Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 07.03.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“, Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 43 lõike 3, küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ja lõike 5 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine” kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi põhimääruses” tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 541 täiendatakse alapunktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) osaleda oma pädevuse kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artiklis 14 nimetatud koostöörühma tegevuses ja artiklis 16 nimetatud Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku töös;“; 2) põhimäärust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).“. § 2. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruses nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis, välja arvatud määruse § 4 lõikes 11, asendatakse sõnad „teenuse osutaja“ sõnaga „teenuseosutaja“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) andmekogu vastutav töötleja on– andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 tähenduses; 12) andmekogu volitatud töötleja on andmekogu volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike 2 tähenduses;“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teenuseosutaja rakendab lõike 1 alusel kehtestatud nõudeid vähemalt küberturvalisuse seaduse § 3 lõigetes 2–5 nimetatud tegevusaladega seotud süsteemidele.“;

2

4) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuetele” tekstiosaga „ja valitud standard käsitlusala hõlmab vähemalt küberturvalisuse seaduse § 3 lõigetes 2–5 nimetatud tegevusaladega seotud süsteeme.”; 5) paragrahvi 3 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga „1, 11 ja 2“; 6) paragrahvi 3 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõna „määratlemise“ sõnaga „määratluse“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Lõike 21 punktis 1 nimetatud teenuseosutaja puhul ei kohaldata üksuse töötajate arvu, aastase bilansimahu ja aastakäibe kindlakstegemisel Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 lõiget 4. (23) Lõike 21 punktis 1 nimetatud teenuseosutaja puhul ei arvestata üksuse töötajate arvu, aastase bilansimahu ja aastakäibe kindlakstegemisel partner- või sidusettevõtja andmeid Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, kui üksus on teenuste osutamisel kasutatavate süsteemide puhul oma partner- või sidusettevõtjast sõltumatu.“; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt süsteemi turvalisust ja toimepidevust mõjutavate ning küberintsidenti põhjustavate riskide loetelu ning selles tuleb kindlaks määrata riskide realiseerumise tagajärgede raskusaste ja kirjeldada riskijuhtimismeetmeid.“; 9) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas jaos ette nähtud dokumendid võib koostada muu õigusakti alusel koostatava dokumendi osana.“; 10) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „peab“ tekstiosaga „alalisse kasutusse“; 11) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) väliste partnerite haldus“; 12) määruse lisa „Esmased turvameetmed“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 13) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152).“. § 3. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruses nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel” ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 3 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 3 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning lõike 4 punktides 1–4 ja 6“; 2) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse üksus või küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktides 12 ja 13 nimetatud asutus või isik“ tekstiosaga „valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või kohaliku tasandi avaliku halduse üksus“. § 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a. Lisa: Esmased turvameetmed

3

Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määrus nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ Lisa

Esmased turvameetmed

 Käesolevas lisas sätestatakse määruse § 51 lõikes 1 loetletud turbevaldkondades alaliselt rakendatavad esmased turvameetmed.

 Käesolevas lisas esitatud meetmed on ette nähtud kõigile küberturvalisuse seaduses loetletud teenuseosutajatele, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

 Teenuseosutaja võib käesolevas lisas sätestatud meetme asendada muu samaväärse meetmega või jätta meetme rakendamata, kui kaitsetarve on täidetud ja teenuseosutaja on riski aktsepteerinud.

1. Infoturbe korralduse valdkonnas peab teenuseosutaja: 1.1. määrama küberturvalisuse seaduse §-s 61 nimetatud juhatuse liikme ja infoturbe eest vastutava isiku; 1.2. välja töötama võrgu- ja infosüsteemide turvareeglid, sealhulgas infoturbe- ja riskijuhtimispõhimõtted, ning tutvustama neid personalile; 1.3. kontrollima regulaarselt, kas valitud turvameetmed vastavad tegelikule vajadusele ja kas turvameetmed on rakendatud. Turvameetmeid tuleb kontrolli tulemuste põhjal korrigeerida; 1.4. tagama oma tegevuse kriisihalduse ja toimepidevuse, sealhulgas oma varundus- ja taasteprotseduuride toimimise; 1.5. tagama võrgu- ja infosüsteemide hankimise, arendamise ja hooldamise turvalisuse, sealhulgas turvahaavatavuste käsitlemise ja avaldamise; 1.6. pidama infotehnoloogiavarade arvestust ja uuendama seda regulaarselt; 1.7. määrama kasutusel olevale infotehnoloogiaseadmele vastutava kasutaja. 2. Kasutajate teadlikkuse, koolituse ja kasutajaõiguste valdkonnas peab teenuseosutaja: 2.1. tutvustama personalile küberhügieeni- ja infoturbereegleid, hindama teadmisi ja tagama neile vastava koolituse, vajaduse korral perioodiliselt; 2.2. juhendama personali infotehnoloogiaseadmete kasutamisel; 2.3. kasutama võrgu- ja infosüsteemides personaalseid pääsuõigusi; 2.4. sulgema pääsuõigused või kontod, mille järele puudub vajadus või mida ei kasutata; 2.5. eelistama mitmeastmelist autentimist; 2.6. hoidma pääsuks vajalikke vahendeid, sealhulgas salasõnu ja räsisid, volitamata isikutele kättesaamatuna; 2.7. kasutama võrgu- ja infosüsteemis ainult selleks mõeldud ning heaks kiidetud seadmeid, teenuseid ja süsteeme; 2.8. kasutama infotehnoloogiaseadmeid ja andmekandjaid heaperemehelikult ning mitte jätma neid järelevalveta. 3. Andmete turbe valdkonnas peab teenuseosutaja: 3.1. hindama, millised andmed ning võrgu- ja infosüsteemid on vajalikud igapäevaseks kasutamiseks, ning kavandama asendusprotseduurid süsteemide tõrgete ja katkestuste korral; 3.2. välja töötama tööks vajalike andmete kasutamise reeglid, sealhulgas teiste isikutega andmete jagamise kohta; 3.3. tagama kasutatava teabe või teiste isikute edastatud teabe, sealhulgas ärisaladuse ja isikuandmete kaitse ning vajaduse korral kasutama ajakohast krüpteerimist; 3.4. eelistama digitaalset lahendust, mis kinnitab oluliste elektrooniliste andmete päritolu ja terviklust, sealhulgas digitaalset allkirjastamist; 3.5. rakendama andmetele juurdepääsu võimaldamisel teadmisvajaduspõhist juurdepääsuhaldust; 3.6. varundama regulaarselt tööks vajalikke andmeid, hoidma varundatud andmeid töösüsteemist eraldi ja testima varukoopiast andmete taastamist; 3.7. tagama andmete kustutamise enne andmekandja kasutamise lõpetamist või edasiandmist.

2

4. Väliste partnerite halduse valdkonnas peab teenuseosutaja: 4.1. teadma oma väliseid partnereid, sealhulgas oma otseseid tarnijaid, ja nende tausta. Selle teabe põhjal tuleb rakendada asjakohaseid turvameetmeid, lähtudes riigi koostatud avalikest ohuhinnangutest ja riskianalüüsidest; 4.2. võtma turvameetmete asjakohasust kaaludes arvesse välistele partneritele eriomaseid turvahaavatavusi, nende toote üldist kvaliteeti ja küberturvalisusega seotud tavasid, sealhulgas toote turvalise arendamise korda ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), artikli 22 lõike 1 kohaselt korraldatud kriitilise tähtsusega tarneahelate turvariskide koordineeritud hindamise tulemusi; 4.3. kokku leppima väliste partneritega kirjalikult taasesitatavas vormis andmete vahetamiseks vajalikud turvanõuded ja kasutatava teenuse tingimused. 5. Küberintsidentide halduse valdkonnas peab teenuseosutaja: 5.1. koolitama personali, kuidas ära tunda intsidente, kuidas tuvastada nende mõju ja ulatust ning kuidas neid vältida ja kuidas intsidentide puhul toimida; 5.2. määrama isiku, kes koordineerib intsidentide lahendamist, asjaomaste asutuste ja koostööpartnerite teavitamist ning on nende kontaktisik; 5.3. kokku leppima alternatiivsed teavituskanalid juhuks, kui tavapärane teabevahetus ei toimi; 5.4. võtma kasutusele abinõud intsidendi mõju vähendamiseks ja leviku piiramiseks. 6. Pilvteenuste ja veebirakenduste kaitse valdkonnas peab teenuseosutaja: 6.1. kasutama turvalist ja ajakohastatud veebibrauserit; 6.2. jälgima, et pilvteenuste vahendusel jagataks teavet vaid teadmisvajaduspõhiselt; 6.3. järgima turvalise e-kirjavahetuse põhimõtteid ja vältima tundmatute manuste või hüperlinkide avamist; 6.4. tutvustama personalile turvaliste telefoni- ja videokõnede tegemise põhimõtteid; 6.5. eristama ja vältima ebaturvaliste veebilehtede ja rakendusliideste kasutamist; 6.6. pidama arvestust kasutatavate pilvteenuste ja nendega seotud riskide üle. 7. Infotehnoloogiaseadmete kaitse valdkonnas peab teenuseosutaja: 7.1. kasutama ajakohast viirusetõrjet ja tulemüüri; 7.2. uuendama regulaarselt kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja rakendusi; 7.3. pidama arvestust kasutatava tarkvara, selle turvahaavatavuste ja litsentside üle ning uuendama litsentse õigel ajal; 7.4. kasutama turvalist, usaldusväärset ja kehtiva toega tarkvara, sealhulgas eemaldama infotehnoloogiaseadmetest ja telefonidest tarkvara, mis on aegunud või mida ei kasutata; 7.5. eristama seadmetes kasutaja- ja süsteemi haldusõigusi ning kasutama tavapärases tegevuses vähem privilegeeritud kasutajatunnuseid; 7.6. tagama võrgu- ja infosüsteemide ning rakenduste turvasündmuste logimise ja logide kättesaadavuse; 7.7. krüpteerima olulist teavet töötleva seadme kõvaketta ja teavet sisaldavad välised kõvakettad ajakohast krüptograafilist meedet kasutades; 7.8. paigutama võimaluse korral seadmed nii, et need ei oleks kõrvalistele isikutele ligipääsetavad; 7.9. kasutama tööks vajalikes seadmetes, sealhulgas mobiilseadmes pääsukoodi või ekraanilukku; 7.10. kavandama meetmed juhuks, kui seade läheb kaotsi, varastatakse või läheb katki; 7.11. kustutama seadmest kogu teabe enne selle kasutusest kõrvaldamist ja utiliseerimist; 7.12. rakendama asjakohaseid lisaturvameetmeid oma serveri kaitsmiseks; 7.13. rakendama automaatikaseadme või muu andmesideühendusega seadme kasutamise korral lisaturvameetmeid või keelama seadmes andmeside kasutamise, sealhulgas kaughalduse; 7.14. hindama uute seadmete ning info- ja võrgusüsteemide soetamisel võimalikke riske ja rakendama juba plaanimise etapis asjakohaseid turvameetmeid. 8. Sideühenduste ja võrgu kaitse valdkonnas peab teenuseosutaja: 8.1. koostama arvutivõrgu skeemi, sealhulgas pidama võrguseadmete ning võrgule tuge pakkuvate isikute ja nende kontaktandmete arvestust; 8.2. piirama volitamata juurdepääsu infosüsteemidele ja seadmetele väliste võrkude kaudu, kasutades tulemüüri või samaväärset turvalahendust;

3

8.3. vältima volitamata isikule kaugjuurdepääsu andmist sisevõrgus või pilvteenustes töödeldavale teabele; 8.4. kasutama traadita kohtvõrgu ühenduste korral tugevat salasõna ja turvaprotokolli. 9. Füüsilise turbe valdkonnas peab teenuseosutaja: 9.1. järgima võrgu- ja infosüsteemide kasutusele võtmisel ja kasutamisel tuleohutusnõudeid; 9.2. jälgima, et ruumi sissepääsud, sealhulgas aknad, hoitakse suletuna, kui ruumis ei viibi personali; 9.3. vältima ruumides kõrvaliste isikute liikumist saatjata, eelkõige ruumides, kus hoitakse seadmeid või töödeldakse andmeid; 9.4. pidama arvestust ruumidele, sõidukitele, hoonetele ja muule varale juurdepääsu võimaldavate vahendite üle, sealhulgas kaardid, koodid ja võtmed; 9.5. rakendama meetmeid hoonesse või ruumidesse loata sisenemise takistamiseks; 9.6. piirama juurdepääsu võrguseadmete, hooneautomaatika ja serveri asukohale, sealhulgas hoidma vastavaid tehnilisi ruume ja seadmeid lukustatuna.

1 / 32

07.03.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a

määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“,

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3.

jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete

nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine“

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Küberturvalisuse 2. direktiiv ehk NIS2-direktiiv võeti suuremas osas üle küberturvalisuse

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine)

(eelnõu nr 739 SE) (edaspidi ülevõtmisseadus).1 Kõnesoleva eelnõuga kavandatakse üle võtta

ainult üksikud NIS2-direktiivi sätted (artikli14 lõige 3, artikli 16 lõige 2 ning artikli 21 lõiked

2 ja 3), mille sisu ei reguleerita küberturvalisuse seadusega ega muude õigusaktidega. Samuti

tehakse tehnilisi täpsustusi, et tagada õigusselgus nii eelnõukohase määrusega muudetavate

määruste kehtivate sätete kui ka eelnõukohase määrusega lisanduvate sätete rakendamisel.

Eelnõu määrusena vastuvõtmise tulemusena osaleb Justiits- ja Digiministeerium oma pädevuse

kohaselt NIS2-direktiivi artiklis 14 nimetatud koostöörühma tegevuses ja artiklis 16 nimetatud

Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustiku töös.

Küberturvalisuse seaduse § 7 kehtestab teenuseosutajatele nõude rakendada turvameetmeid.

Eelnõukohase määrusega asendatakse seda kohustust miinimumtasemel reguleeriv lisa ehk

esmaseid turvameetmeid täpsustav lisa. Ülevõtmisseaduse tulemusena peavad küberturvalisuse

seaduse kohased teenuseosutajad rakendama turvameetmeid (st ka esmaseid turvameetmeid)

kogu organisatsiooni suhtes. See lähenemisviis oli enne ülevõtmisseadusega tehtud muudatuste

jõustumist juba avalikus sektoris kasutusel, kuid erasektori jaoks on see uus. Et tagada NIS2-

direktiivi kitsendatud ülevõtmine, leevendatakse nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori,

kuid põhimõtteliselt ka avaliku sektori teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad rakendama Eesti

infoturbestandardit või selle alternatiiviks olevat standardit. Muudatusega nähakse ette, et ühe

mainitud standardi nõudeid tuleb rakendada vähemalt selle teenuse, tegevusala või valdkonna

puhul, mida pakkuv või millel tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse

kohaldamisalasse. See tähendab, et standard peab käsitlema vastava teenuse, tegevusala või

valdkonnaga seotud võrgu- ja infosüsteeme, kuid ülejäänud teenuste, tegevusalade ja

valdkondadega seotud võrgu- ja infosüsteemide puhul saab rakendada paindlikumaid

turvameetmeid, st ennekõike eelnõukohase määrusega uuendatud esmaseid turvameetmeid.

Teenuseosutajatele (sh ennekõike erasektori teenuseosutajale) avalduv majanduslik mõju on

väga erinev ning seda ei ole võimalik mõistlikult hinnata. Turvameetmete rakendamise rahaline

kulu sõltub teenuseosutaja kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide hulgast ja keerukusest ning

varem rakendatud turvameetmetest (teenuseosutaja vastutustundlikkusest oma IT-lahenduste

kasutamisel või muudest nõuetest, näiteks isikuandmete töötlemisel rakendatud tehnilistest ja

1 Eelnõude infosüsteemi toimikud 24-1266 ja 25-0926. Riigikogus menetluses olnud eelnõu:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4429a2b9-e6e2-41cf-991d-f6955c6c4a69/kuberturvalisuse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kuberturvalisuse-2.-direktiivi-ulevotmine/.

2 / 32

korralduslikest turvalisuse tagamise meetmetest). Teenuseosutajale avalduv rakendamiseks

vajaliku kulu majanduslik mõju sõltub omakorda selle kulu osakaalust tema eelarves,

ennekõike IT-lahendustega seotud eelarves. Esmaseid turvameetmeid täiendavate nõuete sisu

ja olemus ei ole siiski sedavõrd märkimisväärne, et need tooks teenuseosutajatele kaasa olulist

kulu. Seda enam, et küberturvalisuse seaduses on sätestatud ka üleminekuajad seaduse nõuete

täitmiseks.

Kuna ülevõtmisseadus suurendas halduskoormust (küberturvalisuse seaduse kohaldamisala

täiendati uute subjektidega, kes peavad seaduse nõudeid ja seeläbi ka selle seaduse alusel

kehtestatud määruste nõudeid täitma), tasakaalustati seda halduskoormuse tõusu Vabariigi

Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse

nõuded“ muudatustega.2 Need muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025. Kõnesolev

eelnõukohane määrus näeb ette halduskoormuse mõningase kasvu, kuid samal ajal võimaldab

eelnõuga kavandatav Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi

käsitlusala muudatus leevendada eelnõu mõju.

