Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm”

Lisa 1

(kultuuriministri __.03.2024 määruse nr __ sõnastuses)

BAASMOODUL

Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab vabatahtlike uussisserändajate

esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks

toimetulekuks Eestis.

Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe,

e-õppe või nende kombinatsioonina.

Baasmoodul koosneb kolmest teemaplokist:

1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet;

2. Riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu;

3. Igapäevaelu ja toimetulek.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

I. EESTI KULTUUR, ÜHISKONDLIKUD VÄÄRTUSED JA RIIGIIDENTITEET

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti ajaloo etapid ja

rahvuslik mälu

Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke

hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja

Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne)

Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid

Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja

taasiseseisvumine

Eesti

rahvusidentiteet

Eestluse tähendus ja kestvus

Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine

Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome

Eesti keel ja selle

roll ühiskonnas

Keelepoliitika ja riigikeele tähendus

Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine

Eesti keele roll identiteedi kandjana

Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid

Eestlaste suhtlus- ja

käitumismustrid

Kultuurišokk ja selle leevendamine

Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus

Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas

Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine

Kaasamine ja osalusvõimalused

Põhiõigused ja

ühiskondlikud

väärtused

Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste

õigused

Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine

Kultuuriline ühisväli

ja sümbolid

Riigipühad ja riiklik sümboolika

Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu)

Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa

Vaba aeg ja

kultuuriosalus

Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid

(muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport)

Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles

Osalemine kogukondlikes tegevustes

II. RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID, E-TEENUSED JA TÖÖELU

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti riigikord ja

institutsioonid

Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused

Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim

Kohalikud omavalitsused ja nende roll

Õiguslik staatus ja

elamisload

ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused

Elukoha registreerimine rahvastikuregistris

Eestis õigusliku viibimise alused

Kodakondsuse omandamise võimalused

Digiriik ja e-teenused

ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID

eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet

e-tervis, e-MTA, e-kool, e-valimised

Rahvastikuregistri teenused, tervise e-teenused, digiretsept

Tööelu ja tööõigus

Tööleping, töötingimused, tööohutus

Töövaidlused ja Tööinspektsioon

Töö- ja pereelu tasakaal

Töökultuur

Eesti Töötukassa

teenused ja

ettevõtlusvõimalused

Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus

Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine

Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine

Haridus ja

kvalifikatsioonide

tunnustamine

Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud

kohustused

ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused

Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks

III. IGAPÄEVAELUOLU JA TOIMETULEK

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Hädaolukorrad ja

siseturvalisus

Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine

Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, riiklik

ohuteavitus

Ohvriabi ja selle kättesaadavus

Tervishoid ja

sotsiaalne kaitse

Perearstid, eriarstid, haigekassa roll

Digiretsept, e-tervis, e-patsient

Füüsilise ja vaimse tervise teenused

Teenused erivajadustega inimestele

Pangandus ja

finantskirjaoskus

Pangakonto avamine ja kasutamine

E-maksed ja igapäevased rahatehingud

Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus

Elukoht ja kodu

korraldus

Eluaseme üürimine ja ostmine

Rendilepingud ja kommunaalkulud

Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid

Telekommunikatsioon ja internetiteenused

Transport ja liiklus

Juhiload ja liiklusõigus

Ühistranspordi süsteem

Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid

Kodused teenused ja

kolimine

Lastehoid, koduabilised, koduhooldus

Postiteenus ja pakiteenused

Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad

Orienteerumine ja

igapäevased tegevused

Linnaosade tundmine ja liikumine linnas

Toidukultuur ja söömisharjumused

Kliima ja loodus Eestis

Siseturism ja huviväärsused

Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused

Teabeallikad ja

õigusalane nõustamine

Riigi Teataja, Ametlikud Teadaanded, Eesti.ee, Eesti

Rahvusringhääling ja teised usaldusväärsed allikad

Kohalike omavalitsuste infokanalid

Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia

Riigi õigusabi ning õigusteabe portaalid ja nõustamisteenused (sh

Jurist Aitab ja Juristide Liit)

BAASMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:

