| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/37-2 |
| Registreeritud | 16.03.2026 |
| Sünkroonitud | 17.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Jaanus Põldmaa (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Justiits- ja Digiministeerium
Teie: 16.02.2026 nr JDM/26-0214/-1K
Meie: 16.03.2026 nr 1-7/37-2
Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi
koosloome keskkond) eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Siseministeerium tänab Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) innovatiivsete lahenduste
otsimisel õigusloome koordineerimisel ja korraldamisel. Toetame kõiki vahendeid, mis tagavad
tänapäevaste lahenduste ja süsteemide kasutusele võtmise, vähendades aegunud tehnoloogiatest
ning töövõtetest tekkinud probleeme õigusloomes. Lisaks toetame Riigi Teataja seaduse
muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond) eelnõu (edaspidi eelnõu) seletuskirjas
kirjeldatud arenguhüppeid. Kooskõlastamisel oleva eelnõu üldeesmärk – luua õiguslik alus riigi
koosloome keskkonnale ning muuta õigusloome protsess läbipaistvamaks ja tõhusamaks – on
mõistetav ja tervitatav. Positiivsena tuleb esile tõsta, et eelnõu seletuskiri annab hea ülevaate
kavandatava lahenduse eesmärkidest, üldisest tehnilisest toimimisloogikast ning eeldatavast
mõjust.
Siiski juhime tähelepanu järgmistele tähelepanekutele ning kooskõlastame eelnõu nende
arvestamisel:
1. Tekib küsimus regulatsiooni asukohast. Eelnõu paigutab koosloome keskkonda puudutavad
sätted Riigi Teataja seadusesse, põhjendades seda eeskätt seosega õigusaktide avaldamisega.
Samas puudutab koosloome keskkond sisuliselt õigusaktide ettevalmistamise ja menetlemise
protsessi, mitte niivõrd nende avaldamist. Seetõttu võiks kaaluda, kas regulatsiooni asukoht
Riigi Teataja seaduses on kõige sobivam või oleks põhjendatum reguleerida keskkonda näiteks
Vabariigi Valitsuse seaduses.
2. Siseministeerium oleks soovinud enne eelnõu kooskõlastamiseks edastamist eelnevat infot.
Loodame, et JDM võtab fookusesse tutvustada ministeeriumitele ja teistele asjakohastele
sihtgruppidele koosloome keskkonda (infopäevad). Keeruline on anda tagasisidet normidele,
kui puudub kogemus süsteemi kasutamise osas ning puudub info kogu funktsionaalsusest.
3. Seletuskirja kohaselt laetakse eelnõu Riigi Teatajast alla ja sellesse tehakse muudatusi. Kui
enne seaduse jõustumist või eelnõu valmimist avaldatakse seaduse uus redaktsioon Riigi
Teatajas, siis kuidas seaduse uut redaktsiooni arvestatakse eelnõu koostamisel? Kas kasutajat
teavitatakse, et uus seaduse redaktsioon on saadaval? Kuidas vältida olukorda, et keegi on
muutnud juba seaduse sätet, mida samuti kavas muuta ja ei tekiks sellega kaasnevaid vigu?
Kuidas maandatakse automaatikast tulenevaid riske, et põhjade genereerimisel kuvatakse õiged
õigusnormid ning ei tekiks kehtetuid viiteid jms? Kuidas tagatakse samal ajal sama seaduse
2 (5)
kohta eelnõu muudatusi, mille on algatanud näiteks Riigikogu liikmed? Palume selles osas
seletuskirja täiendada.
4. Esimeses etapis on välja toodud, et on võimalik eelnõu alla laadida ja selliselt eelnõude
infosüsteemi (edaspidi EIS) või dokumendihaldussüsteemi (edaspidi DHS) üles laadida.
Palume täpsustada selgemalt seda funktsionaalsust, sest hetkel pole aru saada, kas EIS ja DHSi
kasutamine jääb paralleelselt alles või toimuvad kooskõlastamised ning allkirjastamised uues
koosloome süsteemis. Kas ministri allkirjastatud eelnõu tuleb uuesti koosloome keskkonda üles
laadida, et seda saaks avalikustada? Kuidas toimuvad ministeeriumisisesed kooskõlastamised?
Kuidas maandatakse üleminekuajaga seotud riske, mh koosloome keskkonnas ja väljaspool
süsteemi eelnõu koostamise, kooskõlastamise ja menetlemisega seotud topelt töökoormust ning
sellega seonduvalt võimalike vigu ja viivitusi? Kuidas ennetada kohanemisraskustest tulenevat
menetlustempo aeglustumist? Kas kavas on koolitused sihtgruppidele (lisaks infopäevadele)?
