EE seisukohtade väljatöötamiseks arvamuse küsimine BMV määruse kohta

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega
kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja
ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034
eelnõu seletuskirja lisa 1

Kaasamistabel

Partner
Märkus
Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise põhjus.
1. 1.
Kliimaministeerium
„Kliimaministeerium toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut määruse osas, mis käsitleb Euroopa Liidu toetusmehhanism Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnas.“

Arvestatud.
2.

„Hetkel on Kliimaministeeriumi puutumus määrusega pigem kaudne läbi sadamate ja lennujaamade taristu, sh ka piiripunktidena. Oluline on tagada toetus maa-, vee- ja õhupiiri, mis on mh Euroopa Liidu välispiir, toimepidevuseks.“


Arvestatud osaliselt.

Maisamaa, mere ja õhu välispiiri kontrollimise ja kaitsmisega seotud meetmed, nt piiripunktide renoveerimine, on kaetud BMV valdkonna eesmärkidega a ja b.

Meetmeid, mis on suunatud elutähtsa taristu vastupidavusele seoses internetist lähtuvate ohtudega ning julgeolekuohtudele (terrorism) merendusvaldkonnas, on võimalik toetada sisejulgeoleku valdkonna mehhanismist. Toimepidevusega seotud toetus on reguleeritud teistes ELi mehhanismides.

Sobivaima toetusmehhanismi leidmiseks palume konkreetsete tegevuste ettepanekud teha riigiplaani koostamise käigus.

3.

„Arvestades, et määruse alguses toodud eesmärkides on käsitletud nii piiri kui merepiiri turvalisust, siis peaks see selgemalt olema välja toodud ka artiklis 3, kus kirjeldatakse täpsemalt määruse eesmärke. See toetaks potentsiaalseid arendusi nii sadamates kui lennujaamades. Samuti võimaldaks see arendada erinevat tüüpi mereseiret - ehk arendades Transpordiameti kui ka Mereväe võimekust – see omakorda toetab paremini erineva merealuse kriitilise taristu kaitset.“
Arvestatud osaliselt.
EK ettepaneku § 3 kirjeldatud eesmärgid katavad kogu Integreeritud piirihalduse strateegia, mille osa on maismaa, mere ja õhu välispiir.

ELi toimimislepingust tulenevalt on BMV toetus suunatud välispiiri valvamise ja kontrolliga seotud eesmärkide täitmiseks, seega arendused, mis tehakse sellel eesmärgil sadamates ja lennujaamades, on abikõlblikud. Arendused, mis on suunatud majandustegevusele või kriitilise taristu kaitsele, on abikõlblikud teistest ELi toetusmehhanismidest.

Sobivaima toetusmehhanismi leidmiseks palume konkreetsete tegevuste ettepanekud teha riigiplaani koostamise käigus.

4.

„Toetame Schengeni süsteemi, piiri- ja viisahalduse digitaliseerimist ning vastupidavuse arendamist. Seejuures rõhutame tugevdatud ja digitaliseeritud piiri– ja viisahalduses vajadust arvestada energiatõhusate ning kliimakindlate taristuinvesteeringutega.“
Arvestatud osaliselt.

Riigiplaanile seatavad keskkonnanõuded on reguleeritud EK ettepanekus nr COM (2025) 565 (riigiplaani määrus) ja käesolevas eelnõus ei käsitleta. Meetmete disainimisel arvestatakse riigiplaani määruses sätestatuga.

5.

„Soovitame ühendada rohetehnoloogia ja –pöörde koostoimega, nt nutikad piiritaristud, mis toetavad Schengeni haldust.“
Arvestatud osaliselt.

Riigiplaanile seatavad keskkonnanõuded on reguleeritud EK ettepanekus nr COM (2025) 565 (riigiplaani määrus)ja käesolevas eelnõus ei käsitleta. Meetmete disainimisel arvestatakse riigiplaani määruses sätestatuga.

6. 2.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
„Kõik piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas planeeritavad asjakohased muudatused ja ümberkorraldused, mis aitavad hoida välis- ja sisepiiri turvalisena, on meie tänast julgeoleku olukorda arvestades vältimatult vajalikud. Samas on oluline tagada, et planeeritavad muudatused ei mõjutaks olulisel määral rahvusvaheliste bussiliinidega seotud piiriületusi. Tähtis on, et piiriületused sujuksid ja ei oleks reisijatele üleliia koormavad.“
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu näeb ette Schengeni ala toimimiseks, välispiiri kaitsmiseks ning seadusliku rände lihtsustamiseks ELi rahalise toetuse. Tegevused, mida riik nende eesmärkide täitmiseks tegema peab, on reguleeritud/reguleeritakse teiste õigusaktidega, mistõttu käesoleva määruse eelnõu seisukohtades ei ole võimalik konkreetseid tegevusi adresseerida.

Riigiplaani koostamisel konsulteerib SiM ReMiga.
7.
Kaitseministeerium
„Kaitseministeeriumi hinnangul on oluline, et toetusmehhanism kataks lisaks piirivalve otsesele tegevusele ka järgmised aspektid, mis on seotud laiapindse riigikaitse ja Eesti julgeoleku tagamisega:
• • mereseire (sh allveeseire) ja olukorrateadlikkus Läänemerel, mis on osa ELi välispiiri kaitsest;
• • droonide ja teiste õhusõidukite tuvastus- ja (vajaduse korral) tõrjevõimekuse arendamine piirialadel, sh tehnoloogilised lahendused droonide varajaseks avastamiseks;
• • Balti kaitsevööndi loomisega seotud tegevused piirialal niivõrd, kuivõrd need toetavad välispiiri kontrolli ja ebaseadusliku piiriületuse ennetamist (nt seire- ja sensorvõrgud, tõkked, situatsiooniteadlikkus).

Kuivõrd kavandatav fond neid valdkondi otseselt ei kata, teeb Kaitseministeerium ettepaneku laiendada rahastusmeetmeid nii, et need hõlmaksid ka nimetatud tegevusi. See suurendaks toetusmehhanismi mõju Eesti ja kogu Schengeni ala julgeolekule ning looks tihedama seose laiapindse riigikaitsega.“



Arvestatud osaliselt.

BMV näol on tegemist siseküsimuste valdkonna poliitikate elluviimiseks loodud toetusega. ELi toimimise aluslepingu kohaselt kuulub siseküsimuste valdkond kolmandasse sambasse, kuid julgeolek teise sambasse. Kaitsepoliitika elluviimist toetab Euroopa Liit teiste rahastusmehhanismide kaudu, nt Euroopa Kaitsefond. BMV eesmärke ei ole võimalik laiendada kaugemale, kui ELi toimimise lepingu V jaotis – vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

Mereseire, sh Läänemerel, olukorrateadlikkus, sensor- ja seirevõrkude ning piirialadel õhusõidukite tuvastus- ja tõrjevõimekus on kaetud EK eelnõu § 3 lõike 1 punktidega a ja b, tingimusel, et tegevused viiakse ellu välispiiri kontrolli ja kaitse eesmärgil. Sarnaseid tegevusi on Siseministeerium rahastanud nii ELi 2007–2013 perioodil Välispiirifondist, 2014–2020 perioodil Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist kui ka 2021–2027 perioodil Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust.

Juhime tähelepanu, et BMV toetuse kasutamisel tuleb järgida kõiki otsekohalduvaid ELi õigusakte, sh keskkonnamõju hindamise regulatsioone ning riik ei saa siin luua erisusi, mis võiks sõjalise riigikaitse valdkonnas vajalik olla.

Nii nagu varasematel perioodidel, kaasab Siseministeerium ka perioodi 2028–2034 meetmete väljatöötamisse Kaitseministeeriumi.

