| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 5 |
| Registreeritud | 08.03.2026 |
| Sünkroonitud | 17.03.2026 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-1 Kultuuriministri määrused |
| Toimik | 1-1/2026 Kultuuriministri määrused |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Siiri Pelisaar |
| Originaal | Ava uues aknas |
Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm”
Lisa 1
(kultuuriministri __.03.2024 määruse nr __ sõnastuses)
BAASMOODUL
Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab vabatahtlike uussisserändajate
esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks
toimetulekuks Eestis.
Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe,
e-õppe või nende kombinatsioonina.
Baasmoodul koosneb kolmest teemaplokist:
1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet;
2. Riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu;
3. Igapäevaelu ja toimetulek.
KÄSITLETAVAD TEEMAD
I. EESTI KULTUUR, ÜHISKONDLIKUD VÄÄRTUSED JA RIIGIIDENTITEET
põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad
Eesti ajaloo etapid ja
rahvuslik mälu
Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke
hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja
Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne)
Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid
Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja
taasiseseisvumine
Eesti
rahvusidentiteet
Eestluse tähendus ja kestvus
Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine
Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome
Eesti keel ja selle
roll ühiskonnas
Keelepoliitika ja riigikeele tähendus
Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine
Eesti keele roll identiteedi kandjana
Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid
Eestlaste suhtlus- ja
käitumismustrid
Kultuurišokk ja selle leevendamine
Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus
Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas
Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine
Kaasamine ja osalusvõimalused
Põhiõigused ja
ühiskondlikud
väärtused
Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste
õigused
Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine
Kultuuriline ühisväli
ja sümbolid
Riigipühad ja riiklik sümboolika
Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu)
Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa
Vaba aeg ja
kultuuriosalus
Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid
(muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport)
Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles
Osalemine kogukondlikes tegevustes
II. RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID, E-TEENUSED JA TÖÖELU
põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad
Eesti riigikord ja
institutsioonid
Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused
Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim
Kohalikud omavalitsused ja nende roll
Õiguslik staatus ja
elamisload
ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused
Elukoha registreerimine rahvastikuregistris
Eestis õigusliku viibimise alused
Kodakondsuse omandamise võimalused
Digiriik ja e-teenused
ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID
eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet
e-tervis, e-MTA, e-kool, e-valimised
Rahvastikuregistri teenused, tervise e-teenused, digiretsept
Tööelu ja tööõigus
Tööleping, töötingimused, tööohutus
Töövaidlused ja Tööinspektsioon
Töö- ja pereelu tasakaal
Töökultuur
Eesti Töötukassa
teenused ja
ettevõtlusvõimalused
Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus
Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine
Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine
Haridus ja
kvalifikatsioonide
tunnustamine
Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud
kohustused
ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused
Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks
III. IGAPÄEVAELUOLU JA TOIMETULEK
põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad
Hädaolukorrad ja
siseturvalisus
Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine
Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, riiklik
ohuteavitus
Ohvriabi ja selle kättesaadavus
Tervishoid ja
sotsiaalne kaitse
Perearstid, eriarstid, haigekassa roll
Digiretsept, e-tervis, e-patsient
Füüsilise ja vaimse tervise teenused
Teenused erivajadustega inimestele
Pangandus ja
finantskirjaoskus
Pangakonto avamine ja kasutamine
