Terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

13.03.2026 nr 29

Terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ punktidega 10.1 ja 10.7 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel elluviija järgmiselt: „Elluviija Sotsiaalministeerium (tervishoiukorralduse osakond)“. 2. Sõnastan punkti 2 esimese lõigu järgmiselt: „TAT eesmärk on luua pikaajalise ajutise töövõimetuse ja püsiva töövõimetuse ennetamise ja tööhõives püsimise toetamise süsteem, mis hõlmab uue töötervishoiu mudeli arendamist, haiguslehe ajal töötamise jätkamist võimaldava koostöömudeli, teenuste ja hüvitamisskeemi väljatöötamist, tervisetõendite digiteerimise ning nende peatamise ja tühistamise lahenduse loomist ning infosüsteemide arendusi ja andmevahetust. Eesmärk on see, et loodava süsteemiga väheneb püsiva töövõimekaoga inimeste osakaal 2029. aastaks 1,11%-ni tööealisest rahvastikust.“. 3. Täiendan punkti 2 kolmanda lõiguga järgmiselt: „Eestis on küll olemas keskne tervise infosüsteem (TIS), kuid tervisekontrollide tulemused ja tervisetõendid liiguvad endiselt suures osas paberil. See tekitab järgmisi probleeme: andmete dubleerimine, piiratud teadlikkus ja puuduv paindlikkus otsuste muutmiseks ning info ebaefektiivne liikumine, mis kokkuvõttes on risk inimeste tervisele ja elule. Tervisetõendite digiteerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ning inimeste, tööandjate ja tervishoiutöötajate halduskoormust. Samuti suureneb tervisetõendite digiteerimise lahenduse loomisega turvalisus nii inimese enda kui ka laiemalt ühiskonna vaates, kuna luuakse võimekus hakata teatud haigusseisundite puhul peatama või tühistama inimeste õigusi terviseseisundiga sobimatul kutsealal töötamiseks.“. 4. Sõnastan punkti 2.1 järgmiselt:

2

„2.1. Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomine ja tervisetõendite digiteerimine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on luua töötavatele pikaajalise haigusega inimestele toetussüsteem ehk tegevuste kogum (edaspidi toetussüsteem), et: 1) ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutist töövõimetust; 2) ennetada ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist; 3) ennetada pikaajalise haiguse tõttu tööhõivest väljalangemist ja vaesusriski; 4) tagada tööandjatele vajalik info, et kujundada pikaajalise haigusega töötajale tervist toetav töökeskkond ja töötingimused, mis võimaldavad töötajal töötada haiguslehe ajal terviseseisundiga sobivates tingimustes. Tegevuse eesmärgi täitmiseks luuakse tervisetõendite digiteerimise lahendus, et anda, peatada või tühistada inimese õigus töötada teatud kutsealal ning tagada sellekohase info edastamine inimesele endale, tema tööandjale ja tervishoiutöötajatele. 2.1.2. Tegevuse sisu Toetussüsteemi väljatöötamist toetatakse järgmiste tegevustega: 1) toetussüsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatuste tegemine; 2) teavitustegevused; 3) tulemuste monitoorimine, uuringute tegemine ja edasiarendusvajaduste väljaselgitamine. Eesmärgi täitmiseks töötab elluviija välja ajutise töövõimetuse toetamise süsteemi, uue töötervishoiu mudeli ja tervisetõendite digiteerimise põhimõtted ning kavandab nende rakendamiseks lahendused ja õigusruumi muudatused. Selleks tehakse koostööd asjaomaste osapoolte, esindusorganisatsioonide ja erialaseltsidega. Elluviija koostab kommunikatsiooniplaani ning korraldab selle täitmiseks infopäevi ja hangib sisse teavituskampaania, et suurendada töötajate, tööandjate, tervishoiuteenuse osutajate ja laiema avalikkuse teadlikkust loodava toetussüsteemi võimalustest ja positiivsest mõjust inimese pikaajalisest haigusest taastumisel, püsiva töövõimetuse ennetamisel ja toimetuleku parandamisel. Pikaajalise ajutise töövõimetuse ajal töötamise lahenduse rakendumise toetamiseks tuleb koolitada tervishoiutöötajaid, kes hakkavad hindama, kas pikaajalise haigusega inimese terviseseisund võimaldab ravi ajal töötada, ning juhul kui võimaldab, siis millistel tingimustel ja millised töökeskkonna ja tööülesannete kohandused on vajalikud. Selleks töötatakse välja juhendid ja koolitusmaterjalid. Oluline on, et koolituse tulemusena ja juhendmaterjalide abil oskavad arstid anda tööandjatele vajalikud soovitused, et kujundada pikaajalise haigusega töötajale tervist toetav töökeskkond ja sobivad töötingimused. Tegevuse raames tehakse ka valdkonnaga seotud poliitikaanalüüse ja -uuringuid, kaasatakse eksperte ning tutvutakse teiste riikide praktikaga, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika kujundamiseks, mille eesmärk on arendada välja terviklik, kaasaegne ja tulemuslik süsteem ning õigusraamistik selle rakendamiseks. Tagamaks loodava süsteemi kooskõla eesmärkidega, monitooritakse tulemusi ning vajaduse korral korrigeeritakse süsteemi ja arendatakse seda edasi. 2.1.3. Tegevuse tulemus 1. Toetusüsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatuste tegemine – välja on töötatud uus töötervishoiu mudel, tervisetõendite digiteerimise lahendus ja pikaajalisel

3

haiguslehel oleva inimese toetamise põhimõtted (haiguslehe ajal terviseseisundile vastavad töötamistingimused, palgavahe hüvitamine, raviarsti ja töötervishoiuarsti koostöö, teenuste protsess jne) ning süsteemi rakendamiseks vajalik õigusraamistik. Lisaks koostatakse juhendmaterjale ning korraldatakse infopäevi, seminare ja koolitusi koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi ja Eesti Perearstide Seltsiga, vajaduse korral kaasatakse ka teiste erialade eksperte. Tegevuse tulemusena peavad raviarstid ja raviarstile konsultatsiooniteenust osutavad töötervishoiuarstid oskama nõustada inimest selles, kuidas kooskõlas raviplaaniga haiguslehe ajal töötamist jätkata, ning kirjeldada tööandjale nõudeid töötingimuste ja töökeskkonna muutmise kohta. Samuti töötatakse koostöös välja uus töötervishoiu mudel. Tegevus toetab inimeste töövõime säilimist – ennetab tööst põhjustatud haigestumist ja ajutist töövõimetust, suurendab pikaajalisel haiguslehel olija töötamise jätkamise võimalikkust, kiirendab tervenemist ja ennetab või lükkab edasi püsiva töövõimetuse väljakujunemist. Võrreldes kehtiva korraga suurendab tegevus ka inimese sissetulekut pikaajalise haiguse perioodil ja parandab seeläbi tema majanduslikku toimetulekut. 2. Teavitustegevused – osapooled, sihtrühmad ja laiem avalikkus on uue toetussüsteemi ning teiste lahenduste võimalustest ja muudatustest teavitatud ning seeläbi on toetatud nende rakendamine ja kasutamine. Mida rohkem mõistavad inimesed loodud lahendustest tulenevat kasu ja neid kasutavad, seda paremini saavad eesmärgid täidetud. 3. Tulemuste monitoorimine, uuringute tegemine ja edasiarendusvajaduste väljaselgitamine – tulemused on monitooritud, arendusvajadused analüüsitud ja mõju hinnatud. Kavas on monitoorida pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste toetamise süsteemi ja uut töötervishoiu mudelit peale selle rakendumist teatud korrapärasusega, et tagada ülevaade toetussüsteemi lühi- ja pikaajalise kasutamise kohta ning vajaduse korral rakendada riskide maandamise tegevusi, kui on märgata, et süsteem mingis osas ei toimi. Selleks on riskid hinnatud ja riskide maandamise tegevused määratletud ning statistika kogumiseks aruandlusvajaduse kirjeldus koostatud. Lisaks hangitakse toetussüsteemi teatud aja töötamise järel vähemalt kaks suuremat mõju hindamise uuringut, et hinnata süsteemi toimimist vastavalt eesmärgile ja kavandada vajaduse korral edasiarendusi. Vajaduse korral tehakse perioodi lõpus ka kordusuuring. 2.1.4. Sihtrühm Tööealine 15–74 aasta vanuses elanikkond, töötavad ravikindlustatud inimesed, tööandjad, tervishoiuteenuse osutajad, poliitikakujundajad ja rakendajad. 2.1.5. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (tervishoiukorralduse osakond ja tervishoiuteenuste osakond)“. 5. Sõnastan punkti 2.2 järgmiselt: „2.2. Infosüsteemide ja andmevahetuse arendamine ning teenuste korralduse tagamine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on töötada välja infotehnoloogilised lahendused ja andmevahetus ning neid arendada, samuti arendada välja tervisetõendite digiteerimise lahendus, uus töötervishoiu mudel ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus pikaajalise ajutise töövõimetuse protsessis. 2.2.2. Tegevuse sisu

