Pöördumine seoses ühistranspordireformiga

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie: 13.03.2026 nr 22

[email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ühistranspordireformiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos oma võrgustiku liikumispuudega inimeste

organisatsioonidega kohtus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga 6.märtsil, et kuulda,

mida toob ühistranspordireform kaasa ratastoolisõbraliku veeremi osas ning et teha ettepanekuid

selle teostumiseks.

Kuigi ühistranspordireformi kuuest põhiprintsiibist üks rõhutab, et ühistransport peab

olema ligipääsetav ja atraktiivne kõigile Eesti elanikele sõltumata east, puudest, elukohast

või jõukusest, selgus kohtumisel, et riigil puudub konkreetne plaan ligipääsetavuse

edendamiseks ning riigipoolseid lahendusettepanekuid ei esitatud.

EPIKoja seisukoht on, et ühistranspordireformi tuleb käsitleda tervikuna ehk erinevad

transpordiliigid ja ühendused peavad teineteist täiendama. Puudega inimese teekond ei alga

peatusest ega lõpe sõidukisse sisenemisega. Teekond algab kodust ning hõlmab liikumist

peatusesse või jaama, vajadusel sotsiaaltranspordi, taksoveoteenuse, pereliikme või lähedasega.

Kohale jõudes peab teenuse kasutamiseks olema loodud toetav taristu (parkimisvõimalused,

takistusteta ja toetatud liikumine nagu juhtteed, liikumisjuhised või navigatsioonisüsteemid,

saatmisvõimalused, ja info kättesaadavus). Praegu on teekonna erinevad osad killustunud

ministeeriumite, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja ettevõtete vastutusalade vahel. See on

põhjuseks, miks ligipääsetavust ei saa lahendada ühe transpordiliigi või haldusala piires.

Sotsiaaltranspordi sõite lubatakse ainult kindlatel eesmärkidel, transporti ei saa piisavalt sageli,

transport on kättesaadav ainult omavalitsuse piires. Sageli kasutatakse sotsiaaltransporti just

ühistranspordi ligipääsetavuse probleemide tõttu (vt EPIKoja sotsiaaltransporditeemaline

küsitlus 2026).

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Eestis, ja üldisemalt Euroopas, moodustab 250 km lävendiga seotud regulatsioon suurt osa

bussiturust, mis tähendab, et enamik reisijaid jäävad ilma määruse (EL) nr 181/2011 nn

laiendatud õigustest. Praktikas tähendab see, et linnadevahelised liikumisvõimalused on

ratastoolikasutajatele ahtad, sisenemine bussi erinevates asukohtades takistatud ja liikumine

ajaliste piirangutega, sest on seotud ligipääsetava bussi tehniliste omaduste, saatja ning teiste

teenuste kättesaadavusega.

Aastal 2024 valminud Euroopa Liidu reisijaõiguste konsultatsioonis tuuakse välja, et tahaplaanile

jäävad ka teiste puudega inimeste vajadused. Konsultatsiooni tulemusel soovitatakse kaaluda

lävendi langetamist 150 km-ni. On oluline, et ühistranspordireform tegeleb transpordi

küsimustega laiemalt ning edasised tegevused on selgelt määratletud, osapooltega kokku lepitud

ja tegevuskavasse sisse viidud. Arendades samaaegselt erinevaid liikumisviise on võimalik

ühistranspordisüsteemis tagada võrdväärne kohtlemine.

Sel põhjusel tõime kohtumisel välja, et hetkel ei ole ratastooli kasutajatele sobivale

taksoveoteenusele ettenähtud mootorisõiduki maksuvabastust. Meie hinnangul on

maksuvabastus üks võimalus soodustada taksoveoteenuse pakkujate lisandumist turule. Täna on

teenusepakkujaid vähe ning olukord varieerub või on keeruline erinevates linnades, kus kohalik

sotsiaaltransporditeenus ei ole kõigile, sh turistidele kättesaadav. Ratastoolisõbralik taksoteenus

on sageli ainuke liikumisviis, sest ühistransport ei kata kõiki peatuseid ega asukohti. Veeremi

ratastoolisõbralikkus on otseselt seotud bussi tellimise hankega, paljud teised ligipääsetavuse

lahendused nagu ekraanid, häälteavitused või heliedastussüsteemid on kohaldatavad ka

tagantjärele.

