RANNAKALURITE SELTS TOPU vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS

16.03.2026 nr DM-134015-14

RANNAKALURITE SELTS TOPU vee erikasutuse keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Arvestades RANNAKALURITE SELTS TOPU (registrikood 80071287, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kiviküla, Topu sadam, 90433) poolt 25.02.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja 2, § 6 lg 2¹ ja 2³, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine RANNAKALURITE SELTS TOPU (registrikood 80071287) keskkonnaloa nr KL-526513 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda RANNAKALURITE SELTS-le TOPU keskkonnaluba nr KL-526513 vee erikasutuseks Topu sadamaga (Topu sadam, Kiviküla, Haapsalu linn, Lääne maakond, kü 67401:006:1600) piirneval merealal sadamabasseini hooldussüvendamisel, sadamabasseini laiendamisel, slipi rekonstrueerimisel ning põhjamuuli ja lõunamuuli rekonstrueerimisel. Teostatakse süvendamist mahus 2800 m³ ja pinnase paigutamist veekogu põhja mahus 1120 m³, muudetakse kaldajoont (eemaldatakse maasäär). 1.3. Anda keskkonnaluba kehtivusega kuni 31.12.2028. 1.4. Määrata keskkonnaloa nr KL-526513 töökorralduslikud nõuded loa vormil V16. 1.5. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel RANNAKALURITE SELTS-le TOPU.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine RANNAKALURITE SELTS TOPU (registrikood 80071287, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kiviküla, Topu sadam, 90433, taotleja) on 25.02.2026 esitanud nõuetekohase[1] vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 25.02.2026 taotlusena nr T-KL/1030589-4 (taotlus), menetluse nr M- 134015 all. Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Topu sadamaga (Topu sadam, Kiviküla, Haapsalu linn, Lääne maakond, kü 67401:006:1600, sadama kinnistu) piirneval merealal sadamabasseini hooldussüvendamisel, sadamabasseini laiendamisel, ujuvkai paigaldamisel, slipikoha rekonstrueerimisel kasutusmugavuse suurendamiseks (kalde ja nurga korrigeerimine) ja süvendatud pinnasest piirdevallide (põhjamuul) laiendamisel ja korrastamisel (lõunamuul) tormikindluse suurendamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse järgnevat vee erikasutust (vt eelhinnangu joonis 1):

Süvendamine mahus 2800 m³; Pinnase paigutamine veekogu põhja mahus 1120 m³: 900 m³ põhjamuuli laiendamisel ja lõunamuuli rekonstrueerimisel ning 220 m³ ajutise tammi rajamisel; Kaldajoone muutmine (maanina eemaldamine mahus ca 1300 m³).

Slipi rekonstrueerimisel kasutatakse olemasoleva slipi plaati, uusi materjale ei lisata. Lõunamuuli korrastamine ei toimu vees. Sadamabasseinis oleva maanina eemaldamisel tekkiv pinnas paigutatakse olemasolevale pinnasevallile (pikendatakse põhjamuuli) ja rajatakse tööde aegne ajutine tamm. Sadamabassein pumbatakse tühjaks ja seejärel tehakse lõplik hooldussüvendamine ja sadamabasseini laiendamine. Seega toimuvad tööd nö kuivalt. Väljavõetavat pinnast kasutatakse maapinna tõstmiseks sadamast kagus, kirdes, edela ja lääneosas. Lõunamuulil uuendatakse saadud materjaliga muuli harja ja külgede profiili, mis on aastate jooksul keskkonna mõjul ebaühtlaseks vajunud. Taotluse kohaselt on olemasolevad rajatised kantud ehitisregistrisse ( EHR) ning on kavas nende laiendamine/rekonstrueerimine (vt eelhinnangu joonis 2) järgnevas mahus:

sadamabassein (EHR kood 221501207), 3200 m² ja 6400 m³ soovitakse laiendada, uuendatud sadamabassein on 4430 m² ja 8400 m³. Suurenemine 24 %. Topu sadama Põhjamuuli (EHR kood 221500018) pindala ja mahu muutumine (olemasolev 771 m²; 2600 m³) -> (rekonstrueeritud 1020 m²; 3400 m³) jääb alla ühe kolmandiku olemasolevast. Topu sadama Lõunamuuli (EHR kood 221499994) pindala ja mahu muutumine (olemasolev 1368 m²; 4900 m³) -> (rekonstrueeritud 1800 m²; 5400 m³) jääb alla ühe kolmandiiku olemasolevast. slipp (EHR kood 220644085), rekonstrueerimine (asukoht ja maht ei muutu).

Töid kavandatakse esimesel võimalusel väljaspool kalade aktiivset kude- ja rändeaega ja lindude pesitsusaega. Taotluse kohaselt on tööde kestvus ca 2-3 nädalat. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2028. Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1).

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2(11)

Loa andja edastas esmase taotluse 29.10.2025 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Haapsalu Linnavalitsusele (kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kohalik omavalitsus arvamust ei avaldanud.

Loa andja teavitas 26.02.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 26.02.2026 numbriga DM-134015-10) ning 27.02.2026 kirjaga (registreeritud KOTKASes 27.02.2026 numbriga DM-134015-11) Haapsalu Linnavalitsust jt taotluse menetlusse võtmisest ja palus arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 26.02.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldata teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes (KeÜS § 47 lg 2). Samuti jätame keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamata kavandatavategevuse asukohaga piirnevate kinnisasjade omanikud, kuna kavandataval tegevusel on väheoluline mõju (tööd toimuvad kuivmeetodil sadamabasseinis lühikese aja jooksul).

Keskkonnaamet teavitas 27.02.2026 loa andmise otsuse ja eelhinnangu eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis eelnõud koos 27.02.2026 menetlusse võtmise teatega menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4).

Haapsalu Linnavalitsus selgitas 02.03.2026 kirjas (registreeritud KOTKASes 03.03.2026 numbriga DM-134015-12), et planeeritav tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning puuduvad ettepanekud/vastuväited. Rohkem arvamusi avalikustamise käigus ei esitatud. Taotlejal eelnõule ettepanekud puudusid (registreeritud KOTKASes 06.03.2026 numbriga DM- 134015-13).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal vastavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise ettevõtte loa andmise menetluse käigus algatamata (vt ptk 3.1). [1] veeseaduse (VeeS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“.

3(11)

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS, § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Teatud juhtudel tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele asjakohase eelhindamise tulemused (KeHJS § 6 lg 2, KeHJS § 11 lg 4, KeHJS § 6¹). KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224). Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet, andma eelhinnangu selle kohta, kas RANNAKALURITE SELTS TOPU kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11 p-i 1 ja 7² ning § 15 p-i 8 alusel: planeeritakse vee erikasutust sadamarajatise laiendamisel, süvendamise maht on üle 500 m³, lisaks kattub tegevus osati kaitstava alaga. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 seatakse keskkonnameetmed. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifit‐ seerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Taotluse kohaselt kavandatakse väiksemahulisi rekonstrueerimistöid. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2028. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega kuni 31.12.2028.

4(11)

3.2.1 Vee erikasutus

3.2.1.1 Lubatav tegevus

Taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist mahus 2800 m³, süvenduspinnase paigutamist veekogu põhja mahus 1120 m³ ja kaldajoone muutmist. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui toimub süvendamine ja süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8) ja toimub kaldajoone muutmine (VeeS § 187 p 17).

Lisaks nähakse ette, et slipi rekonstrueerimisel muudetakse slipi nurka/kallet, kuid selleks kasutatakse olemasolevat materjali, uusi tahkeid aineid ei lisata. Kuna mere põhja ei lisata selle käigus uusi materjale, ei loeta antud tahkete ainete mahtu vee erikasutuse mahu hulka. Lisaks, maasääre eemaldamisel toimub kaldajoone muutmine, mitte merepõhja süvendamine, seega maasääre eemaldamisega seotud tööde maht ei kuulu süvendamismahu alla. Ujuvkai paigaldamisega vee erikasutust ei kaasne.

Lähtuvalt eeltoodust, korralduse p 1.2. kohaselt otsustatakse anda vee erikasutuse keskkonnaluba süvendamiseks mahus 2800 m³, pinnase paigutamiseks veekogu põhja mahus 1120 m³ ja kaldajoone muutmiseks.

3.2.1.2 Nõuded vee erikasutusele

Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Veemajanduskava eesmärkide täitmine

Käesolevalt teostatakse vee erikasutust nn kuivmeetodil. Töödeala piiratakse ja pumbatakse veest tühjaks. Siiski, tekib heljumit ajutise piirde rajamisel ja likvideerimisel ning pinnase paigutamisel põhjamuuli laiendamisel. Topu sadam paikneb veekogus Topu laht VEE3318000. Topu laht kuulub Väinamere rannikuveekogumisse (EE_16). Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on hinnatud 2019. aasta seire ja 2023. aasta vesikonnaspetsiifiliste saasteainete uuringu põhjal kesiseks, põhjustena on nimetatud toitained ja eutrofeerumine. Väinamere rannikuveekogumi keemiline seisund on hinnatud 2023. aasta seire põhjal halvaks, põhjuseks on elavhõbeda (Hg) sisaldus kalas (kaugkanne ja sadenemine atmosfäärist). Tulenevalt VeeS § 57 lg 1 määratakse pinnaveekogumi koondseisund pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1- 2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) veekogumite koondseisundiinfo 2023[1] kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi koondseisund hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg,

5(11)

Cd)). VMK kohaselt on oluline uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine, et saavutada merekeskkonna hea seisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). VMK-s on markeerinud probleemina Hg kalas ning Cd settes. Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)[2] kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise, erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed, mineraalne fosforväetis, soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist), kodumajapidamiste ahjud ja katlad, reoveesettega pinnasesse, tööstuslikud ahjud, põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine, tubaka põletamine ja ilutulestik, olmejäätmete lahtine põletamine ja autopesulad. Seega kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist ei põhjusta. Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Eelhinnangu ptk 1.5.1. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Arvestades süvendamise mahtu ja reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette. Lisaks, käesolevalt planeeritakse tööd nn kuivmeetodil. Seega ohtlike ainete sattumist vette ei toimu. Asjakohane on kasutada töökorras tehnoloogiat, vältida töid tugeva tuulega ja avarii korral koheselt reageerida. Teostades töid vastavalt keskkonnaloas toodud nõuetele ja tingimustele, jäävad vee erikasutusega kaasnevad võimalikud muutused veekeskkonnas loodusliku muutlikkuse piiridesse, muutused on ajutised ning mõju Väinamere rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. Lisaks, reostuse ennetamine on tõhusam ja odavam, kui hilisemate tagajärgede heastamine.