8.
Välisministeerium
EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud, kooskõlastus saadetud 17.11.2025 e-kirjaga.
-
9.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud
-
10.
Rahandusministeerium
EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud
-
11.
Riigikantselei
EISi tähtajaks ettepanekuid ei esitanud
-

EELNÕU


VABARIIGI VALITSUS


ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja


. november 2025. a nr


Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034
1. Kiita heaks siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034:

1.1. Eesti toetab ettepanekut suurendada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna rahastamist liidu eelarvest, kuna tugev välispiir on kogu Euroopa Liidu ühishuvi. Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab Vene Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud väljakutseid. [Kui läbirääkimiste käigus soovitakse lisada jaotusvõtmesse täiendavaid komponente ning on vaja leida kompromiss, teeb Eesti ettepaneku jätta esitatud lühiajaliste viisade arvust välja agressorriikide kodanikele (Vene Föderatsioon ja Valgevene) väljastatud viisade arv.]

1.2. Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale antava liidu toetuse üldisi eesmärke ning seda, et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil täita ning seda, et jätkuks 2021–2027 perioodil lubatud seadmete ja IT-süsteemide ristkasutuse võimalus.

1.3. Eesti on nõus, ettepanekuga hüvitada Euroopa reisiinfo- ja lube töötlevate üksuste tegevuskulud ning võtta kasutusele solidaarsusreservist liikmeriikidele eraldatav täiendav raha riigiplaani kaudu. Toetame algatusi, mis tagavad nende vahendite planeerimise ja kasutamise liikmesriigi jaoks võimalikult lihtsalt ja madala halduskoormusega.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.



Kristen Michal
Peaminister Keit Kasemets
Riigisekretär

SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnale aastateks 2028–2034

Kokkuvõte:
Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025. a määruse eelnõu, millega kehtestatakse Euroopa Liidu rahaline toetus Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika (edaspidi BMV) valdkonnale aastateks 2028–20341. See on seotud Euroopa Liidu pikaajalise eelarveraamistiku (edaspidi MFF2) uue perioodi kokkuleppimisega. Esitatud Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on BMV valdkonna toetus üks osa suurest Euroopa Fondist.

BMV määruse eelnõus on toodud toetuse eesmärgid, mis on jäänud üsna sarnaseks 2021–2027 perioodi piirihalduse ja viispoliitika rahastuga. Samuti on nimetaud valdkonna toetuse maht, mis on, võrreldes varasemaga, oluliselt suurem. Riiklike ümbrike arvutamise metoodika ja toetuse kasutamise nõuded on Euroopa Fondi ülesed, mistõttu on need reguleeritud määruse eelnõus (EL) 2025/02403 ning määruse eelnõus (EL) 2025/05454.

Eesti seisukohad BMV määruse eelnõu kohta:
• Eesti toetab ettepanekut suurendada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna rahastamist liidu eelarvest, kuna tugev välispiir on kogu Euroopa Liidu ühishuvi. Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab Vene Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud väljakutseid. [Kui läbirääkimiste käigus soovitakse lisada jaotusvõtmesse täiendavaid komponente ning on vaja leida kompromiss, teeb Eesti ettepaneku jätta esitatud lühiajaliste viisade arvust välja agressorriikide kodanikele (Vene Föderatsioon ja Valgevene) väljastatud viisade arv.]

• Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale antava liidu toetuse üldisi eesmärke ning seda, et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil täita ning seda, et jätkuks 2021–2027 perioodil lubatud seadmete ja IT-süsteemide ristkasutuse võimalus.

• Eesti on nõus, ettepanekuga hüvitada Euroopa reisiinfo- ja lube töötlevate üksuste tegevuskulud ning võtta kasutusele solidaarsusreservist liikmeriikidele eraldatav täiendav raha riigiplaani kaudu. Toetame algatusi, mis tagavad nende vahendite planeerimise ja kasutamise liikmesriigi jaoks võimalikult lihtsalt ja madala halduskoormusega.

1. SISSEJUHATUS
Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) avaldas 16. juulil 2025. a Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajalise eelarve ettepaneku5 (MFF) ja sellega koos erinevate aastateks 2028–2034 kavandatavate toetusmehhanismide määruste eelnõud. Komisjoni ettepaneku üheks eesmärgiks on eelarve põhjalikult ümber kujundada, et muuta see ühtlasemaks, paindlikumaks ja mõjukamaks. Välja on pakutud reserve ja teisi paindlikkuse vahendeid, et reageerida eelarveperioodi jooksul muutuvatele prioriteetidele, ettenägematutele olukordadele või kriisidele.
Komisjon ettepanekul luuakse uus Euroopa Fond eelarveperioodiks 2028–2034, mis ühendab praeguse eelarveperioodi 2021–2027 erinevad fondid (14) ühtse struktuuri alla, tagades nende toetusmehhanismide vahelise sidususe ja ühise kavandamise, luues uusi võimalusi tekitada sünergiat, samas võttes arvesse seniste fondide eripärasid.
Komisjoni avaldas 16. juulil 2025. a ka määruse eelnõu liidu toetuse kehtestamiseks Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika (BMV) valdkonnale aastateks 2028–2034. Eelnõuga soovib Komisjon aidata kaasa Schengeni ala toimimisele, välispiiride tõhusale haldamisele ja viisapoliitika tõhususele, sealhulgas uue rände- ja varjupaigaleppe asjakohaste elementide rakendamise, tugevdamise ja edasiarendamise toetamise kaudu, ning liidus sisejulgeoleku kõrge taseme tagamisele, säilitades piirikontrolli puudumise isikute suhtes, kes ületavad sisepiire.
Komisjoni ettepanek on pea kolmekordistada ELi uues pikaajalises eelarves siseturvalisuse, sealhulgas BMV valkonnale mõeldud toetust. Schengeni ala, piirihalduse ja viisavaldkonna kavandatud toetus ELi uues pikaajalises eelarves on 15 396 750 000 eurot jooksevhindades, perioodil 2021–2027 on vastav summa 5 241 000 000 eurot.
BMV määruse ettepanek tugineb perioodi 2021–2027 määrusele (EL) 2021/11486, kuid selles võetakse arvesse poliitilisi arengusuundi ja vajadust vastata Euroopa integreeritud piirihalduse, sealhulgas Schengeni ala hea toimimise ja EL-i viisapoliitika valdkonnas esile kerkivatele probleemidele.
Määruse eelnõu toimib koosmõjus kahe teise ELi algatusega:
(EL) 2025/0240, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond (edaspidi riigiplaani määrus).
(EL) 2025/0545, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid (edaspidi tulemusraamistiku määrus).
Samuti on eelnõu tihedalt seotud juba kehtivate ja liikmesriigile otsekohalduvate ELi määrustega:
• määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust;
• määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas;
• määrus (EL) 2018/1240, millega loodi reisiinfo- ja lubade süsteem ETIAS ning muudeti määrust 2017/2226.
Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna eelnõu mõjutab riigieelarvet – ELi toetusele on vaja lisada kohustuslik riiklik kaasrahastus, mis riigiplaani määruse eelnõu kohaselt on 40%. Samuti on eelnõul mõju riigi siseturvalisuse tagamisele.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi varade asekantsler Krista Aas ([email protected]).
Määruse eelnõu arutelu Euroopa Liidu Nõukogu töörühma tasandil toimub 22. juulil 2025 loodud ELi Nõukogu justiits- ja siseasjade rahastusvahendite ad-hoc töörühmas. Määruse eelnõu vastuvõtmisele kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust ning otsuse langetamine toimub kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Määruse eelnõu aspekte, mis on pandud nurksulgudesse (nt eelarve ja rahastusperioodi ulatus), arutatakse ad-hoc MFF töörühmas.

2. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

Artiklis 1 sätestatakse määruse eelnõu reguleerimisese – liidu toetuse eesmärgid ja rahastamine Euroopa integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale ajavahemikul 01.01.2028–31.12.2034. (Ajavahemik 01.01.2028–31.12.2034 on nurksulgudes, mis tähendab, et see lepitakse lõplikult kokku kõige kõrgemal tasemel kõige viimasena.)
Artiklis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted.
Artikkel 3 sätestab eesmärgid, mille täitmiseks toetus suunatakse. Võrreldes 2021–2027 perioodiga, on toodud juurde eraldi eesmärk Schengeni õigustiku täitmiseks. Toetusemehhanismil on kolm eesmärki: Schengeni ala toimimine, Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamine välispiiril ning ühise viisapoliitika rakendamine. Eesmärkidest tulenevalt saavad tegevusi ellu viia organisatsioonid, kellele on antud seadusega välispiiri valvamise ja viisapoliitika rakendamise pädevus. Eelnõu kohustab liikmesriike tagama, et nende riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad (riigiplaanid) on suunatud kõigi BMV määruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 4 sätestab, et aastateks 2028–2034 on piirihalduse ja viispoliitika valdkonna tarbeks ette nähtud esialgne rahastamispakett 15 396 750 000 eurot jooksevhindades. Liikmesriikide eraldise kinnitab EK rakendusaktiga, arvestades riigiplaani määruses toodud jaotusvõtit. (Rahastamispaketi maht on nurksulgudes, mis tähendab, et seda arutatab ad-hoc MFF töörühm ja lepitakse kokku kõige kõrgemal tasemel kõige viimasena.)
Artikkel 5 täpsustab Schengeni lepinguga ühinenud riikide (Norra Kuningriik, Island, Šveitsi Konföderatsioon, Liechtenstein Vürstiriik) osalemist BMV toetusmehhanismis.
Artikkel 6 sätestab tingimused Leedule eraldatava Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel isikute transiidi eriskeemi toetuse kohta. Eriskeem tuleneb Leedu ELiga ühinemise aktist. (Eriskeemi maht on nurksulgudes, mis tähendab, et see lepitakse kokku kõige kõrgemal taseml kõige viimasena.)
Artikkel 7 loob õigusliku aluse Euroopa reisiinfo- ja lubade süsteemi (edaspidi ETIAS) tegevuskulude katmiseks. Eesti ETIAS üksus, kelle tegevuskulud hüvitatakse, asub PPAs. Tegevuskulud hüvitatakse tagasiulatuvalt, EK eraldab iga-aastaselt täiendava raha riigiplaani kaudu. (Artikli 7 lõiked 2–4, mis reguleerivad hüvitamise viisi, on nurksulgudes, mis tähendab, et neid sätteid arutab ad-hoc MFF töörühm.)
Artikkel 8 reguleerib iga-aastasesse solidaarsusreservi kantud rahalise toetuse aspekte. Solidaarsusreserv tekib nende liikmesriikide sissemaksetest ELi eelarvesse, kes ei võta vastu kolmanda riigi kodanikke rändesurve all olevatest riikidest, vaid panustavad solidaarsusesse rahaliselt ja/või alternatiivsete meetoditega (nt saadavad varustust või lähetavad eksperte). Reservist eraldab Komisjon täiendava raha surve all olevatele liikmeriikide riigiplaani. Raha saab kasutada vaid solidaarususega seotud tegevuste eelluviimiseks,
Ariklis 9 on toodud üleminekusätted, mille kohaselt perioodi 2021–2027 piirihalduse ja viispoliitika rahastu määruse (EL) 2021/1148 kohaldamist jätkatakse kuni selle tegevuste lõpetamiseni.
Artikliga 10 nähakse ette, et määrus on tervikuna siduv ja kõigis liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega alates 1. jaanuarist 2028.

3. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

3.1. Õiguslik alus
Kosmisjoni eelnõu õiguslik alus on ELi lepingu artikli 3 lõige 2 ning ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 77 lõikes 2 ja artikli 79 lõike 2 punktides c ja d osutatud meetmed.
ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on ette nähtud, et „liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega“.

ELi õigus siseasjade valdkonnas meetmeid võtta tuleneb ELTLi V jaotisest („Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”). Eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, mille kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmeid, mis käsitlevad:
a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtest;
b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;
c) tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt liikuda;
d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;
e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu ka meetmeid järgmistes valdkondades:
• ebaseaduslik sisseränne ja ebaseaduslik elamine riigis, sealhulgas ebaseaduslikult riigis elavate isikute väljasaatmine ja repatrieerimine (artikkel 79 punkt c) ;
• võitlemine inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kauplemise vastu (artikkel 79 punkt d).

ELTLi artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELTLi kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud liidu asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõttega, sealhulgas põhimõttega, mille kohaselt jagatakse liikmesriikide vahel õiglaselt kõnealuse poliitika finantsmõju.

Eeltoodust tulenevalt on ELil pädevus eelnõu vastuvõtmiseks ning see on kooskõlas ELTLi eesmärkidega.

Lisaks esitas Komisjon 16. juulil 2025. a riigiplaani ja tulemusraamistiku määruste eelnõud. Riigiplaani määruse eelnõu eesmärk on tagada parem kooskõla ELi prioriteetide ning liikmesriikide ja piirkondade tegevuste vahel, lihtsustada ja tõhustada toetuste süsteemi, saavutades suurema kuluefektiivsuse, ning võimaldada paindlikumat ressursside ümberjaotamist, et reageerida uutele vajadustele ja kriisidele, kahjustamata sealjuures pikaajalisi eesmärke. Tulemusraamistiku määruse eelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada ELi eelarve põhimõtete rakendamist, seiresüsteeme ja aruandlust, et suurendada läbipaistvust, vähendada halduskoormust ning parandada toetusesaajate ligipääsu rahastusele.

3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang
ELi lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab liit valdkondades, mis ei kuulu liidu ainupädevusse, meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda seda eesmärki piisavalt saavutada, ning eesmärk on paremini saavutatav liidu tasandil.

Kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe määruse eelnõu kaugemale sellest, mis on vajalik, sobiv ja kohane liidu eesmärkide saavutamiseks, kuna liikmesriigid üksi ei suuda määruse eelnõus toodud eesmärke saavutada. Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on olemuselt piiriülesed ega piirdu üksikute liikmesriikidega või liikmesriikide rühmaga. Liidu toetus loob lisaväärtust ning edendab liikmesriikide ühtset lähenemisviisi ELi acquis' ja standardite rakendamisele ning soodustab liikmesriikide koostööd riikidevahelistes küsimustes.

Eelnõu kuulub ELTL kolmanda osa V jaotises määratletud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud meetmete valdkonda. Eelnõu eesmärgid ja neile vastav liidu toetus on proportsionaalsed sellega, mida eelnõuga soovitakse saavutada.

Kuna eelnõu õiguslik alus on ELi lepingu artikli 3 lõige 2 ning edaspidi ELTLi artikli 77 lõikes 2 ja artikli 79 lõike 2 punktides c ja d osutatud meetmed, puudub ELil pädevus BMVst toetada (sõjalise) kaitse eesmärki. ELi rahaliste vahendite pakett vastupanuvõime, kaitsetööstuse ja kosmosesektori edendamiseks kehtestatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi määrusega. Samuti kehtestatakse eraldi elanikkonnakaitse ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku mehhanismi (UCPM) määrus, mis näeb ette ELi toetuse looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtudega toimetulekuks ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks.