Kokkuvõtlikult sisaldab eelnõu ettevõtjatele nii halduskoormust suurendavaid kui ka

vähendavaid muudatusi. Halduskoormus võib suureneda esmaste turvameetmete nõuete

täpsustamise tõttu. Samas vähendab koormust standardi kohaldamisala piiramine ennekõike

seaduse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste või tegevustega seotud võrgu- ja

infosüsteemidega. Muudatuste tegelik mõju halduskoormusele sõltub ettevõtja suurusest,

tegevusvaldkonnast ja senisest turvatasemest. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole

vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse

talituse küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga nr 739 SE.3 Selle seaduseelnõuga

kavandatud muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2026.

Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määrusi:

- 23. detsembri 1996. a määrus nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“ (RT I, 16.09.2025, 18) (edaspidi määrus nr 319);

- 9. detsembri 2022. a määrus nr 121„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

(RT I, 27.09.2025, 2) (edaspidi määrus nr 121);

- 3. jaanuari 2024. a määrus nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende

kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ (RT I, 09.01.2024, 25) (edaspidi määrus nr

1).

Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a

direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt

kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL)

2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152) (edaspidi ka NIS2-direktiiv), artikli 14 lõige 3, artikli 16

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7d3ea848-35b2-47d8-8eb8-fa2f735c3da6 3 Vt altviidet nr 1.

3 / 32

lõige 2 ning artikli 21 lõiked 2 ja 3 osas, mida ei reguleerita küberturvalisuse seaduse ega muude

õigusaktidega.

Eelnõu on seotud 2025.–2027. aasta koalitsioonileppe riigikaitse ja julgeoleku valdkonna

eesmärgiga „tagame Eesti digiühiskonna toimepidevuse nii, et teenused on küberturvaliselt

kättesaadavad igas olukorras“ ning tõhusa asjaajamise valdkonna eesmärgiga „võtame Euroopa

Liidu õiguse üle Eestile sobivaimal moel ja teeme Euroopas ettepanekud sobimatute normide

muutmiseks, sealhulgas ettepanek lükata edasi kestlikkusaruandluse esitamine ja muuta need

vabatahtlikuks“.4 Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

20275 ELi direktiivide valdkonna all nimetatud ülesanne „Eelnõu direktiivi (EL) 2022/2555

ülevõtmiseks (küberturvalisuse 2. direktiiv)“.

Kuna nii ülevõtmisseadusega kui ka kõnesoleva eelnõukohase määrusega suurendatakse

teatavas ulatuses halduskoormust (küberturvalisuse seadust täiendati uute subjektidega, kes

peavad täitma seaduse nõudeid, sh ka kõnesoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega

täpsustatavaid nõudeid), nähti halduskoormuse tasakaalustamine ette määruse nr 121

muudatustega, mis jõustusid 1. oktoobril 2025. Lisaks leevendatakse eelnõukohase määrusega

nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori, kuid põhimõtteliselt ka avaliku sektori

teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad Eesti infoturbestandardit või selle alternatiiviks olevat

standardit rakendama. Muudatusega nähakse ette, et ühe mainitud standardi nõudeid tuleb

rakendada vähemalt selle teenuse, tegevusala või valdkonna puhul, mida pakkuv või millel

tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See tähendab, et

standard peab käsitlema vastavat teenust, tegevusala või valdkonnaga seotud võrgu- ja

infosüsteeme, kuid ülejäänud teenuste, tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu- ja

infosüsteemide puhul saab rakendada paindlikumaid turvameetmeid ehk ennekõike

eelnõukohase määrusega täpsustatud esmaseid turvameetmeid. Seega on eelnõukohase

määrusega tehtav Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi

käsitlusala muudatus halduskoormuse vähendamise lisameede, mis leevendab eelnõukohase

määruse mõju.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse määrusega nr 319 kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi

põhimäärust”. Paragrahv koosneb kahest punktist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse punkti 541, täiendades seda alapunktiga 11.

Muudatus on seotud NIS2-direktiivi artikli 14 lõike 3 esimese lause ning artikli 16 lõike 2

ülevõtmisega. Kommenteeritava alapunktiga on kavas anda Justiits- ja Digiministeeriumile

asjaomased volitused, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 1 kohaselt on riiki volitatud

esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadusest, oma põhimäärusest ja teistest

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Sarnane esindusvolitus artiklite 14 ja 16

kontekstis anti ka Riigi Infosüsteemi Ametile ning need muudatused jõustusid 1. veebruaril

2026.6

4 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 5 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023-2027_26.pdf 6 Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus (RT I, 29.01.2026, 2), § 8 lõike 4 punkt 31

.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129012026002

4 / 32

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määrusega nr 319 kinnitatud „Justiitsministeeriumi

põhimäärust” normitehnilise märkusega NIS2-direktiivi kohta.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 27 lõike 3 esimene lause näeb ette, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu

õiguse ülevõtmiseks, nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või

andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Sama määruse § 51 kohaselt kehtib

nimetatud põhinõue ka Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta.

Normitehniline märkus lisatakse määrusesse nr 319, kuna muudesse õigusaktidesse pole neid

NIS2-direktiivi artikli 14 lõiget 3 ja artikli 16 lõiget 2 üle võtvaid sätteid, mis on seotud Justiits-

ja Digiministeeriumiga, kavandatud.

Paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 121. Paragrahv koosneb kolmeteistkümnest punktist.

Paragrahvi 2 punktiga 1 asendatakse määruses nr 121, välja arvatud § 4 lõikes 11, läbivalt

sõnad „teenuse osutaja“ liitsõnaga „teenuseosutajaga“. Sama muudatus nähti

ülevõtmisseadusega ette ka küberturvalisuse seaduses. Tegemist on tehnilise muudatusega,

mille eesmärk on järgida eesti keele kokku- ja lahkukirjutuse põhimõtteid.

Kommenteeritava punktiga ei muudeta määruse nr 121 § 4 lõiget 11, kuna see muudaks

hädaolukorra seaduse termini „elutähtsa teenuse osutaja“ tähendust. Nimelt laiendab selle

täiend „elutähtis“ täiendit „teenus“, mitte kogu järgnevat ühendit „teenuseosutaja“.

Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 121 § 2 punktidega 11 ja 12, lisades vastavalt

terminid „andmekogu vastutav töötleja“ ja „andmekogu volitatud töötleja“ ja nende tähenduse.

Andmekogu vastutav töötleja on andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse § 434 lõike

1 tähenduses ehk riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik

või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist,

teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

Andmekogu volitatud töötleja on andmekogu volitatud töötleja avaliku teabe seaduse § § 434

lõike 2 tähenduses. Selle lõike kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmete

töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule

vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.

Kommenteeritav muudatus tehakse õigusselguse tagamise huvides, kuna praktikas on tekkinud

määruse nr 121 § 4 lõike 4 punkti 2 (näiteks seoses omavalitsuste ning nende hallatavate

asutustega) tõlgendamisel eri osalistel küsimus, millist vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat

on selles punktis mõeldud – kas tegemist on avaliku teabe seaduse terminitega või isikuandmete

kaitse valdkonnas kasutatavate terminitega. Nende kahe valdkonnaga seotud terminite

eristamise kohta vt ülevõtmisseaduse kohase küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punkti 1

selgitust. 2025. aasta 1. oktoobril jõustus määruse nr 121 § 4 lõike 4 muudatus, millega lisati

sellesse lõikesse uus punkt 4 (seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena

tegutsevate põhikoolide ja gümnaasiumitega), milles on samuti kasutatud väljendit

„andmekogu vastutava töötleja ja volitatud töötleja“. Ka selle punkti puhul on juba tekkinud

sarnaseid küsimusi mis sama lõike punkti 2 puhul. Võimalike väärarusaamade vähendamiseks

tagatakse kõnealuse muudatusega õigusselgus viidatud lõike punktides kasutatavates

terminites.

Paragrahvi 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 121 § 3 lõikega 11.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit tegi ülevõtmisseaduse menetluse käigus

ettepaneku lähtuda nõuete rakendamisel ka küberturvalisuse 2. direktiivis rõhutatud

5 / 32

riskipõhisusest ehk võimaldada subjektidel määratleda, kus ja millised on tema

organisatsioonis olulisemad riskid ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Liit leiab, et selle

täienduse lisamine on vajalik, et siduda nendes sätetes toodud kohustused ehk

[küberturvalisuse seaduse] alusel kehtestatud turvameetmed ettevõtete ja asutuste konkreetsete

teenustega, mille osutamise tõttu nad on [seaduse] mõistes üliolulised või olulised üksused.

Sellega jäetakse ettevõtetele ja asutustele õigus ise hinnata, mis on nende vaatest kriitiline ja

lähtuda tehtud riskihinnangutest.

Eelnõu koostaja toetab ettepanekut. Vabariigi Valitsuselt Riigikokku esitatud seaduseelnõus

kavandati näha Vabariigi Valitsusele võrgu ja infosüsteemi küberturvalisuse nõuete

kehtestamisel ette volitusnorm täpsustada alalisi asjakohaseid ja proportsionaalseid

tehnilisi, tegevuslikke ja korralduslikke turvameetmeid ning rakendamise nõudeid ja tingimusi.

Et oleks selge, et Vabariigi Valitsusel on õigus nende nõuete kehtestamisel arvesse võtta ka

tegevusalasid, mille osutamise tulemusel tekib ettevõtjal küberturvalisuse nõuete järgimise

kohustus, täiendati ülevõtmisseaduse menetluse käigus vastavat volitusnormi. Selle täienduse

kohaselt võib Vabariigi Valitsus arvestada määrusega nr 121 kehtestatavate nõuete puhul

küberturvalisuse seaduse § 3 lõigetes 2–5 sätestatut. Nimetatud lõigetes on loetletud teenused,

tegevusalad ja valdkonnad, mida pakkuvat või kus tegutsevat üksust käsitatakse üliolulise või

olulise üksusena. Seega võimaldab muudatus Vabariigi Valitsusel ette näha paindlikkust

turvameetmete rakendamisel.

Kommenteeritav lõige toob kaasa asjaolu, et sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud nõudeid

(st Eesti infoturbestandardi nõudeid) rakendatakse vähemalt kommenteeritavas lõikes viidatud

tegevusala või tegevusaladega – olenevalt sellest, kas üksus on ühe või mitme tegevusala tõttu

ülioluline üksus või oluline üksus – seotud võrgu- ja infosüsteemidele. Kommenteeritavas

lõikes on kasutatud sõna „vähemalt“ tagamaks, et Eesti infoturbestandardi rakendamine hõlmab

tegevusala(sid), kus tegutsev teenuseosutaja kuulub küberturvalisuse seaduse

kohaldamisalasse. Teenuseosutaja ise valib, kas ta soovib ka oma muude tegevusalade või

teenustega seotud võrgu- ja infosüsteemide suhtes rakendada Eesti infoturbestandardist

tulenevaid nõudeid. Kui teenuseosutaja seda valikut ei tee, siis peab ta nende muude

tegevusalade, teenuste või valdkondadega seotud võrgu- ja infosüsteemide suhtes rakendama

miinimumnõudeid ehk esmaseid turvameetmeid (vt määruse nr 121 § 51 ja sama määruse lisa

ning ka eelnõu § 2 punkt 12).

Eelnõuga kavandatav muudatus säilitab peamiselt Eesti infoturbestandardi rakendamise

kontekstis ennekõike nende ettevõtjate olukorra, kes pidid enne ülevõtmisseadusega tehtud

muudatuste jõustumist (st kuni 31.12.2025) küberturvalisuse nõudeid järgima ainult konkreetse

teenuse või tegevusala puhul. Kõnealune muudatus ei kohaldu nendele teenuseosutajatele, kes

on ülioluline üksus või oluline üksus oma tegevusvormi, mitte tegevusvaldkonna tõttu: näiteks

avalik-õiguslikud juriidilised isikud, keskvalitsuse avaliku halduse üksused ja kohaliku

omavalitsuse avaliku halduse üksused. Seda seetõttu, et nimetatud üksused kuulusid ka enne

ülevõtmisseadusega tehtud muudatuste jõustumist ja kuuluvad ka edaspidi terve

organisatsioonina küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. Samuti on kaheldav, kas

tegevusvormi alusel küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse liigituva teenuseosutaja puhul

oleks võimalik hakata eristama konkreetset tegevusala, teenust või valdkonda ning nendega

seotud võrgu- ja infosüsteeme.

Lühendsõna „süsteem“ on võetud kasutusele määruse nr 121 § 1 lõike 1 punktis 2, st see on

moodustatud terminist „võrgu- ja infosüsteem“. Selle termini kohta vt küberturvalisuse seaduse

§ 2 punkt 37.

Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 121 § 3 lõike 2 punkti 1.

Määruse nr 121 § 3 lõige 2 näeb ette Eesti infoturbestandardi alternatiivi ehk rahvusvahelise

standardi ISO/IEC 27001 või Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 27001 nõuete rakendamise. Kui

6 / 32

eelnimetatud standardite käsitlusala on sama ulatusega nagu Eesti infoturbestandardi oma, siis

kohaldub määruse nr 121 § 3 lõige 2. See tähendab, et teenuseosutaja on 1) asjakohaste

rakendusala(de) suhtes rakendanud turvameetmeid lähtuvalt rahvusvahelisest standardist

ISO/IEC 27001 või Eesti standardist EVS-EN ISO/IEC 27001 ning 2) on esitanud Riigi

Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi, mis kinnitab ühe eelmainitud standardi

nõuete täitmist. Asjakohaste rakendusalade all mõeldakse neid tegevusalasid, kus tegutsev

teenuseosutaja kuulub üliolulise üksuse või olulise üksusena küberturvalisuse seaduse

kohaldamisalasse.

Kõnealune muudatus tagab, et eelnõu § 2 punktis 3 kavandatud muudatus kohaldub ka juhul,

kui teenuseosutaja on otsustanud Eesti infoturbestandardi asemel rakendada alternatiivset

standardit. Seetõttu käivad eelnõu § 2 punkti 3 selgitused ka kõnealuse muudatuse kohta.

Paragrahvi 2 punktiga 5 muudetakse määruse nr 121 § 3 lõike 21 sissejuhatava lause

sõnastust. Kõnesoleva eelnõuga lisatakse sellesse paragrahvi uus lõige (vt eelnõu § 2 punkt 3),

mistõttu tuleb õigusselguse huvides kommenteeritava lõike sissejuhatavat lauset muuta.

Muudatuse tulemusena ei kohaldata määruse nr 121 § 3 lõikeid 1, 11 ja 2 üksustele, keda on

nimetatud sama paragrahvi lõikes 21.

Paragrahvi 2 punktiga 6 asendatakse määruse nr 121 § 3 lõike 21 punktis 1 sõna

„määratlemise“ sõnaga „määratluse“. Tegemist on tehnilise muudatusega (parandatakse

pealkirja sõnastust), kuna selles punktis viidatud Euroopa Komisjoni soovituse tegelik pealkiri

on „Komisjoni soovitus, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratlust“.7

Paragrahvi 2 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 121 § 3 lõigetega 22 ja 23.

Kuigi NIS2-direktiivi artikli 2 lõike 1 teine lõik võeti üle ülevõtmisseaduse kohase

küberturvalisuse seaduse § 3 lõikega 6, siis kõnealuse muudatusega (lisanduv lõige 22)

tagatakse selgus, et viidatud seaduse sättes sisalduv nõue kohaldub oma sisult ja mõttelt ka Eesti

infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi järgimise kohustuse kontekstis.

Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 3 lõige 4 kehtestab üldreegli, mille

kohaselt ei ole ettevõtja väike- ega keskmise suurusega, kui tema kapitalist või hääleõigusest

25% või enamat kontrollivad otseselt või kaudselt, ühiselt või üksikult, üks või mitu avaliku

sektori organisatsiooni (ingl controlling public body). Vt selle kohta ka nimetatud soovituse

põhjendus 13:

(13) Vältimaks kunstlikku vahetegemist liikmesriigi erinevate avalik-õiguslike asutuste vahel ja

arvestades vajadust õiguskindluse järele, peetakse vajalikuks kinnitada, et VKE ei ole ettevõte,

mille kapitalist või hääleõigustest 25% või enam kontrollib avalik-õiguslik asutus.

NIS2-direktiivi artikli 2 lõike 1 teine lõik täpsustab, et viidatud soovituse artikli 3 lõiget 4 ei

arvestata NIS2-direktiivi puhul. Kuna küberturvalisuse seadusesse lisati sama nõue, siis selguse

huvides lisatakse sarnane nõue ka Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava

standardi järgimise nõudele. Eeltoodu tõttu on muudatuse tulemusena võimalik mõnda üksust

pidada väike- või keskmise suurusega ettevõtjaks, kui seda kontrollib (osaliselt) avaliku sektori

organisatsioon ning tingimusel, et kommenteeritava paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud

tingimused (töötajate arv ja finantsnäitajad) on täidetud. NIS2-direktiiv ei näe ette nõudeid selle

kohta, kuidas teha kindlaks töötajate arv ja finantsnäitajad avaliku sektori organisatsioonide

puhul. Need üksused kuuluvad NIS2-direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti f ja lõike 5 punkti a

kohaselt NIS2-direktiivi kohaldamisalasse, olenemata üksuse suurusest. Soovitusega

2003/361/EÜ ei ole mõeldud reguleerida seda, kuidas toimida kontrolli omavate avaliku sektori

7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202490772

7 / 32

organisatsioonidega, ja see ei sisalda selgeid reegleid selle teema kohta. Selle soovituse reeglite

järgimine kontrolli omavate avaliku sektori organisatsioonide puhul (tuvastamaks nende seost

partner- ja sidusettevõtjatega väike- või keskmise suurusega ettevõtjate puhul) tekitaks Euroopa

Liidu liikmesriikide seas killustatust ja õiguslikku segadust. Seetõttu ei tule eraldiseisva

kontrolli omava avaliku sektori üksuse töötajate arvu ja finantsnäitajaid arvesse võtta, kui

selgitatakse kommenteeritava lõike kohaselt välja ettevõtjate töötajate arvu ja finantsnäitajaid.