Baasmooduli läbinud isik:

1) omab arusaama Eesti ajaloost ning rahvusliku identiteedi kujunemisest;

2) mõistab, et kultuuriline identiteet võib olla mitmekesine, ning oskab reflekteerida oma

kogemust Eesti kultuurikeskkonna kontekstis;

3) mõistab eesti keele rolli Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas ning on teadlik eesti keele

õppe võimalustest;

4) mõistab Eesti ühiskonna väärtusruumi, sealhulgas inimõiguste, võrdsuse ja

mittediskrimineerimise põhimõtteid;

5) on teadlik usuvabadusest Eestis ning tunneb peamisi Eestis esindatud religioone ja

usulise mitmekesisuse tähendust ühiskonnas;

6) on teadlik võimalustest osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus ja vabatahtlikes ning

kogukondlikes tegevustes;

7) tunneb Eesti loodus- ja kliimatingimuste eripärasid ning mõistab nende rolli

igapäevaelus ja kohanemisel;

8) teab Eesti õigusruumi, tunneb riigi institutsioonide toimimist ning oskab vajadusel

leida ametlikku teavet oma õiguste, kohustuste ning avalike teenuste kohta;

9) tunneb Eesti digiriigi põhielemente ning oskab kasutada olulisemaid e-teenuseid;

10) teab tööõiguse põhialuseid ning oskab kasutada Töötukassa töö- ja koolitusteenuseid;

tunneb Eesti töökultuuri;

11) teab haridus- ja kvalifikatsiooniõiguseid ning oskab suunata oma varasemad õpingud

ja kogemused tunnustamisele (sh ENIC/NARIC ja VÕTA);

12) teab ettevõtlusvõimalusi ning oskab hinnata enda valmisolekut ettevõtluseks Eestis;

13) tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja turvavõrgustiku toimimist;

14) oskab praktiliselt korraldada oma elu igapäevastes olukordades (pangandus, transport,

kodu, laste haridus, huvitegevus ja huviharidus, info otsimine);

15) oskab eristada ja kasutada usaldusväärseid infokanaleid ning tunneb olulisemaid

meediaportaale;

16) tunneb olulisemaid tugistruktuure ja portaale, mis toetavad lõimumist (sh

Integratsiooni Sihtasutus, Settle in Estonia, Work in Estonia jm).

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm”

lisa 8

DIGIMOODUL

Digimoodul toetab uussisserändaja digipädevuse järkjärgulist arengut eesmärgiga suurendada

iseseisvat ja turvalist toimetulekut Eesti digiriigis. Digimooduli sisu on kohandatud

uussisserändaja digipädevusele ning käsitletavate teemade ulatus ja keerukus sõltuvad tema

esialgsest digipädevuse tasemest. Sõltumata digimooduli tasemest ja käsitletavatest teemadest

on digimooduli läbivaks osaks digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtted, sealhulgas

isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas.

Eeldatav maht ja vorm: digimooduli maht ja õppevorm sõltuvad uussisserändaja esialgsest

digipädevuse tasemest. Uussisserändajale pakutakse tema tasemele vastav digimoodul. Alg- ja

kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud kontaktõppena. Edasijõudnute taseme

digimoodul viiakse läbi e-õppe vormis. Digimoodul on korraldatud kolmel erineval tasemel,

mille maht on järgmine:

– algtaset mahuga 19 akadeemilist tundi,

– kesktaset mahuga 14 akadeemilist tundi,

– edasijõudnute taset mahuga 6 akadeemilist tundi.

Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mis vastab tema esialgsele digipädevuse

tasemele.

