Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

16.03.2026 nr 2-2/729-3

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära

kehtestamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa.

Johann Vootele Mäevere

+372 5378 5158, [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE,

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Teenusmajandus Koda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu. Kooskõlastamise käigus avaldati arvamust,

et alampalga kokkulepe tuleks võimaluse korral sõlmida enne eelmise aasta lõppu. Teadmiseks võetud

Eestis on aastakümneid kehtinud praktika, mille kohaselt

sõlmitakse töötasu alammäära kokkulepe

sotsiaalpartnerite Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate

Keskliidu vahel. Alampalga kokku leppimine

sotsiaalpartnerite poolt aitab tagada, et jõutakse mõlemat

tööturu osapoolt võimalikult suurel määral rahuldava

kokkuleppeni. Kuigi mõistame, et partnerite senise

praktika kohaselt on uut alammäära üldjuhul rakendatud

kalendriaasta algusest, siis Vabariigi Valitsus vaid

kinnitab organisatsioonide omavahelise kokkuleppe ega

sekku sisuliselt alampalga läbirääkimistesse.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

EVEA ei nõustu alampalga kehtestamisega esitatud kujul.

Mittearvestatud

2

Alljärgnevalt meie sisulised ning õiguslikud vastuväited:

Alampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada

ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning

sellega paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend tuhat

inimest ning alampalga lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samas põhjustab alampalga

tõus palgasurve ka palgaredeli järgmistel astmetel.

Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju esmajärjekorras neile

keskmistele ja väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule – nad ei ole enam suutelised

püsima hinnakonkurentsis. Eriti valusalt lööb tootlikusest kiiremini tõusev töötasu

ettevõtteid väljaspool nn „kuldset ringi“ ning madala lisandväärtuse ja suure tööjõukuluga

ettevõtteid (nt toitlustus- ja majutussektor).

Arvestades, et 2024. ja 2025. aasta järsk alampalga tõus, keerulised majandusolud ning

maksutõusud on ettevõtete, näiteks majutusasutuste, toitlustusäride, maapiirkondade väikeste

tootmis- ja kaubandusettevõtete rahalist olukorda juba tugevasti räsinud, on neil majanduslikult

võimatu 2026. aastal palku oluliselt tõsta. Seetõttu tuleb 2026. aastal töötasu alammäära

(alampalga) tõus sootuks ära jätta või teha seda minimaalselt ehk mitte rohkem kui Eesti Panga

poolt järgmiseks aastaks prognoositud hinnatõus. Sellest kiirem palgakasv suurendab töötust ning

viib maapiirkondade ja väikelinnade inimesed riigieelarve kulupoolele.

On äärmiselt oluline tagada Eesti ühtlane areng ja ettevõtluse võimalikkus väljaspool

Tartut - Tallinna - Harjumaad ning seega tuleb alampalga läbirääkimistel kindlasti

kaaluda, kas alampalka Eestis diferentseerida. Pole õiglane ega mõistlik kehtestada

ääremaal tegutsevatele ettevõtetele alampalka selle järgi, millist palka suudavad maksta

Tallinna ja Tartu ettevõtted, finants- ja infotehnoloogiasektor ning palgakasvu vedav avalik

sektor.

2) Alampalga läbirääkimiste kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise põhiseaduspärasus

Tõstatatud mured on arusaadavad ja väärivad sisulist

tähelepanu, kuid need ei anna piisavat alust järeldada,

et kehtiv alampalga kokkuleppimise ja laiendatud

kollektiivlepingu süsteem tuleks ümber kujundada

või et see oleks põhiseadusvastane. Senine mudel

tugineb Eesti õigusele, pikaajalisele sotsiaaldialoogi

praktikale ning on kooskõlas rahvusvaheliste tööõiguse

standarditega. Sarnased kollektiivlepingute laiendamise

mehhanismid on kasutusel ka teistes riikides. ILO

käsitleb laiendamist lubatava meetmena ning Euroopa

sotsiaalõiguste järelevalves on Eestile varem ette

heidetud hoopis kollektiivläbirääkimiste ebapiisavat

ulatust.

Laiendatud kollektiivlepinguid puudutav

põhiseaduspärasuse analüüs1 rõhutab, et esinduslikkus ei

pea tähendama absoluutset enamust, vaid piisavat võimet

esindada vastavat tööturu poolt. Ka ILO soovitus nr 91

lähtub põhimõttest, et laiendamine võib põhineda

piisavalt esinduslikel organisatsioonidel, mitte tingimata

kõigi mõjutatud tööandjate otsesel nõusolekul.

Olemasolevad sotsiaalpartnerid vastavad nendele

tingimustele. Oleme seetõttu ka varasemalt viidanud, et

tõhusaim meede VKE-dele alampalga küsimuses kaasa

rääkimiseks oleks läbi tihedama koostöö Eesti

Tööandjate Keskliiduga.

