Siseministeerium +
Pikk 61
15065 Tallinn
Teie 02.03.2026 nr 1-6/3416-1
Meie 13.03.2026 nr 1-10.1/64
Eesti Kirikute Nõukogu arvamus siseministri määruse „Siseministri 23. aprilli 2024. aasta määruse nr 10 „Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine" eelnõu kohta
Eesti Kirikute Nõukogu on Siseministeeriumile tänulik määruse eelnõu arvamuse avaldamiseks saatmise eest. Teeme allpool mõned ettepanekud ja juhime tähelepanu järgmistele küsimustele määruse eelnõus.
1. Eelnõuga lisatakse määrusesse „usuliste ühenduste katusorganisatsiooni“ mõiste. Kuna usulise ühenduse katusorganisatsiooni mõistele määruse mõttes vastab Eesti Vabariigis ainult Eesti Kirikute Nõukogu ja Eestis ei ole teist sellist usulisi ühendusi liitvat katusorganisatsiooni, teeme ettepaneku lisada määruse muutmise määruse punktis 4 uues lõikes 4 pärast sõna „Katusorganisatsiooni“ sulgudesse sõnad „Eesti Kirikute Nõukogu“. Kuna Eesti Kirikute Nõukogu on mitmes valitsuse ja ministeeriumi tasandi õigusaktis ja arengudokumendis sõnaselgelt juba nimetatud, ei oleks selline nimeline mainimine pretsedent. Samuti ei oleks see vastuolus riigieelarve seaduse § 531 lg 11 sätte ja mõttega.
2. Tulenevalt eelnevast leiame, et Eesti Kirikute Nõukogu puhul, kelle osas nähtub eelnõu seletuskirjast ministeeriumi tahe anda riigieelarvelist toetust otsustuskorras, ei ole taotlusvooru puudutavate sätete kohaldamine vajalik Leiame, et see annaks võimaluse riigieelarvelise eraldise otsustamist ja andmise protsessi oluliselt kiirendada ning tagaks Eesti Kirikute Nõukogu töö takistusteta jätkumise iga kalendriaasta alguses taotlusvooru toimumisest sõltumata. Eesti Kirikute Nõukogu teeb, tulenevalt Eesti Kirikute Nõukogu ja Siseministeeriumi vahelisest koostöökokkuleppest ja senisest praktikast, niikuinii igal aastal ministeeriumile palju põhjalikumalt vormistatud taotluse, võrreldes nendega, mida usulised ühendused teevad taotlusvooru raames, ning eraldatava toetussumma jaotus kavandatakse ministeeriumiga peetavate läbirääkimiste käigus. Juhime tähelepanu ka sellele, et määruse jõustudes eelnõus praegu olevas sõnastuses läheks see vastuollu alles detsembris 2025 alla kirjutatud koostöökokkuleppe p-des 2.2.6-2.2.9 sisalduvate regulatsioonide ja loogikaga. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku jätta eelnõu tekstist välja sätted, mis näevad ette Eesti Kirikute Nõukogule toetuse eraldamise läbi taotlusvooru (sh nt eelnõu p-s 5 sisalduv määruse § 3 lg 2 p 3).
3. Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva määruse § 10 lg 2 p 8 sätestab, et abikõlbulikud ei ole eraüldhariduskooli tegevustoetused, kui Haridus- ja Teadusministeerium annab koolile riigieelarvelist toetust.
Haridus ja Teadusministeerium ei ole lisanud omalt poolt eraüldhariduskoolidele antavate tegevustoetuste sisse erakoolide jaoks nn kriisikomponenti ja see on jäetud koolipidaja ehk omaniku õlgadele. Teiste üldhariduskoolide puhul võtab kriisikindluse saavutamise enda õlgadele kohalik omavalitsus. Kristlike eraüldhariduskoolide puhul peab selle kriisikindluse nende samade omavalitsuste registris olevate laste puhul võtma enda kanda, ilma täiendavate vahenditeta, kogudus või kirik, kes kooli peab. See seab ebavõrdsesse olukorda mitte ainult koolid, vaid ka sama omavalitsuse registris olevad lapsed, kelle turvalisus tagatakse erinevate võimaluste pinnalt: ühtede laste turvalisuse eest hoolitseb kohalik omavalitsus riigieelarve kaudu laekuva maksutulu arvelt, erakoolide puhul aga peaksid lapsevanemad kriisikindluse õppemaksu komponendina ise tasuma. Keeruline on see aga juba seetõttu, et õppemaksule ei saa lisada kriisikomponenti, sest riik on pannud õppemaksu tõstmisele omapoolse piirangu. See tähendab, et erakoolides peab kooli pidaja võtma kriisikindluse eest vastutuse oma õlgadele omavahenditest, mis on ebaõiglane, sest ka erakoolide lapsevanemad maksavad riigile makse, millest osa tuleb tagasi omavalitsusele. Omavalitsus kasutab seda oma koolide jaoks, kuid mitte erakoolide toetuseks.
Tulenevalt eelnevast teeb Eesti Kirikute Nõukogu ettepaneku määruse muutmise käigus tunnistada kehtetuks määruse §10 lg 2 punkt 8. See võimaldaks ka eraüldhariduskoolidel esitada taotluseid nt kriisikindluse tagamiseks koolis.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Vilver Oras
Täitevsekretär
Eesti Kirikute Nõukogu