6(11)

Eesti Merestrateegia eesmärkide täitmine Süvendamistöödel ja pinnase paigutamisel hävib vahetult töödeala põhjaelustik. Lisaks, paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi. Eesti Merestrateegia[3] üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Käesolevalt on vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.0045 km². Kuna sadamas on süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust. Maa- ja Ruumiameti INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei ole sadamaalal ka olulisi elupaikasid. Seega, süvenduspinnase paigutamisel põhjamuulile ja põhjamuuli laiendus ei mõjuta elupaigatüüpe vahetult. Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele[4]. Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Lisaks, lähtuvalt taotluses toodud töökorraldusest kaasneb heljumi teke põhjamuuli laiendamisel ning ajutise piirde rajamisel ja ajutise piirde likvideerimisel. Valdav osa töödest tehakse nn kuivalt ning sellega heljumi tase merealal ei suurene. Heljumi teket on võimalik minimeerida, kui põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud töid välditakse tugeva tuulega (üle 10 m/s). Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on väike. Ranna kaitse eesmärkide täitmine Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

7(11)

Tegemist on sadama-alaga. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Taotluse kohaselt paigutatakse pinnast Topu sadama kinnistul maapinna täitmiseks madalamates osades kagu-, kirde-, edela- ja läänesuunal. Süvenduspinnase planeerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks merre ega kõrval kinnistutele. Pinnas tuleb paigutada täitmisel maismaa madalamatesse kohtadesse ja kujundatakse mere suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Elustiku kaitse ja kaitstavad alad

Vee erikasutusega kaasnev heljum ja müra mõjutab vee elustikku kui ka linnustikku. Kavandatavate tööde piirkond piirneb Väinamere hoiualaga (EELIS kood KLO2000241) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusalaga (EELIS kood RAH0000605). Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Samuti võib tekkida oht, et kalad jäävad sadamabasseini lõksu. Linnustiku võib mõjutada töödega kaasnev heljum või müra. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Töödega kaasnev müra (masinate töö) võib peletada linde pesadelt.

Vee erikasutustööd toimuvad nn kuivmeetodil. Seega on oluline tööde korraldamisel lähtuda taotlusest. Suurem heljumi teke kaasneb vaid ehitusaegse piirde rajamisel ja likvideerimisel ning pinnase paigutamine põhjamuuli laiendamisel. Seega need tööd ei ole lubatud 15.04-31.05.

Sadamabassein tühjakspumpamisel võib tekkida oht, et kalad jäävad sadamabasseini lõksu. Just talvisel/kevadisel perioodil võib sadamabasseinis olla rohkesti kalu. Seega töid nö kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini tühjakspumpamisel sinna lõksu ei jääks. Keskkonnaloale seatakse vajalikud nõuded ja tingimused.

Lähtuvalt looduskaitseseadus (LKS) § 55 tuleks vee erikasutustööd teostada väljaspool lindude pesitusaega. Taotluse kohaselt välditakse tööde tegemist lindude pesitsusajal ja kalade kudemise ajal. Arvestades piirkonna linnustikku fikseeritakse töödekorraldus järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi. Kavandades töid taotluses toodud viisil, ei ohusta tegevus kaitsealade kaitse-eesmärke. Taotluses toodud töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas seguse mõttes töökorraldusliku nõudena. Kooskõla planeeringutega

Vastavalt LKS § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere rannal on määratud 8(11)

ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi erisuste osas. Paadisilla all on võimalik käsitleda ka ujuvkaid. Hooldussüvendus on tegevus, mis ei vaja eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut. Lisaks, kavandatakse käesoleval juhul olemasoleva sadamabasseini ja põhjamuuli laiendamist ja lõunamuuli rekonstrueerimist (mahus alla 1/3 nende algsest mahus, vt ptk 2.1. eelhinnangu joonis 2). Slippi rekonstrueerimisel selle maht ega asukoht ei muutu. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist, mis vajaksid DP kehtestamist. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega (KeÜS § 55). Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks . Asjakohased nõuded ja tingimused Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale järgmised töökorralduslikud nõuded:

1. Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s).

2. Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole lubatud 04-31.05.

3. Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks. 4. Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada

märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

5. Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal, tööd peab katkestama valingvihmade korral.

6. Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks merre ega kõrval kinnistutele.

7. Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda.

8. Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10 m). 9. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

10. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

11. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud

9(11)

taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

12. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 13. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192).

3.4 Kinnistu kasutusõigus

Sadama kinnistu kuulub Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e- kinnistusraamatu kande alusel loa taotlejale. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (VeeS § 23). VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab kasutajal olema vee erikasutuseks võõral maatükil ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all. 3.5. Aruandluse esitamine

Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega veekasutuse aruanne tuleb esitada mere süvendamisel ja süvenduspinnase paigutamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.6. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Seisundiinfo on kättesaadav https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. [2] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. [3] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad:

10(11)

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. [4] TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Teadmiseks: Haapsalu Linnavalitsus, Transpordiamet

Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond

1. Keskkonnaluba 2. V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Asendiplaan.jpg 3. EELHINNANG_Topu sadam.pdf

11(11)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526513

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi RANNAKALURITE SELTS TOPU

Registrikood / Isikukood

80071287

Tegevuskoha andmed

Nimetus Topu sadam

Aadress Topu sadam, Kiviküla, Haapsalu linn, Lääne maakond

Katastritunnus(ed) 67401:006:1600

Territoriaalkood EHAK

3171

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

16.03.2026

Lõppemise kuupäev

31.12.2028

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/6

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.005

Süvendamise vajaduse põhjendus Sadamas teostatakse olemasoleva sadamabasseini suuruse optimeerimine ja süvendamine sügavuseni -2m, suurendamaks navigatsiooniohutust ja tagamaks sadama efektiivsem kasutus. Vahetult mõjutatud merepõhja pindala on 0.005 km².

Süvendamise viis Hooldussüvendamine. Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis pinnase teisaldamiseks. Tööd toimuvad nö kuivalt: Sadamabasseinis oleva maanina eemaldamisel tekkiv pinnas paigutatakse olemasolevale pinnasevallile (pikendatakse põhjamuuli) ja rajatakse tööde aegne ajutine tamm. Sadamabassein pumbatakse tühjaks ja seejärel tehakse lõplik hooldussüvendamine ja sadamabasseini laiendamine.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnas paigutatakse Topu sadama kinnistul maapinna täitmiseks madalamates osades kagu-, kirde-, edela- ja läänesuunal.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 2 800 Savi 85

Kruus 10

Muda (orgaaniline sete) 5

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

Täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

None

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine

Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

3/6

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.0018

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Eemaldatava maanina väljakaeve kasutatakse olemasoleva põhja- ja lõunamuuli rekonstrueerimisel ja laiendamisel ning ehitusaegse tammi rajamisel.

Tahkete ainete paigutamise viis Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis pinnase teisaldamiseks.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Pinnas põhja- ja lõunamuuli rekonstrueerimiseks 900 Muu Savi 70

Kruus 30

Pinnas ajutise tammi rajamiseks 200 Muu Savi 70

Kruus 30

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine

Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Sadamabasseinist likvideeritakse olemasolev maanina. Maanina likvideerimisel suureneb sadamabassein ja muutub rannajoon.

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed Sadamabassein (EHR kood 221501207, 3200 m² ja 6400 m³) soovitakse laiendada, uuendatud sadamabassein on 4430 m² ja 8400 m³. Suurenemine 24 %.

Vee või veekogu oluliste muudatuste kirjeldus

Kavandatava tegevuse graafiline lisa Lisa 1: Asendiplaan.jpg

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/6

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). 2) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. 3) Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks. 4) Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi. 5) Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal, tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Süvenduspinnase paigutamine masimaal: 1) Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks merre ega kõrval kinnistutele. 2) Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. 3) Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10 m).

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 2) Varustada tehnika ja sadama ala võimalike reostuste tõrjumiseks õli absorbeerivate lappide ja tõkkepoomidega.

Pidev

4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt Keskkonnaametit.

Vajadusel

3. Muu vajalik informatsioon Teavitada Keskkonnaametit rannajoone muutmise tööde elluviimise lõpetamisest. Tööde lõpetamisl

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 5/6

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Asendiplaan.jpg Lisa 2: Asendiplaan.jpg Jah

6/6

1 (23)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 järgi

annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud

tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on

oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224).

Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet,

andma eelhinnangu selle kohta, kas RANNAKALURITE SELTS TOPU (registrikood

80071287, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kiviküla, Topu sadam, 90433, taotleja)

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11

p-i 1 ja 7² ning § 15 p-i 8 alusel: planeeritakse vee erikasutust sadamarajatise laiendamisel,

süvendamise maht on üle 500 m³, lisaks kattub tegevus osati kaitstava alaga.

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

1. Taotlust nr T-KL/1030589-4 ja KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet;

2. Maa- ja Ruumiameti kaardiserver https://geoportaal.maaamet.ee/;

3. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed;

4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-äriregister http://www.rik.ee/et/e-ariregister ;

5. e-kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat;

6. Topu sadama muulide ja basseini rekonstrueerimise eelprojekt1 (eelprojekt, taotluse lisa 3).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

RANNAKALURITE SELTS TOPU taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaluba).

Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Topu sadamaga (Topu sadam, Kiviküla, Haapsalu

linn, Lääne maakond, kü 67401:006:1600, sadama kinnistu) piirneval merealal sadamabasseini

hooldussüvendamisel, sadamabasseini laiendamisel, ujuvkai paigaldamisel, slipikoha

rekonstrueerimisel kasutusmugavuse suurendamiseks (kalde ja nurga korrigeerimine) ja

süvendatud pinnasest piirdevalli (põhjamuul, lõunamuul) laiendamisel tormikindluse

suurendamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse järgnevat vee erikasutust (vt joonis 1):

• Süvendamine mahus 2800 m³;

1 MareTerra OÜ, töö nr 2522. Eelprojekt „Topu sadama muulide ja basseini rekonstrueerimise“.

2 (23)

• Pinnase paigutamine veekogu põhja mahus 1120 m³: 900 m³ põhjamuuli laiendamisel

ja lõunamuuli rekonstrueerimisel ning 220 m³ ajutise tammi rajamisel;

• Kaldajoone muutmine (maanina eemaldamine mahus ca 1300 m³).

Slipi rekonstrueerimisel kasutatakse olemasoleva slipi plaati, uusi materjale ei lisata.

Joonis 1. Kavandatavate tööde piirkond on tähistatud rohelisega2.

Sadamabasseinis oleva maanina eemaldamisel tekkiv pinnas paigutatakse olemasolevale

pinnasevallile (pikendatakse põhjamuuli, korrastatakse lõunamuuli) ja rajatakse tööde aegne

ajutine tamm. Sadamabassein pumbatakse tühjaks ja seejärel tehakse lõplik

hooldussüvendamine ja sadamabasseini laiendamine. Seega toimuvad tööd nö kuivalt.

Väljavõetavat pinnast kasutatakse maapinna tõstmiseks sadamast kagus, kirdes, edela ja

lääneosas. Lõunamuulil uuendatakse saadud materjaliga muuli harja ja külgede profiili, mis on

aastate jooksul keskkonna mõjul ebaühtlaseks vajunud.

Taotluse kohaselt on olemasolevad rajatised kantud ehitisregistrisse (EHR) ning on kavas nende

laiendamine/rekonstrueerimine (vt joonis 2) järgnevas mahus:

• sadamabassein (EHR kood 221501207), 3200 m² ja 6400 m³ soovitakse laiendada,

uuendatud sadamabassein on 4430 m² ja 8400 m³. Suurenemine 24 %.

2 Keskkonnaloa muutmise taotlus nr T-KL/1030589-3.

3 (23)

• Topu sadama Põhjamuuli (EHR kood 221500018) pindala ja mahu muutumine

(olemasolev 771 m²; 2600 m³) -> (rekonstrueeritud 1020 m²; 3400 m³) jääb alla ühe

kolmandiku olemasolevast.