Eesti hinnangul on komisjoni ettepanek subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

4. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Eelnõul on positiivne mõju sisepiirideta Schengeni ala toimimisele, välispiiride kaitse eest vastutuse jagamisele liikmeriikide vahel ja tõhusale ning ühisele viispoliitikale.

4.1. Sotsiaalne mõju:
BMV valdkonna ELi toetusel on oluline mõju Eesti inimeste turvatunde kindlustamisele. Toetusmehhanismi abil saab Eesti viia ellu meetmeid, mis tagavad, et piir on kaitstud ning viisad on väljastatud inimestele, kes ei kujuta ohtu riigile. Turvaline ühiskond on eeldus uute töökohtade loomisel ja majanduse hoogustumisel.
4.2. Mõju riigiasutustele ja riigieelarvele:
Piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks on peale riigieelarve vähe alternatiivseid rahastusallikaid, mistõttu on BMV toetusmehhanismil väga oluline positiivne mõju riigieelarvele, kuna toetuse mahu võrra, saab vabastada riigieelarvelisi vahendeid teisteks olulisteks tegevusteks. Komisjon on riigiplaani määruse eelnõus seadnud idapiiri riikidele suurema koefitsiendi, mistõttu eeldame valdkondliku toetusmahu olulist suurenemist uuel perioodil. Idapiiri riikide suurema koefitsiendi säilitamine on üks MFFi horisontaalsete seisukohtade eesmärkidest.

Kuna eelnõus on, võrreldes 2021–2027 perioodiga, BMV valdkonna toetus oluliselt suurem, suureneb ka kohustuslik riikliku kaasrahastuse maht. Lisaks näeb eelnõu ette riikliku kaasrahastusmäära olulise kasvu. Kui praegu peab riik lisama olenevalt meetmest 0–25%, siis riigiplaani määruse eelnõu kohaselt on kaasrahastuse määr Eestile 40%.
BMV valdkonna investeeringutega kaasnevad ka ülalpidamiskulud, mis tuleb üldjuhul planeerida ja kanda riigieelarvest. Hoolduskulude katmiseks on endiselt võimalik kasutada ka tegevustoetust, kuid need saab ette näha üksnes suurema reformi või investeeringu osana.

ELi toetuse kasutamine ühtse riigiplaani raames toob esialgu kaasa olulise administratiivse koormuse kasvu, kuna ümber tuleb kujundada rakendamise struktuur, välja töötada uued riigisisesed õigusaktid, juhised ja tööprotseduurid. Toetusmehhanismi planeerimise kulu saab katta 2021–2027 rahastusperioodi BMVI tehnilisest abist. Samuti on Komisjon ette näinud riigiplaani administreerimise kulu, mis on riigiplaani määruse eelnõu kohaselt 3% otsestest kuludest.

4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele:
Euroopa geopoliitiline kontekst on märkimisväärselt muutunud ning see mõjutab oluliselt liidu välispiiride haldamist. Hübriid- ja muude julgeolekuohtude esilekerkimine, sealhulgas rände kasutamine relvana, muudab välispiiride kontrolli ja kaitsmise veelgi pakilisemaks. Piiride paremal kindlustamisel ja rände haldamisel on oluline ka tugev ELi viisapoliitika. Liidu toetus BMV valdkonnale aitab liikmesriikidel parandada viisade menetlemise tõhusust ja vältida liidu viisarežiimi kuritarvitamist, ennetades sellega eelpool nimetatud ohte.
2014–2020 perioodi lõpphindamise ning 2021–2027 perioodi vahehindamise tulemusel jõudsid erapooletud hindajad järeldusele, et valdkondlikul ELi rahastusel on olnud väga oluline mõju Euroopa julgeolekule. 2021–2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu algne kogueelarve oli 6,4 miljardit eurot, sh Eesti ümbrik ligi 34 miljonit eurot. Perioodi jooksul on korduvalt rahastu eelarvet tõstetud ja praegu on see tõusnud juba 7,7 miljardi euroni. Ka Eesti on saanud täiendavat raha ja piirihalduse ja viisapoliitika toetuse maht on 92,6 miljonit eurot7. Rahastu toel on Eestis tõusnud välispiiri valvamise võimekus ja tihendatud koostööd viisapoliitika vallas. Peamised investeeringud (54 miljonit eurot) lähevad idapiiri kaitseks – kasutusse on võetud või soetamisel uus patrullvarustus, sh erinevat tüüpi sõidukid ning kaamerad, alustatud on droonimüüri rajamisega – hangitud on droone, droonitõrjeseadmed ning ehitamisel on täiendavad seirepositsioonid. Samuti on arendanud ELi infosüsteeme, nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), Schengeni infosüsteem (SIS), ETIAS, Viisainfosüsteem (VIS) jne. On koolitatud piirivalvureid ja Schengeni viisade menetlejaid. Kõik nimetatu aitab kaitsta Schengeni ala ja loob õiguskuulekatele reisijatele võimalused kiiremaks piiriületuseks. Samu tegevusi ja investeeringuid saab teha BMV toetusmehhanismist. Kuna valdkondliku toetusmehhanismi maht suureneb uuel perioodil, on sellel eelduslikult veelgi suurem mõju riigi sisejulgeolekule ja välissuhtlusele.
4.4. Mõju põhiõigustele
Liidu toetust rakendatakse kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga ja õigusriigi põhimõttega, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 2 punktis a.

4.5. Võimalikud muudatused riigisiseses õigusruumis:
Kuna BMV määrust rakendatakse koosmõjus riigiplaani ja tulemusraamistiku määrustega, tuleb suure tõenäosusega välja töötada Vabariigi Valitsuse määrused ja ministri õigusaktid, millega täpsustatakse rakendussüsteemi reegleid.
Samuti on BMV määrus tihedalt seotud valdkondlike õigusaktidega, kuna toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Schengeni aquis’ga ning rände- ja varjupaigaleppe aluseks oleva õigusaktide paketiga, mis jõustus 11. juunil 2024. a.

5. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

5.1. Eesti toetab ettepanekut suurendada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna rahastamist liidu eelarvest, kuna tugev välispiir on kogu Euroopa Liidu ühishuvi. Seejuures on oluline, et toetusmehhanismi jaotusvõti arvestab Vene Föderatsiooniga piirneva välispiiri valvamise suurenenud väljakutseid. [Kui läbirääkimiste käigus soovitakse lisada jaotusvõtmesse täiendavaid komponente ning on vaja leida kompromiss, teeb Eesti ettepaneku jätta esitatud lühiajaliste viisade arvust välja agressorriikide kodanikele (Vene Föderatsioon ja Valgevene) väljastatud viisade taotluste arv.]
Põhjendus: EK on teinud ettepaneku suurendada siseturvalisuspoliitika rahastamist ligi kolmekordselt, et tagada liidu turvalisus. Uuel perioodil on kavandatud toetada integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonda 15 396 750 000 euroga jooksevhindades, perioodil 2021–2027 on vastav summa 5 241 000 000 eurot. Summa jagatakse liikmeriikide riigiplaanide, Europe Facility8 ja ELi agentuuride vahel. Liikmeriikide eraldise arvutamiseks kasutatakse riigiplaani määruse eelnõu lisa I B jaos toodud jaotusvõtit, mida arutatakse MFF töörühmas ja lepitakse kokku kõige kõrgemal tasemel.

Riigiplaani määruse eelnõu lisas 1 toodud BMV valdkonna toetusmehhanismi jaotusvõti on Eesti jaoks soodne ning arvestab Vene Föderatsiooni ning Valgevenega piirneva ELi välispiiri valvamise väljakutseid. Eestile tähendab see siseturvalisuse eelarve olulist kasvu võrreldes 2021–2027 eelarveperioodiga. Konkreetset summat ei ole praegu võimalik välja arvutada, kuna see sõltub eelarve üldmahu ja valdkondade rahastamismahu kokkulepetest edasiste läbirääkimiste käigus.