4

Infotehnoloogilised arendused tagavad osapooltele vajaliku info neile pandud kohustuste täitmiseks. TEHIK-u tegevuseks on tervikvaates arendusvajaduste analüüs, kõigi osapoolte arenduste teekaardi juhtimine ja nõustamine IT-arhitektuurilistes küsimustes, tervise infosüsteemi (TIS) arendused ning teiste infosüsteemide ja portaalide (patsiendiportaal, tööelu infosüsteem jne) vahelised arendused. Tervisekassa tegevusteks on töövõimetuslehega seotud arendused ning teiste osapooltega (tervishoiuteenuse osutajad, tööandjad, töötajad, Eesti Töötukassa) ja infovahetusportaalidega (X-tee lahendused, eesti.ee jne) andmevahetuse lahendused. Samuti on Tervisekassa tegevuseks raviarstide ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenuse ning uue töötervishoiu mudeli juurutamine. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena on loodava süsteemi osapooltele tegevusteks vajalik andmevahetus tagatud, töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus raviarstidele pikaajalise haiguslehe protsessis toimib ning tervisetõendite digiteerimist ja uue töötervishoiu mudeli rakendamist võimaldavad lahendused on juurutatud. 2.2.4. Sihtrühm Teenuse lõppkasutajad – tervishoiutöötajad, tööandjad, tööealised inimesed. 2.2.5. Tegevuse elluviijad Tegevust viivad partneritena ellu TEHIK ja Tervisekassa.“. 6. Asendan punkti 5 tabeli järgmiselt:

Summa Osakaal

1 ESF+ toetus 7 518 495 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 3 222 212 30%

3 Eelarve kokku 10 740 707 100%

7. Sõnastan punkti 7.4 järgmiselt: „7.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus.“. 8. Sõnastan punkti 9.9 järgmiselt: „9.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“. 9. Asendan TAT lisa „TAT eelarve kulukohtade kaupa” käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

Sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 20. novembri 2023. a käskkirjaga nr 153 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“ muutmine“ seletuskiri

