Käskkiri

KÄSKKIRI

16.03.2026 nr 26

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel

1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedes” õppekava vastavalt lisale.

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 01.04.2025 käskkirja nr 54 „Täiendkoolituse õppekava kinnitamine”.

3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2

KINNITATUD 16.03.2026 käskkirjaga nr 26

Lisa

Õppekava nimetus Traumateadliku lähenemise rakendamine hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedes

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus

Sotsiaalhoolekande seadus Lastekaitseseadus Hoolduspere vanema kompetentsimudel

Õppekeel Eesti keel või vene keel

Õppe eesmärk Koolituse läbinud õppijal on oskus analüüsida trauma ja kriisi mõju lapse arengule, käitumisele ja suhetele, kasutada traumateadliku ja terapeutilise vanemluse võtteid lapse toetamisel ning kavandada enda enesehoidu kasuvanemana.

Sihtgrupp Pered, kes soovivad hakata pakkuma kriisihoolduspere või erihoolduspere teenust, sobivaks hinnatud hoolduspered ja lapsendajapered ning eestkostepered.

Osalejate arv (min ja max) 15–25

Osalemise eeldus Isik kuulub sihtgruppi. Kriisihooldus- või erihoolduspere teenust pakkuda soovivaid peresid suunab koolitusele Sotsiaalkindlustusamet. Hooldus- või lapsendajapere peab Sotsiaalkindlustusamet enne koolitust sobivaks hindama.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht on 23 akadeemilist tundi, millest 21 akadeemilist tundi on kontaktõpe ja 2 akadeemilist tundi on iseseisev töö.

Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija: 1. selgitab trauma ja kriisi olemust ning analüüsib nende mõju lapse

arengule, käitumisele, suhetele ja toimetulekule;

2. reflekteerib oma hoiakute, varasemate kogemuste ja

kiindumussuhete võimalikku mõju traumakogemusega lapse

käitumise tõlgendamisele ja sellele reageerimisele;

3. rakendab traumateadliku ja terapeutilise vanemluse põhimõtteid

turvalise kontakti loomisel, emotsioonide kaasregulatsioonis ja

käitumise toetamisel, kasutades lapse vajadustele ja olukorrale

sobivaid strateegiaid;

4. kavandab enesehoiu ja taastumise tegevused, tuginedes oma

ressursside ja stressitegurite analüüsile, et toetada iseenda

toimetulekut lapse traumakäitumisega seotud olukordades ning

säilitada hooldaja rollis vaimne heaolu.

Sisukirjeldus Kolmepäevane koolitus on mõeldud kriisihooldus-, erihooldus-, hooldus-,

lapsendaja- ja eestkosteperedele, kes soovivad suurendada oma

teadlikkust traumakogemuse ja kriisiolukordade mõjust lapsele ning

omandada praktilisi oskusi lapse toetamiseks ja enesehoiu tagamiseks.

Koolitus käsitleb traumateadlikkuse põhimõtteid, kriisihooldusperede

spetsiifikat ning terapeutilise vanemluse strateegiaid, mis aitavad mõista

lapse vajadusi ning reageerida neile toetavalt keeruliste muutuste,

üleminekute ja kriisiolukordade ajal.

Õpisündmuse teemad I päev: Trauma- ja kriisiteadlikkus  Trauma olemus ja liigid (sh komplekstrauma).

 Kriisi olemus ning erinevus traumast.

 Trauma ja kriisi mõju lapse käitumisele, arengule, suhetele ja

toimetulekule.

 Hooldaja enda potentsiaalse traumakogemuse analüüs ja selle

mõju lapse hooldamise kvaliteedile.

3

II päev: Lapse toetamine paigutuse kriitilistel aegadel  Kriisihooldusperede roll ja vastutus ning selle erinevus

tavahooldusperega võrreldes.

 Lapse toetamine asendushoolduse esmasel perioodil ja sealt

edasiliikumisel.

 Lapse kiindumussuhte areng ja bioloogiliste vanemate roll selle

mustri kujunemisel.

 Lapse kaotus ja lein ning nende võimalik avaldumine käitumises

ja emotsioonides.

 Koostöö sünnivanematega ning asendushooldust pakkuva pere

toetamine selles protsessis.

III päev: Enesehoid ja terapeutilise vanemluse strateegiad  Lapse trauma ja kriisi mõju hoolduspere dünaamikale ja

peresuhetele.

 Lapse blokeeritud usaldus ja täiskasvanu blokeerunud

hooldusvõimekus.

 Isikliku suhteajaloo uurimine ja selle mõju tööle kasuvanemana.

 Terapeutilise vanemluse mõiste ja erinevus traditsioonilisest

vanemlusest.

 Traumapädevate oskuste kolm sammast: kontakti loomise, lapse

jõustamise ja korrigeerimise strateegiad.

 Vanema enesehoiu strateegiad: vajaduste teadvustamine,

sõnastamine ja vajaduste täitmise viisid.

Õppemeetodid Peamised õppemeetodid on lühiloengud, grupiarutelud, töö paarides või

gruppides, juhendatud refleksioon, eneseanalüüs ja rolliharjutused.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivatel pindadel, mis vastavad tervisekaitse nõuetele ning täiskasvanute koolituse seadusest ja asutuse sisekorra- ja kvaliteedinõuetest tulenevatele tingimustele. Ruumid on varustatud tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ruumi suurus ja paigutus võimaldavad osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi. Õppekeskkonna ligipääsetavusega seotud vajadused lepitakse õppijaga kokku enne koolituse algust.

Osalejatele on tagatud kohvipausid ja toitlustus. Osalejal palutakse kaasa võtta kirjutusvahendid ja märkmepaber. Koolituse asukoht on hea ühistranspordiühenduse ja parkimisvõimalustega.

Koolitust puudutav info saadetakse osalejatele e-posti teel hiljemalt nädal enne koolitust. Elektroonilised õppematerjalid edastatakse osalejatele e- posti teel pärast koolituse toimumist.

Iseseisev töö Iseseisev töö koosneb:

 täiskasvanu kiindumusstiili ankeetküsimustiku täitmisest;

 traumategurite (ACE) küsimustiku täitmisest;

 saadud tulemuste reflekteerivast analüüsist.

Kodutöö eesmärk on toetada õppija teadlikkust oma kiindumusmustrist ja potentsiaalsest traumakogemusest ning selle võimalikust mõjust hooldaja rollile, eneseregulatsioonile ning hooldamise kvaliteedile. Kodutöö tulemusi arutatakse koolitusel üldistatult.

Õppematerjalide loend  Koolitaja koostatud slaidid ja töölehed (traumategurite, kaotuste,

kiindumusstiili ja teemade kokkuvõtted).

 Koolitaja poolt ettevalmistatud juhtumid ja strateegiad

rollimängude ning praktiliste harjutuste tarbeks.

 Videoklipid teemade illustreerimiseks ja arutelu algatamiseks.

 Küsimustikud (täiskasvanu kiindumusstiili ja ACE ehk Adverse

Childhood Experiences).

4

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Õppe lõpetamise tingimusteks on:

 vähemalt kahel koolituspäeval täismahus kontaktõppes osalemine;

 iseseisva töö esitamine vastavalt koolitaja poolt etteantud

nõuetele ja struktuurile;

 puudumise korral puudutud teemade iseseisev läbitöötamine

õppematerjalide ja lisakirjanduse alusel ning õpiväljundite

saavutamist tõendava analüüsi, kokkuvõtte või

videodemonstratsiooni esitamine.

Koolitusel rakendatakse väljundipõhist hindamist. Kujundav hindamine on lõimitud õppetegevustesse ja toetab õppija arengut tagasiside ning arutelu kaudu. Kokkuvõttev hindamine on mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud) ning põhineb hindamiskriteeriumidel. Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õppija on läbinud hindamise vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:

Õpiväljund 1: selgitab trauma ja kriisi olemust ning analüüsib nende mõju lapse arengule, käitumisele, suhetele ja toimetulekule.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloeng koos struktureeritud aruteluga • Juhendatud refleksioon • Grupiarutelu • Kogemuste jagamine

• Grupiarutelu ja juhendatud refleksioon

• Selgitab oma sõnadega trauma ja kriisi olemust ning toob välja vähemalt ühe olulise erinevuse nende vahel. • Toob vähemalt ühe näite trauma või kriisi mõjust lapse arengule, käitumisele, suhetele või toimetulekule.

Õpiväljund 2: reflekteerib oma hoiakute, varasemate kogemuste ja kiindumussuhete võimalikku mõju traumakogemusega lapse käitumise tõlgendamisele ja sellele reageerimisele.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Juhendatud refleksioon • Grupiarutelu • Paaris-/väikegrupitöö • Eneseanalüüs töölehtedel

• Traumategurite tööleht (isiklik analüüs) ja refleksioon

• Täidab töölehe sisuliselt isikliku analüüsi vormis. • Sõnastab vähemalt ühe seose oma varasemate kogemuste või traumategurite ja hooldaja rollis reageerimise vahel. • Toob välja vähemalt ühe teadliku valiku või toimetulekuviisi, mis aitab tal lapse käitumist tasakaalukamalt tõlgendada või sellele reageerida.

• Kaotuste tööleht (isiklik analüüs) ja refleksioon

• Täidab töölehe sisuliselt ja reflekteerib oma kaotuskogemuste võimalikku mõju enesetundele või suhetele. • Sõnastab vähemalt ühe seose isikliku kaotuskogemuse ja hooldaja rollis emotsionaalse reageerimise vahel. • Kirjeldab vähemalt ühte viisi, kuidas teadlikkus oma kaotuskogemusest aitab paremini mõista lapse kaotuse või leinaga seotud käitumist.

5

Iseseisev kodutöö (kiindumusstiili ankeet ja ACE küsimustik) ning selle ühine refleksioon

• Täidab kiindumusstiili ankeetküsimustiku ja traumategurite (ACE) küsimustiku. • Sõnastab vähemalt ühe järelduse selle kohta, kuidas tema kiindumusmuster või varasemad kogemused võivad mõjutada suhteid, hooldamise kvaliteeti või eneseregulatsiooni.

Õpiväljund 3: rakendab traumateadliku ja terapeutilise vanemluse põhimõtteid turvalise kontakti loomisel, emotsioonide kaasregulatsioonis ja käitumise toetamisel, kasutades lapse vajadustele ja olukorrale sobivaid strateegiaid.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Lühiloeng põhimõtete ja strateegiate selgitamiseks • Grupitöö • Rolliharjutused • Juhendatud refleksioon

• Rolliharjutus või praktiline situatsiooniharjutus paaris või väikegrupis

• Demonstreerib vähemalt ühe traumateadliku või terapeutilise vanemluse põhimõtte kasutamist. • Kirjeldab, millised lähenemised on tema tugevused. • Kirjeldab ja põhjendab olukorrale reageerimist, mis aitab hoida või taastada turvalist kontakti.

• Grupiarutelu • Selgitab, kuidas tema valitud strateegia toetab lapse turvatunnet või emotsioonide reguleerimist. • Pakub vähemalt ühe alternatiivse traumapädeva reageerimisviisi keerulises olukorras, kus tavaliselt rakenduvad traditsioonilised kasvatusmeetodid.

Õpiväljund 4: kavandab enesehoiu ja taastumise tegevused, tuginedes oma ressursside ja stressitegurite analüüsile, et toetada iseenda toimetulekut lapse traumakäitumisega seotud olukordades ning säilitada hooldaja rollis vaimne heaolu.

Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

• Juhendatud refleksioon • Grupiarutelu • Töölehtede täitmine

• Kirjaliku enesehoiukava koostamine koolitusel

• Sõnastab vähemalt kaks konkreetset enesehoiu või taastumise tegevust. • Seob need oma ressursside või stressiteguritega. • Kirjeldab, kuidas need tegevused aitavad säilitada hooldaja rollis tasakaalu.

• Grupiarutelu • Nimetab vähemalt ühe isikliku ressursi ja ühe stressiteguri. • Kirjeldab, kuidas enesehoiu tegevused aitavad vältida läbipõlemist, säilitada hooldamise kvaliteeti või toetada emotsionaalset tasakaalu. • Nimetab vähemalt ühe varajase ohumärgi, mis viitab enesehoiu vajadusele.

6

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Tunnistus väljastatakse juhul, kui õppija vastas õppe lõpetamise tingimustele ja saavutas kõik õpiväljundid. Tõend täienduskoolituses osalemise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õpiväljundeid, kuid vastas õppe lõpetamise tingimustele.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitaja on kõrgharidusega, valdkondliku töökogemusega ekspert, kes puutub oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega, on viimase 3 aasta jooksul läbi viinud vähemalt ühe samasisulise koolituse ning omab täiskasvanute koolitaja kompetentse.

Õppekava kinnitamise aeg Käskkirja kuupäev