on saada "kvaliteetsemaid" avaldusi ja väl,da eksitavaid nõudeid. Siiski: (i) eksimuste parandamise võimalus ei takista kohtul keeldumast sisuliselt ebaõigete nõuete rahuldamisest; (ii) kvaliteedi tõstmiseks saab kasutada pehmemaid meetmeid: juhendmaterjalid, standardvormid, elektroonilised valideerimiskontrollid (nt sarnaselt maksuame,le), mi<eformaalset karistust ausa vea eest. 4. Nähakse e>e, et kohtul on võimalik maksekäsu kiirmenetluses teha avaldajale e>epanek esitada

täiendavaid tõendeid. Toodud punk, osas kommentaarid puuduvad. 5. Jäetakse menetlusseadusGkust välja senine regulatsioon, mille kohaselt kuulus

tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisel korral riigilõiv teatud juhtudel tagastamisele

• Ebavõrdne kohtlemine

Kavandatav muudatus kohtleb tarbijakrediidinõudeid ebavõrdselt võrreldes teiste maksekäsu kiirmenetluse nõuetega. Teistes valdkondades tagastatakse riigilõiv rahuldamata jätmise korral, kuid tarbijakrediidi puhul mi<e. See on probleemne, kuna rahuldamata jätmise alused on menetlusliikide üleselt sarnased – näiteks vormilised puudused, ebapiisav põhjendus, või puudulikud lisadokumendid. Selline eristamine on põhiseaduslikult küsitav, kuna seletuskirjast ei nähtu piisavalt tugevad põhjused selliseks ebavõrdseks käsitluseks (vt pikemalt põhjendusi ülal alapunk,s A).

• Proportsionaalsuse puudumine Seletuskirjas nimetatakse eesmärgiks väl,da korduvate puudustega avaldusi ja seeläbi vähendada kohtute koormust. Prak,kas ei aita riigilõivu tagastamata jätmine selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Kui avaldaja suudab vea kõrvaldada (nt parandab vale intressimäära), võib ta esitada avalduse uues, – isegi ilma riigilõivu tagastuseta. Kui viga on kõrvaldamatu, siis uut avaldust ei esitata. Seega oleme arvamusel, et riigilõivu mi<etagastamine ei ole sobiv ega tõhus meede – mistõ<u puudub proportsionaalne seos vahendi ja eesmärgi vahel.

• Õiguskaitse kä@esaadavuse halvenemine ja menetlusökonoomia kahjustamine Menetlus muutub avaldaja jaoks oluliselt kulukamaks – isegi lihtsa kõrvaldatava vea tõ<u (nt vormistusviga) kaotab ta õiguse lõivu tagastuseks. See loob põhjendamatu riski menetlusosalisele ilma, et tema nõude sisuline põhjendatus oleks üldse hinnatud. Seega suureneb õiguskaitse kulukus, mis võib heidutada õiguskaitsevõimaluste kasutamist. Nii võib olla kahjustatud PS § 15 tagatud põhiõigust pöörduda kohtusse. Lisaks ei vasta muudatus menetlusökonoomia põhimõ<ele– see ei aita väl,da ebavajalikke menetlusi ega säästa poolte aega ja ressursse.

04.august 2025

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

• Õigusriigi põhimõte ja õiguskindlus

Kui kohus jätab avalduse rahuldamata formaalsel alusel, ilma sisulise aruteluta, siis peab olema võimalus kas viga parandada või vähemalt saada tagasi põhjendamatult tasutud riigilõiv. Praegu puudub eelnõus õiguspolii,line selgus – miks peaks krediidiandja kandma täiskulud ka olukorras, kus viga on olnud tehniline või lihtsas, parandatav. 6. Pikendatakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel maksee>epaneku tegemise

tähtaega seniselt kümnelt päevalt kahekümnele päevale. See viitab asjaolule, et tegelikult on hinnatud, et olemasolev menetlusperiood ei ole piisav. Menetlusökonoomikat on eelnevates ja järgnevates punk,des selgitatud põhjalikult. 7. Nähakse e>e, et tarbijakrediidilepingust tulenevas maksekäsu kiirmenetluses esitatud

maksegraafik kinnitamiseks kohtunikule.

Kahjuks ei õnnestunud vastavaid sä<eid eelnõust leida. Lisaks ei ole selge, mis on selle eesmärk. Kindlas, ei aita see kaasa meneltuse lihtsustamisele ja kiirendamisele. 8. Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva

nõude alusel tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue uuesG kohtulikule kontrollile.

FinanceEstonia hinnangul on kavandatav seadusemuudatus mitmes mõ<es õigusriigi põhimõtete seisukohalt äärmiselt problemaa,line. Ehkki muudatuse üldine eesmärk – tugevdada tarbijakaitset ja tagada vastutustundliku laenamise põhimõ<e järgimine – on iseenesest legi,imne, ei ole valitud lahendus ehk jõustunud kohtulahendite laiaulatuslik uues, avamine õiguspärane ega proportsionaalne. Muudatus riivab õiguskindlust, kahjustab kohtulahendite lõplikkust ning lõhub menetlusosaliste vahel seni keh,nud tasakaalu. Selle rakendamine tähendaks põhimõ<elist muutust tsiviilkohtumenetluse toimimises, mis võib olla vastuolus nii Ees, põhiseaduse kui ka Euroopa Kohtu prak,kaga, eelkõige tarbijavaidluste lahendamise konteks,s. Kui eelnõu üldiseks eesmärgiks on Jus,itsministeeriumi kinnitusel tsiviilkohtumenetluse op,meerimine ja kohtu töökoormuse vähendamine, siis tarbijakrediidi vaidluste tagantjärele uues, avamine töötab sellele eesmärgile otseselt vastu – see suurendab kohtute koormust märkimisväärselt, tuues kaasa hulgaliselt uusi menetlusi juba lõpetatuks peetud asjades. Eelnõu seletuskiri lähtub eeldusest, et tarbijate kaitseks on möödapääsmatu võimaldada ka jõustunud lahendite sisulist uues, läbivaatamist. Selline meede on aga äärmuslik. Euroopa Liidu õiguses ei nõuta liikmesriikidelt reeglina sedavõrd ulatuslikke tagantjärele vaidlustamise mehhanisme. Euroopa Kohtu prak,kast nähtub, et oluline on tagada tarbijale reaalsed võimalused oma õigusi kaitsta, kuid samal ajal on res judicata – jõustunud kohtulahendite lõplikkus – õigusselguse seisukohalt väga olulise kaaluga põhimõte. Euroopa Liidu õigus ei sunni liikmesriike seda printsiipi rikkuma, kui keh,vad edasikaebe võimalused on ammendatud.

04.august 2025

10 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Eelnõus kavandatu kujutab endast pigem riigi omal algatusel loodavat täiendavat kaitsemehhanismi, mis ületab Euroopa Liidu õiguses sätestatud miinimumnõudeid. Seletuskirjas puudub aga põhjalik mõjude analüüs, kuidas selline meede mõjutab õiguskindlust, kohtusüsteemi koormust ning osapoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. Soov tagada õiglus üksikjuhtudel on mõistetav ja väärtuslik, kuid see tuleb kaaluda koosmõjus õigussüsteemi üldiste aluspõhimõtetega.

• Põhiseaduslik konflikt ja õiguskindluse riive Eelnõus kavandatav võimalus avada uues, kohtulik arutelu juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses kujutab endast põhimõ<elist õigusselguse ja õiguspärase ootuse riivet, mis on vastuolus PS § 10 ja § 13 kohaste õigusriigi ja kaitse põhimõtetega. Põhiseadus keelab seaduse tagasiulatuva keh,vuse, välja arvatud erandjuhtudel (PS § 3). Eelnõus puudub aga veenev põhjus, miks peaks erandina tühistama juba õiguspäraselt tehtud ja jõustunud kohtulahendid, eri, kui võlgnikul oli esialgses menetluses olemas õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (vastuväide maksekäsule, kaja tagaseljaotsusele). Seega ei ole tegemist väl,matu olukorraga, kus erand oleks õigustatud.

• Proportsionaalsuse põhimõ@e rakendamata jätmine Proportsionaalsuse põhimõ<e kohaselt (PS § 11) tuleb seatud eesmärgi saavutamiseks valida sellised meetmed, mis piiravad põhiõigusi võimalikult vähe. Kavandatav lahendus on aga blanketne – see võimaldab kõigil tarbijakrediidivõlgnikel sõltumata asjaoludest uues, kohtusse pöörduda, sõltumata sellest, kas nende puhul on laenuandja tegelikult eksinud või mi<e. Selline üldine lähenemine karistab ka heauskseid võlausaldajaid ja koormab kohtusüsteemi ilma efek,ivsust saavutamata. On ilmne, et sihiks seatud ”tarbijakaitse” ei õigusta kollek,ivset kahtlust igas eelnevas lahendis.

• Res judicata põhimõ@e (seadusjõu) ja kohtuotsuste lõplikkuse olulisus Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et res judicata on keskne põhimõte õigussüsteemi stabiilsuse tagamiseks (vt nt Profi Credit Polska, C-582/21, 9.04.2024). See põhimõte tähendab, et pärast kõikide kaebeastmete läbimist tuleb lahendit pidada lõplikuks. Euroopa Kohus ei nõua siseriiklikult sellise põhimõ<e murdmist isegi juhul, kui on põhjust kahtlustada EL õiguse rikkumist – oluline on, et menetluslik võimalus õiguste kaitseks on olemas olnud. Ka Ees, kohtusüsteem lähtub seadusjõu põhimõ<est (TsMS § 457), mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus pooltele siduv ja täitmisele pööratav. Kavandatav muudatus muudab selle reegli tähenduse küsitavaks.

• Menetlusökonoomia põhimõ@e kahjustamine Menetlusökonoomia tähendab, et kohtumenetlused peavad olema otstarbekad, tõhusad ja mi<e liigselt dubleerivad. Eelnõu võimaldaks kordusmenetlusi tuhandetes juba lõpetatud asjades, tekitades kohtutele täiendava ja ebamõistliku koormuse. EIK prak,ka kohaselt (nt Bo>azzi vs Itaalia, 1999) ei saa riik õigustada pikaajalisi kohtumenetlusi kohtu töökoormusega – see on riigi korralduslik vastutus. Uue võimaluse andmine vanade täitedokumen,de vaidlustamiseks ei ole kooskõlas ei õigusemõistmise tõhususe ega ökonoomiaga.

• Põhiseaduse § 24 ja õiguskaitse piisavus

04.august 2025

11 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

PS § 24 tagab igaühele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele. Praegune menetlussüsteem võimaldab võlgnikul esitada maksekäsule vastuväite või tagaseljaotsusele kaja. Need õiguskaitsevahendid täidavad oma funktsiooni – tagavad, et kui võlgnik soovib sisulist arutelu, on tal see võimalus olemas. Uue menetlusvõimaluse andmine veel hiljem ei ole seega põhiseaduslikult nõutav ega proportsionaalne.

• Võrdsuspõhiõiguse riive (PS § 12) Eelnõu loob põhjendamatu erikohtlemise just tarbijakrediidivõlglastele – miks just see võlasuhe peaks saama kordusvaidlustuse võimaluse, mi<e näiteks tarbijate kommunaalteenuste, telekommunikatsioomiteenuste või muude lepinguliste kohustuste puhul? Kuna kõik nimetatud võlad võivad jõustuda maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel, siis tarbijakrediidivõlgade eriline kohtlemine võib rikkuda PS § 12 võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui tegemist on kohtuotsusega, peab see olema võrdselt lõplik olenemata võlasuhte liigist.