I. ALGTASEME DIGIMOODUL

Digikeskkonnaga kohanemine ja esmane digipädevus

Põhieesmärk on anda uussisserändajale esmased digipädevused ja enesekindlus digiseadmete

ning Eesti digiteenuste kasutamisel.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Digiriigi

kontseptsioon ja

digipädevuse alused

Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus

Digioskuste olulisus toimetulekul

Digimooduli eesmärk ja ülesehitus

Digiseadmed ja

interneti kasutamise

alused

Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine

Internet ja veebibrauserid

WiFi ja ühendused

Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid,

tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused)

Turvaline

digiseadmete

kasutamine

Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline

autentimine

Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine

Avalike võrkude kasutamise riskid

Digisuhtlus ja

failihaldus

E-posti konto loomine ja kasutamine

Manused ja rämpspost

Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine

Videopõhine

digisuhtlus ja

koostöö

Videokoosolekute platvormid

Kontode loomine

Koosolekuga liitumine

Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine

Digitaalne identiteet

ja e-identiteet

Isikukoodi tähendus

E-identiteedi roll

Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted

Autentimisvahendid

ja digiallkiri

Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus

ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID

PIN1, PIN2 ja PUK

Praktiline

autentimine ja

seadistamine

ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine

Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine

Riigiportaalid ja

andmed

Riigiportaal eesti.ee

Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia

Rahvastikuregistri teenused

Politsei- ja

tervishoiu

digiteenused

Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused

Hädaabi ja riigiinfotelefon

Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht

Töö ja raha

digikeskkonnas

Töötukassa digiteenused

Tööotsing

Pangakonto avamine

Maksu- ja Tolliameti e-teenused

Sotsiaal- ja perega

seotud

digiteenused

Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused

Perehüvitised

Kooli ja lasteaia digiteenused

Eluaseme ja

liikumise

digiteenused

Eluaseme otsinguga seotud portaalid

Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused

Juhilubadega seotud e-teenused

Digivahendid ja

küberturvalisus

Küberhügieen

Levinumad pettused ja õngitsused

Isikuandmete kaitse

Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad

DIGIMOODULI ALGTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED:

Digimooduli algtaseme läbinud isik:

1) oskab kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit igapäevasteks digitoiminguteks ning

mõistab interneti ja veebibrauserite kasutamise põhimõtteid;

2) oskab otsida infot digikeskkonnas ning kasutada tõlke- ja otsinguvahendeid lihtsate

igapäevaste vajaduste lahendamiseks;

3) oskab kasutada e-posti digisuhtluseks, sh saata ja vastu võtta kirju, käsitleda manuseid ning

eristada ametlikku ja mitteametlikku digisuhtlust;

4) oskab kasutada videokohtumiste ja -tundide platvorme (nt liituda videokoosolekuga,

kasutada kaamerat ja mikrofoni ning osaleda vestluses);

5) oskab luua, salvestada ja hallata faile ning kaustu oma seadmes;

6) mõistab isikukoodi ja digitaalse identiteedi rolli Eesti digiriigis;

7) oskab kasutada e-identiteeti ning autentida ja digiallkirjastada lihtsamaid toiminguid ID-

kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil;

8) oskab kasutada algtasemel Eesti peamisi e-teenuseid, sh riigiportaali, rahvastikuregistri,

Politsei- ja Piirivalveameti ning terviseportaali teenuseid;

9) oskab teha esmaseid digitoiminguid töö, raha ja igapäevaelu korraldamisel, sh kasutada

Töötukassa digiteenuseid ning pangandusega seotud e-teenuseid;

10) oskab kasutada digiteenuseid, mis on seotud pere, hariduse, eluaseme ja liikumisega;

11) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid, sh oskab kaitsta oma paroole ja

seadmeid, kasutada mitmeastmelist autentimist, eristada levinumaid digipettusi ning

tegutseda kahtlaste olukordade korral;

12) teab, kust leida usaldusväärset abi ja teavet digiprobleemide ning küberturvalisuse

küsimustes.