Eelarve mõju juures on välja toodud üksnes süsteemi ülalpidamisega seotud kulud ja koolituste
osas ei ole midagi ette nähtud, kuid tuleks, et riske maandada ja üleminek toimuks sujuvamalt.
5. Eelnõust ei selgu, kuidas koosloome keskkonnas on lahendatud asutusesisene ja valitsemisala
sisene sisukoha kujundamise protsess. Kui täna esindab asutuse seisukohta ametlik kiri, siis
kuidas tagatakse, et koosloomesse sisestatud kommentaarid esindavad asutuse seisukohta, mitte
kommentaarid esitanud teenistuja seisukohta. Kui kõik teenistujad esitavad oma kommentaarid
otse koosloome keskkonda, siis kuidas välditakse olukorda, et ühest asutusest tulevad
vastandlikud seisukohad? Täna lahendatakse võimalikud asutusesisesed vastuolud vastuskirja
koostamise etapis enne ametliku seisukoha esitamist. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas
on öeldud - „Selleks ei pea saatma riigiasutusele kirja, vaid saab esitada tekstiga seotud
kommentaare samas keskkonnas.“ Kuidas tagatakse see, et koosloome keskkond ei muutuks n-
ö sotsiaalmeedia kommentaariumiks või võimaluseks eelnõu menetlemist tahtlikult pidurdada
hulga kommentaaride esitamisega? Viimastel aastatel toimunud juhtumitest lähtuvalt võib
eeldada, et ainult isiku autentimine ei pruugi seda eesmärki täita.
6. Kus toimub koosloome keskkonda sisselogimine ametniku jaoks? Kas eelnõuga töötamine
ametniku jaoks liigub VIIS-i nagu võiks jooniselt 1 välja lugeda või koosloome keskkonda on
eraldi sissepääs? Mis veebilehelt on võimalik avalikult keskkonda siseneda?
7. Eelnõu § 12¹ lõige 5 punkti 2 kohaselt avalikustatakse koosloome keskkonnas akti eelnõu ja
seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja perekonna nimed koos teabega, keda nad
esindavad. Siseministeeriumi valitsemisalas on suur hulk ametikohti, mille ülesanded on
tunnistatud asutusesiseseks teabeks või riigisaladuseks. Seega ei ole igakordselt võimalik
avaldada koostajate või arvamuse esitajate andmeid. Seletuskirjas on küll toodud, et
teabevaldaja peab igakordselt hindama, kas teave kuulub avaldamisele või mitte. Siiski eelnõu
sõnastus siinkohal kaalutlusõigust ette ei näe, kuna eelnõu sõnastuse järgi on toodud eelnõus
minimaalselt avaldatavad andmed. Tegemist on olulise põhimõttega, mis peaks tulema eelnõu
sõnastuses üheselt välja, kuna õiguslikku tähendust omab just eelnõu sõnastus mitte seletuskiri.
8. Kuidas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjalid kuvatakse teistele asutustele ja
avalikult? Kas ametnik enda versioonis ikkagi näeb, kui teine asutus on märkinud info
asutusesiseseks kasutamiseks (EIS-is hetkel ei näe enam enda materjale, kui on dokumendil
AK märge)? Kuidas ja kas on tagatud, et kui eelnõu on avalik, siis tehisintellekti kasutamine
oleks võimalikult tehnoloogianeutraalne ja vaba? Kas kõik näevad teiste asutuste ja isikute
tagasisidet ka koheselt või koostaja kinnitab pärast tagasiside läbi töötamist tagasiside
avalikustamise, enne veendudes, et tagasiside ei sisalda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teavet või muud teavet, mis ei kuuluks avalikustamisele? Nii seletuskirja kui tagasiside puhul
võib vale juurdepääsupiirangu valimine tuua ühelt poolt kaasa teabe lekkimise ja teiselt poolt
3 (5)
liiga kinnise menetluse. Lisaks võib liiga varane avalikustamine tundlikel teemadel tuua endaga
kaasa sisepoliitilisi ja julgeoleku riske. Kuidas neid riske maandada? Samuti võiks
põhjalikumalt käsitleda avaliku kaasamisega seotud riske. Koosloome keskkond võib praktikas
suurendada massilise või pahatahtliku tagasiside esitamise võimalust ning tõstatada ka
lobitegevuse läbipaistvusega seotud küsimusi. Seletuskiri puudutab neid riske vaid põgusalt.