E-maksed ja igapäevased rahatehingud
Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus
Elukoht ja kodu
korraldus
Eluaseme üürimine ja ostmine
Rendilepingud ja kommunaalkulud
Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid
Telekommunikatsioon ja internetiteenused
Transport ja liiklus
Juhiload ja liiklusõigus
Ühistranspordi süsteem
Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid
Kodused teenused ja
kolimine
Lastehoid, koduabilised, koduhooldus
Postiteenus ja pakiteenused
Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad
Orienteerumine ja
igapäevased tegevused
Linnaosade tundmine ja liikumine linnas
Toidukultuur ja söömisharjumused
Kliima ja loodus Eestis
Siseturism ja huviväärsused
Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused
Teabeallikad ja
õigusalane nõustamine
Riigi Teataja, Ametlikud Teadaanded, Eesti.ee, Eesti
Rahvusringhääling ja teised usaldusväärsed allikad
Kohalike omavalitsuste infokanalid
Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia
Riigi õigusabi ning õigusteabe portaalid ja nõustamisteenused (sh
Jurist Aitab ja Juristide Liit)
BAASMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:
Baasmooduli läbinud isik:
1) omab arusaama Eesti ajaloost ning rahvusliku identiteedi kujunemisest;
2) mõistab, et kultuuriline identiteet võib olla mitmekesine, ning oskab reflekteerida oma
kogemust Eesti kultuurikeskkonna kontekstis;
3) mõistab eesti keele rolli Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas ning on teadlik eesti keele
õppe võimalustest;
4) mõistab Eesti ühiskonna väärtusruumi, sealhulgas inimõiguste, võrdsuse ja
mittediskrimineerimise põhimõtteid;
5) on teadlik usuvabadusest Eestis ning tunneb peamisi Eestis esindatud religioone ja
usulise mitmekesisuse tähendust ühiskonnas;
6) on teadlik võimalustest osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus ja vabatahtlikes ning
kogukondlikes tegevustes;
7) tunneb Eesti loodus- ja kliimatingimuste eripärasid ning mõistab nende rolli
igapäevaelus ja kohanemisel;
8) teab Eesti õigusruumi, tunneb riigi institutsioonide toimimist ning oskab vajadusel
leida ametlikku teavet oma õiguste, kohustuste ning avalike teenuste kohta;
9) tunneb Eesti digiriigi põhielemente ning oskab kasutada olulisemaid e-teenuseid;
10) teab tööõiguse põhialuseid ning oskab kasutada Töötukassa töö- ja koolitusteenuseid;
tunneb Eesti töökultuuri;
11) teab haridus- ja kvalifikatsiooniõiguseid ning oskab suunata oma varasemad õpingud
ja kogemused tunnustamisele (sh ENIC/NARIC ja VÕTA);
12) teab ettevõtlusvõimalusi ning oskab hinnata enda valmisolekut ettevõtluseks Eestis;
13) tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja turvavõrgustiku toimimist;
14) oskab praktiliselt korraldada oma elu igapäevastes olukordades (pangandus, transport,
kodu, laste haridus, huvitegevus ja huviharidus, info otsimine);
15) oskab eristada ja kasutada usaldusväärseid infokanaleid ning tunneb olulisemaid
meediaportaale;
16) tunneb olulisemaid tugistruktuure ja portaale, mis toetavad lõimumist (sh
Integratsiooni Sihtasutus, Settle in Estonia, Work in Estonia jm).
Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm”
lisa 8
DIGIMOODUL
Digimoodul toetab uussisserändaja digipädevuse järkjärgulist arengut eesmärgiga suurendada
iseseisvat ja turvalist toimetulekut Eesti digiriigis. Digimooduli sisu on kohandatud
uussisserändaja digipädevusele ning käsitletavate teemade ulatus ja keerukus sõltuvad tema
esialgsest digipädevuse tasemest. Sõltumata digimooduli tasemest ja käsitletavatest teemadest
on digimooduli läbivaks osaks digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtted, sealhulgas
isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas.
Eeldatav maht ja vorm: digimooduli maht ja õppevorm sõltuvad uussisserändaja esialgsest
digipädevuse tasemest. Uussisserändajale pakutakse tema tasemele vastav digimoodul. Alg- ja
kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud kontaktõppena. Edasijõudnute taseme
digimoodul viiakse läbi e-õppe vormis. Digimoodul on korraldatud kolmel erineval tasemel,
mille maht on järgmine:
– algtaset mahuga 19 akadeemilist tundi,
– kesktaset mahuga 14 akadeemilist tundi,
– edasijõudnute taset mahuga 6 akadeemilist tundi.
Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mis vastab tema esialgsele digipädevuse
tasemele.
I. ALGTASEME DIGIMOODUL
Digikeskkonnaga kohanemine ja esmane digipädevus
Põhieesmärk on anda uussisserändajale esmased digipädevused ja enesekindlus digiseadmete
ning Eesti digiteenuste kasutamisel.