• Õiguspärase ootuse põhimõ@e rikkumine Võlausaldajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et jõustunud kohtuotsus on lõplik ja täidetav. Selle ootuse põhjal on tehtud kulutusi (täitemenetlus, inkasso, loovutustehingud). Nende õiguste ja majanduslike otsuste tagantjärele mõjutamine kahjustab usaldust õiguskorda ning põhjustab turuosalistele otsest majanduslikku kahju. Õiguspärane ootus hõlmab ka ootust, et riik ei muuda mängureegleid tagantjärele. Tuleb täiendavalt rõhutada, et sellisel kujul seadusemuudatus seab küsimärgi alla ka kohtunike varasemad otsused. Kui kohtulik kontroll tähendab sisuliselt juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse uues, sisulist läbivaatamist, peab süsteem suutma vastata küsimusele, kes vastutab, kui varasem otsus tunnistatakse ekslikuks ilma selgelt määratletud aluste olemasoluta. Kas sellisel juhul tuleb algatada distsiplinaarmenetlused nende kohtunike suhtes, kelle otsuseid tagantjärele revideeritakse? Selline süsteemne kahtluse alla seadmine õõnestab kohtusüsteemi autoritee4 ja vähendab menetlusosaliste õiguskindlust, eri, olukorras, kus võlgnikul on olnud seaduse järgi kõik võimalused kasutada olemasolevaid õiguskaitsevahendeid (nt vastuväide, kaja, teistmine). Kohtulahendite seadusjõu murdmine ei saa toimuda abstraktsetel kaalutlustel, vaid ainult väga selgelt määratletud ja seadusega kooskõlas olevatel alustel. Seda kinnitab ka Euroopa Kohus lahendis C-582/21 – Profi Credit Polska.

• Kohtuvõimu autoriteet ja sõltumatus (PS § 146) Kui seadusandja sekkub jõustunud kohtulahendite sisu revideerimisse, tekib küsimus kohtuvõimu pädevuse ja autoriteedi kohta. Tagantjärele revideerimine võib anda avalikkusele signaali, et kohtute varasem töö oli ebausaldusväärne, mis kahjustab kohtuvõimu autoritee, ja õigusriigi aluseid. 9. Kui pankroGmenetluses esitatud nõue põhineb maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse

lisadokumenGde esitamist, mis tõendavad tarbijakrediidilepingu kehGvust, krediidi kulukuse määra õigsust ning vastutustundliku laenamise põhimõ>e järgimist.

04.august 2025

12 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia hinnangul on teemaplokk 9 – mis nõuab pankro,menetluses täiendavate dokumen,de esitamist juba jõustunud maksekäsu või tagaseljaotsuse alusel esitatud tarbijakrediidinõuete puhul – õigusriigi aluspõhimõ<eid tõsiselt riivav. Ehkki soov tugevdada tarbijakaitset ja vastutustundliku laenamise kontrolli on iseenesest legi,imne, ei saa valitud abinõu pidada õiguspäraseks ega proportsionaalseks. Põhiseaduse ja kohtuprak,ka kohaselt peab jõustunud kohtulahend tagama õiguskindluse ja õigusrahu, välistades sama vaidluse hilisema korduva arutamise (res judicata). Teemaplokid 8 ja 9 aga mõlemad eeldavad, et ka lõplikku lahendit saab hiljem veel ”kontrollida” – täitemenetluses võlgniku taotlusel (punkt 8) või pankro,menetluses võlausaldajale lisatõendamise kohustusena (punkt 9). Selline süsteemne võimalus lõplike lahendite ümbervaatamiseks või kahtluse alla seadmiseks õõnestab kohtulahendite seadusjõudu ning vähendab usaldust õiguskorda tervikuna. Lisaks kohtulahendite lõplikkuse printsiibi riivele on teemaplokk 9 sisuliselt problemaa,line ka alljärgnevatel põhjustel.

• See seab seaduskuulekad võlausaldajad ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda, nõudes neilt aastate möödudes dokumente, mida nad seaduse järgi ei pea enam säilitama (vt KAVS § 47 lg 5 ja GDPR säilitamispõhimõ<ed). Selline olukord võib viia olukorrani, kus õiguspäraselt jõustunud nõue jäetakse rahuldamata puhtalt formaalsetel põhjustel. Prak,kas seab selline nõue võlausaldajad äärmiselt keerulisse olukorda, kuna nõude esitamise aluseks on juba jõustunud kohtulahend (maksekäsk või tagaseljaotsus), mille õiguspärasus on varasemas kohtumenetluses kontrollitud. Täiendava tõendamisnõude kehtestamine aastate möödudes on vastuolus res judicata põhimõ@ega ning vähendab kohtulahendite lõplikkuse tähendust.

• Lisaks tuleb arvestada, et nii krediidiandjal kui ka nõude omandanud isikul puudub ,h, õiguslik alus dokumen4de säilitamiseks rohkem kui kolm aastat pärast lepingu lõppemist (vt KAVS § 47 lg 5, GDPR säilitamispõhimõ<ed). Kohustus esitada täiendavaid dokumente mitme aasta möödudes toob kaasa olukorra, kus nõue võib vormilistel põhjustel jääda tunnustamata, kuigi selle sisuline alus on kohtuotsusega kinnitatud.

• Sellise prak,ka rakendamine kahjustab menetlusökonoomiat, suurendab õigusvaidluste arvu pankro4menetlustes ning võib viia võlausaldajate õiguste põhjendamatu piiramise ja kulude suurenemiseni. Pikaajaliselt avaldub mõju kogu krediiditurule, sealhulgas tarbijate võimalusele saada õiglasel ja vastutustundlikul viisil kredii,.

• Muudatus võib riivata seadustest tulenevaid õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja kohtulahendi lõplikkuse kaitset. Samu, tõstatab küsimusi võrdsest kohtlemisest (PS § 12), kuna erinevat liiki võlausaldajad ja võlgnikud satuvad ebavõrdsesse olukorda.

• EL õigus ei nõua sellist meedet – Euroopa Kohus on toonitanud, et tarbijakaitse eesmärgil ei pea liikmesriigid jõustunud kohtulahendeid tagantjärele tühistama ega uues, hindama (vt nt Profi Credit Polska, C-582/21). Ka Ees, riigisisene õigus ja kohtuprak,ka ei tunne sarnast üldist erandit.

Eelnõu seletuskiri ei esita piisavat mõjuanalüüsi, mis õigustaks, miks peaks üldist kohtulahendite lõplikkuse põhimõtet siin sektoripõhiselt murdma, ega anna ka kindlust, et muudatuse mõju jääb seejuures proportsionaalseks. Arvestades ülaltoodut ning ka teemaploki 8 juures esitatud laiaulatuslikke selgitusi lõplike kohtulahendite ”tagasiulatuva” kontrolli kohta, on FinanceEstonia seisukohal, et võlausaldajate õigused ei tohi sõltuda muuhulgas dokumen,dest, mida nad seaduskuulekalt enam säilitada ei tohi.

04.august 2025

13 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

C. Seisukohad konkreetsete eelnõu sätete sõnastuse osas, mida kavandatakse

Rõhutame, et jääme allolevas kommenteeritud sätete juures ka kõikide ülaltoodud seisukohtade juurde, neid täismahus üle kordamata (st palume alltoodud kommentaare lugeda koos ülaltoodud seisukohtadega).

Eelnõu tekst Tagasiside/ e@epanek TsMS paragrahvi 150 lõike 1 punk> 4 täiendatakse pärast sõna “juhul“ lauseosaga järgmises sõnastuses: “välja arvatud siis, kui avalduse esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue“

Eelnõu seletuskirjas esitatud selgitus („Muudatus aitab kaasa sellele, et tarbijakrediidiasjade avaldajad, st üldjuhul majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud, esitaksid edaspidi kohtule tarbijakrediidiasjades avaldusi kaalutletumalt ja kvaliteetsemana. Olukordi, kus avaldaja esitab kohtule tarbijakrediidiasjas avalduse, mis ei vasta maksekäsu kiirmenetluse eeldustele või avaldusele kehtestatud nõuetele, ei peaks korrektse avaldaja puhul üldse tekkima.“) muudatuse vajalikkuse kohta ei ole veenev, kuivõrd ei saa eeldada, et „korrektse avaldaja“ puhul inimlikust veast või tehnilistest tõrgetest tulenevalt eksimusi ei esine. Kavandatav muudatus asetab tarbijakrediidnõuete võlausaldajad kehvemasse positsiooni ning toob kaasa ebavõrdse kohtlemise võrreldes teiste, mi<e tarbijakrediidi nõuete võlausaldajatega. Käesoleva eelnõuga kavandatakse mh muudatust, mille korral juhul, kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude avaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, ei nõua kohus puuduste kõrvaldamist, vaid jätab avalduse rahuldamata (seejuures on aga oluline, et TsMS § 483 lg 4 sätestab, et kui avalduses esineva puuduse saab ilmselt kõrvaldada, tuleb kohtul anda avaldajale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks). Nimetatud muudatuste kombinatsioon paneb tarbijakrediidiasjas avaldajad oluliselt ebavõrdsemasse positsiooni, tuues mh kaasa ka rahalise riski. Siinjuures on oluline, et kuigi eelnõu läbiv eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, toob nimetatud muudatuste kombinatsioon prak,kas kaasa vastupidise tulemuse. Nimelt tähendab avalduse rahuldamata jätmine, et avaldajal tuleb esitada uus, puudusteta avaldus, mis omakorda käivitab kogu menetluse uues,. Ehk kohus peab uue avalduse taas täismahus läbi vaatama, mis suurendab nii koormust kohtule kui ka kulusid ja ajakulu avaldajale. Op,maalsem oleks eelduslikult kohtul jä<a erandlik võimalus avaldajale puuduste kõrvaldamiseks,

04.august 2025

14 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

eri,, kui tegemist on nt inimliku eksituse või tehnilise puudusega, mida avaldaja saab hõlpsalt parandada. Lisaks juhime tähelepanu, et kavandatava muudatuse kohaselt ei saa võlausaldaja tagasi ka riigilõivu, kui maksekäsu kiirmenetluse eelduste täitmatajätmise tõ<u kohus avalduse rahuldamata jätab. Rõhutame, et riigilõiv ei ole oma olemuselt trahv ega saa kanda karistuslikku eesmärki. Toonitame veel kord, et kuigi seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk, et krediidiandjad esitaksid avaldusi kaalutletumalt ja kvaliteetsemalt, siis on eesmärki arvestades täies, ebaproportsionaalne, et võlausaldajat sisuliselt karistatakse riigilõivu tagastamata jätmisega. Kohane meede oleks paluda avalduses puuduste kõrvaldamist, eri,, kui tegemist on pisivea või inimliku eskimusega, mille parandamise võimalused on läbivalt kõikidesse metelusseadus,kesse kõikide muude avalduste puhuks sisse kirjtatud, eesmärgiga tagada menetluste õiguspärasus.

