Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

29-26/304029

Otsuse kuupäev 16.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Osaühingu Cordeline vaidlustus Tallinna

Strateegiakeskuse riigihankes „Pehmepaberi,

puhastusvahendite ja -tarvikute ning -masinate

ostmine“ (viitenumber 304029) riigihanke

alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Osaühing Cordeline, esindaja Indrek Holst

Hankija, Tallinna Strateegiakeskus, esindaja Kai

Randlaine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel jätta vaidlustus läbi vaatamata Lisa 2.1 Osa

1 ostukorvi järgmiste toodete nõuetele vastavuse osas:

1) jaotis „tarvikud“ rea 8 toode „mikrokiud lapp“ ja rea 9 toode „mikrokiust

klaasirätik“ pesurežiimi nõuded;

2) jaotis „tarvikud“ rea 8 toode „mikrokiud lapp“ mõõdud;

3) jaotis „pehmepaber“ rea 6 toode „lehtpaberrätik hoidjasse mõõdud“;

4) jaotis „pehmepaber“ rea 8 toode „lehtpaberrätik hoidjasse mõõdud“.

2. RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta vaidlustus läbi vaatamata Lisa 2.1 Osa 1 ostukorvi

jaotise „pehmepaber“ rea 3 toote „tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline, ökomärgisega“, osas,

kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

3. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel jätta vaidlustus ülejäänud osas rahuldamata.

4. Jätta vaidlustuse esitamise kulud (riigilõiv) Vaidlustaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

1Riigihangete seadus

2 (12)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 09.02.2026 avaldas Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi ka Hankija) avatud

hankemenetlusega riigihanke „Pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ning -masinate

ostmine“ (viitenumber 304029) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD).

Riigihange on jaotatud kaheks osaks:

1) Osa 1 - Pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ostmine (edaspidi Osa 1);

2) Osa 2 - Puhastusmasinad.

2. 18.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Osaühingu Cordeline (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 26.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/29 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.03.2026 ja neile vastamiseks 06.03.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitas täiendavad seisukohad Hankija.

Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja 06.03.2026 esitatud seisukohad vastuseks

Hankija 06.03.2026 seisukohtadele. Pooltele oli antud tähtpäev (06.03.2026) menetlusosaliste

03.03.2026 esitatud seisukohtadele vastamiseks. 03.03.2026 esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja ning neile Vaidlustaja ise 06.03.2026 vastata ei saanud. 06.03.2026 Hankija

seisukohtade esitamisega olid vaidlustuskomisjoni määratud tähtajad menetlusdokumentide

esitamiseks lõppenud ning Hankija 06.03.2026 seisukohtadele vastamise võimalust Vaidlustajal

enam ei olnud. Vaidlustaja ei pea saama vaidlustusmenetluses esitada oma seisukohti

viimasena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Osaühing Cordeline, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Osa 1 hõlmab pehmepaberit (ligikaudu 80% mahust), puhastusvahendeid ja

puhastustarvikuid. Tegemist on turul selgelt eraldiseisvate tootekategooriatega, kuna neil on:

1) erinev tootjate ja maaletoojate ring;

2) erinev hinnastruktuur;

3) erinev laomudel ja tarneahel;

4) erinev turuspetsialiseerumine.

Vaidlustaja taotleb Osa 1 jagamist vähemalt kaheks osaks:

1) Pehmepaber;

2) Puhastusvahendid ja -tarvikud.

Osa 1 jaotamata jätmine vähendab spetsialiseerunud pakkujate osalemise võimalust ning võib

põhjustada hinnamoonutust, kuna välistab spetsialiseerunud pakkujad, vähendab pakkumuste

arvu, võimaldab ristsubsideerimist ega taga maksimaalset hinnakonkurentsi.

Hankija põhjendused (transpordikulu risk ja e-kataloogi eripära) ei kaalu üles

3 (12)

konkurentsipiirangut, eriti arvestades, et e-kataloog toimib juba mitme pakkuja süsteemina ja

alla 50 eurostele tellimustele on ette nähtud transporditasu mehhanism, Osa 1 jagamine

vähemalt kaheks (1. paberitooted; 2. puhastusvahendid ja -tarvikud) ei tekita ebamõistlikku

halduskoormust.

Osa 1 jagamine võimaldab laiemat konkurentsi ning on kooskõlas RHS §-i 3 põhimõtetega.

4.2. Vaidlustaja soovib, et Hankija muudaks nõudeid järgmistele RHAD Lisa 2.1 Osa 1

ostukorvi toodetele:

1) jaotise „tarvikud“ rea 8 toote „mikrokiud lapp“ ja rea 9 toote „mikrokiust

klaasirätik“ passirežiimile;

2) jaotis „tarvikud“ rea 8 toote „mikrokiud lapp“ mõõtudele;

3) jaotis „pehmepaber“ rea 6 toote „lehtpaberrätik hoidjasse“ mõõtudele;

4) jaotis „pehmepaber“ rea 8 toote „lehtpaberrätik hoidjasse“ mõõtudele;

5) jaotis „pehmepaber“ rea 3 toode „tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline,

ökomärgisega“ mõõtudele. Rulli pikkuse alumine piir on 170,01 m, mis välistab 170 m

standardrullid 1 mm erinevuse tõttu. Selline täpsus ei oma funktsionaalset ega majanduslikku

tähendust. Tegemist saab olla kas juhusliku veaga või sooviga välistada soodsad standardtooted

mõõduga 170 m. Vaidlustaja soovib mõõtude vahemiku muutmist - 170–200 m.

4.3. 03.03.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.3.1. Vaidlustajal on kaebeõigus. RHS § 185 lg 1 ei nõua, et ettevõtjal peab olema võimatu

pakkumust esitada. Piisav on õiguste või huvide võimalik kahjustamine.

Kui hanke struktuur vähendab turul osalevate ettevõtjate arvu või muudab konkurentsi vähem

efektiivseks, riivab see kõigi turuosaliste, sh Vaidlustaja huve.

Vaidlustaja osaleb nii pehmepaberi kui puhastusvahendite turul ning Riigihanke struktuur

mõjutab otseselt tema hinnakujundus- ja pakkumisstrateegiat.