II. KESKTASEME DIGIMOODUL

Igapäevaste e-teenuste iseseisev kasutamine

Põhieesmärk on arendada uussisserändaja oskust kasutada iseseisvalt Eesti digiteenuseid

igapäevaste eluliste olukordade lahendamisel ning suurendada kindlustunnet digikeskkonnas

toimetulekul.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Digiriigi toimimise

loogika

Eesti digiriigi toimimise põhimõtted

Digiteenuste omavaheline seotus

Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus

Digitaalne identiteet

igapäevases

kasutuses

ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine

Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine

Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes

Turvaline e-teenuste

kasutamine

Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel

Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid

Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises

Tervishoiu

digiteenused

Terviseportaal ja selle roll

Perearst, digiretsept, haigusleht

Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine

Töö, õppimise ja

ametliku suhtluse

digiteenused

Töötukassa digiteenused ja tööotsing

Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine

Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus

Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel

Pere ja kohaliku

omavalitsuse

digiteenused

Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused

Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused

Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted

Eluaseme ja

liikumise

digiteenused

Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides

Transpordi ja liikumise digiteenused

Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused

Infootsing ja

ametlik digisuhtlus

Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine

Ametliku ja mitteametliku info eristamine

Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega

Küberturvalisus

igapäevaelus

Küberhügieen

Eluliste olukordadega seotud pettused

Isikuandmete teadlik jagamine

Käitumine kahtluste ja probleemide korral

DIGIMOODULI KESKTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED

Digimooduli kesktaseme läbinud isik:

1) mõistab Eesti digiriigi toimimise loogikat ning oskab orienteeruda riigi digiteenuste

süsteemis;

2) oskab kasutada teadlikult digitaalset identiteeti ning eristada autentimist ja

digiallkirjastamist igapäevastes olukordades;

3) oskab kasutada iseseisvalt peamisi Eesti e-teenuseid, sealhulgas tervishoiu-, töö-, pere-,

eluaseme- ja liikumisega seotud teenuseid igapäevaelu korraldamisel;

4) oskab suhelda digitaalselt riigiasutuste ja teenusepakkujatega ning mõistab ametlike teadete

ja tähtaegade tähendust;

5) oskab kasutada tervishoiu, sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse digiteenuseid eluliste

olukordade lahendamiseks;

6) oskab leida, hinnata ja kasutada usaldusväärset teavet digikeskkonnas;

7) oskab lahendada tavapäraseid probleeme e-teenuste kasutamisel ning teab, kust vajaduse

korral abi otsida;

8) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid ning oskab vältida levinumaid pettusi

igapäevaelus.

III. EDASIJÕUDNUTE DIGIMOODUL

Digielu teadlik juhtimine ja edasijõudnud digipädevus

Põhieesmärk on anda digipädevale uussisserändajale ülevaade Eestist kui digiriigist ja

süvendada tema oskust kasutada Eesti digikeskkonda teadlikult, turvaliselt ja tõhusalt,

lahendada keerukamaid elulisi olukordi digiteenuste abil ning juhtida oma digikäitumist

vastutustundlikult.

KÄSITLETAVAD TEEMAD

põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad

Eesti digiriik

süvatasandil

Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted

Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika

Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel

Digitaalne identiteet

ja õiguslik vastutus

ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades

Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus

Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused

Riigi põhiandmed ja

ametlik digisuhtlus

Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja

Settle in Estonia)

Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele

Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus

Tervise ja tööga

seotud digiteenused

Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades

Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused

Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused

Raha ja maksud

digikeskkonnas

Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine

Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus

Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel

Pere-, eluaseme- ja

liikumise

digiteenused

Pere ja lastega seotud digiteenused

Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused

Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused

Digitaalsed

tööriistad ja

digikäitumine

Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine

Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus

Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine

Küberturvalisus ja

riskide ennetamine

Küberhügieen

Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas

Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse

Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral

DIGIMOODULI EDASIJÕUDNUTE TASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED

Digimooduli edasijõudnute taseme läbinud isik:

1) mõistab Eesti digiriigi toimimist süvatasandil ning oskab hinnata andmete ja digiteenuste

omavahelist seotust;

2) oskab kasutada digitaalset identiteeti ja digiallkirja teadlikult ning mõistab nendega seotud

õiguslikku vastutust;

3) oskab iseseisvalt lahendada keerukamaid elulisi olukordi Eesti e-teenuste abil, sh töö,

tervise, pere ja rahaasjade korraldamisel;

4) oskab hallata ja kontrollida oma isikuandmeid riiklikes infosüsteemides ning mõistab nende

mõju teenuste kasutamisele;

5) oskab kasutada Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja teiste asutuste digiteenuseid ametlikuks

asjaajamiseks;

6) oskab kasutada digitaalseid tööriistu, sh tehisintellektil põhinevaid lahendusi,

eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult;

7) juhib teadlikult oma digikäitumist ja digijälge;

8) oskab ennetada küberturvalisuse riske ning tegutseda turvaintsidentide või kahtlaste

olukordade korral;

9) on valmis liikuma digipädevuse arendamisel edasi iseseisva ja pideva õppimise suunas.