On väga tõenäoline, et paljud riigid ei ole Komisjoni väljapakutud jaotusvõtmega rahul ning soovivad lisada täiendavaid komponente, kuna seda on oluliselt lihtsustatud.

2021–2027 perioodiks arvestati liikmesriikide ümbrike jagamisel järgmisi komponente:
• maismaapiir – piiri pikkus ning piirilõikudele seatud ohutase, ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arv ja ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arv;
• merepiir – piiri pikkus ning piirilõikudele seatud ohutase, ametlikes piiripunktides välispiiri ületanud isikute arv, kolmandate riikide kodanike arv, kellel keelati välispiiril siseneda;
• õhupiir – lennujaamade kaudu välispiiri ületanud isikute arv ja kolmanda riikide kodanike arv, kellel keelati siseneda;
• konsulaaresinduste arv, lühiajalise viisa või lennujaama transiidiviisa taotluste arv.
Täiendavalt said Malta, Kreeka ja Küpros kindla summana 28 miljonit ning teised liikmesriigid 8 miljonit eurot.

Uue perioodi jaotusvõtme ettepanek koosneb maismaa ja merepiiri pikkuse osakaalust (90%) ning esitatud lühiajaliste viisade taotluste arvust (10%). Lisaks saavad täiendava summa liikmesriigid, kes valvavad Vene Föderatsiooni ja Valgevenega piirnevat välispiiri (koefitsient 1,25).

Mitmed liikmesriigid väljastavad endiselt viisasid agressorriikide kodanikele, olgugi, et EL, sh Eesti on teinud pingutusi selle lõpetamiseks. Nende liikmesriikide premeerimine täiendava eraldisega, ei ole põhjendatud. Kuna praegu on jaotusvõti Eesti jaoks väga soodne, toetame Komisjoni ettepanekut. Kui läbirääkimiste käigus tekib vajadus kompromissi leidmiseks, nt juhul kui teised liikmesriigid nõuavad täiendavaid komponente, nt töökoormus lennujaamades, teeme ettepaneku jätta esitatud lühiajaliste viisade arvestusest välja agressorriikide kodanikele väljastatud viisade taotluste arv. Eesti lennuliiklus on hõre ning suuremate liikmesriikide lennujaamade kaudu tullakse Euroopasse märgatavalt rohkem, mistõttu väheneks selle komponendi lisamisel Eesti ümbrik.

5.2 Eesti toetab määruse eelnõus väljapakutud Schengeni ala, Euroopa integreeritud piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnale antava liidu toetuse üldisi eesmärke ning seda, et eesmärkide sõnastus on piisavalt paindlik, jättes võimaluse reageerida valdkondlikele muudatustele. Peame oluliseks, et riik saab ise otsustada, milliseid eesmärke toetuse abil täita ning seda, et jätkuks 2021–2027 perioodil lubatud seadmete ja IT-süsteemide ristkasutuse võimalus.
Põhjendus:
Komisjoni väljapakutud BMV eesmärgid on sarnased eelmiste rahastusperioodide valdkondlike fondide erieesmärkidele:
a) toetada Schengeni raamistiku tulemuslikku rakendamist, kohaldamist ja edasiarendamist ning tugevdada sisepiirideta Schengeni ala juhtimist, terviklikkust ja turvalisust;

b) toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning piirihalduse eest vastutavate riiklike asutuste jagatud vastutusel välispiiridel ellu viidavat Euroopa integreeritud piirihaldust, sealhulgas uuenduslike meetodite ja uute tehnoloogiliste lahenduste abil, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet, piiriülest kuritegevust ja ebaseadusliku rände ärakasutamist ja relvana kasutamist ning aidata kaasa tulemuslikule tagasisaatmisele;

c) toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade õigeaegsele väljaandmisele ja hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada samal ajal rände- ja julgeolekuriske ning aidata kaasa Schengeni ala julgeolekule ja sujuvale toimimisele.

Võrreldes 2021–2027 perioodiga, on piirihalduse erieesmärk jagatud kaheks: a) ja b). Schengeni raamistiku rakendamise eesmärk eraldati suuresti nende liikmesriikide soovil, kel puudub välispiir. Komisjon on ette näinud, et BMV toetust peab kasutama kõigi kolme eesmärgi täitmiseks. Soovime suuremat paindlikkust, kuna liikmesriigiti on väljakutsed erinevad. Eesti kontekstis piisab ka eesmärkidest b) ja c), kuna kõik eesmärgi a) alla sobituvad tegevused sobivad ka b) alla. Liikmeriigil peaks olema võimalik ise otsustada, kas kasutab vajaduste katteks liidu toetust või leiab muid allikaid. Oluline on, et eesmärgid saaksid täidetud.

Eesmärkide sõnastus on piisavalt lai ja lubab, kooskõlas valdkondlike strateegiate ja liidu riigipõhiste soovitustega, toetada Eesti vajadustest lähtuvaid tegevusi. Euroopa integreeritud piirihaldus katab väga laia spektrit meetmeid– strateegiate väljatöötamisest ja valdkondlikest koolitustest kuni varustuse soetamise, olukorrapildi loomise, IT arenduste ning tegevuskulude katmiseni. Kaetud on nii maismaa, õhu kui mere välispiir, mistõttu ei ole otstarbekas eri tüüpi piirilõike eesmärgis välja tuua. Määruse (EL) 2016/399 artikli 2 lõike 29 kohaselt on ka Läänemeri välispiir.
BMV toetus ei saa minna kaugemale kui ELTLi V jaotis – vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mistõttu ei ole võimalik eesmärke laiendada sõjalise julgeoleku tagamiseks, nt kaitsekraavide rajamiseks piiritsoonis, isegi kui see toetab välispiiri kaitse eesmärki. Küll aga lubaks ELTL kasutada erinevatest Euroopa Fondi toetusmehhanismidest soetatud varustust, IT-süsteeme ja infrastruktuuri ristkasutada. 2021–2027 perioodil võitles Eesti välja võimaluse kasutada BMVIst soetatud seadmeid ja IT-süsteeme ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja Tolliseadmete rahastusinstrumendi eesmärkide täitmiseks ning mereoperatsioonidel. Selline ristkasutus tagab optimaalse ressursside kasutuse ning on keskkonnale sõbralikum. Uuel perioodil on üks fond, mistõttu saab teoreetiliselt erinevate riigiplaani erieesmärkide täitmiseks soetatud varustust ning rajatud IT-süsteeme ja taristut ristkasutada palju laiemalt, kuid kuna nt siseasjade valdkonna toetusmehhanismid on sihtotstarbelised (Ingl. k. earmarked), on vaja luua täiendava põhjenduspunkti või sättega õigusselgus, et seda toetust võib ristkasutada tingimusel, et siseasjade valdkonna eesmärgid on täidetud.