4.3.2. Riigihanke struktuur võib kahjustada Vaidlustaja majanduslikke huve ning

konkurentsiolukorda turul. Kuna Hankija vastuväide ei tugine RHS §-i 185 sisulisele

analüüsile, palub Vaidlustaja jätta Hankija väide kaebeõiguse puudumise kohta tähelepanuta.

4.3.3. Hankija väidab, et Osa 1 osadeks jaotamine tooks kaasa tellimuste killustumise,

transpordikulude suurenemise, keskkonnamõju kasvu, halduskoormuse suurenemise ning riigi

vahendite ebaefektiivse kasutamise. Hankija tugineb RHS § 3 p-ile 5 ning leiab, et Osa 1 mitte

jagamine on majanduslikult otstarbekas.

RHS § 27 lg 2 kohaselt peab hankija põhjendama riigihanke osadeks jaotamata jätmist. Hankija

ei ole esitanud kvantitatiivset kulude võrdlust, prognoosi transpordikulude kasvust,

halduskoormuse mõõdetavat hinnangut ega keskkonnamõju analüüsi.

4.3.4. Hankija möönab, et ligikaudu 80% Osa 1 mahust moodustab pehmepaber.

Puhastusvahendid ja -tarvikud moodustavad ligikaudu 20% mahust. Hankija ei ole selgitanud,

kui suur osa tellimustest hõlmab üksnes puhastusvahendeid ja -tarvikuid ega seda, kui sageli

need koos esinevad. Ilma sellise analüüsita ei ole võimalik järeldada, et väiksema mahuga osa

eraldamine põhjustaks ebaproportsionaalse kulude kasvu.

4.3.5. Hanke struktuur peab vastama RHS §-i 3 põhimõtetele sõltumata infosüsteemi

ülesehitusest. Tehniline mugavus ei saa olla iseseisev alus konkurentsi võimaliku piiramise

õigustamiseks.Kulude kokkuhoiu argumendi usaldusväärsus eeldab selget ja kontrollitavat

selgitust hinnavõrdluse mehhanismist. Hankija ei ole esitanud kvantitatiivset ega kontrollitavat

analüüsi, mis tõendaks, et Osa 1 vähemalt kaheks jagamine põhjustaks märkimisväärset kulude

kasvu või oleks vastuolus RHS § 3 põhimõtetega, selle kõrval ei ole RHS § 27 lg 2 nõude

täitmine sisuliselt kontrollitav.

4 (12)

4.3.6. Hankija väidab, et Osa 1 osadeks jaotamise korral võib praeguse kuni kolme müüja

asemel olla kuni üheksa müüjat ning tellimus võib jaguneda mitmeks alamtellimuseks, mis

suurendaks transpordikulusid ja halduskoormust. Hankija argumentatsioon põhineb

maksimaalse killustumise stsenaariumil ning ei ole piisavalt tõendatud ega proportsionaalselt

analüüsitud.

4.3.7. Hankija eeldab olukorda, kus igas osas sõlmitakse leping kolme pakkujaga, kõikides

osades on erinevad pakkujad, üks tellimus sisaldab kõigi osade tooteid ning iga toode pärineb

erinevalt pakkujalt. Ilma asjakohaste andmete esitamise ja analüüsita ei saa eeldada, et 9 müüja

stsenaarium oleks tüüpiline või majanduslikult määrav.

Kuna ligikaudu 80% Osa 1 mahust moodustab pehmepaber on põhjendatud eeldada, et

märkimisväärne osa tellimustest puudutab üksnes pehmepaberit. Sellisel juhul ei ole Osa 1

vähemalt kaheks jagamise korral realistlik eeldada maksimaalset killustumist.

4.3.8. Hankija selgitab ise, et ka praeguse mudeli puhul võib ostukorv jaguneda mitmeks

alamtellimuseks, kui valitud tooted pärinevad erinevatelt müüjatelt. Seega ei ole tellimuste

killustumine hanke osadeks jaotamise eripära. Kui killustumine on Hankijale probleem, siis

tuleneb see eelkõige mitme pakkujaga lepingu struktuurist, mitte Riigihanke osadeks

jaotamisest.

4.3.9. Isegi kui Osa 1 osadeks jaotamine võib teatud ulatuses suurendada tellimuste arvu, tuleb

hinnata, kas see mõju on märkimisväärne, kas see kaalub üles konkurentsi võimaliku

suurenemise ning kas sama eesmärki on võimalik saavutada vähem konkurentsi piirava

meetmega. Hankija ei ole sellist kaalutlust esitanud.

4.3.10. Hankija väitel on turul piisavalt ettevõtjaid, kes suudavad pakkuda kõiki Osa 1

tootekategooriaid seega konkurents ei ole piiratud.

Hankija argumentatsioon ei sisalda piisavat sisulist analüüsi konkurentsimõju kohta ning

tugineb üldistele väidetele turu piisavuse ja kaalutlusõiguse kohta. Asjaolu, et varasemas hankes

esitasid pakkumused 8 pakkujat, ei näita iseenesest kas konkurents oli maksimaalselt avatud,

kui palju potentsiaalseid pakkujaid jäi kõrvale, kas spetsialiseerunud ettevõtjad loobusid hanke

struktuuri tõttu osalemisest ja kas hinnatase kujunes turutingimustele vastavaks.

RHS §-i 3 eesmärk ei ole tagada minimaalne konkurents, vaid efektiivne konkurents ja

võimalikult lai turuosaliste kaasatus. Pakkujate arv üksi ei võimalda hinnata, kas hanke

struktuur soodustab või piirab turule sisenemist.

4.3.11. Hankija leiab, et konkurents ei ole piiratud, kuna turul on piisaval arvul pakkujaid, kes

suudavad kõiki kolme tootekategooriat pakkuda, sh Vaidlustaja ise.