• Topu sadama Lõunamuuli (EHR kood 221499994) pindala ja mahu muutumine

(olemasolev 1368 m²; 4900 m³) -> (rekonstrueeritud 1800 m²; 5400 m³) jääb alla ühe

kolmandiiku olemasolevast.

• slipp (EHR kood 220644085), rekonstrueerimine (asukoht ja maht ei muutu).

Joonis 2. Eelprojektis toodud olemasolevad rajatised (ülal) ja rajatiste laienamine (all).

4 (23)

Vee erikasutust kavandaatkse veekogus Topu laht (VEE3318000). Töid kavandatakse esimesel

võimalusel väljaspool kalade aktiivset kude- ja rändeaega ja lindude pesitsusaega. Taotluse

kohaselt on tööde kestvus ca 2-3 nädalat. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni

31.12.2028.

1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne

väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid

välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate

arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon

jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab

turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui

ka siseveekogudes. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti

2030+“.

Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas süvendamisel saadud setteid on võimalik

kasutada kasulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms

otstarbel5. Käesolevalt kasutatakse pinnast sadama infrastruktuuri korrastamiseks ja

kaitsmiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas HELCOM soovitustega.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+6 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024

otsusega nr 162. Üldplaneeringu kohaselt tuleb tagada sadama maa-alade mitmekülgne kasutus,

muuhulgas külaliste teenindamine, võimalused aluste hoidmiseks ja remondiks, teenused

ranna- või harrastuskaluritele, jahtide jm aluste teenindamiseks. Haapsalu väikesadamaid on

vaja lähiajal laiendada või pakkuda olemasolevatele teenustele lisateenuseid, sh näiteks

hoiukohad alustele, majutusteenus vms. Selle tagamiseks on üldplaneeringuga kavandatud

väikesadamate maa-alale, sh ka Topu sadamale sadama maa-ala juhtotstarve. Üldplaneeringu

kohaselt on olemasoleva sadamana ära toodud Topu sadam. Kavandatav tegevus on kooskõlas

ÜP-ga.

Kavandatava tegevuse maa-alal ühtegi detailplaneeringut (DP) kehtestatud ei ole.

Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere

rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ . 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering . 5HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 6 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Töö nr 2019_0047. Kättesaadav:

https://gis.haapsalu.ee/YP/?dlg=Planeeringu-dokumendid.

5 (23)

ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi

erisuste osas.

Paadisilla all on võimalik käsitleda ka ujuvkaid. Hooldussüvendus on tegevus, mis ei vaja eraldi

detailplaneeringut (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, LKS § 38 lg 5 p

2). EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud

säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku

tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS

mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut. Lisaks kavandatakse käesoleval juhul

olemasoleva sadamabasseini ja põhjamuuli laiendamist ning lõunamuuli rekonstrueerimist

(mahus alla 1/3 nende algsest mahus, vt ptk 1.1. joonis 2). Slippi rekonstrueerimisel selle maht

ega asukoht ei muutu. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist, mis vajaksid DP kehtestamist.

Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja

planeerimisdokumentidega.

1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmeid). Süvendatavaks pinnaseks on savi

(85%), kruus (10%), muda (5%).

Süvendustööd on kavandatud Läänemerre Eesti merealale (VEE3000000) Väinamerele

(VEE3300000) Topu lahele (VEE3318000). Eesti sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub

riigile (veeseadus, VeeS, § 23 lg-d 1 ja 2).

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika

kasutamisega. Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis

pinnase teisaldamiseks. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks

sobivaimat tehnikat.

1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning

lõhnareostust.

1.5.1. Heited vette

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava

pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on

hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused –

kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga7. Pärast tööde

7 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf.

6 (23)

lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti8. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3)

on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat

m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda

kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5

mg/l)9 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l10).

Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast ca 150-200 m

kaugusele11. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt

suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus

on 10 m/s või rohkem12.

Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks savi (85%), kruus (10%), muda (5%). Seega

tekib süvendamisel peeneid osakesi, mis püsivad veesambas võrdlemisi kaua. Tekkiv heljum

võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku. Siiski, taotluse kohaselt rajatakse pinnasest

piire sadamabasseinile ning põhiosas teostatakse tööd nö kuivalt. Seega võib heljum kanduda

merealale piirde rajamisel ja likvideerimisel.

Potentsiaalselt võib settest vette sattuda ka saasteaineid. Siiski, tegemist on väikesadamaga, kus

setete reostus ei ole tõenäoline. Maasääre eemaldamisel ja süvendamisel tekkiv pinnas on

looduslik ja reostumata. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise

ja kaadamise juhendi13 p 6.10 c kohaselt, kui puuduvad varasemad ja praegused

märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Seega ei

kaasne süvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda

saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et tööde käigus eraldub vette reostust.

Vee erikasutustööde käigus satub veesambasse mõningal määral põhjasetetesse kogunenud

toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad

soodustada ka eutrofeerumist. Kuna vee erikasutustöid teostatakse ka ranniku piirkonnas

(sadamabaseinis), siis on toitainete resuspensioon ja selle mõju suurem, sest ranniku piirkonnas

on hüdroloogiliste tingimuste tulemusel on sattunud sinna enim orgaanilist ainet. Vee

erikasutustöödel võib olla seega potentsiaalne mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib

põhjustada primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega

piirkonnas. Siiski, käesolevalt kavandatavate tööde maht on väike. Tööd teostatakse nö kuivalt.

Seega on vette paisatavate toitainete kogus marginaalne.

8 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 9 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 10 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 11 OÜ EstKonsult, 2017. „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö

nr E1367. 12 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente

d_id=). 13HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024. https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf .

7 (23)

1.5.2. Müra ja heited õhku

Tegemist on sadamaga, kus toimub väikepaatide liiklus. Veesõidukite müratase jääb

vahemikku 95 kuni 125 dB14. Ehitustöid teostatakse ekskavaatoriga. Ekskavaator müratase on

ca 109 dB15. Pidevalt ning pikemat aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada ka

sadama tavapärast mürafooni.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus

päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elamu asub ca 300 m kaugusel tööde alast.

Majani jõudev süvendustööde müra on ca 52 dB16.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusjuhtumeid. Seega on maasääre eemaldamisel ja süvendamisel tekkiv pinnas looduslik ja

reostumata. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud

probleeme. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase kasutuseks.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Käesolevalt paigutatakse

pinnas kasulikult ning tegemist ei ole jäätmega.

1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida

töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole

tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

14 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 15 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 16 Sound Propagation Level Calculator.

https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,300]&barrier=[1,4.2,151.9]

8 (23)

1.8.Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

2.1.1. Sadama andmed

Topu sadam asub Läänemaa mereäärses piirkonnas Kivikülas, umbes 10 km kaugusel

Haapsalust. Topu sadam on pika ajalooga väikesadam (vt joonis 3). Topu sadam on kantud

Sadamaregistrisse koodiga EE TOPP. Sadamaregistri kohaselt osutatakse sadamateenuseid

vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam). Navigatsiooniperiood on 1.

aprill - 1. november.

Topu sadam asub kinnistutel katastritunnustega 67401:006:1600 ja 67401:006:0271. Topu

sadama kinnistu (kü 67401:006:1600) on 18189.0 m², 100% tootmismaa. Kinnistust 7755.0 m²

on looduslik rohumaa ja 10434.0 m² muu maa. Kinnistu 67401:006:0271 on 388.0 m², hõlmab

olemasolevat põhjamuuli ala.

Topu sadama bassein koosneb kahest osast. Suurem asub kalatöötlemise hoone ja sadamahoone

vahel. Selle laius on ca 15 m ning pikkus kuni sissesõiduavani ca 91 m. Läänepoolses otsas

asuvad paatide sildumiseks betoonkaile kinnitatud käigupoomid ning lõunapoolses olevale

betoonkaile silduvad alused poordiga.

Kahte sadamabasseini eraldab ligikaudu 1 meeter keskmisest veetasemest kõrgemal olev

maanina. Sellest maaninast loodesse jääb lauge raudbetoonplaatidest slipp.

Slipist lääne poole jääb autode ümberpööramisala ja sadamahoone.

Joonis 3. Topu sadam. Foto Sadamaregister.

9 (23)

Topu Sadama rannapiirkonnas on pikaajaliselt tegutsenud Rannakalurite Selts Topu, mis on

teenindanud kalasõpru ning edendanud kalanduskultuuri kogu Läänemaal. Topu Sadamas on

ajalooliselt tegutsenud Läänemaa kalurid, siis on sadamapiirkond tõmmanud aastasadade

jooksul ligi kohalikke kalamehi, kes on kaluri pärimust edasi kandnud isalt pojale17.

Sama tehnilsed andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Sadama tehnilised andmed

Sadama asukoht 58° 50' 40,160" N ; 23° 30' 03,060" E

Veesõiduki kogumahutavus Alla 500

Veesõiduki suurim pikkus (m) 14

Veesõiduki suurim laius (m) 3,5

Veesõiduki suurim süvis (m) 1

Sissesõidutee väikseim laius (m) 10

Sissesõidutee väikseim sügavus (m) EH2000 0,8

Sadamas on kaks statsionaarset kaid (kai nr 1, 2) ja kaks ujuvkaid (kai 2a ja 2b). Sügavus kaide

ääres on 1,5 m.

2.1.2. Varasemad keskkonnaload

Rannakalurite Seltsile Topu on antud 2012 a keskkonnaluba nr L.VV/321803. Luba anti Topu

sadama sadamabasseini ja faarvaatri süvendamiseks sügavuseni kuni 2,0 m ja väiksema

basseini süvendamiseks sügavuseni kuni 1,2 m. Kavandatavate tööde maht oli 1600 ja 400 m³.

Süvendamisel saadud pinnas oli kavas kasutada sadama kinnistul asuva muuli kindlustamiseks.

Rannakalurite Seltsile Topu on taotlenud ja saanud vee keskkonnariskiga tegevuse

registreeringuid sadama hoolduseks:

2021 a 14-6/21/21-2 setendi eemaldamine mahus kuni 99 m³;

2022 a RE.VT/515564 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 99 m³;

2023 a RE.VT/518729 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 99 m³;

2024 a RE.VT/521466 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 97 m³;

2025 a RE.VT/523594 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 97 m³.

Setted on planeeritud sadama kinnistul.

2.1.3. Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub

avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

17 Lauri Lend, 2023. TOPU SADAMAPIIRKONNA EELDUSED JA VÕIMALUSED ELAMUSTEENUSE

ARENDAMISEL.

10 (23)

Topu sadam asub kinnistutel katastritunnustega 67401:006:1600 ja 67401:006:0271. Kinnistud

kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Rannakalurite Seltsile Topu. Sadmale on

määratud akvatoorium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.04.2022 käskkirjaga

nr 70. Sadama akvatoorium hõlmab mõlemat sadamabasseini osa. Seega on taotlejal õiguslik

alus soovitud tööde elluviimiseks. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks.

Selleks on vajalik ehitusteatis/luba.

2.1.4. Piirkonna muu maakasutus

Tööde piirkonnast põhja poole jäävad Tindaviigi (katastritunnus 67401:006:0134) ning ranna

(67401:006:0153) kinnistud, mis on samuti 90% maatulundusmaad ja 10% tootmismaad.