1

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse siseministri1 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“

(edaspidi määrus).

Muudatustega ajakohastatakse kohanemisprogrammi sisu. Uuendatakse ja laiendatakse

baasmoodulit, tugevdades selle kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust ning suurendades mooduli

mahtu. Samuti täiendatakse kohanemisprogrammi uue mooduliga (Digimoodul).

Muudatused ei muuda programmi sihtrühma ega üldisi põhimõtteid, kuid täpsustavad ja

arendavad programmi sisulist ülesehitust. Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse suurenemist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840) ning õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on ajakohastada kohanemisprogrammi sisu ning tagada selle parem vastavus

Eesti ühiskonna arengule ja uussisserändajate vajadustele.

Kehtiva baasmooduli kehtestamisest on möödunud ligi kümme aastat. Selle aja jooksul on

toimunud märkimisväärsed muutused Eesti ühiskonnas, sealhulgas avalike teenuste ulatuslik

digitaliseerimine, tööelu ümberkorraldused ning suurenenud vajadus iseseisva ja teadliku

asjaajamise järele. Samal ajal on muutunud Eestisse saabujate profiil. Sisseränne on

mitmekesistunud ning kasvanud on nii Euroopa Liidu kodanike, kolmandate riikide kodanike

kui ka ajutise kaitse saajate osakaal. See eeldab senisest diferentseeritumat ja sisuliselt

põhjalikumat lähenemist kohanemise toetamisel.

Eelnõu üheks keskseks eesmärgiks on tugevdada baasmooduli kultuurilist ja väärtuspõhist

käsitlust. Ühiskonna sidususe seisukohalt on oluline, et uussisserändajad mõistaksid Eesti

ajaloolist kogemust, identiteedi kujunemist, põhiseaduslikke väärtusi ning ühiskondlikke

toimimispõhimõtteid. Sügavam kultuuriline selgitus toetab teadlikku lõimumist ning aitab

vähendada väärtusruumist tulenevaid arusaamatusi.

Teiseks eesmärgiks on suurendada baasmooduli mahtu ja struktureerida see loogilisteks

plokkideks, et võimaldada teemade põhjalikumat käsitlust ning õppijate aktiivset kaasamist.

Pikem ja süsteemsem õpe toetab teadmiste mõtestamist ning enesekindlat toimetulekut Eesti

ühiskonnas.

1 Kuni 30. aprillini 2021 oli kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi vastutusalas. Vabariigi Valitsuse 16.

aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi ning lõimumis-,

sh kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine anti Kultuuriministeeriumi vastutada. Seega,

uussisserändajate kohanemispoliitika valdkonna eest vastutav minister on kultuuriminister.

2

Kolmandaks eesmärgiks on täiendada kohanemisprogrammi digimooduliga. Eesti kui digiriigi

kontekstis on digipädevus uussisserändaja iseseisva toimetuleku eelduseks. Digimooduli

eesmärk on arendada oskust kasutada avalikke e-teenuseid, suurendada teadlikkust

küberturvalisusest ning ennetada digilõhe süvenemist. See aitab tugevdada sidet riigi ja

uussisserändaja vahel ning parandab teenuste kättesaadavust.

Eelnõu toetab lõimumispoliitika eesmärke ning on kooskõlas sidusa ja turvalise ühiskonna

kujundamise põhimõtetega. Muudatuste tulemusel muutub kohanemisprogramm sisuliselt

ajakohasemaks, terviklikumaks ja tulemuslikumaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõiget 1 punktiga 8, millega lisatakse

kohanemisprogrammi uue moodulina digimoodul (lisa 8).