9. Seletuskirja kohaselt on koosloome keskkonnas kogu menetluse vältel kättesaadav jälitatud
muudatustega terviktekst, mille abil on kõigil menetlusosalistel võimalik igal hetkel tutvuda
kavandatavate muudatustega. Kas keskkonnas vajab eelnõu projekt eraldi kinnitamist või
toimub avalikustamine etapiviisiliselt? Kas kõik on kohe avalik? Kas iga koma muudatus on
kohe nähtav, isegi kui see esialgne sõnastus võib-olla ebaõnnestunud ja otsitakse läbi
kirjutamisega õiget sõnastust? Kas joonist 2 võiks laiendada ka
avalikustamise/ettevalmistamisele (üleval pool telge avalik ja allpool telge asutusesisene) või
see joonis on üksnes andmete säilitamise kohta? Segadust tekitab erinevate profiilide või
süsteemi vaadete hulk. Seletuskirjas on mh märgitud, et „kui ettevalmistaja otsustab varases
etapis koostamisse kaasata ka väliseid osalisi, on neil võimalik koosloome keskkonna sisemise
töökeskkonna kaudu töös osaleda“. Hetkel jätab seletuskiri mulje nagu oleks eelnõu koostaja
vaade, avalik vaade ja eraldi töökeskkonnas osalemise vaade. Kas teiste asutuste vaade on ka
eraldi ülesehitatud? Kas seletuskirja on võimalik lisada joonised, mis tooksid välja vaadete
erisused ja keskkonna kasutamise õigused ja ka detailsem protsessijoonis?
10. Vabariigi Presidendil on õigus algatada seadus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi
põhiseadus) muutmiseks. Seletuskirjast ega eelnõus ei ole kajastatud, kas presidendi kantseleil
oleks ka võimalik koosloome keskkonna kaudu põhiseaduse muutmise eelnõu algatada või
mitte ja miks.
11. Eelnõus ja seletuskirjas on lähtutud põhimõttest, et protsess saab alguse tervikteksti
muutmisest. Mis saab juhul, kui on vaja koostada uus terviktekst?
12. Kuidas on tabelis 1 saadud kokku hoitav tööpäevade arv aastas? Seletuskirja kohaselt on
lähtutud keskmise seaduseelnõu või ELi algatuse ettevalmistamisele kuluvast ajast. Praktikas
see aeg varieerub sõltuvalt eelnõu pikkusest ja keerukusest. Kokkuvõtlikult on välja toodud, et
keskmist eelnõu kui niisugust ei ole olemas. Kuidas on sellisel juhul võimalik lähtuda keskmise
eelnõu pikkusest ja keerukusest? Kas võimalik on tuua konkreetse eelnõu näide, millest on
võimalik teha ka teistel ministeeriumidel järeldusi tulenevalt enda töökorraldusest?
13. Kas on hinnatud pilveteenuste ja mikroteenuste turvariske ning koostatud vastavad
riskianalüüsid, sh andmekaitsealased mõjuhinnangud? Eriti tähtsad on need sisejulgeoleku
teabe puhul. Lisaks märgime, et sihtgrupid ja kaasuvad isikud ei ole kohustatud taolisi
riskianalüüse koostama enda seadmete kaudu süsteemi logimisel. Seletuskiri ei kajasta piisavalt
IT-süsteemi töökindluse ja turvalisusega seotud riske. Puudub põhjalikum analüüs
küberturvalisuse riskide kohta, samuti ei ole selgitatud, milline võiks olla süsteemi katkestuste
mõju õigusloome menetlusele või millised varusüsteemid või alternatiivsed lahendused on
kavandatud. Kuigi eelnõu võimaldab süsteemi tõrke korral menetleda eelnõusid ajutiselt ka
väljaspool koosloome keskkonda, on vastav regulatsioon pigem üldine.
14. Riigi Teataja seaduse § 14 täiendatakse lõigetega 5–10. Seletuskirjas võiks olla viide
põhiseaduse §-le 103 või muule asjakohasele seadusele, millele on eelnõu koostaja tuginenud
taolise etapilisuse loomisel ehk kellel on seaduse alusel õigus algatada seadusemuudatus.
Esimese hooga kavandatud eelnõu lõiget 6 lugedes tekib segadus, sest paljud eelnõud saavad
alguse (mitteformaalselt protsess algatatakse) enne Vabariigi Valitsusse jõudmist. Esmalt
viitaks see säte, et algse töö ministeeriumis peaks keskkonnaväliselt korraldama ja alles, kui
4 (5)
formaalselt Vabariigi Valitsus algatab eelnõu, siis see protsess käib koosloome keskkonnas.
Seletuskirja lugedes siiski on arusaadav, et eelnõu muudatusi on võimalik kohe algstaadiumis
läbi viia koosloome keskkonnas. Ettepanek – täiendada seletuskirja PS § 103 või muu
asjakohase sättega. Lisaks täiendatakse seadust § 14 lõikega 8, mis annab Vabariigi Valitsusele
volituse kehtestada menetlusetappidele ülemineku ajakava. Arusaamatuks jääb vajadus eraldi
lõikega 6 kehtestada tähtaeg, millal hakatakse Vabariigi Valitsuse algatatavaid seaduse
muutmise seaduse eelnõusid koosloome keskkonnas koostama. Antud küsimuses ei too selgust
ka eelnõu seletuskiri. Seletuskirjas viidatakse eelnõu § 14 lõigetele 10 ja 11, kuid eelnõuga
lisatakse §-le 14 lõiked 5-10. Seega on eelnõu seletuskirja jäänud vale numeratsioon.
15. Seaduseelnõu koostamisel tuleb muu hulgas arvestada ka Riigikogu juhatuse 2011. aasta
27. detsembri otsusega nr 136 kinnitatud „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika
eeskirja“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja seletuskiri ei vasta
nimetatud eeskirja lisale 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“.
16. Täiendamist vajab isikuandmete töötlemisega seotud regulatsioon. Eelnõus on küll loetletud
koosloome keskkonnas töödeldavad isikuandmete liigid (nt nimed, esindatav organisatsioon,
kasutaja üldandmed) ning nende töötlemise alus on üldjoontes põhjendatud, sest tegemist on
avaliku võimu ülesande täitmisega ning andmete töötlemine on vajalik õigusloome protsessi
läbiviimiseks. Siiski jääb andmekaitsealane analüüs seletuskirjas pigem kirjeldavaks. Näiteks
puudub viide andmekaitse mõjuhinnangu tegemisele, samuti ei ole piisavalt käsitletud riske,
mis võivad kaasneda avaliku konsultatsiooni käigus esitatud kommentaaride avaldamisega.
Ebapiisavalt on põhjendatud ka andmete säilitamise kord.
Eriti problemaatiline võib olla eelnõus sisalduv lahendus, mille kohaselt avalikustatud teavet ja
selles sisalduvaid isikuandmeid säilitatakse alatiselt. Selline lähenemine võib olla vastuolus
andmekaitse üldpõhimõtetega, eelkõige andmete minimaalsuse ja säilitamise piirangu
põhimõttega. Seetõttu tuleks kaaluda, kas alatiselt säilitada vaid õigusaktide eelnõud ja
seletuskirjad kui „õigusajalooliselt“ olulised dokumendid, samas kui isikuandmete säilitamise
tähtaeg võiks olla ajaliselt piiratud (näiteks 10–20 aastat). Kas ka rahvastikuregistrist on plaanis
andmeid küsida koosloome andmekogusse?
17. Lisaks jätab eelnõu mitmed olulised küsimused Vabariigi Valitsuse määrusega
reguleerimiseks, sealhulgas andmete täpse koosseisu, andmetele juurdepääsu korra ning logide
säilitamise tähtajad. Kuigi selline delegeerimine on infosüsteemide puhul tavapärane, võiks
seaduse tasandil siiski kehtestada selgemad sisulised raamid. Probleemiks on ka see, et
rakendusakti kavand on esitatud üksnes pealkirjade tasemel, mistõttu ei ole võimalik hinnata,
kas mõni regulatsioon võiks või peaks tegelikult olema sätestatud juba seaduses.
18. Mõju analüüsis on üheks sihtrühmaks nimetatud kodanikud. Siinkohal tundub, et tegemist
on eelnõu mõistes liiga kitsa sihtrühmaga, kuna õigusloome ei mõjuta ainult kodanikke.
19. Seletuskirja kohaselt muudab eelnõu riigivalitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks, kuid
hindamata on jäänud mõju riigi julgeolekule. Tegemist on olulise mõjuga, mida tuleb hinnata.
Palume seletuskirja selle osas täiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|