KÄSITLETAVAD TEEMAD
põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad
Digiriigi
kontseptsioon ja
digipädevuse alused
Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus
Digioskuste olulisus toimetulekul
Digimooduli eesmärk ja ülesehitus
Digiseadmed ja
interneti kasutamise
alused
Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine
Internet ja veebibrauserid
WiFi ja ühendused
Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid,
tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused)
Turvaline
digiseadmete
kasutamine
Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline
autentimine
Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine
Avalike võrkude kasutamise riskid
Digisuhtlus ja
failihaldus
E-posti konto loomine ja kasutamine
Manused ja rämpspost
Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine
Videopõhine
digisuhtlus ja
koostöö
Videokoosolekute platvormid
Kontode loomine
Koosolekuga liitumine
Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine
Digitaalne identiteet
ja e-identiteet
Isikukoodi tähendus
E-identiteedi roll
Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted
Autentimisvahendid
ja digiallkiri
Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus
ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID
PIN1, PIN2 ja PUK
Praktiline
autentimine ja
seadistamine
ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine
Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine
Riigiportaalid ja
andmed
Riigiportaal eesti.ee
Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia
Rahvastikuregistri teenused
Politsei- ja
tervishoiu
digiteenused
Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused
Hädaabi ja riigiinfotelefon
Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht
Töö ja raha
digikeskkonnas
Töötukassa digiteenused
Tööotsing
Pangakonto avamine
Maksu- ja Tolliameti e-teenused
Sotsiaal- ja perega
seotud
digiteenused
Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused
Perehüvitised
Kooli ja lasteaia digiteenused
Eluaseme ja
liikumise
digiteenused
Eluaseme otsinguga seotud portaalid
Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused
Juhilubadega seotud e-teenused
Digivahendid ja
küberturvalisus
Küberhügieen
Levinumad pettused ja õngitsused
Isikuandmete kaitse
Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad
DIGIMOODULI ALGTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:
Digimooduli algtaseme läbinud isik:
1) oskab kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit igapäevasteks digitoiminguteks ning
mõistab interneti ja veebibrauserite kasutamise põhimõtteid;
2) oskab otsida infot digikeskkonnas ning kasutada tõlke- ja otsinguvahendeid lihtsate
igapäevaste vajaduste lahendamiseks;
3) oskab kasutada e-posti digisuhtluseks, sh saata ja vastu võtta kirju, käsitleda manuseid ning
eristada ametlikku ja mitteametlikku digisuhtlust;
4) oskab kasutada videokohtumiste ja -tundide platvorme (nt liituda videokoosolekuga,
kasutada kaamerat ja mikrofoni ning osaleda vestluses);
5) oskab luua, salvestada ja hallata faile ning kaustu oma seadmes;
6) mõistab isikukoodi ja digitaalse identiteedi rolli Eesti digiriigis;
7) oskab kasutada e-identiteeti ning autentida ja digiallkirjastada lihtsamaid toiminguid ID-
kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil;
8) oskab kasutada algtasemel Eesti peamisi e-teenuseid, sh riigiportaali, rahvastikuregistri,
Politsei- ja Piirivalveameti ning terviseportaali teenuseid;
9) oskab teha esmaseid digitoiminguid töö, raha ja igapäevaelu korraldamisel, sh kasutada
Töötukassa digiteenuseid ning pangandusega seotud e-teenuseid;
10) oskab kasutada digiteenuseid, mis on seotud pere, hariduse, eluaseme ja liikumisega;
11) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid, sh oskab kaitsta oma paroole ja
seadmeid, kasutada mitmeastmelist autentimist, eristada levinumaid digipettusi ning
tegutseda kahtlaste olukordade korral;
12) teab, kust leida usaldusväärset abi ja teavet digiprobleemide ning küberturvalisuse
küsimustes.
II. KESKTASEME DIGIMOODUL
Igapäevaste e-teenuste iseseisev kasutamine
Põhieesmärk on arendada uussisserändaja oskust kasutada iseseisvalt Eesti digiteenuseid
igapäevaste eluliste olukordade lahendamisel ning suurendada kindlustunnet digikeskkonnas
toimetulekul.
