Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24233050528

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.03.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 24233050528

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X., töötades

ajavahemikul 15.03.2024 kuni 30.04.2024 OÜ-s Joogiekspert (reg-kood 12031715), pööras

tööandjale kuuluvad rahalised vahendid, s.o sularaha kokku summas 4833.81 eurot,

ebaseaduslikult enda kasuks, pannes sellise tegevusega toime KarS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Riigi peaprokuröri juhis, mille eesmärgiks on tagada isikute võrdne kohtlemine ja avaliku

menetlushuvi järgmine KrMS §-de 202 ja 203 kohaldamisel,1sätestab, et avalik menetlushuvi on

olemas KarS §-s 201 sätestatud kuriteo puhul siis, kui tekitatud kahju ületab olulise kahju määra

(p 3.3.7.). Sama juhise punkt 5.1. sätestab, et juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel

koostada põhistatud määrus, kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus olevat asjaolu.

KarS § 12¹ p 1 kohaselt, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine

või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse oluliseks kahju või süüteo ulatus, mis ületab

4000 eurot. Seega ületab X.X. poolt tekitatud kahju KarS § 12¹ p 1 sätestatud olulise kahju

kriteeriumit, s.o 4000 eurot.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

1 Avalikult arvutivõrgus kättesaadav: Oportuniteedijuhis 19.12.24.pdf

2

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 13.06.2024 hüvitas X.X. kannatanule OÜ-le

Joogiekspert täielikult kuriteoga tekitatud kahju. Kahtlustatav X.X. avaldas ülekuulamisel, et ta

pani kuriteo toime, kuna lapse sündimise tõttu olid tema perel rasked majanduslikud probleemid

ning sissetulekust ei jätkunud materiaalsete kohustuste katteks. Samuti ei olnud tal võimalik võtta

pangast laenu, kuna tal oli sel hetkel juba mitu laenukohustust. Omastamise eesmärgiks oli

tööandajale kuuluva rahaga leevendada olemasolevat olukorda ning hiljem raha tööandjale täies

ulatuses tagastada. X.X. kahetseb kuriteo toimepanemist ning prokuratuuril ei ole alust kahelda

tema kahetsuse siiruses. Samuti ei pannud X.X. toime kuritegu elusfääris, mille vastu peab

avalikkusel olema eriline usaldus ning mis omakorda tingiks õiguskorra kaitsmise huvides

süüdlase vältimatu karistamise vajaduse. Pigem omastades tööandjale kuuluva vara, rikkus X.X.

usaldussuhet tööandajaga, mis on mõlemapoolseid huve järgides töösuhte jätkamisel vältimatuks

eelduseks. Usalduse kuritarvitamine päädis töölepingu erakorralise ülesütlemisega.

Võrreldes käesoleva krimnaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 201 lg 1 ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)

kuni kaheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistrist

nähtub, et tal on üks arhiveeritud väärteokaristus liiklusalaste rikkumiste eest, kuid tegemist on

süütegudega, millel puudub relevantne seoses kahtlustuse esemeks oleva kuriteoga. Lisaks puudub

informatsioon, et kahtlustatav oleks pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud toime kuritegusid,

millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal

endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes oli

lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi raske majanduslik olukord, mistõttu prokuratuuri

hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei

3

võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi.

Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi seadusega vastuollu mitte sattuda.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada

ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab sellest, kui X.X. teeb 80 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 30.06.2026 ning peab

kinni üldkasuliku töö tegemise ajavakavast.

Kahtlustatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja Oleg Gorškaljov esitas prokuratuurile taotluse

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 52.08 euro suuruses summas. Kuna prokuratuur lõpetab

kriminaalasjas menetluse KrMS § 202 lg 7 alusel, jäävad menetluskulud X.X. kanda.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050528 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 80 tundi üldkasulikku tööd

hiljemalt 30.06.2026 ning pidama kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast.

2.2.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu

52.08 eurot, hiljemalt 01.04.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei hõivatud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt p 2.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule Joogiekspert OÜ juhatuse liikmele X.X. e-postiga posti teel,

kahtlustatavale X.X. e-postiga, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Oleg Gorškaljovile

e-toimiku kaudu ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-postiga.

8. Kannatanu esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu esindaja põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

4

(allkirjatatud digitaalselt)

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2

nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida määratud tähtaja

jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning antud

toimingu juurde kaitsjat ega tõlki ei soovi.

(allkirjastatud digitaalselt)

X.X.