Kinnistule viib Ahli-Topu tee (67401:006:1650). Lähipiirkonnas (lähim elamumaa ca 300 m

kaugusel loode suunal) asuvad hooajaliselt kasutatavad suvemajad. Kultuurimälestisi

piirkonnas ei ole. ÜP kohaselt on sadamast loodes puhke ja looduslik maa-ala. Puhke ja

looduslikul maa-alal töid ei kavandata. Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on must pappel

(PLO1001203), mis asub sadamast ca 200 m kaugusel loode suunas.

Sadama kinnistul asub puurkaev (PRK0061684). Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada

puurkaevu hooldusalasse (10 m).

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Topu sadam paikneb veekogus Topu laht VEE3318000. Topu laht kuulub Väinamere

rannikuveekogumisse (EE_16). Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on

hinnatud 2019. aasta seire ja 2023. aasta vesikonnaspetsiifiliste saasteainete uuringu põhjal

kesiseks, põhjustena on nimetatud toitained ja eutrofeerumine. Väinamere rannikuveekogumi

keemiline seisund on hinnatud 2023. aasta seire põhjal halvaks, põhjuseks on elavhõbeda (Hg)

sisaldus kalas (kaugkanne ja sadenemine atmosfäärist). Tulenevalt VeeS § 57 lg 1 määratakse

pinnaveekogumi koondseisund pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi

alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr

1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) veekogumite

koondseisundiinfo 202318 kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi koondseisund hinnatud

halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg,

Cd)).

Topu sadama läheduses ei ole olulisi kalade kudejõgesid, siiski peab arvestama eelkõige

kevadise tööde piiranguga.

Sadam piirneb vahetult merealaga, mis on oluline peatumis-, toitumis- ja rändepiirkond

lindudele (vt ptk 2.3.).

18 Seisundiinfo on kättesaadav https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-

seisundiinfo.

11 (23)

2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Tööde ala piirneb Väinamere hoiualal19 ja Natura 2000 võrgustikku20 kuuluvate Väinamere

linnuala21 ja Väinamere loodusalaga22, vaid põhjamuuli laiendus kattub nimetatud kaitstavate

aladega.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi23 I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk

(Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-

rähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik

(Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirektiivi24 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

19 EELIS kood KLO2000339, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne maakonnas“ 20 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 21 EELIS kood RAH0000133 22 EELIS kood RAH0000605 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 24 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

12 (23)

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), lammi-lodumetsad (91E0). II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal

unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Teised Natura alad jäävad süvendatavast alast rohkem kui 10 km kaugusele maismaale ning

mõju nendele ei ole eeldada.

Muud kaitstavad loodusobjektid

Siseriiklikult on tööde alaga piirnev mereala ja maismaa poolt ca 60 m kaugusel asuv maismaa-

ala on kaitse alla võetud Väinamere hoiualana. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja

mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide

(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja

liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga

liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade

niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja linnudirektiivi I

lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid,

mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook

(Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes

(Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),

suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part

(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis),

hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-

vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala

13 (23)

clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi

(Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus),

aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur

(Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix),

kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Hoiualade kaitsekord tuleneb LKS §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade

kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja

keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade

ja kaitstavate liikide soodsa seisundi25.

Tegevuskoha piirkonnas kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid Väinamere linnuala ja

Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju

Natura 2000 võrgustiku alale“.

Kaitsealused liigid

Tööde teostamise alal, sh pinnase laotamise alal, ega selle lähipiirkonnas ei ole teada

kaitsealuste linnuliikide elupaiku. Lähim keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuse linnuliigi

(punaselg-õgija) üksikvaatlus jääb rohkem kui 350 m kaugusele idasse. Sadamast kagu suunas

on rannikul registreeritud veel teisi Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvate lindude (ristpart, punajalg-

tilder, randtiir, liivatüll ja hänilane) üksikvaatlusi.

25 LKS § 32 lg 2

14 (23)

Looduskaitseseadusest tulenevalt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal26. Samuti on keelatud

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal27.

Eelmainitud linnud pesitsevad avatud maastikel või rannaniitudel, mistõttu ei ole

sadamabasseini süvendamisega eeldada ebasoodsat mõju nende pesitusele.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel jääb Topu sadama katastriüksusele Ⅱ kaitsekategooriasse

kuuluva emaputke kasvukoht, mis jääb tööde teostamise alast umbes 50 meetri kaugusele.

Emaputk on registreeritud ka sadamast põhja ja ida suunas asuval rannaniidul.

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas

korjamine ja hävitamine28. Tegevus ei mõjuta kinnistul asuva emaputke kasvukohta, kuna sinna

ei ole kavandatud pinnase paigutamist. Kaugemal rannikul asuvat emaputke ei saa tegevus

mõjutada iseloomu (tegevus vees) ja kauguse tõttu.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud

keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Olemasoleva sadama rekonstrueerimine tagab

ohutama ja mugavama navigeerimise.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamistöödel ja pinnase paigutamisel hävib vahetult töödeala põhjaelustik. Lisaks,

paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Eesti Merestrateegia29 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri.

Käesolevalt on vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.0045 km². Kuna sadamas on

süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine

merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust.

26 LKS § 55 lg 6 27 LKS § 55 lg 61 28 LKS § 55 lg 7 29 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m.

15 (23)

Maa- ja Ruumiameti INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei ole sadamaalal ka olulisi

elupaikasid. Seega, süvenduspinnase paigutamisel põhjamuulile ja põhjamuuli laiendus ei

mõjuta elupaigatüüpe vahetult.

Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja

troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste

ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule

esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele

võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline

koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele30.

Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud

põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi

sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi

setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Lisaks, lähtuvalt taotluses toodud

töökorraldusest kaasneb heljumi teke põhjamuuli laiendamisel ning ajutise piirde rajamisel ja

ajutise piirde likvideerimisel. Valdav osa töödest tehakse nö kuivalt ning sellega heljumi tase

merealal ei suurene. Heljumi teket on võimalik minimeerida, kui põhjamuuli laiendamise ja

ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud töid välditakse tugeva tuulega (üle 10

m/s).

Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või

killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on

väike.

3.1.2. Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega31. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool

kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene.

Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest

piirangut. Sellest tulenevalt ei ole põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi

rajamisega/likvideerimisega seotud tööd lubatud 15.04-31.05. Lisaks, nö kuivalt töid tehes

peab tagama selle, et kalad sadamabasseini tühjakspumpamisel sinna lõksu ei jääks.

3.1.3. Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

30 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 31 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

16 (23)

15 mg/l32. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt33. Eriti ohtlik

on pesapoegadele pidev müra34. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit35. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m

laiust puhverala36.

Lähtuvalt LKS § 55 tuleks vee erikasutustööd teostada väljaspool lindude pesitusaega. Taotluse

kohaselt välditakse tööde tegemist lindude pesitsusajal ja kalade kudemise ajal. Arvestades

piirkonna linnustikku fikseeritakse töödekorraldus järgnevalt: Ehitustöödega tuleb

alustada märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu

perioodil 1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul tuleb

teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase

paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas37 (VMK) on markeerinud probleemina Hg kalas ning

Cd settes.

Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28

„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus

akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete

analüüs)38 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb

looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus

ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus,

tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

32 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf. 33 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 34 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 35 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 36 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 37 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. 38 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn.

17 (23)

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses

kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide

tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja

rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse

jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise,

erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi

ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi

ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed, mineraalne

fosforväetis, soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist), kodumajapidamiste ahjud ja katlad,

reoveesettega pinnasesse, tööstuslikud ahjud, põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine,

tubaka põletamine ja ilutulestik, olmejäätmete lahtine põletamine ja autopesulad. Seega

kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist ei põhjusta.

Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk

1.5.1. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Arvestades süvendamise mahtu ja

reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette.

Arvetades süvendamise mahtu, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis

võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi

seisundit39. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite

minimeerimiseks on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha

tugeva tuulega, teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel

madala veega ajal, tööd peab katkestama valingvihmade korral, tuleb kasutada töökorras

tehnikat ja vältida avariide teket (vt ptk 3.8.).

Nimeatud töökorralduse rakendamisel on vettepaisatava heljumi ja setetes olevate saasteainete

(toitained jm ained) mõju lokaalne ning ajutine. Töökorralduslikke meetmeid rakendades on

tõenäoline olulise mõju puudumine. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse.

Arvestades tööd iseloomu ongi töid tehniliselt mõistlik ajastada madalveeperioodile, vältida

hoovihmasid ja tugevat tuult.

3.1.5. Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Tegemist on sadama-alaga. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Taotluse kohaselt

paigutatakse pinnast Topu sadama kinnistul maapinna täitmiseks madalamates osades kagu-,

kirde-, edela- ja läänesuunal. Süvenduspinnase planeerimisel sadama kinnistule peab

tagama, et setted ei valguks merre ega kõrval kinnistutele. Pinnas tuleb paigutada

täitmisel maismaa madalamatesse kohtadesse ja kujundatakse mere suunas ühtlase

kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda.

39 Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615.

Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view?kmh_id=354&represented_id=.

18 (23)

3.1.6. Mõju rannaprotsessidele ja hüdroloogilisele režiimile

Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis

hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannaprotsesse mõjutavad veerežiim - lainetus,

hoovused, tuul, jää, aga ka erinevad tehnorajatised40. Kliimamuutustega seoses (eelkõige

jäävaba meri sügis-talvisel tormiperioodil, külmumata rannasetted ja sagedased kõrged

meretasemed) on märkimisväärselt kiirenenud rannaprotsessid. Kiirenenud on nii kuhje, setete

edasikanne kui ka kulutus – toimub loodusliku süsteemi kohanemine uute kliimatingimustega.

Sadama näol on tegemist pikaajaliselt ekspluateeritud sadamaga. Analüüsides Maa- ja

ruumiameti kaardirakenduses leitavaid ajaloolisi ortofotosid sadama piirkonnast, on näha et

sadamaga piirnev rannaala on kamardunud, piirkonnase ei ole tuvastatavad aktiivsed

rannaprotsessid. Olemasolev lühike põhjamuul ja vees olev pinnasekehand ei ole kuhjealasid

tekinanud. Põhjamuuli laiendusel ei tekitata pikemat väljaulatuvat muuli vaid kaitstakse

sadamabasseini tormilainetuse eest. Seega ei too kavandatav tegevus kaasa olulist mõju

rannaprotsessidele või hüdroloogilisele režōiimile.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik,

mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub.

HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud

raadius ümber süvendamise punkti41. Siiski, arvestades kasutatavat tehnoloogiat ja mahtu, ei

ole ette näha olulist heljumi levikut. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei

oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna

elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud

tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne.

Elamud asuvad töödepiirkonnast eemal. Tööd tagavad ohutu ja mugava navigatsiooni.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele42.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st

ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama

keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid

mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud

nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194

40 Orviku, O. 2018. Rannad ja rannikud. 41Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf. 42 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf.

19 (23)

lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused

jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on

lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika

raamdirektiivi mõttes.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Põhjaliku seire teostamine ei ole vajalik.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Süvendatav ala jääb Natura 2000 võrgustikku43 kuuluvatele Väinamere linnualale44 ja

Väinamere loodusalale45. Teisi Natura alasid piirkonnas ei ole. Süvenduspinnas kasutatakse ära

Topu sadama kinnistul asuva muuli ehitusel, mis jääb samuti osaliselt Väinamere loodus- ja

linnualale.