5.3. Eesti on nõus, ettepanekuga hüvitada Euroopa reisiinfo- ja lube töötlevate üksuste tegevuskulud ning võtta kasutusele solidaarsusreservist liikmeriikidele eraldatav täiendav raha riigiplaani kaudu. Toetame algatusi, mis tagavad nende vahendite planeerimise ja kasutamise liikmesriigi jaoks võimalikult lihtsalt ja madala halduskoormusega.
Põhjendus:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 86 kohaselt tuleks rakendamisel Euroopa reisiinfo- ja lubade süsteemi (ETIAS) tegevuskulud katta reisiloatasudest saadavatest tuludest. BMV määruse eelnõu näeb ette normid, mille alusel liikmeriigid tegevuskulude katteks oma osa ETIASe tasudest kätte saavad. Eesti ETIASe üksus, kelle kulud Komisjon hüvitab, asub Politsei- ja Piirivalveametis. Eelnõu näeb ette, et riigil peab olema tegevuskulude eristamiseks vastav süsteem. Kuna kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt tegelike kulude alusel kord aastas, vajab selgust, kuidas see seostub Komisjoni riigiplaani ja tulemusraamistiku määruste ettepanekutes rõhutatud tulemuspõhisuse põhimõttega.
Solidaarsusreserv tekib nende liikmesriikide sissemaksetest ELi eelarvesse, kes ei võta vastu kolmanda riigi kodanikke rändesurve all olevatest riikidest, vaid panustavad solidaarsusesse rahaliselt. Reservist eraldab Komisjon täiendava raha surve all olevatele liikmeriikide riigiplaani.
Nii ETIASe tegevuskulude kui solidaarsusreservi puhul on tegemist on täiendava eraldisega BMV eesmärgi alla. Siseministeeriumi senine kogemus on, et igasuguse täiendava raha lisamine rahastusse on seotud suure administratiivse koormusega. 2021–2027 perioodil lisandub BMVI rakenduskavasse erimeetmete eelarve, iga rakenduskava muudatus on väldanud vähemalt neli kuud, millele on eelnenud taotluse koostamine, esitamine ning rahastusotsuse ootamine. Uuel perioodi riigiplaani määrusega on vaja seda protsessi oluliselt lühendada ja lihtsustada.
6. KOOSKÕLASTAMINE
Eesti seisukohtade väljatöötamisse kaasati Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kaitseministeerium. Eelnõude infosüsteemi kaudu laekus tagasiside Kliimaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt. Ettepanekutega arvestamine kajastub seletuskirja lisas 1 – „Kaasamistabel“.

Huvirühmad kaasati 8. ja 15. oktoobril 2025. a korraldatud seminaride raames.


Lisa: Kaasamistabel



Council of the
European Union




Brussels, 31 July 2025
(OR. en)


11988/25


LIMITE

CADREFIN 133
POLGEN 104
FIN 934
JAI 1130
FRONT 185
MIGR 275
VISA 115
SIRIS 8
COMIX 234
CODEC 1094









INFORMATION NOTE
From:
General Secretariat of the Council
To:
Delegations
Subject:
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing the Union support for the Schengen area, for European integrated border management and for the common policy on visas for the period from 2028 to 2034
- Bracketed provisions

In the context of the discussions on the Multiannual Financial Framework (MFF), delegations will find in annex the bracketed proposal in subject. Brackets in the text are indicated in bold and underline.
Bracketed provisions/elements are those most likely to form part of horizontal negotiations on the MFF and may feature in the future MFF Negotiating Box (NB).
The AHWP MFF will examine ‘bracketed’ parts of the proposals, while the relevant working parties will examine the remaining parts of these proposals. The Presidency of the JHA Counsellors on Financial Instruments will therefore not conclude discussions on those provisions at the level of the JHA Counsellors on Financial Instruments.
All Presidency compromises prepared at sectoral level, including partial general approaches, will maintain the brackets as long as horizontal negotiations on the MFF are not finalised as nothing is agreed until everything is agreed. Bracketed provisions may be reviewed, if necessary, as negotiations progress.