Samuti tuleb ära märkida, et valitsus ei sekku sisuliselt

alampalga läbirääkimistesse, vaid lähtub

1 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri, kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu

3

EVEA on korduvalt juhtinud ministeeriumi, valitsuse ja Riigikogu tähelepanu probleemile, et

alampalga kokkuleppe sõlmimine ei ole Eestis põhiseaduspärane, kuna läbirääkijatel puudub

piisav legitiimsus. Ka Euroopa Komisjon on korduvalt osundanud, et meil on seaduse tasandil

muudetud teatud huvikaitseorganisatsioonid (EAKL ja ETKL) sisuliselt avaliku võimu

teostajateks. Vaatamata seaduste kosmeetilisele parandamisele jätkub senine lubamatu

halduspraktika, kus alampalga sisulisteks otsustajateks on endiselt vaid EAKL ja ETKL,

kaasamata väikeettevõtjaid ja nende esindajat ehk Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsiooni. Valdav enamik (enam kui 80%) kõigist töökohtadest on Eestis aga väike- ja

keskmistes ettevõtetes, mille esindajaid läbirääkimistel tööandjate poolel ei ole ning milliste

töötajad ei kuulu ka ametiühingutesse, ehk teisisõnu: neid, keda alampalk peamiselt puudutab,

läbirääkimistele kaasatud ei ole.

Rahvusvahelisest õigusest tuleneva üldise põhimõtte järgi on alampalga kokkuleppimise õigus

kõige esinduslikematel töötajate ja tööandjate organisatsioonidel. Eesti Ametiühingute Keskliit ja

Eesti Tööandjate Keskliit on küll üleriigilised organisatsioonid, aga nende esinduslikkus ei ole

piisav laiendatud kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kehtivas regulatsioonis on sätestamata ning

halduspraktikas lahendamata töölepingu alusel töötajatele palka maksvate ettevõtjate, kes ei kuulu

tööandjate keskliitu ega selle haruliitudesse, õigus korraldusele ja menetlusele kollektiivsete

läbirääkimiste toimumisel, mille tulemusena sõlmitakse üleriigiline laiendatud kollektiivleping.

Tänase mudeli alusel üleriigilise alampalga kokkuleppimisel on võimatu piisavas mahus

realiseerida Eesti Tööandjate Keskliitu mittekuuluvate ettevõtjate õigust informeerimisele ja

konsulteerimisele. Seetõttu on praktikas mõistlik ja vajalik kaasata kollektiivsetele alampalga

läbirääkimistele ka teised üleriigilised ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Läbirääkimistel tuleb

tagada kõigi laiendatud kollektiivlepingust mõjutatud tööandjate esindajatele piisav teave

kokkulepitava alampalga suuruse mõjude kohta erinevates valdkondades ja geograafilistes

piirkondades.

Eraõiguses, sh tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on ka lepingu

sisulistes tingimustes kokkuleppimine poolte õigus. Lepinguvabaduse kaitse alla kuulub samuti

kokkulepe palga suuruse kohta. Selle õiguse piiramine õigusaktiga või volitusnormi alusel

laiendatud kollektiivlepinguga peab toimuma kooskõlas põhiseadusega.

sotsiaalpartnerite kokkuleppest. Seetõttu puudub meil

võimalus alampalga tõusuprotsenti mõjutada. Seejuures

tuleneb töölepingu seaduse § 29 lõikest 51 Vabariigi

Valitsusele kohustus lähtuda töötasu alammäära

kehtestamisel sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud

kollektiivlepingust.

4

EVEA hinnangul riivab täna kehtivas kollektiivlepingu seaduses sätestatud normide alusel

üleriigilise laiendatud kollektiivlepinguga sõlmitud alampalga kokkulepe

ebaproportsionaalselt ettevõtjate, eriti mikro- ja väikeettevõtjate ettevõtlusvabadust ja

omandipõhiõigust. See riive puudutab eelkõige neid ettevõtjaid, kes tulenevalt

tegutsemisvaldkonna tingimustest ja spetsiifikast kasutavad rohkem madalama

kvalifikatsiooniga tööjõudu, mille tulemusena tagatakse elanikele vastavate toodete ja

teenuste osutamine ning hoitakse hinnad taskukohased.

Juhime tähelepanu, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole läbirääkimistesse kaasatud, kuid just

viimased on majanduse langustsüklites eriti haavatavad liiga kiirelt tõusva alampalga tõttu. Tartu

Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringu „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule

arengule“ kohaselt olid valdav enamik (77%) alampalka maksvatest ettevõtetest mikroettevõtted

ja väikeettevõtted. Palgainfo Agentuuri hinnangul teenis alla 10 töötajaga organisatsioonides

töötavatest töötajatest 2022. aasta II kvartalis peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest

väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate arvuga organisatsioonide töötajatest sai miinimumpalka

või sellest vähem vaid 5%. Selgitame, et juba täna on meile teada, et mõned puudutatud

väikeettevõtjad kaaluvad alampalga kokkuleppe põhiseaduspärasuse küsimuses kohtu poole

pöördumist, kui valitsus alampalga plaanitud kujul kinnitab.

Vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õigusvaidlusi, teeb EVEA ettepaneku:

1) Jätta alampalk esitatud kujul kinnitamata;

2) Muuta alates 2027. aasta alampalga läbirääkimistest halduspraktikat, ning kaasata juba

2026. aastal järgmise aasta alampalga läbirääkimistele seniste partneritega võrdväärselt

Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu.

EELNÕU

11.03.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Töötasu alammäära kehtestamine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.

§ 1. Töötasu alammäära kehtestamine

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 946 eurot.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“

(RT I, 21.12.2024, 26) tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

11.03.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel.

Määruse eelnõu koostamine on ajendatud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate

Keskliidu vahel 17. veebruaril 2026. a sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerite

keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises aastal 2026. Kokkuleppega

laiendatakse töötasu alammäära kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 tähenduses ning

kehtestatakse alammäär kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja

töötajatele. Laiendatud tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TLS § 29 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab

määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. TLS § 29 lõikes 51 on sätestatud

põhimõte, mille kohaselt Vabariigi Valitsus lähtub töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate

keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Käesoleva eelnõuga

kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu alammääraks sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide

vahel kokkulepitud alammäära. Eelnõuga kavandatud muudatused ei avalda mõju

halduskoormusele.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; tel

5378 5158). Eelnõu mõjuhinnang on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumiga. Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ei ole keeletoimetatud, kuna kasutatud on varasemate aastate

keeletoimetatud teksti, mis on uute numbritega sisustatud.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 kehtestatakse töötasu alammäär alates 1. aprillist 2026. a. Välja kujunenud

tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid. Eesti

Ametiühingute Keskliidul ja Eesti Tööandjate Keskliidul on õigus kollektiivlepingu seaduse

§ 46 lõike 1 alusel laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu

alammääras, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele.

Kooskõlas sotsiaalpartnerite kokkuleppega kehtestatakse määrusega 2026. aasta 1. aprillist

tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

946 eurot.

Paragrahviga 2 tunnistatakse alates 1. aprillist 2026. a kehtetuks seni kehtiv töötasu

alammäärade määrus – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ (RT I, 21.12.2024, 26).

Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 1. aprillil 2026. a.

2

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu seondub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 19. oktoober

2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärk on parandada

miinimumpalga piisavust ja vähendada palkade ebavõrdsust. Direktiiv jaotab riigid kahte

rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega ja riigid, kus

miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga. Eestis lepivad töötasu alammääras kokku

sotsiaalpartnerid, mistõttu on Eesti kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riik. Riikidele,

kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepinguga, ei näe direktiiv ette täiendavaid tingimusi

või kriteeriume piisava miinimumpalga kehtestamiseks.

4. Määruse mõjud

Määrus näeb ette suurema töötasu alammäära võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva

määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 5,31 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral kuus 886 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning

avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad (näiteks

vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud). Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute

toimetuleku paranemisele.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2025. aastal kümne kuu keskmisena 15 000 täisajaga tööle

märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (886 eurot), moodustades 3,2% kõigist

töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt

19 300 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 887 kuni 975 eurot ehk kuni 10%

töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 4,1% täisajaga töötajatest.

Töötasu alammäära tõus 60 euro võrra 886-lt eurolt 946-le eurole, mis hakkab kehtima alates

1. aprillist 2026. aastal, toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes

2025. aastaga täiendavat maksutulu 9,7 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu,

töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul

tarbimismaksude laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu

alammäära tõusuga läbi keskmise palga prognoosi.

Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad võrreldes 2025. aastaga

Rahandusministeeriumi hinnangul 3,1 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele

tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse

alammäära tõus palgafondi siseselt.

Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude

suurenemist ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu ning II

pensionisamba maksete neutraalset mõju valitsussektori positsioonile, ulatub töötasu

alammäära tõusu positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2026. aastal võrreldes

2025. aastaga kokku 6,6 miljoni euroni.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise, nt

suureneb vanemahüvitis. Planeeritud mõju 2026. aastaks on vanemahüvitise (keskmiselt 1976

saajat) kuludele ligikaudu 1,1 miljonit eurot ning täiendavatele puhkuse päevade (keskmiselt

3

28 226 saajat) kuludele ligikaudu 373 tuhat eurot. Seega on mõju kokku töötasu alammäära

tõusuga 886 eurolt 946 euroni Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste

kuludele ligikaudu 1,5 miljonit eurot. 2026. aasta riigieelarves on töötasu alamäära tõusu

rahalise mõjuga arvestatud.

Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma

tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Määrus võib

kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kui kohalik

omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Määruse mõju ei ole antud juhul võimalik

täpselt hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi,

kulusid ega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a ehk samaaegselt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti

Tööandjate Keskliidu vahelise laiendatud kollektiivlepinguga kokkulepitud 2026. aasta töötasu

alammäära tõusuga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise

Ühingule PARE, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Teenusmajandus Koda ning Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Eelnõu kohta esitatud märkustega

arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirjale lisatud

kooskõlastustabelis.