Väinamere linnuala

Süvendusala jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere linnualale, mille kaitse-

eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitse.

Väinamere linnuala tervikuna on paljude veelindude jaoks oluline rändepeatuspaik. Väinameri

on oluliseks kevadiseks rändepeatuspaigaks näiteks aulile, mustvaerale, tuttvardile,

merivardile, valgepõsk-laglele, väikeluigele ja soopardile. Sügiskogumid on teadaolevalt

väiksemad kui kevadkogumid, kuid see pole alati reegliks (nt hallhani moodustab

suurkogumeid just sügisrände ajal). Rahvusvaheliselt tähtsaid rändekogumeid moodustavad

sügisel ka luiged – väikeluik ja kühmnokk-luik. Kuna Väinamere puhul on tegemist

madalaveelise sisemerega, mis on normaalsetel talvedel jääkatte all, siis ei ole see talvituvatele

veelindudele kuigi atraktiivne.

Veelindude ränne algab märtsi keskpaigas ja kestab mai lõpuni. Ujupartide sügisränne algab

augusti lõpus ja kulmineerub septembris. Septembri lõpp ja oktoobri algus on tavapäraselt

lindude rände tippaeg sookurgedele, hanedele ja lagledele.

43 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 44 EELIS kood RAH0000133 45 EELIS kood RAH0000605

20 (23)

Topu sadama süvendamine saab mõjutada Väinamere linnuala ja seal peatuvaid ning linnuala

eesmärgiks seatud linnuliike peamiselt heljumi leviku kaudu. Süvendustööde käigus vette

sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Süvendus- ja

kaadamistöödega kaasnev müra häirib linde. Mõju on tavaliselt lühiajaline ning tööde

teostamise aega valides saab negatiivset mõju kahandada või vältida.

Tööde teostamise piirkonnas on registreeritud tüllid (liivatüll ja väiketüll), kes võivad pesitseda

muuli klibusel pinnal. Skepast&Puhkim OÜ poolt koosatud keskkonnamõju hindamise aruande

„Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamine“ (KMH aruanne)46 kohaselt ei kaasne olulist mõju lindudele (sh tüllidele) kui

ehitustöödega alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsis või tagada lindudele

pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. Sel viisil töid korraldades ei asu tüllid

klibustele muulidele pesasid tegema ja ohtu lindudele ei ole. Enne muulide rekonstrueerimist

peaks muidugi veenduma, et sinna ei ole rajatud pesi (veendutakse, et pesitusperiood ei ole

alanud). Viimane töökorraldus fikseeritakse loas LKS § 55 alusel (vt ptk 3.1.3).

Vastav töökorraldus on markeeritud taotluses (tööde alustamine esimesel võimalusel, lindude

pesitusajal töid ei tehta). Töökorraldus fikseeritakse selguse mõttes keskkonnaloas selgete

nõuetena (vt ptk 3.8).

Väinamere loodusala

Süvendusala jääb Väinamere loodusalale, mille kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I ja II

lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse.

Tööd on kavandatud olemasoleva sadamabasseini piires, kus pole Väinamere loodusala kaitse-

eesmärgiks seatud elupaikasid inventeeritud. Tegemist on olemasoleva sadamaga, kus on ka

varasemalt süvendustöid teostatud.

Väinamere loodusalale saaks Topu sadama süvendustöödel olla mõju üksnes heljumi leviku

kaudu sadamast põhjas ja idas asuvatele rannaniitudele (1630). Kuna taotletud süvendustööd

toimuvad olemasoleva sadama asukohas (muulide vahelisel alal) ning tööde käigus ei toimu

pinnase kaadamist merre, siis võib mõju elupaigatüüpidele ja sealsele elustikule ilmneda üksnes

tugevate tuulte korral, mis kannavad heljumi rannikule. Heljumi leviku tõenäosus

rannaniitudele on vähetõenäoline ning selle mõju on väike ning lühiajaline, ilmnedes üksnes

tööde teostamise perioodil. Vältida tuleb tööde teostamist tugeva tuulega ning setete

tagasivalgumist merre.

Kuna kavandatavad tööd ei mõjuta Väinamere loodusalal esinevate rannikuelupaigatüüpide

seisundit, ei kaasne tegevusega mõjusid ka nende elupaigatüüpidega seotud ning Väinamere

loodusala eesmärgiks olevatele liikidele.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi

tegevusi, millega võib tekkida koosmõju.

46 Nõuetele vastavaks tunnistatud Haapsalu Linnavalitsuse 19.11.2025 korraldusega nr 1003 „Rohuküla sadama

lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamine“.

21 (23)

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s).

2) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud 15.04-31.05.

3) Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks.

4) Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada

märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil

1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul

tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase

paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

5) Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal,

tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

Süvenduspinnase paigutamine masimaal:

1) Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks

merre ega kõrval kinnistutele.

2) Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere

suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu

liikuda.

3) Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10

m).

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

22 (23)

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Topu sadamas (ptk 1.1.).

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1. Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s).

2. Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud 15.04-31.05.

3. Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks.

4. Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada

märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil

1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul

tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase

paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

5. Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal,

tööd peab katkestama valingvihmade korral.

6. Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks

merre ega kõrval kinnistutele.

7. Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere

suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu

liikuda.

8. Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10

m).

9. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut.

10. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle

ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja

likvideerimiseks või ennetamiseks.

11. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat

ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud

taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil,

vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba

kehtetuks.

23 (23)

12. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

13. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Helerin Lilleleht

spetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku osakond

1 (23)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 järgi

annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

KeHJS § 6 lg 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 18 nimetatud

tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on

oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224).

Käesoleval juhul peab otsustaja, st käesolevas keskkonnaloa menetluses Keskkonnaamet,

andma eelhinnangu selle kohta, kas RANNAKALURITE SELTS TOPU (registrikood

80071287, Lääne maakond, Haapsalu linn, Kiviküla, Topu sadam, 90433, taotleja)

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda määrus nr 224 § 11

p-i 1 ja 7² ning § 15 p-i 8 alusel: planeeritakse vee erikasutust sadamarajatise laiendamisel,

süvendamise maht on üle 500 m³, lisaks kattub tegevus osati kaitstava alaga.

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

1. Taotlust nr T-KL/1030589-4 ja KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet;

2. Maa- ja Ruumiameti kaardiserver https://geoportaal.maaamet.ee/;

3. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed;

4. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-äriregister http://www.rik.ee/et/e-ariregister ;

5. e-kinnistusraamat http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat;

6. Topu sadama muulide ja basseini rekonstrueerimise eelprojekt1 (eelprojekt, taotluse lisa 3).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

RANNAKALURITE SELTS TOPU taotleb vee erikasutuse keskkonnaluba (keskkonnaluba).

Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Topu sadamaga (Topu sadam, Kiviküla, Haapsalu

linn, Lääne maakond, kü 67401:006:1600, sadama kinnistu) piirneval merealal sadamabasseini

hooldussüvendamisel, sadamabasseini laiendamisel, ujuvkai paigaldamisel, slipikoha

rekonstrueerimisel kasutusmugavuse suurendamiseks (kalde ja nurga korrigeerimine) ja

süvendatud pinnasest piirdevalli (põhjamuul, lõunamuul) laiendamisel tormikindluse

suurendamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse järgnevat vee erikasutust (vt joonis 1):

• Süvendamine mahus 2800 m³;

1 MareTerra OÜ, töö nr 2522. Eelprojekt „Topu sadama muulide ja basseini rekonstrueerimise“.

2 (23)

• Pinnase paigutamine veekogu põhja mahus 1120 m³: 900 m³ põhjamuuli laiendamisel

ja lõunamuuli rekonstrueerimisel ning 220 m³ ajutise tammi rajamisel;

• Kaldajoone muutmine (maanina eemaldamine mahus ca 1300 m³).

Slipi rekonstrueerimisel kasutatakse olemasoleva slipi plaati, uusi materjale ei lisata.

Joonis 1. Kavandatavate tööde piirkond on tähistatud rohelisega2.

Sadamabasseinis oleva maanina eemaldamisel tekkiv pinnas paigutatakse olemasolevale

pinnasevallile (pikendatakse põhjamuuli, korrastatakse lõunamuuli) ja rajatakse tööde aegne

ajutine tamm. Sadamabassein pumbatakse tühjaks ja seejärel tehakse lõplik

hooldussüvendamine ja sadamabasseini laiendamine. Seega toimuvad tööd nö kuivalt.

Väljavõetavat pinnast kasutatakse maapinna tõstmiseks sadamast kagus, kirdes, edela ja

lääneosas. Lõunamuulil uuendatakse saadud materjaliga muuli harja ja külgede profiili, mis on

aastate jooksul keskkonna mõjul ebaühtlaseks vajunud.

Taotluse kohaselt on olemasolevad rajatised kantud ehitisregistrisse (EHR) ning on kavas nende

laiendamine/rekonstrueerimine (vt joonis 2) järgnevas mahus:

• sadamabassein (EHR kood 221501207), 3200 m² ja 6400 m³ soovitakse laiendada,

uuendatud sadamabassein on 4430 m² ja 8400 m³. Suurenemine 24 %.

2 Keskkonnaloa muutmise taotlus nr T-KL/1030589-3.

3 (23)

• Topu sadama Põhjamuuli (EHR kood 221500018) pindala ja mahu muutumine

(olemasolev 771 m²; 2600 m³) -> (rekonstrueeritud 1020 m²; 3400 m³) jääb alla ühe

kolmandiku olemasolevast.

• Topu sadama Lõunamuuli (EHR kood 221499994) pindala ja mahu muutumine

(olemasolev 1368 m²; 4900 m³) -> (rekonstrueeritud 1800 m²; 5400 m³) jääb alla ühe

kolmandiiku olemasolevast.

• slipp (EHR kood 220644085), rekonstrueerimine (asukoht ja maht ei muutu).

Joonis 2. Eelprojektis toodud olemasolevad rajatised (ülal) ja rajatiste laienamine (all).

4 (23)

Vee erikasutust kavandaatkse veekogus Topu laht (VEE3318000). Töid kavandatakse esimesel

võimalusel väljaspool kalade aktiivset kude- ja rändeaega ja lindude pesitsusaega. Taotluse

kohaselt on tööde kestvus ca 2-3 nädalat. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni

31.12.2028.

1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne

väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid

välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate

arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon

jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab

turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui

ka siseveekogudes. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti

2030+“.

Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga.

HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas süvendamisel saadud setteid on võimalik

kasutada kasulikult randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks vms

otstarbel5. Käesolevalt kasutatakse pinnast sadama infrastruktuuri korrastamiseks ja

kaitsmiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas HELCOM soovitustega.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+6 on kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 27.09.2024

otsusega nr 162. Üldplaneeringu kohaselt tuleb tagada sadama maa-alade mitmekülgne kasutus,

muuhulgas külaliste teenindamine, võimalused aluste hoidmiseks ja remondiks, teenused

ranna- või harrastuskaluritele, jahtide jm aluste teenindamiseks. Haapsalu väikesadamaid on

vaja lähiajal laiendada või pakkuda olemasolevatele teenustele lisateenuseid, sh näiteks

hoiukohad alustele, majutusteenus vms. Selle tagamiseks on üldplaneeringuga kavandatud

väikesadamate maa-alale, sh ka Topu sadamale sadama maa-ala juhtotstarve. Üldplaneeringu

kohaselt on olemasoleva sadamana ära toodud Topu sadam. Kavandatav tegevus on kooskõlas

ÜP-ga.