TsMS paragrahvi 481 täiendatakse lõigetega 24 ja 25 järgmises sõnastuses: „(24) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul võib võlausaldaja maksekäsu kiirmenetluses nõuda üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses või viivist sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast. (25) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise kaSeks käesoleva paragrahvi lõikes 24 sätestatud ulatuses.“

Eelnõu lisab menetlusõigusesse sisuliselt õigustloova sä@e, mis takistab lepingulise nõude täielikku esitamist ning on seetõ@u vastuolus lepinguvabaduse põhimõ@ega. Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepinguga või seadusega (VÕS § 23 lg 1). Kõnealune säte piirab ebaproportsionaalselt ühe lepingupoole õigust oma lepingust tulenevate õiguste maksmapanekul. See säte ei võimalda krediidiandjal kasutada maksekäsu kiirmenetlust selleks, et kogu nõuet tagasi saada. Maksekäsu kiirmenetluses tuleb edaspidi võlgnikul oluliselt vähem maksta (lepingujärgset intressi ja sissenõudmiskulusid ei saa nõuda) kui siis, kui tarbija võlglaseks üldse ei jää või lahendatakse asi muul viisil (kokkuleppega või hagimenetluses). See toob kaasa tagajärje, kus kokkuvõ<es on võlgnikule laenu tagasimaksmine läbi maksekäsu kiirmenetluse oluliselt soodsam kui ausalt igakuiseid makseid makstes. Sisuliselt soodustab see säte võlgujäämist. Jääb ebaselgeks, millist eelnõus kirjeldatud eesmärki see täidab. Kuna maksekäsu kiirmenetlusest saab võlausaldaja ainult osaliselt oma nõuet maksma panna, on tal mõistlikum pöörduda otse hagimenetlusse. Olukord, kus põhinõue ja seadusjärgse intressi ning viivise nõue lahendatakse maksekäsu kiirmenetluses, kuid sissenõudmiskulude tagasisaamiseks peab võlausaldaja maksma veelkord riigilõivu ning liikuma hagimenetlusse, on ebaefek,ivne ja tekitab täiendava koormuse nii võlausaldajale kui kohtusüsteemile. Hagimenetluses hindab

04.august 2025

15 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

samu dokumente uues, teine kohtunik, kes hindab, kas sissenõudmiskulude nõudmine on lubatav või mi<e. Eelnõus ei selgitata, mis juhtub siis, kui maksekäsu kiirmenetluse ning hagimenetluse kohtunikud jäävad krediidi väljastamise õiguspärasuse osas eriarvamusele. Seetõ<u leiame, et e<epanekud ei ole proportsionaalsed ega põhjendatud. Võlausaldajal on õigus otsustada, kas esitada nõue osaliselt või täismahus. Seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk takistada ülemääraste nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses. Võlausaldajal on õigus sõltuvalt menetlusest oma nõude suurust muuta. Kuna hagimenetluses on seni olnud tõendamiskoormis suurem ning võimalik ressursikulu vaidlemisele samu, suurem, siis on olnud ka põhjendatud, et võlausaldaja kaalub, kas on majanduslikult mõistlik astuda hagimenetluses vaidlusesse lepingujärgse intressi sissenõudmise üle või nõuda üksnes seadusjärgseid kulusid. Ühtlasi võib väiksema nõude esitamine olla ka võlgniku jaoks mo,veerivam. Seetõ<u on see võlausaldaja vaba valik – millises summas on otstarbekas kummaski menetluses nõue esitada. Järelikult on ekslik arusaam, et hagimenetluses väiksema nõude esitamine tähendab automaatselt, et nõue on varasemas maksekäsu kiirmenetluses olnud vales suuruses esitatud. Juhul, kui kohtul on kelmuse kahtlus, on tal õigus esitada avaldus politseile või prokuratuurile nagu seni tehtud on. Eelnevaga ei saa aga põhjendada seda, et maksekäsu kiirmenetluses oma lepingust tulenevate õiguspäraste nõuete maksmapanemise õigus välistatakse täielikult. Kavandatava muudatusega säilib krediidiandjatel/võlausaldajatel võimalus esitada hagiavaldus nt sissenõudmiskulude nõudmiseks. Arvestades, et sissenõudmiskulude summad on üldjuhul marginaalsed, hagiavalduselt tasutav riigilõiv võib mitmekordselt ületada sissenõudmiskulude summat ning hagimenetluse pikka kestust, ei ole hagimenetluse läbiviimine mõistlik. Eeltoodu tulemusena on krediidiandjad/võlausaldajad sisuliselt sunnitud loobuma oma (legi,imsetest) nõuetest tarbija vastu, mis ei saa olla ühegi seadusemuudatuse eesmärk ega tulemus.

TsMS paragrahvi 482 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud

FinanceEstonia on seisukohal, et kavandatav muudatus ei ole kooskõlas maksekäsu kiirmenetluse olemusega. Maksekäsu kiirmenetlus on oma olemuselt formaliseeritud menetlus, mille käigus tõendeid ei hinnata. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on kavandatavate muudatuste

04.august 2025

16 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes, märgitakse seda avalduses. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul tuuakse välja detailne ülevaade krediidi kasutusse võtmisest ja lepingujärgsetest maksetest ning võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise kaSeks. Avaldusele lisatakse nõude aluseks olev leping, sealhulgas maksegraafik, ning tarbijale võlaõigusseaduse § 4031 kohaselt esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht või sama seaduse § 4033 kohaselt esitatud Euroopa standardinfo teabeleht. Avalduses tuuakse välja krediidi kulukuse määr, samu> selle arvutamise aluseks olnud tagasimaksete summad ja tähtajad, kui tegemist on võlaõigusseaduse § 4061 lõikes 4 sätestatud lepinguga. (12) Kohus võib teha avaldajale eSepaneku esitada täiendavaid tõendeid.“

kohaselt võimalik tarbijakrediidi asjades nõuda üksnes põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja seadusjärgset viivist, on käesoleva muudatuse vajalikkus täielikult arusaamatu. Kui maksekäsu kiirmenetluses piiratakse võlausaldjaa õigust oma näue täies ulatuses maksma panna (vt kommetaarid eelmise sä<e juures), siis peaks ka kontroll piirduma sellisel juhul üksnes sellega, kas nõutakse põhivõlgnevust, seadusjärgset intressi ja viivist ning kas ümberarvestused on tehtud vastavalt kavandatavale TsMS § 481 lõikele 25. Seega, kui maksekäsu kiirmenetluses on võlausaldajal võimalik nõuda nagunii ainult nõude põhiosa ning seadusjärgset intressi ja viivist, siis jääb ebaselgeks, millist eesmärki siinkohal vastutustundliku laenamise põhimõ<e järgimise tõendamine kannab. Rõhutame, et sõltumata sellest, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud või mi<e, mõlemal juhul on tulemus maksekäsu kiirmenetluses sama: võlausaldaja saab võlgnikult nõuda ainult nõude põhiosa ning seadusjärgset intressi ja viivist. Niisiis jääb arusaamatuks, miks pannakse võlausaldajale veel täiendav tõendite esitamise kohustus. Johtuvalt jääb kavandatava muudatuse eesmärk meile arusaamatuks. Sisuliselt muudab see säte maksekäsu kiirmenetluse tarbijakrediidivaidlustes hagimenetluseks, kus kohus hindab sisuliselt lepinguga seotud asjaolusid. Järelikult, kui võlausaldaja peab ka kiirmenetluses esitama sisuliselt samad tõendid ja selgitused nagu hagimenetluses, siis on tal otstarbekam kohe hagimenetlusse pöörduda. Esiteks, hagimenetluses annab kohus täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kui see on vajalik), mi<e ei jäta hagi rahuldamata, nagu plaanitakse sätestada maksekäsu kiirmenetluse puhul (TsMS § 340¹ lg 1). Teiseks, hagimenetluses saab võlausaldaja nõuda võlgnikult muuhulgas sisse ka lepingujärgse intressi ja viivise, sissenõudmiskulud, õigusabikulud ning riigilõivu, lisaks pikeneb hagimenetlusega tõenäoliselt ka periood, mil võlausaldaja on õigustatud nõudma võlgnikult viivise tasumist. Kokkuvõ<es on see aga kulukam tarbijale ja koormavam nii võlausaldajale kui ka niigi ülekoormatud kohtusüsteemile, kuigi seletuskirja leheküljel 3 märgitakse ekslikult, et muudatused ei suurenda e<evõtjate või inimeste halduskoormust. Tegelikkuses kaasneb toodud muudatusega e<evõtjale aga oluline halduskoormuse tõus. Lisaks täiendav aja- ja kulukoormus. Sä<e kohaselt on vajalik esitada täiendavad dokumendid, koostada ülevaade

04.august 2025

17 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

lepingujärgsetest maksetest (sh tähendab see ka täiendavaid ümberarvutusi iga juhtumi kohta eraldi). Nimetatud tegevused on iga krediidilepingu põhised ning eeldavad täielikku manuaalset protsessi. Ehk, et kui varasemalt puudus krediidiandjal kohustus esitada maksekäsu kiirmenetluses tõendeid, siis edaspidi suureneb tõendite esitamise ning ümberarvestuste tõ<u e<evõtjate halduskoormus oluliselt.

TsMS paragrahvi 483 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kohus lahendab tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul.”

Eelnõu seletuskirja kohaselt on tarbijakrediidi valdkonnas oluline, et menetluse korral oleks võimalik hinnata, kas nõue tugineb keh,vale ja õiguspäraselt sõlmitud lepingule. Seejuures TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Ees, Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kui asi on sisuliselt lahendatud, ei ole põhjendatud anda sama asi uues, kohtulikule kontrollile. Mh on õiguskindluse põhimõ<ega olulises vastuolus, kui vastav muudatus viiakse sisse mi<e üksnes edasiulatuvalt, vaid ka tagasiulatuva mõjuga. Kavandatav muudatus, millega kontrollitakse juba jõustunud kohtulahendeid, õõnestab oluliselt ka kohtulahendi seadusjõu põhimõtet. Õiguskindluse põhimõte tuleneb põhiseaduse §-st 10, mille eesmärk on luua kindlus keh,va õigusliku olukorra suhtes. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et õiguskindluse üks tahke res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõte nõuab kohtulahendite usaldatavust ja püsimajäämist. Kui mingi õigusvaidlus on saanud jõustunud kohtulahendiga lahenduse, keelab see põhimõte üldjuhul sama vaidluse uues, avamise. Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks eri, oluline. Kohtuotsus peab looma kestvat õigusrahu olukorras, kus on pikemat aega valitsenud vaidlus selle üle, mis on õige (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66.) Kohtulahendi seadusjõu põhimõte kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele muuta meelevaldselt, vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu (RKPJKm 07.11.2014, 3- 4-1-32-14, p 28; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15, p 47). Eelnõu seletuskiri toob ühe eesmärgina välja ka siin kohtumenetluste kiirendamist, kuid toodud kavandatav muudatus just pikendab menetlust ning on seega vastuolus

04.august 2025

18 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

eelnõu eesmärgiga (vt kommentaarid ülal). Menetlemise kiirus on maksekäsu kiirmenetluse peamine eesmärk. On ilmne, et tõendite läbitöötamine on ressursimahukas ning tõstab kohtute halduskoormust, mis on jällegi vastuolus eelnõu eesmärgiga (tegelikult põhjustavad eelnõuga kavandatavad muudatused kohtutele varasemast oluliselt rohkem tööd). Oleme seisukohal, et sellises olukorras ei ole kohtul võimalik lahendada tarbijakrediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul. Seaduse sä<eid, mida prak,kas ei ole võimalik täita, ei ole FinanceEstonia hinnangul põhjendatud kehtestada.

TsMS paragrahvi 4841 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “Käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude või nõude osa puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osaliselt, jätab kohus avalduse rahuldamata.”

FinanceEstonia hinnangul jätab see säte kohtule ebaproportsionaalselt suure õiguse jä<a avaldus rahuldamata kui eeldused pole täidetud. Menetlusökonoomiliselt on see ebaotstarbekas meede. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitama sama nõude osas uue avalduse ning seejuures ka riigilõivu uues, tasuma. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õiges,, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). See säte viib olukorrani, kus tegeliku lahendi saamiseks suureneb nii aja- kui ressursikulu nii kohtule kui ka võlausaldajale. Säte ei jäta ka kohtunikule kaalutlusruumi. Näiteks olukorras, kus võlausaldaja on teinud arvutus- või trükivea ning avaldusel kõrvalnõuded ületavad põhinõuet, peab kohus jätma avalduse rahuldamata ega saa paluda viga kõrvaldada, isegi kui tegemist on ilmselge eksimusega.