Maakondadevahelisi bussiliine rahastatakse riigi dotatsioonist, kuid madalapõhjalisuse nõue

neile ei kohaldu, maakonnasisestel liinidel nõue kehtib. Kuid ka maakonnaliinidel ei piisa ainult

madalapõhjalisuse nõudest: ligipääsetavus eeldab terviklikku lähenemist ning arvestada tuleb

tingimusi, mis on vajalikud erinevate puuetega inimestele. Kohtumisel lepiti kokku koostöö

EPIKojaga, eesmärgiga täiendada tehnilisi tingimusi.

Muuhulgas ei ole riik kehtestanud kommertsvedajatele avaliku teenuse osutamiseks

ligipääsetavuse miinimumnõudeid. Praktikas tähendab see, et ligipääsetavate busside osakaal

bussiparkides on väga väike (vt Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne) ning levinud on ootus,

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

et ratastool tuleb reisi ajaks kokku pakkida. Oleme seisukohal, et ratastoolisõbralike

kommertsliinide miinimumnõuded tuleb liiniloa saamiseks kehtestada.

EPIKoda tegi kohtumisel järgmised ettepanekud:

• läheneda ühistranspordireformile ligipääsetavuse laia vaate kohaselt, arvestades

puudega inimeste teekonda teenuse kasutamiseni jõudmisel,

• kaasata EPIKoda koos võrgustikuliikmetega riigi strateegilise partnerina

kõikidesse ühistransporti puudutavatesse aruteludesse,

• sõnastada maakonnaliinidele tehnilised nõuded nelja peamise puudega arvestavalt,

sh ootused bussijuhtide koolitamiseks,

• luua mootorisõiduki maksuvabastus ligipääsetava taksoveoteenuse korraldajale

ning luua meetmed, mis soodustavad ratastoolisõbralike taksode kättesaadavust

erinevates Eesti piirkondades,

• sõnastada kommertsvedajatele nõuded bussiparki ligipääsetavate veeremite

soetamiseks protsentuaalselt või arvuliselt, lähtudes määrusest (EL) nr 181/2011,

• luua koostöös puudega inimeste esindusorganisatsioonidega tegevuskava

ühistranspordireformi õnnestumiseks koostöös puudega inimeste

organisatsioonidega. Tegevuskava tuleb rakendada tihedas koostöös.

Teeme lisaettepanekud:

• määrata maakondadevaheliste liinide ligipääsetavuse eest vastutajaks konkreetne

haldusorgan ja lisada ligipääsetavuse edendamine konkreetse(te) positsiooni(de)

tööülesannete hulka,

• käsitleda reformi osana teenuse kasutamist toetavaid tugiteenuseid, sealhulgas

saatmisteenust jaamades, terminalide ja peatuste ligipääsetavust, parkimiskohtade

rajamist koostöös KOV-dega, ümberistumisi jne,

• edasistes aruteludes ja tegevuskavade koostamisel arvestada 2024. aastal valminud

reisijaõiguste konsultatsiooni järeldustega.

EPIKoda on kinnitanud osalemist tehniliste tingimuste ülevaatamises märtsis ning seejärel

valmis kaasama võrgustikuorganisatsioone, et koostada täiendatud miinimumtingimused.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Transpordi ja liikuvuse arengukava elluviimist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon,

kuhu kuuluvad asjakohased esindajad nii avalikust- kui ka erasektorist (sh kolmandast), mis

koguneb vähemalt kord aastas enne riigi eelarvestrateegia arutelusid, et mh teha tulemusaruande

põhjal soovitusi programmide ja ka arengukava muudatusteks. Ettepanekud esitatakse Vabariigi

Valitsusele. Oleme nõutud, kuivõrd juhtkomisjoni ei ole kaasatud puudega inimeste ehk

ühe olulise sihtgrupi esindajaid, samuti ei vasta väljaspool juhtkomisjoni kaasamine

kaasamise heale tavale ega ka ühisele koostööle ja koosloomele. Oleme seisukohal, et

juhtkomisjoni tuleb kiiremas korras määrata puudega inimeste õiguste eest seismiseks

EPIKoja esindaja. Ühtlasi on meil õigustatud küsimus, mil moel senini puudega inimeste

õigused, seisukohad ja vajadused arengukava koostamisel ja ka juhtkomisjonis esindatud

on olnud.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected] tel +372 5401 0437

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie: 13.03.2026 nr 22

[email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ühistranspordireformiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos oma võrgustiku liikumispuudega inimeste

organisatsioonidega kohtus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga 6.märtsil, et kuulda,

mida toob ühistranspordireform kaasa ratastoolisõbraliku veeremi osas ning et teha ettepanekuid

selle teostumiseks.