Vt lisaks ülevõtmisseaduse § 3 selgituse alguses esitatud selgitusi soovituse 2003/361/EÜ

kohta.

Lisanduva lõikega 23 sätestatakse lisareegel üksuse töötajate arvu, aastakäibe ja

aastabilansimahu arvestamise kohta partner- ja sidusettevõtjate puhul. Sellise reegli loomise

võimalusele viitab NIS2-direktiivi põhjendus 16, mis on sõnastatud järgmiselt:

(16) Vältimaks seda, et üksusi, millel on partnerettevõtjad või mis on sidusettevõtjad, peetaks

elutähtsateks8 või olulisteks üksusteks, kui see oleks ebaproportsionaalne, on liikmesriikidel

võimalik soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 6 lõike 2 kohaldamisel võtta arvesse üksuse oma

partneritest või sidusettevõtjatest sõltumatuse määra. Eelkõige on liikmesriikidel võimalik võtta

arvesse asjaolu, et üksus on oma partner- või sidusettevõtjatest sõltumatu teenuste osutamisel

kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide osas, ja teenuste osas, mida üksus osutab. .. .

Arvestades NIS2-direktiivi ülevõtmisel järgitud üldpõhimõtet, et riigisiseselt ei sätestata NIS2-

direktiivis ette nähtud miinimumnõuetest rangemaid nõudeid, on lõikesse 22 lisatud NIS2-

direktiivi põhjenduses 16 sätestatud võimalus jätta partner- ja sidusettevõtjate töötajate arv ning

käibe- või bilansimaht arvestamata. Seeläbi on võimalik Eesti infoturbestandardi või selle

alternatiivina kasutatava standardi kohaldamise nõude kohaldamisalast välja jätta sellised

üksused, kes vastaks töötajate arvu ning käibe- või bilansimahu poolest standardi rakendamise

nõudele just seetõttu, et partner- ja sidusettevõtja vastavad näitajad lisanduvad konkreetse

üksuse näitajatele – st, et vaadeldav üksus enda näitajate järgi piirmäärasid ei ületaks, kuid teeks

seda siis, kui tuleb arvestada ka partner- ja sidusettevõtjate näitajaid. Selline lahendus on

nendele ettevõtjatele ka palju soodsam. Kommenteeritavas lõikes ette nähtud välistust on

võimalik rakendada, kui asjaomasel partner- või sidusettevõtjal on otsustav mõju enda

infotehnoloogiasüsteemide toimimise üle ehk kui ta on enda IT-lahenduste korraldamisel

sõltumatu. Selline sõltumatus infotehnoloogiasüsteemide toimimise üle otsustamisel on olemas

eelkõige siis, kui partner- ja sidusettevõtja saab omal vastutusel teha põhilisi otsuseid

infotehnoloogiasüsteemide, selle komponentide ja protsesside üle. Kui partner- või

sidusettevõtja on selliste otsuste tegemisel vaba, siis ei arvestata üksuse töötajate arvu ja käibe-

või bilansinäitajate kindlakstegemisel tema töötajate arvu, käivet ega bilansimahtu. Kõnealuse

välistuse kohaldamine ei tule aga kõne alla juhul, kui IT-lahendusi rakendatakse terves

kontsernis ühetaoliselt, näiteks otsustab kõik IT-süsteemidega seotud küsimused emaettevõtja.

Paragrahvi 2 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 121 § 5 lõikega 11.

Kommenteeritava lõikega määratakse kindlaks, mida riskianalüüs peab sisaldama. Kõnealuse

sättega võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punkt a ([l]õikes 1 osutatud meetmed

põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme

ning nende süsteemide füüsilist keskkonda intsidentide eest, ning hõlmavad vähemalt järgmist:

a) riskianalüüsi ja infosüsteemide turbe põhimõtteid;) ning säilitatakse kuni 31. detsembrini

2025 kehtinud küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 sisu9.

8 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliseks üksuseks“. 9 Kuni 31.12.2025 kehtinud küberturvalisuse seaduse (RT I, 21.06.2024, 15) § 7 lõike 2 punkt 1:

(2) Teenuse osutaja on turvameetmete rakendamisel kohustatud:

8 / 32

Kommenteeritava punktiga on seotud ka infoturvariskide kaardistamine ja nende haldamine.

AKITi kohaselt on infoturvarisk (ingl information security risk) määramatuse toime teabe

turvalisusele, ohu potentsiaal tekitada kahju teabe ja sellega kaasnevate varade turvalisuse

rikkumisega ning seda mõõdetakse ohu realiseerumise sündmuse võimalikkuse ja

tagajärgedega.10 Eesti infoturbestandardi portaalis on seda terminit selgitatud järgnevalt:

võimalus, et mingi oht kasutab ära mingi vara või varade rühma nõrkuse ning seeläbi tekitab

organisatsioonile kahju.11

Lühendsõna „süsteem“ on võetud kasutusele määruse nr 121 § 1 lõike 1 punktis 2, st see on

moodustatud terminist „võrgu- ja infosüsteem“. Selle termini kohta vt küberturvalisuse seaduse

§ 2 punkt 37. Termini „risk“ kohta vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 25. Lühendväljend

„süsteemi turvalisus“ on moodustatud terminist „võrgu- ja infosüsteemi turvalisus“, mille kohta

vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 38. Termini „küberintsident“ kohta vt küberturvalisuse

seaduse § 2 punkt 19.

Sõna „toimepidevus“ puhul saab teatava paralleeli tuua hädaolukorra seaduse § 2 lõikes 5

sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse määratlusega, mille kohaselt on see elutähtsa

teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime

pärast elutähtsa teenuse katkestust. Riigikogus arutlusel oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

eelnõu § 18 lõikes 1 on toimepidevus defineeritud kui püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku,

sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku

institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita

ja teenuseid osutada.12 Sõna „toimepidevus“ selgitab Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik kui

võimelisust, suutlikkust toimida edaspidi, jätkata alustatud tegevust.13 Eelnõus on sõna

„toimepidevus“ seotud võrgu- ja infosüsteemidega seotud toimepidevusega, mitte laiema

toimepidevusega.

Riskianalüüsi puhul saab paralleeli tuua teatud üksuste14 suhtes kohaldatavate nõuetega, mis on

sätestatud NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 5 alusel vastu võetud komisjoni rakendusmääruses

(EL) 2024/2690,15 konkreetsemalt selle rakendusmääruse artiklis 2 ja rakendusmääruse lisa

punktides 1 ja 2 ning mõlema punkti alapunktides.

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati kõnealuse sätte kohta

järgmine kommentaar (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel), Riigi

Infosüsteemi Ameti kommentaar nr 17.39):

Teeme ettepaneku sõnastada [küberturvalisuse seaduse eelnõu] § 7 lg 2 p 1-3 ja 9-14

järgmiselt: „(2) Teenuse osutaja on turvameetmete rakendamisel kohustatud: 1) koostama ja

1) koostama süsteemi riskianalüüsi, milles tuleb esitada süsteemi turvalisust ja teenuse toimepidevust mõjutavate

ning küberintsidendi tekkimist põhjustavate riskide loetelu, määrata riskide realiseerumisel tekkiva

küberintsidendi tagajärgede raskusaste ning kirjeldada küberintsidendi lahendamise abinõusid. 10 https://akit.cyber.ee/term/711-infoturvarisk-turvarisk 11 https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/seletav-soonaraamat 12 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/679eeee7-62b9-4817-a660-745e6642a8d9/tsiviilkriisi-ja-

riigikaitse-seadus/ 13 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/toimepidevus/1/est 14 Küberturvalisuse seaduse termineid kasutades on nendeks üksusteks: domeeninimede süsteemi teenuse osutajad,

tippdomeeninimede registrite pidajad, pilvandmetöötlusteenuse osutajad, andmekeskusteenuse osutajad,

sisulevivõrguteenuse osutajad, haldusteenuse osutajad, infoturbeteenuse osutajad, internetipõhise kauplemiskoha

pidajad, veebipõhise otsingumootori pakkujad, sotsiaalmeediaplatvormi pakkujad ja usaldusteenuse osutajad. Vt

täpsemalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõige 7 ja ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas selle lõike kohta esitatud

selgitused. 15 Rakendusakt jõustus 7. novembril 2024 ja on kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R2690&qid=1730728447038; lisainfo aadressil

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14241-Cybersecurity-risk-management-

reporting-obligations-for-digital-infrastructure-providers-and-ICT-service-managers_en ja https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=PI_COM:Ares(2024)4640447&qid=1728309190768.

9 / 32

rakendama infoturvariskide haldamise metoodika ja protseduurid; 2) koostama ja kehtestama

infoturbe eesmärgid ja infoturvapoliitika; .. 14) viima läbi süsteemi riskihalduse protseduurid,

mille käigus koostatakse süsteemi turvalisust mõjutavate riskide loetelu, määratakse riskide

raskusaste ning kirjeldatakse ja rakendatakse riskikäsitlusmeetmed vastavalt rakendamise

tähtaegadele. Selgitame: .. Väljend „Koostama ja kehtestama“ on seotud plaani loomise ja

ametliku kehtestamisega. Sõna „Teostama“ viitab sellele, et varade haldamine toimub

praktikas, järgitakse kehtestatud juhiseid ja toimingud viiakse ellu; 6) p 14 osas: antud

paranduse eesmärk on parandada arusaadavust. Lisaks palume kaaluda punkti 1) asendamist

siinse punktiga, kuna antud punkt juba katab ära 1) sisu, milles nõutav protseduur peaks

seisnema. Vältimaks turvameetmete jäämist vaid plaanimise tasemele, siis on soovitav lisada

ka rakendamise nõue. Seda viimast eriti olukorras, kus rakendusplaan riskikäsitlusmeetmetega

saab olema võimalik koostada automaatselt. Sellisel juhul nõue saaks justkui täidetud, kuid

turve ei paraneks, kui meetmete rakendamist ei toimu.

Eeltoodud kommentaari on kõnealuse sätte koostamisel arvestatud. Kommentaaris mainitud

punkti 14 sisu on lisatud kõnealusesse sättesse. Eelnõu koostamise käigus kaaluti, kas

kommenteeritava punkti alguses võiks kasutada sõna „riskianalüüs“ asemel sõnu „riskihalduse

protseduurid“, kuid sellest loobuti, kuna küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab

teenuseosutaja kohustuse hallata riske, mis ohustavad teenuseosutaja tegevuses või teenuse

osutamisel kasutatava süsteemi turvalisust, sealhulgas tuleb tal koostada vastav riskianalüüs.

Kui kasutada kõnealuses lõikes muud sõna kui „riskianalüüs“, siis ei pruugi olla selge, mil moel

on viidatud seaduse punkt ja kõnealune lõige seotud.

Selle muudatuse kohta vt ka eelnõu § 2 punkt 12 ning selle selgitusi.

Paragrahvi 2 punktiga 9 muudetakse määruse nr 121 § 5 lõiget 4, võimaldades koostada sama

määruse kolmanda peatüki 1. jaos olevaid dokumente ka muu õigusakti alusel koostatava

dokumendi osana. Kehtiv säte kehtestab selle võimaluse ainult § 5 lõikes 1 sätestatud

dokumentatsioonile, kuid muudatusega tehakse dokumentide koostamine teenuseosutajale

paindlikumaks. Selle tulemusena võib teenuseosutaja näiteks koostada ühise dokumentatsiooni

nii määruse nr 121 § 5 (turvameetmete dokumentatsioon) kui ka § 51 (esmased turvameetmed)

ja sellega seotud sama määruse lisas ette nähtud nõuete täitmiseks.

Paragrahvi 2 punktiga 10 muudetakse määruse nr 121 § 51 lõiget 1. Küberturvalisuse seaduse

§ 7 lõige 6 viitab, et määruses nr 121 saab täpsustada alalisi asjakohaseid ja proportsionaalseid

tehnilisi, tegevuslikke ja korralduslikke turvameetmeid ning rakendamise nõudeid ja tingimusi,

sealhulgas võib nende puhul võtta arvesse sama seaduse § 3 lõigetes 2–5 nimetatud

tegevusalasid. Kõnealuse muudatusega sätestatakse, et määruses nr 121 ette nähtud esmased

turvameetmed ongi needsamad alalisse kasutusse võetavad nõuded.

Paragrahvi 2 punktiga 11 muudetakse määruse nr 121 § 51 lõike 1 punkti 4, asendades sõnad

„tarnijate, väliste teenuste osutajate ja partnerite haldus“ sõnadega „väliste partnerite haldus“.

Tegemist on tehnilise muudatusega. Vt ka eelnõu § 2 punkti 12, konkreetsemalt seal märgitud

määruse nr 121 lisa punkti 4 ja selle alapunkti selgitusi.

Paragrahvi 2 punktiga 12 asendatakse määruse nr 121 lisa (edaspidi lisa), mis on seotud

määruse §-s 51 nimetatud küberturvalisuse valdkondade täpsustamisega. Lisa asendatakse, et

tagada selle sõnastuse selgus ning samal ajal ka võtta lõplikult üle NIS2-direktiivi artikli 21

lõiked 2 ja 3.

Ülevõtmisseaduse koostamisel lähtuti loogikast, et küberturvalisuse seaduse §-s 7 jäetakse alles

teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemi suhtes kohaldatavatele turvameetmetele ette nähtud

üldised nõuded. Turvameetmete definitsiooni kohta vt küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 33.

10 / 32

Täpsemad nõuded selle kohta, kuidas teenuseosutajad peavad turvameetmeid rakendama,

nähakse ette määruses nr 121. Määruse nr 121 kohaldumise ulatust käsitleb küberturvalisuse

seaduse § 7 lõige 7 – vt selle lõike selgitusi ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas.

Ülevõtmisseaduse eelnõu koostamise protsessis toimunud eelnõu kooskõlastusringi ja sellele

eelnenud arutelude tulemusel otsustati, et kõik küberturvalisuse seaduse subjektid ei pea

järgima Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava rahvusvahelise standardi

ISO/IEC 27001 või Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 27001 nõudeid ega allu selle kohustuse

täitmisel välise auditeerimise nõudele,16 vaid teatud teenuseosutajate suhtes kehtivad esmaste

turvameetmete nõuded, võimaldades turvameetmete rakendamise täpse viisi valida

teenuseosutajal endal. Seda käsitlust kõnesoleva eelnõuga ei muudeta.

Küberturvalisuse seaduse § 7 lõikes 1 nähakse ette üldine kohustus rakendada alaliselt

turvameetmeid ja selle eesmärgid. Sama paragrahvi lõikes 2 nähakse ette, mida tuleb

turvameetmete rakendamisel arvestada, sealhulgas võetakse selle lõikega üle ka NIS2-direktiivi

artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa. Need nõuded kohalduvad ka kommenteeritavas lisas esitatud

esmaste turvameetmete suhtes. Vt selle lõike selgitusi ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas.

Ülevõtmisseadusega ei olnud kavas muuta küberturvalisuse seaduse § 7 lõiget 3 ega sama

paragrahvi lõikes 5 sätestatud volitusnormi, kuid selle eelnõu menetlemise käigus lisati seaduse

samasse paragrahvi lõige 6, mis täpsustab määrust nr 121 (vt ka eelnõu § 2 punktid 3 ja 4 ning

nende selgitused).

Algselt kaaluti kõnesoleva eelnõu puhul eraldi paragrahvi loomist, mis võtaks üle NIS2-

direktiivi artikli 21 lõigete 2 ja 3 sisu (alalised turvameetmed). Eelnõu koostamise käigus sellest

reguleerimisvariandist loobuti, et ei tekiks segadust alaliste turvameetmete ja esmaste

turvameetmete kattuvuse küsimuses. Kuna ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud

menetluse käigus esitati ka tolle kavandatava paragrahvi kohta kommentaare, on lisa

asjakohaste muudatuste selgituses vastavad kommentaarid ka esitatud.

NIS2-direktiivi artikli 21 lõikes 2, konkreetsemalt selle punktides, on sätestatud täpsemad

alalised nõuded selle kohta, mida peavad turvameetmed hõlmama. Seetõttu sätestatakse

kommenteeritavas lisas need tegevused ja asjaolud, mida teenuseosutaja peab turvameetme

rakendamisel tegema või arvestama.

Kommenteeritava lisaga on seotud ennekõike NIS2-direktiivi põhjendused 77–86 ja 88–91 ning

konkreetsemate üksuste (näiteks usaldusteenuse osutajad, sh kvalifitseeritud usaldusteenuse

osutajad, üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse osutaja ja üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutaja) puhul ka põhjendused 93–100:

(77) Vastutus võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamise eest lasub suurel määral

elutähtsatel17 ja olulistel üksustel. Tuleks edendada ja arendada riskijuhtimiskultuuri, mis

hõlmab riskihindamisi ja riskile vastavate küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamist.