KÄSITLETAVAD TEEMAD
põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad
Digiriigi toimimise
loogika
Eesti digiriigi toimimise põhimõtted
Digiteenuste omavaheline seotus
Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus
Digitaalne identiteet
igapäevases
kasutuses
ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine
Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine
Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes
Turvaline e-teenuste
kasutamine
Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel
Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid
Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises
Tervishoiu
digiteenused
Terviseportaal ja selle roll
Perearst, digiretsept, haigusleht
Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine
Töö, õppimise ja
ametliku suhtluse
digiteenused
Töötukassa digiteenused ja tööotsing
Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine
Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus
Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel
Pere ja kohaliku
omavalitsuse
digiteenused
Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused
Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused
Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted
Eluaseme ja
liikumise
digiteenused
Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides
Transpordi ja liikumise digiteenused
Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused
Infootsing ja
ametlik digisuhtlus
Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine
Ametliku ja mitteametliku info eristamine
Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega
Küberturvalisus
igapäevaelus
Küberhügieen
Eluliste olukordadega seotud pettused
Isikuandmete teadlik jagamine
Käitumine kahtluste ja probleemide korral
DIGIMOODULI KESKTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED
Digimooduli kesktaseme läbinud isik:
1) mõistab Eesti digiriigi toimimise loogikat ning oskab orienteeruda riigi digiteenuste
süsteemis;
2) oskab kasutada teadlikult digitaalset identiteeti ning eristada autentimist ja
digiallkirjastamist igapäevastes olukordades;
3) oskab kasutada iseseisvalt peamisi Eesti e-teenuseid, sealhulgas tervishoiu-, töö-, pere-,
eluaseme- ja liikumisega seotud teenuseid igapäevaelu korraldamisel;
4) oskab suhelda digitaalselt riigiasutuste ja teenusepakkujatega ning mõistab ametlike teadete
ja tähtaegade tähendust;
5) oskab kasutada tervishoiu, sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse digiteenuseid eluliste
olukordade lahendamiseks;
6) oskab leida, hinnata ja kasutada usaldusväärset teavet digikeskkonnas;
7) oskab lahendada tavapäraseid probleeme e-teenuste kasutamisel ning teab, kust vajaduse
korral abi otsida;
8) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid ning oskab vältida levinumaid pettusi
igapäevaelus.
III. EDASIJÕUDNUTE DIGIMOODUL
Digielu teadlik juhtimine ja edasijõudnud digipädevus
Põhieesmärk on anda digipädevale uussisserändajale ülevaade Eestist kui digiriigist ja
süvendada tema oskust kasutada Eesti digikeskkonda teadlikult, turvaliselt ja tõhusalt,
lahendada keerukamaid elulisi olukordi digiteenuste abil ning juhtida oma digikäitumist
vastutustundlikult.
KÄSITLETAVAD TEEMAD
põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad
Eesti digiriik
süvatasandil
Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted
Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika
Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel
Digitaalne identiteet
ja õiguslik vastutus
ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades
Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus
Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused
Riigi põhiandmed ja
ametlik digisuhtlus
Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja
Settle in Estonia)
Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele
Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus
Tervise ja tööga
seotud digiteenused
Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades
Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused
Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused
Raha ja maksud
digikeskkonnas
Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine
Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus
Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel
Pere-, eluaseme- ja
liikumise
digiteenused
Pere ja lastega seotud digiteenused
Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused
Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused
Digitaalsed
tööriistad ja
digikäitumine
Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine
Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus
Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine
Küberturvalisus ja
riskide ennetamine
Küberhügieen
Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas
Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse
Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral
DIGIMOODULI EDASIJÕUDNUTE TASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED
Digimooduli edasijõudnute taseme läbinud isik:
1) mõistab Eesti digiriigi toimimist süvatasandil ning oskab hinnata andmete ja digiteenuste
omavahelist seotust;
2) oskab kasutada digitaalset identiteeti ja digiallkirja teadlikult ning mõistab nendega seotud
õiguslikku vastutust;
3) oskab iseseisvalt lahendada keerukamaid elulisi olukordi Eesti e-teenuste abil, sh töö,
tervise, pere ja rahaasjade korraldamisel;
4) oskab hallata ja kontrollida oma isikuandmeid riiklikes infosüsteemides ning mõistab nende
mõju teenuste kasutamisele;
5) oskab kasutada Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja teiste asutuste digiteenuseid ametlikuks
asjaajamiseks;
6) oskab kasutada digitaalseid tööriistu, sh tehisintellektil põhinevaid lahendusi,
eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult;
7) juhib teadlikult oma digikäitumist ja digijälge;
8) oskab ennetada küberturvalisuse riske ning tegutseda turvaintsidentide või kahtlaste
olukordade korral;
9) on valmis liikuma digipädevuse arendamisel edasi iseseisva ja pideva õppimise suunas.