Kuigi ühistranspordireformi kuuest põhiprintsiibist üks rõhutab, et ühistransport peab

olema ligipääsetav ja atraktiivne kõigile Eesti elanikele sõltumata east, puudest, elukohast

või jõukusest, selgus kohtumisel, et riigil puudub konkreetne plaan ligipääsetavuse

edendamiseks ning riigipoolseid lahendusettepanekuid ei esitatud.

EPIKoja seisukoht on, et ühistranspordireformi tuleb käsitleda tervikuna ehk erinevad

transpordiliigid ja ühendused peavad teineteist täiendama. Puudega inimese teekond ei alga

peatusest ega lõpe sõidukisse sisenemisega. Teekond algab kodust ning hõlmab liikumist

peatusesse või jaama, vajadusel sotsiaaltranspordi, taksoveoteenuse, pereliikme või lähedasega.

Kohale jõudes peab teenuse kasutamiseks olema loodud toetav taristu (parkimisvõimalused,

takistusteta ja toetatud liikumine nagu juhtteed, liikumisjuhised või navigatsioonisüsteemid,

saatmisvõimalused, ja info kättesaadavus). Praegu on teekonna erinevad osad killustunud

ministeeriumite, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja ettevõtete vastutusalade vahel. See on

põhjuseks, miks ligipääsetavust ei saa lahendada ühe transpordiliigi või haldusala piires.

Sotsiaaltranspordi sõite lubatakse ainult kindlatel eesmärkidel, transporti ei saa piisavalt sageli,

transport on kättesaadav ainult omavalitsuse piires. Sageli kasutatakse sotsiaaltransporti just

ühistranspordi ligipääsetavuse probleemide tõttu (vt EPIKoja sotsiaaltransporditeemaline

küsitlus 2026).

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Eestis, ja üldisemalt Euroopas, moodustab 250 km lävendiga seotud regulatsioon suurt osa

bussiturust, mis tähendab, et enamik reisijaid jäävad ilma määruse (EL) nr 181/2011 nn

laiendatud õigustest. Praktikas tähendab see, et linnadevahelised liikumisvõimalused on

ratastoolikasutajatele ahtad, sisenemine bussi erinevates asukohtades takistatud ja liikumine

ajaliste piirangutega, sest on seotud ligipääsetava bussi tehniliste omaduste, saatja ning teiste

teenuste kättesaadavusega.

Aastal 2024 valminud Euroopa Liidu reisijaõiguste konsultatsioonis tuuakse välja, et tahaplaanile

jäävad ka teiste puudega inimeste vajadused. Konsultatsiooni tulemusel soovitatakse kaaluda

lävendi langetamist 150 km-ni. On oluline, et ühistranspordireform tegeleb transpordi

küsimustega laiemalt ning edasised tegevused on selgelt määratletud, osapooltega kokku lepitud

ja tegevuskavasse sisse viidud. Arendades samaaegselt erinevaid liikumisviise on võimalik

ühistranspordisüsteemis tagada võrdväärne kohtlemine.

Sel põhjusel tõime kohtumisel välja, et hetkel ei ole ratastooli kasutajatele sobivale

taksoveoteenusele ettenähtud mootorisõiduki maksuvabastust. Meie hinnangul on

maksuvabastus üks võimalus soodustada taksoveoteenuse pakkujate lisandumist turule. Täna on

teenusepakkujaid vähe ning olukord varieerub või on keeruline erinevates linnades, kus kohalik

sotsiaaltransporditeenus ei ole kõigile, sh turistidele kättesaadav. Ratastoolisõbralik taksoteenus

on sageli ainuke liikumisviis, sest ühistransport ei kata kõiki peatuseid ega asukohti. Veeremi

ratastoolisõbralikkus on otseselt seotud bussi tellimise hankega, paljud teised ligipääsetavuse

lahendused nagu ekraanid, häälteavitused või heliedastussüsteemid on kohaldatavad ka

tagantjärele.