ANNEX


2025/0541 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
establishing the Union support for the Schengen area, for European integrated border management and for the common policy on visas for the period from 2028 to 2034
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Articles 77(2) and 79(2), point (c) and (d) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,
After consulting the Committee of the Regions,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure2,
Whereas:
(1) The Union’s objective of constituting an area of freedom, security and justice in accordance with Article 67(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) should be achieved through the provision of Union support for the development of the Union’s common policy on external border control, including for the common visa policy pursuant to Article 77(2), point (a) TFEU.
(2) To ensure the effective and efficient functioning of the Schengen area without internal borders, a strong governance framework, an effective European integrated border management, as implemented by the European Border and Coast Guard, established by Regulation (EU) 2019/1896 of the European Parliament and of the Council3, and the EU visa policy are of paramount importance to ensure the integrity and resilience of the Schengen Area.
(3) Union support should therefore be provided for Member States’ efforts to protect the external borders of the Union, curbing illegal border crossings and unauthorised movements between the Member States, as well as modernising and improving the overall efficiency of visa processing and preventing abuse of the Union’s visa regime. [This Union support is to be provided under the under the horizontal rules of the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security established by Regulation (EU) […].]
(4) Union support should also be provided for the effective implementation, application and development of the Schengen framework at the European and national level, including through strengthening the national Schengen governance encompassing the effective coordination structures and strategic processes which are critical for the well -functioning of the Schengen area.
(5) This Regulation lays down the objectives of the Union support for a well-functioning Schengen area without control at the internal borders, including for European integrated border management, including support for the functioning of the Schengen area, and for European visa policy (‘the Union support’). Member States should ensure that their National and Regional Partnership Plans address each of the objectives this Regulation sets out.
(6) In accordance with Lithuania’s Act of Accession to the EU, the Regulation also addresses the need to support Lithuania for the management of the transit of persons between the region of Kaliningrad and other parts of the Russian Federation.
(7) [The amounts to be allocated per Member State should be set out by the Commission in accordance with the allocation methodology laid down in Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security through a single implementing decision. That decision should as a rule also cover the amounts under the Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, the Regulation (EU) […] establishing the Union support for asylum, migration and integration and the Regulation (EU) […] establishing the Union support for internal security.]
(8) The Union support should build on the results and investments from the previous programming periods: (i) the External Borders Fund for the period 2007-2013 established by Decision No 574/2007/EC of the European Parliament and of the Council4; (ii) the instrument for external borders and visa as part of the Internal Security Fund for the period 2014-2020 established by Regulation (EU) No 515/2014 of the European Parliament and of the Council5; and (iii) the instrument for financial support for border management and visa policy as part of the Integrated Border Management Fund for the period 2021-2027, established by Regulation (EU) 2021/1148 of the European Parliament and of the Council6.
(9) In the face of a changing global landscape and growing instability, the Union and its Member States need to combine their resources to protect the Union’s external borders effectively, including to address irregular migration, smuggling of migrants, trafficking in human beings, and top respond to State actors artificially creating and facilitating irregular migration, instrumentalising migratory flows as a tool for political purposes, and using hybrid warfare tactics, such as the weaponisation of migration7, to destabilise the European Union and its Member States. In the interest of solidarity in the Schengen area as a whole and in the spirit of shared responsibility for the protection of the Union’s external borders, the Member State’s National and Regional Partnership Plan should adequately address the challenges identified, notably in the context of the European Integrated Border Management Strategy, the European Visa Policy Strategy and in the new Schengen IT architecture relying on the large-scale information technology (IT) systems deployed for external borders and security management as well as on the interoperability of those systems. Furthermore, in support of the border control mission, the deployment of technology and digital solutions should be considered.
(10) The Union support should contribute to ensuring consistency, coherence, synergies and complementarities between the Union’s internal and external policies. An increased coherence is needed between migration, asylum, return and external policies and it is important to ensure that the Union’s external assistance and Union support under this Regulation contribute to a coordinated, holistic and structured approach to migration, maximising synergies and increasing leverage. Union support under this Regulation may also include support to the relevant resources of the EU delegations in duly justified cases, and be coordinated between the Member States and the Commission in programming and implementation stages.
(11) Europe must protect its security interest against suppliers which could represent a persistent security risk due to the potential interference from third countries as well as their cybersecurity practices. It is therefore necessary to reduce the risk of persisting dependency on high-risk suppliers in the internal market, as they could have potentially serious negative impacts on security for users, companies and authorities across the EU and the EU’s critical infrastructure in terms of the integrity of data and services as well as the availability of service. This exclusion should be based on a proportionate risk assessment and associated mitigation measures as defined in the Union policies and laws.
(12) As challenges in border management and visa policy are constantly evolving, there is a need to adapt the allocation of Union support to changes in priorities for external border management and visa policy, including changes that result from increased pressure at the border, and a need to steer funding towards the priorities with the highest Union added value. To respond to pressing needs and changes in policy and Union priorities, and to steer funding towards actions with a high level of Union added value, part of the Union support should be implemented in direct, shared and indirect management via the EU Facility established pursuant to Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security. The EU Facility offers flexibility in the management of the Union support, and, for shared management, it should be implemented through the Member States’ National and Regional Partnership Plans.
(13) The Commission and the Member States should ensure that the knowledge and experience of Union bodies, offices and agencies are taken into account when implementing measures or addressing challenges in relation to migration management, border control and management and internal security. Where appropriate, the Commission should also be able to involve the relevant Union bodies, offices and agencies in activities aiming to ensure that the measures supported by the Union support comply with the relevant Union acquis and agreed Union priorities.
(14) The Union support should support measures linked to external border control in the territory of the countries applying the Schengen acquis as part of the implementation of the European integrated border management, which strengthens the overall functioning of the Schengen area. In order to specify the nature and modes of participation in the Union support of countries associated with the implementation, application and development of the Schengen acquis, further arrangements should be concluded between the Union and those countries under the relevant provisions of the respective association agreements between those countries and the Union.
(15) The Union support should continue contributing to the implementation, development and governance of the Schengen area to promote an area without control at internal borders. It should continue supporting measures linked to external border control in the territory of the countries applying the Schengen acquis as part of the implementation of the European integrated border management, which strengthens the overall functioning of the Schengen area.
(16) The Union support should contribute to modernising and improving the efficiency of visa processing in terms of detecting and assessing security and irregular migration risks, ensuring effective implementation of the Visa Code. In particular, the Union support should contribute to the digitalisation of visa processing with the objective of providing fast, secure and client-friendly visa procedures for the benefit of both visa applicants and consulates. The Union support should also serve to improve service to visa applicants, including through a better coverage of consular services across the world.
(17) The Member States may build on the principle of partnership in the implementation of the Union support to ensure continuity in the governance approach.
(18) Pursuant to Article 86 of Regulation (EU) 2018/1240 of the European Parliament and of the Council8, the operating costs of the European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) should be covered by the revenues generated by the travel authorisation fees. [This Regulation should lay down rules in order to make available to Member States their respective share of ETIAS fees to cover their relevant operating costs, including modalities in cases when their total operating costs in a given year exceed the available ETIAS revenue.]
(19) Given that Member States subject to migratory pressure should be able to rely on Union support, this Regulation should set out the rules in order to make available to benefitting Member States the respective share of the financial contributions included in the Annual Solidarity Pool established by Regulation (EU) 2024/13519.
(20) All actions supported in accordance with the Union support under this Regulation should be implemented in compliance with the rights and principles enshrined in the Union acquis and the Charter of Fundamental Rights of the European Union and should be in line with the international obligations of the Union and the Member States arising from the international instruments to which they are party.
(21) In accordance with Protocol No 5 to the 2003 Act of Accession on the transit of persons by land between the region of Kaliningrad and other parts of the Russian Federation10, the Union shall assist Lithuania in managing the transit of persons between the region of Kaliningrad and the other parts of the Russian Federation and shall, notably, bear any additional costs incurred by implementing the specific provisions of the acquis providing for such transit. Therefore, this Regulation should lay down the rules for the financial support for Special Transit Scheme set out by Council Regulation (EC) No 693/200311.
(22) As regards Iceland and Norway, this Regulation constitutes a development of the provisions of the Schengen acquis within the meaning of the Agreement concluded by the Council of the European Union and the Republic of Iceland and the Kingdom of Norway concerning the latters’ association with the implementation, application and development of the Schengen acquis12 which fall within the area referred to in Article 1, points A and B of Council Decision 1999/437/EC13.
(23) As regards Switzerland, this Regulation constitutes a development of provisions of the Schengen acquis within the meaning of the Agreement between the European Union, the European Community and the Swiss Confederation on the Swiss Confederation’s association with the implementation, application and development of the Schengen acquis14 which fall within the area referred to in Article 1, Points A and B of Decision 1999/437/EC read in conjunction with Article 3 of Council Decision 2008/146/EC15.
(24) As regards Liechtenstein, this Regulation constitutes a development of the provisions of the Schengen acquis within the meaning of the Protocol between the European Union, the European Community, the Swiss Confederation and the Principality of Liechtenstein on the accession of the Principality of Liechtenstein to the Agreement between the European Union, the European Community and the Swiss Confederation on the Swiss Confederation’s association with the implementation, application and development of the Schengen acquis16 which fall within the areas referred to in Article 1, Points A and B of Decision 1999/437/EC read in conjunction with Article 3 of Council Decision 2011/350/EU17.
(25) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to the TEU and the TFEU, Denmark is not taking part in the adoption of this Regulation and is not bound by it or subject to its application. Given that this Regulation builds upon the Schengen acquis, Denmark should, in accordance with Article 4 of that Protocol, decide within a period of six months after the Council has decided on this Regulation whether it will implement this Regulation in its national law.