1
Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse siseministri1 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“
(edaspidi määrus).
Muudatustega ajakohastatakse kohanemisprogrammi sisu. Uuendatakse ja laiendatakse
baasmoodulit, tugevdades selle kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust ning suurendades mooduli
mahtu. Samuti täiendatakse kohanemisprogrammi uue mooduliga (Digimoodul).
Muudatused ei muuda programmi sihtrühma ega üldisi põhimõtteid, kuid täpsustavad ja
arendavad programmi sisulist ülesehitust. Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse suurenemist.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse
osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840) ning õigus- ja
haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on ajakohastada kohanemisprogrammi sisu ning tagada selle parem vastavus
Eesti ühiskonna arengule ja uussisserändajate vajadustele.
Kehtiva baasmooduli kehtestamisest on möödunud ligi kümme aastat. Selle aja jooksul on
toimunud märkimisväärsed muutused Eesti ühiskonnas, sealhulgas avalike teenuste ulatuslik
digitaliseerimine, tööelu ümberkorraldused ning suurenenud vajadus iseseisva ja teadliku
asjaajamise järele. Samal ajal on muutunud Eestisse saabujate profiil. Sisseränne on
mitmekesistunud ning kasvanud on nii Euroopa Liidu kodanike, kolmandate riikide kodanike
kui ka ajutise kaitse saajate osakaal. See eeldab senisest diferentseeritumat ja sisuliselt
põhjalikumat lähenemist kohanemise toetamisel.
Eelnõu üheks keskseks eesmärgiks on tugevdada baasmooduli kultuurilist ja väärtuspõhist
käsitlust. Ühiskonna sidususe seisukohalt on oluline, et uussisserändajad mõistaksid Eesti
ajaloolist kogemust, identiteedi kujunemist, põhiseaduslikke väärtusi ning ühiskondlikke
toimimispõhimõtteid. Sügavam kultuuriline selgitus toetab teadlikku lõimumist ning aitab
vähendada väärtusruumist tulenevaid arusaamatusi.
Teiseks eesmärgiks on suurendada baasmooduli mahtu ja struktureerida see loogilisteks
plokkideks, et võimaldada teemade põhjalikumat käsitlust ning õppijate aktiivset kaasamist.
Pikem ja süsteemsem õpe toetab teadmiste mõtestamist ning enesekindlat toimetulekut Eesti
ühiskonnas.
1 Kuni 30. aprillini 2021 oli kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi vastutusalas. Vabariigi Valitsuse 16.
aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi ning lõimumis-,
sh kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine anti Kultuuriministeeriumi vastutada. Seega,
uussisserändajate kohanemispoliitika valdkonna eest vastutav minister on kultuuriminister.
2
Kolmandaks eesmärgiks on täiendada kohanemisprogrammi digimooduliga. Eesti kui digiriigi
kontekstis on digipädevus uussisserändaja iseseisva toimetuleku eelduseks. Digimooduli
eesmärk on arendada oskust kasutada avalikke e-teenuseid, suurendada teadlikkust
küberturvalisusest ning ennetada digilõhe süvenemist. See aitab tugevdada sidet riigi ja
uussisserändaja vahel ning parandab teenuste kättesaadavust.
Eelnõu toetab lõimumispoliitika eesmärke ning on kooskõlas sidusa ja turvalise ühiskonna
kujundamise põhimõtetega. Muudatuste tulemusel muutub kohanemisprogramm sisuliselt
ajakohasemaks, terviklikumaks ja tulemuslikumaks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest punktist.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse
kohanemisprogrammi uue moodulina digimoodul (lisa 8).