Kavandatava tegevuse maa-alal ühtegi detailplaneeringut (DP) kehtestatud ei ole.

Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere

rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ . 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering . 5HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf . 6 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Töö nr 2019_0047. Kättesaadav:

https://gis.haapsalu.ee/YP/?dlg=Planeeringu-dokumendid.

5 (23)

ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi

erisuste osas.

Paadisilla all on võimalik käsitleda ka ujuvkaid. Hooldussüvendus on tegevus, mis ei vaja eraldi

detailplaneeringut (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2, planeerimisseadus § 125, LKS § 38 lg 5 p

2). EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata EhS ptk 12 sätteid veekogu süvendamisele. Eelviidatud

säte välistab EhS ptk 12 kohaldamisalast ehitised, millele ei kohaldata ehituseadustikku

tervikuna (EhS seletuskiri 555 SE). Seega ei ole süvendamine (ilma ehitist rajamata) EhS

mõttes tegevus, mis vajaks detailplaneeringut. Lisaks kavandatakse käesoleval juhul

olemasoleva sadamabasseini ja põhjamuuli laiendamist ning lõunamuuli rekonstrueerimist

(mahus alla 1/3 nende algsest mahus, vt ptk 1.1. joonis 2). Slippi rekonstrueerimisel selle maht

ega asukoht ei muutu. Ei kavandata uute rajatiste püstitamist, mis vajaksid DP kehtestamist.

Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja

planeerimisdokumentidega.

1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoportaali andmeid). Süvendatavaks pinnaseks on savi

(85%), kruus (10%), muda (5%).

Süvendustööd on kavandatud Läänemerre Eesti merealale (VEE3000000) Väinamerele

(VEE3300000) Topu lahele (VEE3318000). Eesti sisemeri on avalik veekogu, mis kuulub

riigile (veeseadus, VeeS, § 23 lg-d 1 ja 2).

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika

kasutamisega. Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis

pinnase teisaldamiseks. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks

sobivaimat tehnikat.

1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, valgus-, soojus-, kiirgus- ning

lõhnareostust.

1.5.1. Heited vette

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava

pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on

hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused –

kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga7. Pärast tööde

7 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf.

6 (23)

lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti8. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3)

on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat

m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda

kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5

mg/l)9 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l10).

Süvendusaegsete seireandmete kohaselt kandub mõningane heljum töödealast ca 150-200 m

kaugusele11. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt

suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus

on 10 m/s või rohkem12.

Taotluse kohaselt on süvendatavaks pinnaseks savi (85%), kruus (10%), muda (5%). Seega

tekib süvendamisel peeneid osakesi, mis püsivad veesambas võrdlemisi kaua. Tekkiv heljum

võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku. Siiski, taotluse kohaselt rajatakse pinnasest

piire sadamabasseinile ning põhiosas teostatakse tööd nö kuivalt. Seega võib heljum kanduda

merealale piirde rajamisel ja likvideerimisel.

Potentsiaalselt võib settest vette sattuda ka saasteaineid. Siiski, tegemist on väikesadamaga, kus

setete reostus ei ole tõenäoline. Maasääre eemaldamisel ja süvendamisel tekkiv pinnas on

looduslik ja reostumata. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise

ja kaadamise juhendi13 p 6.10 c kohaselt, kui puuduvad varasemad ja praegused

märkimisväärsed saasteallikad ja süvendatud kogused on alla 10 000 tonni aastas. Seega ei

kaasne süvendamisega vette olulisel määral heiteid, kuna süvendatavad setted ei sisalda

saasteaineid ning ei ole tõenäoline, et tööde käigus eraldub vette reostust.

Vee erikasutustööde käigus satub veesambasse mõningal määral põhjasetetesse kogunenud

toitaineid, mis võivad suurendada selle rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad

soodustada ka eutrofeerumist. Kuna vee erikasutustöid teostatakse ka ranniku piirkonnas

(sadamabaseinis), siis on toitainete resuspensioon ja selle mõju suurem, sest ranniku piirkonnas

on hüdroloogiliste tingimuste tulemusel on sattunud sinna enim orgaanilist ainet. Vee

erikasutustöödel võib olla seega potentsiaalne mõju rannikuvee toitainete koormusele, mis võib

põhjustada primaarproduktsiooni tõusu. Vee erikasutuse mõju on suurim nõrga veevahetusega

piirkonnas. Siiski, käesolevalt kavandatavate tööde maht on väike. Tööd teostatakse nö kuivalt.

Seega on vette paisatavate toitainete kogus marginaalne.

8 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 9 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 10 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 11 OÜ EstKonsult, 2017. „Nasva liivakarjääri mere süvendamise vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne“ töö

nr E1367. 12 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente

d_id=). 13HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024. https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf .

7 (23)

1.5.2. Müra ja heited õhku

Tegemist on sadamaga, kus toimub väikepaatide liiklus. Veesõidukite müratase jääb

vahemikku 95 kuni 125 dB14. Ehitustöid teostatakse ekskavaatoriga. Ekskavaator müratase on

ca 109 dB15. Pidevalt ning pikemat aega töötav tehnika mürafoon erineb ning võib ületada ka

sadama tavapärast mürafooni.

Seega kaasneb tegevusega ajutine mürafooni muutus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Elamu maa-aladel tööstusmüra piirväärtus

päevasel ajal on 60 dB ja öisel ajal on 45 dB. Lähim elamu asub ca 300 m kaugusel tööde alast.

Majani jõudev süvendustööde müra on ca 52 dB16.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusjuhtumeid. Seega on maasääre eemaldamisel ja süvendamisel tekkiv pinnas looduslik ja

reostumata. Seega ei näe Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud

probleeme. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase kasutuseks.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Käesolevalt paigutatakse

pinnas kasulikult ning tegemist ei ole jäätmega.

1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida

töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole

tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

14 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010 15 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 16 Sound Propagation Level Calculator.

https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,300]&barrier=[1,4.2,151.9]

8 (23)

1.8.Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

2.1.1. Sadama andmed

Topu sadam asub Läänemaa mereäärses piirkonnas Kivikülas, umbes 10 km kaugusel

Haapsalust. Topu sadam on pika ajalooga väikesadam (vt joonis 3). Topu sadam on kantud

Sadamaregistrisse koodiga EE TOPP. Sadamaregistri kohaselt osutatakse sadamateenuseid

vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam). Navigatsiooniperiood on 1.

aprill - 1. november.

Topu sadam asub kinnistutel katastritunnustega 67401:006:1600 ja 67401:006:0271. Topu

sadama kinnistu (kü 67401:006:1600) on 18189.0 m², 100% tootmismaa. Kinnistust 7755.0 m²

on looduslik rohumaa ja 10434.0 m² muu maa. Kinnistu 67401:006:0271 on 388.0 m², hõlmab

olemasolevat põhjamuuli ala.

Topu sadama bassein koosneb kahest osast. Suurem asub kalatöötlemise hoone ja sadamahoone

vahel. Selle laius on ca 15 m ning pikkus kuni sissesõiduavani ca 91 m. Läänepoolses otsas

asuvad paatide sildumiseks betoonkaile kinnitatud käigupoomid ning lõunapoolses olevale

betoonkaile silduvad alused poordiga.

Kahte sadamabasseini eraldab ligikaudu 1 meeter keskmisest veetasemest kõrgemal olev

maanina. Sellest maaninast loodesse jääb lauge raudbetoonplaatidest slipp.

Slipist lääne poole jääb autode ümberpööramisala ja sadamahoone.

Joonis 3. Topu sadam. Foto Sadamaregister.

9 (23)

Topu Sadama rannapiirkonnas on pikaajaliselt tegutsenud Rannakalurite Selts Topu, mis on

teenindanud kalasõpru ning edendanud kalanduskultuuri kogu Läänemaal. Topu Sadamas on

ajalooliselt tegutsenud Läänemaa kalurid, siis on sadamapiirkond tõmmanud aastasadade

jooksul ligi kohalikke kalamehi, kes on kaluri pärimust edasi kandnud isalt pojale17.

Sama tehnilsed andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Sadama tehnilised andmed

Sadama asukoht 58° 50' 40,160" N ; 23° 30' 03,060" E

Veesõiduki kogumahutavus Alla 500

Veesõiduki suurim pikkus (m) 14

Veesõiduki suurim laius (m) 3,5

Veesõiduki suurim süvis (m) 1

Sissesõidutee väikseim laius (m) 10

Sissesõidutee väikseim sügavus (m) EH2000 0,8

Sadamas on kaks statsionaarset kaid (kai nr 1, 2) ja kaks ujuvkaid (kai 2a ja 2b). Sügavus kaide

ääres on 1,5 m.

2.1.2. Varasemad keskkonnaload

Rannakalurite Seltsile Topu on antud 2012 a keskkonnaluba nr L.VV/321803. Luba anti Topu

sadama sadamabasseini ja faarvaatri süvendamiseks sügavuseni kuni 2,0 m ja väiksema

basseini süvendamiseks sügavuseni kuni 1,2 m. Kavandatavate tööde maht oli 1600 ja 400 m³.

Süvendamisel saadud pinnas oli kavas kasutada sadama kinnistul asuva muuli kindlustamiseks.

Rannakalurite Seltsile Topu on taotlenud ja saanud vee keskkonnariskiga tegevuse

registreeringuid sadama hoolduseks:

2021 a 14-6/21/21-2 setendi eemaldamine mahus kuni 99 m³;

2022 a RE.VT/515564 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 99 m³;

2023 a RE.VT/518729 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 99 m³;

2024 a RE.VT/521466 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 97 m³;

2025 a RE.VT/523594 adru ja muda eemaldamine mahus eemaldamine mahus kuni 97 m³.

Setted on planeeritud sadama kinnistul.

2.1.3. Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub

avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133

lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

17 Lauri Lend, 2023. TOPU SADAMAPIIRKONNA EELDUSED JA VÕIMALUSED ELAMUSTEENUSE

ARENDAMISEL.

10 (23)

Topu sadam asub kinnistutel katastritunnustega 67401:006:1600 ja 67401:006:0271. Kinnistud

kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Rannakalurite Seltsile Topu. Sadmale on

määratud akvatoorium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.04.2022 käskkirjaga

nr 70. Sadama akvatoorium hõlmab mõlemat sadamabasseini osa. Seega on taotlejal õiguslik

alus soovitud tööde elluviimiseks. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitiste ehitamiseks.

Selleks on vajalik ehitusteatis/luba.

2.1.4. Piirkonna muu maakasutus

Tööde piirkonnast põhja poole jäävad Tindaviigi (katastritunnus 67401:006:0134) ning ranna

(67401:006:0153) kinnistud, mis on samuti 90% maatulundusmaad ja 10% tootmismaad.