I. Sissejuhatus Muudatusega vähendatakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) eelarvet kokku 4 285 714 euro võrra (suunatakse REARMi kaitsekuludeks). Sellega kaasnevalt korrigeeritakse ka toetatavaid tegevusi selliselt, et tagada eesmärkide saavutamine. Peamise sisulise muudatusena on lisaks töötervishoiutõendite digiteerimisele kavas digiteerida kõik tervisetõendid. Nende muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve tegevuste ja aastate kaupa. Käskkirja ja seletuskirja on koostöös TAT partneritega koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]), tervishoiukorralduse osakonna tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Lii Pärg (tel 5914 3942, [email protected]) ja teenuse osutamise lepingu alusel Tiina Vinkel (tel 5919 3945). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna tervisetõendite digiteerimise käigus andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algsete tegevustega ei koguta. Käskkirjaga ei kaasne haldus- ega töökoormuse kasvu elluviijale ega partneritele. Lisatakse küll kohustus esitada makse saamise aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju puudub. Rakendusasutuse jaoks töökoormus väheneb, kuna kaotatakse lõpparuande kooskõlastamise nõue. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud muudatusi. II. TAT muudatuse sisu Punktiga 1 täpsustatakse, et elluviija on Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 laiendatakse tegevuste eesmärki, et TAT tegevusega 2.1 oleks edaspidi uue töötervishoiu mudeli arendamise abil võimalik ennetada ka tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutist töövõimetust. Punktiga 3 selgitatakse, et tervisetõendite digiteerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ning inimeste, tööandjate ja tervishoiutöötajate halduskoormust. Punktiga 4 täiendatakse punkti 2.1 tervisetõendite digiteerimise tegevusega ning täpsustatakse eesmärke, et edaspidi oleks võimalik ennetada ka tööst põhjustatud haigestumisi ja pikaajalist ajutist töövõimetust. Selleks vajalikud põhimõtted ja tegevused lepitakse kokku uue töötervishoiu mudeli väljaarendamise käigus, kus määratletakse

osapooled, nende rollid ja protsessid ning süsteemi kasutamiseks vajalik andmevahetus, hõlmatavad teenused ja töötervishoiuarstide konsultatsiooniteenus. Kui varasem sõnastus keskendus üksnes juba pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste toetamisele, siis muudatusega luuakse võimalus kavandada ennetavaid meetmeid, mis aitavad vältida tööst põhjustatud haigestumisi ja sellest tulenevat pikaajalise haiguslehe vajadust. Seeläbi toetab TAT muudatus terviklikumat ja süsteemsemat lähenemist töövõimekao ennetamisele. Lisaks on eesmärk luua ühtne tervisetõendite digiteerimise ja andmevahetuse süsteem, mille kaudu pabertõendid digiteeritakse, ning töötatakse välja lahendused, et anda, peatada või tühistada inimese õigus töötada teatud kutsealal ning tagada sellekohase teabe edastamine inimesele endale, tema tööandjale ja tervishoiutöötajatele. Tegevus „Süsteemi põhimõtete väljaarendamine ja õigusruumi muudatused ning edasiarenduste väljaselgitamine“ hõlmab nii uue töötervishoiu mudeli kui ka tervisetõendite digiteerimise lahenduse väljatöötamist. Kuna varem kasutatud mõiste „koolitus“ osutus liiga kitsaks, on täpsustatud, et lisaks korraldatakse ka infopäevi ja seminare. Praktikas ilmnenud suurema koostöövajaduse tõttu on ekspertidena Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi kõrval kaasatud ka Eesti Perearstide Selts. Täpsustatud on ka, et kavandatavad muudatused toetavad inimeste töövõime säilimist, ennetades tööst põhjustatud haigestumisi ja ajutist töövõimetust. Tegevuse „Tulemuste monitoorimine, uuringute tegemine ja edasiarendusvajaduste väljaselgitamine“ raames on lisaks ette nähtud pikaajalisel haiguslehel olevate inimeste toetamise süsteemi ja uue töötervishoiu mudeli monitoorimine. Punktiga 5 on tegevuse 2.2 eesmärgina lisatud: arendada välja tervisetõendite digiteerimise lahendus ja uus töötervishoiu mudel. Nii tervisetõendite digiteerimine kui ka uue töötervishoiu mudeli rakendamine eeldab infotehnoloogilisi lahendusi ja vastavate andmevahetuste loomist. Tervisekassa tegevustele on juurde lisatud uue töötervishoiu mudeli juurutamine. Kehtiv töötervishoiu mudel vajab ajakohastamist ja integreeritust esmatasandiga, et vähendada töötajate haiguspäevi ja sekkuda õigel ajal, näiteks maandada kardiovaskulaarsed või vaimse tervisega seotud haiguste riskitegurid. Punktiga 6 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 15 026 421 eurot) kokku 4 285 714 euro võrra, millest ESF+ toetus on 3 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 285 714 eurot. Vabanevad vahendid suunatakse kaitsekulude katteks REARMi. TAT eelarve on muutmise järel kokku 10 740 707 eurot, millest ESF+ toetus on 7 518 495 eurot ja riiklik kaasfinantseering 3 222 212 eurot. Punktiga 7 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus. Varem oli võimalik seda teha ka üks kord kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega seotud eesmärkide saavutamisele. Punktiga 8 sätestatakse, et kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus lõpparuande, ning sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus jääb ära. Punktiga 9 asendatakse TAT lisa „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uue lisaga, mis on kooskõlla viidud eelarve vähenemisest tingitud muudatustega. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Tervisetõendite digiteerimise ja andmevahetuse süsteemi loomine mõjutab potentsiaalselt kõiki tööealisi inimesi ja nende tööandjaid ning tervisetõendite väljastamisega hõlmatud tervishoiutöötajaid. Tervisetõendite digiteerimise lahenduse loomisega vähendatakse tõendite taotlemisega kaasnevat bürokraatiat ning inimeste, tööandjate ja tervishoiutöötajate halduskoormust. Muudatusega väheneb pabertõendite väljastamisele kuluv aeg, osapoolte halduskoormus ja menetlemisaeg ning suureneb terviseandmete usaldusväärsus ja turvalisus järgmiselt:

 Tervishoiuteenuse osutajate (TTO) halduskoormus väheneb – taotleja tervisetõendid eeltäidetakse tervise infosüsteemi (TIS) andmetega.

 Inimeste halduskoormus väheneb – tervisedeklaratsioon eeltäidetakse TISi andmetega, tõend liigub automaatselt õigesse asutusse.

 Kasutajate rahulolu suureneb – pabereid pole vaja täita ega järgmisele osapoolele viia.

 Andmehõive paraneb. Samuti suureneb tervisetõendite digiteerimise ja andmevahetuse süsteemi loomisega nii inimese enda kui ka ühiskonna turvalisus, kuna luuakse võimalus hakata teatud haigusseisundite korral peatama või tühistama inimeste õigust töötada terviseseisundiga sobimatul kutsealal. Pabertõendi usaldusväärsuse tagamine ja kontroll võrreldes digitaalsete tervisetõenditega on palju aeganõudvam. Kuna tervisetõendid on tihti sisendiks ka ühiskondlikult tundlikele kasutusaladele (nt relva omamine ja kasutamine, eriteenistujana töötamine, transpordivahendite juhtimine), tuleb tõendi ja selle otsuse puhul tagada maksimaalne usaldusväärsus. Selle tagamise eelduseks on see, et kontrolli tegijal või tõendi väljastajal on olemas inimese kohta terviklik info, sealhulgas varem negatiivse otsusega väljastatud tõendid. Praegu paberil toimiv tervisetõend seab töötervishoiu ja ka kõigi teiste tervisekontrollide kontekstis tervishoiutöötajatele ebamõistliku koormuse, sest nad peavad olema infovahendajaks erinevate tervishoiusüsteemi osapoolte, riigiasutuste, töötaja ja tööandja vahel, kes asjakohast infot vajavad. Samuti ei võimalda paberkujul tervisedeklaratsioon ja - tõend kasutada juba olemasolevaid andmeid (vormi eeltäitmist), mistõttu peab tervisedeklaratsiooni täitev inimene iga kord iga eelmainitud tervisetõendi või -kontrolli puhul uuesti samu andmeid sisestama ning tervisekontrolli tegija (TTO) peab samuti dubleerivaid andmeid tervisetõendile lisama. Eelarve vähendamisel muudatuse käigus korrigeeritud tegevuste elluviimisele mõju ei ole ja eesmärgid saavutatakse. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras.

VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.