Sellise lähenemisega määratleb Hankija konkurentsi üksnes universaalsete pakkujate kaudu,

millega piirab spetsialiseerunud ettevõtjate konkureerimist. Selline lähenemine võib kaasa tuua

turu koondumise ja hinnakonkurentsi vähenemise pikemas perspektiivis. Riigihanke eesmärk

ei ole tagada, et leidub ettevõtjaid, kes suudavad katta kogu hankemahu, vaid kujundada

hanketingimused viisil, mis võimaldab avatult ja piiranguid tekitamata, võimalikult laial

turuosaliste ringil konkureerida.

4.3.12. Kuigi RHS § 7 lg 4 võimaldab ühispakkumuse esitamist, ei ole see automaatselt

samaväärne iseseisva osalemise võimalusega. Ühispakkumuse võimalus ei neutraliseeri

Riigihanke struktuurist tulenevat võimalikku konkurentsimõju.

4.3.13. Hankija kaalutlusõiguse teostamine peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja

kooskõlas RHS §-i 3 põhimõtetega. Hankija ei ole esitanud sisulist hinnangut sellele, kas Osa

1 vähemalt kaheks jaotamine võiks suurendada konkurentsi ilma ebaproportsionaalse kulude

kasvuta.

5 (12)

4.3.14. Hankija viited turu piisavusele, pakkujate arvule, universaalsete pakkujate olemasolule,

ühispakkumuse võimalusele ja kaalutlusõigusele ei asenda konkreetset ja kontrollitavat

analüüsi Riigihanke struktuuri mõjust konkurentsile.

Vaidlustaja leiab, et Osa 1 vähemalt kaheks jagamise võimalikkust ei ole hinnatud piisava

sügavusega ning konkurentsimõju ei ole adekvaatselt analüüsitud. Seetõttu ei saa nimetatud

argumente pidada piisavaks põhjenduseks Osa 1 osadeks jaotamata jätmisele RHS § 27 lg 2

tähenduses.

4.3.15. RHS § 27 lg 2 kohaselt peab osadeks jaotamata jätmine olema põhjendatud. Käesolevas

vaidluses on keskne küsimus, kas Osa 1 mittejaotamine on sisuliselt põhjendatud ja

proportsionaalne. Hankija viide sellele, et RHS ei kohusta osi looma, ei asenda nõuetekohast

kaalutlusanalüüsi.

4.3.16. Kaalutlusõiguse teostamine ei saa piirduda deklaratiivse seisukohaga, et „kohustust ei

ole“ ja „soovi ei ole“. Kaalutlusõigus peab põhinema objektiivsel analüüsil, konkurentsi ja

kulude kaalumisel ning proportsionaalsuse hindamisel. Kui selline analüüs puudub või on

ebapiisav, ei saa mittejaotamist lugeda õiguspäraseks üksnes põhjusel, et seadus ei näe ette

automaatset kohustust.

4.3.17. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et vaidlustus oli ennatlik ning tehniliste

nõuete kujundamine kuulub tema diskretsiooni alla.

Vaidlustajal ei olnud võimalik jääda ootama küsimustele vastuseid, riskides samal ajal

vaidlustustähtaja möödumisega

5. Hankija, Tallinna Strateegiakeskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

5.1. Vaidlustaja taotleb Osa 1 jaotamist vähemalt kaheks eraldi osaks:

1) pehmepaber;

2) puhastusvahendid ja -tarvikud.

Vaidlustaja ei ole välja toonud, kuidas rikub Osa 1 osadeks jaotamata jätmine tema õigusi või

kahjustab tema huvisid. Vaidlustaja ei ole selgitanud, milles seisneb väidetav

konkurentsipiirang olukorras, kus Vaidlustaja ise müüb kõiki Osasse 1 kuuluvate

tootekategooriate kaupu. Vaidlustaja taotleb ka puhastustarvikute ja pehmepaberi kategooriates

alusdokumentide muutmist ning on esitanud teabevahetuses Hankijale küsimuse, milles taotleb

ka puhastusainete kategoorias muudatuse tegemist. Eeltoodu näitab Vaidlustaja soovi ja

võimekust pakkuda kõigi kolme tootekategooria kaupu. Vaidlustaja ei ole selgitanud, millise

kategooria kaupu tal pakkuda ei ole võimalik. Seega puudub Vaidlustajal vaidlustuse

esitamiseks RHS § 185 lg-st 1 tulenev õiguslik alus.

5.2. Vaidlusaluse Riigihanke puhul on tegemist regulaarselt läbiviidava hankega, mis

korraldatakse Tallinna Strateegiakeskuse poolt keskse ja ühishankena 260 erineva asutuse ja

hankija jaoks. Tallinna Strateegiakeskus, kui linna asutustele keskne hankija, selgitas enne

Riigihanke korraldamist välja, millised on linna asutuste vajadused ja nende eelnevad

ostukäitumised vastavate kaupade ostmisel. Lisaks selgitas Hankija välja, kas turul on piisavalt

ettevõtjaid, kellel on võimekus müüa kõikide nimetatud tootekategooriate kaupu, et tagada

Riigihankes konkurents.

5.3. Varasem riigihange „Pehmepaberi, puhastusvahendite- ja tarvikute ostmine“ (viitenumber

272772) ei olnud osadeks jaotatud ning hõlmas pehmepaberitoodete, puhastusvahendite- ja

tarvikute ostmist (edaspidi täidetav raamleping). Hankija analüüsis täidetava raamlepingu

alusel asutuste tehtud oste, asutuste vajadusi ja ostukäitumist ning selgitas välja, et asutustel on

vajadus tellida hügieeni ja ruumide korrashoiu tagamiseks vajaminevaid pehmepabereid,

6 (12)

puhastusvahendeid ja -tarvikud koos, st sama raamlepingu alt. Hankija on seega oma reaalsetest

vajadustest ja turu olukorrast lähtudes jaotanud Riigihanke kaheks osaks:

1) Osa 1 - Pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ostmine;

2) Osa 2 - Puhastusmasinad.

Vastavalt hanketeate p-ile 5.1.15 sõlmitakse Osas 1 raamleping kuni kolme pakkujaga.

5.4. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Osa 1 osadeks jaotamine ei suurenda Hankija

halduskoormust ega too ostjatele kaasa ebamõistlikke lisakulusid.

Täidetavas raamlepingus jääb enim tellimusi hinnavahemikku 0-50 eurot. Hankija on Osas 1

näinud ette müüja transporditasu tellimustele, mille maksumus on kuni 50 eurot (kaasa arvatud).

Tegemist on e-kataloogi hankega, st ostja valib e-kataloogist välja tooted ning lisab need oma

ostukorvi. Ostja ei näe oma vaates müüjate andmeid, st et ostja ei saa ostukorvi koostada ühe

müüja põhiselt. Ostja valib tooted ostukorvi hinna põhiselt ning see tähendab, et ostukorvi võib

sattuda erinevate müüjate erinevad tooted. Kui ostja esitab tellimuse, ehk märgib ostukorvi

lisatud tooted tellituks, genereerib e-kataloogi süsteem ostukorvist nii mitu erinevat tellimust

kui palju on erinevate müüjate tooteid ostukorvi valitud. Ehk siis, kui lepingus on 3 müüjat ja

ostja ostukorvi valitud kaubad jagunevad näiteks kahe müüja vahel, tekib 2 eraldi tellimust.

Vastavalt raamlepingu p-i 5.7 teisele lausele ei saa müüja tellimuse täitmisest keelduda kaupade

osas, mida müüja on sisestanud e-kataloogi antud teavituse alusel ning mille osas ostja on

esitanud tellimuse, ja kui tellimus jääb alla 50 euro km-ta, lisab müüja transporditasu

(raamlepingu p 3.2.3). Kui Hankija oleks jaotanud Osa 1 omakorda nt kolmeks eraldi osaks,

siis oleks ühe raamlepingu asemel kolm raamlepingut ja kolme müüja asemel üheksa müüjat.

E-kataloogis tähendaks see siis ühe 50-eurose tellimuse puhul, et see võib jaguneda üheksaks

erinevaks alamtellimuseks üheksa erineva müüja vahel ehk üheksa transpordikulu kolme

transpordikulu asemel. Osa 1 tehnilise kirjelduse p-i 2.6 kohaselt peab müüja ostjatele tagama

ka kauba väljastamise oma müügiesindusest, väljastuspunktist või laost, seega mitme

raamlepingu puhul suureneksid asutuste jaoks sellega seotud kulud ka siis, kui transporditasu

ei kohalduks, kuid ostja läheks ise kaubale järele.

5.5. Mida vähem on tellimusi arvuliselt, seda väiksemad on nende täitmise transpordikulud ja

keskkonnale põhjustatud jalajälje suurus. RHS § 2 lg 2 järgi peab hankija riigihanke

planeerimisel ja korraldamisel arvestama mh keskkonnahoidlike lahendustega ning ilmselgelt

on keskkonnahoidlikum see variant, kui kaupu tarnitakse või neile järele minnakse vähem arv

kordi. Kui kaupu ostetaks mitme raamlepingu alt eraldi, siis tooks see kaasa halduskoormuse ja

majanduskulude märkimisväärse kasvu, kuivõrd eraldi raamlepingute alt tellimuste tegemisega

kaasnevad täiendavad ajakulud, tellimuste täitmiseks suureneksid transpordikulud koos

kahjuliku keskkonnamõjuga, asutused peavad olema valmis eri aegadel tarnitud kaupu vastu

võtma ja kontrollima nende vastavust erinevatele raamlepingutele ning menetleda tuleks rohkelt

eraldi arveid.

5.6. Osa 1 hõlmab valdavalt pehmepaberit (ligikaudu 80% mahust), mistõttu eraldi osa loomine

puhastusvahendite ja puhastustarvikute ostmiseks ongi ebaproportsionaalne, kuna see tooks

kaasa rohkelt väiksemaid tellimusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole Osa 1 jaotamine eraldi osadeks

majanduslikult otstarbekas ja ei annaks Hankijale mastaabisäästu efekti, vaid tooks kaasa

kulude kasvu ning ei oleks kooskõlas RHS § 3 p-iga 5, mis kohustab hankijat kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

5.7. Asjaolus, et turul on piisavalt ettevõtjaid konkurentsi tagamiseks, veendus Hankija

eelnevates hankemenetlustes, sh viitenumbriga 269506, mis oli osadeks jaotamata ja kus

pakkumuse esitasid 8 pakkujat. Hankija ei ole põhjendamatult konkurentsi piiranud, kuna turul

on piisaval arvul pakkujaid, sh ka Vaidlustaja ise, kes saaksid kõigi kolme tootekategooria

kaupu pakkuda.

7 (12)

5.8. Vaidlustaja ei ole näidanud, kui suur hulk oleks selliseid spetsialiseerunud pakkujaid, kelle

osalemine ei oleks Riigihankes võimalik või mil viisil toimuksid hinnamoonutused kolme

tootekategooria kaupade müügil Osa 1 alt. Hankija arvates ei mõjuta Vaidlustaja väidetud erinev

tootjate ja maaletoojate ring pakkujate võimekust erinevaid kaupu müüa, sest üldjuhul müüjad

kombineerivadki oma tootevalikud erinevate tootjate või maaletoojate kaupadest, et tagada

suurem toodete valik. Konkreetsele tootekategooriale spetsialiseerunud müüjad saaksid

sellegipoolest käesolevas hankes osaleda, esitades ühispakkumuse või kaasates alltöövõtjaid.

Tallinna Halduskohtu 24.01.2020 otsuse 3-19-2344/30 p-s 25.6 on kohtu seisukoht, et üksnes

hanke osadeks jaotamata jätmine ei tähenda, et konkurentsi on piiratud. Konkurentsi aitab

tagada ühispakkumuse esitamise võimaldamine (RHS § 7 lg 4).

5.9. RHS § 27 lg 2 kohustab hankijat riigihanke alusdokumentides põhjendama riigihanke

osadeks jaotamata jätmist, kuid millistest konkreetsetest kaalutlustest lähtuvalt peab riigihanke

ühe menetluse raames osadeks jaotama, sättes ei täpsustata. Kuna Hankija on Riigihanke

osadeks jaotanud, siis ei ole Hankijal enam RHS § 27 lg-st 2 tulenevat põhjendamiskohustust.

Osadeks jaotamise korral peab Hankija suutma hiljemalt vaidlustusmenetluses mõistlikult

põhjendada seda, miks on Riigihanke osa just selline ja mitte teistsugune (25.03.2025 otsus nr

47-25/287219 p 7.2).

5.10. Hankijal on õigus võtta arvesse ka asjaolu, et mida rohkem on hanke osi, lepinguid ja

lepingupartnereid, seda keerukam ja kulukam on lepingute täitmise korraldamine, võttes

arvesse ka kesksete raamlepingutega kaasatud asutuste suurt hulka ning et sellisel viisil ostmisel

ei oleks tagatud rahaliste vahendite säästlik kasutamine. Hankija on esitanud sisulised

põhjendused, et Osa 1 jaotamine osadeks suurendaks kulusid ja halduskoormust. Vaidlustaja ei

ole oma väiteid konkurentsi piiramise kohta millegagi tõendanud.

5.11. Seoses konkreetsetele toodetele esitatud nõuete vaidlustamisega, märgib Hankija seoses

Vaidlustaja taotlusega muuta pehmepaberi jaotuses positsioonis 3 toalettpaberi rulli pikkust -

170–200 meetrit - et vastas RHR-is Vaidlustaja sellekohasele küsimusele 20.02.2026: Hankija

muudab osa 1 lisa 2.1. ostukorvis jrk nr 3 „Tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline,

ökomärgisega“ lubatud meetrite arvu rullis ja pakkuda saab rulli pikkusega 180-200 m. 170 m

pikkust rulli saab pakkuda jrk nr 4 „Tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline, ökomärgisega“, kus

rulli pikkus peab jääma vahemikku 130-170 m. Hankija viis eelnimetatud muudatuse Lisa 2.1

Osa 1 Ostukorvis sisse 20.02.2026.

Hankija ei muutnud eelnimetatud rullis oleva paberi pikkuse nõuet vastavalt Vaidlustaja

soovile, so 170–200 meetrit, vaid kehtestas nõudeks vahemiku 180-200 meetrit. Tualettpaberit,

mille rullis on vähemalt 170 meetrit paberit, saavad pakkujad pakkuda ostukorvi jrk nr-i 4

„Tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline, ökomärgisega“, kus on nõutud rulli paberi pikkuseks

vahemik 130-170 meetrit, tegemist on nö väiksema rulliga. Jrk nr 3 „Tualettpaber hoidjasse,

2-kihiline, ökomärgisega“, kus Hankija kehtestas muudatusega rulli paberi pikkuse vahemikuks

180-200 m, on tegemist suurema rulliga. Tegemist on vajadusega osta nii suurema kui ka

väiksema paberi pikkusega rulle ning selliselt rullide pikkuste vahemike sätestamine võimaldab

saada asutustele nende vajadustele vastavaid tooteid. Kui Hankija kehtestaks real jrk nr 3 rulli

paberi pikkuse nõudeks vahemiku 170–200 meetrit, st tingimusele vastaks ka 170 meetrise

paberi pikkusega rull, oleks pakkujatel kasulikum pakkuda sellist rulli, mille pikkus olekski

vaid 170 meetrit ning sellisel juhul jääks Hankija vajadus suurema paberi pikkusega rulli osas

täitmata. Hankija kehtestas muudetud tingimuses paberi pikkusele vahemiku 180-200 m

arvestades rullide standardset pikkusastet ja eemaldas nõudest 0,01 meetri täpsusega määratud

alumise piiri. Sellisel viisil tingimust kehtestades ei toimu Vaidlustaja huvide rikkumine, sest

ka Vaidlustaja enda taotlus oli, et 0,01 meetri täpsusega määratud alumine piir ei ole antud juhul

praktiline, vaid lähtuda tuleks standardsetest (nt 160 m, 170 m, 180 m, 200 m jne)

pikkusastmetest.

8 (12)

5.12. 06.03.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

5.12.1. Hankija jääb varasema seisukoha juurde, et Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamiseks

RHS § 185 lg-st 1 tulenev õiguslik alus.

5.12.2. Hankija ei pea arvestama turuosaliste tulususe-, hinnakujundamise vm strateegiaid

riigihanke korraldamisel. Selline lähenemine oleks alati piirav mõne teise ettevõtja osas,

kuivõrd vaba turu tingimustes on igal ettevõtjal õigus ise kujundada oma strateegiad. Hankija

leiab, et vaidlustus viitab pigem Vaidlustaja huvile hanke struktuuri muutmiseks tema

hinnakujunduse strateegiale sobivamaks, kuid mis võib teiste hankes osalemisest huvitatud

isikute suhtes olla piirav ning tekitada vastuolu RHS §-is 3 toodud üldpõhimõtetega.

5.12.3. Hankija on Riigihanke juba osadeks jaotanud, mistõttu RHS § 27 lg-st 2 tulenev

põhjendamiskohustus ei kohaldu.

5.12.4. Hankijal ei ole kohustust koostada analüüse või teha uuringuid osadeks jaotatud hankes

iga osa kohta, mille sisuks oleks osade omakorda osadeks jaotamise võimaluse kaalumine.

Hankija on jaganud Riigihanke osadeks lähtuvalt turul tegutsevate ettevõtete profiilist, kes

võiksid potentsiaalselt käesolevas hankes pakkumusi esitada ja arvestades ostjate reaalseid

vajadusi. Ka Vaidlustaja enda puhul, vastavalt Vaidlustaja kodulehe infole, kus kõik kolm

tootekategooriat on esindatud ja ka tema enda sõnul, ei ole pakkumuse esitamine Osas 1

kehtivatel tingimustel välistatud.

5.12.5. Kuivõrd RHS-ist tulenevalt ei pea hankija põhjendama osadeks jaotatud riigihankes ühe

osa veel omakorda osadeks jaotamata jätmist, ei saa ka eeldada, et Hankijal on kohustus teha

selle kohta kaalutlusotsus. Vastuses vaidlustusele on Hankija esitanud reaalsed põhjendused,

miks ei ole Osa 1 jaotamine majanduslikult otstarbekas ning mille ümberlükkamiseks ei ole

Vaidlustaja esitanud omapoolseid arvutusi ega analüüse. Avalikult kättesaadavast ettevõtete

kodulehtede/e-poodide teabest nähtub, et puhastustoodete turul tegutsevad ettevõtted pakuvad

tavapäraselt korraga nii pehmepaberi tooteid, puhastusvahendeid kui ka puhastustarvikuid. Ka

vaidlustuskomisjon on oma 25.03.2025 otsuse 47-25/287219 p-s 7.3.1 selgitanud, et: Asjaolu,

et teistsugustel, Vaidlustajale sobivamatel, tingimustel (teistsuguse hankelepingu esemega)

võiks pakkujate ring olla veelgi suurem ei tähenda, et olemasolevate tingimustega on Hankija

konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet rikkunud (RHS § 3 p 3). Kõik isikud, kes

tegutsevad turul vastavas valdkonnas, ei pea igal juhul saama endale sobivatel tingimustel

Riigihankes osaleda ja pakkumust esitada.

5.12.6. Riigihanke tingimused on kooskõlas RHS-is sätestatuga, sh vastavad RHS § 3

üldpõhimõtetele. Hankemenetlus ja sh hanke ülesehitus peavad tervikuna olema kooskõlas

RHS-iga, mitte üksnes ühe sättega. Hankija korraldab hanke elektroonilise kataloogi hankena,

millele kohalduvad RHS §-id 39-41. RHAD sisaldab lisa 4.1 „Osa 1 pakkumuse koostamine

ning toodete ja tellimuste haldamine e-kataloogis“, mis on üldine juhend pakkumuste

koostamiseks e-kataloogis ning sisaldab sh ka testkeskkonna ligipääse, et pakkujatel oleks

võimalus tutvuda e-kataloogi demo-versiooniga. Juhendiga tutvudes oleks Vaidlustaja saanud

vastused ka oma täiendavates seisukohtades esitatud e-kataloogiga seonduvatele küsimustele.

Tegemist ei ole Hankija „tehnilise mugavusega“, vaid Riigihange korraldatakse vastavalt

RHS-is sätestatud elektroonilise kataloogi nõuetele. Vaidlustaja tõstatatud küsimustega

e-kataloogi toimimisest ja hindadest ei tõendata väiteid, et Osa 1 omakorda osadeks jaotamine

ei too kaasa tellimuste suuremat killustumist ning et see ei suurenda Hankija kulusid ja

halduskoormust mitme raamlepingu täitmise korral. Isegi kui pehmepaberitoodete osakaal on

suurem, siis tooks osa 1 osadeks jaotamine ja eraldi raamlepingute alt tellimuste tegemine

sellegipoolest hankijale kaasa suurenenud kulud ja halduskoormuse, mis ei ole kooskõlas

RHS § 3 p-is 5 toodud põhimõttega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9 (12)

Vaidlustaja ei ole tõendanud oma väidet, et osa 1 jaotamine vähemalt kaheks osaks ei tooks

hankijale kaasa täiendavaid kulusid või halduskoormuse kasvu.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Hankija leiab, et Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, kuna Vaidlustaja ei ole

tõendanud, et RHAD rikub Vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve RHS § 185 lg 1 mõttes.

Vaidlustuskomisjon Hankijaga ei nõustu. Ehkki Vaidlustaja ei ole otseselt väitnud, et tal ei ole

vaidlustatud tingimuste tõttu võimalik Riigihankes osaleda, on ta oma menetlusdokumentides

selgitanud, et Osa 1 osadeks jagamata jätmine kahjustab tema majanduslikke huve, kuna

mõjutab tema positsiooni hankes osalemisel (hinnakujundust, kulustruktuuri ja

konkurentsipositsiooni hankemenetluses). Lisaks Osa 1 osadeks jaotamata jätmisele vaidlustas

Vaidlustaja ka nõuded mitmetele ostukorvis nimetatud tarvikutele, mille Hankija küll

vaidlustusmenetluse ajal vastavalt Vaidlustaja soovidele/ettepanekutele muutis.

7. Vaidlustuskomisjon juhib siiski tähelepanu, et õige ei ole Vaidlustaja seisukoht, et Vaidlustaja

huvi vaidlustuse esitamiseks ei pea olema individuaalne erihuvi ning kuigi Vaidlustaja suudab

ise nõuetele vastata, võib ta siiski vaidlustada tingimuse, mis moonutab konkurentsiolukorda.

Pikaajalise kohtu- ja vaidlustuspraktika kohaselt on isikute riigihankes osalemise ainus

seaduslik eesmärk majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Riigihanke vaidlustusmenetluses

kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Populaarkaebused ei ole

riigihangetes lubatavad, seega ei saaks Vaidlustaja esitada vaidlustust üksnes argumendiga, et

ta soovib edendada üldist konkurentsiolukorda, tahab saavutada, et Hankija järgiks riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid vms. Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav, kuidas turul olevate

ettevõtjate arvu vähenemine või konkurentsi vähem efektiivseks muutumine, saaks kahjustada

Vaidlustaja kui (võimaliku) hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku huve.

8. Vaidlustaja tugineb põhiliselt argumendile, et jättes Osa 1 vähemalt kaheks osaks jagamata

on Hankija eksinud RHS § 27 lg 2 vastu, mis kohustab pakkujat põhjendama riigihanke osadeks

jaotamata jätmist. Seejuures kujutab Vaidlustaja Hankija põhjendamiskohustust

komplitseeritud kogumina tõendamisest, argumenteerimisest ja kaalutlemisest.

9. RHS § 27 lg 2 on sõnastatud järgmiselt: Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames

osadeks jaotatud ja mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või

rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära

ei sätesta, põhjendab hankija riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe

menetluse raames jätta osadeks jaotamata. Osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustust

ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel.

Kuna käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et Hankija on Riigihanke osadeks jaotanud (Osa 1 ja

Osa 2 – Puhastusmasinad) ei pidanud Hankija RHAD-is põhjendama, miks ta otsustas jätta

riigihanke ühe menetluse raames osadeks jagamata, sest Hankija ju jagas selle osadeks.

Seega ei olnud Hankijal RHS § 27 lg-st 2 tulenevat põhjendamiskohustust seoses Riigihanke

osadeks jaotama jätmisega, mistõttu Hankija ei ole rikkunud RHS § 27 lg-t 2. RHS § 27 lg 2 ei

kohusta Hankija põhjendama RHAD-is juba osadeks jaotatud riigihanke osade osadeks

jaotamata jätmist.

10. Laiendades RHS § 27 lg-t 2 selle eesmärgist tulenevalt (RHS-i seletuskirjast nähtuvalt on

RHS § 27 lg 2 eesmärgiks uute direktiivide kohaselt väikeste ja keskmiste ettevõtete

riigihangetel osalemise hõlbustamine ning konkurentsi suurendamine) ja asudes seisukohale, et

ka osadeks jaotamise korral peab Hankija suutma vaidluse puhul vaidlustusmenetluses

mõistlikult põhjendada seda, miks on Riigihanke osa just selline ja mitte teistsugune, ei saa

sellise põhjendamiskohustuse ulatus olla suurem ja laiem kui RHS § 27 lg 2 puhul. RHS-i

10 (12)

seletuskirjas on mh selgitatud järgmist: kuigi hankijal on kohustus riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks jaotamata jätmist põhjendada, peaks ta saama seda siiski

otsustada ilma, et seda otsust oleks võimalik vaidlustada või järelevalvemenetluses kahtluse

alla seada. Teisisõnu saab siin hankijale üksnes ette heita seda, kui tema vastav põhjendus ei

ole sisuline. Kas aga põhjused on ka otstarbekad ja asjakohased, seda vaidlustada ei saa.

Seega isegi kui vaidlustuskomisjon saab vaidluses RHAD-i üle kontrollida seda, miks Hankija

on otsustanud Osa 1 piiritleda pehmepaberi, puhastusvahendite ja -tarvikute ostmisena ja mitte

jagada seda kaheks (või isegi kolmeks) erinevaks osaks, saab vaidlustuskomisjoni kontroll

piirduda üksnes sellega, kas Hankija põhjendused on sisulised.

11. Vastuses vaidlustusele on Hankija põhjendanud Osa 1 eset (pehmepaber, puhastusvahendid

ja -tarvikud) kokkuvõtlikult järgmiselt:

1) Hankija korraldab Riigihanget keskse- ja ühishankena 260 erineva asutuse jaoks ning

vastavalt oma reaalsetele vajadustele jagas Riigihanke kaheks osaks – Osa 1 ja Osa 2 –

Puhastusmasinad;

2) Hankija kogemused varasemate riigihangete (nt avatud hankemenetlusega riigihange

„Pehmepaberi, puhastusvahendite- ja tarvikute ostmine“ (viitenumber 269506)) läbiviimisest

näitavad, et isegi olukorras, kus Riigihanke eseme osas analoogsed riigihanked ei olnud üldse

osadeks jaotatud, esines siiski piisav konkurents;

3) Osa 1 osadeks jaotamine viisil, et loodaks eraldi osad pehmepaberile (ca 80% mahust)

ja puhastusvahenditele ja -tarvikutele tooks kaasa tellimuste killustumise, suurendaks Hankija

halduskoormust ning tooks ostjatele kaasa kulude kasvu, kuna tooks kaasa rohkelt väiksemaid

tellimusi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija põhjendused on piisavad ja sisulised, mõistmaks,

et Hankija otsus mitte jagada Osa 1 osadeks ei ole meelevaldne. Nagu eespool juba märgitud,

ei hinda vaidlustuskomisjon seda, kas Hankija põhjendused on otstarbekad. Seda, et kohtu- ja

vaidlustusmenetluses ei saa kontrollida hankija otsuste otstarbekust kinnitab ka kohtupraktika

(nt Tallinna Ringkonnakohus on 18.06.2021 otsuse nr 3-21-613 p-is 14 välja toonud, et

Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal on õigus nõuda HD muutmist üksnes siis, kui see

on vastuolus õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 197 lg 1 p 5). Halduskohtul

puudub pädevus hinnata hankija kaalutlusotsuste otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Kohus saab

kontrollida nende tingimuste õiguspärasust ulatuses, mis riivavad kaebaja kui potentsiaalse

riigihankel osaleja õigusi. [---]

12. Vaidlustaja peamine väide on, et Osa 1 jagamata jättes piirab Hankija konkurentsi ega kasuta

seda efektiivselt. Samas ei ole Vaidlustaja kuidagi tõendanud, et konkurents Osas 1 puuduks

või et Osa 1 osadeks jaotamisel muutuks see kuidagi efektiivsemaks. Vaidlustaja väited on

üldsõnalised ja täielikult põhjendamata. Tähelepanuväärne on see, et valdav enamus Vaidlustaja

argumente ei seondu sisuliselt ka tema enda õiguste rikkumise või huvide kahjustamisega vaid

mingi üldise efektiivse konkurentsi tagamisega (arusaamatuks jääb, miks on suurem konkurents

Vaidlustaja huvides). Nagu juba eespool märgitud (vt käesoleva otsuse p 7) ei ole

populaarkaebuste esitamine vaidlustusmenetluses lubatud, mistõttu Vaidlustaja sellekohased

argumendid tuleb jätta tähelepanuta.