Kehtiva regulatsiooni kohaselt koosneb kohanemisprogramm seitsmest moodulist.
Digipädevuste arendamine ei ole seni olnud eraldiseisva moodulina sätestatud, vaid vastavad
teemad on käsitletud piiratud mahus teiste moodulite raames. Arvestades Eesti kui digiriigi
eripära ning avalike teenuste ulatuslikku digitaliseerimist, ei ole senine lähenemine enam
piisav.
Muudatusega luuakse digimoodul kui iseseisev õppekomponent, mille eesmärk on arendada
uussisserändajate digipädevusi, toetada avalike e-teenuste kasutamise oskust ning suurendada
teadlikkust küberturvalisusest. Sellega täiendatakse kohanemisprogrammi struktuuri ning
tagatakse digiteemade süsteemne ja sihipärane käsitlus.
Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 6 lõigetes 2 ja 4 tekstiosa „1–7“ tekstiosaga „1–8“.
Muudatus on tehnilist laadi ning tuleneb digimooduli lisamisest moodulite loetellu. Sisulist
regulatsiooni ei muudeta.
Eelnõu punktiga 3 asendatakse §-s 8 tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2–6 ja 8“.
Tegemist on tehnilise muudatusega, mis viib sätte kooskõlla täiendatud moodulite arvuga.
Eelnõu punktiga 4 kehtestatakse määruse lisa 1 “Baasmoodul” uues sõnastuses.
Lisa 1 sätestab baasmooduli sisu ja mahu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga laiendatakse
baasmooduli teemaderingi ning suurendatakse selle mahtu seniselt 8 astronoomiliselt tunnilt 16
akadeemilisele tunnile (mis vastab 12 astronoomilisele tunnile). Baasmoodul struktureeritakse
kolmeks temaatiliseks plokiks:
1) Eesti ühiskonna väärtused, ajalugu ja identiteet;
2) riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu;
3) igapäevaelu ja praktiline toimetulek.
Muudatusega tugevdatakse eelkõige kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust. Täpsemalt
käsitletakse Eesti ajaloolist kogemust, identiteedi kujunemist, põhiseaduslikke väärtusi, võrdse
3
kohtlemise põhimõtteid ning ühiskondlikke toimimispõhimõtteid. Samuti ajakohastatakse
tööelu ja avalike teenustega seotud teemad.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määrust lisaga 8 „Digimoodul“.
Uus lisa sätestab digimooduli eesmärgi, sisu ja mahu. Digimoodul hõlmab riigi digitaalse
toimimise põhimõtteid, digitaalse identiteedi ja autentimisvahendite kasutamist, avalike e-
teenuste praktilist kasutust, küberhügieeni ning info usaldusväärsuse hindamist.
Muudatusega luuakse selge regulatiivne alus digipädevuste süsteemseks arendamiseks
kohanemisprogrammi raames.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on lähtutud välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest.
Kohanemisprogrammi sisu ja korraldus kuuluvad liikmesriigi pädevusse. Euroopa Liidu õigus
ei reguleeri kohanemisprogrammi ülesehitust ega moodulite sisu. Eelnõu ei too kaasa Euroopa
Liidu õiguse ülevõtmise kohustust ega ole vastuolus kehtivate Euroopa Liidu õigusaktidega.
5. Määruse mõju
Määruse muudatustel on mõju eelkõige uussisserändajatele ning kohanemisprogrammi
korraldajatele.
Muudatustel ei ole negatiivset mõju riigi julgeolekule, keskkonnale ega regionaalarengule.
Muudatused toetavad lõimumispoliitika eesmärke ning sidusa ühiskonna kujundamist.
Mõju uussisserändajatele
Muudatuste tulemusel suureneb baasmooduli maht ja ühtlustatakse arvestus akadeemiliste
tundide põhiseks ning lisandub digimoodul. See pikendab koolitusmahtu, kuid loob paremad
eeldused teadlikuks ja iseseisvaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Tugevdatud kultuuriline ja
väärtuspõhine käsitlus toetab ühiskondlikku sidusust ning aitab ennetada väärtusruumist
tulenevaid arusaamatusi.