Kehtiva regulatsiooni kohaselt koosneb kohanemisprogramm seitsmest moodulist.

Digipädevuste arendamine ei ole seni olnud eraldiseisva moodulina sätestatud, vaid vastavad

teemad on käsitletud piiratud mahus teiste moodulite raames. Arvestades Eesti kui digiriigi

eripära ning avalike teenuste ulatuslikku digitaliseerimist, ei ole senine lähenemine enam

piisav.

Muudatusega luuakse digimoodul kui iseseisev õppekomponent, mille eesmärk on arendada

uussisserändajate digipädevusi, toetada avalike e-teenuste kasutamise oskust ning suurendada

teadlikkust küberturvalisusest. Sellega täiendatakse kohanemisprogrammi struktuuri ning

tagatakse digiteemade süsteemne ja sihipärane käsitlus.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 6 lõigetes 2 ja 4 tekstiosa „1–7“ tekstiosaga „1–8“.

Muudatus on tehnilist laadi ning tuleneb digimooduli lisamisest moodulite loetellu. Sisulist

regulatsiooni ei muudeta.

Eelnõu punktiga 3 asendatakse §-s 8 tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2–6 ja 8“.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mis viib sätte kooskõlla täiendatud moodulite arvuga.

Eelnõu punktiga 4 kehtestatakse määruse lisa 1 “Baasmoodul” uues sõnastuses.

Lisa 1 sätestab baasmooduli sisu ja mahu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga laiendatakse

baasmooduli teemaderingi ning suurendatakse selle mahtu seniselt 8 astronoomiliselt tunnilt 16

akadeemilisele tunnile (mis vastab 12 astronoomilisele tunnile). Baasmoodul struktureeritakse

kolmeks temaatiliseks plokiks:

1) Eesti ühiskonna väärtused, ajalugu ja identiteet;

2) riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu;

3) igapäevaelu ja praktiline toimetulek.

Muudatusega tugevdatakse eelkõige kultuurilist ja väärtuspõhist käsitlust. Täpsemalt

käsitletakse Eesti ajaloolist kogemust, identiteedi kujunemist, põhiseaduslikke väärtusi, võrdse

3

kohtlemise põhimõtteid ning ühiskondlikke toimimispõhimõtteid. Samuti ajakohastatakse

tööelu ja avalike teenustega seotud teemad.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määrust lisaga 8 „Digimoodul“.

Uus lisa sätestab digimooduli eesmärgi, sisu ja mahu. Digimoodul hõlmab riigi digitaalse

toimimise põhimõtteid, digitaalse identiteedi ja autentimisvahendite kasutamist, avalike e-

teenuste praktilist kasutust, küberhügieeni ning info usaldusväärsuse hindamist.

Muudatusega luuakse selge regulatiivne alus digipädevuste süsteemseks arendamiseks

kohanemisprogrammi raames.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on lähtutud välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

Kohanemisprogrammi sisu ja korraldus kuuluvad liikmesriigi pädevusse. Euroopa Liidu õigus

ei reguleeri kohanemisprogrammi ülesehitust ega moodulite sisu. Eelnõu ei too kaasa Euroopa

Liidu õiguse ülevõtmise kohustust ega ole vastuolus kehtivate Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Määruse mõju

Määruse muudatustel on mõju eelkõige uussisserändajatele ning kohanemisprogrammi

korraldajatele.

Muudatustel ei ole negatiivset mõju riigi julgeolekule, keskkonnale ega regionaalarengule.

Muudatused toetavad lõimumispoliitika eesmärke ning sidusa ühiskonna kujundamist.

Mõju uussisserändajatele

Muudatuste tulemusel suureneb baasmooduli maht ja ühtlustatakse arvestus akadeemiliste

tundide põhiseks ning lisandub digimoodul. See pikendab koolitusmahtu, kuid loob paremad

eeldused teadlikuks ja iseseisvaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Tugevdatud kultuuriline ja

väärtuspõhine käsitlus toetab ühiskondlikku sidusust ning aitab ennetada väärtusruumist

tulenevaid arusaamatusi.