13. Hankija on asjakohaselt selgitanud, et konkurents pakkujate osas, kes suudavad Riigihanke

tingimustele vastavalt pakkuda pehmet paberit, puhastusvahendeid ja -tarvikute koos, on

olemas ja see ei ole liiga väike, st puudub igasugune alus väita, et Riigihange ei ole Osas 1

avatud konkurentsile või et konkurentsi ei kasutata ära efektiivselt. Asjaolu, et teistsugustel,

Vaidlustajale sobivamatel, tingimustel (teistsuguse hankelepingu esemega), võiks pakkujate

ring olla veelgi suurem ei tähenda, et olemasolevate tingimustega on Hankija konkurentsi

efektiivse ärakasutamise põhimõtet (RHS § 3 p 3) rikkunud. Nii kohtud, kui vaidlustuskomisjon

on oma praktikas püsivalt rõhutanud., et kõik isikud, kes tegutsevad turul vastavas valdkonnas,

ei pea igal juhul saama endale sobivatel tingimustel Riigihankes osaleda ja pakkumust esitada

11 (12)

(vt nt Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 otsus nr 3-21-613, p 10: Hanketingimuste

määratlemisel on hankijal avar kaalutlusruum ning riigihankes osalevatel pakkujatel puudub

subjektiivne õigus nõuda, et hankija kehtestaks tingimused, mis nende huve enim tagaks või

hankelepinguga võetavad riskid täielikult maandaks.

14. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija põhjendused annavad piisava arusaamise kaalutlustest,

millest Hankija on Osa 1 osadeks jaotamata jätmisel lähtunud, need põhjendused on sisulised

ja usutavad, mistõttu vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole eksinud Osas 1

Riigihanke osadeks jaotamisel (jaotamata jätmisel) RHS-is sätestatud riigihanke üldpõhimõtete

ega ka RHS § 27 lg 2 vastu ning RHAD ei ole sellisena vastuolus õigusaktidega ettenähtud

nõuetega

15. Lisaks Osa 1 osadeks jagamata jätmisele vaidlustas Vaidlustaja Lisa 2.1 Osa 1 Ostukorvi

toodetele seatud tingimused 5 tarviku osas. Kuna samade tarvikute osas esitas Vaidlustaja

Hankijale ka RHR-i teabevahetuses küsimused ning ettepaneku nõuete muutmiseks, siis nelja

tarviku osas muutis Hankija 20.02.2026 tarvikutele kehtestatud nõudeid väljaspool

vaidlustusmenetlust, vastavalt Vaidlustaja soovitule, kõrvaldades sellega vaidlustuses väidetud

õigusrikkumised (RHS § 192 lg 3 p 5), mistõttu nende osas tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata.

16. Ühe tarviku („pehmepaber“ rea 3 toode „Tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline, ökomärgisega“)

(edaspidi Toalettpaber) osas muutis Hankija 20.02.2026 küll rulli mõõte - Rullis 180-200

meetrit, kuid mitte vastavalt Vaidlustaja taotlusele (170-200 m). RHR-is esitas Hankija

20.02.2026 asjakohase selgituse, vastusena Vaidlustaja 18.02.2026 küsimusele2 järgmiselt:

Hankija muudab osa 1 lisa 2.1. ostukorvis jrk nr 3 „Tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline,

ökomärgisega“ lubatud meetrite arvu rullis ja pakkuda saab rulli pikkusega 180-200 m. 170 m

pikkust rulli saab pakkuda jrk nr 4 „Tualettpaber hoidjasse, 2-kihiline, ökomärgisega“, kus

rulli pikkus peab jääma vahemikku 130-170 m. [---].

Vaidlustaja täiendavatest seisukohtadest vaidlustusmenetluses ei selgu, kas Vaidlustaja leiab, et

Toalettpaberi osas on Hankija vaidlustatud õigusrikkumise kõrvaldanud või mitte (Vaidlustaja

ei ole oma täiendavates seisukohtades ühegi tarviku nõudeid käsitlenud), mistõttu

vaidlustuskomisjon ei jäta vaidlustust käsitletavas osas RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel läbi

vaatamata. Küll aga leiab vaidlustuskomisjon, et olukorras, kus RHAD-i muutmise tõttu

vaidlustusmenetluse ajal ei saa vaidlustuskomisjon teha otsust RHAD-i dokumentide kohta mis

enam ei kehti ega ka uue redaktsiooni kohta, mida pole vaidlustatud, tuleb vaidlustus selles osas

jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel.

Juhul, kui Vaidlustaja leiab, et 20.02.2026 Toalettpaberi rulli pikkuse osas tehtud muudatus

rikub tema õigusi, tuleb Vaidlustajal vaidlustada Toalettpaberile kehtestatud nõuet 20.02.2026

redaktsioonis. Seega vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega selles osas on Vaidlustajale

kaebeõigus jätkuvalt tagatud.

17. Hankija on heitnud Vaidlustajale ette seda, et Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse ennatlikult,

ootamata ära vastuseid hankemenetluses esitatud küsimustele.

Vaidlustuskomisjon märgib, et hankemenetluses küsimuste esitamine või esitatud küsimustele

vastuste ära ootamine ei ole RHS-i kohaselt vaidlustuse esitamise eelduseks. RHS-is ettenähtud

tähtajal võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitada riigihanke alusdokumentide

peale vaidlustuse hoolimata sellest, kas ta on nende dokumentide kohta küsimusi esitanud või

mitte. Küll aga juhib vaidlustuskomisjon tähelepanu sellele, et Vaidlustaja eksib arutlustes selle

üle, et RHS § 185 lg 2 kohaselt tuleb vaidlustus esitada 10 päeva jooksul riigihanke

alusdokumentide avalikustamisest. Nimelt ei sisalda RHS § 185 lg 2 ühtegi tähtaega vaid

loetleb hankija dokumente ja otsuseid, mille peale võib vaidlustuse esitada. Vaidlustuse ja kahju

hüvitamise taotluse esitamise tähtajad on toodud RHS §-is 189. Käesoleval juhul on asjasse

2 Sõnumi ID 1057759.

12 (12)

puutuv RHS § 189 lg 2 p 2, mille kohaselt vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale peab

olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal-

ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste,

pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav

maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga [---].

Vaidlustus on esitatud RHS § 189 lg 2 p-i 2 mõttes tähtaegselt.

18. Vaidlustusmenetluse kulud

Vaidlustuse esitamiseks on Vaidlustaja tasunud riigilõivu 2560 eurot.

RHS § 198 lg 7 kohaselt: Kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe

vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivu seaduse alusel

tagastamisele.

Vaidlustuskomisjon on vaadanud vaidlustuse läbi ühe nõude osas, mistõttu Vaidlustaja tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

18.1. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

18.2. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik