Kiri

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Valner Lille

Rahandusministeerium

[email protected] Teie: e-mail 10.03.2026

Meie: 16.03.2026 nr 15

Kestlik rahastamine: SFDR ülevaatamine Täname võimaluse eest tutvuda SFDR muudatuste seletuskirjaga. Pooldame SFDR-is plaanitavaid muudatusi. Nõustume, et heas usus sõnastatud regulatsioon on praktikas osutunud probleemselt rakendatavaks ning selle kohaldamine on finantsturu osaliste ja investorite jaoks põhjendamatult keerukas ja töömahukas, sätestatud avalikustamisnormid ja -vormid on ülemäära keerukad ja pikad, erinev tõlgendamine ei võimalda praktikas instrumente tulemuslikult võrrelda, jne. Lisaks sooviksime esile tõsta järgmisi aspekte:

1. Formaalselt jäävad SFDR nõuded kehtima kuni ametliku menetluse tulemusel saavutatava

muudetud SFDR´i jõustumiseni.

Enne muudatuste ametlikku jõustumist ja olukorras, kus on ametlikult tuvastatud ja tunnistatud praktilised ebakõlad, muudatusettepanekud esitatud arvamuste avaldamiseks (arvestades suurt asjaosaliste ringi, kes määrust juba varasemalt kritiseerisid ja kommenteerisid ning muudatusettepanekuid tegid, on ebatõenäoline, et kõnealused leevendused heakskiitu ei leiaks), tuleb SFDR nõudeid portfelli valitsejate ja nõustajate poolt edasi täita. Seda siis eelnevalt kirjeldatud olukorras (rakendamine keerukas ja töömahukas, praktiline kasutegur puudub).

Erinevad Euroopa pankade/investeerimisühingute järelevalveorganid on lähenenud SFDR nõuetele erineva aktiivsusega, samuti erineva arusaamaga ning seega teeme ettepaneku, et EBA või ESMA väljastaks nö no-action letter´i, et vältida olukorda, kus portfelli valitsejatelt ja nõustajatelt nõutakse SFDR detailset täitmist olukorras, kus on teada, et olulised muudatused on menetluses, mis need turuosalised SFDR kohaldamisalast peatselt välistavad. Sarnase teema nö no-action letter on näiteks: The EBA issues a no-action letter on the application of ESG disclosure requirements and updates the EBA ESG risks dashboard with December 2024 data | European Banking Authority

2. Lisaks SFDR muutmisele tuleks üle vaadata ka Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses

investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja

tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega, artikli 2

punktides 7, 8 ja 9 defineeritud jätkusuutlikkuseelistused, jätkusuutlikkustegurid ja

jätkusuutlikkusriskid.

Praeguse käsitluse järgi ei ühti defineeritud jätkusuutlikkuseelistused SFDR instrumentide (artikli 8 ja 9 instrumentide) klassifikatsiooniga ning väärtpaberiportfellide valitsejatel ja nõustajatel on keeruline leida nende kahe kategooria ühisosa, lisaks on see ka investoreid segadusse ajav.

3. Nagu juba mainitud, toetame SFDR muudatusi, kuid investeerimisfondide ja pensionifondide

valitsemise vaates mainime, et muudatused võiksid olla veel ulatuslikumad, eriti mis

puudutavad jätkusuutlikkusega seotud dokumentatsiooni. Kutselised investorid suudavad

analüüsida fondide investeeringuid ka ESG perspektiivis, kuid keskmise tavainvestori jaoks on

senine materjali hulk liiga suur ja info investorile sisuliselt arusaamatu. Loomulikult, ka

instrumendi väljatöötajale peaks dokumentatsiooni koostamine olema üheselt mõistetav ja

mitte liigselt koormav. Ei ole mõtet dokumentidel, mida praktiliselt ei vajata, see vaid

suurendab näiteks fondi kulusid ja vähendab seeläbi tootlust. Samuti võiks info olla võimalikult

palju koondatud ühte kohta, mitte mitmetes erinevates dokumentides. Loodame, et

rakendusaktide koostamisel arvestatakse selle asjaoluga. Näiteks, lisaks juba pakutud

muudatustele võiks pöörata tähelepanu ka SDFR artiklis 6 (1) p b toodud kohustuslikule infole:

finantsturu osalised peavad kirjeldama, milline on nende poolt kättesaadavaks tehtavate

finantstoodete tootlusele jätkusuutlikkusriskide poolt avalduva tõenäolise mõju hindamise

tulemus.

See säte on praktikas osutunud niivõrd ebaselgeks, et ka näiteks erinevad järelevalveasutused omavad selles osas erinevaid nägemusi ja nõudeid.

4. Juhime tähelepanu seletuskirjas olevale viitamisveale:

Lk 7 punktis 4 (Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud) on muu hulgas nimetatud MIFID II, kuid sellele viitavas alaviites 12 on kirjeldatud MiFiD II nö delegeeritud määruse muutmise määrusele. Korrektsuse huvides palume ebakõla kõrvaldada.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu arvamusega arvestada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Valner Lille

Rahandusministeerium

[email protected] Teie: e-mail 10.03.2026

Meie: 16.03.2026 nr 15

Kestlik rahastamine: SFDR ülevaatamine Täname võimaluse eest tutvuda SFDR muudatuste seletuskirjaga. Pooldame SFDR-is plaanitavaid muudatusi. Nõustume, et heas usus sõnastatud regulatsioon on praktikas osutunud probleemselt rakendatavaks ning selle kohaldamine on finantsturu osaliste ja investorite jaoks põhjendamatult keerukas ja töömahukas, sätestatud avalikustamisnormid ja -vormid on ülemäära keerukad ja pikad, erinev tõlgendamine ei võimalda praktikas instrumente tulemuslikult võrrelda, jne. Lisaks sooviksime esile tõsta järgmisi aspekte:

1. Formaalselt jäävad SFDR nõuded kehtima kuni ametliku menetluse tulemusel saavutatava

muudetud SFDR´i jõustumiseni.

Enne muudatuste ametlikku jõustumist ja olukorras, kus on ametlikult tuvastatud ja tunnistatud praktilised ebakõlad, muudatusettepanekud esitatud arvamuste avaldamiseks (arvestades suurt asjaosaliste ringi, kes määrust juba varasemalt kritiseerisid ja kommenteerisid ning muudatusettepanekuid tegid, on ebatõenäoline, et kõnealused leevendused heakskiitu ei leiaks), tuleb SFDR nõudeid portfelli valitsejate ja nõustajate poolt edasi täita. Seda siis eelnevalt kirjeldatud olukorras (rakendamine keerukas ja töömahukas, praktiline kasutegur puudub).

Erinevad Euroopa pankade/investeerimisühingute järelevalveorganid on lähenenud SFDR nõuetele erineva aktiivsusega, samuti erineva arusaamaga ning seega teeme ettepaneku, et EBA või ESMA väljastaks nö no-action letter´i, et vältida olukorda, kus portfelli valitsejatelt ja nõustajatelt nõutakse SFDR detailset täitmist olukorras, kus on teada, et olulised muudatused on menetluses, mis need turuosalised SFDR kohaldamisalast peatselt välistavad. Sarnase teema nö no-action letter on näiteks: The EBA issues a no-action letter on the application of ESG disclosure requirements and updates the EBA ESG risks dashboard with December 2024 data | European Banking Authority

2. Lisaks SFDR muutmisele tuleks üle vaadata ka Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses

investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja

tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega, artikli 2

punktides 7, 8 ja 9 defineeritud jätkusuutlikkuseelistused, jätkusuutlikkustegurid ja

jätkusuutlikkusriskid.

Praeguse käsitluse järgi ei ühti defineeritud jätkusuutlikkuseelistused SFDR instrumentide (artikli 8 ja 9 instrumentide) klassifikatsiooniga ning väärtpaberiportfellide valitsejatel ja nõustajatel on keeruline leida nende kahe kategooria ühisosa, lisaks on see ka investoreid segadusse ajav.

3. Nagu juba mainitud, toetame SFDR muudatusi, kuid investeerimisfondide ja pensionifondide

valitsemise vaates mainime, et muudatused võiksid olla veel ulatuslikumad, eriti mis

puudutavad jätkusuutlikkusega seotud dokumentatsiooni. Kutselised investorid suudavad

analüüsida fondide investeeringuid ka ESG perspektiivis, kuid keskmise tavainvestori jaoks on

senine materjali hulk liiga suur ja info investorile sisuliselt arusaamatu. Loomulikult, ka

instrumendi väljatöötajale peaks dokumentatsiooni koostamine olema üheselt mõistetav ja

mitte liigselt koormav. Ei ole mõtet dokumentidel, mida praktiliselt ei vajata, see vaid

suurendab näiteks fondi kulusid ja vähendab seeläbi tootlust. Samuti võiks info olla võimalikult

palju koondatud ühte kohta, mitte mitmetes erinevates dokumentides. Loodame, et

rakendusaktide koostamisel arvestatakse selle asjaoluga. Näiteks, lisaks juba pakutud

muudatustele võiks pöörata tähelepanu ka SDFR artiklis 6 (1) p b toodud kohustuslikule infole:

finantsturu osalised peavad kirjeldama, milline on nende poolt kättesaadavaks tehtavate

finantstoodete tootlusele jätkusuutlikkusriskide poolt avalduva tõenäolise mõju hindamise

tulemus.

See säte on praktikas osutunud niivõrd ebaselgeks, et ka näiteks erinevad järelevalveasutused omavad selles osas erinevaid nägemusi ja nõudeid.

4. Juhime tähelepanu seletuskirjas olevale viitamisveale:

Lk 7 punktis 4 (Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud) on muu hulgas nimetatud MIFID II, kuid sellele viitavas alaviites 12 on kirjeldatud MiFiD II nö delegeeritud määruse muutmise määrusele. Korrektsuse huvides palume ebakõla kõrvaldada.

Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu arvamusega arvestada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm

Tegevjuht