Digimooduli lisamine parandab uussisserändajate digipädevusi, suurendab avalike e-teenuste
kasutamise võimekust ning vähendab digilõhe riski. Samuti aitab see suurendada teadlikkust
küberturvalisusest ning vähendada võimalikke küberriske.
Mõju haldus- ja töökoormusele
Mõju puudutab eelkõige Kultuuriministeeriumi kui valdkonna eest vastutavat ministeeriumi
ning kohanemisprogrammi elluviijat Integratsiooni Sihtasutust. Muudatused seisnevad
õppekavade ajakohastamises ning koolitusmahu suurenemises. Tegemist on sisulise
arendusega, mis ei muuda kohanemisprogrammi sihtrühma ega põhimõtteid.
Eelnõuga ei kehtestata uusi infokohustusi ega täiendavaid aruandlus- või
dokumenteerimiskohustusi uussisserändajatele, kohanemisprogrammi elluviijale ega
riigiasutustele.
4
Infokohustusena käsitatakse õigusaktist tulenevat kohustust esitada andmeid või informatsiooni
avaliku sektori asutusele või kolmandale isikule, samuti kohustust andmeid koguda või säilitada
kontrollitaval ja taasesitataval kujul. Käesolev eelnõu selliseid kohustusi ei lisa ega muuda.
Samuti ei kaasne eelnõuga täiendavaid vastavuskulusid õigusaktis sätestatud nõuete täitmiseks.
Muudatused puudutavad kohanemisprogrammi sisulist ülesehitust ja koolitusmahtu ning
viiakse ellu olemasoleva korraldusliku raamistiku sees.
Seega ei suurene haldus- ja töökoormus ei sihtrühma ega riigi jaoks.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab baasmooduli õppekava ajakohastamist ning digimooduli
väljatöötamist ja rakendamist. Sellega kaasneb vajadusel õppematerjalide uuendamine ning
koolitajate ettevalmistuse kohandamine vastavalt muudetud sisule.
Baasmooduli maht suureneb seniselt 8 astronoomiliselt tunnilt 16 akadeemilisele tunnile (mis
vastab 12 astronoomilisele tunnile). Muudatusega ühtlustatakse ühtlasi arvestus akadeemiliste
tundide põhiseks. Koolitusmahu kasv toob kaasa ühe õppija koolitamise ühikukulu
proportsionaalse suurenemise vastavalt õppe mahu kasvule. Digimooduli lisandumine
suurendab täiendavalt kohanemisprogrammi kogumahtu. Täpne maksumus selgub
hankemenetluse käigus.
Muudatused viiakse ellu olemasoleva kohanemisprogrammi korraldusmudeli raames.
Muudatustest ei tulene otseseid tulusid. Kaudne positiivne mõju avaldub uussisserändajate
paremas toimetulekus, avalike teenuste tõhusamas kasutamises ning vähenenud vajaduses
täiendavate tugimeetmete järele hilisemas lõimumisprotsessis.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Määrusega kehtestatavaid täiendusi on eelnevalt kirjalikult jagatud kohanemisprogrammi
partneritega, eelkõige Siseministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Riigi Infosüsteemi
Ametiga on läbi räägitud digimooduli sisu küberturvalisuse ennetuse vaatest. Eeltoodust
tulenevalt ei esitata eelnõu eraldi kooskõlastamiseks samadele asutustele eelnõude infosüsteemi
(EIS) kaudu.
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5
Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr
34
„Kohanemisprogramm“ muutmine
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491
lõike 2 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel.
Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
“8) digimoodul (lisa 8).”;
2) paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „1–7“ tekstiosaga „1–8“;
3) paragrahvis 8 asendatakse tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2–6 ja 8“;
4) määruse lisa 1 “Baasmoodul” kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
5) määrust täiendatakse lisaga 8 „Digimoodul“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Merilin Piipuu
minister kantsler
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 16.03.2026 | 1 | 1-12/315-1 | Väljaminev kiri | kum | Riigi Teataja |