Maakondadevahelisi bussiliine rahastatakse riigi dotatsioonist, kuid madalapõhjalisuse nõue

neile ei kohaldu, maakonnasisestel liinidel nõue kehtib. Kuid ka maakonnaliinidel ei piisa ainult

madalapõhjalisuse nõudest: ligipääsetavus eeldab terviklikku lähenemist ning arvestada tuleb

tingimusi, mis on vajalikud erinevate puuetega inimestele. Kohtumisel lepiti kokku koostöö

EPIKojaga, eesmärgiga täiendada tehnilisi tingimusi.

Muuhulgas ei ole riik kehtestanud kommertsvedajatele avaliku teenuse osutamiseks

ligipääsetavuse miinimumnõudeid. Praktikas tähendab see, et ligipääsetavate busside osakaal

bussiparkides on väga väike (vt Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne) ning levinud on ootus,

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

et ratastool tuleb reisi ajaks kokku pakkida. Oleme seisukohal, et ratastoolisõbralike

kommertsliinide miinimumnõuded tuleb liiniloa saamiseks kehtestada.

EPIKoda tegi kohtumisel järgmised ettepanekud:

• läheneda ühistranspordireformile ligipääsetavuse laia vaate kohaselt, arvestades

puudega inimeste teekonda teenuse kasutamiseni jõudmisel,

• kaasata EPIKoda koos võrgustikuliikmetega riigi strateegilise partnerina

kõikidesse ühistransporti puudutavatesse aruteludesse,

• sõnastada maakonnaliinidele tehnilised nõuded nelja peamise puudega arvestavalt,

sh ootused bussijuhtide koolitamiseks,

• luua mootorisõiduki maksuvabastus ligipääsetava taksoveoteenuse korraldajale

ning luua meetmed, mis soodustavad ratastoolisõbralike taksode kättesaadavust

erinevates Eesti piirkondades,

• sõnastada kommertsvedajatele nõuded bussiparki ligipääsetavate veeremite

soetamiseks protsentuaalselt või arvuliselt, lähtudes määrusest (EL) nr 181/2011,

• luua koostöös puudega inimeste esindusorganisatsioonidega tegevuskava

ühistranspordireformi õnnestumiseks koostöös puudega inimeste

organisatsioonidega. Tegevuskava tuleb rakendada tihedas koostöös.

Teeme lisaettepanekud:

• määrata maakondadevaheliste liinide ligipääsetavuse eest vastutajaks konkreetne

haldusorgan ja lisada ligipääsetavuse edendamine konkreetse(te) positsiooni(de)

tööülesannete hulka,

• käsitleda reformi osana teenuse kasutamist toetavaid tugiteenuseid, sealhulgas

saatmisteenust jaamades, terminalide ja peatuste ligipääsetavust, parkimiskohtade

rajamist koostöös KOV-dega, ümberistumisi jne,

• edasistes aruteludes ja tegevuskavade koostamisel arvestada 2024. aastal valminud

reisijaõiguste konsultatsiooni järeldustega.

EPIKoda on kinnitanud osalemist tehniliste tingimuste ülevaatamises märtsis ning seejärel

valmis kaasama võrgustikuorganisatsioone, et koostada täiendatud miinimumtingimused.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Transpordi ja liikuvuse arengukava elluviimist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon,

kuhu kuuluvad asjakohased esindajad nii avalikust- kui ka erasektorist (sh kolmandast), mis

koguneb vähemalt kord aastas enne riigi eelarvestrateegia arutelusid, et mh teha tulemusaruande

põhjal soovitusi programmide ja ka arengukava muudatusteks. Ettepanekud esitatakse Vabariigi

Valitsusele. Oleme nõutud, kuivõrd juhtkomisjoni ei ole kaasatud puudega inimeste ehk

ühe olulise sihtgrupi esindajaid, samuti ei vasta väljaspool juhtkomisjoni kaasamine

kaasamise heale tavale ega ka ühisele koostööle ja koosloomele. Oleme seisukohal, et

juhtkomisjoni tuleb kiiremas korras määrata puudega inimeste õiguste eest seismiseks

EPIKoja esindaja. Ühtlasi on meil õigustatud küsimus, mil moel senini puudega inimeste

õigused, seisukohad ja vajadused arengukava koostamisel ja ka juhtkomisjonis esindatud

on olnud.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected] tel +372 5401 0437