Digimooduli lisamine parandab uussisserändajate digipädevusi, suurendab avalike e-teenuste

kasutamise võimekust ning vähendab digilõhe riski. Samuti aitab see suurendada teadlikkust

küberturvalisusest ning vähendada võimalikke küberriske.

Mõju haldus- ja töökoormusele

Mõju puudutab eelkõige Kultuuriministeeriumi kui valdkonna eest vastutavat ministeeriumi

ning kohanemisprogrammi elluviijat Integratsiooni Sihtasutust. Muudatused seisnevad

õppekavade ajakohastamises ning koolitusmahu suurenemises. Tegemist on sisulise

arendusega, mis ei muuda kohanemisprogrammi sihtrühma ega põhimõtteid.

Eelnõuga ei kehtestata uusi infokohustusi ega täiendavaid aruandlus- või

dokumenteerimiskohustusi uussisserändajatele, kohanemisprogrammi elluviijale ega

riigiasutustele.

4

Infokohustusena käsitatakse õigusaktist tulenevat kohustust esitada andmeid või informatsiooni

avaliku sektori asutusele või kolmandale isikule, samuti kohustust andmeid koguda või säilitada

kontrollitaval ja taasesitataval kujul. Käesolev eelnõu selliseid kohustusi ei lisa ega muuda.

Samuti ei kaasne eelnõuga täiendavaid vastavuskulusid õigusaktis sätestatud nõuete täitmiseks.

Muudatused puudutavad kohanemisprogrammi sisulist ülesehitust ja koolitusmahtu ning

viiakse ellu olemasoleva korraldusliku raamistiku sees.

Seega ei suurene haldus- ja töökoormus ei sihtrühma ega riigi jaoks.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab baasmooduli õppekava ajakohastamist ning digimooduli

väljatöötamist ja rakendamist. Sellega kaasneb vajadusel õppematerjalide uuendamine ning

koolitajate ettevalmistuse kohandamine vastavalt muudetud sisule.

Baasmooduli maht suureneb seniselt 8 astronoomiliselt tunnilt 16 akadeemilisele tunnile (mis

vastab 12 astronoomilisele tunnile). Muudatusega ühtlustatakse ühtlasi arvestus akadeemiliste

tundide põhiseks. Koolitusmahu kasv toob kaasa ühe õppija koolitamise ühikukulu

proportsionaalse suurenemise vastavalt õppe mahu kasvule. Digimooduli lisandumine

suurendab täiendavalt kohanemisprogrammi kogumahtu. Täpne maksumus selgub

hankemenetluse käigus.

Muudatused viiakse ellu olemasoleva kohanemisprogrammi korraldusmudeli raames.

Muudatustest ei tulene otseseid tulusid. Kaudne positiivne mõju avaldub uussisserändajate

paremas toimetulekus, avalike teenuste tõhusamas kasutamises ning vähenenud vajaduses

täiendavate tugimeetmete järele hilisemas lõimumisprotsessis.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Määrusega kehtestatavaid täiendusi on eelnevalt kirjalikult jagatud kohanemisprogrammi

partneritega, eelkõige Siseministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Riigi Infosüsteemi

Ametiga on läbi räägitud digimooduli sisu küberturvalisuse ennetuse vaatest. Eeltoodust

tulenevalt ei esitata eelnõu eraldi kooskõlastamiseks samadele asutustele eelnõude infosüsteemi

(EIS) kaudu.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5

Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr

34

„Kohanemisprogramm“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491

lõike 2 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel.

Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

“8) digimoodul (lisa 8).”;

2) paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „1–7“ tekstiosaga „1–8“;

3) paragrahvis 8 asendatakse tekstiosa „2–6“ tekstiosaga „2–6 ja 8“;

4) määruse lisa 1 “Baasmoodul” kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

5) määrust täiendatakse lisaga 8 „Digimoodul“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler