Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

27-26/282071

Otsuse kuupäev 16.03.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus ARQUUS SAS vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse riigihankes „4x4 soomustransportööride ostmine

Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071) otsustele

tunnistada vastavaks ja edukaks Roshel Inc. pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ARQUUS SAS, esindaja vandeadvokaat Mart

Parind

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

Evelin Adamson

Kolmas isik, Roshel Inc., esindaja Roman Shimonov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta ARQUUS SAS vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta ARQUUS SAS vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.07.2024 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega läbi viidava riigihanke „4x4

soomustransportööride ostmine Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071) (edaspidi

1 riigihangete seadus

2 (22)

Riigihange) hanketeate.

Taotluse esitamise tähtajaks, 14.08.2024, esitasid Riigihankes osalemise taotluse 11 taotlejat.

Pärast läbirääkimisi 17.02.2025 esitasid pakkumused kolm pakkujat: ARQUUS SAS, Roshel

Inc ja Oy Sisu Auto Ab.

Hankija peadirektori asetäitja 06.11.2025 käskkirjaga nr 2-1/25/443 tunnistas Hankija mh

vastavaks ja edukaks Roshel Inc. pakkumuse.

21.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ARQUUS SAS vaidlustus Hankija 06.11.2025 otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks

Roshel Inc. pakkumus.

19.12.2025 otsusega vaidlustusasjas 265-25/282071 rahuldas vaidlustuskomisjon ARQUUS

SAS vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Hankija 06.11.2025 otsused tunnistada vastavaks ja

edukaks Roshel Inc. pakkumus.

Sellele vaidlustuskomisjoni otsusele kaebust ei esitatud.

2. 02.02.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/27 tunnistas Hankija Roshel Inc. pakkumuse vastavaks ja

edukaks.

12.02.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ARQUUS SAS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 02.02.2026 otsustele tunnistada

vastavaks ja edukaks Roshel Inc. (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 18.02.2026 kirjaga nr 12.2-10/27 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 23.02.2026 ja neile vastamiseks 27.02.2026.

Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad

seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, ARQUUS SAS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on

õigusvastane, kuna rikub Riigihankes kehtestatud üleüldist, so nii lepingusisese kui -välise,

ristsubsideerimise keeldu2 ja Hankija on jätnud vastava asjaolu kontrollimata või teostanud

kontrolli ebapiisavalt.

2 Lepingusisese ristsubsideerimise keeld tähendab, et iga hinnapakkumuse rida ehk iga pakutav teenus üksikuna

peab olema n-ö reaalse hinnaga ja katma ära vähemalt vastava teenuse pakkumisega seotud kulud pakkuja jaoks

(teenuse omahind). Lepinguvälise ristsubsideerimise keeld tingib, et kogu hinnapakkumus tervikuna ehk kõigi

osateenuste maksumus kokku peab olema nö reaalne ja katma ära vähemalt lepingu nõuetekohase täitmisega

seotud kulud pakkuja jaoks (lepingu omahind).

3 (22)

4.1.1. „Instructions for Tenderers“ (est k „Juhised pakkujatele“) p 1.16.14 näeb ette järgmist:

„Cross-subsidization is not allowed when submitting tenders, both internal (between

individual lines or parts offered in the tender) and external.”

Vastavalt vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikale on ristsubsideerimise keeld

riigihankeõiguslikus mõttes pakkumuse vastavustingimus.3 RHS § 71 lg 2 kohaselt on hankija

kohustatud kontrollima kõigi lõplike pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides

sätestatud tingimustele, sealjuures tehes seda sisuliselt4 ning kõigi pakkumuste suhtes ühtset

hoolsusstandardit järgides.

Hankija ei ole jätkuvalt viinud läbi Riigihankes esitatud pakkumuste, sh Kolmanda isiku

pakkumuse, osas sisulist ristsubsideerimise keelu kontrolli.

Juhul kui selline kontroll on läbi viidud, ei ole see olnud piisav, et võimaldada Hankijal

põhjendatult veenduda pakkumuste vastavuses Riigihankes kehtestatud ristsubsideerimise

keelule.

4.1.2. Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku pakutud hinnad, nii kogumis kui ka üksikute

teenuste lõikes vaadelduna, ebarealistlikult madalad ning ei võimalda katta lepingu ega

üksikute osateenuste omahinda.

Olles tutvunud Kolmanda isiku esitatud põhjendustega vaidlustusasjas 265-25/282071, ei saa

neid pidada piisavaks, et Hankija oleks saanud veenduda ristsubsideerimise keelu järgimises.

Kolmas isik on võrrelnud ühikuhindu varasemate tarnetega, kuid selline võrdlus ei võimalda

teha järeldusi Riigihanke kontekstis. Ristsubsideerimise keelu järgimise kontroll ei saa

piirduda üksnes võrdlusega teiste pakkujate esitatud hindade ega teistes hangetes esitatud

pakkumustega, vaid Hankija on kohustatud läbi viima sisulise kontrolli, lähtudes konkreetse

Riigihanke asjaoludest ja tingimustest.

4.1.3. Kolmas isik on pakkunud järgmisi hindu:

(i) sõidukite maksumus – 44 818 005,81 eurot (vrd Vaidlustajal 68 914 235,46 eurot

ja Oy Sisu Auto Ab 66 748 493,20 eurot)

(ii) hoolduse 10 a maksumus – 981 072 eurot (vrd Vaidlustajal 1 272 534,44 eurot ja

Oy Sisu Auto Ab 1 652 224,70 eurot)

(iii) algse toetuspaketi maksumus – 2 067 846,05 eurot (vrd Vaidlustajal 3 343 334,74

eurot ja Oy Sisu Auto Ab 3 397 854,70 eurot).

Vaidlustajale teadaolevalt ei ole võimalik Riigihankes ette nähtud koguseid ette nähtud

kvaliteediga kasumlikult või vähemalt omahinda kattes pakkuda Kolmanda isiku pakutud

hindadega. Alla omahinna ja ilmselt ristsubsideeritud ei ole mitte üksnes Kolmanda isiku

pakkumus tervikuna, vaid ka iga üksik hinnatav osamaksumus.

4.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust peab Vaidlustaja õigusvastaseks

kahel alternatiivsel alusel:

(i) Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav;

(ii) Kolmas isik on esitanud alapakkumuse, mis tulnuks tagasi lükata.

3 VAKOo 96-20/219424, p 17; 192-20/224390, p 12; 127-21/234323, p 29; TlnHKo 3-20-1400, p 17.1; TlnRnKo

3-21-2664, p 27. 4 TlnHKo 3-23-1584, p 14; 3-23-1782, p 23.3, RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 99.

4 (22)

Vaidlustaja puudub teadmine, kas Hankija on pakkumusi uuesti hinnanud ning millistel alustel

on Kolmanda isiku pakkumus üldse edukaks tunnistatud, kuivõrd Hankija ei ole järginud

käskkirjaga nr 2-1/26/27 tehtud edukaks tunnistamise otsusest teavitamisel RHS § 47 lg 4 p-i

3. Nimetatud sätte kohaselt peab Hankija peab vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud

pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja need

edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema

pakkumusega võrreldes.

Ühtlasi ei ole Hankija täitnud „Instructions for Tenderers“ (eesti keeles „Juhised pakkujatele“)

p-is 6.11 sätestatut, mille kohaselt teavitab hankija pärast lõplike pakkumuste hindamist

pakkujaid esitatud pakkumuste vastavusest/mittevastavusest ning avaldab pakkumuste

paremusjärjestuse.

4.2.1. Hankija on ekslikult pidanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendatuks.

Liites kõik Riigihankes esitatud osamaksumused kokku, on pakkumuste maksumused

järgmised:

(iii) Kolmas isik – 47 866 923,86 eurot;

(iv) Oy Sisu Auto Ab – 71 798 572,60 eurot;

(v) Vaidlustaja – 73 530 104,64 eurot.

Kolmanda isiku ja teiste pakkujate pakkumuste maksumuse vahel on märkimisväärsed vahed

- Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on konkurentide omast suurusjärgu võrra madalam.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus tähendab

sisuliselt ebaõiglaselt madala hinna pakkumist, mis moonutaks ettevõtjate vahelist

konkurentsi ja oleks sellest tulenevalt vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega.5 Seetõttu ei ole

Hankijal lubatud jätta kontrollimata, kas pakkumus võib olla põhjendamatult madala

maksumusega, üksnes põhjusel, et sellise hinnangu andmine eeldab keeruka majandusliku

otsuse tegemist või põhjustab Hankijale ebamugavusi.

Kui Hankija pakkujalt juba selgitust küsis, algatas ta sellega, sõltumata pöördumise ajendist,

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ning tal tuli pakkuja vastust ka sisuliselt

hinnata.6 Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on Hankija kohustatud alapakkumuse

kontrollimenetluse lõppjäreldust - olgu siis pakkumuse tagasilükkamine või vastuvõetavaks

pidamine - kirjalikult põhjendama.7

RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib pakkuja antud selgitust ja hindab esitatud

tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust,

lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Riigikohtu selgitusel

tuleneb RHS § 115 lg-st 8, et hankija peab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse

tagasi lükkama, st hankijal ei ole selles osas kaalutlusruumi. Küsimus on, kas konkreetset

maksumust tuleb lugeda põhjendamatult madalaks.8

5 TlnRKo nr 3-15-127, p 16. 6 RKHKo 3-19-1825, p 15. 7 EKo C-669/20, p 44. 8 RKHKo 3-20-924, p 32; 3-20-2362, p 25.2.

5 (22)

4.2.2. Vaidlustaja hinnangul võib põhjendamatult madal maksumus olla tingitud nõuetele

mittevastavate varuosade kasutamisel. Nimelt on hangitavateks toodeteks 4x4

soomustransportöörid, mis liigituvad sõjalise varustuse alla. Vaidlustajale teadaolevalt

kavatseb Kolmas isik soomustransportööride tootmisel kasutada tsiviilkasutuses olevaid

komponente. Tsiviilkasutuseks mõeldud komponentide kasutamine sõjalise otstarbega

toodetes seab ohtu soetatavate toodete hilisema usaldusväärse, ohutu ja eesmärgipärase

kasutamise, kuna sellised komponendid ei pruugi olla kavandatud ega testitud sõjalise

kasutuse eripärasid arvestavates tingimustes.

Tsiviilkomponentidele tuginemine ilma nende sõjalise sobivuse piisava kontrollita ei ole

kooskõlas hoolsuskohustuse ega vastutustundliku hankimise põhimõtetega ning võib kaasa

tuua põhjendamatuid riske nii varustuse kasutatavusele kui ka kasutajate turvalisusele.

Ülevaade kriitilisest tagasisidest on esitatud vaidlustuse lisas 1.

4.2.3. Vaidlustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et üks turuosaline suudab (eriti olukorras,

kus ristsubsideerimine on keelatud9 ) pakkuda oma tooteid nõutava kvaliteedi juures

konkurentidest oluliselt odavamalt ja oluliselt kiiremini. Militaarotstarbeliste

soomustransportööride tootmine on tegevusvaldkond, kus erinevate ettevõtjate

hinnapakkumused ei saa märkimisväärselt erineda. Pakkujate personalikulud, kasumiootus ja

koostööpartneritelt saadavad tingimused võivad küll mõneti erineda, aga laias plaanis nõuab

soomustransportööride tootmine vastavalt konkreetselt tellijalt saadud juhistele kõigilt

turuosalistelt võrreldavaid investeeringuid.

RHS § 115 lg 8 kohaldamisalasse langevas olukorras, kus Hankija on pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollinud, seisneb vaidlus selles, kas Hankija otsus lugeda maksumus

kontrolli tulemusel põhjendatuks on õiguspärane. Sellises vaidluses peab Vaidlustaja

tõendama, et Hankija on oma hinnangus eksinud.10 Vaidlustaja tõendamiskoormus ei ole aga

absoluutne - nagu märgitud, ei ole Vaidlustajale vaidlustuse esitamise ajal tõsikindlalt teada,

kas üldse ja kui jah, siis millises mahus ja sisuga suhtlus Hankija ja Kolmanda isiku vahel

RHS § 115 alusel toimunud on. Sellest lähtuvalt ei ole Vaidlustajal praeguses faasis mõistlik

hakata ümber lükkama hüpoteetilise kontrollimenetluse hüpoteetilist tulemit.

4.3. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.3.1. Hankija ei ole sisuliselt kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse vastavust

ristsubsideerimise keelule. Hankija on vastuses vaidlustusele adresseerinud ristsubsideerimise

temaatikat üksnes põgusalt, esitades oma tegevuste kirjelduse, mitte aga sisulist analüüsi,

mille pinnalt oleks Hankija otsus kontrollitav.

Hankija on selgitatud, et Hankija pöördus Kolmanda isiku poole, Kolmas isik esitas tõendid

ning Hankija leidis nende pinnalt, et Kolmanda isiku esitatud pakkumus ei riku

9 Ehkki ristsubsideerimise keeld ja alapakkumus on kaks erinevat instituuti, on nad siiski tihedalt seotud

(VAKOo 192-20/224390, p 12). Nimelt olukorras, kus hankija on keelanud ristsubsideerimise, ei saa ta

pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnates arvestada võimalusega, et pakkuja kasutab ristsubsideerimist. Ka

ei saa pakkuja enda pakutud hinda selle võttega õigustada. Seetõttu tuleb ristsubsideerimise keelu tingimusi

pakkumuse alapakkumuseks olemist hinnata lähtuvalt sellest, et maksumus, mis ei kata ära lepingu omahinda,

on põhjendamatult madal (VAKOo 267-18/201616, p 11; 136-20/220835, p 13). 10 TlnHKo 3-20-2240, p 24 ja 25; VAKOo 220-21/243943, p 11.

6 (22)

ristsubsideerimise keeldu. Hankija viitab 02.02.2026 protokollile nr 2-8/26/411 (edaspidi

Protokoll), milles on väidetavalt üksikasjalikult analüüsitud Kolmanda isiku poolt

ristsubsideerimise keelu järgimise ning pakkumuse maksumuse kohta esitatud seisukohti,

selgitusi ja tõendeid.

Protokollis puudub lubatud üksikasjalik analüüs, mille pinnalt oleks võimalik hinnata, kas

Hankija on õigesti järeldanud, et Kolmas isik on järginud ristsubsideerimise keeldu. Protokolli

sisu piirdub valdavalt faktiliste asjaolude kirjeldamise ja Kolmanda isiku selgituste

refereerimisega. Hankija enda kaalutlused on esitatud üksnes vähesel määral ning needki ei

võimalda tuvastada, millistele konkreetsetele tõenditele, arvutustele või argumentidele vastav

järeldus põhineb. Hankija on jätnud esitamata läbipaistva ja jälgitava mõttekäigu, mis

võimaldaks kontrollida järelduste põhjendatust.

Protokollist ei ole selgelt ja üheselt tuvastatav, millised osad puudutavad põhjendamatult

madala maksumuse kontrolli ja millised ristsubsideerimise keelu järgimist. Analüüs on

esitatud läbisegi ja ilma selge struktuurita, mistõttu jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele

ja kaalutlustele kumbki järeldus tugineb. Ristsubsideerimise ja alapakkumuse vahel võib

esineda tihe seos, kuid tegemist on siiski erinevate instituutidega, kus üks ei välista teist ning

mille kontroll tuleb läbi viia hankemenetluse erinevates etappides (ristsubsideerimise keelu

kontroll pakkumuste vastavuse kontrolli raames, alapakkumuse kontroll pakkumuste

hindamisel või isegi pärast seda).

Protokollist nähtub, et Kolmas isik on kinnitanud, et tema pakkumus ei riku ristsubsideerimise

keeldu. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et ristsubsideerimise keelu järgimist saab kontrollida

üksnes sisulise uurimise ning pakkuja esitatud selgituste ja arvandmete analüüsi kaudu.

Kolmanda isiku paljasõnaline kinnitus ei saa olla piisav, et Hankija saaks veenduda

ristsubsideerimise keelu järgimises.

Hankija toob Protokollis välja Kolmanda isiku esitatud võrdluse Ameerika Ühendriikidesse

tarnitud sõidukitega. Selline võrdlus on ristsubsideerimise keelu kontrollimisel asjakohatu.

Ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisel ei ole põhjendatud võrrelda erinevaid

tarneid. Ristsubsideerimist saab juba olemuslikult hinnata vaid Riigihanke ja konkreetse

pakkumuse peeglis, mitte võrdluses millegi või kellegi muuga. Veelgi enam ei saa tugineda

Ameerika Ühendriikide turule tehtud tarnetele, kus turu suuruse tõttu võib esineda

märkimisväärne mastaabisääst. Samuti puudub selgus selle kohta, kas sealsed

hankedokumendid sisaldasid ristsubsideerimise keeldu ja kui vastav keeld oli, kas ja kuidas

selle täitmist kontrolliti. Lisaks ei ole teada sealsed tootmis ja -tarnekulud, võimalikud

soodustused või muud hinnakujundust mõjutavad tegurid.

Samuti on asjakohatud võrdlused Hankija enda varasemate lepingutega. Vaidlustuskomisjon

on sarnases asjas selgitanud, et kontrollides pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse

õiguspärasust ei saa hankija põhjendada oma otsust üksnes varasemate kogemuste ja

teadmistega.11 Lisaks kehtib siingi eelöeldu, et ristsubsideerimise keelust kinnipidamise

kontrollimisel saavad juba olemuslikult asjasse puutuda vaid Riigihanke asjaolud, mitte

mingid varasemad kogemused.

11 VAKOo 5-26/289938, p 19.3.

7 (22)

Hankija hinnang ristsubsideerimise keelu järgimisele tuginebki valdavalt võrdlusele teiste

tarnetega: „[…], et eelnevate hangete hindade analüüsist tuleb järeldada, et pakkuja ei ole

käesolevas hankes esitatud pakkumuses rikkunud ristsubsideerimise keeldu.“ Selline järeldus

on fundamentaalselt väär. Hankija pidi pakkumuse vastavust kontrollides lähtuma Kolmanda

isiku esitatud pakkumusest ning kõrvutama seda Riigihankes kehtestatud tingimustega, mitte

tuginema tarnetele, mis on tehtud erinevas keskkonnas ja teistsugustel tehioludel.

Samuti on ebaõige Hankija järeldus, et väga suure soomustatud sõidukite koguse, st enam kui

500 sõiduki valmistamise ristsubsideerimine olukorras, kus pakkuja ei ole ühelgi turul

monopoolses seisundis ning tal ei ole teist sarnase või suurema tähtsusega tegevusala lisaks

soomustatud sõidukite tootmisele, ei ole eluliselt usutav. Ristsubsideerimine ei sõltu

monopoolsest seisundist. Ettevõtja saab oma pakkumust ristsubsideerida muudest tegevustest,

projektidest või varasemast kasumist saadud vahendite arvelt, see ei eelda monopoolset

seisundit. Hankesisene ristsubsideerimine ei eelda üldse üleliigseid rahalisi vahendeid, näiteks

võis Kolmas isik pakkuda soodsat hoolduse maksumust sõidukite maksumuse arvelt.

Ühtlasi ei ole Hankija eristanud hankesisest ja -välist ristsubsideerimist, ehkki need on

erinevad asjad, mille Hankija ise on mõlemad keelanud. Protokollis ja Hankija vastuses on

jäänud käsitlemata see, kuidas ja kas Hankija kontrollis hankesisese ristsubsideerimise keelu

järgimist ning millistel kaalutlustel jõuti järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus on

tingimusele vastav.

Hankija peab rangelt kinni pidama enda kindlaks määratud tingimustest.12 Ristsubsideerimise

keeld ei ole tingimus, mida Hankija võiks läbimõtlematult Riigihankesse lisada. Tegemist on

erandliku olukorraga, kus Hankija sekkub ettevõtte tegevusse ning keelab teatud käitumise

majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu kasumi

arvel.13 Selline sekkumine peab olema objektiivselt põhjendatud Riigihanke esemest ja

eesmärgist tulenevalt ning keelu järgimine hiljem ka sisuliselt kontrollitav.

4.3.2. Hankija vastusest nähtub, et ta on algatanud põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli ja küsinud Kolmandalt isikult selgitusi. Kolmanda isiku selgituste pinnalt on Hankija

Protokollis jõudnud järelduseni, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala

maksumusega. Protokollist ei ole võimalik eristada, millised osad käsitlevad põhjendamatult

madala maksumuse kontrolli ning millised ristsubsideerimise keelu järgimise tuvastamist.

4.3.2.1. Kui Hankija on alustanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, tuleb tal teha

kaalutlusotsus, kas tunnistada pakkumus edukaks või lükata pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel

tagasi. Teisisõnu saab pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine käia vaid läbi

kaalutlusõiguse teostamise. Hankija peab vastavalt Riigikohtu praktikale14 oma

kaalutlusõigust ka reaalselt teostama. Kaalutlusõiguse teostamisest loobumine on

õigusvastane.

Kuivõrd alapakkumuse kontroll põhineb antud juhul peamiselt Kolmanda isiku selgituste

refereerimisel ning Hankija analüüs on minimaalne, on see ainuüksi piisav alus lugeda otsus

kontrollimatuks ja läbipaistmatuks (RHS § 117 lg 1 koostoimes § 3 p-ga 1). See kehtib seda

enam, et Euroopa Kohtu selgitusel peab hankija otsus lugeda pakkumuse maksumus pärast

12 RKHKo 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d 36–37, 39–40.

13 RKHKo 3-3-1-44-09, p 18.

14 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11.

8 (22)

asjaomast kontrollimenetlust põhjendatuks olema küllaldaselt motiveeritud.15

4.3.2.2. Protokollis esitatud hinnangud sisaldavad olulisi kaalutlusvigu.

4.3.2.2.1. Kaalutlusviga nr 1. Protokollist nähtub, et alapakkumuse kontrolli analüüsis

tuginetakse valdavalt Ameerika Ühendriikide tarnete ning Hankija ja Makina ve Sanayi A.S

vahelise raamlepingu nr 2-2/23/672-1 maksumuste võrdlemisele Kolmanda isiku pakkumuse

maksumusega. Sarnaselt ristsubsideerimise kontrollile ei ole ka alapakkumuse kontrolli puhul

Kolmanda isiku pakkumuse kõrvutamine teiste tarnetega asjakohane. Vaidlustaja osutab

siingi, et iga lepingu tehiolud (ese, nõuded ja tingimused) on erinevad, iga tehing toimub

erinevas kontekstis (turusituatsioon, teiste pakkujate huvid ja kaalutlused jne). Ühe tehingu

asjaolud, olgugi, et ese võib olla sarnane, ei saa olla argument, millele Hankija tugineb teise

pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kontrollimisel. Nii on ka vaidlustuskomisjon

öelnud, et alapakkumuse kontrollimenetluses „uuritakse ja hinnatakse justnimelt

kontrollialust pakkumust, mitte aga ei kõrvutata seda võrdlevalt teiste pakkumustega. See,

kuidas kontrollialune pakkumus suhestub teiste pakkumustega, ei anna selle pakkumuse

tõsiseltvõetavuse kohta mingit teavet. Pakkumuse tõsiselt võetavust selgitavad ja tõendavad

üksnes ja ainult seda konkreetset pakkumust iseloomustavad andmed ja asjaolud.“16

Hankija toob Protokollis välja, et tema „hinnangul on Ameerika Ühendriikides läbi viidud

sõidukite hangete kasutamine võrdluseks antud hankega asjakohane, sest avalikult

kättesaadavate materjalide põhjal saab järeldada, et hangitavad sõidukid on piisavalt

sarnased käesolevas hankes nõutule.“ Vaidlustajale jääb siiski arusaamatuks, millistele

avalikele materjalidele Hankija tugineb. Kolmanda isiku avaldatud andmed ei pruugi olla

usaldusväärseks tõendiks Riigihanke menetluses. Kui Hankija on teinud iseseisvat

uurimistööd, siis on vastavad allikad ja tõendid Protokollist puudu - Hankija analüüsikäik on

kontrollimatu. Protokolli sõnastusest nähtub pigem, et Hankija on refereerinud Kolmanda

isiku selgitusi ning esitanud need oma hinnanguna. Vaidlustuskomisjon on alles äsja ühes

teises vaidluses leidnud, et selline käitumine ei ole lubatav, kuna nii hankija sisuliselt loobub

omapoolsest analüüsist.17

Ühtlasi ei ole võrdlus Makina ve Sanayi A.S raamlepinguga nr 2-2/23/672-1 asjakohane ka

sel põhjusel, et hinnatasemed, sisendkulud, tootmismahud, tarneahelad ning turutingimused

võivad selle aja jooksul oluliselt muutuda, mistõttu varasem tehing ei peegelda enam

praeguseid majanduslikke olusid ega võimalda usaldusväärselt hinnata Kolmanda isiku

pakkumuse tõsiseltvõetavust.

Kokkuvõttes ei saa Hankija põhjendamatult madala maksumuse kontrollis piirduda teiste,

erinevates tingimustes ja ajaperioodil sõlmitud lepingute üldise kõrvutamisega, vaid peab

RHS § 115 lg 1 kohaselt andma hinnangu konkreetse pakkumuse maksumuse vastavusele just

käesoleva lepingu eseme ja selle täitmise tegelike kulude peeglis.

4.3.2.2.2. Kaalutlusviga nr 2. Vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktika kohaselt tuleb pakkumuse

maksumuse põhjendatuse hindamisel lähtuda pakkumuse kogumaksumusest.18 Hankija on

küll adresseerinud sõidukite maksumuse hinnakomponenti, leides, et soodsus tuleneb

15 EKo C-669/20, p 42–44.

16 VAKOo 87-21/233412, p 21.

17 VAKOo 9-26/301714.

18 TlnHKo 3-21-1809, p 17.

9 (22)

sõidukite tehnilisest lahendusest19, kuid on jätnud hindamata pakkumuse kui terviku

maksumuse. Nimelt koosneb pakkumuse maksumus kolmest komponendist: 1) sõidukite

maksumus, 2) hoolduse 10a maksumus ja 3) algse toetuspaketi maksumus.

Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda - millega Vaidlustaja ei nõustu -, et Kolmanda isiku pakutav

tehniline lahendus vastab Riigihankes kehtestatud tingimustele, ei ole eeltoodud põhjustel

kontrollitav ega piisavalt põhjendatud hoolduse kümne aasta maksumuse kriteerium.

Sõidukite hooldusteenuse maksumus - sõltumata sellest, kas tegemist on militaar- või

tsiviilsõidukiga - kujuneb suurel määral tööjõu tunnihinna alusel. Samuti on Protokollis jäetud

kajastamata algse toetuspaketi maksumuse tõsiseltvõetavus.

Kuivõrd pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust ei ole võimalik hinnata üksnes ühe

ühikuhinna alusel, on Hankija jätnud läbi viimata pakkumuse kogumaksumuse tervikliku ja

kontrollitava analüüsi. Juba ainuüksi sel põhjusel on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus õigusvastane.

4.3.2.2.3. Kaalutlusviga nr 3. Üllatav on Hankija öeldu, et „tsiviilsõidukitel kasutatavate

osade ristkasutamine soomustransportööridel ei ole hankija hinnangul puudus, vaid,

vastupidi, see on olnud eespool välja toodud näidete põhjal hanke nõuete kujundamisel üheks

hankija sõnastatud vajaduseks, et tagada ka kriisiolukorras masinatele piisav varuosabaas.“

Hankija vastusest jääb mulje, et on teadlikult tehtud valik soetada ese, mille sobivus

keskkonda, kuhu see hangitakse, on küsitav, kuid seda peetakse vastuvõetavaks, kuivõrd

varuosade soetamine on laialdaselt võimalik. Selline käsitlus on vildakas. Vastupidiselt

Hankija ekslikule arvamusele vastavad militaarkasutuseks projekteeritud MOTS-

komponendid militaarsõidukipargi töökindluse ja kättesaadavuse nõuetele.

4.3.2.3. Hankija on vastuses käsitlenud Vaidlustaja esitatud tõendeid ja teavet meelevaldselt,

noppides sealt välja mõned kohad, kuid jättes adresseerimata asjaolu, et Kolmanda isiku

pakutavate sõidukite soodne maksumus ei ole tehniline eelis RHS § 115 lg 7 p 3 mõttes, vaid

julgeolekurisk sõja tingimustes. Hankija toob välja, et „kiiret hooldatavust silmas pidades on

kommertssõiduki baasi kasutamine kindlasti eeliseks, kuna seal on tüüpiliselt

hoolduslahendused väga põhjalikult läbi mõeldud – põhjuseks see, et tsiviilsõidukeid

toodetakse suurtes kogustes ning need peavad suurema kasumlikkuse nimel olema võimalikult

kergelt ning soodsalt hooldatavad ja remonditavad.“

Vaidlustaja hinnangul on sellised järeldused meelevaldsed ja ei tugine faktidele, vaid

oletustele. Vaidlustaja saab ka vastupidiselt väita, et esitatud tõendite pinnalt on kinnitust

leidnud, et pakutavaid sõidukeid peab pidevalt remontima, millest tõukuvalt tekivad Hankijale

olulised lisakulud. Seevastu militaarsõidukid projekteeritakse koos hooldustehnilise toega

pikemaks kasutuseaks, optimeeritud hoolduskorraldusega, mis vähendab korduvate rikete

esinemist ja lühendab hooldustoimingute kestust, tagades seeläbi kõrge kättesaadavuse ja

töökindluse.

4.3.2.4. Ühtlasi on Vaidlustajal Hankija vastusest tõukuvalt tekkinud kahtlus, kas Kolmanda

isiku pakutavatel COTS-komponentidel (mootor, käigukast, sillad, roolisüsteemi

komponendid ja pidurisüsteem) on olemas Riigihankes nõutud CE-sertifikaat.

19 Protokolli lk 4.

10 (22)

5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

5.1. Hankija hindas Riigihankes nelja kriteeriumit: sõidukite maksumus – osakaaluga 60%;

hoolduse 10a maksumus – osakaaluga 15%; algse toetuspaketi maksumus – osakaaluga 15%

ning tarneaeg – osakaaluga 10%.

„Instructions for Tenderers in public procurement “Procurement of 4x4 armored personnel

carriers (APC) to Moldova Defence Forces” (reference number 282071) in the form of a

competitive procedure with negotiation in the field of defence and security“ p-is 1.16.14. on

Hankija keelustanud nii hankesisese kui välise ristsubsideerimise - Cross-subsidization is not

allowed when submitting tenders, both internal (between individual lines or parts offered in

the tender) and external.

Arvestades, et vaidlustuskomisjoni 19.12.2025 otsusega 265-25/282071 tunnistati kehtetuks

Hankija otsused tunnistada vastavaks ja edukaks Kolmanda isiku pakkumus, pöördus Hankija

09.01.2026 (Sõnumi ID 1044238) Kolmanda isiku poole selgituste saamiseks hankesisese ja

-välise ristsubsideerimise keelu järgimise ja pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas.

16.01.2026 esitas Kolmas isik Hankijale omapoolsed selgitused ja tõendid ristsubsideerimise

keelu järgimise ja pakkumuse maksumuse osas ja Hankija koostas 02.02.2026 protokolli nr

28/26/411 (lisa 1 (protokoll täies mahus koos selle lisadega 1-4 esitatakse vaid

vaidlustuskomisjonile, Vaidlustajale esitatakse protokoll kärbitud mahus koos selle lisadega

1 ja 2). Protokollis on Hankija üksikasjalikult analüüsinud Kolmanda isiku poolt

ristsubsideerimise keelu järgimise ja pakkumuse maksumuse osas esitatud seisukohti,

selgitusi ja tõendeid (protokolli lisad 1-4, millest lisad 3 ja 4 sisaldavad Kolmanda isiku

ärisaladust (arved, maksumused, kulude jaotuse struktuur), dokumentidel märge

CONFIDENTIAL) ning jõudnud järeldusele, et Kolmas isik ei ole pakkumuse esitamisel

rikkunud ei hankesisest ega -välist ristsubsideerimise keeldu ning Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal.

Protokollist nähtub, milliste dokumentide/tõendite alusel Hankija kontrollis

ristsubsideerimise keelu järgimist ning millistele järeldustele Hankija jõudis. Samuti,

nähtuvad protokollist selgitused ja arvandmed, millest lähtuvalt pidas Hankija Kolmanda isiku

pakkumuses toodud maksumuste kohta antud selgitusi piisavaks.

Kuivõrd Hankija tuvastas, et Kolmanda isiku poolt esitatud seisukohtade, selgituste ja tõendite

põhjal ei ole Kolmas isik rikkunud ristsubsideerimise keeldu ning Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal, tunnistas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks ja edukaks.

5.2. Vaidlustaja pöördus Hankija poole 06.02.2026 (Sõnumi ID 1054153) seoses Hankija

02.02.2026 otsusega nr 2-1/26/27 pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

Hankija vastas Vaidlustajale 12.02.2026, edastades Vaidlustajale Hankija 02.02.2026

protokolli nr 2-8/26/411 koos selle lisadega 1 ja 2 (protokoll kärbitud mahus, protokolli lisad

3 ja 4 sisaldavad kolmanda isiku ärisaladust (arved, maksumused, kulude jaotuse struktuur),

dokumendil märge CONFIDENTIAL).

5.3. Tehnilises kirjelduses on Hankija esitanud kaks nõuet:

11 (22)

• 8.2.4 COTS and MOTS solutions available on the market shall be used as much as

possible.

• 1.1.11 All integrated COTS systems shall have CE certification.

Kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitatud compliance matrix dokumendis mõlemad

nõuded märkinud kui „fully compliant“ ja „existing“ lahendusena. Ülaltoodud nõude 8.2.4

sisu näitab konkreetselt, et Hankija poolt on nõutud kasutada võimalikult palju

commercially/military off the shelf tooteid, et tagada masinale lihtsam, kiirem ja odavam

varuosade kättesaadavus. Lisaks, on väga oluline faktor sealjuures see, et Hankija ei pea jääma

soomukite elukaare jooksul liigselt sõltuma masina enda tootjast, mis tähendab, et võimalikult

väike kogus komponente on spetsiaalselt sellele masinale toodetud ja kättesaadavad ainult

masina projekteerija/tootja ettevõttest.

Lisaks on Hankija ülaltoodud nõudena 1.1.11 sätestanud, et kõik vabalt turult hangitud

alamsüsteemid või komponendid omaksid CE sertifikaati, mis tagab üldiste kasutaja

ohutusnõuete ja kvaliteedi nõuetele vastavuse. Seega tsiviilsõidukitel kasutatavate osade

ristkasutamine soomustransportööridel ei ole Hankija hinnangul puudus, vaid, vastupidi, see

on olnud eespool välja toodud näidete põhjal Riigihanke nõuete kujundamisel üheks Hankija

sõnastatud vajaduseks, et tagada ka kriisiolukorras masinatele piisav varuosabaas.

Eranditult ainult militaarsuunitlusega erilahendustest koosnevat soomustatud sõidukit ei tea

Hankija turul olevat, sest kõik Hankijale teada olevad soomustatud sõidukid (sh kõik

Riigihankes pakutud) kasutavad suuremas või väiksemas ulatuses tsiviilkasutusest üle võetud

mootorit, jõuülekande ja roolisüsteemi osi ning muid keerulisi sõlmesid.

5.4. Vaidlustaja viidatud Canadian donated vehicles face off-road breakdowns and repairs in

Ukraine, commander says | CBC News näol on tegemist juuni 2024 ehk enam kui poolteist

aastat vana dokumendi/materjaliga ning et Hankija on küsinud Kolmandalt isikult selgitust

vastava tagasiside osas ning Kolmas isik on Hankijale kinnitanud, et

struktuurne/konstruktsiooniline defekt on tänaseks kõrvaldatud. Hankija on vastava

parendusega ka ise tutvunud ning tuvastanud, et see on piisav.

5.5. Vaidlustaja viitab vaidlustuses lingile: https://militarnyi.com/en/news/roshel-armored-

vehiclesaves-border-guards-from-direct-hit-by-fpv-drone/. Vaadates vastavas uudises

viidatud videot, on Ukraina sõjaväelaste tagasiside Roshel Senatori suunas läbivalt positiivne,

lisaks on amortisaatorite küsimus välja toodud pigem positiivses võtmes - on ootuspärane, et

ekstreemses kasutuses tehnika kulub, kuid oluline on, et kriitilised osad saaksid kiiresti ja

lihtsalt vahetatud ning tagasi sõidukorda. Kiiret hooldatavust silmas pidades on

kommertssõiduki baasi kasutamine kindlasti eeliseks, kuna seal on tüüpiliselt

hoolduslahendused väga põhjalikult läbi mõeldud - põhjuseks see, et tsiviilsõidukeid

toodetakse suurtes kogustes ning need peavad suurema kasumlikkuse nimel olema

võimalikult kergelt ning soodsalt hooldatavad ja remonditavad.

5.6. Hankija täiendavad seisukohad.

5.6.1. Hankija on üksikasjalikult protokollis välja toonud argumendid Kolmanda isiku poolt

esitatud selgitustest ja tõenditest ning analüüsinud ja kontrollinud sisuliselt vastavaid selgitusi

ja tõendeid. Hankija hinnangul on ta teostatud analüüs läbipaistev ja kontrollitav ning

Kolmanda isiku poolt antud seisukohtade, selgituste ja tõendite põhjal oli Hankijal võimalik

12 (22)

kindlaks teha, et Kolmas isik ei ole pakkumuse esitamisel rikkunud ei hankesisest ega -välist

ristsubsideerimise keeldu.

5.6.2. Tarnitavate toodete ja teenuste ristsubsideerimine eeldab mõne toote või teenuse müüki

alla omahinna ning vastava kahjumi katmist muu rahastusallika toel. Hankija on analüüsinud

Kolmanda isiku pakutavate soomukite kulustruktuuri, mille esitas Kolmas isik vastuseks

Hankija päringule. Analüüsi tulemusena jõudis Hankija järeldusele, et Kolmas isik on oma

pakkumust tehes arvestanud, et juhul, kui tema pakkumus osutub edukaks, on sõlmitav leping

Kolmanda isiku jaoks kasumlik, kusjuures kasumimarginaali hindas Hankija Kolmanda isiku

äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks piisavaks. Vastava järeldusega on kõrvaldatud

ristsubsideerimise kahtlus.

Hankija nõustub Vaidlustajaga, et Vaidlustajal ei ole võimalik seda analüüsi üksikasjalikult

kontrollida, sest see eeldaks Kolmanda Isiku ärisaladuse avaldamist Vaidlustajale. Meetod,

mille abil Hankija jõudis järeldusele Kolmanda isiku pakkumuses ristsubsideerimise keelu

järgimise osas, ei ole põhjendatud üksnes varasemate kogemuste ja teadmistega ning detailne

info vajalike arvandmetega, on tutvumiseks ning kontrolliks edastatud vaidlustuskomisjonile

märkega „Konfidentsiaalne“.

5.6.3. Vaidlustaja väidab täiendavates seisukohtades järgmist: „Sõidukite hooldusteenuse

maksumus – sõltumata sellest, kas tegemist on militaar- või tsiviilsõidukiga – kujuneb suurel

määral tööjõu tunnihinna alusel.“ Hankija on seisukohal, et vastav väide on põhjendamata

ning ekslik, mistõttu ei saa õiged olla ka sellele väitele põhinev edasine arutluskäik. Sõiduki

hoolduskulu koosneb kahest komponendist, milleks on materjalide ja tööjõukulu. Tööjõukulu

on omakorda korrutis tööjõu tunnihinnast ning tööks vajalikest töötundide arvust. Kuna

tsiviilsõidukite hoolduskulusid on sõidukite tootja motiveeritud madalal hoidma tulenevalt

neid sõidukeid valdavalt kasutava tsiviilsektori kasumitaotlusest, on tsiviilsõidukitele

projekteeritud sõlmede hoolduseks vajalike töötundide arv ootuspäraselt väiksem kui

erilahendusena militaarsõidukitele toodetud lahenduste korral. Sellest omakorda tuleneb

masstootmises oleva tsiviillahenduse väiksem hoolduse tööjõukulu ning summaarne madalam

hoolduskulu.

5.6.4. Vaidlustaja heidab Hankijale ette tsiviilsõidukite komponentide kasutamise eelistamist

soetatavatel soomustransportööridel kui negatiivset asjaolu. Hankijale jääb sellise etteheite

sisu arusaamatuks. Hankija peab enda pädevuseks kujundada Riigihanke tehnilised

tingimused selliselt, et need tagaksid ennekõike lõppkasutaja vajadustele võimalikult hästi

vastava toote soetamise, samuti ka laiapindse ja õiglase konkurentsiolukorra hanke raames

pakutavate toodete vahel. Tulenevalt turu-uuringu tulemustest on Hankijale teatavaks saanud,

et kõik Riigihankest huvitatud soomustransportööride tootjad (sealhulgas Vaidlustaja)

kasutavad keeruliste sõlmedena tsiviilsektorist pärinevaid osi, st Commercial Off The Shelf

ehk COTS lahendusi, kuna need võimaldavad lihtsustada vastavate agregaatide hooldatavust

ning parendada varuosade kättesaadavust. Sellist põhimõttelist lahendust peab Hankija

mõistlikuks nii tehnilises, majanduslikus kui ka soomustransportööride elutsüklit puudutava

koormuse vaates, samuti on see Hankija kogemuse põhjal praktikas toimiv lahendus.

Tulenevalt eeltoodud kaalutlustest, ongi Hankija selgesõnaliselt suunanud pakkujaid

võimaluste piires tsiviilsektoris kasutusel olevaid sõlmesid ja lahendusi pakutavatel sõidukitel

kasutama.

13 (22)

Hankijale jääb mulje, et Vaidlustaja seab kahtluse alla Hankija poolt tehnilisse kirjeldusse

lisatud nõude 8.2.4 sisuga „COTS and MOTS solutions available on the market shall be used

as much as possible.“. Hoolimata sellest, et Hankija leiab, et nõuete sisu üle läbirääkimine ei

ole käesolevas Riigihanke faasis enam asjakohane, saab Hankija veelkord kinnitada, et

viidatud nõude selline sõnastus on olnud Hankija teadlik valik just eeltoodud põhjustel.

6. Kolmas isik, Roshel Inc., vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

6.1. Seonduvalt ristsubsideerimise keeluga ja pakkumuse maksumuse põhjendatusega on

Kolmas isik esitanud Hankijale põhjendused, tõendid ja selgitused.

Tutvudes nendega on vaidlustuskomisjonil võimalik ühesel veenduda selles, et vaidlustus on

esitatud ebaõigetel eeldustel, see sisaldab eksitavaid kontekstist välja võetud faktilisi

asjaolusid.

6.2. Kuivõrd vaidlustus sisaldab mitmeid väiteid juba möödunud vaidlustusmenetluses läbi

käinud asjaolude suhtes, palub Kolmas isik vaidlustuskomisjonil kontrollida sääraste väidete

esitamise tähtaegsust arvestades sellega, et nendes positsioonides võib olla vaidlustuse

esitamise tähtpäev juba möödunud eelmiste otsuste vaidlustuse esitamise tähtaja möödumisel.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Kolmanda isikuga selles, et Vaidlustaja esitatud väited ja

põhjendused võivad olla mittetähtaegsed.

Vaidlustaja on vaidlustanud Hankija 02.02.2026 otsused tunnistada vastavaks ja edukaks

kaasatud Kolmanda isiku Roshel Inc. pakkumus. Oluline on see, et tegemist on pärast

19.12.2025 vaidlustuskomisjoni otsuse (vaidlustusasi 265-25/282071) jõustumist tehtud uute

Hankija otsustega, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et Vaidlustajal oleks piiratud mingite

väidete ja põhjenduste esitamine.

8. 19.12.2025 vaidlustusasjas 265-25/282071 tehtud otsuses asus vaidlustuskomisjon

järgmistele seisukohadele:

1) kuna Hankija ei ole kontrollinud kas Kolmanda isiku pakkumuses ei ole rikutud

ristsubsideerimise keeldu, ei ole Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamiseks kontrollitav ja läbipaistev (vastuolu RHS § 3 p-is 1 kehtestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõttega) ja tuleb tunnistada kehtetuks (otsuse p 17);

2) Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses.

Seetõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud kontrollimehhanismi. Kuna

Hankija seda teinud ei ole, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks tunnistada kehtetuks ka sellel põhjusel (otsuse p 31).

09.01.2026 on Hankija pöördunud Kolmanda isiku poole selgitustaotlusega (Sõnumi ID

1044238):

1) tulenevalt asjaolust, et Hankija on keelanud pakkumuste esitamisel ristsubsideerimise, nii

sisemise (pakkumuses pakutavate üksikute ridade või osade vahel) kui ka välise, palus

Hankija selgitada, kuidas on kujunenud pakkumuse maksumus ja kinnitada, et pakkumuse

14 (22)

maksumuses ei ole kasutatud ristsubsideerimist (nii välist kui ka sisemist);

2) üldist kinnitust, mis kinnitab pakutud hinda, ei saa Hankija pidada piisavaks;

3) Hankija palus esitada järgmiste komponentide maksumuse kalkulatsioonid:

- veermik (raam, roolisüsteem, jõuülekanne ja jõuülekanne)

- soomustatud kere koos torni ja standardse elektrisüsteemiga

- sisustusdetailid (istmed, sisustusdetailid, standardsed sektsioonid)

- GFE mahutamiseks vajalikud eritellimusel valmistatud osad (klambrid, elektrilised liidesed,

tarkvara kohandamine, kui see on kohaldatav)

- tootmiskulud, sealhulgas seadmed ja tööjõud

- GFE mahutamiseks vajalike inseneritööde otsesed kulud

- projektijuhtimise otsesed kulud

- kvaliteedikontrolli ja testimise otsesed kulud

- kaudsed tegevuskulud või üldkulud sõiduki kohta

- sõidukite transpordikulud.

Kolmas isik vastas 16.01.2026 ja lisas vastusele järgmised dokumendid:

1. Vastus selgitustaotlusele vastavalt RHS §115.pdf

2. Vastus vaidlusele_eng.pdf (eelmises vaidlustusmenetluses)

3. Lisa 1. Lisateave hinna põhjenduse kohta (KONFIDENTSIAALNE).pdf

4. CBS.KONFIDENTSIAALNE.xsls

Hankija hankekomisjoni 02.02.2026 protokollis nr 2-8/26/411 (edaspidi Protokoll) on Hankija

põhjendanud seda, miks Kolmanda isiku pakkumuses esitatud maksumuse puhul pole rikutud

ristsubsideerimise keeldu ja miks maksumus pole põhjendamatult madala. Protokollist

tuleneb järgnev:

1) Kolmas isik on kinnitanud vastuse lisas 1, et pakkumuses esitatud hinnakujundus

(Cost Breakdown Structure - CBS) on koostatud vastavuses Riigihanke

alusdokumentidega ning pakkumuse lõpliku maksumuse kujundamisel on järgitud

hankesisest ja välist ristsubsideerimise keeldu, konkurentsivõimeline hinnakujundus

tuleneb struktuursetest tõhusustest.

Kolmas isik on vastuse lisas 2 selgitanud, et avalikult on Ameerika Ühendriikide

välisministeeriumi hankeregistrite ning teiste föderaalsete läbipaistvusportaalide

kaudu nähtavad lepingute andmed, soomustatud sõidukite eest sõlmitud lepingute

väärtused, mis näitavad, et Kolmanda isiku hinnakujundus on järjepidev, jälgitav ning

vastab turupositsioonile. Lisas 2 toodud tabelid ja lisa 3 arved ja maksumused

näitavad, et esitatud hinnad hõlmavad kõiki kulukomponente, (sh transporti Ameerika

Ühendriikidesse, tehnilise hoolduse dokumentatsiooni ning koolitusteenuseid), mis on

sisuliselt samad hinda kujundavad elementidega, mida on Hankija nõudnud ka

Riigihankes.

Kolmanda isiku vastuse lisad 2 ja 3 näitavad, et Kolmanda isiku sõidukite keskmine

avaldatud ühikuhind Ameerika Ühendriikide valitsusele tarnimisel jääb vahemikku

269 800 eurot kuni 310 900 eurot, Riigihankes on Kolmas isik esitanud maksumuse

448 180 eurot ühe MRAP-sõiduki kohta. 44–55% kõrgem hind ei saa oma olemuselt

olla põhjendamatult madal (Ameerika Ühendriikide valitsusele pole tarnitud

prototüüpe ega demonstratsioonsõidukeid). Riigihankes esitatud kõrgem maksumus

on põhjendatud sellega, et Riigihankes on nõutud mitmeid täiendusi, mis suurendavad

tootmiskulusid.

Hankija on pidanud Ameerika Ühendriikides läbi viidud sõidukite hangete kasutamist

võrdluseks Riigihankega asjakohaseks, sest avalikult kättesaadavate materjalide

15 (22)

põhjal saab järeldada, et hangitavad sõidukid on piisavalt sarnased Riigihankes

nõutule, Kolmas isik on pakkunud sõidukeid kõrgema hinnaga, sest baassõiduki

kohandamisvajadusest tulenevad lisakulud.

2) Hankija leiab, et väga suure soomustatud sõidukite koguse, st enam kui 500 sõiduki

valmistamise ristsubsideerimine olukorras, kus pakkuja ei ole ühelgi turul

monopoolses seisundis ning tal ei ole teist sarnase või suurema tähtsusega tegevusala

lisaks soomustatud sõidukite tootmisele, ei ole eluliselt usutav. Hankija on seisukohal,

et eelnevate hangete hindade analüüsist tuleb järeldada, et Kolmas isik ei ole

Riigihankes esitatud pakkumuses rikkunud ristsubsideerimise keeldu.

3) Hankija viitab ka hiljuti sõlminud raamlepingule 4x4 soomukite ostmiseks, kuid

teisele lõppkliendile. Suurimaks sõidukite erinevuseks on väiksem sidesüsteemide

ettevalmistuse vajadus, mille tõttu on ootuspärane, et Riigihankes pakutavad sõidukid

on soodsamad. Hankija hinnangul ei saa pidada Riigihankes Kolmanda isiku esitatud

maksumust 448 180 eurot ühe MRAP-sõiduki kohta põhjendamatult madalaks ka

võrdluses selle sõlmitud lepinguga, sest hinnaerinevus on väike.

4) Kolmanda isiku pakutud maksumus on ligikaudu 30–35% madalam teiste pakkujate

maksumustest. Kolmanda isiku selgituste (lisa 2, lk 4-5) kohaselt on erinevus ühtlane

kõigi maksumust kujundavate elementide lõikes ning vastab täielikult sõiduki enda

madalamale maksumusele.

Kolmas isik on seisukohal, et maksumused vastavad loogiliselt sõidukite madalamale

baashinnale ning kõik sellega seotud kulukomponendid eskaleeruvad

proportsionaalselt põhiobjektiga. Hooldus- ja tugikulud on otseselt seotud

sõidukiplatvormi hinnataseme, konfiguratsiooni ja elutsükli kuludega (lisa 2, lk 5).

Hankija hindas pakutavate sõidukite valmistamiseks kasutatavaid tehnilisi lahendusi

ning tuvastas, et Kolmanda isiku pakutav platvorm Senator on ainsana valmistatud

laiatarbekasutuses oleva veoauto raami, jõuülekande ning alusvankri koostule, teised

pakkujad on enda platvormid ehitanud kandevkerele, mille külge kinnitatakse

vajalikud agregaadid. Selline lahendus annab Kolmandale isikule selge majandusliku

eelise võrreldes teiste pakkujatega: jõuülekande ning alusvankri arenduskulud

jagunevad kokkuvõttes oluliselt suurema sõidukite arvu peale, võrreldavaid

varuosasid on suurema tõenäosusega võimalik soodsamalt hankida tulenevalt

varuosade suuremast turust, Kolmandal isikul on väga suure tõenäosusega võimalik

säästa tootmiskuludelt, sest jõuülekande ning alusvankri koostamise teeb tema eest

ära masstootmistehas. Hankija leiab, et tegemist on pakutud soomustatud sõidukite

võrdluses suure erinevusega, tegemist on pakkumuse madalat maksumust põhjendava

erinevusega tulenevalt kasutatavast tehnilisest lahendusest RHS § 115 lg 7 p 2

mõistes.

5) Kolmas isik esitas vastuses üksikasjaliku kulude jaotuse struktuuri (lisa 4). CBS

näitab, et inseneri- ja projektijuhtimiskulud moodustavad kogukulust mittevalitseva

osa ega ole hinna kujundamisel määrava tähtsusega, kuna platvorm on küps ja

peamine arendustöö on varasemalt juba lõpetatud. Uued tegevused keskenduvad

konfiguratsioonimuudatustele juba valideeritud platvormi raames ning tavapärasele

projektikoordineerimisele, mis põhineb kehtestatud sisemistel protseduuridel (lisa 1).

Hankija leiab, et esitatud kulude jaotus kajastab realistlikult soomuki arenduse,

tootmise ning tarnega kaasnevaid kulusid. Kui võrrelda pakkuja poolt esitatud kulusid

pakkumuses esitatud sõiduki hinnaga, selgub, et Kolmas isik on pakkumuse

maksumuse sisse arvestanud ka jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku kasumi.

6) Kokkuvõttes leiab Hankija, et:

16 (22)

• Kolmas isik on Riigihankes esitanud pakkumuse maksumuse, mis on tema

eelnevate osaletud hangetega kooskõlas;

• Kolmas isik on Riigihankes esitanud pakkumuse maksumuse, mis on kooskõlas

Hankija enda poolt varasemalt sõlmitud lepinguga sarnaste sõidukite

hankimiseks;

• Kolmanda isiku poolt pakutava sõiduki madal maksumus on põhjendatav teistest

pakkujatest oluliselt erineva tehnilise lahendusega;

• Kolmanda isiku poolt esitatud kulustruktuur tõendab Riigihankes esitatud

pakkumuse kasumlikkust.

Kolmas isik on Hankijale 16.01.2026 esitatud lisas 2 (eelmises vaidlustusmenetluses

27.11.2025 esitatud seisukohad) selgitanud mh järgmist:

1) Kolmas isik toodab soomustatud sõidukeid Fordi platvormidel, mis tagab kohese ja

katkestusteta juurdepääsu šassiidele. Erinevalt tootjatest, kes sõltuvad spetsiaalsetest

või kaitsetööstuslikest platvormidest, mille hankimine võib võtta mitu kuud,

võimaldab Kolmanda isiku tuginemine masstoodetud kommertssõiduki šassiidele

oluliselt lühendada tootmistsüklit ja vähendab sisendkulusid. See on fundamentaalne

struktuurne erinevus, mis otseselt selgitab mh kuluefektiivsust;

2) Kolmanda isiku SME-profiil võimaldab oluliselt madalamaid püsikulusid, tõhusamat

tootmise planeerimist ja kiiremat otsustamist. Need sisemised efektiivsused muutuvad

konkurentsivõimelisemaks hinnatasemeks. Kolmandal isikul on kõrge ettevõttesisene

vertikaalne integreeritus alates projekteerimisest kuni valmistamise, keevitamise,

soomustamise, elektrilise integreerimise, kvaliteedikontrolli ja testimiseni. See

vähendab sõltuvust alltöövõtjatest, minimeerib viivitusi, välistab tarneahela

kitsaskohti ning võimaldab kontrollida nii kvaliteeti kui ka kulusid;

3) suuremahulise terase, soomusmaterjalide, komponentide ja kommertsšassiide ostjana

saab Kolmas isik kasu koguselisest hinnasoodustusest ja pikaajalistest

hinnakokkulepetest tarneahela partneritega. Need säästud vähendavad otseselt

tootmisühiku hinda ja kajastuvad Kolmanda isiku pakkumuses. See struktuurne eelis

on kättesaadav üksnes tootjatele, kellel on suur tootmismaht ja korduvad tellimused.

9. Lõplikus pakkumuses esitas Kolmas isik järgmised maksumused:

1) Soomustransportööride (edaspidi sõiduk) (100) maksumus – 44 818 005,81 eurot;

2) Hoolduse 10a maksumus – 981 072,0 eurot;

3) Algse toetuspaketi maksumus – 2 067846,05 eurot.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusega seonduvalt on vaidlus selles, kas

Kolmas isik on rikkunud Riigihanke alusdokumendi „Instructions for Tenderers“ p-is 1.16.14

ette nähtud ristsubsideerimise (nii seesmise kui ka välise) keeldu (Cross-subsidization is not

allowed when submitting tenders, both internal (between individual lines or parts offered in

the tender) and external), kas Hankija on seda sisuliselt kontrollinud.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega seonduvalt on sisuline vaidlus

selles, kas Hankija sai pärast RHS § 115 alusel läbi viidud kontrollimenetlust asuda

seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

10. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

10.1. Ristsubsideerimise keeld tähendab seda, et esitatud maksumus peab olema hinnastatud

17 (22)

oma tegelike ja põhjendatud kulude alusel - pakkumuses esitatud maksumus peab kajastama

kõiki vajalikke kulusid.

Keelu puhul ei ole lubatud see, kui:

1) pakkumuses esitatud ühe maksumuse kulud kaetakse pakkumuses esitatud teise

maksumuse tuludest;

2) pakkumuses esitatud maksumus ei sisalda kõiki kulusid, kuid need kaetakse pakkuja

muu majandustegevuse, toetuste arvelt.

Ristsubsideerimise keeld on nõue pakkumusele, mida kontrollitakse pakkumuste vastavuse

kontrollimise etapis. Kui hankija kehtestab ristsubsideerimise keelu, siis peab hankija teadma

seda, milliseid kulusid iga esitatav maksumus peab sisaldama. Sest kõigepealt peab hankija

kindlaks tegema selle, kas igas maksumuses on kõik kulud kajastatud. Kui on, siis pole

tegemist ei sisese ega ka välise ristsubsideerimisega. Kui aga hankija teeb kindlaks, et mõni

maksumus kõiki kulusid ei sisalda, siis tuleb kindlaks teha see, kas tegemist on sisese või

välise ristsubsideerimisega või ka mõlemaga.

Seega „Instructions for Tenderers“ p-ist 1.16.14 tuleneb, et iga esitatud maksumus (sõidukite

maksumus, hoolduse 10a maksumus ja algse toetuspaketi maksumus) peab sisaldama kõiki

vajalikke kulusid, nende maksumuste vahel ei saa kulusid jaotada ja ühtegi kulu ei saa katta

ka pakkuja teistest vahendistest, toetustest.

Hankija on koostanud Annex 3, milles Appendix 3.1 käsitleb pakutava hoolduse 10a

maksumust ning Appendix 3.2 algse toetuspaketi maksumust.

Appendix 3.1 on nõutud ühe sõiduki kohta:

1) aastast hoolduse maksumust;

2) teise, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda, seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja

kümnenda aasta hoolduse maksumusi.

Need maksumused kujunevad töötundide arvust tulenevatest tööjõukuludest ja hoolduse

käigus vahetatavate osade maksumustest.

Appendix 3.2 on nõutud varuosade maksumusi.

Selleks, et hinnata seda, et maksumused pole omavahel subsideeritud pidi Hankija teadma:

1) sõiduki maksumuse kohta vähemalt materjali maksumust, tööjõukulusid, tootmise

kulusid, kasumimarginaali;

2) 10a hoolduse kohta vähemalt tööjõukulu, vahetatavate varuosade maksumust;

3) varuosade kohta võimalikke maksumusi.

Neid kolme maksumust saab võrrelda turuhindadega (sarnaste sõidukite hinnad, sarnaste

sõidukite hooldustunnid ja -hinnad, samade varuosade hinnad turul) või lähtuda

kogumaksumusest - kui üks maksumustest on ebaloomulikult madal, aga maksumuste

kogusumma on põhjendatud, siis viitab see sageli maksumuste vahel kulude jaotamisele.

Seda, et pole tegemist välise subsideerimisega, saab eelkõige kontrollida nii, et kui

kogumaksumuses on arvestatud ka kasumiga, siis on väike tõenäosus, et toimub väline

subsideerimine.

18 (22)

10.2. Protokolli lk 4 on Hankija selgitanud, et:

1) Kolmanda isiku pakutav platvorm Senator on ainsana valmistatud laiatarbekasutuses

oleva veoauto raamist, jõuülekandest ning alusvankrist, teised pakkujad on enda

platvormid ehitanud kandevkerele, mille külge kinnitatakse vajalikud agregaadid;

2) selline lahendus annab Kolmandale isikule selge majandusliku eelise võrreldes teiste

pakkujatega: jõuülekande ning alusvankri arenduskulud jagunevad kokkuvõttes

oluliselt suurema sõidukite arvu peale, võrreldavaid varuosasid on suurema

tõenäosusega võimalik soodsamalt hankida tulenevalt varuosade suuremast turust;

3) Kolmandal isikul on võimalik säästa tootmiskuludelt, sest jõuülekande ning alusvankri

koostamise teeb tema eest ära masstootmistehas.

10.3. Kolmas isik on esitanud ühe sõiduki maksumuseks 448 180 eurot.

Selleks, et veenduda kõikide sõidukiga seotud kulude olemasolu selles maksumuses, küsis

Hankija 09.01.2026 Kolmandalt isikult komponentide maksumuste kalkulatsioone.

Koos 16.01.2026 vastusega Hankijale esitatud lisas 4 on toodud maksumused kõikide Hankija

poolt nimetatud kulude (10) kohta. Kolmanda isiku lisas 4 toodud kulud kokku on väiksemad

kui esitanud ühe sõiduki maksumus (448 180 eurot).

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijale ei saa ette heita seda, et ta sõiduki tootmisprotsessi

kõiki etappe ja nende maksumusi põhjalikumalt ei asunud kindlaks tegema ja hindama - see

poleks reaalne, sest eeldaks vastavat kompetentsi (audit, vastavate spetsialistide seisukohad)

ja ka pikemat aega.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et võrdlus teiste sarnaste sõidukite

maksumustega on ristsubsideerimise keelu kontrollimisel asjakohatu.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai Kolmanda isiku esitatud lisast 4 ja ka

lisadest 2 ja 3, kus on toodud 2025 Kolmanda isiku poolt müüdud sõiduki, mis on Hankija

kinnitusel piisavalt sarnane Riigihankes nõutule, maksumusest järeldada, et Kolmanda isiku

esitatud sõiduki maksumus 448 180 eurot sisaldab kõiki kulusid. Hankija on toetunud ka teises

riigihankes tema enda sõlmitud raamlepingus toodud sõiduki maksumusele. Tõsi - Hankija

pole tõendanud seda, et 2025 Kolmanda isiku poolt müüdud sõiduk on sarnane Riigihankes

nõutud sõidukiga, kuid eelkõige näitab esitatud sõiduki maksumuses kõigi kuludega

arvestamist just Kolmanda isiku esitatud lisa 4.

10.4. Kolmanda isiku pakkumuse esitatud Annex 3 Appendix 3.1 on iga aasta kohta toodud

ühe sõiduki töötunnid, töötunni maksumus, vahetatavad varuosade hinnad. Appendix 3.2 on

toodud varuosade maksumused.

Hoolduse 10a maksumuse ja algse toetuspaketi maksumuse kohta on Kolmas isik Hankijale

selgitanud, et maksumused vastavad sõidukite madalamale baashinnale - hooldus- ja

tugikulud on otseselt seotud sõidukiplatvormi hinnataseme, konfiguratsiooni ja elutsükli

kuludega (Hankijale 16.01.2026 esitatud lisa 2, lk 5). Kolmas isik on kinnitanud, et need

maksumused tulenevad efektiivsemast tootmismudelist. Kui Kolmanda isiku pakutud sõiduki

maksumus on 30–35% madalam kahe teise pakkuja sõidukite maksumustest, siis see

hinnavahe on olemas ka teiste maksumuste puhul - Kolmanda isiku pakutud hoolduse

maksumus on 23–41% madalam kui teistel pakkujatel, algse toetuspaketi maksumus on 38–

19 (22)

39% madalam.

Protokollis on Hankija asunud seisukohal, et eelnevate hangete hindade analüüsist tuleb

järeldada, et Kolmas isik ei ole Riigihankes esitatud pakkumuses rikkunud ristsubsideerimise

keeldu. Vaidlustusmenetluses on Hankija selgitanud, et hoolduskulud koosnevad materjali

maksumusest ja tööjõukuludest, kuna tsiviilsõidukite hoolduskulusid on sõidukite tootja

motiveeritud madalal hoidma on tsiviilsõidukitele projekteeritud sõlmede hoolduseks vajalike

töötundide arv ootuspäraselt väiksem kui erilahendusena militaarsõidukitele toodetud

lahenduste korral. Hankija hinnangul tuleneb sellest masstootmises oleva tsiviillahenduse

väiksem hoolduse tööjõukulu ning summaarne madalam hoolduskulu.

Seega on Hankija lähtunud sellest, et:

1) madalama maksumusega sõidukite hoolduse kulud (varuosade hind ja töö

teostamiseks vajalik tööjõukulu) on madalamad;

2) sõidukite tootmise kulud ning hoolduse ja varuosade kulud erinevused on pakutavatel

sõidukitel pakkujate lõikes ligilähedaselt sarnased.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul lähtuvad need kaks maksumust esitatud

sõidukist ja selle maksumusest. Võrreldes teiste pakkujatega on Kolmanda isiku sõiduki

maksumus odavam ja sellest tulenevalt on odavamad ka hoolduse kulud ja varuosad. Kolmas

isik on Hankijale 16.01.2026 esitatud lisas 2 (eelmises vaidlustusmenetluses 27.11.2025

esitatud seisukohad) selgitanud, et ta toodab soomustatud sõidukeid Fordi platvormidel ja

tuginemine masstoodetud kommertssõiduki šassiidele võimaldab oluliselt lühendada

tootmistsüklit ja vähendab sisendkulusid. Vaidlustuskomisjonil pole alust selles kahelda.

Hoolduse töötundide arv on Kolmanda isiku Annex 3 Appendix 3.1 kolmandiku võrra

väiksem kui Vaidlustajal ja see saab olla põhjendatud üksnes sellega, et pakutud sõidukid on

erinevad.

Vaidlust ei saa olla selles, et varuosade maksumused (sh nende tootmiskulu) on seotud

konkreetse sõidukiga. Hankija on lähtunud üksnes võrdlusest teiste pakkujate pakkumustes

esitatud varuosade maksumustega. Tõepoolest - teiste pakkujate sõidukite maksumuste ja

varuosade maksumuste vahed protsentides on enam-vähem samad, mis Kolmandal isikul.

Vaidlustuskomisjon on ka varuosade maksumuste osas seisukohal, et Hankija ei pidanud iga

varuosa puhul (Annex 3 Appendix 3.2 on neid 78) kõiki tootmisprotsessi etappe ja nende

maksumusi kindlaks tegema ja hindama.

Kui Hankijale olid Kolmanda isiku 16.01.2026 vastuse lisast 4 teada sõiduki valmistamisega

seotud kulud (sh veermiku (raam, roolisüsteem, jõuülekanne ja jõuülekanne) maksumus,

soomustatud kere koos torni ja standardse elektrisüsteemiga maksumus, jne) ja Hankija on

põhjendatult asunud seisukohale, et need kulud on piisavad sõiduki valmistamiseks, siis sai

Hankija teiste pakkujate esitatud maksumuste erinevuste alusel järeldada, et tagavaraosade

maksumused võivad sisaldada kõiki kulusid.

Vaidlustuskomisjon leiab, et sõidukite tagavaraosade maksumusi on võimalik kindlaks teha

näiteks järgmiselt:

1) originaalvaruosa numbri järgi, kuid ka siis võib tegemist olla kas originaali või

järelturul müüda varuosaga, millede hinnad võivad oluliselt erineda;

20 (22)

2) autovaruosade e-poed, varuosapoed, esindused, kasutatud varuosade portaalid -

hinnad võivad oluliselt erineda;

3) originaalosa tootja firma järgi - võib olla odavam.

Vaidlustuskomisjon ei pea sellist kindlaks tegemist mõistlikuks, sest maksumused võivad

oluliselt erineda.

10.5. Lähtudes Protokollis toodust, Hankija ja Kolmanda isiku selgitustest on

vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on põhjendatult asunud seisukohale, et nende

kolme maksumuse vahel pole toimunud ristsubsideerimist. Pole mingit alust järeldada, et need

Kolmanda isiku pakutud maksumused ei sisalda kõikki vajalikke kulusid, et sõiduki

maksumuses arvestatud kasumiga kaetakse teiste maksumustega seotud kulusid.

Kuna vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et kolme esitatud maksumuse osas sai Hankija

järeldada, et tegemist pole ristsubsideerimise keelu rikkumisega ja 16.01.2026 vastusega

Hankijale esitatud lisas 4 toodud sõiduki valmisehitamise kuludest (10) tulenevalt on Kolmas

isik arvestanud ka kasumiga, siis ei saa olla tegemist välise subsideerimisega.

11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustamist põhjendanud järgmiselt:

1) Kolmanda isiku ja teiste pakkujate pakkumuste maksumuse vahel on märkimisväärsed

vahed, Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on konkurentide omast suurusjärgu

võrra madalam;

2) Kolmanda isiku põhjendamatult madal maksumus võib olla tingitud nõuetele

mittevastavate varuosade kasutamisest;

3) Protokoll sisaldab olulisi kaalutlusvigu - Hankija ei saanud põhjendamatult madala

maksumuse kontrollis piirduda teiste, erinevates tingimustes ja ajaperioodil sõlmitud

lepingute üldise kõrvutamisega, Hankija on jätnud läbi viimata pakkumuse

kogumaksumuse tervikliku ja kontrollitava analüüsi, militaarkasutuseks

projekteeritud MOTS-komponendid vastavad militaarsõidukipargi töökindluse ja

kättesaadavuse nõuetele.

11.1. Vaidlustaja viited sellele, et Hankija oleks pidanud mh lähtuma ka esitatud pakkumuste

maksumuste vahedest (ja ka kriitilisest tagasisidest Kolmanda isiku sõiduki kohta (vaidlustuse

lisa 1)) ei saa olla aluseks asuda seisukohale, et Hankija oleks pidanud lükkama Kolmanda

isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi.

11.2. Vaidlustajale teadaolevalt kavatseb Kolmas isik sõidukite tootmisel kasutada

tsiviilkasutuses olevaid komponente ja sellest võib olla tingitud põhjendamatult madal

maksumus. Vaidlustusmenetluses esitatud selgitustest tulenevalt ongi see õige, kuid pigem

kinnitab seda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

Kolmas isik on Hankijale 16.01.2026 esitatud lisas 2 selgitanud, et Kolmas isik toodab

soomustatud sõidukeid Fordi platvormidel ja Hankija on selles ka veendunud.

Riigihanke tehnilise kirjelduse p-ides 8.2.4 ja 1.1.11 on nõutud, et võimalikult palju kasutada

commercially/military off the shelf (COTS and MOTS) tooteid ja kõik vabalt turult hangitud

alamsüsteemid või komponendid peavad omama CE sertifikaati.

21 (22)

Seega asjaolu, et Kolmas isik kasutab tsiviilsõidukite osi sõidukitel on kooskõlas Riigihanke

alusdokumentidega. Hankija on kinnitanud, et tsiviilsõidukitel kasutatavate osade kasutamine

sõidukitel on olnud Riigihanke nõuete kujundamisel üheks Hankija vajaduseks, et tagada ka

kriisiolukorras masinatele piisav varuosabaas.

Mis aga puudutab Vaidlustaja kahtlust selles, kas Kolmanda isiku pakutavatel COTS-

komponentidel (mootor, käigukast, sillad, roolisüsteemi komponendid ja pidurisüsteem) on

olemas Riigihankes nõutud CE-sertifikaat, siis on juba eelmises vaidlustusmenetluses on

Hankija selgitanud, et verifitseerimine on planeeritud prototüüpmasina valmimise faasi, mille

käigus on Hankijal õigus nõuda ja üle vaadata kõikide COTS toodete vastavust CE

sertifikaatidele - oluline on tõestada Moldova konfiguratsiooniga masinal kasutusel olevate

COTS toodete CE vastavust.

11.3. Kui hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse

põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija

selgitusnõudele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1825/50, p 17).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellise olukorraga ei olegi praegusel juhul tegemist.

Kolmanda isiku 16.01.2026 selgitused vastavad Hankija 09.01.2026 püstitatud küsimusetele

ja sisaldavad Hankija nõutud andmeid. Maksumuse põhjendatuse nõuetekohane kontroll ei

eelda, et Hankija pidi või peaks kontrollima kõikvõimalikke asjaolusid, mis Vaidlustaja

arvates pidanuks Hankijal tekitama kahtlusi selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal.

Protokollist järeldub, et Hankijal on veendumus, et pakutud maksumusega on võimalik

lepingut täita. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku selgitused ja esitatud 4

lisa vastavad Hankija 09.01.2026 selgitustaotlusele ja said kõrvaldada Hankija kahtluse, et

Kolmanda isiku pakkumuse madala maksumuse tõttu võib esineda risk, et lepingut ei suudeta

nõuetekohaselt täita.

Protokollist (lk 4) on Hankija hinnanud pakutud tehnilist lahendust ja leidnud, et Kolmanda

isiku lahenduse näol on tegemist on pakkumuse madalat maksumust põhjendava erinevusega

tulenevalt kasutatavast tehnilisest lahendusest RHS § 115 lg 7 p-i 2 mõistes.

RHS § 115 lg 7 p-i 2 kohaselt pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud eelkõige

pakkuja valitud tehnilise lahendusega [---].

Kolmanda isiku valitud tehnilise lahendusega on seotud kogu pakkumuse maksumus - nii

sõiduki maksumus, kui ka hoolduse 10a maksumus ja algse toetuspaketi maksumus, mistõttu

ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga, et Hankija pole lähtunud kogumaksumusest.

Mis aga puudutab Vaidlustaja väidet, et Hankija ei saanud piirduda teiste, erinevates

tingimustes ja ajaperioodil sõlmitud lepingute üldise kõrvutamisega, siis eelkõige on Hankija

lähtunud Kolmanda isiku 16.01.2026 esitatud vastuse lisast 4.

11.4. Pakkumustes esitatud maksumused sõltuvad paljudest asjaoludest ja nende asjaolude

mõjust maksumusele. Kolmas isik on neid asjaolusid 16.01.2026 Hankijale selgitanud,

Hankija sai RHS § 115 lg 1 kohase kontrolli läbiviimisel neid selgitusi kontrollida ja hinnata,

mida Hankija ongi käesoleval juhul Protokollis teinud.

22 (22)

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija ei pea pakkumuse madala maksumusega seotud

hankelepingu täitmise riske suutma RHS § 115 kohaldamise kaudu maandada 100%-liselt.

12. Eelpooltoodu alusel jäävad rahuldamata Vaidlustaja taotlused tunnistada kehtetuks

Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)