Pankroriseaduse paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui nõue põhineb tarbijakrediidilepingust tuleneval nõudel, mille kohta on tehtud maksekäsk, tagaseljaotsus või sõlmitud täitemenetluse seadus>ku § 2 lõike 1 punk>s 18 nimetatud notariaalne kokkulepe, tuleb lisaks kohtulahendile ja notariaalsele kokkuleppele esitada haldurile vähemalt järgmised dokumendid: 1) tarbijakrediidilepingu koopia; 2) andmed krediidi väljastamise ja tagasimaksmise kohta;

Nagu ülal juba märgitud, siis on FinanceEstonia seisukohal, et korduv kohtulik kontroll õõnestab oluliselt õiguskindluse ja kohtulahendi seadusjõu põhimõtet (vt eelmist kommentaari). Seletuskirja järgi on notariaalne kokkulepe loetellu lisatud seetõ<u, et kuigi see on täitedokumendina keh,v ja notariaalselt kinnitatud, ei tähenda see automaatselt, et kokkuleppe aluseks olev tarbijakrediidileping oleks sõlmitud kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Notar ei kontrolli lepingulise suhte sisulist vastavust tarbijakaitse regulatsioonidele ega laenuandja kohustusi krediidivõimelisuse hindamisel. Seega tuleb ka selliste nõuete korral võimaldada halduril ja kohtul hinnata, kas võlausaldaja on krediidisuhtes järginud seadusest tulenevaid kohustusi. Arusaadav, et notarid ei kontrolli lepingulise suhte sisulist vastavust tarbijakaitse regulatsioonidele ega laenuandja kohustusi

04.august 2025

19 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

3) krediidi kulukuse määra arvestus; 4) dokumendid, mis tõendavad vastutustundliku laenamise põhimõSe järgimist; 5) muud asjakohased dokumendid.“ Pankro>seaduse paragrahvi 100³ lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadus>ku § 2 lõike 1 punk> 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, välja arvatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsk ning tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsus;“ Pankro>seaduse Paragrahvi 193 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: “Käesoleva seaduse § 100³ lõike 4 punkt 1 kohaldub pankro>menetlustes, mis on algatatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, nende nõuete suhtes, mille kohta ei ole pankro>seaduse § 100³ alusel võlausaldajate nimekirja kohtumäärusega kinnitatud.”

krediidivõimelisuse hindamisel, kuid nõue, mille kohta on tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus, ei peaks meie hinnangul korduvkontrolli enam läbima. Lisaks eeltoodule on seletuskirja punk,s 6.3 märgitud, et plaanitavad muudatused ei mõjuta teadaolevalt füüsiliste ega juriidiliste isikute halduskoormust. Kuid tegelikkuses tuleb siiski arvestada, et uue regulatsiooni kohaselt on krediidiandjad kohustatud esitama täiendavaid tõendeid nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka pankro,avalduses, mistõ<u on ilmne hoopis vastupidine, st eeltoodu suurendab krediidiandjate halduskoormust märkimisväärselt. Seega ei ole võimalik väita, et muudatused jäävad halduskoormuse osas täies, neutraalseks. See säte asetab tarbijakrediidi nõuete võlausaldajad võrreldes teiste võlausaldajatega ebavõrdsesse olukorda. Teised võlausaldajad peavad nõudeavalduses märkima üksnes nõude sisu, aluse, suuruse ning asjaolu, kas nõue on tagatud pandiga (PankrS § 94 lg 1). Tarbijakredii, väljastanud võlausaldaja peab lisaks veel tõendama krediidi väljastamist, tegema ülevaate tagasimaksmisest, selgitama krediidi kulukuse määra arvestamist, tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks tuleb esitada “muud asjakohased dokumendid”. Nende sisu ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas aga täpsustatud, mistõ<u on ebaselge, millele täpselt viidatakse. Selline määratlemata nõue annab haldurile kaalutlusõiguse nõuda piiritlemata hulgal dokumente, mille ulatus ja asjakohasus võivad olla vaieldavad, sh sisaldada ärisaladust. See omakorda loob õigusselgusetuse ja menetlusliku ebavõrdsuse. Selle sä<e järgi justkui eeldatakse, et krediidiandja on oma kohustusi rikkunud. Olukord, kus krediidiandjatel on võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt suurem tõendamiskoormis, läheb vastuollu võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõ<ega (nt tarbijakrediidi nõude võlausaldaja vs tarbijast võlgniku suhtes töövõtu- või käsunduslepingust tuleneva nõude võlausaldaja). Seega kujuneb olukord, kus üksnes teatud liiki võlausaldajaid koheldakse süsteemselt eeldatava väärkäitumisega, samas kui teistel piisab minimaalse info esitamisest. Selline lähenemine ei ole meie hinnangul kooskõlas õiguskindluse ega menetlusosaliste võrdse kohtlemise printsiibiga. Samu, viib täiendavate dokumen,de võlausaldaja poolt esitamine, pankro,halduri poolt nende hindamine, vastuväidete esitamine jne menetluslikult hoopis selleni, et toodud tarbijakrediidi nõuete tunnustamise asjad jõuavad igal juhul

04.august 2025

20 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohtusse. See aga omakorda pikendab pankro,menetluse protsessi, tõstab kohtute koormust ning kogu protsess on kõikidele osapooltele kulukam. Oleme seisukohal, et notariaalse kokkuleppe ülekontrollimine pankro,menetluses ei ole asjakohane. Tehingu tõestamisel on notaril selgituskohustus. Notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samu, selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalak,s selgelt ja ühemõ<eliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve (TõS § 18 lg 1). Kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu keh,vuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalak, (TõS § 18 lg 2). Seega, kui notariaalak,s puudub märge selle kohta, et tehingu aluseks olevates asjaoludes on esinenud puudusi, nt pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis järelikult ei ole ka pankro,halduril ega kohtul vajadust teha topeltkontrolli. Arvestades, et teiste võlausaldajate nõuded tarbijate suhtes ei ole automaatselt “vaidlustatud” staatuses, siis jääb arusaamatuks, miks tarbijakrediidi nõudeid koheldakse teistega võrreldes rangemini ning automaatselt vaidlustatuks loetakse. Lisaks näeme vastuolu õiguskindluse põhimõ<ega, kui uusi kavandatud nõudeid hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt. Juba käimasolevad menetlused peaksid jätkuma samade reeglitega, mis keh,sid siis, kui menetlused algata,.

Tsiviilkohtumenetluse seadus>ku ja täitemenetluse seadus>ku rakendamise seadust täiendatakse paragrahviga 118 järgmises sõnastuses: „§ 118. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmise puhul (1) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu täitemenetluse

Ebaselgeks jääb ka see, mis saab täitemenetlustest, kus võlgniku vara on juba realiseeritud (heausksele kolmandale isikule) võlgnevuste ka<eks. Kui tagaseljaotsus/maksekäsk antakse uues, kohtulikule kontrollile ning kohus leiab, et nõuet rahuldatud kujul ei ole olemas, kuna nt vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kas võlgnikul tekib krediidiandja vastu kahju hüvitamise nõue? Samu,, mis saab juba tasutud täiturikuludest ja -tasudest, kas need on õigus tagasi nõuda? Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis saab sellistel juhtudel, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatav kohtunik jääb tagaseljaotse teinud kohtuniku järeldusega eriarvamusele.

04.august 2025

21 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

seadus>ku §-s 221 sätestatud hagi tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes sellises ulatuses, mis ületab tarbijakrediidilepingust tuleneva põhinõude, seadusjärgse viivise ja intressi ning seadusega lubatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud. (2) Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu täitemenetluse seadus>ku §-s 221 sätestatud hagi tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes juhul, kui kohus ei kontrollinud tagaseljaotsust tehes tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõSe järgimist.“

Kas sellisel juhul kohus lähtub üksnes eeldusest, et kontroll on tehtud ja topeltkontrolli üldse tegema ei hakka? Või kontrollib kohtunik asjaolusid siiski uues, ja võib otsuse ümber hinnata? Kõik need olulised küsimused on reguleerimata jäetud. Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatuste raames tuleb läbi viia põhjalikum põhiseaduspärasuse kontroll, eelkõige seoses ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõ<ega ja õiguspärase ootuse kaitsega. Tarbijakrediidnõuete võlausaldajad on oma nõuete realiseerimisel tuginenud jõustunud kohtulahenditele, sealhulgas ka nt otsustele, mis on tehtud aastaid tagasi, mille alusel on algatatud täitemenetlus. Kui seadusandja muudab menetlusreegleid viisil, mis mõjutab juba sõlmitud lepingute täitmist või juba esitatud nõudeid, rikub see õiguspärase ootuse põhimõtet. P. Pikamäe on märkinud, et õiguspärane ootus tagab isiku õiguste ja kohustuste kaitse tema subjek,ivsel tasandil ning selle põhimõ<e rikkumine on põhiseadusvastane (Juridica 2019, nr 9, lk 697–710). Riigikohus on sedastanud, et üldjuhul on jõustunud kohtulahendi sundtäidetavuse toime kõrvaldamise võimalused õiguskindluse ja õigusrahu huvides piiratud (RKTKo 2-22-9401). Seega vajab eelnõu põhjalikumat analüüsi, kuidas avalik huvi kaalub üles isiku õiguspärase ootuse. Kuigi sä<e legi,imne eesmärk on tagada tarbijakaitse ja kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõ<e järgimist, tuleb hinnata, kas korduv kohtulik kontroll ei kahjusta ebaproportsionaalselt tarbijakrediidi võlausaldaja õigust õiguskindlusele ja menetluse lõplikkusele.

Täitemenetluse seadus>ku paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: “Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud nõude puhul loetakse tulemi jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused ja võla sissenõudmiseks tehtud kulud, seejärel põhivõlg, siis intress ja lõpuks muud kohustused.” Täitemenetluse seadus>ku paragrahvi 221 lõiked 11 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

Juhime tähelepanu, et kui täitemenetluses kohustuste katmise järjekord on sama, mis VÕS § 415 lg-s 2, siis jääb arusaamatuks, miks maksekäsu kiirmenetluses samu nõudeid esitada ei saa. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eesmärk on soodustada tarbijakrediidilepingust tuleneva põhinõude kiiremat tasumist. Samal ajal maksekäsu kiirmenetluses seda loogikat ei kohaldata ega võimaldata võlausaldajal sissenõudmiskulusid üldse nõuda. Kui kavandatavate muudatuste kohaselt hakkab kohus igal juhul maksekäsu kiirmenetluses kontrollima seda, kas krediit on väljastatud seaduspäraselt, siis on ebaproportsionaalne võimaldada võlgnikul taasavada sama vaidlus veel kord ka täitemenetluses. See ei anna keh,va kohtulahendi osas mingit õiguskindlust.

04.august 2025

22 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

“Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadus>ku § 2 lõike 1 punk>des 18–191 nimetatud täitedokumen>de puhul, samu> tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul ja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja keh>vusele.” “Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul, välja arvatud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul ja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul, lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.”

Lisaks oleme juba ülal juh,nud tähelepanu, et võlgnikul on juba võimalik oma õigusi kaitsta nii maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet esitades (TsMS § 485) kui ka hagimenetluses hagile seisukoha esitades (TsMS § 394). Seletuskirjast nähtub, et tegelik probleem, mida püütakse lahendada, seisneb selles, et võlgnikud ei oska ega tea oma õigusi nendes menetlustes kaitsta ja nähtavas, tekib eelnõu koostajate hinnangul selline oskus ja teadmine alles täitemenetluse käigus kui on oht vara ares,misele. Tegelikult viitab see võlgniku soovimatusele probleemiga tegeleda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei peaks soodustama võlgnike võimalust süsteemi ärakasutades tagasimaksmist edasi lükata. Kuigi seletuskirjas märgitakse, et muudatusega peetakse ennekõike silmas vastuväidet, et enne täitedokumendi andmist ei kontrollinud ükski sõltumatu organ või isik tarbijakrediidilepingu vastavust seaduse nõuetele, siis sä<e sõnastus sellist erisust välja ei too ning tegelikult keh,b sellise vastuväite esitamise õigus tarbijakrediidilepingute puhul mistahes argumen,dega. Selline lähenemine ei ole aga kuidagi põhjendatud ega õiguspärane.