Kinnistule viib Ahli-Topu tee (67401:006:1650). Lähipiirkonnas (lähim elamumaa ca 300 m

kaugusel loode suunal) asuvad hooajaliselt kasutatavad suvemajad. Kultuurimälestisi

piirkonnas ei ole. ÜP kohaselt on sadamast loodes puhke ja looduslik maa-ala. Puhke ja

looduslikul maa-alal töid ei kavandata. Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on must pappel

(PLO1001203), mis asub sadamast ca 200 m kaugusel loode suunas.

Sadama kinnistul asub puurkaev (PRK0061684). Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada

puurkaevu hooldusalasse (10 m).

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Topu sadam paikneb veekogus Topu laht VEE3318000. Topu laht kuulub Väinamere

rannikuveekogumisse (EE_16). Väinamere rannikuveekogumi ökoloogiline seisund on

hinnatud 2019. aasta seire ja 2023. aasta vesikonnaspetsiifiliste saasteainete uuringu põhjal

kesiseks, põhjustena on nimetatud toitained ja eutrofeerumine. Väinamere rannikuveekogumi

keemiline seisund on hinnatud 2023. aasta seire põhjal halvaks, põhjuseks on elavhõbeda (Hg)

sisaldus kalas (kaugkanne ja sadenemine atmosfäärist). Tulenevalt VeeS § 57 lg 1 määratakse

pinnaveekogumi koondseisund pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi

alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr

1-2/22/357 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) veekogumite

koondseisundiinfo 202318 kohaselt on Väinamere rannikuveekogumi koondseisund hinnatud

halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg,

Cd)).

Topu sadama läheduses ei ole olulisi kalade kudejõgesid, siiski peab arvestama eelkõige

kevadise tööde piiranguga.

Sadam piirneb vahetult merealaga, mis on oluline peatumis-, toitumis- ja rändepiirkond

lindudele (vt ptk 2.3.).

18 Seisundiinfo on kättesaadav https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-

seisundiinfo.

11 (23)

2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Tööde ala piirneb Väinamere hoiualal19 ja Natura 2000 võrgustikku20 kuuluvate Väinamere

linnuala21 ja Väinamere loodusalaga22, vaid põhjamuuli laiendus kattub nimetatud kaitstavate

aladega.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi23 I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk

(Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-

rähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik

(Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirektiivi24 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

19 EELIS kood KLO2000339, Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne maakonnas“ 20 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 21 EELIS kood RAH0000133 22 EELIS kood RAH0000605 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 24 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

12 (23)

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), lammi-lodumetsad (91E0). II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal

unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Teised Natura alad jäävad süvendatavast alast rohkem kui 10 km kaugusele maismaale ning

mõju nendele ei ole eeldada.

Muud kaitstavad loodusobjektid

Siseriiklikult on tööde alaga piirnev mereala ja maismaa poolt ca 60 m kaugusel asuv maismaa-

ala on kaitse alla võetud Väinamere hoiualana. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja

mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide

(1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja

liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga

liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade

niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*),

allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070),

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja linnudirektiivi I

lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid,

mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook

(Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), viigerhüljes

(Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),

suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part

(Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis),

hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-

vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus

stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala

13 (23)

clangula), hiireviu (Buteo buteo), karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi

(Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus),

aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur

(Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius

excubitor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus

minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp

(Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), nurmkana (Perdix perdix),

kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus

pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü (Pluvialis squatarola),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Hoiualade kaitsekord tuleneb LKS §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade

kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja

keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade

ja kaitstavate liikide soodsa seisundi25.

Tegevuskoha piirkonnas kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid Väinamere linnuala ja

Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidega ning mõju nendele on kirjeldatud punktis „Mõju

Natura 2000 võrgustiku alale“.

Kaitsealused liigid

Tööde teostamise alal, sh pinnase laotamise alal, ega selle lähipiirkonnas ei ole teada

kaitsealuste linnuliikide elupaiku. Lähim keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuse linnuliigi

(punaselg-õgija) üksikvaatlus jääb rohkem kui 350 m kaugusele idasse. Sadamast kagu suunas

on rannikul registreeritud veel teisi Ⅲ kaitsekategooriasse kuuluvate lindude (ristpart, punajalg-

tilder, randtiir, liivatüll ja hänilane) üksikvaatlusi.

25 LKS § 32 lg 2

14 (23)

Looduskaitseseadusest tulenevalt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal26. Samuti on keelatud

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal27.

Eelmainitud linnud pesitsevad avatud maastikel või rannaniitudel, mistõttu ei ole

sadamabasseini süvendamisega eeldada ebasoodsat mõju nende pesitusele.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel jääb Topu sadama katastriüksusele Ⅱ kaitsekategooriasse

kuuluva emaputke kasvukoht, mis jääb tööde teostamise alast umbes 50 meetri kaugusele.

Emaputk on registreeritud ka sadamast põhja ja ida suunas asuval rannaniidul.

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas

korjamine ja hävitamine28. Tegevus ei mõjuta kinnistul asuva emaputke kasvukohta, kuna sinna

ei ole kavandatud pinnase paigutamist. Kaugemal rannikul asuvat emaputke ei saa tegevus

mõjutada iseloomu (tegevus vees) ja kauguse tõttu.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud

keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Olemasoleva sadama rekonstrueerimine tagab

ohutama ja mugavama navigeerimise.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamistöödel ja pinnase paigutamisel hävib vahetult töödeala põhjaelustik. Lisaks,

paisatakse veesambasse settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Eesti Merestrateegia29 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri.

Käesolevalt on vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.0045 km². Kuna sadamas on

süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, siis ei kahjusta tegevuse jätkamine

merepõhjaterviklikkust ega suurenda killustatust.

26 LKS § 55 lg 6 27 LKS § 55 lg 61 28 LKS § 55 lg 7 29 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m.

15 (23)

Maa- ja Ruumiameti INSPIRE elupaikade kaardi kohaselt ei ole sadamaalal ka olulisi

elupaikasid. Seega, süvenduspinnase paigutamisel põhjamuulile ja põhjamuuli laiendus ei

mõjuta elupaigatüüpe vahetult.

Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja

troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste

ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule

esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele

võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline

koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele30.

Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud

põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi

sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi

setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Lisaks, lähtuvalt taotluses toodud

töökorraldusest kaasneb heljumi teke põhjamuuli laiendamisel ning ajutise piirde rajamisel ja

ajutise piirde likvideerimisel. Valdav osa töödest tehakse nö kuivalt ning sellega heljumi tase

merealal ei suurene. Heljumi teket on võimalik minimeerida, kui põhjamuuli laiendamise ja

ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud töid välditakse tugeva tuulega (üle 10

m/s).

Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või

killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on

väike.

3.1.2. Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega31. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool

kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-31.05), siis mõju kalastikule vähene.

Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest

piirangut. Sellest tulenevalt ei ole põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi

rajamisega/likvideerimisega seotud tööd lubatud 15.04-31.05. Lisaks, nö kuivalt töid tehes

peab tagama selle, et kalad sadamabasseini tühjakspumpamisel sinna lõksu ei jääks.

3.1.3. Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

30 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 31 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

16 (23)

15 mg/l32. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt33. Eriti ohtlik

on pesapoegadele pidev müra34. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute

tsoon suurusjärku sadakond meetrit35. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m

laiust puhverala36.

Lähtuvalt LKS § 55 tuleks vee erikasutustööd teostada väljaspool lindude pesitusaega. Taotluse

kohaselt välditakse tööde tegemist lindude pesitsusajal ja kalade kudemise ajal. Arvestades

piirkonna linnustikku fikseeritakse töödekorraldus järgnevalt: Ehitustöödega tuleb

alustada märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu

perioodil 1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul tuleb

teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase

paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas37 (VMK) on markeerinud probleemina Hg kalas ning

Cd settes.

Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28

„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus

akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete

analüüs)38 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb

looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus

ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus,

tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

32 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf. 33 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 34 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 35 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 36 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 37 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. 38 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn.

17 (23)

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses

kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide

tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja

rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse

jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise,

erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi

ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi

ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed, mineraalne

fosforväetis, soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist), kodumajapidamiste ahjud ja katlad,

reoveesettega pinnasesse, tööstuslikud ahjud, põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine,

tubaka põletamine ja ilutulestik, olmejäätmete lahtine põletamine ja autopesulad. Seega

kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist ei põhjusta.

Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk

1.5.1. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Arvestades süvendamise mahtu ja

reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette.

Arvetades süvendamise mahtu, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis

võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi

seisundit39. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite

minimeerimiseks on võimalik rakendada vastavaid töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha

tugeva tuulega, teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel

madala veega ajal, tööd peab katkestama valingvihmade korral, tuleb kasutada töökorras

tehnikat ja vältida avariide teket (vt ptk 3.8.).

Nimeatud töökorralduse rakendamisel on vettepaisatava heljumi ja setetes olevate saasteainete

(toitained jm ained) mõju lokaalne ning ajutine. Töökorralduslikke meetmeid rakendades on

tõenäoline olulise mõju puudumine. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse.

Arvestades tööd iseloomu ongi töid tehniliselt mõistlik ajastada madalveeperioodile, vältida

hoovihmasid ja tugevat tuult.

3.1.5. Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Tegemist on sadama-alaga. Sadama alal kaitsvaid elupaikasid ei esine. Taotluse kohaselt

paigutatakse pinnast Topu sadama kinnistul maapinna täitmiseks madalamates osades kagu-,

kirde-, edela- ja läänesuunal. Süvenduspinnase planeerimisel sadama kinnistule peab

tagama, et setted ei valguks merre ega kõrval kinnistutele. Pinnas tuleb paigutada

täitmisel maismaa madalamatesse kohtadesse ja kujundatakse mere suunas ühtlase

kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda.

39 Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615.

Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view?kmh_id=354&represented_id=.

18 (23)

3.1.6. Mõju rannaprotsessidele ja hüdroloogilisele režiimile

Rannaprotsessid on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis

hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannaprotsesse mõjutavad veerežiim - lainetus,

hoovused, tuul, jää, aga ka erinevad tehnorajatised40. Kliimamuutustega seoses (eelkõige

jäävaba meri sügis-talvisel tormiperioodil, külmumata rannasetted ja sagedased kõrged

meretasemed) on märkimisväärselt kiirenenud rannaprotsessid. Kiirenenud on nii kuhje, setete

edasikanne kui ka kulutus – toimub loodusliku süsteemi kohanemine uute kliimatingimustega.

Sadama näol on tegemist pikaajaliselt ekspluateeritud sadamaga. Analüüsides Maa- ja

ruumiameti kaardirakenduses leitavaid ajaloolisi ortofotosid sadama piirkonnast, on näha et

sadamaga piirnev rannaala on kamardunud, piirkonnase ei ole tuvastatavad aktiivsed

rannaprotsessid. Olemasolev lühike põhjamuul ja vees olev pinnasekehand ei ole kuhjealasid

tekinanud. Põhjamuuli laiendusel ei tekitata pikemat väljaulatuvat muuli vaid kaitstakse

sadamabasseini tormilainetuse eest. Seega ei too kavandatav tegevus kaasa olulist mõju

rannaprotsessidele või hüdroloogilisele režōiimile.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Tööde mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik,

mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub.

HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud

raadius ümber süvendamise punkti41. Siiski, arvestades kasutatavat tehnoloogiat ja mahtu, ei

ole ette näha olulist heljumi levikut. Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei

oma kavandatavad vee erikasutustööd olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna

elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud

tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne.

Elamud asuvad töödepiirkonnast eemal. Tööd tagavad ohutu ja mugava navigatsiooni.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele42.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st

ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama

keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid

mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud

nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194

40 Orviku, O. 2018. Rannad ja rannikud. 41Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf. 42 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf.

19 (23)

lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused

jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on

lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika

raamdirektiivi mõttes.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Samuti väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s).

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Põhjaliku seire teostamine ei ole vajalik.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Süvendatav ala jääb Natura 2000 võrgustikku43 kuuluvatele Väinamere linnualale44 ja

Väinamere loodusalale45. Teisi Natura alasid piirkonnas ei ole. Süvenduspinnas kasutatakse ära

Topu sadama kinnistul asuva muuli ehitusel, mis jääb samuti osaliselt Väinamere loodus- ja

linnualale.

Väinamere linnuala

Süvendusala jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere linnualale, mille kaitse-

eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitse.

Väinamere linnuala tervikuna on paljude veelindude jaoks oluline rändepeatuspaik. Väinameri

on oluliseks kevadiseks rändepeatuspaigaks näiteks aulile, mustvaerale, tuttvardile,

merivardile, valgepõsk-laglele, väikeluigele ja soopardile. Sügiskogumid on teadaolevalt

väiksemad kui kevadkogumid, kuid see pole alati reegliks (nt hallhani moodustab

suurkogumeid just sügisrände ajal). Rahvusvaheliselt tähtsaid rändekogumeid moodustavad

sügisel ka luiged – väikeluik ja kühmnokk-luik. Kuna Väinamere puhul on tegemist

madalaveelise sisemerega, mis on normaalsetel talvedel jääkatte all, siis ei ole see talvituvatele

veelindudele kuigi atraktiivne.

Veelindude ränne algab märtsi keskpaigas ja kestab mai lõpuni. Ujupartide sügisränne algab

augusti lõpus ja kulmineerub septembris. Septembri lõpp ja oktoobri algus on tavapäraselt

lindude rände tippaeg sookurgedele, hanedele ja lagledele.

43 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 44 EELIS kood RAH0000133 45 EELIS kood RAH0000605

20 (23)

Topu sadama süvendamine saab mõjutada Väinamere linnuala ja seal peatuvaid ning linnuala

eesmärgiks seatud linnuliike peamiselt heljumi leviku kaudu. Süvendustööde käigus vette

sattunud heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Süvendus- ja

kaadamistöödega kaasnev müra häirib linde. Mõju on tavaliselt lühiajaline ning tööde

teostamise aega valides saab negatiivset mõju kahandada või vältida.

Tööde teostamise piirkonnas on registreeritud tüllid (liivatüll ja väiketüll), kes võivad pesitseda

muuli klibusel pinnal. Skepast&Puhkim OÜ poolt koosatud keskkonnamõju hindamise aruande

„Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamine“ (KMH aruanne)46 kohaselt ei kaasne olulist mõju lindudele (sh tüllidele) kui

ehitustöödega alustada enne lindude pesitsusperioodi algust märtsis või tagada lindudele

pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. Sel viisil töid korraldades ei asu tüllid

klibustele muulidele pesasid tegema ja ohtu lindudele ei ole. Enne muulide rekonstrueerimist

peaks muidugi veenduma, et sinna ei ole rajatud pesi (veendutakse, et pesitusperiood ei ole

alanud). Viimane töökorraldus fikseeritakse loas LKS § 55 alusel (vt ptk 3.1.3).

Vastav töökorraldus on markeeritud taotluses (tööde alustamine esimesel võimalusel, lindude

pesitusajal töid ei tehta). Töökorraldus fikseeritakse selguse mõttes keskkonnaloas selgete

nõuetena (vt ptk 3.8).

Väinamere loodusala

Süvendusala jääb Väinamere loodusalale, mille kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I ja II

lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse.

Tööd on kavandatud olemasoleva sadamabasseini piires, kus pole Väinamere loodusala kaitse-

eesmärgiks seatud elupaikasid inventeeritud. Tegemist on olemasoleva sadamaga, kus on ka

varasemalt süvendustöid teostatud.

Väinamere loodusalale saaks Topu sadama süvendustöödel olla mõju üksnes heljumi leviku

kaudu sadamast põhjas ja idas asuvatele rannaniitudele (1630). Kuna taotletud süvendustööd

toimuvad olemasoleva sadama asukohas (muulide vahelisel alal) ning tööde käigus ei toimu

pinnase kaadamist merre, siis võib mõju elupaigatüüpidele ja sealsele elustikule ilmneda üksnes

tugevate tuulte korral, mis kannavad heljumi rannikule. Heljumi leviku tõenäosus

rannaniitudele on vähetõenäoline ning selle mõju on väike ning lühiajaline, ilmnedes üksnes

tööde teostamise perioodil. Vältida tuleb tööde teostamist tugeva tuulega ning setete

tagasivalgumist merre.

Kuna kavandatavad tööd ei mõjuta Väinamere loodusalal esinevate rannikuelupaigatüüpide

seisundit, ei kaasne tegevusega mõjusid ka nende elupaigatüüpidega seotud ning Väinamere

loodusala eesmärgiks olevatele liikidele.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi

tegevusi, millega võib tekkida koosmõju.

46 Nõuetele vastavaks tunnistatud Haapsalu Linnavalitsuse 19.11.2025 korraldusega nr 1003 „Rohuküla sadama

lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamine“.

21 (23)

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s).

2) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud 15.04-31.05.

3) Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks.

4) Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada

märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil

1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul

tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase

paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

5) Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal,

tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

Süvenduspinnase paigutamine masimaal:

1) Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks

merre ega kõrval kinnistutele.

2) Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere

suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu

liikuda.

3) Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10

m).

Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16):

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

22 (23)

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaluba taotletakse vee erikasutuseks Topu sadamas (ptk 1.1.).

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1. Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s).

2. Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole

lubatud 15.04-31.05.

3. Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks.

4. Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada

märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil

1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul

tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase

paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi.

5. Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal,

tööd peab katkestama valingvihmade korral.

6. Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks

merre ega kõrval kinnistutele.

7. Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere

suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu

liikuda.

8. Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10

m).

9. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut.

10. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle

ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja

likvideerimiseks või ennetamiseks.

11. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat

ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud

taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil,

vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba

kehtetuks.

23 (23)

12. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud

õigusaktidest.

13. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Helerin Lilleleht

spetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku osakond

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526513

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi RANNAKALURITE SELTS TOPU

Registrikood / Isikukood

80071287

Tegevuskoha andmed

Nimetus Topu sadam

Aadress Topu sadam, Kiviküla, Haapsalu linn, Lääne maakond

Katastritunnus(ed) 67401:006:1600

Territoriaalkood EHAK

3171

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

16.03.2026

Lõppemise kuupäev

31.12.2028

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 2/6

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.005

Süvendamise vajaduse põhjendus Sadamas teostatakse olemasoleva sadamabasseini suuruse optimeerimine ja süvendamine sügavuseni -2m, suurendamaks navigatsiooniohutust ja tagamaks sadama efektiivsem kasutus. Vahetult mõjutatud merepõhja pindala on 0.005 km².

Süvendamise viis Hooldussüvendamine. Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis pinnase teisaldamiseks. Tööd toimuvad nö kuivalt: Sadamabasseinis oleva maanina eemaldamisel tekkiv pinnas paigutatakse olemasolevale pinnasevallile (pikendatakse põhjamuuli) ja rajatakse tööde aegne ajutine tamm. Sadamabassein pumbatakse tühjaks ja seejärel tehakse lõplik hooldussüvendamine ja sadamabasseini laiendamine.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnas paigutatakse Topu sadama kinnistul maapinna täitmiseks madalamates osades kagu-, kirde-, edela- ja läänesuunal.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 2 800 Savi 85

Kruus 10

Muda (orgaaniline sete) 5

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

Täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

None

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine

Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

3/6

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.0018

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Eemaldatava maanina väljakaeve kasutatakse olemasoleva põhja- ja lõunamuuli rekonstrueerimisel ja laiendamisel ning ehitusaegse tammi rajamisel.

Tahkete ainete paigutamise viis Kasutatav tehnika - kopp-ekskavaator, kopp-laadur, veok või traktoriga haagis pinnase teisaldamiseks.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Pinnas põhja- ja lõunamuuli rekonstrueerimiseks 900 Muu Savi 70

Kruus 30

Pinnas ajutise tammi rajamiseks 200 Muu Savi 70

Kruus 30

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine

Veekogu nimetus Topu laht

Veekogu kood VEE3318000

Pinnaveekogumi nimetus Väinamere rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_16

Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Sadamabasseinist likvideeritakse olemasolev maanina. Maanina likvideerimisel suureneb sadamabassein ja muutub rannajoon.

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (67401:006:0271), Topu sadam (67401:006:1600). Puudutatud veekogud: Lõpelaht (VEE3318040), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Topu laht (VEE3318000), Väinameri (VEE3300000).

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed Sadamabassein (EHR kood 221501207, 3200 m² ja 6400 m³) soovitakse laiendada, uuendatud sadamabassein on 4430 m² ja 8400 m³. Suurenemine 24 %.

Vee või veekogu oluliste muudatuste kirjeldus

Kavandatava tegevuse graafiline lisa Lisa 1: Asendiplaan.jpg

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/6

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole lubatud tugeva tuulega (üle 10 m/s). 2) Põhjamuuli laiendamise ja ajutise tammi rajamisega/likvideerimisega seotud tööd ei ole lubatud 15.04-31.05. 3) Töid nn kuivalt tehes peab tagama selle, et kalad sadamabasseini lõksu ei jääks. 4) Tööde elluviimisel tuleb arvestada linnustikuga järgnevalt: Ehitustöödega tuleb alustada märtsis, enne lindude pesitsusperioodi algust või tagada lindudele pesitsusrahu perioodil 1. aprillist kuni 31. juuni. Süvenduspinnase planeerimine sadama kinnistul tuleb teostada juulis-augustis. Lisaks tuleb enne muulide rekonstrueerimist ja pinnase paigutamist veenduda, et sinna ei ole rajatud pesi. 5) Teha tööd võimalikult lühikese aja jooksul, tööd teostada võimalusel madala veega ajal, tööd peab katkestama valingvihmade korral.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Süvenduspinnase paigutamine masimaal: 1) Süvenduspinnase palaneerimisel sadama kinnistule peab tagama, et setted ei valguks merre ega kõrval kinnistutele. 2) Pinnas tuleb paigutada sadama kinnistul madalamatesse kohtadesse ja kujunda mere suunas ühtlase kihina ning võimalikult lauge kaldega, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. 3) Süvenduspinnast ei ole lubatud paigutada puurkaevu (PRK0061684) hooldusalasse (10 m).

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 2) Varustada tehnika ja sadama ala võimalike reostuste tõrjumiseks õli absorbeerivate lappide ja tõkkepoomidega.

Pidev

4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt Keskkonnaametit.

Vajadusel

3. Muu vajalik informatsioon Teavitada Keskkonnaametit rannajoone muutmise tööde elluviimise lõpetamisest. Tööde lõpetamisl

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 5/6

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Asendiplaan.jpg Lisa 2: Asendiplaan.jpg Jah

6/6