(78) Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetes peaks võtma arvesse, mil määral elutähtis18 või

oluline üksus võrgu- ja infosüsteemidest sõltub, ning hõlmama meetmeid intsidendiriskide

tuvastamiseks, vältimiseks, avastamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning nende

mõju leevendamiseks. Võrgu- ja infosüsteemide turvalisus peaks hõlmama salvestatavate,

edastatavate ja töödeldavate andmete turvalisust. Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetega

tuleks tagada süsteemne analüüs, milles võetakse arvesse inimtegurit, et saada võrgu- ja

infosüsteemi turvalisusest terviklik pilt.

(79) Kuna võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ähvardavatel ohtudel võib olla erinev põhjus,

peaksid küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed tuginema kõiki ohte hõlmavale käsitusele, mille

16 Vt eelnõude infosüsteemi toimikut 25-0715: Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muutmine – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7d3ea848-

35b2-47d8-8eb8-fa2f735c3da6. Need muudatused jõustusid 1. oktoobril 2025. 17 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistel üksustel“. 18 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluline üksus“.

11 / 32

eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme ja nende füüsilist keskkonda selliste olukordade eest

nagu vargus, tulekahju, üleujutus, telekommunikatsiooni- või elektrikatkestus või loata füüsiline

juurdepääs elutähtsa või olulise üksuse teabe- ja teabetöötlusrajatistele ning nende

kahjustamine ja häirimine, mis võib ohustada võrgu- ja infosüsteemides salvestatud, edastatud

või töödeldud andmete või nende süsteemide pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate

teenuste kättesaadavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust. Seepärast peaksid

küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed käsitlema ka võrgu- ja infosüsteemide füüsilist

turvalisust ja keskkonnaohutust, hõlmates selliste süsteemide kaitsmist süsteemirikete, inimliku

eksimuse, pahatahtliku tegevuse või loodusnähtuste eest kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliselt

tunnustatud standarditega, näiteks ISO/IEC 27000 seeria standarditega. Sellega seoses peaksid

elutähtsad19 ja olulised üksused oma küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete osana käsitlema

ka personali turvalisust ja kehtestama asjakohased juurdepääsukontrolli põhimõtted. Need

meetmed peaksid olema kooskõlas [CER-direktiiviga].

(80) Selleks et tõendada vastavust küberturvalisuse riskijuhtimismeetmetele ja kui puuduvad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/881 vastavad asjakohased Euroopa

küberturvalisuse sertifitseerimise kavad, peaksid liikmesriigid konsulteerides koostöörühma ja

Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmaga edendama asjaomaste Euroopa ja

rahvusvaheliste standardite kasutamist elutähtsate20 ja oluliste üksuste poolt, või liikmesriigid

võivad üksustelt nõuda, et nad kasutaksid sertifitseeritud IKT-tooteid, IKT-teenuseid ja IKT-

protsesse.

(81) Et vältida elutähtsatele21 ja olulistele üksustele ebaproportsionaalse finants- ja

halduskoormuse panemist, peaksid küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed olema

proportsionaalsed asjaomase võrgu- ja infosüsteemi puhul esineva riski tasemega ning lähtuma

selliste meetmete tehnilisest tasemest ning, kui see on kohaldatav, Euroopa ja rahvusvahelistest

standarditest ning nende rakendamise kuludest.

(82) Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed peaksid olema proportsionaalsed elutähtsa22 või

olulise üksuse riskidele avatuse määraga ning intsidendi ühiskondliku ja majandusliku mõjuga.

Elutähtsatele23 ja olulistele üksustele kohandatud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete

kehtestamisel tuleks igakülgselt arvesse võtta elutähtsate24 ja oluliste üksuste erinevat avatust

riskidele, näiteks üksuse kriitilisuse määra, riske, sealhulgas ühiskondlikke riske, millega ta

kokku puutub, üksuse suurust, intsidentide esinemise tõenäosust ja nende tõsidust, sealhulgas

nende ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

(83) Elutähtsad25 ja olulised üksused peaksid tagama oma tegevuses kasutatavate võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse. Nende puhul on eelkõige tegemist privaatsete võrgu- ja

infosüsteemidega, mida haldavad kas elutähtsa26 või olulise üksuse enda IT-töötajad või mille

turvalisusega seotud teenused ostetakse sisse. [NIS2-direktiivis] sätestatud küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmeid ning teatamiskohustust tuleks kohaldada asjaomaste elutähtsate27 ja

oluliste üksuste suhtes olenemata sellest, kas kõnealused üksused hooldavad oma võrgu- ja

infosüsteeme ise või tellivad selleks hooldusteenuse väljast.

19 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 20 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 21 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistele üksustele“. 22 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulise üksuse“. 23 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistele üksustele“. 24 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 25 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 26 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulise üksuse“. 27 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“.

12 / 32

(84) Võttes arvesse nende piiriülest olemust, tuleks domeeninimede süsteemi teenuse osutajate,

tippdomeeninimede registrite28, pilvandmetöötlusteenuse osutajate, andmekeskusteenuse

osutajate, sisulevivõrgu pakkujate29, hallatud teenuse osutajate30, turbetarnijate31,

internetipõhise kauplemiskohtade32, internetipõhiste otsingumootorite33, sotsiaalvõrguteenuse

platvormi pakkujate34 ja usaldusteenuse osutajate suhtes kohaldada liidu tasandil suuremat

ühtlustamist. Seetõttu tuleks küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete rakendamise

hõlbustamiseks seoses kõnealuste üksustega võtta vastu rakendusakt.

(85) Eriti oluline on tegeleda riskidega, mis tulenevad üksuse tarneahelast ja suhetest tema

tarnijatega, näiteks andmete talletamise ja töötlemise teenuse osutajate või turbeteenuse

osutajate ja sisutoimetajatega, kui võtta arvesse selliste intsidentide esinemise sagedust, mille

puhul üksused on langenud võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud küberrünnete ohvriks ning

kurjategijad on suutnud kahjustada üksuse võrgu- ja infosüsteemide turvalisust, kasutades ära

kolmandate isikute tooteid ja teenuseid mõjutavaid nõrkusi. Seepärast peaksid elutähtsad35 ja

olulised üksused hindama ja arvesse võtma toodete ja teenuste üldist kvaliteeti ja vastupidavust,

nendesse integreeritud küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid, samuti oma tarnijate ja

teenuseosutajate36 küberturvalisuse tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse menetlusi.

Elutähtsaid37 ja olulisi üksusi tuleks eelkõige julgustada lisama küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmeid oma otseste tarnijate ja teenuseosutajatega sõlmitavatesse lepingutesse.

Kõnealused üksused võiksid võtta arvesse ka riske, mis tulenevad muu tasandi tarnijatest ja

teenuseosutajatest.

(86) Teenuseosutajate seas on intsidentide ennetamisel, tuvastamisel, lahendamisel ja neist

taastumisel üksuste jaoks eriti oluline tugiroll turbetarnijatel38 sellistes teenusevaldkondades

nagu intsidentide lahendamine, läbistustestimine, turvaaudit ja konsultatsioonid.

Turbetarnijad39 on aga olnud ka ise küberrünnete sihtmärgiks ja kuna nad on üksuste tegevusse

tihedalt lõimitud, kaasneb nendega eriline risk. Seega peaksid elutähtsad40 ja olulised üksused

olema turbetarnija41 valimisel iseäranis hoolikad.

(88) Elutähtsad42 ja olulised üksused peaksid tähelepanu pöörama ka sellistele riskidele, mis

tulenevad nende suhtlemisest ja suhetest teiste sidusrühmadega laiemas ökosüsteemis, et muu

hulgas tõkestada tööstusspionaaži ja kaitsta ärisaladusi. Täpsemalt peaksid üksused võtma

asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende koostöö akadeemiliste ja teadusasutustega toimub

kooskõlas nende küberturvalisuse poliitikaga ning et selles koostöös järgitakse teabele turvalise

juurdepääsu ja selle levitamisega seotud üldisi häid tavasid ja eelkõige intellektuaalomandi

28 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „tippdomeeninimede registrite pidajad“. 29 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „sisulevivõrguteenuse osutajate“. 30 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „haldusteenuse osutajate“. 31 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutajate“. 32 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „internetipõhiste kauplemiskohtade pidajate“. 33 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „veebipõhise otsingumootori pakkujate“. 34 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „sotsiaalmeediaplatvormi pakkujate“. 35 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 36 Siin ei ole pigem mõeldud ülevõtmisseaduse kohase küberturvalisuse seaduse § 3 lõikes 1 kasutatavat terminit

„teenuseosutaja“, vaid neid üksusi, kes selle seaduse kohaldamisalasse kuuluvale üksusele teenust osutavad.

Samas võivad sellisteks üksusteks olla nt ka ülevõtmisseaduse järgse küberturvalisuse seaduse kohased

haldusteenuse osutajad või infoturbeteenuse osutajad. See märkus käib ka käesoleva tekstilõigu kahe järgmise

lause kohta. 37 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliololulisi üksusi“. 38 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutajatel“. 39 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutajad“. 40 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 41 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „infoturbeteenuse osutaja“. 42 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“.

13 / 32

kaitsega seotud tavasid. Võttes arvesse andmete olulisust ja väärtust elutähtsate43 ja oluliste

üksuste tegevuse jaoks, peaksid kõnealused üksused kolmandate isikute poolt osutatavatele

andmete teisendamise ja analüüsi teenustele tuginedes võtma kõik asjakohased

küberturvalisuse riskijuhtimismeetmed.

(89) Elutähtsad44 ja olulised üksused peaksid kasutusele võtma mitmesugused küberhügieeni

põhitavad, näiteks usaldamatuse põhimõtte, tarkvarauuendused, seadme konfiguratsiooni,

võrgu segmenteerimise, identiteedi ja juurdepääsu halduse ning kasutajateadlikkuse, ning

pakkuma oma töötajatele koolitusi ning suurendama teadlikkust küberohtude, andmepüügi ja

inimestega manipuleerimise meetodite kohta. Lisaks peaksid kõnealused üksused hindama oma

küberturvalisuse võimekust ning püüdma võtta asjakohasel juhul kasutusele küberturvalisust

suurendavad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekti või masinõppesüsteemid, et suurendada oma

võimekust ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisust.

(90) Et käsitleda põhjalikumalt peamisi tarneahelariske ning aidata asjakohaselt juhtida

[NIS2-direktiivi] kohaldamisalasse kuuluvates sektorites tegutsevatel elutähtsatel45 ja olulistel

üksustel tarneahela ja tarnijatega seotud riske, peaks koostöörühm tegema koostöös komisjoni

ja ENISAga ning asjakohasel juhul pärast asjakohaste sidusrühmadega, sealhulgas tööstusega

konsulteerimist koordineeritud kriitilise tähtsusega tarneahelate turberiski hindamise (nagu

tehti 5G-võrkude kohta vastavalt soovitusele (EL) 2019/534 (5G-võrkude küberturvalisuse

kohta)), eesmärgiga määrata iga sektori jaoks kindlaks kriitilise tähtsusega IKT-teenused, IKT-

süsteemid või IKT-tooted, asjaomased ohud ja nõrkused. Sellise turberiski koordineeritud

hindamise käigus tuleks kindlaks teha meetmed, leevenduskavad ja parimad tavad, millega

võidelda kriitilise tähtsusega sõltuvuse vastu, potentsiaalsete nõrkade lülide, ohtude, nõrkuste46

ja muude riskide vastu, mis on seotud tarneahelaga, ning uurida, kuidas saaks elutähtsaid47 ja

olulisi üksusi julgustada neid ulatuslikumalt kasutusele võtma. Võimalikud muud kui tehnilised

riskitegurid, nagu kolmanda riigi lubamatu mõju tarnijatele ja teenuseosutajatele, eelkõige

alternatiivsete juhtimismudelite puhul, hõlmavad varjatud nõrkusi48 või tagauksi ja võimalikke

süsteemseid tarnehäireid, eriti tehnoloogilise kinnistumise või teenuseosutajast sõltuvuse

korral.

(91) Kriitilise tähtsusega tarneahela turberiskide koordineeritud hindamisel tuleks asjaomase

sektori omadusi silmas pidades võtta arvesse nii tehnilisi kui ka asjakohasel juhul muid kui

tehnilisi tegureid, sealhulgas neid, mis on kindlaks määratud soovituses (EL) 2019/534, 5G-

võrkude küberturvalisusega seotud ELi koordineeritud riskihindamist käsitlevas aruandes ja

koostöörühma kokkulepitud ELi 5G-küberturvalisuse meetmepaketis. Et teha kindlaks

tarneahelad, mille suhtes peaks kohaldama turberiski koordineeritud hindamist, tuleks arvesse

võtta järgmisi kriteeriume: i) kui suurel määral elutähtsad49 ja olulised üksused kindlaid

kriitilise tähtsusega IKT-teenuseid, IKT-süsteeme või IKT-tooteid kasutavad ning nendele

tuginevad; ii) kindlate kriitilise tähtsusega IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete

asjakohasus kriitilise tähtsusega või tundlike funktsioonide (sealhulgas isikuandmete

töötlemine) täitmisel; iii) alternatiivsete IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete

kättesaadavus; iv) IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete tarneahela kui terviku

vastupidavusvõime kogu nende olelusringi jooksul häirivate sündmuste korral või v) kui

tegemist on kujunemisjärgus IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodetega, siis nende

potentsiaalne tulevane tähtsus üksuste tegevuse jaoks. Lisaks tuleks erilist tähelepanu pöörata

43 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 44 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“. 45 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulistel üksustel“. 46 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „turvahaavatavuste“. 47 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulisi üksusi“. 48 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „turvahaavatavusi“. 49 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üliolulised üksused“.

14 / 32

IKT-teenustele, IKT-süsteemidele või IKT-toodetele, mille suhtes kehtivad kolmandatest

riikidest tingitud erinõuded.

(93) [NIS2-direktiivis] sätestatud küberturvalisuse kohustusi tuleks käsitada täiendusena

nõuetele, mis on kehtestatud usaldusteenuse osutajatele määrusega (EL) nr 910/2014.

Usaldusteenuse osutajatelt tuleks nõuda, et nad võtaksid kõik asjakohased ja proportsionaalsed

meetmed, et juhtida oma teenuseid ohustavaid riske, sealhulgas seoses klientide ja teenustest

sõltuvate kolmandate isikutega, ning teataksid [NIS2-direktiivi] kohaselt intsidentidest. Sellised

küberturvalisuse kohustused ja teatamiskohustus peaksid hõlmama osutatavate teenuste

füüsilist kaitset. Määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 24 kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate

suhtes sätestatud nõudeid kohaldatakse ka edaspidi.

(94) Liikmesriigid võivad määrata usaldusteenuste eest vastutavaks pädevaks asutuseks

määruse (EL) nr 910/2014 kohase järelevalveasutuse, et tagada praeguste tavade jätkumine

ning kasutada nimetatud määruse kohaldamisel saadud teadmisi ja kogemusi. Sellisel juhul

peaksid [NIS2direktiivi] kohased pädevad asutused tegema tihedalt ja aegsasti koostööd

kõnealuste järelevalveasutustega, vahetades asjakohast teavet, et tagada tulemuslik järelevalve

ja see, et usaldusteenuse osutajad täidavad [NIS2-direktiivis] ja määruses (EL) nr 910/2014

sätestatud nõudeid. Kui see on kohaldatav, peaks CSIRT või käesoleva direktiivi kohane pädev

asutus viivitamata teavitama määruse (EL) nr 910/2014 kohast järelevalveasutust igast

teatatud olulisest küberohust või intsidendist, mis mõjutab usaldusteenuseid, ning igast [NIS2-

direktiivi] rikkumisest usaldusteenuse osutaja poolt. Liikmesriigid võivad, kui see on

kohaldatav, kasutada teatamiseks ühtset kontaktpunkti, mis on loodud selleks, et tagada ühtne

ja automaatne intsidentidest teatamine nii määruse (EL) nr 910/2014 kohasele

järelevalveasutusele kui ka [NIS2-direktiivi] kohasele CSIRTile või pädevale asutusele.

(95) Kui see on asjakohane ja et vältida tarbetuid häireid, tuleks [NIS2-direktiivi ülevõtmisel

arvesse võtta olemasolevaid riiklikke suuniseid, mis on võetud vastu direktiivi (EL) 2018/1972

artiklites 40 ja 41 sätestatud turvameetmetega seotud normide ülevõtmiseks, tuginedes seega

teadmistele ja oskustele, mis on direktiivi (EL) 2018/1972 alusel seoses turvameetmete ja

intsidenditeadetega juba omandatud. ENISA võib koostada üldkasutatavate elektroonilise side

võrkude pakkujate50 või üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste osutajate jaoks ka

turvanõudeid ja teatamiskohustust käsitlevad suunised, et hõlbustada ühtlustamist ja

üleminekut ning minimeerida häireid. Liikmesriigid võivad anda elektroonilise side eest

vastutava pädeva asutuse rolli direktiivi (EL) 2018/1972 kohastele riigi reguleerivatele

asutustele, et tagada praeguste tavade jätkumine ning kasutada nimetatud direktiivi

rakendamisel saadud teadmisi ja kogemusi.

(96) Võttes arvesse, et direktiivis (EL) 2018/1972 määratletud numbrivaba isikutevahelise side

teenuste olulisus kasvab, tuleb tagada, et ka nende teenuste kohta kehtiksid asjakohased, nende

eripära ja majanduslikku tähtsust arvestavad turvanõuded. Ründepinna üha laienedes

muutuvad levinud sihtmärkideks numbrivaba isikutevahelise side teenused, näiteks

sõnumiteenused. Kurjategijad kasutavad platvorme suhtlemiseks ja selleks, et meelitada

ohvreid avama nakatatud veebisaite, suurendades seeläbi isikuandmete ärakasutamise ja

laiemalt ka infosüsteemide turvalisusega seotud intsidentide esinemise tõenäosust. Numbrivaba

isikutevahelise side teenuste pakkujad peaksid tagama riskitasemele vastava võrgu- ja

infosüsteemide turvalisuse taseme. Arvestades, et numbrivaba isikutevahelise side teenuste

osutajatel puudub tavaliselt tegelik kontroll võrkudes signaalide edastamise üle, võib selliste

teenustega seotud riske pidada mõnes mõttes väiksemaks kui riske, mis esinevad tavapäraste

elektroonilise side teenuste puhul. Sama kehtib ka selliste direktiivis (EL) 2018/1972

50 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse

osutajate“.

15 / 32

määratletud isikutevahelise side teenuste kohta, mille puhul kasutatakse numbreid ja millel

puudub tegelikult kontroll signaaliedastuse üle.

(97) Siseturg sõltub interneti toimimisest rohkem kui kunagi varem. Peaaegu kõigi elutähtsate51

ja oluliste üksuste teenused sõltuvad interneti kaudu pakutavatest teenustest. Et tagada

elutähtsate52 ja oluliste üksuste pakutavate teenuste sujuv osutamine, on oluline, et kõikidel

üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujatel53 oleksid asjakohased küberturvalisuse

riskijuhtimismeetmed ja et nendega seotud olulistest intsidentidest teatataks. Liikmesriigid

peaksid tagama üldkasutatavate elektroonilise side võrkude turvalisuse säilimise ning oma

eluliste julgeolekuhuvide kaitse sabotaaži ja spionaaži eest. Kuna rahvusvaheline ühenduvus

edendab ja kiirendab liidu ja selle majanduse konkurentsipõhist digitaliseerimist, tuleks

merealuseid sidekaableid mõjutavatest intsidentidest teavitada CSIRTi või, kui see on

kohaldatav, pädevat asutust. Kui see on asjakohane, tuleks merealuste sidekaablite

küberturvalisust riiklikus küberturvalisuse strateegias arvesse võtta ning see peaks hõlmama

võimalike küberturvalisuse riskide kaardistamist ja leevendusmeetmeid, et tagada nende kaitse

kõrgeimal tasemel.

(98) Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste

turvalisuse tagamiseks tuleks edendada krüpteerimistehnoloogiate kasutamist, eelkõige

otspunktkrüpteerimist ja andmekeskseid turbekontseptsioone, nagu kartograafia,

segmenteerimine, märgistamine, juurdepääsupoliitika ja juurdepääsu haldamine ning

automatiseeritud juurdepääsu otsused. Vajaduse korral peaks üldkasutatavate elektroonilise

side võrkude pakkujatele54 või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajatele olema

[NIS2-direktiivi] kohaldamisel kohustuslik kasutada krüpteerimist, eelkõige

otspunktkrüpteerimist, kooskõlas turbe ja privaatsuse vaikesätteid ja sisseprojekteerimist

käsitlevate põhimõtetega. Otspunktkrüpteerimise kasutamine tuleks ühildada liikmesriikide

volitustega tagada nende oluliste julgeolekuhuvide ja avaliku julgeoleku kaitse ning

võimaldada kuritegude ennetamist, uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist

kooskõlas liidu õigusega. Sellega ei tohiks aga kaasneda otspunktkrüpteerimise nõrgestamine,

kuna see on tõhusa andmekaitse, privaatsuse ja side turvalisuse jaoks olulise tähtsusega

tehnoloogia.

(99) Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste

turvalisuse tagamiseks ning nende kuritarvitamise ja manipuleerimise vältimiseks tuleks

edendada koostalitlusvõimeliste turvaliste marsruutimisstandardite kasutamist, et tagada

marsruutimisfunktsioonide terviklus ja töökindlus kogu internetiühenduse teenuse osutajate

ökosüsteemis.

(100) Et kaitsta interneti funktsionaalsust ja terviklust ning edendada domeeninimede süsteemi

turvalisust ja vastupanuvõimet, tuleks asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas liidu erasektori

üksusi, üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajaid, eelkõige internetiühenduse

teenuse osutajaid, ja internetipõhise otsingumootori teenuse osutajaid55, innustada võtma vastu

domeeninimede süsteemi teisendamise mitmekesistamise strateegia. Ühtlasi peaksid

liikmesriigid innustama avaliku ja turvalise Euroopa domeeninimede süsteemi teisendamise

teenuse väljatöötamist ja kasutamist.

51 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 52 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „ülioluliste üksuste“. 53 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse

osutajatel“. 54 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „üldkasutatava elektroonilise side võrgu teenuse

osutajatele“. 55 Ülevõtmisseaduse kohases küberturvalisuse seaduses „veebipõhise otsingumootori pakkujaid“.

16 / 32

NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punktides sätestatud nõuded on sisuliselt samad, mida näeb

ette küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Eesti infoturbestandard (edaspidi E-

ITS)56 või rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001:2002. Seda illustreerib tabel 1.

Tabel 1. NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 1–3 võrdlus Eesti infoturbestandardiga (E-ITS) ja

rahvusvahelise standardiga ISO/IEC27001:2002

Art 21

lõige 1

E-ITSi moodul

põhitasemel

E-ITSi moodul

standardtasemel

Kommentaar E-ITSi kohta ISO/IEC27001:2022

Terve

lõige

E-ITS E-ITS E-ITSi puhul tuleneb

proportsionaalsus just

selle modulaarsest ise-

loomust ja astmelisusest.

Liikmesriik saab kehtestada

enda standardid või

standardsed nõuded, et

eesmärki saavutada, nt E-

ITSi või nõude kasutada

ISO/IEC27001

Kuna see on

liikmesriigi tegevus,

siis otsest vastet pole,

kuid liikmesriik saab

kehtestada enda

standardid või

standardsed nõuded,

et eesmärki

saavutada, nt E-ITSi

või nõude kasutada

ISO/IEC27001

Terve

lõige

ORP ORP Kui üksus nõuab meetmeid

oma tarneahela partneritelt,

siis on vastavalt varadele

võimalik samuti meetmed

võtta otse E-ITSist

Üksus võib

rakendada meetmeid,

lähtudes esitatud

nõuetest

ISO/IEC27001

vastavussertifikaadi

asjakohase

käsitlusalaga

Terve

lõige

E-ITSi meetmete regulaarne

uuendamine peab tagama

nende vastavuse

küberintsidentidele ja uutele

tehnoloogiatele. E-ITSi

uuendamisega tegelebki

Riigi Infosüsteemi Amet

ISO/IEC27001

uuendamine ei võta

arvesse Eesti

eripärasid.

Läbivaatuse tsükkel

on umbes 5 aastat.

Üksus peab ise

lähtuma

riskianalüüsist ja

arvestama

ühiskonnas ja

küberruumis

toimuvat oma

meetmete

uuendamisel,

soovitavalt lähtuma

Riigi Infosüsteemi

Ameti soovitustest ja

56 Kättesaadav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“ lisadest

(vt https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024007?leiaKehtiv) või Eesti infoturbestandardi portaalist

https://eits.ria.ee/.

17 / 32

seega ka E-

ITSi uuendustest

Art 21

lõige 2

E-ITSi moodul

põhitasemel

E-ITSi moodul

standardtasemel

Kommentaar E-ITSi kohta ISO/IEC27001:2022

Punkt a ISMS,

ORP,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

INF

ISMS,

ORP,

OPS,

CON,

DER,

APP,

SYS,

IND

Meetmed on jaotunud

kõigisse protseduurilistesse

moodulitesse, osad

täpsustused ja sõltuvalt

kasutatavatest varadest

süsteemi moodulites

Põhiosa 5.2, 6.1, 10

Läbivalt kogu lisa A.

A5.1, A5.8, A5.12,

A5.13, A5.31, A5.32,

A5.33, A5.34, A5.36,

A7.1, A8.11,

Punkt b OPS,

DER,

ORP

OPS,

DER,

IND,

NET,

INF

Põhisisu OPSi ja DERi

moodulites

A5.5, A5.6, A5.24,

A5.25, A5.26, A2.27,

A5.28, A5.29, A6.8,

A8.16,

Punkt c CON,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

CON,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

Põhisisu CONi, OPSi ja

DERi moodulites, teistes

täpsustused varade põhiselt

A5.5, A5.6, A5.29,

A5.30, A7.5, A8.13

Punkt d ISMS,

OPS,

CON,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

OPS,

CON,

APP,

IND,

INF

Põhisisu OPSi moodulis,

teistes täpsustused

Põhiosa 4.2

A5.14, A5.19, A5.20,

A5.21, A5.22, A5.23,

A5.37, A8.30

Punkt e CON,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

CON,

OPS,

DER,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

Protseduurilised teemad

valdavalt CONi ja OPSi

moodulites, muudes

moodulites täpsustused;

DER lisab nõrkuse halduse,

mis kajastub ka varapõhistes

moodulites

Põhiosa 4.2

A5.7, A5.8, A5.23,

A7.11, A7.12, A7.13,

A7.14, A8.1, A8.6,

A8.8, A8.9, A8.10,

A8.12, A8.14, A8.16,

A8.18, A8.19, A8.20,

A8.21, A8.22, A8.23,

A8.25, A8.26, A8.27,

A8.28, A8.29, A8.30,

A8.31, A8.32, A8.33,

A8.34

18 / 32

Punkt f ISMS,

CON,

DER,

INF

ORP,

DER,

SYS,

IND,

NET,

INF

Riskipõhist tegutsemist

eeldab just infoturbe

tervikhaldus ning etalonturve

on selle üks osa

Põhiosa 9, 10

A5.35, A5.36, A7.4,

A8.15, A8.16, A8.17,

A8.34

Punkt g ORP,

CON,

OPS,

SYS,

NET,

INF

ORP,

OPS,

DER,

APP,

NET,

INF

Koolitused ORPi moodulis,

kuid mujal moodulites on

täpsustused teemade kohta,

mis vajavad eraldi koolitust

Põhiosa 7.3

A5.17, A5.37, A6.3,

A6.4, A6.7, A6.8,

A7.6, A7.7, A8.1

Punkt h CON,

OPS,

APP,

SYS,

NET

ISMS,

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

NET

Üldine krüptograafia

kajastatud CONi moodulis;

muudes moodulites

spetsiifilised täpsustused

sõltuvalt konkreetsematest

kasutuskohtadest

A8.1, A8.24

Punkt i ISMS,

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

IND,

NET,

INF

Pääsuhaldus katab pea kõiki

mooduleid, põhiline ORPis

Põhiosa 5.3

A5.2, A5.3, A5.9,

A5.10, A5.11, A5.15,

A5.16, A5.18, A6.1,

A6.2, A6.5, A6.6,

A6.7, A7.2, A7.3,

A7.6, A7.8, A7.9,

A7.10, A7.14, A8.2,

A8.3, A8.4, A8.5

Punkt j ORP,

OPS,

APP,

SYS

ORP,

CON,

OPS,

APP,

SYS,

NET

Mitmikautentimise

lahenduse (ehk MFA)

kasutamise ning ühendatud

side- ja koostöölahenduste

(ehk UCC) teemad

kajastatud kasutuskohtades

ja ORPi moodulis

A8.1

Art 21

lõige 3

E-ITSi moodul

põhitasemel

E-ITSi moodul

standardtasemel

Kommentaar E-ITSi kohta ISO/IEC27001:2022

Terve

lõige

OPS OPS On kaetud OPSi mooduliga Põhiosa 4.2

A5.14, A5.19, A5.20,

A5.21, A5.22, A5.23,

A5.37, A8.30

Eeltoodud tabel on esitatud selleks, et selgitada NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 2 ja 3 ning E-

ITSi ja rahvusvaheline standardi ISO/IEC 27001:2002 vahelist seost. See on abiks neile

teenuseosutajatele, kellel ei ole võimalik piirduda ainult esmaste turvameetmetega ehk kes

peavad rakendama kas E-ITSi või selle alternatiive (vt määruse nr 121 § 3 lõiked 2–3). Lisaks

abistab see ka neid teenuseosutajaid, kes peavad määruse nr 121 § 3 lõike 21 kohaselt

rakendama ainult esmaseid turvameetmeid, kuid kes siiski soovivad vabatahtlikult lähtuda

19 / 32

detailsematest nõuetest ehk E-ITSist või selle alternatiivsetest standarditest. Siiski tuleb

arvestada, et nii E-ITS kui ka mainitud rahvusvaheline standard on oma sisu ja nõuete poolest

tunduvalt detailsem kui kommenteeritav lisa ja selles sätestatud esmased turvameetmed.

Riigi Infosüsteemi Ameti teenistujate osalusel on arendamisel ka E-ITSi järgimise

tugirakendus, mis aitab rakendajal luua vajaduspõhist turvameetmete rakendusplaani, seejuures

vähendada vigu meetmete valimisel, ja suunab rakendaja kohe meetmete rakendamisele.

Tugirakenduse eesmärk on vähendada E-ITSi rakendamise protsessi keerukust. See on

interaktiivne rakendusjuhend, mis aitab läbida infoturbehalduse protsessi teatud etappe ning

annab võimaluse olla standardi kataloogi uuendustega pidevalt kursis. Seejuures säilib siiski

kogu standardi olemus ning meetmetes järeleandmisi ei tehta – küberruumi olukord nõuab

vähemalt põhimeetmete rakendamist, NIS2-direktiivi artikli 21 nõuded on seejuures

kõikehõlmavad. Riigi Infosüsteemi Amet ei hakka organisatsioonide turvet haldama ega

haldamisteavet hoidma. Amet tegeleb E-ITSi arendamisega ja püüab leida lahendusi, et aidata

rakendajal leida E-ITSist oma organisatsioonile võimalikult ressursse säästvalt õiged meetmed,

kuid teenuseosutaja peab neid oma tööriistadega rakendama ja haldama. E-ITSi tugirakenduse

leiab siit: https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/tugirakendus. E-ITSi juhendid on asjakohases

portaalis, vt https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/koolitusvideod, https://eits.ria.ee/et/avalehe-

menueue/juhendid, https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/kogukond ja

https://eits.ria.ee/et/avalehe-menueue/suendmused.

Kuna kommenteeritavas lisas on täpsustatud esmaste turvameetmete sisu, siis võrreldakse

järgnevalt ka NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 1–3 sisu ja esmaseid turvameetmeid. Seda

illustreerib tabel 2. Tabeli vastavuste esitamisel on võetud eeskuju ka NIS2-direktiivi artikli 21

lõike 5 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/269057 lisas esitatud

tehniliste ja metoodiliste nõuete loetelust. Viidatud rakendusmäärus kohaldub ainult teatud

teenuseosutajatele,58 sh on selle rakendusmäärusega seoses kehtestatud küberturvalisuse

seaduse § 7 lõige 7 (vt ka selle lõike selgitused ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas).

Tabel 2. NIS2-direktiivi artikli 21 lõigete 1–3 võrdlus määruse nr 121 lisas sätestatud esmaste

turvameetmetega

Art 21

lõige 1

Lisas sätestatud esmaste

turvameetmete punkt või

punktid

Kommentaar

Terve

lõige

Sissejuhatava osa kolmas lõik Seos on proportsionaalsuse kontekstis ehk see

jätab võimaluse rakendada meedet, mis on kõige

asjakohasem

Art 21

lõige 2

Lisas sätestatud esmaste

turvameetmete punkt või

punktid

Kommentaar

Punkt a Punkt 1 tervikuna

Punkt b Punkt 5 tervikuna, kuid seotud

on ka punktid 7.8–7.11

Punkt c Punkt 1.4, kuid seotud on ka

punktid 3.1, 3.6, 5.3 ja 7.6

57 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R2690&qid=1769430711987 58 Ülevõtmisseaduse kohase küberturvalisuse seaduse termineid kasutades on nendeks üksusteks: domeeninimede

süsteemi teenuse osutajad, tippdomeeninimede registrite pidajad, pilvandmetöötlusteenuse osutajad,

andmekeskusteenuse osutajad, sisulevivõrguteenuse osutajad, haldusteenuse osutajad, infoturbeteenuse osutajad,

internetipõhise kauplemiskoha pidajad, veebipõhise otsingumootori pakkujad, sotsiaalmeediaplatvormi pakkujad

ja usaldusteenuse osutajad.

20 / 32

Punkt d Punkt 4 tervikuna, kuid seotud

on ka punkt 1.3

Punkt e Punkt 1.5, kuid seotud on ka

punktid 6.1, 7.1–7.3 ja 7.12–

7.14

Punkt f Punkt 1.3, kuid seotud on ka

punktid 3.1, 4.1, 4.2, 6.6 ja 7.14

Punkt g Punkt 2 tervikuna, kuid seotud

on ka punktid 5.1 ja 6.1–6.5

Punkt h Punktid 3.3, 3.4 ja 7.7, kuid

seotud on ka punktid 2.6, 7.12,

7.13

Punkt i Punktid 1.1, 1.6, 2.3, 2.4, 2.6,

3.2, 3.5, 3.7, 6.2, 6.6, 7.3, 7.5

ning punktid 8 ja 9 tervikuna,

kuid seotud on ka punktid 6.3,

7.10 ja 7.11

Personalile tasutakontrolli tegemine on ametnike

puhul ette nähtud avaliku teenistuse seadusega

ning kui keegi personalist peab saama riigisaladuse

loa, siis toimub taustakontroll riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses ette nähtud

taustakontrolli menetluse raames

Punkt j Punkt 2.5 ja 5.3, kuid seotud on

ka punktid 1.4 ja 6.4

Art 21

lõige 3

Lisas oleva esmaste

turvameetmete punkt või

punktid

Kommentaar

Terve

lõige

Punktid 4.1 ja 4.2

Eelnõu koostamisel otsustati asendada määruse nr 121 kehtiv lisa tervikuna, et tagada lisa kui

terviku komplektsus. See ei tähenda siiski, et kõik lisa punktid on muudetud. Käesolevas

seletuskirjas selgitatakse ainult kommenteeritava lisa neid punkte, mida muudetakse.

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati kommentaar kogu lisa

kohta. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas järgmise kommentaari (vt

eelnõu nr 739 SE seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel). kommentaar nr 24.48): Eelnõu § 1 p 26 –

KüTS § 7 lg 2 […] Teeme ettepaneku tõlkida turvameetmete nimekiri täpselt NIS2-direktiivist,

praegu on tekitatud meetmeid juurde sõnastuste muudatustega. Isegi kui need on väikesed ning

sisuliselt on proovitud osa teemasid lahti lüüa eraldi punktideks. Kõnesoleva eelnõu puhul ongi

lähtutud ennekõike NIS2-direktiivi sõnastusest. Samas ei soovita selle eelnõuga hakata esmaste

turvameetmete sisu kardinaalselt ümber sõnastama, vaid selle asemel täiendatakse lisa neid

punkte, mida vaja, et NIS2-direktiiv saaks üle võetud.

Lisas asendatakse läbivalt sõnad „teenuse osutaja“ sõnaga „teenuseosutaja“. Vt eelnõu § 2

punkt 1 ja selle selgitus. Lisas tehakse ka lisaks järgnevatl selgitatud muudatustele ka muid

tehnilisi muudatusi (lisa punktid 1.6, 6.6 ja 7.3), mille eesmärk on järgida õigusaktide

normitehnika sõnastuse põhimõtteid ja tagada lausete sõnastuste selgus.

Lisa sissejuhatuses tehakse kaks muudatust. Sissejuhatuse esimesse punkti lisatakse sõna

„alaliselt“, et see vastaks määruse nr 121 § 51 lõike 1 sissejuhatavale lausele (vt ka eelnõu § 2

21 / 32

punkt 10 ja selle selgitus). Teise muudatusena koondatakse sissejuhatuse kolmanda ja neljanda

punkti sisu ühte punkti. See muudatus ei too kaasa sisulist muudatust teenuseosutaja jaoks.

Lisa punkti 1.1 lisatakse tekstiosa „küberturvalisuse seaduse §-s 61 nimetatud juhatuse liikme

ja“. See tekstiosa lisatakse, et luua otsene seos viidatud seaduse sättes kehtestatud kohustusega.

Kõnesolevas lisas viidatakse tervele paragrahvile, et see hõlmaks nii lõigetes 1 ja 4 nimetatud

isikuid, st nii neid juriidilisi isikuid, kellel on juhatuse liikmed, kui ka neid, kellel juhatuse

liikmeid oma tegevusvormi tõttu pole. Viidatud seaduse paragrahvi sisu ja olemust on selgitatud

ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas. Kommenteeritavas punktis mainitud juhatuse liige ja

infoturbe eest vastutav isik võivad praktikas olla sama isik (nt kui teenuseosutaja tegevusvormi

tõttu), kuid need võivad olla ka erinevad isikud.

Lisa punktis 1.2 asendatakse sõna „infoturbepõhimõtted“ sõnadega „infoturbe- ja

riskijuhtimispõhimõtted“, et viia sõnastus rohkem vastavusse NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2

punktiga a ([l]õikes 1 osutatud meetmed põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille

eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme ning nende süsteemide füüsilist keskkonda

intsidentide eest, ning hõlmavad vähemalt järgmist: a) riskianalüüsi ja infosüsteemide turbe

põhimõtteid). Selle muudatusega võetakse üle ka NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punkti i

sõnastus ([l]õikes 1 osutatud meetmed põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille

eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme ning nende süsteemide füüsilist keskkonda

intsidentide eest, ning hõlmavad vähemalt järgmist: .. i) personali turvalisust,

juurdepääsukontrolli põhimõtteid ja varade haldust), s.o selles kasutatud sõnad „personali

turvalisus“, st kommenteeritav muudatus hõlmab ka personali turvalisust. Praktikas seisnevad

personali turvalisus ja sellega seotud protseduurid näiteks nii personali (ametnike ja töötajate)

tausta kontrollimises kui ka meetmetes, millega tagatakse nende füüsiline turvalisus.

AKITi kohaselt on infoturve (ingl information security) riskihalduslik tegevus teabe turvalisuse

säilitamiseks, sealhulgas andmekaitse tagamiseks. AKIT esitab selle termini juures ka seose

rahvusvahelise standardiga ISO/IEC27000, milles on selle termini tähendust selgitatud teabe

konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse säilitamisena. Teiseks selgitab AKIT, et tegemist

on distsipliiniga, mis käsitleb teabe turvalisust.59 AKITis on infoturbe (ingl cybersecurity)

olemuse selgitamise juures viidatud standardile CNSSI 4009-2015, mille kohaselt on tegemist

arvutite, elektronsidesüsteemide, elektronsideteenuste, traatside ja elektronside, sealhulgas neis

sisalduva teabe kahjustuste vältimise, kaitse ja taaste nende käideldavuse, tervikluse,

autentsuse, konfidentsiaalsuse ja salgamatuse tagamiseks.60 Sõna „infoturve“ selgitab Eesti

Keele Instituudi ühendsõnastik kui infovarade (andmed, riistvara, tarkvara, side, infrastruktuur,

personal) turvalisuse tagamist.61

Eelmainitud sõnaga „infoturve“ on praktikas seotud ka sõnad „infoturvapoliitika“ või

„üleorganisatsiooniline infoturvapoliitika“. AKITi kohaselt on infoturvapoliitika (ingl

information security policy) organisatsiooni turvapoliitika osa, määratleb nõuded teabe

turvalisusele, infoturbe üldeesmärgid, infoturbe halduse süsteemi struktuuri ja on infoturbe

esmane alusdokument. AKIT toob sama sõna puhul ka seose rahvusvahelise standardiga

ISO/IEC 29110-4-3, mille kohaselt on see dokument, mis teatab kirjalikult, kuidas

organisatsioon kavatseb kaitsta oma füüsilisi ja infotehnoloogilisi varasid. Sarnane selgitus on

ka standardis CNSSI 4009-2015.62 AKIT annab ka selgituse üleorganisatsioonilisele

infoturvapoliitikale (ingl corporate information security policy), mille puhul on toodud seos

59 https://akit.cyber.ee/term/513-infoturve-1 60 https://akit.cyber.ee/term/6911-kuberturve-3-infoturve-2 61 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/infoturve/1/est 62 https://akit.cyber.ee/term/799-infoturvapoliitika

22 / 32

rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27033 selgitusega ehk tegemist on dokumendiga, mis

kirjeldab juhtkonna suunitlust ja toetust teabe turvalisuse alal vastavalt ärinõuetele ning

kohaldatavaile õigusaktidele ja eeskirjadele, samuti kõige üldisemaid infoturbenõudeid, mida

tuleb järgida kogu organisatsioonis.63

Eelnõus on kasutatud terminit „riskijuhtimispõhimõtted“, nagu küberturvalisuse seaduses – vt

seaduse § 2 punkt 11 (termini „infoturbeteenuse osutaja“ tähenduse selgitus) ja § 61 lõige 2

(teenuseosutaja asjakohane juhatuse liige peab läbima koolitusi, mis hõlmavad ka riskide

juhtimise viise). Selle all mõistetakse samu tegevusi, mille kohta õigusaktides (vt nt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 1 punkt 1) või ka muus küberturvalisuse tagamise valdkonna

tekstides kasutatakse terminit „riskide haldamine“. Selleks et kasutada lisas terminit „riskide

haldamine“, tuleks muuta ka küberturvalisuse seadust, mida kõnesoleva eelnõu ajaraami

arvestades pole võimalik teha.

Lisa uue punktiga 1.4 (kehtiva lisa punktid 1.4 ja 1.5 on edaspidi vastavalt punktid 1.6 ja 1.7)

nähakse ette, et infoturbe korralduse valdkonnas peab teenuseosutaja tagama oma tegevusega

seotud kriisihalduse ja toimepidevuse, sealhulgas varundus- ja taasteprotseduuride toimimise.

Selle punkti lisamine on seotud NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punkti c ülevõtmisega ([l]õikes

1 osutatud meetmed põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille eesmärk on kaitsta

võrgu- ja infosüsteeme ning nende süsteemide füüsilist keskkonda intsidentide eest, ning

hõlmavad vähemalt järgmist: .. c) talituspidevust, näiteks varundushaldus ja avariitaaste, ning

kriisiohjet).

AKITi kohaselt on kriisihaldust (ingl crisis management) rahvusvahelistes standardites ISO

22300 ja 28002 selgitatud kui terviklikku halduse protsessi, mis tuvastab võimalikud

organisatsiooni ähvardavad toimed ja loob karkassi, millele rajada elastsus, mis on võimeline

toimivalt reageerima organisatsiooni kesksete huvipoolte, maine, kaubamärgi ja väärtusi

loovate tegevuste kaitseks ning toimivalt taastama teovõime. AKIT viitab ka teisele

rahvusvahelisele standardile ISO/IEC/IEEE 24765, mille kohaselt on tegemist toimingutega,

juhuks kui tekkinud probleemi ei lahendata ootamatuseplaaniga (ingl contingency plan).64 Sõna

„kriisihaldus“ selgitab Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik kui meetmete süsteemi, mis hõlmab

kriisiks valmistumist, kriisi ennetamist ja lahendamist.65

Sõna „toimepidevus“ puhul saab teatavat paralleeli tuua hädaolukorra seaduse § 2 lõikes 5

sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevusega, milleks on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva

toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse

katkestust. Riigikogus arutlusel oleva tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 18 lõikes 1 on

toimepidevus defineeritud kui püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa

teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus

ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.66

Sõna „toimepidevus“ selgitab Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik kui võimelisust, suutlikkust

toimida edaspidi, jätkata alustatud tegevust.67

AKITi kohaselt on varunduse (ingl backup) olemuseks varukomponentide (näiteks andmete

varukoopiate) rakendamine ennetava turvameetmena, tervikluse ja käideldavuse tagamiseks.

AKITis on toodud näitena rahvusvaheline standard ISO/IEC/IEEE 24765, mille kohaselt see on

asendaja loomine või määramine süsteemile, komponendile, failile, protseduurile, isikule.68

63 https://akit.cyber.ee/term/2675-uleorganisatsiooniline-infoturvapoliitika 64 https://akit.cyber.ee/term/3887-kriisihaldus 65 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kriisihaldus/1/est 66 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/679eeee7-62b9-4817-a660-745e6642a8d9/tsiviilkriisi-ja-

riigikaitse-seadus/ 67 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/toimepidevus/1/est 68 https://akit.cyber.ee/term/33-varundus

23 / 32

Teise alternatiivina viidatakse AKITis selle sõna selgituses rahvusvahelisele standardile

ISO/IEC 2382, mille kohaselt on varundus kadunud või hävinenud andmeid taastada või

süsteemi töövõimet säilitada aitav (protseduur, meetod, riistvara).69 Sõna „andmevarundus“

selgitab Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik kui andmete koopia loomise ja säilitamise

protsessi, mis võimaldab taastada andmeid juhul, kui esialgsed andmed on kadunud, rikutud

või kättesaamatud.70

Lisa uue punktiga 1.5 (kehtiva lisa punktid 1.4 ja 1.5 on edaspidi vastavalt punktid 1.6 ja 1.7)

nähakse ette, et infoturbe korralduse valdkonnas peab teenuseosutaja tagama võrgu- ja

infosüsteemide hankimise, arendamise ja hooldamise turvalisuse, sealhulgas

turvahaavatavuste käsitlemise ja avaldamise. Selle punkti lisamine on seotud NIS2-direktiivi

artikli 21 lõike 2 punkti e ülevõtmisega ([l]õikes 1 osutatud meetmed põhinevad kõiki ohte

hõlmaval lähenemisviisil, mille eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme ning nende

süsteemide füüsilist keskkonda intsidentide eest, ning hõlmavad vähemalt järgmist: .. e) võrgu-

ja infosüsteemide hankimise, arendamise ja hooldamise turvalisust, sealhulgas nõrkuste

käsitlemine ja avalikustamine).

Termini „turvahaavatavus“ (mida kasutatakse sõna „nõrkus“ asemel) kohta vt ülevõtmisseaduse

kohase küberturvalisuse seaduse § 2 punkti 31. Turvahaavatavuse käsitlemise ja avaldamise

kohta vt ka NIS2-direktiivi artikli 14 alusel asutatud võrgu- ja infoturbe koostöörühma

koostatud asjakohaseid suuniseid.71

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati lisas kavandatud punkti

sisu kohta järgmine kommentaar (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 (märkuste

tabel), Välisministeeriumi kommentaar nr 10.1): Sellises sõnastuses võib sätet mõista kui

kohustust avalikustada süsteemi nõrkused, mis viib olukorrani, kus on avalikustatud teave, mis

võimaldab teostada asutuse vastu edukat küberrünnet. Palume muuta sätte sõnastust selliselt,

et teabe avalikustamise kohustus ei tekitaks või lisaks juurde otsest ohtu teenuse osutaja

süsteemidele. Pakume välja järgmise sõnastuse: „7) tagama süsteemi hankimise, arendamise

ja hooldamise turvalisuse, sh nõrkuste käsitlemise ning avalikustamise selliselt, et ei lisandu

juurde uusi ohtusid;“.

Lisaks on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitanud järgmise kommentaari

(vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel), kommentaar nr 24.15):

Eelnõu § 1 punktidega 25-28 muudetakse [küberturvalisuse seaduse] §-i 7. Antud muudatusega

laiendatakse subjektide kohustusi. Üldise loogika järgi peavad olema turvameetmed kaetud, kui

standard on rakendatud. Eelnõud lugedes aga selgub, et peab järgima lisaks standardile ka

eelnõus toodud meetmeid. Kusjuures need meetmed on põhjalikult avatud eelnõu seletuskirjas.

Oluline probleem on see, et selle sätte lõikega 2 laiendatakse NIS2 direktiivi sõnastust. Käände

muutmisega [küberturvalisuse seaduses] on muudetud NIS2 direktiivi artikkel 21 lõike 2

punktide a)-j) sisu.

Jääb ebaselgeks, kas see on tahtlik või mitte. Oleme seisukohal, et kui NIS2 direktiiv jätab

võimaluse subjektil midagi teha, siis ei tohi seda Eesti õiguses kohustuseks muuta.

Seetõttu tekib olukord, kus NIS2 direktiivi artikkel 21 lõike 2 punkt e) sätestab muuhulgas:

„meetmed hõlmavad sh. nõrkuste käsitlemist ja avalikustamist“. [Küberturvalisuse seaduse] §

7 lg [2] punktis 7 näiteks on aga kohustuseks „tagama sh. nõrkuste käsitlemise ja

avalikustamise”. Kui NIS2 direktiiv ütleb, et avalikustamise protseduur/ulatus peab meetmetes

kirjas olema, siis eelnõus on sellest saanud kohustus avalikustada. ..

69 https://akit.cyber.ee/term/10207-varu-2-varundus 70 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/andmevarundus/1/est 71 Guidelines on Implementing National Coordinated Vulnerability Disclosure Policies – kättesaadav:

https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/nis-cooperation-group.

24 / 32

Esitatud kommentaari ei võetud kõnealuse sätte sõnastamisel arvesse, kuna eelnõu tulemusel

katab teenuseosutaja, kes peab rakendama kas Eesti infoturbestandardit või selle alternatiiviks

olevat standardit, ühe standardi järgimisega ka ära VV määruses nr 121 ette nähtud esmased

turvameetmed. Kommenteeritava lisa punkti 1.5 puhul on lähtutud NIS2-direktiivi artikli 21

lõike 2 punkti e sisust ja eesmärgist, st siinkohal ei ole mindud ulatuslikuma reguleerimise teed.

Lisa punktis 4 ja selle alapunktides tehtavad muudatused on seotud nii eelnõu § 2 punktiga

11 tehtava muudatusega kui ka NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punkti d ülevõtmisega ([l]õikes

1 osutatud meetmed põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille eesmärk on kaitsta

võrgu- ja infosüsteeme ning nende süsteemide füüsilist keskkonda intsidentide eest, ning

hõlmavad vähemalt järgmist: .. d) tarneahela turvalisust, sealhulgas sellised turvalisusesse

puutuvad aspektid, mis on seotud iga üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate

vaheliste suhetega)a. Lisaks võetakse ühe alapunktiga üle ka NIS2-direktiivi artikli 21 lõige 3

([l]iikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud meetmete asjakohasust

kaaludes võtavad üksused arvesse igale otsesele tarnijale ja teenuseosutajale eriomaseid

nõrkusi ning nende tarnijate ja teenuseosutajate toodete üldist kvaliteeti ja küberturvalisuse

tavasid, sealhulgas nende turvalise arenduse korda. Liikmesriigid tagavad samuti, et nimetatud

punktis osutatud meetmete asjakohasust kaaludes võtavad üksused arvesse artikli 22 lõike 1

kohaselt korraldatud kriitilise tähtsusega tarneahelate koordineeritud turberiski hindamiste

tulemusi).

Kommenteeritava punkti põhisisu on seotud tarneahela ja selle turvalisuse tagamisega. AKITi

kohaselt on tarneahel (ingl supply chain) ressursside, protsesside ja nende sooritajate jada

toorme hankimisest valmiskauba toimetamiseni individuaalsele või kollektiivsele lõpptarbijale;

ahela komponendid on materjalivoog, rahavoog, teabevoog. Rahvusvahelise standardi ISO

22300 kohaselt on tarneahel tegevustes osalevate ning toodete või teenuste väljastuse teel

materjalide allikaks olemisega väärtust loovate organisatsioonide, inimeste, protsesside,

logistika, teabe, tehnoloogia ja ressursside kahepoolne seos; tarneahelasse võivad kuuluda

turustajad, alltöövõtjad, valmistusvahendid, logistikatarnijad, sisemised jaotuskeskused,

jaemüüjad, hulgimüüjad ja muud olemid, mis viivad lõppkasutajani. Rahvusvahelise standardi

ISO/IEC 27036-1 kohaselt on tarneahel kogum organisatsioone koos kaasnevate ressursside ja

protsessidega, igaüks neist tegutsemas hankija ja/või tarnijana, moodustades järjestikku

tarnesuhted, mis luuakse tellimuse andmisega, leppega, muu formaalse

soetamiskokkuleppega.72 Sõna „tarneahel“ selgitab Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik kui

protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteemi, mida on vaja mingi toote või

teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani.73

Kommenteeritava punkti aluseks olevas NIS2-direktiivi punktis (NIS2-direktiivi artikli 21 lõike

2 punkt d) on kasutatud väljendit üksuse ja tema otseste tarnijate või teenuseosutajate, mida

kõnesolevas eelnõus tähistavad sõnad „välised partnerid. Eelnõu selles punktis ei olnud

võimalik kasutada sõna „teenuseosutaja“ (nagu NIS2-direktiivi viidatud sättes), kuna sellele

sõnale on küberturvalisuse seaduses antud teine tähendus (vt selle seaduse § 3 lõige 1).

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati kõnealuse sätte kohta

mitmesuguseid kommentaare – toona oli plaanis vastavad nõuded sätestada küberturvalisuse

seaduse § 7 lõike 2 eri punktidena (sh praegune lõige 2 oleks olnud sellele järgnenud lõigete

hulgas). Eesti Haiglate Liit esitas järgmise kommentaari (vt ülevõtmisseaduse eelnõu

seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel), kommentaar nr 23.1):

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (edaspidi NIS2) artikkel 21 lõige 2

(d) käsitleb küberturvalisuse riskijuhtimise meetmeid, mida elutähtsad ja olulised üksused

peavad rakendama. NIS2 kohustab elutähtsaid ja olulisi üksuseid rakendama kõiki ohte

72 https://akit.cyber.ee/term/3928-tarneahel 73 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/tarneahel/1/est

25 / 32

hõlmaval lähenemisviisil asjakohaseid ja proportsionaalselt tehnilisi, tegevuslikke ja

korralduslikke meetmeid, et juhtida riske, mis ohustavad nende üksuste tegevuses või teenuste

osutamisel kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisust, et ennetada või minimeerida

intsidentide mõju nende teenuste saajatele ja muudele teenustele.

NIS2 rõhutab riskide juhtimist ja proportsionaalsust, samas kui küberturvalisuse seaduse

eelnõu § 7 lõige 2 punkt 6 kehtestab turvameetmete rakendamisel üldise kohustuse “Tagama

süsteemi tarneahela turvalisuse”.

Meie hinnangul võib nõue olla ebarealistlik, sest teenuse osutajal ei pruugi olla alati täielikku

kontrolli kogu tarneaheale üle, eriti kui tegemist on suuremahuliste ja keerukate

tarneahelatega. Tarnijate ja koostööpartnerite regulaarne hindamine suurendab ka

teenuseosutajate halduskoormust ja võib põhjustada tarnekatkestusi, kui tarnijad ei vasta

kehtestatud turbenõuetele.

Teeme ettepaneku muuta eelnõu [küberturvalisuse seaduse] § 7 lõige 2 punkte 1 ja 6

alljärgnevalt:

(2) Teenuse osutaja on turvameetmete rakendamisel kohustatud:

1) koostama ja kehtestama infoturvariskide kaalutlemise metoodika ja protseduurid (sh

rakendama proportsionaalseid riskijuhtimise meetmeid süsteemi tarneahela turvalisuse

tagamiseks);

6) tagama koostööpartnerite vahelistes lepetes turvameetmetega seotud aspektide regulaarse

ülevaatuse ning ajakohastamise;

Ettepanekus välja toodud täpsustus “proportsionaalsed riskijuhtimise meetmed” muudab

nõude paindlikumaks ja võimaldab teenuse osutajatel kohandada riskijuhtimise meetmeid

vastavalt oma suurusele, riskitasemele ja ressurssidele. Samuti vähendab muudatus

ebarealistlikke ootusi, mille kohaselt peab teenuse osutaja turvameetmete rakendamisel

“tagama süsteemi tarneahela turvalisuse”. Lisaks suurendab muudatus vastavust NIS2

direktiivi artikli 21 nõuetega, mis rõhutavad proportsionaalsust ja riskipõhist lähenemist.

Eelnõu [küberturvalisuse seaduse] § 7 lõike 2 punkti 6 täpsustus keskendub konkreetsele

tegevusele ja vähendab üldistust ning suunab tegevust paremini.

Eesti Haiglate Liidu kommentaari ei võetud kõnealuse punkti sõnastamisel arvesse, kuna

proportsionaalsuse ja riskipõhise lähenemise nõuded on sätestatud küberturvalisuse seaduse §

7 lõike 2 punktides 4 ja 5. Seetõttu ei ole seda aspekti vaja määruses nr 121 korrata.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit esitas järgmise kommentaari (vt ülevõtmisseaduse eelnõu

seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel), kommentaar nr 31.6):

Eelnõus tuleks täpsemalt ja direktiivile vastavalt ka kitsamalt piiritleda teenuse osutaja

kohustus „tagada süsteemi tarneahela turvalisus“.

Erinevalt eelnõus pakutud [küberturvalisuse seaduse] § 7 lg [2] p 6 sõnastusega rõhutab ja

toob NIS2 direktiiv tarneahela turvalisuse osas ennekõike esile üksuse ja tema otseste tarnijate

või teenuseosutajate vahelised suhted.

Seega on direktiivi põhirõhk suunatud just eelnimetatud kitsamalt piiritletud suhetele, mitte

sama sügavus- ja rõhuasetusega kogu tarneahelale. Sama põhimõte peaks selgelt väljenduma

ka eelnõus.

Punktis 4.1 on otseselt mainitud „otseseid tarnijaid“, st need on hõlmatud terminiga „välised

partnerid“, st „väliste partnerite“ all mõeldakse ka otseseid tarnijaid. Ka kommenteeritava lisa

kehtiv punkt 4 hõlmab juba oma mõttelt „otseseid tarnijaid“, kuid kõnesoleva muudatusega

soovitakse taolised üksused eraldi välja tuua, et tekiks selgem seos NIS2-direktiivi artikli 21

lõike 2 punktiga d. Punktis 4.1 tehtav muudatus siiski ei tähenda, et teenuseosutaja ei võiks teha

enda väliste osapoolte tarneahelas põhjalikumat (tausta)kontrolli, kui vastav vajadus ilmneb

näiteks riskihinnangust, millele on omakorda andnud tõuke teenuseosutaja enda kohustused,

vajadused või kahtlused. Siinkohal peab ka arvestama asjaolu, et tarneahela suhtes

(tausta)kontrolli tegemise kohustus on sisuliselt ette nähtud ka isikuandmete kaitse valdkonnas

26 / 32

ning see ei ole seotud ainult „otsese tarnija“ olukorraga –vt isikuandmete kaitse üldmääruse74

artikli 28 lõiked 2 ja 4:

2. Volitatud töötleja ei kaasa teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja eelneva konkreetse

või üldise kirjaliku loata. Üldise kirjaliku loa korral teavitab volitatud töötleja vastutavat

töötlejat kõigist kavandatavatest muudatustest, mis puudutavad teiste volitatud töötlejate

lisamist või asendamist, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada selliste

muudatuste suhtes vastuväiteid.

4. Kui volitatud töötleja kaasab vastutava töötleja nimel konkreetsete isikuandmete töötlemise

toimingute tegemiseks teise volitatud töötleja, nähakse lepingus või muus liidu või liikmesriigi

õiguse kohases õigusaktis asjaomase teise volitatud töötleja suhtes ette samad

andmekaitsekohustused, mis on sätestatud lõikes 3 osutatud vastutava töötleja ja volitatud

töötleja vahelises lepingus või muus õigusaktis; eelkõige annab see piisava tagatise, et

rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine

vastaks käesoleva määruse nõuetele. Kui see teine volitatud töötleja ei täida oma

andmekaitsekohustusi, jääb algne volitatud töötleja vastutava töötleja ees täielikult vastutavaks

kõnealuse teise volitatud töötleja kohustuste täitmise eest.

Eesti Vee-ettevõtete Liit esitas järgmise kommentaari (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja

lisa 3 (märkuste tabel), kommentaar nr 32.3):

Eelnõu punktis 26, millega muudetakse küberturvalisuse seaduse §-i 7 lg 2 p-i 6 kohustub

teenuse osutaja tagama süsteemi tarneahela turvalisuse, sh teenuse osutaja ja tema

koostööpartnerite vahelistes lepetes turvameetmetega seotud aspektide regulaarse ülevaatuse

ning ajakohastamise.

Palume täpsustada eelnõus või vähemalt selgitada seletuskirjas, millised on need

turvameetmed, mida teenuse osutaja peaks koostööpartneri lepingus sätestama? Kas piisab

üldisest viitest, et tellija on teenuse osutajaks [küberturvalisuse seaduse] tähenduses ning seega

kohustub koostööpartner arvestama [küberturvalisuse seadusest] tulenevaga, järgima

vähemalt keskmist küberturbe taset ning teavitama tellijat puudutavatest intsidentidest

[küberturvalisuse seaduses] toodud tähtaja jooksul? Kui sellest ei piisa, siis palume täpsustada,

mida konkreetselt oodatakse?

Lisaks palume täpsustada, mida tähendab regulaarne ülevaatus ja ajakohastamine? Milline on

regulaarsus või kas teenuse osutaja määrab selle ise? Kuidas toimub turvameetmete

ajakohastamine olukorras, kus koostöölepingu muutmine toimub vaid poolte kokkuleppel (ja

sageli teenuse osutajate puhul veel ka riigihanke tulemusel ehk muutmisele kehtivad veel

eraldiseisvad reeglid)?

NIS2-direktiiv ei näe ette konkreetsemaid meetmeid, mida teenuseosutaja peaks

koostööpartneriga sõlmitavas lepingus sätestama. Seetõttu seda määruse kõnesoleva sättega ei

täpsustata. Samas on näiteks E-ITSi puhul esitatud kommentaariga seotud väljast tellimise

moodul OPS.2.3. ja ka moodul OPS.3.2. Sarnaseid nõudeid peab rakendama ka teenuseosutaja,

kes rakendab E-ITSi asemel alternatiivset standardit. Kokkulepete muutmise regulaarsuse

määrab teenuseosutaja ise. Kui mõnest õigusaktist tulenevalt on tekkinud uued kohustused, siis

selle alusel saabki osapoolte kokkuleppel lepingut muuta. Kui üldine ohupilt muutub, siis tuleb

samuti lepingut ajakohastada. Kui välise partneri turvatase pole piisav, tuleb teenuseosutajal

endal rakendada piisavaid lisameetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Nõue tagada

lepingute muutmise võimalus on tingitud just sellest, et ka pikaajaliste partneritega saaks aeg-

ajalt küberturvalisuse teemad omavahel uuesti kokku leppida.

Kommenteeritava punktiga seotud meetmete puhul on võimalik tuua paralleeli ka

rakendusmääruse (EL) 2024/2690 artikli 2 ja rakendusmääruse lisa punktiga 1.3 ning punktiga

5 koos selle alapunktidega. Näiteks ei sätesta NIS2-direktiiv, milline võiks olla

74 Algteksti leiab aadressil: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj; konsolideeritud teksti aadressil:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02016R0679-20160504.

27 / 32

kommenteeritava punktiga seotud regulaarse ülevaatuse intervall. Mainitud rakendusmääruse

lisa punktis 5.1.6 on seda selgitatud järgmiselt: Asjaomased üksused vaatavad tarneahela

turvalisuse põhimõtted läbi ning jälgivad ja hindavad tarnijate ja teenuseosutajate

küberturvalisuse tavade muutumist ning vajaduse korral tegutsevad selle põhjal plaaniliste

ajavahemike järel ja siis, kui aset leiavad olulised muutused tegevuses või riskides või olulised

intsidendid, mis on seotud IKT-teenuste osutamisega või mis mõjutavad tarnijatelt või

teenuseosutajatelt pärit IKT-toodete turvalisust. Selle punkti puhul on rakendusmääruse

punktis 5.1.7 ette nähtud, et selle nõude kohaldamiseks teevad asjaomased üksused järgmist:

a) jälgivad regulaarselt teenusetasemelepete rakendamist käsitlevaid aruandeid, kui see on

asjakohane; b) vaatavad läbi tarnijatelt ja teenuseosutajatelt pärit IKT-toodete ja IKT-

teenustega seotud intsidendid; c) hindavad plaanivälise läbivaatamise vajalikkust ja

dokumenteerivad oma tähelepanekud arusaadaval viisil; d) analüüsivad tarnijatelt ja

teenuseosutajatelt pärit IKT-toodete ja IKT-teenustega seotud muutustega kaasnevaid riske ja

võtavad vajaduse korral õigeaegselt leevendavaid meetmeid.

Lisa uue punktiga 4.2 (kehtiva lisa punkt 4.2 on edaspidi punkt 4.3) nähakse ette, et

teenuseosutaja peab väliste partnerite halduse valdkonnas võtma turvameetmete asjakohasust

kaaludes arvesse välistele osapooltele eriomaseid turvahaavatavusi, nende toote üldist kvaliteeti

ja küberturvalisusega seotud tavasid, sealhulgas toote turvalise arendamise korda ning NIS2-

direktiivi artikli 22 lõike 1 kohaselt korraldatud kriitilise tähtsusega tarneahelate turvariskide

koordineeritud hindamise tulemusi. Sellega võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 21 lõige 3.

Termini „turvahaavatavus“ definitsiooni ja selgituste kohta vt ülevõtmisseaduse kohase

küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 31 ja selle selgitus.

NIS2-direktiivi artikli 22 lõike 1 kohaselt võib NIS2-direktiivi artikli 14 kohane koostöörühm

koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga teha kindlate kriitilise

tähtsusega IKT-teenuste, IKT-süsteemide või IKT-toodete tarneahelate turberiski

koordineeritud hindamisi, võttes arvesse tehnilisi ja asjakohasel juhul ka muid kui tehnilisi

riskitegureid. Üheks selliseks hindamiseks on näiteks ELi küberturvalisuse riski hindamine ja

stsenaariumid telekommunikatsiooni ja energeetika sektorites.75

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati ka kõnesolevate sätete

kohta järgmine kommentaar (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel),

Riigi Infosüsteemi Ameti kommentaar nr 17.43):

Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu [küberturvalisuse seaduse] § 7 lg 22 p 1 järgmiselt:

„(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tarneahela turvalisusega seotud

turvameetmete asjakohasust kaaludes võtab teenuse osutaja arvesse:

1) koostööpartnerile eriomaseid nõrkusi, koostööpartneri toote üldist kvaliteeti,

elutsüklihaldust ja küberturvalisuse tavasid, sealhulgas toote turvalise arenduse korda;“.

Selgitame, et ettepanek lisada sõna "elutsüklihalduse" annaks arusaamise taakvara tekke

riskidest juba toote kasutamise plaanimise etapis.

Esitatud kommentaari ei arvestatud, kuna eesmärk on NIS2-direktiivi minimaalse ülevõtmise

huvides lähtuda artikli 21 lõike 3 sõnastusest ja seda mitte laiendada.

Lisa uue punktiga 5.4 nähakse ette, et teenuseosutaja peab küberintsidentide halduse

valdkonnas võtma kasutusele abinõud intsidendi mõju vähendamiseks ja leviku piiramiseks.

Sellega võetakse üle NIS2-direktiivi artikli 21 lõike 2 punkt b ([l]õikes 1 osutatud meetmed

põhinevad kõiki ohte hõlmaval lähenemisviisil, mille eesmärk on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme

ning nende süsteemide füüsilist keskkonda intsidentide eest, ning hõlmavad vähemalt järgmist:

.. b) intsidentide käsitlemist). Nende meetmete puhul on võimalik tuua paralleeli ka

75 EU cybersecurity risk evaluation and scenarios for the telecommunications and electricity sectors, https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/policies/nis-cooperation-group

28 / 32

rakendusmääruse (EL) 2024/2690 artikli 2 ja rakendusmääruse lisa punktiga 3 koos selle

alapunktidega.

Ülevõtmisseaduse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus esitati kõnesoleva sätte kohta

järgmine kommentaar (vt ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 (märkuste tabel), Riigi

Infosüsteemi Ameti kommentaar nr 17.39): Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu

[küberturvalisuse seaduse] § 7 lg 2 p 1-3 ja 9-14 järgmiselt: „(2) Teenuse osutaja on

turvameetmete rakendamisel kohustatud: .. 3) tagama küberintsidentide avastamise ja halduse

protseduuride toimimise; .. . Kommenteeritav alapunkt on üks osa küberintsidentide avastamise

ja haldamise protseduuri nõuetest, mis on ette nähtud ennekõike kommenteeritava lisa punkti 5

teistes alapunktides. Seega on eeltoodud kommentaariga arvestatud punkti 5 puhul tervikuna.

Lisa punktis 7.3 asendatakse sõna „nõrkuste“ sõnaga „turvahaavatavuste“. Muudatuse

põhjuseks on soov viia terminikasutus kooskõlla küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 31

defineeritud terminiga „turvahaavatavus“. Samuti parandati lause sõnastust. Mõlema

muudatuse puhul on tegemist tehnilise muudatusega.

Lisa punktis 7.4 tehakse tehniline muudatus, asendades lause lõpus olev sõna „ja“ sõnaga

„või“. Tolle punkti puhul on praegu võimalik välja lugeda, et tarkvara peab kasutusest

eemaldamiseks olema nii aegunud kui ka kasutust mitteleidev. See tähendab, et eemaldamiseks

peavad mõlemad tingimused olema korraga täidetud, st tarkvara ei kasutata ja see on aegunud,

kuid kui seda kasutatakse, olenemata sellest, et see on aegunud, siis seda kasutuselt eemaldama

ei pea. See tähendaks, et kui üks tingimustest on täitmata, siis meedet rakendama ei pea.

Tegelikkuses on tolle punkti puhul algusest saadik mõeldud, et tarkvara eemaldamiseks on alus,

kui korraga kehtib vähemalt üks kahest nimetatud tingimusest. Seetõttu on tolle punkti lõpu

sõnastus edaspidiselt: .. tarkvara, mis on aegunud või mida ei kasutata. Praktikas võib olla

edaspidi ka nii, et jätkuvalt on mõlemad tingimused täidetud.

Paragrahv 2 punktiga 13 täiendatakse määrust nr 121 normitehnilise märkusega, lisades viite

NIS2-direktiivile.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 27 lõike 3 esimene lause näeb ette, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu

õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja

või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Sama määruse § 51 kohaselt kehtib

nimetatud põhinõue ka Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta.

Normitehniline märkus lisatakse määrusesse nr 121, kuna muudesse õigusaktidesse pole NIS2-

direktiivi artikli 21 lõikeid 2 ja 3 üle võtvaid sätteid kavandatud.

Paragrahviga 3 muudetakse määrust nr 1. Paragrahv koosneb kahest punktist.

Tegemist on ennekõike tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada üksuste õigesti

nimetamine muudetavas lõikes. Muudatus on tingitud ülevõtmisseadusest, kuna nimetatud

seadusega muudeti küberturvalisuse seaduse § 3 sõnastust. Määruses nr 1 tehtavate muudatuste

tulemusena ei lisata määruse kohaldamisalasse uusi üksusi ning ühtegi üksust ei jäeta ka selle

määruse kohaldamisalast välja võrreldes kuni 31. detsembrini 2025 kehtinud küberturvalisuse

seaduse ja selle alusel kehtestatud määrusega nr 1.

Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse määruse nr 1 § 1 lõike 1 sissejuhatavat lauset.

Muudetavas lauses viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõikele 4, mis hõlmas kuni 31.

detsembrini 2025 järgmisi üksusi: andmekogu vastutav ja volitatud töötleja, Arenguseire

Keskus, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuste liit,

kohtuasutus, riigi valimisteenistus, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Riigimetsa

29 / 32

Majandamise Keskus, seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, Vabariigi

Presidendi Kantselei, valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, valla või linna

ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald, linnaosa, osavalla või

linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse

üksuste ühisamet ja -asutus ning Õiguskantsleri Kantselei.

Kommenteeritava punktiga tehtava muudatusega viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõike

2 punktidele 3 ja 4 ning lõike 4 punktidele 1–4 ja 6. Sellega tagatakse, et tegemist on samade

eelmainitud üksustega ning seega määruse nr 1 kohaldamisala ei muutu.

Paragrahvi 3 punktiga 2 muudetakse määruse nr 1 § 1 lõike 1 punkti 1.

Muudetavas lauses viidatakse küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktidele 12 ja 13, mis

kuni 31. detsembrini 2025 hõlmas järgmisi üksusi: valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav

riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald,

linnaosa, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus,

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet ja -asutus. Uues tekstiosas on kasutatud sõnu

„valitsusasutus“ (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 39), „valitsusasutuse hallatav riigiasutus“ (vt

Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõige 1) ja „kohaliku tasandi avaliku halduse üksus (vt

küberturvalisuse seaduse § 2 punkt 16). Seeläbi tagatakse kooskõla küberturvalisuse seadusega.

Paragrahviga 4 nähakse ette määruse jõustumise aeg, milleks on 1. aprill 2026 (vt käesoleva

seletuskirja punkt 6).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu järgib NIS2-direktiivi. Eelnõu vastab NIS2-direktiivile ning kuna direktiivi võttis

ennekõike üle ülevõtmisseadus, on selle seaduseelnõu materjalide hulgas ka NIS2-direktiivi ja

ülevõtmisseaduse vastavustabel. Siinkohal esitatakse need sätted, mis on seotud

kommenteeritava eelnõuga:

1) artikli 14 lõike 3 esimene lause = määrusega nr 319 kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi

põhimääruse” punkti 541 alapunkt 11;

2) artikli 16 lõige 2 = määrusega nr 319 kinnitatud „Justiits- ja digiministeeriumi põhimääruse”

punkti 541 alapunkt 11;

3) artikli 21 lõike 2 punkt a = määruse nr 121 lisa punkt 1 tervikuna;

4) artikli 21 lõike 2 punkt b = määruse nr 121 lisa punkt 5 tervikuna, kuid seotud on ka punktid

7.8.–7.11;

5) artikli 21 lõike 2 punkt c = määruse nr 121 lisa punkt 1.4 kuid seotud on ka punktid 3.1, 3.6,

5.3 ja 7.6;

6) artikli 21 lõike 2 punkt d = määruse nr 121 lisa punkt 4 tervikuna, kuid seotud on ka punkt

1.3;

7) artikli 21 lõike 2 punkt e = määruse nr 121 lisa punkt 1.5, kuid seotud on ka punktid 6.1, 7.1–

7.3 ja 7.12–7.14;

8) artikli 21 lõike 2 punkt f = määruse nr 121 lisa punkt 1.3, kuid seotud on ka punktid 3.1, 4.1,

4.2, 6.6 ja 7.14;

9) artikli 21 lõike 2 punkt g = määruse nr 121 lisa punkt 2 tervikuna, kuid seotud on ka punktid

5.1 ja 6.1–6.5;

10) artikli 21 lõike 2 punkt h = määruse nr 121 lisa punktid 3.3, 3.4 ja 7.7, kuid seotud on ka

punktid 2.6, 7.12, 7.13;

11) artikli 21 lõike 2 punkt i = määruse nr 121 lisa punktid 1.1, 1.6, 2.3, 2.4, 2.6, 3.2, 3.5, 3.7,

6.2, 6.6, 7.3, 7.5 ning punktid 8 ja 9 tervikuna, kuid seotud on ka punktid 6.3, 7.10 ja 7.11;

12) artikli 21 lõike 2 punkt j = määruse nr 121 lisa punkt 2.5 ja 5.3, kuid seotud on ka punktid

1.4 ja 6.4;

30 / 32

13) artikli 21 lõige 3 = määruse nr 121 lisa punktid 4.1 ja 4.2.

Iga muudatuse juures on hinnatud muudetava sätte vastavust Euroopa Liidu õigusele, vajaduse

korral on toodud ka võimalikud sõnastusalternatiivid.

Kehtiva õiguse suhtes (mida nt ei muudeta) kohaldub ka NIS2-direktiivi artikkel 5, mis näeb

ette järgmist: [NIS2-direktiiv] ei takista liikmesriike tarbijate kaitseks vastu võtmast või kehtima

jätmast sätteid, millega tagatakse kõrgem küberturvalisuse tase, tingimusel et sellised sätted on

kooskõlas liikmesriikide kohustustega, mis on sätestatud liidu õiguses.

4. Määruse mõjud

Eelnõu muudatustega kaasneb mõju eelkõige riigi julgeolekule ja välissuhetele, samuti

majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Otsest sotsiaalset mõju

(sh demograafilist), mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei kaasne.

Muudatuste tulemusel suureneb õigusselgus ja tagatakse NIS2-direktiivi nõuete ülevõtmine

ning täpsustub Justiits- ja Digiministeeriumi roll EL tasandi küberkoostöös. Muudatused

puudutavad eelkõige küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseosutajaid

(avalikust ja erasektorist) kui konkreetselt ka Justiits- ja Digiministeeriumi.

Määruses nr 319 tehtaval muudatusel ei ole olulist mõju, kuna tegemist on ülesannetega, mida

Justiits- ja Digiministeerium täidab suuremal või vähemal määral juba praegu.

Määruses nr 121 tehtavatel muudatustel (st ennekõike selle lisa asendamine) on teatav mõju.

Selle mõju laadi ja ulatust on hinnatud ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas (vt

ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirja76 punkt 6.1.), mistõttu mõjuhindamist siin ei korrata.

Lisaks leevendatakse eelnõuga nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori, kuid sisuliselt ka

avaliku sektori teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad rakendama Eesti infoturbestandardit või

selle alternatiiviks olevat standardit. Selles nähakse ette, et ühe mainitud standardi nõudeid

tuleb rakendada vähemalt sellel tegevusalal või tegevusaladel, kus tegutsev teenuseosutaja

kuulub küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See tähendab, et standard peab käsitlema

vastava teenuse, tegevusala või valdkonnaga seotud võrgu- ja infosüsteeme, kuid ülejäänud

teenuste, tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu- ja infosüsteemide puhul saab kasutada

paindlikumaid turvameetmeid. Seeläbi on eelnõuga kavandatav Eesti infoturbestandardi või

selle alternatiivina kasutatava standardi käsitlusala muudatus halduskoormuse vähendamise

lisameede, mis leevendab eelnõukohase määruse mõju.

Teenuseosutajatele (sh ennekõike erasektori teenuseosutajale) avalduv majanduslik mõju on

väga erinev ning seda ei ole praegu võimalik mõistlikult hinnata. Turvameetmete rakendamise

rahaline kulu sõltub teenuseosutaja kasutatavate süsteemide hulgast ja keerukusest ning varem

rakendatud turvameetmetest (subjekti vastutustundlikkusest oma IT-lahenduste kasutamisel või

muudest nõuetest, näiteks isikuandmete töötlemiseks rakendatud tehnilistest ja korralduslikest

turvalisuse tagamise meetmetest). Teenuseosutajale avalduv rakendamiseks vajaliku kulu

majanduslik mõju sõltub omakorda selle kulu osakaalust tema eelarves, ennekõike IT-

lahendustega seotud eelarves. Eelnõuga kavandatavate nõuete sisu ja olemus ei ole siiski

sedavõrd märkimisväärne, et need tooks teenuseosutajatele kaasa olulist kulu. Lisaks eeltoodule

on siin asjakohane asjaolu, et küberturvalisuse seaduses on sätestatud ka üleminekuajad, mis

leevendab eelnõukohase määrusega tehtavate muudatuste mõju ulatust.

Määruses nr 1 tehtavatel muudatustel ei ole olulist mõju, kuna tegemist on tehnilise

muudatusega.

76 Vt altviidet nr 1.

31 / 32

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisega

eeldatavad kulud

Eelnõukohase määruse rakendamisega ei prognoosita tulusid.

Määruses nr 319 tehtav muudatus ei tohiks tekitada Justiits- ja Digiministeeriumile lisakulutusi,

kuna ta täidab neid ülesandeid juba praegu. Kui neid peaks siiski tekkima, analüüsitakse neid

riigieelarve planeerimise protsessis.

Määrusesse nr 121 tehtavate muudatustega (st ennekõike selle lisa asendamisega) seotud riigi

ja kohaliku omavalitsuse tegevusi ja kulusid on hinnatud ülevõtmisseaduse eelnõu seletuskirjas

(vt seletuskirja punkt 7), mistõttu selle tulemusi siin ei korrata. Seda enam, et esmaste

turvameetmetega seotud nõuded on samaväärsed kehtivate küberturvalisuse tagamise nõuetega,

mistõttu puudub vajadus täpsemalt hinnata nende kulu. Viidatud ülevõtmisseaduse eelnõu

seletuskirja77 punktis (vt punkt 7.4) on selgitatud ka riigi pakutavat muud tuge, koolitusi ja

toetusi. Näiteks asjaolu, et Riigi Infosüsteemi Ameti teenistujate osalusel on arendamisel Eesti

infoturbestandardi järgimise tugirakendus,78 mis aitab rakendajal luua vajaduspõhist

turvameetmete rakendamise plaani, seejuures vähendada vigu meetmete valimisel, ja suunab

rakendaja kohe meetmete rakendamisele. Sama tugirakendust on võimalik kasutada ka esmaste

turvameetmete nõude täitmise kontrolliks. Lisaks leevendatakse eelnõukohase määrusega

nende teenuseosutajate (ennekõike erasektori, kuid sisuliselt ka avaliku sektori

teenuseosutajate) nõudeid, kes peavad rakendama Eesti infoturbestandardit või selle

alternatiiviks olevat standardit. Selles nähakse ette, et ühe mainitud standardi nõudeid tuleb

rakendada vähemalt sellel tegevusalal või tegevusaladel, kus tegutsev teenuseosutaja kuulub

küberturvalisuse seaduse kohaldamisalasse. See tähendab, et standard peab käsitlema vastava

teenuse, tegevusala või valdkonnaga seotud võrgu- ja infosüsteeme, kuid ülejäänud teenuste,

tegevusalade ja valdkondadega seotud võrgu- ja infosüsteemide puhul saab kasutada

paindlikumaid turvameetmeid. Seega on eelnõukohase määrusega tehtav Eesti

infoturbestandardi või selle alternatiivina kasutatava standardi käsitlusala muudatus

halduskoormuse vähendamise lisameede, mis leevendab eelnõukohase määruse mõju.

Määruses nr 1 tehtavad muudatused ei too kaasa riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi ega

kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2026. Jõustumisaja määramisel on lähtutud kuupäevast, mis ajaks on

võimalik läbida eelnõu avalik kooskõlastus ning tagada eelnõukohase määruse vastuvõtmine

Vabariigi Valitsuses.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Enne eelnõu koostamist toimusid kaasamised seoses NIS2-direktiivi ülevõtmisega. Nende

käigus sai anda tagasisidet muu hulgas ka kommenteeritava eelnõuga kavandatavate nõuete

kohta. Asjaomase tagasiside leiab ülevõtmisseaduse eelnõu dokumentide juurest. Samuti on

seletuskirjas vajaduse korral selgitatud märkusi, mis saadi ülevõtmisseaduse eelnõu kohta enne

selle esitamist Riigikogule.

77 Vt altviidet nr 1. 78 https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/tugirakendus

32 / 32

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele,

Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Vabariigi

Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Pangale, Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele,

Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigiside Sihtasutusele, Eesti Interneti Sihtasutusele,

Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti

Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti

Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti

Apteekrite Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule,

Eesti Gaasiliidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule ja Eesti Kaupmeeste Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“, Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmine Saadame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“, Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ muutmise määruse eelnõu. Palume esitada oma kooskõlastused ja arvamused 15 tööpäeva alates käesoleva kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. määruse eelnõu 2. määruse nr 121 lisa 3. määruse seletuskiri

Lisaadressaadid: Riigikogu Kantselei Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei

Meie 12.03.2026 nr 8-1/1922-1

2

Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon Eesti Pank Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Finantsinspektsioon Riigiside Sihtasutus Eesti Interneti Sihtasutus Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Ravimitootjate Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Apteekrite Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Raavo Palu [email protected]