Vastused küsimustele
| Dokumendiregister | Ravimiamet |
| Viit | JUH-8/1546-2 |
| Registreeritud | 16.03.2026 |
| Sünkroonitud | 17.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | JUH Juhtimine |
| Sari | JUH-8 Kirjavahetus pressiga |
| Toimik | JUH-8/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Nord Print OÜ/MK-Estonia |
| Saabumis/saatmisviis | Nord Print OÜ/MK-Estonia |
| Vastutaja | Kristi Sarap (RA) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere, Vita!
Ravimiameti poolt vasta ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Panen vastused küsimus-vastus vormis.
- Kui laialt kasutatakse Eestis käsimüügiravimeid allergiasümptomite leevendamiseks?
„Viimase 10 aasta lõikes näitab kasutamine mõõdukat/kerget kasvutrendi, keskmiselt +5% aastas. Kvartalite lõikes joonistub selgelt välja II kvartal (aprill, mai, juuni), kui allergiavastaste ravimite kasutamine pea kahekordistub. Seega hooajaliste allergiate osakaal on märkimisväärne.“
- Kas Ravimiamet näeb probleeme allergiaravimite vale või liigtarvitamisega?
„Statistika ja kõrvaltoimete teatiste põhjalt me seda ei näe.“
- Milliseid vigu teevad inimesed kõige sagedamini allergiaravimite kasutamisel?
„Võimalik, et kasutatakse allergiatablette ninakinnisuse raviks, samas oleksid efektiivsemad ninna manustatavad kortikosteroidid – see vajaks arsti hindamist. Võimalik, et kasutatakse mitut allergiaravimit üheaegselt, mis võib põhjustada üleannustamist ja suurendab kõrvaltoimete riski. Need on vaid oletused.“
- Kas antihistamiinikumide pikaajaline kasutamine võib kujutada terviseriski?
„Üldiselt võib olla vajalik kasutada alllergiavastaseid ravimeid ka pikaajaliselt, kuid soovitav oleks arsti konsultatsioon sellisel juhul. Allergiaravimitel on ka mitmeid kõrvaltoimeid: 1. põlvkonna antihistamiinikumidel: uimasus ja unisus, kukkumised (seetõttu ei sobi hästi eakatele), suukuivus, kõhukinnisus, ka uriinipeetus, südamerütmihäired (eriti üleannustamisel ja koos teiste südame rütmi mõjutavate ravimitega); lastel võib aga põhjustada hoopis rahutust. 2.põlvkonna antihistamiinkumid põhjustavad vähem uimasust, kuigi see võib siiski tekkida; lisaks suukuivus, peavalu, iiveldus.“
- Kas inimesed kombineerivad allergiaravimeid mõnikord omal algatusel ebaõigesti?
Vt vastus 3.
- Millal peaks inimene kindlasti pöörduma arsti poole, mitte piirduma eneseraviga?
„Väga tugevate allergianähtude puhul tuleks kindlasti arstiga konsulteerida, nt õhupuudus, vilistav hingamine, näo/keele turse, neelamisraskus, minestus; raseduse ja imetamise korral, samuti kui kaasnevad teised haigused (eriti maksa- ja neeruhaigus ning südamerütmihäired), samuti laste puhul. Kui sümptomid püsivad üle 2-4 nädala, tuleks samuti arstiga nõu pidada.“
- Milliseid soovitusi annab Ravimiamet allergiaravimite ohutuks kasutamiseks?
„Ennekõike tasub alati konsulteerida arsti või apteekriga, kes oskab allergiaravimite osas parimat nõu anda. Samamoodi tasub alati arsti või apteekri poole pöörduda, kui allergiaravim ei toimi või tekitab kõrvaltoimeid. Teatud antihistamiinikumid tekitavad uimasust ja unisust, seega autoroolis olijad peavad neid ravimeid kasutades tähelepanelikud olema.“
Saatja: Vita Zhukova <[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 11. märts 2026 12:38
Adressaat: RA Kommunikatsioon <[email protected]>
Teema: "MK-Estonia" ajaleht
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere!
Kirjutan ajaleheloo allergiatest Eestis. Artiklis soovin käsitleda ka allergiaravimite kasutamist – kui laialt neid tarvitatakse, kas inimesed ravivad end sageli ise ning millised riskid võivad sellega kaasneda.
Paljud allergiasümptomitega inimesed pöörduvad esmalt apteeki või ostavad käsimüügiravimeid omal algatusel. Soovin selgitada, kui ohutu selline praktika on ja millal oleks vaja arsti sekkumist.
Palun vastake võimalusel järgmistele küsimustele:
- Kui laialt kasutatakse Eestis käsimüügiravimeid allergiasümptomite leevendamiseks?
- Kas Ravimiamet näeb probleeme allergiaravimite vale või liigtarvitamisega?
- Milliseid vigu teevad inimesed kõige sagedamini allergiaravimite kasutamisel?
- Kas antihistamiinikumide pikaajaline kasutamine võib kujutada terviseriski?
- Kas inimesed kombineerivad allergiaravimeid mõnikord omal algatusel ebaõigesti?
- Millal peaks inimene kindlasti pöörduma arsti poole, mitte piirduma eneseraviga?
- Milliseid soovitusi annab Ravimiamet allergiaravimite ohutuks kasutamiseks?
Oleksin väga tänulik ka muu olulise ja kasuliku info eest sellel teemal.
Palun märkida vastuses kommenteerija täisnimi ja ametikoht ning võimalusel lisada ka foto.
Vastuseid ootan reedeks, 13.03, äärmisel juhul esmaspäevaks, 16.03.
Kui Teile sobib, võime ka telefonitsi vestelda.
Suur tänu ette Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Küsimused | 16.03.2026 | 1 | JUH-8/1546-1 | Sissetulev kiri | ra | Nord Print OÜ/MK-Estonia |