Kokkuvõ<es leiame, et mitmed eelnõu muudatused ei saavutaks seatud eesmärki – kohtute töökoormuse vähendamist ja tarbijate õiguste kaitse parandamist, vaid võivad neid hoopis süvendada. Seetõ@u kutsume seadusandjat üles muudatusi enne vastuvõtmist ümber hindama ning kaaluma alterna4ivseid ning õiguspärasemaid lahendusi, mis tagavad nii tarbijakaitse kui ka menetlusökonoomia eesmärgid. Selleks palume Jus,its- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida lahendused, mis ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, suurenda tohutult kohtute töökoormust ega sea tarbijakrediidi võlausaldajat ebaõiglasse olukorda. Lugupidamisega, Kaido Saar Anu Müürsepp FinanceEstonia juhatuse esimees FinanceEstonia tegevjuht Mar,n Länts FinanceEstonia krediidiandjate- ja vahendajate töögrupi juht

Julianus Inkasso seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule_11032026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MERLE LAURIMÄE PNOEE-47310080283 2026-03-11 11:58:45

Julianus Inkasso seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule_11032026.pdf

Lugupeetud FinanceEstonia Edastatud teadmiseks: Riigikantselei E-post: [email protected] Edastatud teadmiseks: Riigikogu Õiguskomisjon E-post: [email protected]

/kuupäev digiallkirjas/ Julianus Inkasso OÜ tagasiside kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule

1. Julianus Inkasso OÜ jääb varasemalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud

seaduste muutmise seaduse- ja advokatuuri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu kohta esitatud seisukohtade juurde 1, mis on Julianus

Inkasso OÜ poolt esitatud 04.08.2025. a ja 09.02.2026. a Justiits- ja Digiministeeriumile,

Riigikogu Õiguskomisjonile ja Õiguskantslerile.

2. Julianus Inkasso OÜ esitab viidatud tagasiside ja arvamused käesoleva kaaskirja lisana 1,

milles on esile toodud mitmed põhimõttelised vastuolud õiguskindluse,

menetlusökonoomia ja maksekäsu kiirmenetluse olemusega. Esitatud seisukohad tuginevad

nii kehtivale põhiseadusele, Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale kui ka pikaajalisele

kogemusele tarbijakrediidinõuete menetlemisel ning sissenõudmisel.

3. Julianus Inkasso OÜ jääb oma arvamuse juurde, et advokatuuriseaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus (kohtumenetluse tõhtustamine) eelnõu ja ka kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu ei kõrvalda eelnõu

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a

eelnõu) põhimõttelisi vastuolusid.

1 Lisa 1 - Julianus Inkasso OÜ 09.02.2026. a seisukoht, mis sisaldab ka 04.08.2025. a tagasiside ja arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule.

4. Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine)

eelnõud (eelnõu) on täiendatud TsMS §-ga 406¹. Julianus Inkasso OÜ toetab eelnõu

eesmärki luua tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete esitamiseks elektrooniline vorm,

eesmärgiga kiirendada kohtumenetlusi, mis tooks kaasa samasisuliste kohtuasjade

lahendamise ja käsitlemise ühtse standardi/põhimõtte.

5. Eelnõu seletuskirjas viidatakse avaliku e-toimiku erivormile, kuid seletuskirjast ei selgu

üheselt, kas andmete esitamine on kavandatud üksnes avaliku e-toimiku kaudu või on

võimalik ka masinliideseline andmevahetus näiteks X-tee kaudu, mis on juba olemasolev

ja toimiv viis andmeedastuseks. Seetõttu tuleks seadusandjal täpsustada, milline tehniline

lahendus on plaanis kasutusele võtta.

6. Lisaks on eelnõus märgitud, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada

avalduse vormi ning tehnilised nõuded. Leiame, et sellise vormi väljatöötamisel on oluline

kehtestatav vorm eelnevalt kooskõlastada turuosalistega, kelle tegevust vastav regulatsioon

otseselt mõjutab. Turuosaliste poolt antav tagasiside ja sisend aitab vältida olukorda, kus

kehtestatav tehniline lahendus ei arvesta piisavalt turul välja kujunenud praktikaga,

kasutatavate infosüsteemide ja protsessidega. Sealhulgas iga turuosalise dokumentatsiooni

ja failide eripära loogikaga, milleks ei ole ühtsest standardit kehtestatud ning iga turuosaline

on oma protsessides selle ise kujundanud ning loonud.

7. Tõendite esitamise formaat peab võimaldama dokumentide esitamist kõigis enimlevinud

faili formaatides (pdf-fail, e-kiri, digikonteinerid, exel, pildifailid jms), et vältida

põhjendamatuid tehnilisi piiranguid tõendite esitamisel või välistada täiendav ressursikulu,

mis kaasneb failide kindlasse formaati muutmiseks.

8. Tsiviilkohtumenetluse põhiprintsiip on poolte võrdsus kohtu ees. Seega peab kasutatav

vorm võimaldama hagejal lisaks struktureeritud andmeväljadele esitada ka omapoolseid

selgitusi ja põhjendusi ning täiendavaid tõendeid (näiteks tõendeid maksekokkulepete

sõlmimise tõendamiseks, aegumise peatumise ja/või katkemise tõendamiseks jne kohta)

piiramata mahus. Struktureeritud andmeväljad ei tohiks piirata hagiavalduse sisulist

põhjendamist ega poolte menetlusõigusi.

9. Seletuskirjas märgitakse, et hagiavalduse andmete struktureeritud esitamine võimaldab

avaldust enne kohtunikuni jõudmist automaatselt töödelda ning kontrollida mh seda, kas

avalduse esitamisel on lisatud vajalikud andmed ja dokumendid. Viidatud andmete

automaatne kontroll peaks piirduma eeskätt vorminõuete kontrollimise ja avaldaja

juhendamisega, ega tohiks takistada hagiavalduse kohtule esitamist sisulistel põhjustel.

Praktikas võib esineda olukordi, kus esitatavate dokumentide nimetused, struktuur või

andmete esitamise viis ei vasta täielikult süsteemi eeldatud vormile, kuid on menetluslikult

siiski piisavad hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Seetõttu palume eelnõu

rakendamisel tagada, et automaatkontroll ei piiraks põhjendamatult avalduse kohtule

esitamise võimalust, vaid toimiks eelkõige abistava mehhanismina, juhtides avaldaja

tähelepanu võimalikele puudustele. Lisaks peab vormi täitmine/täitmise kohustamine

olema kooskõlas TsMS §-s 371 sätestatuga, st viidatud sättest tulenevast ei ole lubatud

minna nö kaugemale. Lõpliku hinnangu avalduse nõuetele vastavuse ja tõendite piisavuse

kohta peab andma kohus menetluse käigus.

10. Julianus Inkasso OÜ juhib tähelepanu asjaolule, et eelnõu § 406¹ sõnastusest ei selgu

üheselt, kas tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude esitamisel on võimalik esitada ühes

hagiavalduses nõudeid mitme sama võlgnikuga/tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu

alusel või tuleb iga lepingu alusel esitada eraldi nõue. Paragrahvi sõnastus viitab ainsuses

„tarbijakrediidilepingust tulenevale nõudele“, samas kui seletuskirjas märgitakse, et

avalduse esitamisel on võimalik iga lepingu kohta täita eraldi andmeplokk, mis viitab

tehnilise lahenduse vaates võimalusele esitada üks hagiavaldus võlgniku/tarbija vastu

mitme tarbijakrediidi lepingu alusel. Eelnõu ja seletuskirja erinev tõlgendusvõimalus võib

tekitada praktikas ebaselgust nii nõuete esitamisel kui ka riigilõivu ja menetluskulude

arvestamisel. Seetõttu palume eelnõu ja seletuskirja kooskõlla viimist.

11. Julianus Inkasso OÜ palub uuele eelnõu redaktsioonile tagasisidena arvesse võtta Julianus

Inkasso OÜ poolt 04.08.2025. a ja 09.02.2025. a dokumendis avaldatud seisukohti,

tagasisidet ja põhjendatud vastuväiteid.

Lugupidamisega

Merle Laurimäe

Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige/tegevjuht

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisa 1 - Julianus Inkasso OÜ seisukoht advokatuuri jt seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõule_09022026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MERLE LAURIMÄE PNOEE-47310080283 2026-02-09 11:23:48

Julianus Inkasso OÜ seisukoht advokatuuri jt seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõule_09022026.pdf

Lugupeetud FinanceEstonia Edastatud teadmiseks: Riigikantselei E-post: [email protected] Edastatud teadmiseks: Riigikogu Õiguskomisjon E-post: [email protected]

/kuupäev digiallkirjas/ Julianus Inkasso OÜ tagasiside advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõule

Julianus Inkasso OÜ jääb varasemalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud seisukohtade juurde1, mis on Julianus Inkasso OÜ poolt

esitatud 04.08.2025. a Justiits- ja Digiministeeriumine ning Õiguskantslerile tagasiside ja

arvamusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a

eelnõule. Julianus Inkasso OÜ esitab viidatud tagasiside ja arvamuse käesoleva kaaskirja lisana,

milles on esile toodud mitmed põhimõttelised vastuolud õiguskindluse, menetlusökonoomia ja

maksekäsu kiirmenetluse olemusega. Esitatud seisukohad tuginevad nii kehtivale põhiseadusele,

Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikale kui ka pikaajalisele kogemusele tarbijakrediidinõuete

menetlemisel ning sissenõudmisel.

Uus advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse tõhtustamine) eelnõu

ei kõrvalda eelmise eelnõu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

25.06.2025. a eelnõu) põhimõttelisi vastuolusid.

Eelnõu jätkab tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete osas maksekäsu kiirmenetluse sisulist

ümberkujundamist hagimenetluseks, mis on vastuolus maksekäsu kiirmenetluse eemärgi ja

olemusega. Tarbijakrediidinõuetele kehtestatakse tõendamis- ja ümberarvestusnõuded, mis

eeldavad sisulist tõendite hindamist. Selline lähenemine ei ole kooskõlas PS §-ga 146 ega

1 Julianus Inkasso OÜ 04.08.2025. a tagasiside ja arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule (edastatud Justiits- ja Digiministeeriumine ja Õiguskantsleri Kantseleile).

maksekäsu menetluse formaalse iseloomuga ning eeldaks õigusemõistmise funktsiooni

ülekandmist kohtunikuabidele, milleks puudub mh ka põhiseaduslik alus.

TsMS § 481 lõigetega 24 ja 25 sätestatud nõude sisu piiramine ning seadusest tuleneva maksete

arvestamise järjekorra kehtestamine on vastuolus võlaõiguse aluspõhimõttega, mille kohaselt on

leping täitmiseks kohustuslik. Nimetatud regulatsioon moonutab nõude tegelikku sisu, põhjustab

tarbijale arusaamatust ning ebaselgust nõude suuruse ja aluse osas, suurendades ühtlasi ka

andmekaitse- ja/või vaidlusriske.

TsMS § 484¹ lõike 4 kohaselt tarbijakrediidinõuete puhul osalise maksekäsu tegemise välistamine

sunnib avaldajaid esitama nõudeid täies ulatuses hagimenetluses, isegi olukorras, kus maksekäsu

tegemise eeldused on täidetud vähemalt osaliselt. Kõnealune välistus on vastuolus

menetlusökonoomia põhimõttega ning ei ole põhjendatud ei eesmärgipärasuse ega

proportsionaalsuse seisukohalt. Tegemist on ka PS §-s 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumisega, kuna tarbijakrediidinõudeid koheldakse põhjendamatult erinevalt muudest

võlasuhetest.

Julianus Inkasso OÜ palub uuele eelnõu redaktsioonile tagasisidena arvesse võtta Julianus Inkasso

OÜ poolt 04.08.2025. a dokumendis avaldatud seisukohti, tagasisidet ja põhjendatud vastuväiteid.

Lugupidamisega

Merle Laurimäe

Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige/tegevjuht

/allkirjastatud digitaalselt/

Julianus Inkasso seisukoht TsMS jt seaduste muutmise eelnõule_04082025.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MIHKEL VESKIMÄGI PNOEE-37811164728 2025-08-04 08:27:38

MERLE LAURIMÄE PNOEE-47310080283 2025-08-04 08:38:27

Julianus Inkasso seisukoht TsMS jt seaduste muutmise eelnõule_04082025.pdf

Lugupeetud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta E-post: [email protected], [email protected] Edastatud teadmiseks: Õiguskantsleri Kantselei E-post: [email protected]

/kuupäev digiallkirjas/ Julianus Inkasso OÜ tagasiside ja arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 25.06.2025. a eelnõule Eessõna

Julianus Inkasso OÜ (edaspidi Julianus) esitab oma seisukohad eelviidatud eelnõu osas.

Tutvudes eelnõu struktuuri ja seletuskirjaga, oleme aru saanud, et antud eelnõu pärineb kahest

erinevast algatusest:

• esiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muudatuste ettepanekust, mis

lähtuvad eelnõu seletuskirja lk 5 viidatud väljatöötamiskavast ja mille osas toimus

kooskõlastamine perioodil 01.07.2024. a - 26.08.2024. a;

• teiseks kohtunike töörühma poolt väljaspool väljatöötamiskava esitatud ettepanekutest

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekäsu kiirmenetluse menetlemise täpsustamiseks.

Kohtunike töörühma algatus on sündinud kabinetivaikuses väikse grupi kohtunike poolt, mida ei

ole arutatud turuosalistega, ega antud valdkonda kureeriva Rahandusministeeriumi ega ka

Finantsinspektsiooniga. Kohtunike töögrupi poolt esitatud eelnõu punktid puudutavad peamiselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte väidetavatest probleemidest lähtudes kogu maksekäsu

kiirmenetluse muutmist.

Julianus ei ole väljastanud kunagi ühtegi tarbijalaenu oma 30-ne tegutsemisaasta jooksul, olles turu

suurima osalisena menetlenud kõikide Eesti krediidiandjate ja pankade võlanõudeid, kohustusi

mittetäitnud krediidisaajate vastu, ning meil on ka kogemus ja arusaam, millised on antud

valdkonna mahud, probleemide ulatus ja kitsaskohad.

Antud eelnõu on meie arvates aga täielikult ebapädev ning selle koostajatel puudub igasugune

arusaam reguleeritavast valdkonnast, mahtudest ning tegelikest probleemidest.

Kõnealune olukord on tekkinud tingituna asjaolust, et ettepanekud on esitatud üksikute kohtunike

poolt ning eelnõu ei ole läbinud väljatöötamiskava ega arutelude ringi, mis on hea õigusloome tava

aluseks ning mis välistaks selliste uitmõtete eelnõusse jõudmise.

Kuna antud eelnõu on sedavõrd vildakas, siis tuleks enne järgmisi menetlusetappe kutsuda kokku

ümarlaud, milles puudutatud ja huvitatud isikud saaksid tutvustada oma seisukohti, kuulata teiste

osaliste argumente ning otsustada, millisel viisil oleks otstarbekas ülesjäävaid probleeme

lahendada.

Mõistmaks kõnealuse eelnõu vildakust, siis toome sissejuhatuses välja kaks kõige suuremat

eelnõuga seotud probleemi.

Esiteks, ei esitata meie hinnangul eelnõu seadusena kehtestamisel mitte ühtegi tarbijakrediidi

võlanõuet enam maksekäsu menetlusse, kuna see oleks krediidiandjatele kahjulik. Selle asemel

esitatakse kõik nõuded hagimenetlusse, mille tulemusel:

a) suureneb hagimenetluste arv kohtutes 60% (ca 35 000 tuhandelt 58 000-ni).

Sellise mahu kasvuga toimetulekuks puudub riigil igasugune ressurss ning kogu

tsiviilkohtupidamine on ummikus kõikides menetlustes;

b) kõikide võlgnike poolt võlausaldajatele makstavad kulud suurenevad kordades

nii hagimenetluse riigilõivu võrra (võrreldes maksekäsu riigilõivuga) kui ka

hagimenetluses võlausaldajatel vajaliku õigusabi menetluskulude võrra

(maksekäsus on menetluskulud piiritletud 20 euroga). Keskmiselt peaks iga

võlgnik maksma 400 eurot rohkem kohtukulude katteks selleks, et kehtestataks

otsus võlaasjas, mille üle 95% juhtudel vaidlus puudub.

Teiseks, soovitakse eelnõuga tühistada jõustunud kohtuotsuste kehtivus ning anda kohustatud

poolele õigus avada kõik tarbijakrediidilepingu alusel tehtud ja jõustunud kohtuotsused ning

kohustatakse õigustatud poolt uuesti tõendama oma õigust. Selline pretsedenditu õiguspõhimõtte

muutmine on põhiseadusega vastuolus ning teiseks jäetakse arvestamata selline tõsiasi, et

õigustatud poolel ei ole säilinud alusdokumente, et ta saaks uuesti samas õigusvaidluses osaleda.

Lisaks eeltoodule on eelnõus terve rida põhimõtteid, mis täiesti arusaamatult tekitavad tsiviilkäibe

ühel osapoolel kulutusi ning välistavad võimaluse oma õigusi kaitsta või kohtuotsust vaidlustada.

Mõistame, et antud eelnõu paljud punktid on kirjutatud inspireerituna mõningate kohtunike

veendumusest, et maksekäsumenetluses olevad andmed ei ole alati võlausaldajate poolt korrektselt

esitatud. Sellele viidatakse ka eelnõu seletuskirja lk 20 joonealuses märkuses nr 26, et kohus on

esitanud politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks võlausaldajate vastu kelmuse kahtlustuses.

Siinakohal oleks olnud aga korrektne mainida eelnõu seletuskirja koostajate poolt (kes on sellest

kindlasti teadlikud), et viidatud kaebus jäeti politsei poolt menetlusse võtmata aluse puudumise

tõttu.

Julianus, olles tegutsenud võlgade menetlemisel erinevatel turgudel 30 aastat ja menetlenud

rohkem kui 4 miljonit võlga, saab kinnitada, et Eestis on Euroopa kõige väiksem maksehäirete

suhtarv ning kõige korrektsem maksedistsipliin. Tarbijakrediit on kaasaaegselt ja inimeste vajadusi

arvestades kättesaadav ning kõigist väljastatud tarbijakrediitidest jõuab kohtusse alla 2%, näitab

nii võlausaldajate tegevuse kvaliteeti, kui ka õigussüsteemi väga head toimivust, mis omab väga

suurt preventiivset mõju. Vastutustundliku laenamise põhimõte ja selle järgimine on äärmiselt

oluline teema, millega tulebki tegeleda järjepidevalt, mida meie hinnangul Finantsinspektsioon ka

teeb (meile teadaolevalt võib vaatamata üksikutele ettevõtetele tehtud ettekirjutustele pidada

olukorda Eesti rahuldavaks). Vastutustundliku laenamisega seoses tekkivad vaidlused on

põhjustatud aga peamiselt sellest, et tegemist on väga suures osas hinnanguid võimaldava

kategooriaga, mis sõltub hindaja isikust. Et vältida prognoosimatu tulemusega kohtuvaidlusi, siis

kindlasti tasuks neid reegleid kirjutada selgemaks ja vaidlusi välistavaks.

Juhul, kui eesmärgiks on kogu vastutustundliku laenamise hindamise viia aga iga üksiku

tarbijakrediidilepingu osas viia kohtuliku kontrolli alla, siis tuleks ümber hinnata ka

Finantsinspektsiooni roll selles küsimuses ja dubleerivaid tegevusi vältida. Meie hinnangul on

siiski võimalus kehtestada reegleid üldisemal tasemel ning kohtu roll võiks piirduda üksnes

vaidluste lahendamisega kohtu poolt.

Julianuse seisukohad ja põhjendused eelnõu vastuolude kohta:

1. Esmalt rõhutame tungivalt asjaolu, et kavandatav eelnõu on sisult absoluutses vastuolus

õigusselguse, õiguskindluse põhimõtetega ja õigusrahu põhimõttega, mis on õigusriigi

põhialused vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 ja 10. Eelnõu

koostajal puudub tegelik arusaam ja pilt õigusriigi toimimise alustest, PS-st tulenevate

põhimõtete siduvusest seadusandjale, Euroopa Kohtu- ja Riigikohtu lahenditest ning

seisukohtadest ja tegelikest mõjudest ning tagajärgedest tarbijale (võlgnikule),

krediidiandjate ning krediidiostjatele, aga ka riigi enda vastutusele (riigi vastutusele).

Lisaks on eelnõu koostaja jätnud arvesse võtmata, et õigusriigi põhimõtted ei ole

õiguslikus hierarhias madalama õigusjõuga kui tarbija õigused.

Eelnõuga soositakse tarbijast krediidisaajat, kes ei ole täitnud enda

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ehk võlgnikku, keda eelistab

seadusandja ja seab paremasse olukorda tarbijast krediidisaajast, kes täidab enda

krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mis ei ole mitte mingil juhul

proportsionaalne. Eesmärgiga „kaitsta“ tarbijast võlgnikku ja „vähendada“ kohtute

töökoormust, saab eelnõu sisust lähtudes olema tegelikkuses vastupidise efektiga – oluliselt

kulukam ja ajakoormavam. Ajakulukam, kohtumenetluse kestvuse vaates, kui ka

menetluskulude vaates tarbijale, kuna seaduse muudatusega luuakse olukord, mil

võlausaldajad/krediidiandjad hakkavad edaspidi oma nõudeid kohtusse esitama üksnes

hagimenetluses, mis tagab ulatusliku töökoormuse kasvu maakohtutele.

2. Õiguskindluse põhimõte sisaldab õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva

mõju keeldu, õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Õiguskindluse printsiip

peab looma ja tagama kindluse kehtiva õiguskorra suhtes, selgust kehtivate õigusnormise

sisu osas ja ka kindlust kehtestatud normise püsimajäämises. PS § 10 sätestab

õiguskindluse põhimõtte. Riigikohus on asunud seisukohale, et õiguskindlus muudab

õiguskorra usaldusväärseks, millisele seisukohale on asunud 10.04.2012. a kohtuotsuse

nr 3-1-2-2-11 p 66-s. Õiguskindluse põhimõtte osaks on res judicata- ja vacatio legis

põhimõtted. Kohtulahendi seadusjõu põhimõte (res judicata) nõuab kohtulahendite

usaldatavust ja püsimajäämist. Kui õigusvaidlus on saanud lahenduse jõustunud

kohtulahendiga, keelab res judicata põhimõte sama vaidluse uuesti avamise.

Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks, luues ja tagades kestvat õigusrahu.

Kohtulahendi seadusjõu põhimõte kaitseb juba kohtu poolt tehtud kohtuotsuste

püsivust, tagades, et neid ei saa meelevaldselt tagantjärele muuta. Jõustunud

kohtuotsuse eesmärgiks on välistada sama kohtuasja teistkordne lahendamine, tagades

lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus:

„Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama kohtuasja teistkordne

lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu“1.

3. Tõlgendades Euroopa Kohtu (edaspidi EK) seisukohta otsuses C-178/23 kooskõlas EK

varasemate seisukohtadega, ei ole EK mõte asjas nr C-178/23 tehtud otsuses olnud mitte

distantseerida EL ja siseriiklikke õiguskordi res judicata ja õiguskindluse põhimõttest, vaid

tagada, et liikmesriikide siseriiklik õigus näeks ette aluse jõustunud kohtulahendite uueks

läbivaatamiseks nt teistmismenetluses. Selline võimalus on kehtivas TsMS §-s 702

olemas (koos TsMS § 703 piirangute ja § 704 teistmisavalduse esitamise tähtajaga ning

muude menetluslike eeldustega). EK otsus asjas nr C-178/23 ei võimalda jätta kõrvale,

tühistada või muuta jõustunud kohtulahendeid, mille menetluses ei kontrollitud

vastutustundliku laenamise põhimõtted, vaid võimaldab üksnes teatud ja väga piiratud

tingimustel (nagu teistmine) varasema kohtuvaidluse n-ö taasavamise tarbija kaitseks.

Kõnealuses EK otsuses oli tegemist olukorraga, kus tarbija esitas kohtule samas tsiviilasjas

teistmisavalduse, et kohus hindaks pärast jõustunud kohtulahendit uuesti, kas

tarbijakrediidi lepingutingimused olid ebaõiglased. EK lahendis nr C-178/23 viidatud

Euroopa Kohtu varasem praktika kinnitab kohtulahendi seadusjõu põhimõtte

tähtsust nii siseriiklikus kui ka liidu õiguses2 . Kõnealusest EK otsusest tuleneb, et

1 RKPJm 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 3-3-1-35-15, p 47; 2 Vt C-582/21 Profi Credit Polska, p 37 ja 38: „Selle kohta tuleb märkida, et kohtulahendi seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu õiguskorras kui ka riigisisestes õiguskordades. Selleks, et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks sätestatud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik vaidlustada (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Târşia, C69/14, EU:C:2015:662, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C600/19, EU:C:2022:394, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lähtuvalt ei kohusta liidu õigus liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Târşia, C‑69/14, EU:C:2015:662,

olukorra EL õigusega kooskõlla viimiseks tuleb eelistada tingimuste täidetuse korral (s.o

seaduses sätestatud teistmise aluse esinemise korral) lahendi muutmist. EK seisukoht ei ole

mitte „astuda üle“ seadusjõus olevatest kohtulahenditest ning avada need valimatult

mistahes muudes menetlustes, kus vastavale jõustunud kohtulahendile tugineda soovitakse

(nt pankrotimenetluses või ka täitemenetluses) uuesti vaidluseks, vaid tagada, et

siseriiklikus õiguskorras on olemas menetlusvorm, mis võimaldab õigusrikkumiste korral

teatud tingimustel jõustunud kohtulahendite seaduslikkust uuesti kontrollida, eelistades

sealjuures võimalust viia need kooskõlla EL õigusega.

Riigikohtu praktika3 valguses on jõustunud kohtulahendi mõte välistada sama kohtuasja

teistkordne lahendamine, mis tagab kaitse õiguskindluse põhimõtte rikkumise vastu.

4. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) seletuskirjas selgitatakse PankrS § 1003 lg-t 4

järgnevalt: „ühtlasi täiendatakse lõikes 4 kaitsmiseta tunnustatud nõuete nimekirja

nõuetega, mis ei vaja pankrotimenetluses kaitsmist. Tegemist on nõuetega, mis on ka TMS

§ 2 lg 1 kohaselt täitedokumendiks ning millel on suur õiguskindlus, need on jõustunud ning

neid ei ole võimalik vaidlustad.“4 Seadusandja tahe on olnud, et kaitsmiseta kuuluvad

tunnustamisele jõustunud kohtulahendid, lubamatu on, et seadusandja oma tahet

meelevaldselt ja ajalise tagasiulatuse piiranguta muudab. PS järgi peab olema tagatud

õiguskindlus, et kohtuotsused jäävad kehtima ning neid ei ole võimalik vaidlustada. Seega

eelnõuga seatakse jõustunud kohtulahendi seadusjõud kahtluse alla, mis on ilmselgelt

vastuolus õiguse tõhususe, jõustunud kohtulahendi seadusjõu ja õiguskindluse

põhimõttega.

5. Äärmiselt kaalukat tähtsus omab eelnõu vaates ka vacatio legis põhimõtte tundmine ja

järgimine, mis sedastab, et õigusnormi kehtestamisel peab selle adressaadile jätma piisavalt

aega õigusnormiga tutvuda ja sellest aru saada ning valmistuda muutunud õiguskorraga

kohanemiseks. Olukorras, mil muutunud õigusnorm näeb ette isikule, käesoleval juhul

punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17. mai 2022. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco, C‑600/19, EU:C:2022:394, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).“ 3 RKÜKo 3-1-2-2-11, p 66 ja RKPJm 3-4-1-32-14, p 28; RKÜKo 3-3-1-35-15, p 47; 4 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskiri, lk 122. Kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782-0c19c257a42c/

krediidiandjale/võlausaldajale, suuremad kohustused või halvendab tema senist õiguslikku

positsiooni, peab tal olema piisavalt aega leida ja kasutada ressursse, et uusi õigusnorme

järgida. Äärmiselt oluline on seda põhimõtet järgida ka ettevõtluskeskkonna vaates, kui

muudatus eeldab teistsuguste äririskide võtmist, ettevõtja poolt kulutuste tegemist jne.

Vacatio legis põhimõtte kohaselt on lubamatu riigi poolt kehtestada uusi norme üleöö

ja tagasiulatuva ajalise piiranguta ning vastuolus õigusriigi põhimõtetega.

6. Lisaks on eelnõu koostamisel jäetud arvesse võtmata asjaolu, et õigusselguse,

õiguskindluse ja õigusrahu saabumise tõttu puudub võlausaldajatel mistahes kohustus

või vajadus säilitada tõendeid/alusdokumente, mistõttu on nende hilisem esitamine

kohtuvaidluste avamisel ilmselgelt võimatu, kuna tõendite/alusdokumentide esitamise

kohustust ei ole olnud võimalik ette näha ega peagi ettenähtuv olema ning millede ajalise

piiranguteta säilitamine oleks muuhulgas ka vastuolus IKÜM´iga ja asjakohaste Eesti

Vabariigi seadustest tulenevast dokumentide säilitamise tähtaegadega, näiteks KAVS § 47

lg 5 esimeses lauses sätestatuga5.

7. Julianus leiab, et seaduseelnõu koostajad ei ole piisavalt analüüsinud ega adekvaatselt

hinnanud maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni kavandatavate muudatuste

tegelikku mõju ja tagajärgi. Eelnõu regulatsioon kahjustab esmajärjekorras tarbijast

võlgnikku.

Eelnõu kohaselt maksekäsu kiirmenetluse raames on võimalik nõuda üksnes tarbijakrediidi

põhisummat, seadusjärgset intressi ja viivist, millega krediidiandjat sunnitakse osaliselt

oma nõudest loobuma ja tegema menetluslikus vaate valik hagimenetluse kasuks.

Märgitud viisil nõude ümberkujundamise kohustus on ilmselgelt vastuolus võlaõiguse ühe

aluspõhimõttega – leping on täitmiseks kohustuslik. Lisaks kehtestatakse eelnõuga VÕS-

5 KAVS § 47 lg 5 esimene lause kohaselt krediidiandja või -vahendaja säilitab kõik krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud käesolevas seaduses nimetatud andmed ja dokumendid, mille alusel tarbijale krediiti antakse või teenust osutatakse, sealhulgas krediiditoimikusse kuuluvad andmed ja dokumendid, muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana kogu tarbijaga õigussuhte kestmise aja ning kolme aasta jooksul tarbijaga lepingu lõppemisest arvates, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

ga vastuolus olev nõuete tasumise järjekord 6 , välistatakse VÕS-is sätestatud

sissenõudmiskulude nõudmine ning seatakse kohustus esitada samaväärne tõendite kogum

nagu hagimenetluses, millega kaasneb kaalukas ajakulu.

Julianus ei nõustu mitte mingil juhul TsMS § 481 lõigetega 24 ja 25 täiendusega.

Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude ümberarvestamise tagajärgi ei ole eelnõu koostaja

tegelikult läbi mõelnud. Tegemist ei ole pelgalt matemaatiliste tehetega, vaid sellel otsene

mõju on ka Finantsinspektsioonile krediidiandjate ja -ostjate poolt esitatavatele aruannetele

(milline kohustus tuleneb KAVS´ist ja KIOS´ist) ja aruannete õigsusele. Eeltoodud viisil

tarbijakrediidilepingute alusel nõuete ümberarvestamine tooks kaasa topelt

raamatupidamise kohustuse Finantsinspektsioonile esitatavate aruandluse ja maksekäsu

kiirmenetluses esitatavate nõuete jaoks. Lisaks on jäetud eelnõu koostaja poolt

analüüsimata tegelik mõju ja tagajärgi, mis kaasneks nõude ümberarvestamisega tarbijale

kohtumenetluse vaates ja ka võlgnikule. Kohtueelses võla sissenõudmise menetluses esitab

krediidiandja või krediidiinkasso tarbijast võlgnikule võlanõude tarbijakrediidilepingu

alusel, s.t ilma ümberarvestuseta. Maksekäsu kiirmenetluses avalduses tuleks nõue esitada

ümberarvestatuna ja olukorras, mil maksekäsu kiirmenetluse läheb üle hagimenetluseks,

esitatakse nõue hagiavalduses taas täies ulatuses vastavalt tarbijakrediidilepingule. S.t

eelnõu kohaselt oleks maksekäsu kiiremenetluse avalduses tarbijakrediidilepingu alusel

nõude esitamine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse ülemineku korral,

nõude esitamise põhimõte/loogika erinev. Eeltoodu toob ilmselgelt kaasa tarbijast võlgniku

segaduse, mida täpselt nõutakse, miks nõude pidevalt muutub. Vähem tähtsust ei oma

asjaolu, et võlanõuete kohta avaldatavad maksehäirete andmed maksehäireregistrites

muutuvad ebaõigeks/valeks, mis toob omakorda kaasa täiendavate vaidluste

halduskoormust nii maksehäireregistri pidajatele, maksehäirete avaldajatele kui ka

Andmekaitse Inspektsioonile.

6 Näiteks kui tarbijakrediidilepingu kehtivuse jooksul on tarbija hilinenud lepinguliste kohustuste täitmisega, on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmise eest lepingujärgset viivist. Olukorras, mil tarbija tasub viivise nõude ja jätkab tarbijakrediidilepingu kohast täitmist, on põhjendamatu maksekäsu kiirmenetluse nõude esitamisel lugeda tarbija poolt tasutud viivis tasutuks põhivõla katteks;

Selline lähenemine moonutab maksekäsu kiirmenetluse eesmärki kui lihtsustatud ja

kuluefektiivset menetlust, mille tulemusel suunatakse tarbijakrediidilepingutest tulenevad

nõuded edaspidi kohtusse üksnes hagimenetlusse, mis on menetluskulude ja koormuse

poolest tarbijast võlgnikule oluliselt ebasoodsam ehk kulukam. Kavandatava

muudatusega kaotab maksekäsu kiirmenetlus oma senise väärtuse, seades kaalukad

koormavad piirangud, mille tõttu esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingute alusel nõuded

kohtusse hagimenetluse korras.

Eelnõu kohaselt ei suurendata maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetavat esindustasu

suurus/summat (20 eurot), mis ei kata avalduse lisadena esitatavate alusdokumentide

komplekteerimise ja esitamise ning tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude

ümberarvestamisega kaasnevat ajakulu, mis on samaväärne hagimenetluses tõendite

kogumise mahuga. Maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetav esindustasu ei ole

proportsionaalne hagimenetluses välja mõistetava esindustasuga. Lisaks vastavalt riigilõivu

seadusele on hagiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv kõrgem/kallim kui maksekäsu

kiirmenetluse avaldustelt tasutav riigilõiv. Riigilõiv mõistetakse samuti välja tarbijast

võlgnikult, kahjustades seeläbi seadusandja poolt tarbija majanduslikku olukorda. Näiteks

1000 euro suuruse tarbijakrediidi nõude maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitamisel

tuleb TsMS § 59 lg 6 kohaselt (avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse

riigilõivu 3 % nõudelt, kuid mitte vähem kui 65 eurot) tasuda riigilõiv summas 65 eurot.

Tarbijakrediidilepingu alusel hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga kuni 1000 eurot

tuleb vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Eeltoodu

täiendab, et ainuüksi riigilõivu (mis mõistetakse välja tarbijast võlgnikult) tuleb tarbijast

võlgnikul edaspidi tasuda vähemalt 180 euro võrra suuremas summas. Millele lisandub

kohtumenetlusega kaasnev menetluskulu/esindustasu, mille maksimaalne suurus

maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot, hagimenetluses sadades eurodes suurem.

Eelnõu seletuskirjas (lk 13 teises lõigus) märgitakse, et maksekäsu kiirmenetluses kui

formaalses elektroonilises menetluses ei saa hinnata hagimenetlusega samaväärselt

tõendeid, seetõttu luuakse erireeglid tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta

toimuvas maksekäsu kiirmenetluses. Selline käsitlus on otseses vastuolus Euroopa

maksekäsu menetluses kehtiva praktikaga, mille kohaselt ei ole krediidiandjatel ega

-ostjatel kohustust esitada alusdokumente nõude tõendamiseks, ning vastavaid tõendeid ei

ole seni ka nõutud. Seega on eelnõuga kavandatav regulatsioon ilmselges vastuolus kehtiva

Euroopa Liidu õigusega, kahjustades õigusselgust ning õigusakti kooskõla liidu

normistikuga ja praktikaga.

Kokkuvõttes eelnõuga maksekäsu kiirmenetluse kavandatud muudatused ei saavuta

seletuskirjas märgitud eesmärki - optimeerida kohtute töökoormust ega suurenda

menetluste tõhusust, vaid suunavad tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded formaalselt

lihtsustatud maksekäsu kiirmenetluse asemel oluliselt kulukamasse ja ajamahukamasse

hagimenetlusse. Tulemuseks on menetlusökonoomikale vastupidise olukorra saavutamine

ehk oluline koormuse suurenemine nii kohtutele kui krediidiandjatele ja- ostajatele ning

hagimenetluse sundvaliku tõttu menetluskulude suurenemine tarbijatest võlgnikele. Eelnõu

seletuskirjas on märgitud, et 2024. a esitati maakohtutele tarbijakrediidilepingute alusel 4

673 hagiavaldust, Pärnu Maakohule esitati samal aastal lahendamiseks 46 429 võlaasja,

millest 48 % moodustasid tarbijakrediidinõuded. Eelnõus on korduvalt rõhutatud, et eelnõu

eesmärgiks on toetada kohtusüsteemi töökoormuse optimeerimist ja menetlusökonoomikat,

mis on ilmselgelt paljasõnaline eelnõu seletuskirja illustreeriv põhjendus. Tegelikkuses ei

hoomata ega saada aru võlausaldajate järgnevatest sammudest, ega olda selleks mitte

mingil viisil valmis ja valmistunud, kuna maksekäsu regulatsiooni muutmisega

saavutatakse vastupidine olukord. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise asemel

esitatakse edaspidi tarbijakrediidilepingute alusel nõuded kohtutesse ainult hagiavaldusega,

millega kaasneb meie hinnangul ulatuslikult kohtute töökoormuse kasv, hinnanguliselt

vähemalt 500 %7 arvestades ajas tsiviilasjade arvu kasvu, millele lisanduvad varasemalt

maksekäsu kiirmenetluse avaldusena esitatud asjad, kuid regulatsiooni muutmise korral

esitatakse edaspidi samasisulised asjad kohtusse hagiavaldusena.

7 Tegemist on matemaatilise arutuse tulemusel saadudu järeldusega, võttes aluseks eelnõu seletuskirjas märgitud 2024. a esitatud hagiavalduste arvu (4673 hagiavaldust) ja 22 285 maksekäsu kiirmenetluse avalduse avu (s.o 48 % esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusest, mille aluseks oli tarbijakrediidileping) ning lähtudes eeldusest, et kõik krediidiandjad esitavad edaspidi tarbijakrediidilepingutest tulenevad nõuded maakohtusse hagiavaldusena, s.o 22 285 täiendavat hagimenetlus;

Lisaks on eelnõu koostaja jätnud arvesse võtmata olulise asjaolu, et kehtiv TsMS ei näe ette

tõendite esitamist, kontrollitakse üksnes maksekäsu kiirmenetluse lubatavust ja avalduse

nõuetele vastavust, mida teostavad Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas kohtunikuabid

ning hulgaliselt referente. Maksekäsuosakonna koosseisu ei kuulu ühtegi kohtunikku,

ometigi soovitakse eelnõuga luua olukord, mis ei ole kooskõlas kohtunikuabi pädevusega.

Selgusetuks jääb, kas eelnõu tooks kaasa kohtunikuabide pädevuse olulise laiendamise –

andes õiguse hinnata tõendeid, vajadusel neid omal äranägemisel täiendavalt lisaks küsida.

Eeltoodu puhul oleks tegemist õigusemõistmisega, milleks PS-st tulenevalt

kohtunikuabidel ei ole pädevust antud.

8. Julianuse seisukoht eelnõu eelpool käsitlemata muudatusettepanekute kohta.

TsMS § 178 lg 2 muudatust, mille kohaselt menetluskulude kindlaks määramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud menetlusosaline, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot,

Julianus ei toeta. Kavandatav muudatus ei oma sisulist menetlusökonoomilist väärtust,

vaid võib tekitab praktikas olukorra, kus menetlusosaline või menetluskulusid kandma

kohustatud isik esitab menetluskulud teadlikult suuremas summas, pelgalt selleks, et

säilitada endale edasikaebeõigus. Seeläbi moonutab säte menetlusosaliste käitumist ning

kahjustab ausa ja läbipaistva menetluse põhimõtteid.

TsMS §-s 405, s.o lihtmenetluse piirmäärade muutmist, Julianus samuti ei toeta.

Lihtmenetluse piirmäärade muutmisega luuakse olukord, mille kohaselt sisuliselt 99 %

tarbijakrediidi nõuetest lahendatakse lihtmenetluse korras, mille tagajärjeks on

kohtulahendile edasikaebamise õiguse mitte andmine ehk ära võtmine menetlusosalistelt,

kalduda kõrvale tõendite kogumise vorminõuetest, tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid ning teha kohtulahend kirjeldava osata, s.t kohtulahendis

puuduks sel juhul viide, et tegemist on tarbijakrediidilepingul põhineva kohtulahendiga,

enne mille tegemist on kohus kontrollinud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, mida nõuab Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kohtupraktika.

TsMS §-s 484¹ muudatust Julianus samuti ei toeta. Eelnõuga soovitakse lisada TsMS §

484¹ uus lg 4, mille kohaselt ei kohaldataks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut

tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele ning kui sellise nõude või nõude osa puhul

on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osaliselt, jätab kohus avalduse rahuldamata.

Jääb arusaamatuks (ja mis ei selgu ka seletuskirjas), miks on sellise erandi tegemine vajalik,

s.t. miks ei võiks ka tarbijakrediidilepingu alusel esitatud nõude puhul olla lubatud nõude

osaline rahuldamine, kui maksekäsu osakond leiab, et maksekäsu tegemise eeldused on

täidetud vaid osade nõuete või nõude osa suhtes ja avaldaja on osalise makseettepaneku

tegemisega nõus. Sellise võimaluse piiramisel/ära võtmisel on avaldaja sunnitud esitama

kogu nõude osas hagiavalduse ega saagi kaaluda võimalust piirduda otstarbekuse huvides

maksekäsu menetluse jätkamist kasvõi osa nõude suhtes. Seeläbi on kavandatav muudatus

vastuolus eelnõu algse eesmärgiga, milleks oli vähendada maakohtute koormust. Selliselt

tarbijakrediidilepingutel põhinevate nõuete eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning on

vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega.

TsMS § 482 täiendustega Julianus samuti ei nõustu põhjusel, et tõendite esitamise nõude

kehtestamine maksekäsu kiirmenetluses on vastuolus selle menetluse liigi olemusega kui

ka PS §-s 146 sätesatuga, mille kohaselt on õiguse mõistmise pädevus ainult kohtul. Lisaks

ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide maksekäsu kiirmenetluse- ning ka Euroopa

Maksekäsu praktikaga.

Riigilõivu tagastamise reeglite sõltuvusse seadmine võlasuhte liigist rikub PS-se §-ga 12

tagatud võrdsuspõhimõtet, mistõttu tuleb eelnõus olevast muudatusest loobuda. Puudub

põhjendus, miks peaks selline reegel puudutama vaid tarbijakrediidilepingu alusel esitatud

avaldusi, kuid muude võlasuhete alustel esitatud mittekorrektsete avalduste esitajad saavad

menetluse lõpetamisel riigilõivu tagasi. Selline eristamine ei ole kuidagi põhjendatud ning

on seega vastuolus PS-ga. PS § 12 lg-st 1 tuleneb kohustus järgida võrdse kohtlemise

põhimõtet ka seadusi luues ja neid kehtestades. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks

võrdsusele seaduste kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses

– seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid

ühtemoodi“8. Kokkuvõttes käsitletud muudatus oleks PS-ga ja ka Riigikohtu praktikaga

vastuolus.

Julianuse hinnangul peaks menetlustähtajad olema kõikide (s.h tarbijakrediidilepingutega

seotud) nõuete liikide osas ühesugused, sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel see

põhineb.

Seadusandja arvates on maksekäsu osakond võimeline hindama tarbijakrediidilepingu

aluseks olevaid tõendeid, ümberarvutust jne ning tegema maksekäsu määruse.

Aursaamatuks jääb, millisel põhjusel seadusandja piirab maksekäsuosakonna pädevust

maksekäsu tegemisel siis, kui pooled on esitanud maksekäsu määrusega kinnitamiseks

maksegraafiku. Kõnealuse muudatusega taas suurendatakse vaid maakohtute töökoormust.

9. Eeltoodust tulenevalt on Julianus seisukohal, et seaduseelnõu õõnestab Eesti Vabariigi

õiguskorra usaldusväärsust, rikkudes õigussubjektide õigustatud ootust, et jõustunud

kohtuotsus kehtib ega kuulu meelevaldsele tühistamisele. Eelnõu ei ole kooskõlas Eesti

põhiseadusliku korra, s.h PS § 10 alusel tagatud õiguskindluse põhimõttega,

Riigikohtu senise järjekindla kohtupraktikaga ega Euroopa Liidu õiguse nõuetega,

mis näevad ette õigusselguse, õiguskindluse ja kohtulahendite lõplikkuse kui õigusriigi

põhimõtted kui ka õigusriigi põhimõtted. Tagasiulatuvalt ning ajalise piiranguta

jõustunud kohtulahendite tühistamine, mis on tehtud kehtiva seaduse alusel Eesti

Vabariigi nimel, on otseses vastuolus õiguskindluse, õiguspärase ootuse ning

kohtulahendite seadusjõu (res judicata) põhimõtetega. Eelnõu koostajatel puudub

tegelik arusaam ja ülevaade kehtivast õiguskorrast ning õigusriigi aluspõhimõtetest,

s.h õiguskindluse ja kohtulahendite seadusjõu põhimõttest, Euroopa Liidu- ja Riigikohtu

praktikast, mistõttu tuleb eelnõu viivitamatult taotleva Eesti Vabariigi õiguskantslerilt

8 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; vt ka RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8-08 ; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-

1-33-05, p 26, PS kommenteeritud väljaanne, § 12 kommentaar 11.

hinnangut ja seisukoha seaduseelnõu vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega

jt seaduste ning õigusaktidega.

Eeltoodu tõttu palume Justiits- ja Digiministeeriumil peatada eelnõu menetlemine ja

kutsuda kokku kõikide asjaosaliste ümarlaud, et kaardistada tegelikud probleemid ja leida

lahendused, mis ei kahjusta põhiseaduslikku õiguskorda, suurenda tohutult kohtute

töökoormust ega sea krediidiandjaid ebaõiglasesse olukorda.

Lugupidamisega

Merle Laurimäe

Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige/tegevjuht

/allkirjastatud digitaalselt/

Mihkel Veskimägi

Julianus Inkasso OÜ juhatuse liige