(26) This Regulation constitutes a development of the provisions of the Schengen acquis in which Ireland does not take part, in accordance with Council Decision 2002/192/EC18. Ireland is therefore not taking part in the adoption of this Regulation and is not bound by it or subject to its application,
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Article 1
Subject matter
This Regulation lays down the objectives and financing of the Union support for European integrated border management and for European visa policy [for the period from 1 January 2028 to 31 December 2034]. The Union support shall contribute to the functioning of the Schengen area, to the efficient management of external borders and to the efficiency of the visa policy, including by providing support for the implementation, strengthening and development of the relevant elements of the Pact on Migration and Asylum, and to a high level of internal security within the Union, preserving the absence of any controls on persons when crossing internal borders.
[This Union support shall be provided under the horizontal rules of the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security established by Regulation (EU) […].]
Article 2
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions apply:
(1) ‘border crossing point’ means border crossing point as defined in Article 2, point (8) of Regulation (EU) 2016/39919;
(2) ‘European integrated border management’ means European integrated border management as referred to in Article 3 of Regulation (EU) 2019/189620;
(3) ‘external borders’ means external borders as defined in Article 2, point 2 of Regulation (EU) 2016/39921 and internal borders at which controls have not yet been lifted;
(4) ‘external border section’ means external border section as defined in Article 2, point (11) of Regulation (EU) 2019/189622;
(5) ‘internal borders at which controls have not yet been lifted’ means:
(a) the common border between a Member State fully implementing the Schengen acquis and a Member State bound to apply the Schengen acquis in full, in conformity with its Act of Accession, but for which the relevant Council Decision authorising it to fully apply that acquis has not yet entered into force;
(b) the common border between two Member States bound to apply the Schengen acquis in full, in conformity with their respective Acts of Accession, but for which the relevant Council Decision authorising them to fully apply that acquis has not yet entered into force.
(6) ‘benefitting Member State’ means a benefitting Member State as defined in Article 2, point (19) of Regulation (EU) 2024/1351;
(7) ‘contributing Member State’ means a contributing Member State as defined in Article 2, point (20) of Regulation (EU) 2024/1351;
(8) ‘financial contributions’ means financial contributions in accordance with Article 56(2), point (b) of Regulation (EU) 2024/1351.
Article 3
Objectives for the Union support for the Schengen area, for European integrated border management at the external borders and for the common policy on visas
1. To ensure strong and effective European integrated border management at the external borders, a well-functioning Schengen area and an efficient visa policy, the Union support shall contribute to each of the following objectives:
(a) supporting the effective implementation, application and development of the Schengen framework and strengthening the governance, integrity and security of the Schengen area without internal borders;
(b) supporting effective European integrated border management at the external borders, implemented by the European Border and Coast Guard as a shared responsibility of the European Border and Coast Guard Agency and the national authorities responsible for border management, including through innovative methods and new technologies, to facilitate legitimate border crossings, to prevent and detect illegal immigration, cross-border crime, and instrumentalisation and weaponisation of irregular migration, to contribute to effective return;
(c) supporting the common visa policy to ensure a harmonised approach with regard to the timely issuance of visas and to facilitate legitimate travel, while preventing migratory and security risks and contributing to the security and a well-functioning of the Schengen area.
The Union support shall be implemented in a manner fully consistent with the objectives set out in Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security.
2. The Union support shall be implemented in accordance with the relevant Union acquis and the international obligations of the Union and the Member States arising from the international instruments to which they are party.
3. The Member States shall ensure that the priorities of their National and Regional Partnership Plans include actions to achieve each of the objectives of the Union support under this Regulation, and, that the allocation of resources between objectives is proportionate to the identified challenges and needs.
Article 4
Financing
1. [The indicative financial envelope for the implementation of the objectives set out in Article 3 for the period from 2028 to 2034 is set at EUR 15 396 750 000 in current prices. It shall be implemented in compliance with the horizontal rules for the National and Regional Partnership Plans laid down in Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security.]
2. The Commission shall adopt an implementing act to establish the amount per Member State by applying the allocation methodology set out in Section B, Annex I of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security.
3. In addition, the budgetary appropriations for the objectives set out in Article 3 of this Regulation, implemented through the EU Facility under Title IV of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, shall be established in the framework of the annual budgetary procedure provided for in Article 314 TFEU.
4. For  measures that relate to the objectives set out in Article 3 of this Regulation, where the Commission concludes that those measures comply with the requirements laid down in this Regulation and Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, and where the Commission proposes a Council implementing decision approving the National and Regional Partnership Plan of the concerned Member State in accordance with the procedure set out in Article 23 of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, it shall make a proposal for a Council implementing decision on the approval of those measures.
5. When making a proposal for a Council implementing decision on the measures that relate to the objectives set out in Article 3 of this Regulation, the Commission proposal shall lay down the elements referred to in Article 23(4) of the Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, with regard to the objectives set out in Article 3.
6. The Council shall adopt the implementing decision referred to in paragraph 4, as a rule, within four weeks of the adoption of the Commission proposal and together with the implementing decisions referred to in Article 23, paragraph (1) [Commission proposal and Council implementing decision] of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security.
7. Article 24 of the Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security on the amendment of Plans shall apply, provided that the Commission proposal and the Council Implementing Decision approving amendments of the elements listed in Article 23(4) only cover the objectives referred to in Article 3 of this Regulation.
Article 5
Schengen Associated Countries
In accordance with the relevant provisions of their respective association agreements, arrangements shall be made in order to specify the nature and modes of the participation in the Union support of countries associated with the implementation, application and development of the Schengen acquis. As soon as possible after the country concerned has notified its decision to accept the content of the Union support and to implement it in its internal legal order, in accordance with the relevant association agreement, the Commission shall submit a recommendation to the Council for the opening of negotiations on those arrangements under Article 218(3) TFEU. On receipt of the recommendation, the Council shall act without delay in deciding to authorise the opening of those negotiations. The financial contributions from those countries shall be added to the overall resources available from the financial envelope referred to in Article 4.
Article 6
Support for the Special Transit Scheme
1. An amount of up to [EUR 450 000 000] shall be allocated to Lithuania’s National and Regional Partnership Plan pursuant to Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security to provide support for foregone income from processing short-stay visas and additional costs in implementing the Facilitated Transit Document (FTD) and the Facilitated Rail Transit Document (FRTD) scheme in accordance with Council Regulation (EC) No 693/2003 and Regulation (EC) No 694/2003 amended by Regulation (EU) 2023/2667 of the European Parliament and of the Council.
2. For the purpose of paragraph 1, the support from the Union for the foregone income shall be based on the issuance of FTDs and FRTDs. The ceiling for the support shall be set at [EUR 100 000 000].
3. For the purpose of paragraph 1, the support from the Union shall cover the additional estimated costs resulting directly from the specific requirements of implementing the operation of the Special Transit Scheme and which are not generated as a result of the issuing of visas under Regulation (EC) 810/2009 of the European Parliament and of the Council (23).
The maximum contribution of the Union budget shall be 100% of the total estimated costs. The ceiling for this support shall be set at [EUR 350 000 000].
The additional estimated costs shall cover in particular:
(a) investment in infrastructures, means of transport, ICT systems and equipment necessary for the operation of the Special Transit Scheme;
(b) training of staff implementing the Special Transit Scheme;
(c) additional operational costs, including staff costs for the implementation of the Special Transit Scheme.
4. The Commission and Lithuania shall review the application of this Article in the event of unforeseen circumstances which have an impact on the existence or functioning of the Special Transit Scheme.
5. The amounts referred to in paragraphs 2 and 3 shall be allocated to Lithuania’s National and Regional Partnership Plan. Those amounts shall not be used for other measures in the Plan except in duly justified circumstances, as approved by the Commission through the amendment of that Plan pursuant to Article 24 of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security.
Following a reasoned request by Lithuania, the amount referred to in paragraph 3 may be reviewed and, where necessary, adjusted before the adoption of the last work programme pursuant to Article 31 of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security. Any additional amounts will be allocated to Lithuania’s National and Regional Partnership Plan in accordance with Article 31(7) of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security.
Article 7
Resources for operating costs of the European Travel Information and Authorisation System (ETIAS)
1. Each Member State shall set up an effective and reliable system ensuring that the operating costs incurred by that Member State under Article 85(2) and 85(3) of Regulation (EU) 2018/1240 are adequately identified and recorded. By 31 January of each year, and for the first time by 31 January 2029, Member States shall communicate to the Commission the total operating costs incurred for the previous year.
2. [On the basis of the information communicated by the Member States in accordance with paragraph 1, the Commission shall establish the amount of revenues generated by ETIAS fees to be assigned in accordance with Article 86, second sentence of Regulation (EU) 2018/1240 for covering operating costs incurred by Member States. The Commission shall make available to each Member State their respective share of this amount.
3. Where the amount of total operating costs communicated by the Member States under paragraph 1 exceeds the available ETIAS revenue, or, where the amount of expenses incurred to customise and automate border checks in order to implement ETIAS exceeds the limits set out in 85(3) of Regulation (EU) 2018/1240, the Commission shall calculate a pro rata reduction of these amounts.
4. Where the amount of total operating costs in a given year exceeds the available ETIAS revenue, the Commission shall subsequently make available to the Member States the amount corresponding to the pro rata reduction of their total operating costs from revenues generated by ETIAS fees.]
Article 8
Financial contributions for the Annual Solidarity Pool
The Commission shall calculate and make available to each benefitting Member State the respective share of the financial contributions transferred by the contributing Member States in accordance with Article 64(1) of Regulation EU 2024/1351 for the purpose of implementing the actions set out in Article 56(2)(b) of Regulation (EU) 2024/1351.
Article 9
Transitional provisions
This Regulation shall not affect the continuation or modification of the actions initiated under Regulation (EU) 2021/1148, which shall continue to apply to the actions concerned until their closure.
Article 10
Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the [twentieth] day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.
It shall apply from the date of application of Regulation (EU) […] establishing the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security for the period 2028-2034.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in the Member States in accordance with the Treaties.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President