Detailplaneeringu kehtestamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 94 juurde

Detailplaneeringu nimetus Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342).

Detailplaneeringuga seotud asutused o Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus

(Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). o Detailplaneeringu koostaja on ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ (Harju maakond,

Tallinn, Kristiine linnaosa, Paldiski mnt 25/2, 10612, tel +372 5200328, e-post [email protected]).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 46569,0 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.

1

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% 5 Olevi tänav //

Sangari tänav // Sulevi tänav

15856 m² 30404:017:0860 Transpordi maa 100%

6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordi maa 100% 7 Kalju tee 8 //

Kaljula tee 11a 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100%

8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordi maa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% 13 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordi maa 100% 14 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordi maa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringuala olemasolevad puud on kajastatud detailplaneeringu Tugiplaanil (vt joonis DP- 02). Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 katastriüksustel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega. Planeeringuala asub Harju lavamaal, Männiku liivaku ja Vaela raba vahel. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused valdavalt +41.00.....42.70. Planeeringuala läänepoolses servas kohati +44,00. Ala geoloogilises lõikes esinevad valdavalt tolmliiv ja moreen, mis on kaetud mullakihi ja tehispinnasega (täitepinnasega). Kohati esineb kerge saviliiv. Pinnased on valdavalt mittedreenivad ja külmakerkeohtlikud.

Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Kinnistu aadress Ehitisregisti

kood Ehitise nimetus Ehitisealune

pindala (m²) Kalju tee 4 120854569 kahe korteriga elamu 238 Kalju tee 6 121275190 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 7 120869988 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 9 120869990 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 11 120856666 üksikelamu 112 Kaljula tee 18 120857615 üksikelamu 219 Kaljula tee 20 120828509 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 22 120828523 kahe korteriga elamu 240

2

Kaljula tee 24 120859275 üksikelamu 190 Kaljula tee 19 121335450 üksikelamu 194,4 Kaljula tee 21 120865078 üksikelamu 134,3 Kaljula tee 23 120839015 üksikelamu 219,9 Kaljula tee 26 120863278 üksikelamu 218 Kaljula tee 28 120828536 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 30 120828541 kahe korteriga elamu 240

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Kõik planeeringuala teenindavad tehnovõrgud (ühisveevärk ja kanalisatsioon, elekter, sademevesi) on Kalju ja Kaljula teele välja ehitatud. Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04), kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud lisanduvatele elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja - ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub elamukrundi piirile paigaldatud liitumiskilpidest.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringu alale on planeeringu ala põhjapiiril asuvalt avaliku kasutusega Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt avaliku kasutusega Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartali siseteed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: o Riigikaitselise ehitise (Männiku harjutusvälja) piiranguvöönd (Ehitusseadustik § 120,

121; Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta § 2, 3)

o Maaparandussüsteemi (Sausti peakraav), avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus tiheasustusega alal, süvendi servast 7m (Veeseadus § 118 lg 4, Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3)

o Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu kaitsevöönd ulatus 12m (Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 – 4; Maaparandusseadus § 4; Maaparandusseadus § 44 – 51)

o Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu veekaitsevöönd ulatus 1m (Veeseadus § 118)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus 1 m (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd Kiisa-Järve Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin), kaitsevööndi ulatus 25m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektrimaakaabelliin AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kVkaitsevöönd ulatus 1m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd Alajaamad ja jaotusseadmed Kaljula:(Saue) ulatus 2m, teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

3

tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndid 2 m torustiku teljest mõlemale poole (Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 74; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus).

o Puurkaev PRK0020587, Puurkaevu kat nr.20587 sanitaarkaitseala 10m (Veeseadus § 85,86,149)

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

4

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Sausti küla Kaljula elamuala katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoone 4,5 m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

5

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneering arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Sausti küla Kaljula elamuala katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon jäetud lahtiseks. Planeeringuala asub väljaspool tiheasustusala kus kehtivad hajaasutsuse nõuded.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.

Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel

6

kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Ehitustingimused elamu maa-alal: o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele.

o Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

o Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised.

o Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus.

o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid.

o Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. o Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. o Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

5. Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Kehtiva planeeringulahenduse kohaselt nähti planeeringu alale ette piirkonna veevarustust tagav puurkaev (50m sanitaarkaitsealaga) ning reovee kanalisatsioon lahendati kogu elamualale paigaldatava ühise mahuti baasil, millest lähtuvalt planeeriti alale tootmismaa katastriüksus ja sanitaarkaitse nõudeid silmas pidades keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa katastriüksused (25,1% kehtestatud DP alast). Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks on elamuala elamud enamuses valminud, planeeritaval alal on välja arendatud Kiili valla ÜVK baasil ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on antud maa-alal tootmismaa ja nii suures mahus üldkasutatavate maade säilitamiseks vajadus kadunud.

7

Tehnovõrkude väljaehitamisel on välja ehitatud ka käesoleva detailplaneeringuga planeeritud lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud (s.h. liitumispunktid). Muutunud on ka maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud planeeringu alale jääva Sausti peakraavi kaitsevöönd, mis võimaldab rajada ehitisi kraavile lähemale. Lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivast Kiili valla Üldplaneeringu nõudest (planeeritavast alast 15% peab olema avalikult kasutatav sotsiaalmaa), on kehtiva detailplaneeringu maabilansis üldkasutatava maa ülejääk, mida käesolevas planeeringus korrigeeritakse 15,2%-ni kehtiva DP ala suhtes (18,9% planeeringuala suhtes), mis kokkuvõttes vastab Kiili valla üldplaneeringus toodud tingimustele. Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus. Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

6. Avalik väljapanek Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel [email protected] 26.01.2026 kuni 09.02.2026. Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti e-kirjaga puudutatud isikutele 31.12.2025 ning avaldati 29.12.2025 kodulehel ja 09.01.2026 maakonnalehes Harju Elu ja 01.02.2026 Kiili Lehes.

Vastavalt 09.02.2026 kirjaga nr 8-1/311-66 esitati detailplaneeringule järgmised ettepanekud:

1. Ettepanek on määrata detailplaneeringu krundile Pos 18 (Kaljula tee 17) ka teine või alternatiivne võimalik juurdepääsu asukoht. Täiendav juurdepääsu ettepanek on märgitud heledama ja suurema sinise noolega.

Kiili Vallavalitsuse seisukoht esitatud ettepanekule: Teie esitatud ettepanekuga arvestatakse ja materjale täiendatakse Teie poolt esitatud ettepanekuga.

7. Detailplaneeringuga kavandatu 7.1. Planeeritava ala kruntimine

Detailplaneeringuga on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ja kaheksa (8) paariselamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine, mille tulemusel ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega katastriüksuste pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine olemasolevate Üldkasutatava maa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvelt.

8

Pos 19 – 100% olemasolev Üldkasutatav maa sihtotstarbega krunt (30401:001:1481), aadressiga Kaljula tee 5, mille pindalaks on planeeritud 3925 m². Krundil asuvad olemasolevad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga. Krunti läbib olemasolev jalgrada. Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak, kelgumägi. Pos 20 – moodustatakse 100% Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee 14, mille pindalaks on planeeritud 4867 m². Krundile on planeeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) alale planeeritud jalgrajaga ja rekreatsioonialaga. Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala ja jalgraja rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, kelgumägi, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak. Pos 21 – moodustatakse 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee T3, mille pindalaks on 150 m². Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

7.2. Hoonestuskava Planeeringu ehitusalad on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Hoonestusalad on tähistatud graafiliselt detailplaneeringu Põhijoonisel (joonis DP-04) tumesinise ruudustikuga ja katkendjoonega. Hoonestusala pindala on toodud joonisel DP-04, iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

Olemasoleva 110kV Kiisa – Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi mõju planeeritud hoonestusaladele

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 lilla viirutatud ala). Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele.

Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega.

Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel, v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinise kontuuri ja ruudutusega tähistatud ala.

Kruntide ehitusõigus on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04.

9

Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoonete suurus kavandatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, maa-ala maakasutust kitsendavatest piirangutest, kehtivatest õigusaktidest ja Eesti standarditest. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (kaasaarvatud abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

7.3. Arhitektuurinõuded Detailplaneeringu lahenduse kohaste hoonete arhitektuurinõuded on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Välisviimistlus: kasutada looduslikke materjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Vältida matkivaid materjale. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud. Krundile määratud ehitisealuse pinna moodustavad ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate hoonete ehitisealuste pindade summa.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned o Igale üksikelamukrundile on lubatud ehitada kuni 1, (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m²

ja kuni 4,5 m kõrge) abihoone. o Igale paariselamukrundile on lubatud ehitada kuni 2 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja

kuni 4,5 m kõrget abihoonet (1 abihoone korteri kohta).

Abihoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) krundile ehitamisel ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Keelatud on hoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja alla 4,5 m kõrgete hoonete) püstitamine teekaitsevööndisse ja eesvoolu kaitsevööndisse. Erandina võib abihooneid (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgeid hooneid) ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema krundile kaasnevatest kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Piirded Elamumaa sihtotstarbega kruntide teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad, kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6m.

Olemasolevaid, kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) alusel väljaehitatud piirde aedu ei muudeta. Kaljula teele rajatud kraavi ääres olevad piirdeaiad võib rajada kraavi süvendi servast 1 m kaugusele.

Sausti peakraavi avatud eesvoolu kaldale tohib piirdeid rajada kraavi süvendi servast 7m (kaitsevöönd) kaugusele. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine eesvoolu kaitsevööndisse (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinine viirutatud ala). Eesvoolu

10

kaitsevööndisse jääva kinnisasja igakordse omaniku poolt peab olema tagatud juurdepääs eesvoolu korrashoiuks Maaparandusseaduses toodud alustel.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Piirete rajamine kraavi hooldusala ulatuses ei ole lubatud.

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele o Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt

sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

o Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

o Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

o Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist

o Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele.

o Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.

o Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

7.4. Avaliku ruumi nõuded Üldkasutatav maaga seonduvad kohustused Planeeritud üldkasutatav maa heakorrastatakse ja sellele rajatakse jalgrada, v.t. Põhijoonisel, joonis DP-04. Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krundil pos nr 20): o Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad

(haljastus, jalgrada) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt. o Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa tasulist võõrandamist

Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud rajatiste väljaehitamise eest.

o Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate haljastuse, jalgraja jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

o Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate jalgradade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

11

o Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud v.a. kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Väikevormid Avalikult kasutatavatele aladele rajatava tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendused esitada ehitusprojekti staadiumis või kooskõlastada eelnevalt Kiili Vallavalitsusega.

7.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise maht ei sea ohtu loodava ja olemasoleva elukeskkonna toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem naaberaladele väljatöötatud arhitektuurinõuetest ning piirkonna miljööst. Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka olemasolevat hoonestust. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089). lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv ja paraneb ühistranspordi tasuvus. Kavandatud arendustegevus tõstab ka piirkonna kinnisvara väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Detailplaneeringulahenduses välja töötatud tingimused tagavad terviklahenduse olemasoleva elamualaga. Miljöösse sobituv, korrastatud ja hästi toimiv elukeskkond kasvatab piirkonna väärtust. Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale Koostatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane detailplaneering. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ning üldplaneering arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Detailplaneeringuga

12

kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, ega ei esine ülenormatiivseid tasemeid. Koostatud detailplaneeringu ala ei asu Natura2000 alal ja detailplaneeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Detailplaneeringualal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Kuna kavandatava tegevuse mõju ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.6. Servituudi vajadused Kruntide servituutide vajadused on toodud detailplaneeringu põhijoonisel (joonis DP-04). Detailplaneeringu lahenduses ei muudeta tehnovõrkude lahendust, säilib olemasolev olukord. Tehnovõrkude servituutide alad täpsustatakse projekteerimise käigus.

7.7. Detailplaneeringu elluviimise kava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

Detailplaneeringu elluviimise toimub allolevas järjestuses toodud tegevuskava alusel: 1. Planeeringu alal planeeritud kruntide/katastriüksuste moodustamine 2. Planeeringu alal vajalike servituutide seadmine 3. Huvitatud isiku kulul detailplaneeringuga planeeritud üldkasutatava maa (pos. 20)

heakorrastamine ja sellele jalgraja rajamine 4. Üldkasutatava maa (Pos 20) tasuta võõrandamine Kiili vallale 5. Planeeringu alale jääva moodustatava transpordimaa katastriüksuse/kinnisasja (Pos 21)

tasuta võõrandamine Kiili vallale 6. Hoonete ehitusprojektide koostamine 7. Hoonetele ehituslubade taotlemine 8. Hoonete ehitamine 9. Hoonetele kasutusloa taotlemine

9.1. Olemasoleva puurkaevu lammutamise korral tuleb puurkaevu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

13

Punktides 1-5 toodud tegevused on detailplaneeringuga planeeritud kruntidele pos 16, 17 ja 18 ehitatavate elamute ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on enne detailplaneeringu algatamist sõlmitud Kiili valla ja huvitatud isiku vahel haldusleping ja Tallinna Halduskohtu poolt kinnitatud kohtulik kompromiss haldusasjas 3-24-3372.

8. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

8.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid

14

võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

9. Detailplaneeringu menetlus 01.04.2021 – Eskiis e-kirjaga. 08.04.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/422. 25.05.2021 – Haldusleping nr 8-15/80-21. 03.11.2021 – Teabenõue, kiri nr 8-1/422-1.

Palun saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud kõik detailplaneeringu algatamise dokumendid koos lisadega.

09.11.2021 – Teabenõude vastus. Manusena on lisatud 01.06.2021 ja 09.06.2021 vallavalitsuse istungite protokolli väljavõtted.

09.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-1.

15

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

Teabenõudja ei ole taotlenud väljavõtteid vallavalitsuse istungi protokollidest. Palun Kiili vallavalitsusel saata 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid teabenõudes taotletud viisil.

16.11.2021 – Teabenõude vastus. Raske on aru saada milliseid dokumente soovite saada. Palun täpsustada. Lisada näiteks dokumendi number.

07.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-2. Teabenõudja täpsustab, et taotletud dokumentide all on mõeldud kõiki dokumente (näiteks detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu, selle lisad, lähtetingimused, seletuskirjad, plaanid jne), mis olid eelpool toodud vallavalitsuse istungi päevakorrapunkti kohaselt detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel arutlusel.

23.11.2021 – Teabenõude vastus. Edastan soovitud dokumendid (Algatamise_eelnou.pdf, Lisa_1_Seletuskiri_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_2_Skeem_kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_3_Eskiis_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_4_Lahteseisukohad_Kaljula_jne_dp.pdf)

26.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-3. Käesolevaga palub Teabenõudja saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud dokumentide originaalid (detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega) ehk 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid.

06.12.2021 – Teabenõude vastus. Teile on esitatud originaal dokumendid. Need on dokumendid mis olid arutlusel 01.06.2021 vallavalitsuse istungil. Kuna Teile saadeti pdf formaadis dokumendid mis loodi just vahetult enne saatmist siis on loomulik, et neid varem polnud olemas. Teile edastatud pdf formaadis dokumendid on loodud odt formaadist mustanditest.

06.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni kiri nr 2.1.-3/21/3708. Selgitamaks vaide asjaolusid, palun esitada inspektsioonile hiljemalt 17. detsembriks 2021 vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Kuidas saite aru teabenõudest ja selle täiendustest - mis dokumente teabenõudja soovis? 1 Haldusväliste isikute puhul vastavalt korrakaitseseaduse § 30 lõigetele 1 ja 3; haldusorgani puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõike 1 punktile 1. 2. Kas teile arusaadavalt sooviti üksnes 01.06.2021 istungil ettekandmisel/arutusel olnud dokumente või kõiki detailplaneeringu algatamise dokumente (sh ka enne ja pärast 01.06 istungit koostatuid)? 3. Kas vaide esitajale 25.11 saadetud dokumente käsitleti/koostati 01.06.2021 istungiks/istungil? 4. Millal on teabenõude vastuseks saadetud dokumendid koostatud? 5. Miks on teabenõudjale saadetud dokumentidel korralduste kuupäev ja number x-dega asendatud või puuduvad üldse? 6. Kas ja kus on registreeritud vaide esitajaga sõlmitud leping nr 8-15/80-21? 7. Kui eelnimetatud leping on registreerimata, palun seda põhjendada.

17.12.2021 – Kiri nr 3.3-11/1928-1 Vastused Andmekaitse Inspektsiooni poolt esitatud küsimustele: 1. Võttes aluseks Kiili Vallavalitsuse ja teabenõudja kirjavahetuse siis lõpuks saime aru mida teabenõudja soovis. Alguses saatsime teabenõudjale mitte soovitud dokumendid. Peale täpsustuse küsimist suutsime välja selgitada teabenõudja soovid. Selgus, et teabenõudja soovis Kiili Vallavalitsuse korralduse „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine“ eelnõud. 2. Vastavalt teabenõudele soovis teabenõudja üksnes vallavalitsuse istungil arutlusel olnud dokumente ning need Talle ka edastati. 3. Jah. 4. Palun täpsustada mida on mõeldud koostamise all. 5. Nimetatud korraldus pole Kiili Vallavalitsuse poolt vastu võetud vaid tegemist on korralduse eelnõuga. Sellest tulenevalt puuduvad teabenõudjale saadetud dokumentidel kuupäevad ja numbrid. 6. Nimetatud leping on registreeritud Kiili valla dokumendiregistris. 7. Nimetatud leping on registreeritud dokumendiregistris.

30.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/21/3708 07.06.2021 kuni 01.03.2022 – kirjavahetus (e-kirjad) ja mitmed kohtumised digitaalselt lepingu täiendavate tingimuste osas. 02.03.2022 – Kiri nr 8-1/422-6, Oomega Õigusbüroo OÜ.

Eeltoodust tulenevalt teeb Kaljula Arenduse OÜ viimast korda ettepaneku algatada Kaljula DP taotletud kujul hiljemalt 15.03.2022 ja sõlmida leping transpordimaa kinnistute võõrandamise tingimustes

16

kokkuleppimiseks (nn broneerimisleping), et Kiili Vallavolikogu saaks transpordimaa kinnistute omandamise tingimused heaks kiita ning käesoleva aasta aprillis oleks võimalik DP vastu võtta ja peale seda sõlmida kinnistute võõrandamiseks võlaõiguslik leping. Sellisel juhul jääb Kaljula DP edasiseks menetlemiseks veel neli kuud, et see saaks 31.08.2022 kehtestatud. Kiili valla vaatest on tegemist hea pakkumisega, kuna alternatiivide realiseerimiseks tuleb kulutada maksumaksja raha, mida oleks võimalik kokku hoida.

18.03.2022 – Koosolek Kiili Vallavalitsuses. 12.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-7.

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

19.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-8. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine taotluses esitatud planeeringualal lähtuvalt 25.05.21 sõlmitud halduslepingus 8-15/80-21 kokkulepitud tingimustest ning varasemalt huvitatud isikule tutvustatud ja 19.07.21 edastatud Kaljula DP algatamise korralduse eelnõus toodud alustel.

21.10.2022 – Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse edastamine kohtuasjas nr 3-22-1352. Rahuldada Kaljula Arenduse OÜ kaebus ning tühistada Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldus nr 218 „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine“ ja kohustada Kiili valda uuesti otsustama Kaljula Arenduse OÜ 07.04.2021 ettepaneku kohase detailplaneeringu koostamise algatamine 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1. Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise

taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma, et haldusorgan kaaluks õiguslikke hüvesid õiglaselt (Riigikohtu 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 10). Seega tuleb praeguses asjas hinnata, kas vastustaja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalunud erinevaid huvisid. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

2. Kaebaja heidab ette, et korralduses ei ole välja toodud avalikku huvi, mis välistaks DP algatamise või kehtestamise. Kaljula tee (7 kinnistu) elanikud on pöördunud Kiili valla poole sooviga rajada paarismajade juurde abihooned (dtl 11). Õige on kaebaja viide, et varasemalt, s.o 30.11.2020, on vastustaja pidanud võimalikuks vastavat probleemi lahendada detailplaneeringu algatamise (muutmise) kaudu (dtl 253). Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.2.

3. Seletuskirjast (lk 7, dtl 234) nähtuvalt tõi vastustaja välja avaliku huvina alla 20 m2 ehitiste ehitamise soovi ning märkis, et mitmed Kaljula DP ala elanikud on pöördunud Kiili Vallavalitsuse poole murega abihoonete ehitamise võimaldamisega, kuna elamute ehitamisel on kasutatud ära kogu detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind. Punktis 9.4 (lk 13) asus vald järeldusele, et tulenevalt PlanS (kehtis kuni 30.06.2015) ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Eelnevast saab järeldada, et praegusel ajal ei näe vald takistusi abihoonete rajamiseks, mis ei ületa 20 m2. Samas ei ole vastustaja võtnud seisukohta abihoonete rajamise osas, mis ületavad 20 m2. Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.2.

4. Korralduses ei ole välja toodud avalikku huvi, mis välistaks DP algatamise või mis toetaks DP algatamist ja kehtestamist. Detailplaneeringu positiivsed ja negatiivsed mõjud on kajastatud korralduse seletuskirja p-s 9.2. (dtl 236-238). Kokkuvõttes asuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmeid negatiivseid mõjusid, kuid on ka positiivseid mõjusid, samas kui negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Seega ei toeta seletuskiri kaebaja väidet, et mõjusid ei ole hinnatud. Küll aga ei ole hinnatud, kas kohalike elanike heaolu väheneb määral, et detailplaneeringu realiseerimine (st 3 elamumaa kinnistu rajamine) muutub võimatuks. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.4.

19.01.2024 – Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse edastamine kohtuasjas nr 3-22-1352. Jätta Kiili valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1352 muutmata. 1. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.1 pidas vastustaja kaebaja ja avalike huvide kaalumise

oluliseks kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ning leidis, et asjaomase küsimustiku põhjal koostatud

17

võrkdiagrammi kohaselt ei ole kaebaja 07.04.2021 ettepanek kooskõlas kvaliteetse ruumiloome nõuetega. Kaebaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses (p 2.4.1) asjakohaselt välja, et vastustaja seisukohad ei ole kontrollitavad, sh ei ole aru saada, milliste andmete põhjal on selline järeldus tehtud. Vastustaja ei ole esitanud selle kohta kohtumenetluses mitte mingeid selgitusi ega tõendeid. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata seletuskirja p-s 9.1 tehtud järelduse paikapidavust. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.4.

2. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.2 hindas vastustaja täiendavate elamumaade moodustamise mõjusid kooskõlas Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetega ning leidis, et kaebaja taotletud detailplaneeringu negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Negatiivsete mõjudena on välja toodud järgmised asjaolud: Kaljula DP on suures osas realiseeritud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane; suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud; kolme uue elamumaa sihtotstarbega kinnistu moodustamisega kaasnev majanduslik mõju on minimaalne, kuid suureneb koormus valla eelarvele; kolm uut elamumaad moodustatakse olemasolevate rekreatiivalade arvelt. Seletuskirja p-s 9.3 hindas vastustaja eraldi rekreatiivalade vähenemist ja elamualade suurenemist, viidates samuti Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetele. Seletuskirja p-s 9.3 toodud tabelis on võrreldud Kaljula DP-d ja kaebaja taotletavat detailplaneeringut ning toodud välja, et planeeringualal oleks väikeelamuala osakaal senise 59% asemel 71%, liiklusmaa osakaal 15% asemel 13%, tootmismaa 1% asemel 0% ning üldkasutatav maa 25% asemel 17%. Vastustaja tõi välja, et rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning arvestada tuleb ka teisi detailplaneeringuid, millega samuti lisanduvad Kiili valda täiendavad elamuühikud, kuid mille menetlemine või elluviimine on veel pooleli. Kokkuvõttes märkis vastustaja p-s 9.3, et elamumaade kasv rohealade arvelt eesmärgiga tõsta elanike arvukust ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia vastustaja finantsraskustesse. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

3. Vastustaja eespool toodud kaalutlused on põhimõtteliselt asjakohased. Samas tõi kaebaja juba kaebuses (p 2.4.2) asjakohaselt välja, et vastustaja väited kolme elamumaa sihtotstarbega kinnistu lisandumisega kaasnevast mõjust valla eelarvele on väga üldsõnalised, sest mingeid arvulisi näitajaid ei ole välja toodud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et Kaljula DP elluviimise käigus on asjakohane taristu faktiliselt juba välja ehitatud ning 25.05.2021 halduslepinguga võttis kaebaja kohustuse kanda ka võimalikud täiendavad kulud. Kõnealuses halduslepingus (p 2.1) on märgitud, et „detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut ning seoses sellega pole kohustust tasuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu“. Sellest saab järeldada, et halduslepingu sõlmimise ajal ei näinud vastustaja kaebaja taotletud detailplaneeringul sellist mõju Kiili valla eelarvele, mida tulnuks sotsiaalse taristu tasuga leevendada. Lisaks ei ole korralduse nr 218 seletuskirja kohaselt mõjude hindamisel arvesse võetud, et kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohaselt nõustub ta andma vastustajale tasuta üle planeeringualasse jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid täpsustavaid selgitusi või tõendeid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas vastustaja on hinnanud korralduses nr 218 õigesti kaebaja taotletud detailplaneeringu mõju valla eelarvele. Seoses kinnisasjade sihtotstarbe muutmisega üldkasutatavast maast elamumaaks ei ole vastustaja hinnanud kaebaja 07.04.2021 taotluses tehtud ettepanekut (ja 25.05.2021 halduslepinguga endale võetud kohustust), et kaebaja rajab oma kulul moodustatavale üldmaa sihtotstarbega kinnistule heakorrastatud pargiala, mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud ning mis kaebaja hinnangul edendab kohalike elanike rekreatsioonivõimalusi ja parandab oluliselt ka piirkonna visuaalset kvaliteeti. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses sisulist vastust ka kaebaja väitele, et selles küsimuses ei ole teda koheldud võrdselt teiste isikutega, kes on taotlenud väikese mahuga detailplaneeringu algatamist (kaebuse p 2.6 ja lisa 14). Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

4. Vastustaja toob korralduses nr 218 olulise avaliku huvina välja kohalike elanike õigustatud ootuse, et Kaljula DP viiakse ellu kehtival kujul. Samas ei ole vastustaja kaalumisel sisuliselt arvestanud kaebaja 07.04.2021 taotluses toodud väiteid, et 2006. a-st alates on mitmed faktilised asjaolud muutunud (vt otsuse p 2). Asja materjalidest ei ole ka näha, kas ja milliseid toiminguid on vastustaja teinud kohalike elanike soovide ja ootuste väljaselgitamiseks, arvestades Kaljula DP kehtestamisest möödunud aega ja muutunud asjaolusid. Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktides 7.1 ja 7.2.

5. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu algatamist, veel enam konkreetse sisuga detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastustajal lasus kaebaja 07.04.2021 taotluse lahendamisel

18

kohustus kaaluda õiguspäraselt kõiki asjaolusid ja huve. Eespool toodud põhjendused on piisavad järeldamaks, et vastustaja tegi kaebaja taotluse lahendamisel olulisi vigu, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal veendunud, et kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus on võimatu või esineb detailplaneeringu algatamata jätmiseks muu oluline avalikul huvil põhinev põhjus, mis kaalub üles kaebaja huvid. Seega kokkuvõttes rahuldas halduskohus õigesti kaebuse, tühistas korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

15.04.2024 – Kiri nr 8-1/311-12. Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

22.04.2024 – Kiri nr 8-1/311-13. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine. Kaljula Arenduse OÜ on valmis uuesti kaaluma ja läbi rääkima Kaljula DP tingimuste üle s.h. Kaljula Arenduse OÜ omanduses olevate transpordimaade võõrandamine Kiili vallale, tingimusel, et läbirääkimised saavad olema konstruktiivsed, sisulised ja toimuvad poolte vahelises heas usus saavutada mõistlik koostöö ning seda kõike mõistlikul aja jooksul. Kaljula Arenduse OÜ esindajatele sobib kohtumiseks aeg alates 25. aprillist 2024. Jääme ootama tagasisidet.

02.05.2024 – Kohtumine Kiili vallamajas. 14.05.2024 – Kiri nr 8-1/311-14.

Kokkuvõtvalt on Kaljula Arenduse OÜ seisukohal, et ülaltoodud lahendus on Kiili valla jaoks soodne ja võiks olla tekkinud olukorrale kohaseks ja mõistlikuks lahenduseks. Kiili vald saab omale soovitud transpordimaad, väldib edasisi perspektiivituid vaidlusi ja Kaljula Arenduse OÜ saab realiseerida oma arendushuvi läbi Kaljula elamuala DP elamuehituse realiseerimise. Punktis 3 toodud transpordimaade ajutise kasutamise tasu on arvestades kogu kaasuse olemust mõistlik, kuna see korvab natukenegi Kaljula Arenduse OÜ-le tekkinud kahju ja samas motiveerib ka Kiili valda Kaljula elamuala DP mõistlikult ja kiirelt menetlema ning kehtestama, vähendades läbi kiire menetluse valla jaoks kulusid – mida kiiremini saab DP menetletud, seda väiksem on valla jaoks kulu. Ülaltoodud lahenduse korral jääksid ära tulevased vaidlused, Kaljula piirkonna elanikud saaksid ehitada soovitud abihooned ja kasutada DP alusel planeeritud täiendavat heakorrastatud haljasala. Kaljula piirkond saaks täiendava investeeringu summas 10 000 eurot elanike heaolu ja piirkonna visuaalseks parenduseks, mille ellu viimisel saavad läbi MTÜ SAUSTI KÜLA SELTS kaasa rääkida ka piirkonna elanikud. Arvestades, et Kaljula piirkonnas on teed ja tehnovõrgud välja ehitatud (s.h. lisanduvate elamukruntide tarbeks), on Kaljula Arenduse OÜ valmis esimesel võimalusel alustama ka haljasala ja hoonete ehitusega, et saaks piirkonna arendustegevuse lõplikult ellu viia ja kogu piirkonna lõplikult heakorrastatud. Oleme valmis käesolevas ettepanekus toodud üksikasju täiendavalt arutama ja abistama Kiili valda dokumentide vormistamisel, kavatsedes seda teha läbipaistvalt ja heas usus. Ühtlasi palume käesolevale ettepanekule vastata hiljemalt 24.mail 2024.

27.05.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Täname saadetud ettepaneku eest ja juhime veelkord tähelepanu, et kunagi tervikliku elukeskkonna loomiseks ettenähtud üldkasutatavate maade ümber planeerimine ei ole kindlasti avalikust huvist tulenev! Vallaelanikel on olnud ootused oma elukohta valides et planeeritud keskkond realiseerub kehtestatud planeeringu kohaselt ja sellest tulenevalt tuleb vallal sellise planeeringu algatamise otsustamisel avaliku huvi hinnata. Pakute et oma kirjas et avalik huvi selle planeeringu algatamise puhul võiks olla vallale teemaade tasuta võõrandamine. Punktis 2.1 teete ettepaneku selleks sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping teede tasuta võõrandamiseks ja punktis 2.2 pakute et planeeringu kehtestamise järgselt sõlmitakse tasuta võõrandmaise asjaõigusleping. Kiili vallavalitus nõustub avalikust huvist tulenevalt sõlmima teie poolt pakutud punktis 2.1 toodud võlaõigusliku lepingu ja juhul kui planeering jõuab menetlusse ja kehtestamiseni siis oleme valmis sõlmima teemaade tasuta võõrandamiseks ka asjaõigusliku lepingu. Eelneva sõlmitud lepingu järgselt saame ka avalikust huvist tulenevalt kaaluda soovitud planeeringu algatamist.

19

Kuna planeeringu menetlus on avalik, kuhu on kaasatud elanikud ja kolmandad osapooled, siis ei ole Kiili vallal võimalik tagada teie poolt soovitud tähtaegu ja need tulenevad seadustest. Samuti ei leidnud toetust teised teie poolt tehtud ettepanekud.

29.05.2024 – Kiri nr 8-1/311-15. Kaljula elamuala DP algatamise huvist ja lahenduse leidmise soovist lähtuvalt ning selguse huvides palume täpsustada, kas Kiili vald on ainult siis valmis Kaljula elamuala DP taotluse alusel algatama detailplaneeringu koostamise ja kehtestama taotletud lahenduse, kui Kaljula Arenduse OÜ sõlmiks Kiili vallaga kolme transpordimaa kinnistu tasuta võõrandamiseks vastava lepingu ja loobuks teistest 14.05.2024 saadetud ettepankus esitatud nõudmistest? Igaks juhuks märgime, et Kaljula elamuala DP taotluse alusel detailplaneeringu koostamine ja taotluses toodud lahenduse kehtestamine vastab piirkonna elanike huvile, kuna nad juba ammu ootavad oma kruntide ehitusõiguse suurendamist ning korrastatud ja rekreatiivsel eesmärgil kasutatavate haljasalade kasutamise võimalust.

04.06.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Jah nende kokkulepete järgselt oleme valmis viima planeeringu algatamise otsustamiseks vallavalitsusse. Kas teeme vastava kokkulepe valmis?

04.06.2024 – Kiri nr 8-1/311-16. Kahjuks selline lahendus, mille kohaselt sõlmime kokkuleppe kinnisasjade tasuta võõrandamiseks ja jääme teadmata ajaks ootama, kas Kiili vallavalitsus otsustab detailplaneeringu koostamise algatada, ei ole sobiv. Kuna näha on, et mõistliku kokkuleppe sõlmimiseks Kiili vallal tahe puudub, oleme otsustanud läbirääkimised lugeda lõppenuks ning palume Kiili vallavalitsusel algatada Kaljula elamuala detailplaneering vastavalt esitatud taotlusele ja haldusasjas 3-22-1352 jõustunud kohtuotsusele.

05.07.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Seoses puhkuste ajaga on vallavalitsusel võimalik küsimust arutada alates 30 juuli.

01.08.2024 – Kiri nr 8-1/311-17. Võttes aluseks Teie 15.04.2024 kirja nr 8-1/311-12 punkti 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ootame Teie vastust 14 kalendripäeva jooksul kirja kuupäevast arvates.

16.08.2024 – Kiri nr 8-1/311-18. Käesolevaga teatab Kaljula Arenduse OÜ, et on juba vastanud samasisulisele eelnõule ega näe põhjust oma seisukohas esitatud vastuväiteid ja etteheiteid korrata. On kahetsusväärne, et 01.08.2024 saadetud eelnõus ei ole Kiili Vallavalitsus käsitlenud Kaljula Arenduse OÜ poolt 22.04.2024 saadetud seisukohas toodut. Kiili Vallavalitsuse seisukohad on esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 8.

18.10.2024 – Kiri nr 8-1/311-19. Kõigest eeltoodust tulenevalt nõuab vaide esitaja Kiili Vallavalitsuse 17.09.2024 istungi protokollilise otsuse nr 3 ja Kiili Vallavalitsuse 18.09.2024 kirja nr 8-1/311-20 kehtetuks tunnistamist ning Kaljula Arenduse OÜ 16.08.2024 taotluse üle uuesti otsustamist ja vastava õiguspärase haldusakti andmist.

16.04.2025 – sõlmiti poolte vahel kohtulik kompromiss haldusasjas nr 3-24-3372.

29.04.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 150 Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamise algatamine

14.05.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 21.05.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 30.05.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu. 01.06.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht. 13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-54.

Terviseameti kooskõlastuse küsimine. 13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-55.

Päästeameti kooskõlastuse küsimine. 13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-56.

MARU kooskõlastuse küsimine.

20

13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-57. Kaitseministeeriumi kooskõlastuse küsimine.

20.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-58. MARU kooskõlastus.

30.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-59. Kaitseministreeriumi kooskõlastus.

05.11.2025 – Kiri nr 8-1/311-60. Päästeameti kooskõlastus.

12.11.2025 – Kiri nr 8-1/311-61. Terviseameti mitte kooskõlastamine.

11.12.2025 – Kiri nr 8-1/311-63. Terviseameti kooskõlastuse küsimine.

17.12.2025 – Kiri nr 8-1/311-64. Terviseameti kooskõlastus.

23.12.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 488. „Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine“

29.12.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade valla kodulehel. 09.01.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu. 01.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht. 26.01.2026 kuni 09.02.2026 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses.

Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele esitati 1 ettepanek.

09.02.2026 – kiri nr 8-1/311-66. Ettepanek on määrata detailplaneeringu krundile Pos 18 (Kaljula tee 17) ka teine või alternatiivne võimalik juurdepääsu asukoht. Täiendav juurdepääsu ettepanek on märgitud heledama ja suurema sinise noolega.

16.02.2026 – kiri nr 8-1/311-67 Teie esitatud ettepanekuga arvestatakse ja materjale täiendatakse Teie poolt esitatud ettepanekuga.

17.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade valla kodulehel. 20.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade maakonnalehes Harju Elu.

10. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 Päästeameti Põhja päästekeskus

05.11.2025 nr 7.2-3.1/6339-1

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 13.10.2025 kirjaga nr 8- 1/311-55 kooskõlastamiseks Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu materjalid. Detailplaneeringu eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste jagamine ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks muudetakse Kaljula tee 17 katastriüksuse sihtotstarve elamumaaks ja täpsustatakse teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõigus. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu tuleohutuse osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus

21

2 Maa- ja Ruumiamet

20.10.2025 nr 6.2-2/37745

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas Kiili vallas Kaljula elamuala detailplaneeringu (DP0342) (koostas osaühing ARHIDEKTUURIBÜROO AKOS, töö nr 21836) (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 6-3/25/7289-3). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (tunnustega 30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Planeeringuala piirneb Sauti peakraaviga, mis on maaparandusehitise Pikkaru II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/002) eesvooluks. Maa- ja Ruumiamet, kui maaparandustoimingute korraldaja, kooskõlastab Kaljula elamuala detailplaneeringu täiendavate tingimusteta. (allkirjastatud digitaalselt) TAIMI KIRS maaparanduse osakonna nõunik

3 Kaitseinvesteeri ngute keskus

29.10.2025 nr 4- 3/25/5025

Kiili Vallavalitsus esitas 13.10.2025 kirjaga nr 8-1/311-57 Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu. Kuna detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis, siis edastas Kaitseministeerium detailplaneeringu edasi Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 101 alusel kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse kolm üksikelamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ja üks üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m. Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab eelnevalt nimetatud määruse nr 133 § 3 punkti 101 alusel Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heli Randes osakonnajuhataja

4 Terviseamet 17.12.2025 nr 9.3-2/25/4266-7

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lg 2 ja § 3 p 12 tulenevalt tutvumiseks ning kooskõlastuse andmiseks Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) materjalid. Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Amet jättis 12.11.2025 kirjaga nr 9.3- 2/25/4266-3 detailplaneeringu kooskõlastamata, kuna materjalide hulgas puudus 110kV elektriõhuliini kaitsevööndisse jääva elamuala ja puhkeala mõju hindamine. Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest

22

katastriüksustest: Kalju tee 4, 6; Kaljula tee 7, 9 11, 18, 20, 22, 24, 19, 21, 23, 26, 28, 30, 16, 14, 17, 5. Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Planeeringu koostamise käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu kruntide omanikud soovi planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel määrata olemasolevatele paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga abihoone rajamise võimalus. Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala väikeelamumaa (EV) juhtsotstarbega maa-alal. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane ega sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Täiendatud detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas: L182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang (Kiili vald, Sausti küla, Kaljula tee 14; Tallinna Tehnikaülikool, 02.12.2025) käsitleb olemasoleva 110 kV Kiisa–Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi võimalikku mõju planeeritavatele hoonestusaladele. Hinnangu kohaselt jäävad kõigis vaadeldud lõikudes elektri- ja magnetväljade tasemed alla sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 45) lisas 1 toodud piirväärtuste. Samas märgitakse hinnangus, et L182 õhuliini vahetus ümbruses esineb intensiivse elektriväljatugevusega ala, kus tuleb rakendada ettevaatust eelkõige juhul, kui samas piirkonnas paikneb lisaks veel mõni muu intensiivne elektri- või magnetvälja allikas. Hinnangu järeldusena terviseohutuse seisukohast inimese viibimisele õhuliini L182 all ja selle vahetus ümbruses piiranguid ei seata ning inimese püsiv viibimine nimetatud alal on SoM määruse nr 45 kohaselt ohutu. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et

23

riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd. Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele. Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega. Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel.

Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia, geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole.

Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise korral tuleb puuraugu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates elamutes.

Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal. Madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalse radoonitõkestusmeetmed, mis on nõutavad kõrge või ülikõrge taseme puhul. Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada: o Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” o Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega o Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale:

Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

24

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning ka tavapärase radoonitasemega piirkonnas võib esineda kõrgema radoonisisaldusega alasid. Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid. Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

25

KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

(DP0342)

ASUKOHT: Kiili vald , Sausti küla, Kaljula tee ja Kalju tee

KINNISMÄLESTIS: puudub

TELLIJA: Kiili Vallavalitsus Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 E-mail: [email protected] Tel: +372 679 0260

DP KOOSTAJA: Nimi: ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ

Aadress: Johannes Kappeli tn 4/1, Tallinn Projekti juht: Eha Jakobi Arhitekt tase: Volitatud arhitekt, tase 7 (173576) E-mail: [email protected] Tel: +372 520 0328

TÖÖ NR.: 21836 HUVITATUD ISIK: Nimi: Kaljula Arenduse OÜ

Aadress: Tammsaare tee 47, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 613 8880

2025

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

2

SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................................... 2

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 3

1.1 KEHTIVAD ÕIGUSAKTID ......................................................................................................................................... 3 1.2 ARENGUKAVAD JA STRATEEGIAD .......................................................................................................................... 3 1.3 PLANEERITAVAL MAA-ALAL KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD ..................................................................... 4 1.4 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE HOONETE KINNITATUD EHITUSPROJEKTID ................................................ 4 1.5 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE HOONETE VÄLJASTATUD PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ............................ 4 1.6 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE KINNITATUD EHITUSPROJEKTID ..................................... 4 1.7 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE VÄLJASTATUD PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ................. 4 1.8 ERITINGIMUSED KITSENDUSI PÕHJUSTAVATE OBJEKTIDE VALITSEJATE POOLT ...................................................... 4 1.9 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL TEHTUD UURINGUD ..................................................................................... 5 1.10 EESTI STANDARDID ........................................................................................................................................... 5

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................................................................. 5

2.1 SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED............................................................................................................................. 6 2.2 PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS......................................................................... 7

2.2.1 Planeeringuala iseloomustus ...................................................................................................................... 7 2.2.2 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................................................... 8 2.2.3 Olemasolev tehnovarustus .......................................................................................................................... 8 2.2.4 Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................................... 8

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ......................................................................................................................................................... 8

4 PLANEERINGUALA RUUMILISTE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ............................................ 9

4.1 PLANEERIGU EESMÄRK ALGATAMISEL .................................................................................................................. 9 4.2 PLANEERIGU EESMÄRK KEHTESTAMISEL ............................................................................................................... 9 4.3 PLANEERINGU EESMÄRKIDE VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ............................................................................... 9 4.4 KEHTIV DETAILPLANEERING ............................................................................................................................... 11 4.5 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK .......................................................................................................... 12

5 PLANEERINGUALA LAHENDUS .................................................................................................................... 12

5.1 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ........................................................................................................... 12 5.2 PLANEERINGUALA KRUNDIJAOTUS ...................................................................................................................... 12

5.2.1 Üldkasutatav maa krundid ........................................................................................................................ 12 5.2.2 Transpordimaa krundid ............................................................................................................................ 13

5.3 PLANEERINGUALA EHITUSALADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................... 13 5.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ..................................................................................................................................... 13 5.5 ARHITEKTUURSE LAHENDUSE HINDAMINE .......................................................................................................... 13

5.5.1 Ehitise olulisemad arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 14 5.6 AVALIKU RUUMI NÕUDED ................................................................................................................................... 15 5.7 EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED ........................................................................................ 16 5.8 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD ............................................................................................................................. 17 5.9 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ................................................................................. 17 5.10 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................................... 18

5.10.1 Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................................................. 18 5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed................................................................................. 18 5.10.3 Elektrivarustus ..................................................................................................................................... 19 5.10.4 Sidevarustus ......................................................................................................................................... 19 5.10.5 Küte ja soojavarustus ........................................................................................................................... 19

5.11 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ....................................................................................................... 20 5.12 KAITSEALUSED OBJEKTID ............................................................................................................................... 20 5.13 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................................... 20 5.14 TULEOHUTUSE TAGAMINE .............................................................................................................................. 21 5.15 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................................... 21

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................................... 21

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

3

7 VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .......................................................................................................................................... 22

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ............................................................................ 23

8.1 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ............................................................................................... 23 8.2 DETAILPLANEERIGU KEHTESTAMISELE JÄRGNEVATE TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD (EHITUSE ETAPID) 23 8.3 DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED ................................................................................. 24 8.4 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................... 24

9 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .................................................................................. 25

DETAILPLANEERINGU JOONISTE LOETELU 1. Situatsiooni skeem DP-01 2. Tugiplaan DP-02 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs DP-03 4. Põhijoonis DP-04 5. Illustratsioon DP-05 TEHNILISTE TINGIMUSTE LOETELU DP LISAD – MENETLUSDOKUMENDID

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Kehtivad õigusaktid • Planeerimisseadus • Ehitusseadustik • Maakorraldusseadus • Veeseadus • Maaparandusseadus • Jäätmeseadus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus • Rahvatervishoiu seadus • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” • Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 ”Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja

andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutatavate ehitiste kohta” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus 16.12.2016 nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” • Sotsiaalministri 01.09.2025 määrus nr 45 "Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord" • Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord” • Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” • Kehtiv Kiili Vallavolikogu määrus „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“ • Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning

vormistamise nõuded • Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhend, 16.01.2025

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

4

1.2 Arengukavad ja strateegiad • Harju maakonnaplaneering 2023+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26). • Kiili valla koostatav uus üldplaneering (algatatud Kiili Vallavolikogu 9. aprill 2018 otsusega nr 10) • Kiili valla arengukava 2024-2035 (kinnitatud Kiili vallavolikogu 19.10.2023 määrusega nr 11) • Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2023-2034 (kinnitatud Kiili vallavolikogu

18.05.2023 määrus nr 5).

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089).

1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud: (vt. joonis DP-02, Tugiplaan). Kõik planeeringuala asuvad hooned on õiguslikul alusel püstitatud.

Ehitisregistri andmed: Kinnistu aadress Ehitisregisti

kood Ehitise nimetus Ehitisealune

pindala (m²) Kalju tee 4 120854569 kahe korteriga elamu 238 Kalju tee 6 121275190 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 7 120869988 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 9 120869990 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 11 120856666 üksikelamu 112 Kaljula tee 18 120857615 üksikelamu 219 Kaljula tee 20 120828509 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 22 120828523 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 24 120859275 üksikelamu 190 Kaljula tee 19 121335450 üksikelamu 194,4 Kaljula tee 21 120865078 üksikelamu 134,3 Kaljula tee 23 120839015 üksikelamu 219,9 Kaljula tee 26 120863278 üksikelamu 218 Kaljula tee 28 120828536 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 30 120828541 kahe korteriga elamu 240

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Ehitisregistris ei ole projekteerimistingimusi.

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid Ehitisregistris ei ole ehitusprojekte.

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused Ehitisregistris ei ole projekteerimistingimusi.

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt Planeeringualal paiknevad seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad teed ja tehnovõrgud on kajastatud peatükis 2.1.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

5

1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud • Kaljula tee ja Kalju tee piirkonna topo-geodeetiline uurimistöö (AV GEODEESIA OÜ töö nr 09/21) • Kaljula ja Kalju tee Sausti alevikus, Geoloogia aruanne (AS G.I.B. töö nr 2387) • L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul (Tallinna

Tehnikaülikool, 02.12.2025)

1.10 Eesti standardid • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ • Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” • Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ • EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” • Eesti standard EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril.

Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest katastriüksustest (vt joonis DP-02, Tugiplaan):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Kõik katastriüksused/kinnistud on eramaad.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

6

KAART-1. Väljavõte maa-ameti kaardist, 2025.a.

Planeeringualaga piirnevad katastriüksused Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja

osakaalu % 1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% 5 Olevi tänav //

Sangari tänav // Sulevi tänav

15856 m² 30404:017:0860 Transpordimaa 100%

6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordimaa 100% 7 Kalju tee 8 //

Kaljula tee 11a 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100%

8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordimaa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% 13 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordimaa 100% 14 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordimaa 100%

2.1 Seadusjärgsed kitsendused • Riigikaitselise ehitise (Männiku harjutusvälja) piiranguvöönd (Ehitusseadustik § 120, 121; Riigikaitselise ehitise

töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta § 2, 3)

• Maaparandussüsteemi (Sausti peakraav), avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus tiheasustusega alal, süvendi servast 7m (Veeseadus § 118 lg 4, Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3)

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu kaitsevöönd ulatus 12m (Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 – 4; Maaparandusseadus § 4; Maaparandusseadus § 44 – 51)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

7

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu veekaitsevöönd ulatus 1m (Veeseadus § 118) • Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus 1 m (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Kiisa-Järve Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin), kaitsevööndi ulatus 25m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektrimaakaabelliin AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kVkaitsevöönd ulatus 1m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Alajaamad ja jaotusseadmed Kaljula:(Saue) ulatus 2m, teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndid 2 m torustiku teljest mõlemale poole (Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 74; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus).

• Puurkaev PRK0020587, Puurkaevu kat nr.20587 sanitaarkaitseala 10m (Veeseadus § 85,86,149)

KAART-2. Väljavõtte Maa-ameti kitsenduste kaardist 2025.a. Täpsemalt vt. ka detailplaneeringu Tugiplaan, joonis DP-02.

2.2 Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus

2.2.1 Planeeringuala iseloomustus Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) katastriüksuste vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril. Planeeritav ala on valdavalt hõreda kõrghaljastusega looduslik rohumaa.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

8

2.2.2 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringu alale on planeeringu ala põhjapiiril asuvalt avaliku kasutusega Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt avaliku kasutusega Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartali siseteed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

2.2.3 Olemasolev tehnovarustus Kõik planeeringuala teenindavad tehnovõrgud (ühisveevärk ja kanalisatsioon, elekter, sademevesi) on Kalju ja Kaljula teele välja ehitatud. Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühisveevärgi ja - ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04), kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud lisanduvatele elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub elamukrundi piirile paigaldatud liitumiskilpidest.

2.2.4 Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala olemasolevad puud on kajastatud detailplaneeringu Tugiplaanil (vt joonis DP-02). Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 katastriüksustel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega. Planeeringuala asub Harju lavamaal, Männiku liivaku ja Vaela raba vahel. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused valdavalt +41.00.....42.70. Planeeringuala läänepoolses servas kohati +44,00. Ala geoloogilises lõikes esinevad valdavalt tolmliiv ja moreen, mis on kaetud mullakihi ja tehispinnasega (täitepinnasega). Kohati esineb kerge saviliiv. Pinnased on valdavalt mittedreenivad ja külmakerkeohtlikud.

Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeritava ala kontaktvööndiks on Sausti küla põhjapoolses osas asuv piirkond, mis jääb Luige aleviku, Vaela raba ja Sausti-Kiili tee 11157 vahelisele alale. Planeeringuala vahetus kontaktvööndis (idas, põhjas ja läänes) asuvad väikeelamumaa katastriüksused, valdavalt üksikelamud. Planeeringualast lõunas asub looduslik rohumaa, kus on koostamisel detailplaneering (Kaljula kinnistu detailplaneering) väikeelamumaa kruntide moodustamiseks. Kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt ühe- või kahekorruselised viilkatusega üksikelamud. Kontaktvööndisse kavandatud üksikelamute ja paariselamute maksimaalsed kõrgused maapinnast on 9 meetrit, ehitusealused maksimaalsed pinnad 220 m² kuni 500m².

Lähim bussipeatus „Kuu“, asub Sausti-Kiili tee (11157) ääres, täpsemalt vt. joonis DP-01 ja DP-03. Kontaktvööndis on algatatud või kehtestatud detailplaneeringud (v.t. joonis DP-03). • Samale alale varem koostatud ja kehtestatud detailplaneering: Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste

detailplaneering, DP0089 (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega nr 52, Takuma Projekt OÜ töö nr 2605 KIV-DP)

• Sausti tee 68 detailplaneering (DAGOPRN Projektbüroo OÜ töö nr 17-08), kehtestatud 15.05.2018.a Kiili Vallavolikogu otsusega nr 156)

• Sausti külas Kaljula II MÜ detailplaneering (A&L Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr 02 /02), kehtestatud 13.08.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 37

• Saartevahe kinnistu detailplaneering (Masso Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 0105), kehtestatud 27.06.2006.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 38

• Saarte-II kinnistu detailplaneering (DAGOPEN Projektbüroo OÜ, töö nr06-102), kehtestatud 09.08.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 46

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

9

• Kaljula tee 10 detailplaneering (GPK Partnerid OÜ, töö nr D-003-09), kehtestatud 10.09.2009.a. Kiili Vallavalikogu otsusega nr 55

• Saaruste katastriüksuse detailplaneering (Vinta-Vänta Varandus OÜ, töö nr 300305D), kehtestatud 12.02.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 10

• Kaljula kinnistu detailplaneering (FE Arhitektid OÜ, töö nr 018 /12), algatatud 13.11.2012.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr.452

• Küttimi kinnistu detailplaneering (Loov Arhitektid OÜ töö nr 16KUT-DP), algatatud 16.04.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr. 156

4 PLANEERINGUALA RUUMILISTE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

4.1 Planeerigu eesmärk algatamisel Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

4.2 Planeerigu eesmärk kehtestamisel Detailplaneeringu koostamise eesmärgid kehtestamisel ühtivad suures osas algatamisel seatud eesmärkidega, planeeringu koostamise käigus täpsustatakse algatamise korralduses määratud olemasolevate paariselamute kruntide abihoonete arvu.

Planeeringu koostamise käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu kruntide omanikud soovi planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel määrata olemasolevatele paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga abihoone rajamise võimalus. Selline lahendus annaks mõlemale paariselamu korteri omanikule võimaluse korteriomandi ainukasutuses olevale maa-alale eraldi abihoone ehituseks, võimaldaks abihoonete loogilisemat paigutust olemasolevate hoonete, haljastuse ja ilmakaarte suhtes ning seeläbi parandaks abihoonete kasutusmugavust. Kuna kehtivas Kiili valla üldplaneeringus ei ole paariselamu kruntidele maksimaalset abihoonete arvu (s.h. kuni 20m2 ehitisealuse pindalaga hooned) määratud, on selline lahendus üldplaneeringuga kooskõlas.

4.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kiili Vallavolikogu 16.05.2013.a otsusega nr 26 Kehtestatud Kiili valla üldplaneering. Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala väikeelamumaa (EV) juhtsotstarbega maa-alal.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ja vastab ka Kiili Vallavolikogu 9. aprill 2018 otsusega nr 10 algatatud uue üldplaneeringu lahendusele.

Detailplaneering vastab Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud põhimõtetele, planeeringuala asub linnalise asustusega alal.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

10

KAART-3. Väljavõte kehtiva Üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

KAART-4. Väljavõte koostatava üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

11

KAART-5. Väljavõte Harju maakonnaplaneering 2030+ kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

4.4 Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Kehtiva planeeringulahenduse kohaselt nähti planeeringu alale ette piirkonna veevarustust tagav puurkaev (50m sanitaarkaitsealaga) ning reovee kanalisatsioon lahendati kogu elamualale paigaldatava ühise mahuti baasil, millest lähtuvalt planeeriti alale tootmismaa katastriüksus ja sanitaarkaitse nõudeid silmas pidades keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa katastriüksused (25,1% kehtestatud DP alast). Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks on elamuala elamud enamuses valminud, planeeritaval alal on välja arendatud Kiili valla ÜVK baasil ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on antud maa-alal tootmismaa ja nii suures mahus üldkasutatavate maade säilitamiseks vajadus kadunud. Tehnovõrkude väljaehitamisel on välja ehitatud ka käesoleva detailplaneeringuga planeeritud lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud (s.h. liitumispunktid). Muutunud on ka maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud planeeringu alale jääva Sausti peakraavi kaitsevöönd, mis võimaldab rajada ehitisi kraavile lähemale. Lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivast Kiili valla Üldplaneeringu nõudest (planeeritavast alast 15% peab olema avalikult kasutatav sotsiaalmaa), on kehtiva detailplaneeringu maabilansis üldkasutatava maa ülejääk, mida käesolevas planeeringus korrigeeritakse 15,2%-ni kehtiva DP ala suhtes (18,9% planeeringuala suhtes), mis kokkuvõttes vastab Kiili valla üldplaneeringus toodud tingimustele.

Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

12

Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

4.5 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesolev detailplaneering on täielikult üldplaneeringu kohane ja ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5 PLANEERINGUALA LAHENDUS

5.1 Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala Planeeritava ala bilanss:

 Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)  Paariselamu maa (EP2)- 17 304 m² (37,2%)  Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)  Looduslik haljasala (HL) - 8 792 m² (18,9%)

PLANEERITAV ALA KOKKU: 46 569 m² (100%)

 Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3

Kavandatud elamuühikute (korter) arv: 26 (s.h. 23 olemasolevat)

5.2 Planeeringuala krundijaotus Detailplaneeringuga on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ja kaheksa (8) paariselamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine, mille tulemusel ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega katastriüksuste pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine olemasolevate Üldkasutatava maa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvelt.

5.2.1 Üldkasutatav maa krundid Pos 19 – 100% olemasolev Üldkasutatav maa sihtotstarbega krunt (30401:001:1481), aadressiga Kaljula tee 5, mille pindalaks on planeeritud 3925 m².

Krundil asuvad olemasolevad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga. Krunti läbib olemasolev jalgrada.

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak, kelgumägi.

Pos 20 – moodustatakse 100% Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee 14, mille pindalaks on planeeritud 4867 m².

Krundile on planeeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) alale planeeritud jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

13

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala ja jalgraja rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, kelgumägi, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak.

5.2.2 Transpordimaa krundid Pos 21 – moodustatakse 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee T3, mille pindalaks on 150 m². Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

5.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted Planeeringu ehitusalad on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Hoonestusalad on tähistatud graafiliselt detailplaneeringu Põhijoonisel (joonis DP-04) tumesinise ruudustikuga ja katkendjoonega. Hoonestusala pindala on toodud joonisel DP- 04, iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

Olemasoleva 110kV Kiisa – Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi mõju planeeritud hoonestusaladele

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 lilla viirutatud ala). Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele.

Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega.

Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel, v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinise kontuuri ja ruudutusega tähistatud ala.

5.4 Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04.

Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoonete suurus kavandatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, maa-ala maakasutust kitsendavatest piirangutest, kehtivatest õigusaktidest ja Eesti standarditest.

Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (kaasaarvatud abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

5.5 Arhitektuurse lahenduse hindamine Detailplaneeringu ruumilahendus on välja töötatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringuga antud põhimõtetest. Üldplaneering on koostatud kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks, säilitades olemasoleva keskkonna väärtused (nt väljakujunenud arhitektuurne ilme). Üldplaneeringuga on välja

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

14

töötatud piirkondlikud ehitustingimused, kus on arvestatud olemasolevat krundistruktuuri, hoonete paigutust ja suurust.

Detailplaneeringuga planeeritakse olemasoleva kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) muutmist, mille käigus täpsustatakse olemasolevate elamukruntide ehitusaluseid pindalasid, hoonestusalasid ja hoonete (s.h. alla 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgete) arhitektuurinõudeid. Sarnaselt juba väljakujunenud krundijaotuse ja arhitektuurse stiiliga elamute ehitusele antakse täiendav ehitusõigus sarnaste parameetritega elamute planeerimiseks kasutusest välja langenud tootmismaa ja osaliselt olemasolevate üldkasutatavate maade arvelt.

Olemasolevate Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 eraomanduses olevate üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks. Selline detailplaneeringu muutmine ei mõjuta naaberkruntide omanikke ebasoodsalt ja ei muuda väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi, ei ole vastuolus õigusaktide ja avaliku huviga ning Kiili valla üldplaneeringus sätestatud üldiste kasutus- ja ehitustingimustega.

5.5.1 Ehitise olulisemad arhitektuurinõuded

Detailplaneeringu lahenduse kohaste hoonete arhitektuurinõuded on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Välisviimistlus: kasutada looduslikke materjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Vältida matkivaid materjale. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud.

Krundile määratud ehitisealuse pinna moodustavad ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate hoonete ehitisealuste pindade summa.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned

• Igale üksikelamukrundile on lubatud ehitada kuni 1 (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) abihoone.

• Igale paariselamukrundile on lubatud ehitada kuni 2 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrget abihoonet (1 abihoone korteri kohta).

Abihoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) krundile ehitamisel ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja alla 4,5 m kõrgete hoonete) püstitamine teekaitsevööndisse ja eesvoolu kaitsevööndisse. Erandina võib abihooneid (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgeid hooneid) ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema krundile kaasnevatest kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Piirded

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

15

Elamumaa sihtotstarbega kruntide teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad, kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6m. Olemasolevaid, kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) alusel väljaehitatud piirde aedu ei muudeta. Kaljula teele rajatud kraavi ääres olevad piirdeaiad võib rajada kraavi süvendi servast 1 m kaugusele. Sausti peakraavi avatud eesvoolu kaldale tohib piirdeid rajada kraavi süvendi servast 7m (kaitsevöönd) kaugusele. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine eesvoolu kaitsevööndisse (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinine viirutatud ala). Eesvoolu kaitsevööndisse jääva kinnisasja igakordse omaniku poolt peab olema tagatud juurdepääs eesvoolu korrashoiuks Maaparandusseaduses toodud alustel.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Piirete rajamine kraavi hooldusala ulatuses ei ole lubatud.

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Hooned 110 kV elektriliini kaitsevööndis Hoone võib ehitada 110 kV elektriliini kaitsevööndisse, kui on tagatud 10 m puhasvahe projekteeritava ehitise äärmise elemendi ja õhuliini äärmise juhtme vahel.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele • Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv

lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

• Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

• Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone. • Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist • Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa katastriüksusele ei

ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele. • Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda

ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis. • Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

5.6 Avaliku ruumi nõuded Üldkasutatav maaga seonduvad kohustused Planeeritud üldkasutatav maa heakorrastatakse ja sellele rajatakse jalgrada, v.t. Põhijoonisel, joonis DP- 04. Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krundil pos nr 20): 1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (haljastus,

jalgrada) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.

2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud rajatiste väljaehitamise eest.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

16

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate haljastuse, jalgraja jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate jalgradade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud v.a. kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Väikevormid Avalikult kasutatavatele aladele rajatava tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendused esitada ehitusprojekti staadiumis või kooskõlastada eelnevalt Kiili Vallavalitsusega.

5.7 Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” ja Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb eelnevalt viia läbi topo- geodeetilised uurimistööd.

Hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele ning olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada võimalikult palju looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt. sademevee taaskasutus jne).

Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates elamutes.

Radooniohu vältimine Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal.

KAART 6. Väljavõte radooniriski levilate kaardist. Eesti geoloogiakeskus.

Kollane - normaalse radooniriski ala, normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid.

Hall – Turbasood

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

17

Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid.

Müra Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada: • Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega • Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada: • Kiili Vallavalitsusega • Päästeametiga • Maa- ja Ruumiametiga, kui kavandatakse ehitust Sausti peakraavi kaitsevööndis • Teiste ametkondade või osapooltega, kelle kaasamine on vajalik tulenevalt rajatava ehitise eesmärgist

5.8 Miljööväärtuslikud alad Planeeringualal puudub miljööväärtusega ala ja vastavad objektid.

5.9 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluskorraldus Planeeringualale on tagatud juurdepääs olemasolevate avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teede kaudu. Liikluskorraldust ei muudeta. Täiendav liikluskoormus on väike (lisanduvad 3 elamuühikut moodustavad ligikaudu 4% olemasolevate Kaljula ja Kalju teede kaudu juurdepääsu kasutavate elamuühikute arvust). Olemasolev Kaljula ja Kalju teele rajatud naatrium valgusallikatel põhinev tänavavalgustus asendatakse LED tehnoloogial põhineva tänavavalgustusega.

Parkimine Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada normatiive: • Üksikelamu -3 sõiduauto parkimiskohta. • Paariselamu- 6 sõiduauto parkimiskoha (3 kohta korterile). Täpsem parkimine lahendatakse hoone ehitusprojektiga. Planeeringualale on kavandatud kokku 78 sõiduauto parkimiskohta. Parkimiskohad peavad asuma omal krundil.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

18

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

5.10.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Kõik detailplaneeringu alale planeeritud elamuid teenindavad ühisveevärgi ja-kanalisatsioonirajatised on välja ehitatud ja kasutusel piirkonna vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ poolt. Kaljula ja Kalju teele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04). Kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Kõikide olemasolevate ja planeeritud elamumaa kinnisasjade suhtes on sõlmitud liitumislepingud Kiili KVH OÜ- ga.

Kinnisasjade siseste kanalisatsiooni ühendustorustiku täpne asukoht ja läbimõõt määratakse koostatavas ehitusprojektis vastavalt Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele.

5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed Detailplaneeringu ala maapinna reljeef on languga idast läände, kus selle madalamal alal arendusala piiril paikneb Sausti peakraav, mis on sademevee eesvooluks.

Planeeringuala lääne servas kõrgemal alal paikneb olemasolev piirdekraav, mis teenindab sellest lääne- loode suunal olevat ala, sh Kaljula katastriüksuse põhja poolsemat ala ning Kaljula tee kõrgemal paiknevat elamupiirkonda. Kraav suubub väljaspool planeeringu ala piki Kalju teed Sausti peakaraavi. Detailplaneeringu alalt valgub antud kraavi ainult vahetult kraavi ääres olevate haljasalade (Pos 19 ja Pos 20) liigveed, kuna maapinna üldine lang on kraavist eemale Sausti peakraavi suunas. Detailplaneeringu ala piires on antud kraavil kaks truupi De500pl ja De400pl. Truubid ja kraav on rahuldavas seisukorras ja ei vaja rekonstrueerimist (kraav vajab tavapärast hooldust taimestikust). Kraavi läbilaskevõime määrab Kalju tee truup De400pl, mille läbilaskevõime on ~100l/s ning on piisav kogu valgala teenindamiseks (sh planeeringu ala).

Planeeringu alale Kaljula teele on rajatatud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusprojekti kohane sademeveesüsteem (sh kraavid-truubid, drenaažtorustik). Kaljula tee kraav teenindab detailplaneeringu ala, mis jääb Kaljula teest lõuna poole (~3ha) ning juhib transiidina edasi ka Kaljula katastriüksuse lõuna poolsema piirkonna (~2ha) liigveed. Truubid on läbimõõtudega De315pl ja De400pl, mis määravad üheltpoolt Kaljula katastriüksuse suunalt transiidina edasi suunatavat vooluhulka (truup De315 läbilaskevõime kuni ~50l/s) ning teisalt kogu valgala vooluhulka (truup De400 läbilaskevõime kuni ~100l/s). Arvestades, et süsteem koosneb valdavalt drenaažist või valguvad veed kraavi pinnapealselt, siis on kraavi lõpu arvutuslik vooluhulk ~20l/s (erivooluhulk 4 l/s ha) ning olemasolevad truubid on piisava läbimõõduga.

Planeeringu alal elamukruntide sademevee käitlemise üldine põhimõte on, et kaetud pindadega aladelt suunatakse sademeveed vertikaalplaneeringuga haljasaladele imbumiseks.

Kruntidelt, mis paiknevad vahetult Sausti peakraavi (pos-d 2, 5, 18) või Kaljula tee kraavi kõrval (pos-d 10, 11, 12, 14, 15, 7, 8), on sademeveed suunatud vertikaalplaneeringuga ja/või kinnistutorustikuga otse kraavi. Ülejäänud kruntide puhul suunatakse sademeveed haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Immutuse tõhustamiseks ja üldiseks pinnaseveetaseme alandamiseks on läbi elamukruntide rajatud kaks drenaažtorustiku liini läbimõõduga De160. Antud torustikku on elamukruntidelt lubatud suunata ainult drenaažvett. Torustik on toimiv ja kruntidel liigvee probleeme ei ole.

Olemasolevaid elamumaa kinnistuid teenindavatele ja läbivatele drenaažitorustikele on sõlmitud servituudid naaberkinnistute kasuks, tagades sademevee juhtimise avaliku kasutusega sademevee rajatisteni.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt moodustatakse kolm uut elamukrunti (pos-d 16, 17, 18) ja suurendatakse olemasolevate elamukruntide hoonestusala.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

19

Olemasolevate elamukruntide sademevee käitlemise lahendust ei muudeta, st liigsed sademeveed suunatakse krundi haljasaladele, kust see suundub pinnapealselt kraavi või läbi pinnase drenaažtorustikku. Rajatavate elamukruntide tarvis rakenduvad samad põhimõtted.

Elamukruntide hoonete katustelt tulev sademevesi on soovitatav koguda kogumismahutisse ja kogunenud vett kasutada kastmisveeks. Mahuti täitumisel suunatakse ülevoolu kaudu liigveed immutuseks haljasalale või maapinnalähedasse immutusrajatisse. Detailsem lahendus selgub hoonete projekteerimise käigus.

Planeeritud elamukruntide pos 16 ja 17 piirkonna tarvis on varem rajatud drenaažtoru De160. Tulenevalt krundipiiride paiknemisest, on pos 16 tarvis vaja antud torustikku pikendada kuni krundi pos 16 piirini. Pos 18 paikneb Sausti kraavi kõrval, mille liigvete ärajuhtimine on lahendatud kraavi baasil.

Olemasoleva kahe drenaažtorustiku valgala on kuni a~1.5ha, milles arvutuslik drenaažvee vooluhulk on ~3 l/s (erivooluhulk 2 l/s ha). Toru läbimõõdust De160 tulenev vastuvõtuvõime on ~10l/s ning läbimõõtusid suurendada vaja ei ole.

Drenaažiga kaetud planeeringu ala valgala pindala on kokku ~5.3ha, mis moodustab Sausti peakraavi valgalast antud asukohas suurusjärgus ~0.1%. Planeeringu alal maakasutuse vähesel määral muutmine ilma sademeveesüsteemi muutmiseta ei suurenda kraavidesse suunatavat vooluhulka ega oma mõju kraavide (sh Sausti peakraav) vooluhulgale ega selle truupidele.

Olemasolevad kraavid ja sademevee rajatised on toimivad ega vaja planeeringu ala piires rekonstrueerimist.

Kuivendussüsteemide korrashoid on maaomaniku kohustus või toimub vastavalt kinnistute omanike vahelisele kokkuleppele (servituut). Maaparandusseaduse kohaselt ei tohi maaomanik takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Sausti peakraavi ja planeeringualale jäävatele muudele sademevee rajatistele on hooldustehnikale tagatud piisav juurdepääs Kaljula ja Kalju tee kaudu.

5.10.3 Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele või liitumislepingutele. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub planeeritud elamukrundi piirile paigaldatud ja paigaldatavatest liitumiskilpidest. Kaljula tee 17 kinnistu piirile on rajatud Elektrilevi OÜ liitumiskilp. Kaljula tee 16 kinnistu tarbeks on käesoleva planeeringuga kavandatud ümber paigaldada puurkaevu pumplat teenindav elektrikilp. Puurkaev on kasutusest väljas ja ei vaja liitumiskilpi ja elektirühendust. Kaljula tee 24a krundile rajatakse kinnistu piirile Elektrilevi OÜ tüüptingimuste alusel liitumiskilp, mis ühendatakse liitumislepingu alusel 0,4kV madalpinge kaabliga.

Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

5.10.4 Sidevarustus Elamute sidevarustus on lahendatud varasemalt välja ehitatud sidevõrkude baasil või planeeringuala teenindavatele transpordimaadele rajatavate täiendavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Kasutusel on ka mobiilsed (4G, 5G) sidelahendused.

5.10.5 Küte ja soojavarustus Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia, geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

20

järgida õigusaktidega kehtestatud müra sihtväärtusi ning arvestada naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid.

5.11 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016.

Kõrghaljastust, millega tuleb lahenduse koostamisel arvestada, asub vaid Kaljula tee 17, 19, 21 ja 23 katastriüksusel. Ülejäänud planeeringu ala on lage heinamaa või hooldatud muruga kaetud väikeelamu aed.

Haljastuse minimaalne osakaal katastriüksuse pindalast peab olema vähemalt 70%.

Detailne haljastuse lahendus tuleb tuua ehitusprojektis või eraldi haljastusprojektis. Hooneprojektiga (või haljastusprojektiga) täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud planeeritud haljastust.

Planeeritud on uus madalhaljastus (hekk) Kaljula tee 16 ja 24a kruntide läänepiiril, et tagada privaatsust elamumaa õueala ja rekreatsiooni ala vahel. Olemasolevate elamumaa katastriüksuste haljastus lahendatakse vastavalt hoone projektile või haljastusprojektile. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta nende katastriüksuste haljastuse nõudeid ja lahendusi.

Hoonete paigutamisel tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Puude raieks tuleb vormistada raieluba või lahendada puude raie hoone ehitusprojektis. Detailplaneeringuga määratud hoonestusalale hoone ehitusele ette jääva puu raie korral tuleb teostada raiutava puude arvuga võrdne asendusistutus sama katastriüksuse piires või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud muule Kiili vallas paiknevale katastriüksusele. Nõuetekohase asendusistutuse teostus on krundile ehitatud elamu kasutusloa andmise eeltingimuseks. Keelatud on heki ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse.

Jäätmete käitlemine Detailplaneeringu elluviimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Väikeelamus tekkivad bioloogilised jäätmed võib kompostida oma kinnistu piirides. Kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda.

5.12 Kaitsealused objektid Planeeringualal kaitsealused objektid puuduvad.

5.13 Keskkonnatingimused Detailplaneeringuga kavandatud tegevus oma iseloomult (eramute laiendamise ja abihoonete planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevatele eramutele lisaks kolme eramu ja elamuid teenindavate abihoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid.

Olemasolev puurkaev

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

21

Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise korral tuleb puuraugu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

5.14 Tuleohutuse tagamine Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud: • EVS 812-7 „Ehitistele esitatavad põhinõude, tuleohutuse põhinõude tagamine projekteerimise ja

ehitamise käigus“ • EVS 812-6 Tuletõrjeveevarustus • Siseminstri 30.03.2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta kehtivad õigusaktid ja asjakohased standardid. Projekteeritav ehitis peab vastama kõikidele esitatavatele tuleohutusnõuetele, sh tuleb arvestada tuletõrjemeeskonna juurdepääsuga hoonele.

Planeeringuala ehitised liigituvad tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisiga hooneks. Krundile on planeeritud rajada kuni 2 korruselised hooned kõrgusega kuni 9m. Hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP3.

Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: • Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. • Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna

sisenemistee vahetusse lähedusse. • Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teelt. Hooneteni

juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. • Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega. Planeeringualal on olemasolevad tuletõrjehüdrandid (vt. joonis DP-04). Tuletõrjehüdrandid vastavad EVS 812-6 nõuetele ja on kasutusel aastaringselt. Tulekustutuseks vajalik veehulk on tagatud avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teele rajatud ühisveevärgitorustikust. Planeeringu alal on kolm olemasolevat tuletõrjehüdranti, millest on tagatud vajalik tuletõrjevee kogus 10 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrantide koordinaadid : • X=6575379 Y= 544335 • X=6575502 Y=544237 • X=6575599 Y=544309 Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohta hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamis-kõlblikus seisukorras.

5.15 Servituutide vajaduse määramine Kruntide servituutide vajadused on toodud detailplaneeringu põhijoonisel (joonis DP-04). Detailplaneeringu lahenduses ei muudeta tehnovõrkude lahendust, säilib olemasolev olukord. Tehnovõrkude servituutide alad täpsustatakse projekteerimise käigus.

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

22

Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: • Süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine • Hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele • Haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi • Territooriumi korrashoid • Vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine • Tulekindlate materjalide kasutamine • Paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon, soovitatav on sõlmida leping turvafirmaga.

7 VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise maht ei sea ohtu loodava ja olemasoleva elukeskkonna toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem naaberaladele väljatöötatud arhitektuurinõuetest ning piirkonna miljööst. Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka olemasolevat hoonestust. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089). lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv ja paraneb ühistranspordi tasuvus. Kavandatud arendustegevus tõstab ka piirkonna kinnisvara väärtust.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Detailplaneeringulahenduses välja töötatud tingimused tagavad terviklahenduse olemasoleva elamualaga. Miljöösse sobituv, korrastatud ja hästi toimiv elukeskkond kasvatab piirkonna väärtust. Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale Koostatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane detailplaneering. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ning üldplaneering arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

23

piirnevad peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, ega ei esine ülenormatiivseid tasemeid.

Koostatud detailplaneeringu ala ei asu Natura2000 alal ja detailplaneeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Detailplaneeringualal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

Kuna kavandatava tegevuse mõju ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

8.1 Detailplaneeringu elluviimise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

8.2 Detailplaneerigu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid)

Detailplaneeringu elluviimise toimub allolevas järjestuses toodud tegevuskava alusel: 1 Planeeringu alal planeeritud kruntide/katastriüksuste moodustamine 2 Planeeringu alal vajalike servituutide seadmine 3 Huvitatud isiku kulul detailplaneeringuga planeeritud üldkasutatava maa (pos. 20) heakorrastamine

ja sellele jalgraja rajamine 4 Üldkasutatava maa (Pos 20) tasuta võõrandamine Kiili vallale 5 Planeeringu alale jääva moodustatava transpordimaa katastriüksuse/kinnisasja (Pos 21) tasuta

võõrandamine Kiili vallale 6 Hoonete ehitusprojektide koostamine 7 Hoonetele ehituslubade taotlemine 8 Hoonete ehitamine 9 Hoonetele kasutusloa taotlemine

9.1 Olemasoleva puurkaevu lammutamise korral tuleb puurkaevu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

24

Punktides 1-5 toodud tegevused on detailplaneeringuga planeeritud kruntidele pos 16, 17 ja 18 ehitatavate elamute ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on enne detailplaneeringu algatamist sõlmitud Kiili valla ja huvitatud isiku vahel haldusleping ja Tallinna Halduskohtu poolt kinnitatud kohtulik kompromiss haldusasjas 3-24-3372.

8.3 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused on toodud Planeerimisseaduses.

8.4 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaberkinnisasjade maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Seletuskirja koostas:

Projektijuht /arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee osa seletuskirja koostas:

Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener: Toomas Piirsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

25

9 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kaasatavad Jrk nr

Isik või asutus kellega on koostööd tehtud

Arvamuse esitamise kuupäev

Arvamuse täielik ärakiri

Koostöötegijad Jrk nr

Isik kellega on detailplaneering kooskõlastatud

Kooskõlas tuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

Projektijuht /allkirjastatud digitaalselt/ Eha Jakobi

VT. MÄRKUS 5

P3 EP2

EP2

EP2

EP2

HL

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P6

P6

P6

P6

POS 5

POS 7

POS 6

POS 9

POS 8

POS 10

POS 12

POS 15

POS 14

POS 13

LT

POS 20

POS 17

POS 16

HL

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

POS 19

EP

EP2

EP2

EP2

P6

P6

P6

P6

POS 3

POS 4

POS 2

POS 1

Pos 16 Kaljula tee 16 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1417m²

(1442m2) 300 m² 2114m²

Pos 17 Kaljula tee 24a EP 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1174m²

(1349m2) 300 m² 2017m²

Pos 20 Kaljula tee 14 HL 100%

- - - - - 4867m²

Pos 1 Kalju tee 4 EP2 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1356m² 300 m² 2020m²

Pos 2 Kalju tee 6 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1724m² 300 m² 2822m²

Pos 3 Kaljula tee 7 EP2 100%

2k/1 k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1319m² 300 m² 2000m²

Pos 4 Kaljula tee 9 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1114m² 300 m² 2000m²

Pos 5 Kaljula tee 11 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1279m² 300 m² 2002m²

Pos 6 Kaljula tee 18 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1386m² 300 m² 2050m²

Pos 7 Kaljula tee 20 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1487m² 300 m² 2170m²

Pos 8 Kaljula tee 22 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1468m² 300 m² 2141m²

Pos 9 Kaljula tee 24 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1339m² 300 m² 1992m²

Pos 18 Kaljula tee 17 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 914m² 300 m² 2001m²

Pos 10 Kaljula tee 19 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1382m² 300 m² 2044m²

Pos 11 Kaljula tee 21 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1355m² 300 m² 2017m²

Pos 12 Kaljula tee 23 EP 100%

2k /1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1325m² 300 m² 2004m²

Pos 14 Kaljula tee 28 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1358m² 300 m² 2029m²

Pos 15 Kaljula tee 30 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1406m² 300 m² 2122m²

Pos 13 Kaljula tee 26 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1410m² 300 m² 2082m²

Pos 21 Kaljula tee T3 LT 100%

- - - - - 150m²

Pos 19 Kaljula tee 5 HL 100%

- - - - - 3925m²

EP

EP P3

P3

POS 18

POS 11

POS 21

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ) OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga) NING ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

X

VT. MÄRKUS 7

VT. MÄRKUS 7

X X

X X

X X

X X

KUUPÄEVNIMI

Mõõdistaja

AMET ALLKIRI

M.Tammemäe

Litsents: 707 MA, EEG000209, 489 MA-k [email protected]

Kadaka tee 36 Tallinn 10621 Tel:52 92609 AV Geodeesia OÜ Registrikood:11927036

SAU STI PEAKR

AAV (SAU STI O

JA)

R egistrikood: VEE1095000,

pikkus lisaharudega 6,3 km ,

valgala suurus 8,7km ²,

suudm e koht: Vääna jõgi

X

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITAVA KRUNDI / MAAÜKSUSE PIIR

110KV ELEKTRI ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI PIIR (25m liini teljest)

110 kV ELEKTRI ÕHULIINI OHUTU PUHASVAHE (10m äärmisest juhtmest).

SAUSTI PEAKRAAVI VEEKAITSEVÖÖND (1m kraavi tavalisest veepiirist)

SAUSTI PEAKRAAVI- AVATUD EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS TIHEASUSTUSEGA ALAL (kaldast 7m)

TEEKAITSEVÖÖND (4m krundi piirist)

PLAN. HOONESTUSALA

PLAN. HOONESTUSALA PEALE 110KV ELEKTRI ÕHULIINI DEMONTEERIMIST

JUURDEPÄÄS ALALE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE /MAAÜKSUSELE (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV JALGRADA

PLANEERITUD JALGRADA (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD EHITUSKUJA (HOONESTUSALA KAUGUS KRUNDIPIIRIST)

PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV (3-KOHTA)

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV PUURKAEV

PLANEERITUD HOONE (MAX. EHITUSÕIGUSEGA), ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

RAJATAV MADALHALJASTUS- HEKK (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

PLANEERITUD MADALPINGE KAABEL

PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP

PLANEERITUD DRENAAŽITORU

PLANEERITUD TRUUP

OLEMASOLEV PIIRDEAED (VÕRKPIIRE)

OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN (110 kV)

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL (TÄNAVAVALGUSTUS)

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

LIKVIDEERITAV MADALPINGE KAABEL

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEV DRENAAŽI TORU

OLEMASOLEV SADEMEVEE KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEVA MAAKÜTTE KONTUUR (ORIENTEERUV)

LIKVIDEERITAV KRAAVIOSA (paigaldatakse truup)

TEHNOVÕRGU SERVITUUT

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

ÜKSIKELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

PAARISELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

LOODUSLIK HALJASMAA (katastri järgi ÜLDKASUTATAV MAA 100%)

TEEMAA (katastri järgi TRANSPORDIMAA 100%)

HL

LT

EP

KIILI VALD SAUSTI KÜLA KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS M 1:500

KRUNDI EHITUSÕIGUS JT NÄITAJAD TABEL:

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS, ARHITEKTUURSED ÜLDNÕUDED JA KITSENDUSED

Krundi nr Katastriüksuse aadress /krundi

aadressi ettepanek

Katastriüksuse olemasolev

suurus/ krundi planeeritud suurus m²

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind m²

Põhihoone suurim lubatud korruselisus ja

kõrgus (m)

Abihoone suurim lubatud

korruselisus ja kõrgus m

Hoonete max lubatud arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa

Parkimiskohtade arv:

normatiivne

Parkimiskohtade arv:

planeeritud minimaalne

Kitsendused

1 Kalju tee 4 2020 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

2 Kalju tee 6 2822 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1.Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

3 Kaljula tee 7 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

4 Kaljula tee 9 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

5 Kaljula tee 11 2002 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel; 3. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

6 Kaljula tee 18 2050 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

7 Kaljula tee 20 2170 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

8 Kaljula tee 22 2141 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

9 Kaljula tee 24 1992 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

10 Kaljula tee 19 2044 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

11 Kaljula tee 21 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

12 Kaljula tee 23 2004 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

13 Kaljula tee 26 2082 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

14 Kaljula tee 28 2029 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

15 Kaljula tee 30 2122 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

16 Kaljula tee 16* 2114 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2.Olemasolev, ühisveevärgi veega varustamiseks mittevajalik puurkaev võetakse kasutusele Kaljula tee 16 katastriüksuse planeeritava elamu kütteks kinnise süsteemi maasoojus puurauguna või tamponeeritakse. Tingimused ja lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

17 Kaljula tee 24a* 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Servituudivajadus krunt pos16 kasuks, drenaažitoru, servituudi ala 11m².

18 Kaljula tee 17 2001 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

19 Kaljula tee 5 3925 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Katastriüksusel asuvad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga; 3. Katastriüksust läbib olemasolev jalgrada.

20 Kaljula tee 14 4867 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Katastriüksust läbib kõrgepinge maakaabel ja kinnistul asub alajaam (kaitsevöönd 1m liiniteljest või alajaama seinast); 3. Katastriüksusele on projekteeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

21 Kaljula tee T3* 150 m² - - - - LT100% L100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

KOKKU: 46 569 m² 5 400 m² 44 (18+26) 10 800 m² 78 78

*- TEGEMIST ON AADRESSI ETTEPANEKUGA (TÄPSUSTATAKSE KOV-I TÄNAVANIMEDE KOMISJONI POOLT )

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas AV GEODEESIA OÜ 2021.a veebruaris, (töö nr 09/21), litsentsi nr. 707 MA (täpsustatud (04.06.2025.a.); 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Planeeritud madalpinge kaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus 5. Planeeritud jalgrada ühendatakse Kaljula MÜ detailplaneeringuga (DP 0261) planeeritud jalgrajaga.; 6. Planeeritud jalgrajad ja haljastuse paiknemine on illustratiivsed, asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus; 7. Kõikile katastriüksustele (sh. planeeritud elamumaa kruntidele -pos 16, pos 17 ja pos 18) on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumispunktid kinnistu piirile. Krunt pos 18 on rajatud olemasolev elektrivarustuse liitumiskilp krundi piirile.

DPPÕHIJOONIS M1:500

A KOS ARHITEKTUURIBÜROO

DP-04

Harjumaa Kiili vald Sausti küla KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

21-836

P3

Positsiooni nr. aadress/ aadressi ettepanek

sihtotstarbe % DP liikides max.korruselisus

(põhihoone/ abihoone) max. kõrgus (m)

põhihoone/abihoone max. hoonete arv

(põhihoone/ abihoone)

hoonestusala suurus (m²)

(hoonestusala suurus peale 110KV elektri

õhuliini demonteerimist, m²)

lubatud suurim ehitisealune pind (m²)

krundi suurus (m²)

EP2

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Krundi nr Koha aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve ja

osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest (nr) või riigimaale

Liidetavate ja lahutatavate

osade suurus (m²)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liikides) Märkused

1 Kalju tee 4 E100% 2020 m² Kalju tee 4 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

2 Kalju tee 6 E100% 2822 m² Kalju tee 6 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

3 Kaljula tee 7 E100% 2000 m² Kaljula tee 7 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

4 Kaljula tee 9 E100% 2000 m² Kaljula tee 9 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

5 Kaljula tee 11 E100% 2002 m² Kaljula tee 11 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

6 Kaljula tee 18 E100% 2050 m² Kaljula tee 18 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

7 Kaljula tee 20 E100% 2170 m² Kaljula tee 20 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

8 Kaljula tee 22 E100% 2141 m² Kaljula tee 22 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

9 Kaljula tee 24 E100% 1992 m² Kaljula tee 24 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

10 Kaljula tee 19 E100% 2044 m² Kaljula tee 19 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

11 Kaljula tee 21 E100% 2017 m² Kaljula tee 21 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

12 Kaljula tee 23 E100% 2004 m² Kaljula tee 23 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

13 Kaljula tee 26 E100% 2082 m² Kaljula tee 26 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

14 Kaljula tee 28 E100% 2029 m² Kaljula tee 28 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

15 Kaljula tee 30 E100% 2122 m² Kaljula tee 30 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

16 Kaljula tee 16* E100% 2114 m² Kaljula tee 16 Kaljula tee 14

+518 -1596

T 100% Ü 100%

17 Kaljula tee 24a* E100% 2017 m² Kaljula tee 14 -2017 Ü 100%

18 Kaljula tee 17 E100% 2001 m² Kaljula tee 17 Ü 100% Katastriüksuse suurus ei muutu

19 Kaljula tee 5 Ü100% 3925 m² Kaljula tee 5 Ü 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

20 Kaljula tee 14 Ü100% 4867 m² Kaljula tee 14 -4867 Ü 100%

21 Kaljula tee T3* L100% 150 m² Kaljula tee 14 -150 Ü 100%

*- tegemist on aadressi ettepanekuga

ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tüüp Krundi nr Krundi aadress Arhitektuursed tingimused

EP2

1 Kalju tee 4 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundil kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse

2 Kalju tee 6

3 Kaljula tee 7

4 Kaljula tee 9

7 Kaljula tee 20

8 Kaljula tee 22

14 Kaljula tee 28

EP

5 Kaljula tee11 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundile kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse; 10. Krundid pos 16 ja pos 17 hoone võib ehitada 110kV elektriliini kaitsevööndisse, kui on tagatud 10m puhasvahe projekteeritava ehitise äärmise elemendi ja õhuliini äärmise juhtme vahel.

6 Kaljula tee 18

9 Kaljula tee 24

13 Kaljula tee 26

16 Kaljula tee 16*

17 Kaljula tee 24a*

10 Kaljula tee 19 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 15-45°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundilele kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse.

11 Kaljula tee 21

12 Klajula tee 23

18 Kaljula tee 17

*- tegemist on aadressi ettepanekuga (täpsustatakse kov-i tänavanimede komisjoni poolt )

X X X X X X X X X

D1

X X X X X X X

X X X X X X X

PLANEERINGU TEHNILISED NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus 46569 m² ehk 4,6ha

Kavandatud kruntide arv 21

Krunditava ala maa bilanss: Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)

Paariselamu maa (EP2)- 17 304m² (37,2%)

Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)

Looduslik haljasala (HL) -8792 m² (18,9%)

Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3 Kavandatud max. hoonestustihedus planeeringualal (ilma tänavateta): 0,23 Kavandatud elamuühikute (korterite) arv: 26

X

Planeeringu koostamise korraldaja: Kiili Vallavalitusus

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 10. märts 2026 nr 94

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu kehtestamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldusest nr 150 „Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamise algatamine”.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Paldiski mnt 25/2, 10612, tel +372 5200328, e-post [email protected]).

1. Kehtestada Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritaval maa-alal kehtib: 2.1. Kiili valla üldplaneering 2.2. Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089)

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

4. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu lahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva korraldus lisas nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisas nr 3.

6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3.

7. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

9. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Tarko Tuisk

vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 94 juurde 2. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu seletuskiri 3. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu põhijoonis

10. märts 2026 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 94

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneeringu on koostanud ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ (registrikood 10093793), töö

nr 21836.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste

(30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja

krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse

täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1

üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega

kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi

lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik

krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste

ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused lahendatakse planeeritavate

elamumaade piires. Planeeritavast alast 18,9% moodustab avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäevadel kohapeal või digitaalselt

Kiili valla geoinfosüsteemis.

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 94 juurde

Detailplaneeringu nimetus Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342).

Detailplaneeringuga seotud asutused o Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus

(Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). o Detailplaneeringu koostaja on ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ (Harju maakond,

Tallinn, Kristiine linnaosa, Paldiski mnt 25/2, 10612, tel +372 5200328, e-post [email protected]).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas. Planeeringuala suurus on 46569,0 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.

1

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% 5 Olevi tänav //

Sangari tänav // Sulevi tänav

15856 m² 30404:017:0860 Transpordi maa 100%

6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordi maa 100% 7 Kalju tee 8 //

Kaljula tee 11a 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100%

8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordi maa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% 13 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordi maa 100% 14 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordi maa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringuala olemasolevad puud on kajastatud detailplaneeringu Tugiplaanil (vt joonis DP- 02). Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 katastriüksustel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega. Planeeringuala asub Harju lavamaal, Männiku liivaku ja Vaela raba vahel. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused valdavalt +41.00.....42.70. Planeeringuala läänepoolses servas kohati +44,00. Ala geoloogilises lõikes esinevad valdavalt tolmliiv ja moreen, mis on kaetud mullakihi ja tehispinnasega (täitepinnasega). Kohati esineb kerge saviliiv. Pinnased on valdavalt mittedreenivad ja külmakerkeohtlikud.

Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Kinnistu aadress Ehitisregisti

kood Ehitise nimetus Ehitisealune

pindala (m²) Kalju tee 4 120854569 kahe korteriga elamu 238 Kalju tee 6 121275190 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 7 120869988 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 9 120869990 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 11 120856666 üksikelamu 112 Kaljula tee 18 120857615 üksikelamu 219 Kaljula tee 20 120828509 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 22 120828523 kahe korteriga elamu 240

2

Kaljula tee 24 120859275 üksikelamu 190 Kaljula tee 19 121335450 üksikelamu 194,4 Kaljula tee 21 120865078 üksikelamu 134,3 Kaljula tee 23 120839015 üksikelamu 219,9 Kaljula tee 26 120863278 üksikelamu 218 Kaljula tee 28 120828536 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 30 120828541 kahe korteriga elamu 240

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Kõik planeeringuala teenindavad tehnovõrgud (ühisveevärk ja kanalisatsioon, elekter, sademevesi) on Kalju ja Kaljula teele välja ehitatud. Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04), kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud lisanduvatele elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja - ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub elamukrundi piirile paigaldatud liitumiskilpidest.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringu alale on planeeringu ala põhjapiiril asuvalt avaliku kasutusega Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt avaliku kasutusega Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartali siseteed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: o Riigikaitselise ehitise (Männiku harjutusvälja) piiranguvöönd (Ehitusseadustik § 120,

121; Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta § 2, 3)

o Maaparandussüsteemi (Sausti peakraav), avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus tiheasustusega alal, süvendi servast 7m (Veeseadus § 118 lg 4, Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3)

o Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu kaitsevöönd ulatus 12m (Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 – 4; Maaparandusseadus § 4; Maaparandusseadus § 44 – 51)

o Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu veekaitsevöönd ulatus 1m (Veeseadus § 118)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus 1 m (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd Kiisa-Järve Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin), kaitsevööndi ulatus 25m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektrimaakaabelliin AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kVkaitsevöönd ulatus 1m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Elektripaigaldise kaitsevöönd Alajaamad ja jaotusseadmed Kaljula:(Saue) ulatus 2m, teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

3

tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndid 2 m torustiku teljest mõlemale poole (Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 74; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus).

o Puurkaev PRK0020587, Puurkaevu kat nr.20587 sanitaarkaitseala 10m (Veeseadus § 85,86,149)

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

4

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Sausti küla Kaljula elamuala katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoone 4,5 m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

5

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneering arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Sausti küla Kaljula elamuala katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon jäetud lahtiseks. Planeeringuala asub väljaspool tiheasustusala kus kehtivad hajaasutsuse nõuded.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.

Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel

6

kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Ehitustingimused elamu maa-alal: o Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.

o Tiheasustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid eraldipaiknevaid elamugruppe asustamata aladele.

o Alevis ja alevikes on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarbeid üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob teenuste tarbimise- ning töökohti. Alev ja alevikud on olulised teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jm sarnaseid otstarbeid, millega ei kaasne olulist ruumilist mõju ümbritsevale elukeskkonnale.

o Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised.

o Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus.

o Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs avalikult teelt, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

o Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevaid teid ja taristuid.

o Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt. o Detailplaneeringus näha ette nõuetekohane ruumivajadus taristu paigaldamiseks. o Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

asub reoveekogumisalal. Perspektiivsel reoveekogumisalal tuleb trassid rajada viisil, mis võimaldaksid ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga vastavate liitumispunktide valmimisel.

5. Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Kehtiva planeeringulahenduse kohaselt nähti planeeringu alale ette piirkonna veevarustust tagav puurkaev (50m sanitaarkaitsealaga) ning reovee kanalisatsioon lahendati kogu elamualale paigaldatava ühise mahuti baasil, millest lähtuvalt planeeriti alale tootmismaa katastriüksus ja sanitaarkaitse nõudeid silmas pidades keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa katastriüksused (25,1% kehtestatud DP alast). Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks on elamuala elamud enamuses valminud, planeeritaval alal on välja arendatud Kiili valla ÜVK baasil ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on antud maa-alal tootmismaa ja nii suures mahus üldkasutatavate maade säilitamiseks vajadus kadunud.

7

Tehnovõrkude väljaehitamisel on välja ehitatud ka käesoleva detailplaneeringuga planeeritud lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud (s.h. liitumispunktid). Muutunud on ka maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud planeeringu alale jääva Sausti peakraavi kaitsevöönd, mis võimaldab rajada ehitisi kraavile lähemale. Lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivast Kiili valla Üldplaneeringu nõudest (planeeritavast alast 15% peab olema avalikult kasutatav sotsiaalmaa), on kehtiva detailplaneeringu maabilansis üldkasutatava maa ülejääk, mida käesolevas planeeringus korrigeeritakse 15,2%-ni kehtiva DP ala suhtes (18,9% planeeringuala suhtes), mis kokkuvõttes vastab Kiili valla üldplaneeringus toodud tingimustele. Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus. Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

6. Avalik väljapanek Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel [email protected] 26.01.2026 kuni 09.02.2026. Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti e-kirjaga puudutatud isikutele 31.12.2025 ning avaldati 29.12.2025 kodulehel ja 09.01.2026 maakonnalehes Harju Elu ja 01.02.2026 Kiili Lehes.

Vastavalt 09.02.2026 kirjaga nr 8-1/311-66 esitati detailplaneeringule järgmised ettepanekud:

1. Ettepanek on määrata detailplaneeringu krundile Pos 18 (Kaljula tee 17) ka teine või alternatiivne võimalik juurdepääsu asukoht. Täiendav juurdepääsu ettepanek on märgitud heledama ja suurema sinise noolega.

Kiili Vallavalitsuse seisukoht esitatud ettepanekule: Teie esitatud ettepanekuga arvestatakse ja materjale täiendatakse Teie poolt esitatud ettepanekuga.

7. Detailplaneeringuga kavandatu 7.1. Planeeritava ala kruntimine

Detailplaneeringuga on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ja kaheksa (8) paariselamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine, mille tulemusel ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega katastriüksuste pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine olemasolevate Üldkasutatava maa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvelt.

8

Pos 19 – 100% olemasolev Üldkasutatav maa sihtotstarbega krunt (30401:001:1481), aadressiga Kaljula tee 5, mille pindalaks on planeeritud 3925 m². Krundil asuvad olemasolevad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga. Krunti läbib olemasolev jalgrada. Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak, kelgumägi. Pos 20 – moodustatakse 100% Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee 14, mille pindalaks on planeeritud 4867 m². Krundile on planeeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) alale planeeritud jalgrajaga ja rekreatsioonialaga. Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala ja jalgraja rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, kelgumägi, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak. Pos 21 – moodustatakse 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee T3, mille pindalaks on 150 m². Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

7.2. Hoonestuskava Planeeringu ehitusalad on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Hoonestusalad on tähistatud graafiliselt detailplaneeringu Põhijoonisel (joonis DP-04) tumesinise ruudustikuga ja katkendjoonega. Hoonestusala pindala on toodud joonisel DP-04, iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

Olemasoleva 110kV Kiisa – Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi mõju planeeritud hoonestusaladele

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 lilla viirutatud ala). Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele.

Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega.

Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel, v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinise kontuuri ja ruudutusega tähistatud ala.

Kruntide ehitusõigus on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04.

9

Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoonete suurus kavandatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, maa-ala maakasutust kitsendavatest piirangutest, kehtivatest õigusaktidest ja Eesti standarditest. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (kaasaarvatud abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

7.3. Arhitektuurinõuded Detailplaneeringu lahenduse kohaste hoonete arhitektuurinõuded on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Välisviimistlus: kasutada looduslikke materjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Vältida matkivaid materjale. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud. Krundile määratud ehitisealuse pinna moodustavad ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate hoonete ehitisealuste pindade summa.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned o Igale üksikelamukrundile on lubatud ehitada kuni 1, (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m²

ja kuni 4,5 m kõrge) abihoone. o Igale paariselamukrundile on lubatud ehitada kuni 2 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja

kuni 4,5 m kõrget abihoonet (1 abihoone korteri kohta).

Abihoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) krundile ehitamisel ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

Keelatud on hoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja alla 4,5 m kõrgete hoonete) püstitamine teekaitsevööndisse ja eesvoolu kaitsevööndisse. Erandina võib abihooneid (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgeid hooneid) ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema krundile kaasnevatest kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Piirded Elamumaa sihtotstarbega kruntide teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad, kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6m.

Olemasolevaid, kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) alusel väljaehitatud piirde aedu ei muudeta. Kaljula teele rajatud kraavi ääres olevad piirdeaiad võib rajada kraavi süvendi servast 1 m kaugusele.

Sausti peakraavi avatud eesvoolu kaldale tohib piirdeid rajada kraavi süvendi servast 7m (kaitsevöönd) kaugusele. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine eesvoolu kaitsevööndisse (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinine viirutatud ala). Eesvoolu

10

kaitsevööndisse jääva kinnisasja igakordse omaniku poolt peab olema tagatud juurdepääs eesvoolu korrashoiuks Maaparandusseaduses toodud alustel.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Piirete rajamine kraavi hooldusala ulatuses ei ole lubatud.

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele o Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt

sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

o Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

o Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

o Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist

o Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele.

o Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.

o Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

7.4. Avaliku ruumi nõuded Üldkasutatav maaga seonduvad kohustused Planeeritud üldkasutatav maa heakorrastatakse ja sellele rajatakse jalgrada, v.t. Põhijoonisel, joonis DP-04. Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krundil pos nr 20): o Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad

(haljastus, jalgrada) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt. o Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa tasulist võõrandamist

Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud rajatiste väljaehitamise eest.

o Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate haljastuse, jalgraja jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

o Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate jalgradade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

11

o Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud v.a. kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Väikevormid Avalikult kasutatavatele aladele rajatava tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendused esitada ehitusprojekti staadiumis või kooskõlastada eelnevalt Kiili Vallavalitsusega.

7.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise maht ei sea ohtu loodava ja olemasoleva elukeskkonna toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem naaberaladele väljatöötatud arhitektuurinõuetest ning piirkonna miljööst. Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka olemasolevat hoonestust. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089). lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv ja paraneb ühistranspordi tasuvus. Kavandatud arendustegevus tõstab ka piirkonna kinnisvara väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Detailplaneeringulahenduses välja töötatud tingimused tagavad terviklahenduse olemasoleva elamualaga. Miljöösse sobituv, korrastatud ja hästi toimiv elukeskkond kasvatab piirkonna väärtust. Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale Koostatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane detailplaneering. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ning üldplaneering arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Detailplaneeringuga

12

kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud piirnevad peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, ega ei esine ülenormatiivseid tasemeid. Koostatud detailplaneeringu ala ei asu Natura2000 alal ja detailplaneeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Detailplaneeringualal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Kuna kavandatava tegevuse mõju ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.6. Servituudi vajadused Kruntide servituutide vajadused on toodud detailplaneeringu põhijoonisel (joonis DP-04). Detailplaneeringu lahenduses ei muudeta tehnovõrkude lahendust, säilib olemasolev olukord. Tehnovõrkude servituutide alad täpsustatakse projekteerimise käigus.

7.7. Detailplaneeringu elluviimise kava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

Detailplaneeringu elluviimise toimub allolevas järjestuses toodud tegevuskava alusel: 1. Planeeringu alal planeeritud kruntide/katastriüksuste moodustamine 2. Planeeringu alal vajalike servituutide seadmine 3. Huvitatud isiku kulul detailplaneeringuga planeeritud üldkasutatava maa (pos. 20)

heakorrastamine ja sellele jalgraja rajamine 4. Üldkasutatava maa (Pos 20) tasuta võõrandamine Kiili vallale 5. Planeeringu alale jääva moodustatava transpordimaa katastriüksuse/kinnisasja (Pos 21)

tasuta võõrandamine Kiili vallale 6. Hoonete ehitusprojektide koostamine 7. Hoonetele ehituslubade taotlemine 8. Hoonete ehitamine 9. Hoonetele kasutusloa taotlemine

9.1. Olemasoleva puurkaevu lammutamise korral tuleb puurkaevu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

13

Punktides 1-5 toodud tegevused on detailplaneeringuga planeeritud kruntidele pos 16, 17 ja 18 ehitatavate elamute ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on enne detailplaneeringu algatamist sõlmitud Kiili valla ja huvitatud isiku vahel haldusleping ja Tallinna Halduskohtu poolt kinnitatud kohtulik kompromiss haldusasjas 3-24-3372.

8. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

8.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid

14

võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

9. Detailplaneeringu menetlus 01.04.2021 – Eskiis e-kirjaga. 08.04.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/422. 25.05.2021 – Haldusleping nr 8-15/80-21. 03.11.2021 – Teabenõue, kiri nr 8-1/422-1.

Palun saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud kõik detailplaneeringu algatamise dokumendid koos lisadega.

09.11.2021 – Teabenõude vastus. Manusena on lisatud 01.06.2021 ja 09.06.2021 vallavalitsuse istungite protokolli väljavõtted.

09.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-1.

15

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

Teabenõudja ei ole taotlenud väljavõtteid vallavalitsuse istungi protokollidest. Palun Kiili vallavalitsusel saata 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid teabenõudes taotletud viisil.

16.11.2021 – Teabenõude vastus. Raske on aru saada milliseid dokumente soovite saada. Palun täpsustada. Lisada näiteks dokumendi number.

07.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-2. Teabenõudja täpsustab, et taotletud dokumentide all on mõeldud kõiki dokumente (näiteks detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu, selle lisad, lähtetingimused, seletuskirjad, plaanid jne), mis olid eelpool toodud vallavalitsuse istungi päevakorrapunkti kohaselt detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel arutlusel.

23.11.2021 – Teabenõude vastus. Edastan soovitud dokumendid (Algatamise_eelnou.pdf, Lisa_1_Seletuskiri_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_2_Skeem_kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_3_Eskiis_Kaljula_jne_dp.pdf, Lisa_4_Lahteseisukohad_Kaljula_jne_dp.pdf)

26.11.2021 – Täiendatud teabenõue, kiri nr 8-1/422-3. Käesolevaga palub Teabenõudja saata Kiili Vallavalitsuse 01. juuni 2021 istungil nr 23 päevakorrapunktis 1.2.1 (Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine) ettekandmisel/arutlusel olnud dokumentide originaalid (detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega) ehk 03.11.2021 teabenõudes taotletud dokumendid.

06.12.2021 – Teabenõude vastus. Teile on esitatud originaal dokumendid. Need on dokumendid mis olid arutlusel 01.06.2021 vallavalitsuse istungil. Kuna Teile saadeti pdf formaadis dokumendid mis loodi just vahetult enne saatmist siis on loomulik, et neid varem polnud olemas. Teile edastatud pdf formaadis dokumendid on loodud odt formaadist mustanditest.

06.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni kiri nr 2.1.-3/21/3708. Selgitamaks vaide asjaolusid, palun esitada inspektsioonile hiljemalt 17. detsembriks 2021 vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Kuidas saite aru teabenõudest ja selle täiendustest - mis dokumente teabenõudja soovis? 1 Haldusväliste isikute puhul vastavalt korrakaitseseaduse § 30 lõigetele 1 ja 3; haldusorgani puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõike 1 punktile 1. 2. Kas teile arusaadavalt sooviti üksnes 01.06.2021 istungil ettekandmisel/arutusel olnud dokumente või kõiki detailplaneeringu algatamise dokumente (sh ka enne ja pärast 01.06 istungit koostatuid)? 3. Kas vaide esitajale 25.11 saadetud dokumente käsitleti/koostati 01.06.2021 istungiks/istungil? 4. Millal on teabenõude vastuseks saadetud dokumendid koostatud? 5. Miks on teabenõudjale saadetud dokumentidel korralduste kuupäev ja number x-dega asendatud või puuduvad üldse? 6. Kas ja kus on registreeritud vaide esitajaga sõlmitud leping nr 8-15/80-21? 7. Kui eelnimetatud leping on registreerimata, palun seda põhjendada.

17.12.2021 – Kiri nr 3.3-11/1928-1 Vastused Andmekaitse Inspektsiooni poolt esitatud küsimustele: 1. Võttes aluseks Kiili Vallavalitsuse ja teabenõudja kirjavahetuse siis lõpuks saime aru mida teabenõudja soovis. Alguses saatsime teabenõudjale mitte soovitud dokumendid. Peale täpsustuse küsimist suutsime välja selgitada teabenõudja soovid. Selgus, et teabenõudja soovis Kiili Vallavalitsuse korralduse „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu algatamine“ eelnõud. 2. Vastavalt teabenõudele soovis teabenõudja üksnes vallavalitsuse istungil arutlusel olnud dokumente ning need Talle ka edastati. 3. Jah. 4. Palun täpsustada mida on mõeldud koostamise all. 5. Nimetatud korraldus pole Kiili Vallavalitsuse poolt vastu võetud vaid tegemist on korralduse eelnõuga. Sellest tulenevalt puuduvad teabenõudjale saadetud dokumentidel kuupäevad ja numbrid. 6. Nimetatud leping on registreeritud Kiili valla dokumendiregistris. 7. Nimetatud leping on registreeritud dokumendiregistris.

30.12.2021 – Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/21/3708 07.06.2021 kuni 01.03.2022 – kirjavahetus (e-kirjad) ja mitmed kohtumised digitaalselt lepingu täiendavate tingimuste osas. 02.03.2022 – Kiri nr 8-1/422-6, Oomega Õigusbüroo OÜ.

Eeltoodust tulenevalt teeb Kaljula Arenduse OÜ viimast korda ettepaneku algatada Kaljula DP taotletud kujul hiljemalt 15.03.2022 ja sõlmida leping transpordimaa kinnistute võõrandamise tingimustes

16

kokkuleppimiseks (nn broneerimisleping), et Kiili Vallavolikogu saaks transpordimaa kinnistute omandamise tingimused heaks kiita ning käesoleva aasta aprillis oleks võimalik DP vastu võtta ja peale seda sõlmida kinnistute võõrandamiseks võlaõiguslik leping. Sellisel juhul jääb Kaljula DP edasiseks menetlemiseks veel neli kuud, et see saaks 31.08.2022 kehtestatud. Kiili valla vaatest on tegemist hea pakkumisega, kuna alternatiivide realiseerimiseks tuleb kulutada maksumaksja raha, mida oleks võimalik kokku hoida.

18.03.2022 – Koosolek Kiili Vallavalitsuses. 12.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-7.

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

19.04.2022 – Kiri nr 8-1/422-8. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine taotluses esitatud planeeringualal lähtuvalt 25.05.21 sõlmitud halduslepingus 8-15/80-21 kokkulepitud tingimustest ning varasemalt huvitatud isikule tutvustatud ja 19.07.21 edastatud Kaljula DP algatamise korralduse eelnõus toodud alustel.

21.10.2022 – Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse edastamine kohtuasjas nr 3-22-1352. Rahuldada Kaljula Arenduse OÜ kaebus ning tühistada Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldus nr 218 „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine“ ja kohustada Kiili valda uuesti otsustama Kaljula Arenduse OÜ 07.04.2021 ettepaneku kohase detailplaneeringu koostamise algatamine 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1. Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise

taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma, et haldusorgan kaaluks õiguslikke hüvesid õiglaselt (Riigikohtu 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 10). Seega tuleb praeguses asjas hinnata, kas vastustaja on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalunud erinevaid huvisid. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

2. Kaebaja heidab ette, et korralduses ei ole välja toodud avalikku huvi, mis välistaks DP algatamise või kehtestamise. Kaljula tee (7 kinnistu) elanikud on pöördunud Kiili valla poole sooviga rajada paarismajade juurde abihooned (dtl 11). Õige on kaebaja viide, et varasemalt, s.o 30.11.2020, on vastustaja pidanud võimalikuks vastavat probleemi lahendada detailplaneeringu algatamise (muutmise) kaudu (dtl 253). Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.2.

3. Seletuskirjast (lk 7, dtl 234) nähtuvalt tõi vastustaja välja avaliku huvina alla 20 m2 ehitiste ehitamise soovi ning märkis, et mitmed Kaljula DP ala elanikud on pöördunud Kiili Vallavalitsuse poole murega abihoonete ehitamise võimaldamisega, kuna elamute ehitamisel on kasutatud ära kogu detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind. Punktis 9.4 (lk 13) asus vald järeldusele, et tulenevalt PlanS (kehtis kuni 30.06.2015) ei ole alla 20 m2 hoonete ehk detailplaneeringu koostamist mittenõudvate hoonete ehitamist eraldi reguleerinud, on nende ehitamine jäetud nn vabaks ja neid võib planeeringualale ehitada, olenemata detailplaneeringus määratud hoonete arvust jm tingimustest. Eelnevast saab järeldada, et praegusel ajal ei näe vald takistusi abihoonete rajamiseks, mis ei ületa 20 m2. Samas ei ole vastustaja võtnud seisukohta abihoonete rajamise osas, mis ületavad 20 m2. Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.2.

4. Korralduses ei ole välja toodud avalikku huvi, mis välistaks DP algatamise või mis toetaks DP algatamist ja kehtestamist. Detailplaneeringu positiivsed ja negatiivsed mõjud on kajastatud korralduse seletuskirja p-s 9.2. (dtl 236-238). Kokkuvõttes asuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmeid negatiivseid mõjusid, kuid on ka positiivseid mõjusid, samas kui negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Seega ei toeta seletuskiri kaebaja väidet, et mõjusid ei ole hinnatud. Küll aga ei ole hinnatud, kas kohalike elanike heaolu väheneb määral, et detailplaneeringu realiseerimine (st 3 elamumaa kinnistu rajamine) muutub võimatuks. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.4.

19.01.2024 – Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse edastamine kohtuasjas nr 3-22-1352. Jätta Kiili valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1352 muutmata. 1. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.1 pidas vastustaja kaebaja ja avalike huvide kaalumise

oluliseks kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ning leidis, et asjaomase küsimustiku põhjal koostatud

17

võrkdiagrammi kohaselt ei ole kaebaja 07.04.2021 ettepanek kooskõlas kvaliteetse ruumiloome nõuetega. Kaebaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses (p 2.4.1) asjakohaselt välja, et vastustaja seisukohad ei ole kontrollitavad, sh ei ole aru saada, milliste andmete põhjal on selline järeldus tehtud. Vastustaja ei ole esitanud selle kohta kohtumenetluses mitte mingeid selgitusi ega tõendeid. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata seletuskirja p-s 9.1 tehtud järelduse paikapidavust. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.4.

2. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.2 hindas vastustaja täiendavate elamumaade moodustamise mõjusid kooskõlas Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetega ning leidis, et kaebaja taotletud detailplaneeringu negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Negatiivsete mõjudena on välja toodud järgmised asjaolud: Kaljula DP on suures osas realiseeritud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane; suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud; kolme uue elamumaa sihtotstarbega kinnistu moodustamisega kaasnev majanduslik mõju on minimaalne, kuid suureneb koormus valla eelarvele; kolm uut elamumaad moodustatakse olemasolevate rekreatiivalade arvelt. Seletuskirja p-s 9.3 hindas vastustaja eraldi rekreatiivalade vähenemist ja elamualade suurenemist, viidates samuti Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetele. Seletuskirja p-s 9.3 toodud tabelis on võrreldud Kaljula DP-d ja kaebaja taotletavat detailplaneeringut ning toodud välja, et planeeringualal oleks väikeelamuala osakaal senise 59% asemel 71%, liiklusmaa osakaal 15% asemel 13%, tootmismaa 1% asemel 0% ning üldkasutatav maa 25% asemel 17%. Vastustaja tõi välja, et rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning arvestada tuleb ka teisi detailplaneeringuid, millega samuti lisanduvad Kiili valda täiendavad elamuühikud, kuid mille menetlemine või elluviimine on veel pooleli. Kokkuvõttes märkis vastustaja p-s 9.3, et elamumaade kasv rohealade arvelt eesmärgiga tõsta elanike arvukust ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia vastustaja finantsraskustesse. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

3. Vastustaja eespool toodud kaalutlused on põhimõtteliselt asjakohased. Samas tõi kaebaja juba kaebuses (p 2.4.2) asjakohaselt välja, et vastustaja väited kolme elamumaa sihtotstarbega kinnistu lisandumisega kaasnevast mõjust valla eelarvele on väga üldsõnalised, sest mingeid arvulisi näitajaid ei ole välja toodud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et Kaljula DP elluviimise käigus on asjakohane taristu faktiliselt juba välja ehitatud ning 25.05.2021 halduslepinguga võttis kaebaja kohustuse kanda ka võimalikud täiendavad kulud. Kõnealuses halduslepingus (p 2.1) on märgitud, et „detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut ning seoses sellega pole kohustust tasuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu“. Sellest saab järeldada, et halduslepingu sõlmimise ajal ei näinud vastustaja kaebaja taotletud detailplaneeringul sellist mõju Kiili valla eelarvele, mida tulnuks sotsiaalse taristu tasuga leevendada. Lisaks ei ole korralduse nr 218 seletuskirja kohaselt mõjude hindamisel arvesse võetud, et kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohaselt nõustub ta andma vastustajale tasuta üle planeeringualasse jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid täpsustavaid selgitusi või tõendeid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas vastustaja on hinnanud korralduses nr 218 õigesti kaebaja taotletud detailplaneeringu mõju valla eelarvele. Seoses kinnisasjade sihtotstarbe muutmisega üldkasutatavast maast elamumaaks ei ole vastustaja hinnanud kaebaja 07.04.2021 taotluses tehtud ettepanekut (ja 25.05.2021 halduslepinguga endale võetud kohustust), et kaebaja rajab oma kulul moodustatavale üldmaa sihtotstarbega kinnistule heakorrastatud pargiala, mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud ning mis kaebaja hinnangul edendab kohalike elanike rekreatsioonivõimalusi ja parandab oluliselt ka piirkonna visuaalset kvaliteeti. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses sisulist vastust ka kaebaja väitele, et selles küsimuses ei ole teda koheldud võrdselt teiste isikutega, kes on taotlenud väikese mahuga detailplaneeringu algatamist (kaebuse p 2.6 ja lisa 14). Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

4. Vastustaja toob korralduses nr 218 olulise avaliku huvina välja kohalike elanike õigustatud ootuse, et Kaljula DP viiakse ellu kehtival kujul. Samas ei ole vastustaja kaalumisel sisuliselt arvestanud kaebaja 07.04.2021 taotluses toodud väiteid, et 2006. a-st alates on mitmed faktilised asjaolud muutunud (vt otsuse p 2). Asja materjalidest ei ole ka näha, kas ja milliseid toiminguid on vastustaja teinud kohalike elanike soovide ja ootuste väljaselgitamiseks, arvestades Kaljula DP kehtestamisest möödunud aega ja muutunud asjaolusid. Seisukoht esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktides 7.1 ja 7.2.

5. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu algatamist, veel enam konkreetse sisuga detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastustajal lasus kaebaja 07.04.2021 taotluse lahendamisel

18

kohustus kaaluda õiguspäraselt kõiki asjaolusid ja huve. Eespool toodud põhjendused on piisavad järeldamaks, et vastustaja tegi kaebaja taotluse lahendamisel olulisi vigu, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal veendunud, et kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus on võimatu või esineb detailplaneeringu algatamata jätmiseks muu oluline avalikul huvil põhinev põhjus, mis kaalub üles kaebaja huvid. Seega kokkuvõttes rahuldas halduskohus õigesti kaebuse, tühistas korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Hinnatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 7.

15.04.2024 – Kiri nr 8-1/311-12. Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

22.04.2024 – Kiri nr 8-1/311-13. Lähtuvalt eeltoodust palub Kaljula Arenduse OÜ viivitamatult algatada Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamine. Kaljula Arenduse OÜ on valmis uuesti kaaluma ja läbi rääkima Kaljula DP tingimuste üle s.h. Kaljula Arenduse OÜ omanduses olevate transpordimaade võõrandamine Kiili vallale, tingimusel, et läbirääkimised saavad olema konstruktiivsed, sisulised ja toimuvad poolte vahelises heas usus saavutada mõistlik koostöö ning seda kõike mõistlikul aja jooksul. Kaljula Arenduse OÜ esindajatele sobib kohtumiseks aeg alates 25. aprillist 2024. Jääme ootama tagasisidet.

02.05.2024 – Kohtumine Kiili vallamajas. 14.05.2024 – Kiri nr 8-1/311-14.

Kokkuvõtvalt on Kaljula Arenduse OÜ seisukohal, et ülaltoodud lahendus on Kiili valla jaoks soodne ja võiks olla tekkinud olukorrale kohaseks ja mõistlikuks lahenduseks. Kiili vald saab omale soovitud transpordimaad, väldib edasisi perspektiivituid vaidlusi ja Kaljula Arenduse OÜ saab realiseerida oma arendushuvi läbi Kaljula elamuala DP elamuehituse realiseerimise. Punktis 3 toodud transpordimaade ajutise kasutamise tasu on arvestades kogu kaasuse olemust mõistlik, kuna see korvab natukenegi Kaljula Arenduse OÜ-le tekkinud kahju ja samas motiveerib ka Kiili valda Kaljula elamuala DP mõistlikult ja kiirelt menetlema ning kehtestama, vähendades läbi kiire menetluse valla jaoks kulusid – mida kiiremini saab DP menetletud, seda väiksem on valla jaoks kulu. Ülaltoodud lahenduse korral jääksid ära tulevased vaidlused, Kaljula piirkonna elanikud saaksid ehitada soovitud abihooned ja kasutada DP alusel planeeritud täiendavat heakorrastatud haljasala. Kaljula piirkond saaks täiendava investeeringu summas 10 000 eurot elanike heaolu ja piirkonna visuaalseks parenduseks, mille ellu viimisel saavad läbi MTÜ SAUSTI KÜLA SELTS kaasa rääkida ka piirkonna elanikud. Arvestades, et Kaljula piirkonnas on teed ja tehnovõrgud välja ehitatud (s.h. lisanduvate elamukruntide tarbeks), on Kaljula Arenduse OÜ valmis esimesel võimalusel alustama ka haljasala ja hoonete ehitusega, et saaks piirkonna arendustegevuse lõplikult ellu viia ja kogu piirkonna lõplikult heakorrastatud. Oleme valmis käesolevas ettepanekus toodud üksikasju täiendavalt arutama ja abistama Kiili valda dokumentide vormistamisel, kavatsedes seda teha läbipaistvalt ja heas usus. Ühtlasi palume käesolevale ettepanekule vastata hiljemalt 24.mail 2024.

27.05.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Täname saadetud ettepaneku eest ja juhime veelkord tähelepanu, et kunagi tervikliku elukeskkonna loomiseks ettenähtud üldkasutatavate maade ümber planeerimine ei ole kindlasti avalikust huvist tulenev! Vallaelanikel on olnud ootused oma elukohta valides et planeeritud keskkond realiseerub kehtestatud planeeringu kohaselt ja sellest tulenevalt tuleb vallal sellise planeeringu algatamise otsustamisel avaliku huvi hinnata. Pakute et oma kirjas et avalik huvi selle planeeringu algatamise puhul võiks olla vallale teemaade tasuta võõrandamine. Punktis 2.1 teete ettepaneku selleks sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping teede tasuta võõrandamiseks ja punktis 2.2 pakute et planeeringu kehtestamise järgselt sõlmitakse tasuta võõrandmaise asjaõigusleping. Kiili vallavalitus nõustub avalikust huvist tulenevalt sõlmima teie poolt pakutud punktis 2.1 toodud võlaõigusliku lepingu ja juhul kui planeering jõuab menetlusse ja kehtestamiseni siis oleme valmis sõlmima teemaade tasuta võõrandamiseks ka asjaõigusliku lepingu. Eelneva sõlmitud lepingu järgselt saame ka avalikust huvist tulenevalt kaaluda soovitud planeeringu algatamist.

19

Kuna planeeringu menetlus on avalik, kuhu on kaasatud elanikud ja kolmandad osapooled, siis ei ole Kiili vallal võimalik tagada teie poolt soovitud tähtaegu ja need tulenevad seadustest. Samuti ei leidnud toetust teised teie poolt tehtud ettepanekud.

29.05.2024 – Kiri nr 8-1/311-15. Kaljula elamuala DP algatamise huvist ja lahenduse leidmise soovist lähtuvalt ning selguse huvides palume täpsustada, kas Kiili vald on ainult siis valmis Kaljula elamuala DP taotluse alusel algatama detailplaneeringu koostamise ja kehtestama taotletud lahenduse, kui Kaljula Arenduse OÜ sõlmiks Kiili vallaga kolme transpordimaa kinnistu tasuta võõrandamiseks vastava lepingu ja loobuks teistest 14.05.2024 saadetud ettepankus esitatud nõudmistest? Igaks juhuks märgime, et Kaljula elamuala DP taotluse alusel detailplaneeringu koostamine ja taotluses toodud lahenduse kehtestamine vastab piirkonna elanike huvile, kuna nad juba ammu ootavad oma kruntide ehitusõiguse suurendamist ning korrastatud ja rekreatiivsel eesmärgil kasutatavate haljasalade kasutamise võimalust.

04.06.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Jah nende kokkulepete järgselt oleme valmis viima planeeringu algatamise otsustamiseks vallavalitsusse. Kas teeme vastava kokkulepe valmis?

04.06.2024 – Kiri nr 8-1/311-16. Kahjuks selline lahendus, mille kohaselt sõlmime kokkuleppe kinnisasjade tasuta võõrandamiseks ja jääme teadmata ajaks ootama, kas Kiili vallavalitsus otsustab detailplaneeringu koostamise algatada, ei ole sobiv. Kuna näha on, et mõistliku kokkuleppe sõlmimiseks Kiili vallal tahe puudub, oleme otsustanud läbirääkimised lugeda lõppenuks ning palume Kiili vallavalitsusel algatada Kaljula elamuala detailplaneering vastavalt esitatud taotlusele ja haldusasjas 3-22-1352 jõustunud kohtuotsusele.

05.07.2024 – e-kiri (Priit Põldmäe) Seoses puhkuste ajaga on vallavalitsusel võimalik küsimust arutada alates 30 juuli.

01.08.2024 – Kiri nr 8-1/311-17. Võttes aluseks Teie 15.04.2024 kirja nr 8-1/311-12 punkti 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja lg 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist ning enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited, edastab Kiili Vallavalitsus käesoleva kaaskirjaga Teile Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu „Sausti külas Kaljula elamuala detailplaneeringu mittealgatamine” arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ootame Teie vastust 14 kalendripäeva jooksul kirja kuupäevast arvates.

16.08.2024 – Kiri nr 8-1/311-18. Käesolevaga teatab Kaljula Arenduse OÜ, et on juba vastanud samasisulisele eelnõule ega näe põhjust oma seisukohas esitatud vastuväiteid ja etteheiteid korrata. On kahetsusväärne, et 01.08.2024 saadetud eelnõus ei ole Kiili Vallavalitsus käsitlenud Kaljula Arenduse OÜ poolt 22.04.2024 saadetud seisukohas toodut. Kiili Vallavalitsuse seisukohad on esitatud käesoleva korralduse lisas 1 punktis 8.

18.10.2024 – Kiri nr 8-1/311-19. Kõigest eeltoodust tulenevalt nõuab vaide esitaja Kiili Vallavalitsuse 17.09.2024 istungi protokollilise otsuse nr 3 ja Kiili Vallavalitsuse 18.09.2024 kirja nr 8-1/311-20 kehtetuks tunnistamist ning Kaljula Arenduse OÜ 16.08.2024 taotluse üle uuesti otsustamist ja vastava õiguspärase haldusakti andmist.

16.04.2025 – sõlmiti poolte vahel kohtulik kompromiss haldusasjas nr 3-24-3372.

29.04.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 150 Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamise algatamine

14.05.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 21.05.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 30.05.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu. 01.06.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht. 13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-54.

Terviseameti kooskõlastuse küsimine. 13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-55.

Päästeameti kooskõlastuse küsimine. 13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-56.

MARU kooskõlastuse küsimine.

20

13.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-57. Kaitseministeeriumi kooskõlastuse küsimine.

20.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-58. MARU kooskõlastus.

30.10.2025 – Kiri nr 8-1/311-59. Kaitseministreeriumi kooskõlastus.

05.11.2025 – Kiri nr 8-1/311-60. Päästeameti kooskõlastus.

12.11.2025 – Kiri nr 8-1/311-61. Terviseameti mitte kooskõlastamine.

11.12.2025 – Kiri nr 8-1/311-63. Terviseameti kooskõlastuse küsimine.

17.12.2025 – Kiri nr 8-1/311-64. Terviseameti kooskõlastus.

23.12.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 488. „Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine“

29.12.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade valla kodulehel. 09.01.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu. 01.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht. 26.01.2026 kuni 09.02.2026 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses.

Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele esitati 1 ettepanek.

09.02.2026 – kiri nr 8-1/311-66. Ettepanek on määrata detailplaneeringu krundile Pos 18 (Kaljula tee 17) ka teine või alternatiivne võimalik juurdepääsu asukoht. Täiendav juurdepääsu ettepanek on märgitud heledama ja suurema sinise noolega.

16.02.2026 – kiri nr 8-1/311-67 Teie esitatud ettepanekuga arvestatakse ja materjale täiendatakse Teie poolt esitatud ettepanekuga.

17.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade valla kodulehel. 20.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade maakonnalehes Harju Elu.

10. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 Päästeameti Põhja päästekeskus

05.11.2025 nr 7.2-3.1/6339-1

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 13.10.2025 kirjaga nr 8- 1/311-55 kooskõlastamiseks Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu materjalid. Detailplaneeringu eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste jagamine ning moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks muudetakse Kaljula tee 17 katastriüksuse sihtotstarve elamumaaks ja täpsustatakse teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõigus. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu tuleohutuse osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus

21

2 Maa- ja Ruumiamet

20.10.2025 nr 6.2-2/37745

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas Kiili vallas Kaljula elamuala detailplaneeringu (DP0342) (koostas osaühing ARHIDEKTUURIBÜROO AKOS, töö nr 21836) (registreeritud MaRu dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 6-3/25/7289-3). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (tunnustega 30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Planeeringuala piirneb Sauti peakraaviga, mis on maaparandusehitise Pikkaru II (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/002) eesvooluks. Maa- ja Ruumiamet, kui maaparandustoimingute korraldaja, kooskõlastab Kaljula elamuala detailplaneeringu täiendavate tingimusteta. (allkirjastatud digitaalselt) TAIMI KIRS maaparanduse osakonna nõunik

3 Kaitseinvesteeri ngute keskus

29.10.2025 nr 4- 3/25/5025

Kiili Vallavalitsus esitas 13.10.2025 kirjaga nr 8-1/311-57 Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu. Kuna detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis, siis edastas Kaitseministeerium detailplaneeringu edasi Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 101 alusel kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse kolm üksikelamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ja üks üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m. Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab eelnevalt nimetatud määruse nr 133 § 3 punkti 101 alusel Kiili valla Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heli Randes osakonnajuhataja

4 Terviseamet 17.12.2025 nr 9.3-2/25/4266-7

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lg 2 ja § 3 p 12 tulenevalt tutvumiseks ning kooskõlastuse andmiseks Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) materjalid. Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Amet jättis 12.11.2025 kirjaga nr 9.3- 2/25/4266-3 detailplaneeringu kooskõlastamata, kuna materjalide hulgas puudus 110kV elektriõhuliini kaitsevööndisse jääva elamuala ja puhkeala mõju hindamine. Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest

22

katastriüksustest: Kalju tee 4, 6; Kaljula tee 7, 9 11, 18, 20, 22, 24, 19, 21, 23, 26, 28, 30, 16, 14, 17, 5. Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Planeeringu koostamise käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu kruntide omanikud soovi planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel määrata olemasolevatele paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga abihoone rajamise võimalus. Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala väikeelamumaa (EV) juhtsotstarbega maa-alal. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane ega sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Täiendatud detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas: L182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang (Kiili vald, Sausti küla, Kaljula tee 14; Tallinna Tehnikaülikool, 02.12.2025) käsitleb olemasoleva 110 kV Kiisa–Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi võimalikku mõju planeeritavatele hoonestusaladele. Hinnangu kohaselt jäävad kõigis vaadeldud lõikudes elektri- ja magnetväljade tasemed alla sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 45) lisas 1 toodud piirväärtuste. Samas märgitakse hinnangus, et L182 õhuliini vahetus ümbruses esineb intensiivse elektriväljatugevusega ala, kus tuleb rakendada ettevaatust eelkõige juhul, kui samas piirkonnas paikneb lisaks veel mõni muu intensiivne elektri- või magnetvälja allikas. Hinnangu järeldusena terviseohutuse seisukohast inimese viibimisele õhuliini L182 all ja selle vahetus ümbruses piiranguid ei seata ning inimese püsiv viibimine nimetatud alal on SoM määruse nr 45 kohaselt ohutu. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et

23

riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd. Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele. Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega. Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel.

Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia, geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole.

Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise korral tuleb puuraugu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates elamutes.

Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal. Madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalse radoonitõkestusmeetmed, mis on nõutavad kõrge või ülikõrge taseme puhul. Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada: o Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” o Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega o Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale:

Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

24

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.

Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning ka tavapärase radoonitasemega piirkonnas võib esineda kõrgema radoonisisaldusega alasid. Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid. Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

25

KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

(DP0342)

ASUKOHT: Kiili vald , Sausti küla, Kaljula tee ja Kalju tee

KINNISMÄLESTIS: puudub

TELLIJA: Kiili Vallavalitsus Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 E-mail: [email protected] Tel: +372 679 0260

DP KOOSTAJA: Nimi: ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ

Aadress: Johannes Kappeli tn 4/1, Tallinn Projekti juht: Eha Jakobi Arhitekt tase: Volitatud arhitekt, tase 7 (173576) E-mail: [email protected] Tel: +372 520 0328

TÖÖ NR.: 21836 HUVITATUD ISIK: Nimi: Kaljula Arenduse OÜ

Aadress: Tammsaare tee 47, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 613 8880

2025

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

2

SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................................... 2

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 3

1.1 KEHTIVAD ÕIGUSAKTID ......................................................................................................................................... 3 1.2 ARENGUKAVAD JA STRATEEGIAD .......................................................................................................................... 3 1.3 PLANEERITAVAL MAA-ALAL KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD ..................................................................... 4 1.4 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE HOONETE KINNITATUD EHITUSPROJEKTID ................................................ 4 1.5 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE HOONETE VÄLJASTATUD PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ............................ 4 1.6 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE KINNITATUD EHITUSPROJEKTID ..................................... 4 1.7 PLANEERITAVAL MAA-ALAL ASUVATE TEHNOVÕRKUDE VÄLJASTATUD PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ................. 4 1.8 ERITINGIMUSED KITSENDUSI PÕHJUSTAVATE OBJEKTIDE VALITSEJATE POOLT ...................................................... 4 1.9 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL TEHTUD UURINGUD ..................................................................................... 5 1.10 EESTI STANDARDID ........................................................................................................................................... 5

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................................................................. 5

2.1 SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED............................................................................................................................. 6 2.2 PLANEERITAVA MAA-ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS......................................................................... 7

2.2.1 Planeeringuala iseloomustus ...................................................................................................................... 7 2.2.2 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................................................... 8 2.2.3 Olemasolev tehnovarustus .......................................................................................................................... 8 2.2.4 Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................................... 8

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ......................................................................................................................................................... 8

4 PLANEERINGUALA RUUMILISTE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ............................................ 9

4.1 PLANEERIGU EESMÄRK ALGATAMISEL .................................................................................................................. 9 4.2 PLANEERIGU EESMÄRK KEHTESTAMISEL ............................................................................................................... 9 4.3 PLANEERINGU EESMÄRKIDE VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ............................................................................... 9 4.4 KEHTIV DETAILPLANEERING ............................................................................................................................... 11 4.5 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK .......................................................................................................... 12

5 PLANEERINGUALA LAHENDUS .................................................................................................................... 12

5.1 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ........................................................................................................... 12 5.2 PLANEERINGUALA KRUNDIJAOTUS ...................................................................................................................... 12

5.2.1 Üldkasutatav maa krundid ........................................................................................................................ 12 5.2.2 Transpordimaa krundid ............................................................................................................................ 13

5.3 PLANEERINGUALA EHITUSALADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................... 13 5.4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ..................................................................................................................................... 13 5.5 ARHITEKTUURSE LAHENDUSE HINDAMINE .......................................................................................................... 13

5.5.1 Ehitise olulisemad arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 14 5.6 AVALIKU RUUMI NÕUDED ................................................................................................................................... 15 5.7 EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED ........................................................................................ 16 5.8 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD ............................................................................................................................. 17 5.9 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ................................................................................. 17 5.10 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................................... 18

5.10.1 Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................................................. 18 5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed................................................................................. 18 5.10.3 Elektrivarustus ..................................................................................................................................... 19 5.10.4 Sidevarustus ......................................................................................................................................... 19 5.10.5 Küte ja soojavarustus ........................................................................................................................... 19

5.11 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ....................................................................................................... 20 5.12 KAITSEALUSED OBJEKTID ............................................................................................................................... 20 5.13 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................................... 20 5.14 TULEOHUTUSE TAGAMINE .............................................................................................................................. 21 5.15 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................................... 21

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................................... 21

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

3

7 VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .......................................................................................................................................... 22

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ............................................................................ 23

8.1 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ............................................................................................... 23 8.2 DETAILPLANEERIGU KEHTESTAMISELE JÄRGNEVATE TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD (EHITUSE ETAPID) 23 8.3 DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED ................................................................................. 24 8.4 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................... 24

9 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL .................................................................................. 25

DETAILPLANEERINGU JOONISTE LOETELU 1. Situatsiooni skeem DP-01 2. Tugiplaan DP-02 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs DP-03 4. Põhijoonis DP-04 5. Illustratsioon DP-05 TEHNILISTE TINGIMUSTE LOETELU DP LISAD – MENETLUSDOKUMENDID

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Kehtivad õigusaktid • Planeerimisseadus • Ehitusseadustik • Maakorraldusseadus • Veeseadus • Maaparandusseadus • Jäätmeseadus • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus • Rahvatervishoiu seadus • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” • Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ • Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 ”Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja

andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutatavate ehitiste kohta” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus 16.12.2016 nr.71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” • Sotsiaalministri 01.09.2025 määrus nr 45 "Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord" • Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord” • Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” • Kehtiv Kiili Vallavolikogu määrus „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“ • Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning

vormistamise nõuded • Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhend, 16.01.2025

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

4

1.2 Arengukavad ja strateegiad • Harju maakonnaplaneering 2023+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26). • Kiili valla koostatav uus üldplaneering (algatatud Kiili Vallavolikogu 9. aprill 2018 otsusega nr 10) • Kiili valla arengukava 2024-2035 (kinnitatud Kiili vallavolikogu 19.10.2023 määrusega nr 11) • Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2023-2034 (kinnitatud Kiili vallavolikogu

18.05.2023 määrus nr 5).

1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089).

1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Planeeritava ala on valdavalt hoonestatud: (vt. joonis DP-02, Tugiplaan). Kõik planeeringuala asuvad hooned on õiguslikul alusel püstitatud.

Ehitisregistri andmed: Kinnistu aadress Ehitisregisti

kood Ehitise nimetus Ehitisealune

pindala (m²) Kalju tee 4 120854569 kahe korteriga elamu 238 Kalju tee 6 121275190 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 7 120869988 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 9 120869990 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 11 120856666 üksikelamu 112 Kaljula tee 18 120857615 üksikelamu 219 Kaljula tee 20 120828509 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 22 120828523 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 24 120859275 üksikelamu 190 Kaljula tee 19 121335450 üksikelamu 194,4 Kaljula tee 21 120865078 üksikelamu 134,3 Kaljula tee 23 120839015 üksikelamu 219,9 Kaljula tee 26 120863278 üksikelamu 218 Kaljula tee 28 120828536 kahe korteriga elamu 240 Kaljula tee 30 120828541 kahe korteriga elamu 240

1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Ehitisregistris ei ole projekteerimistingimusi.

1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid Ehitisregistris ei ole ehitusprojekte.

1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused Ehitisregistris ei ole projekteerimistingimusi.

1.8 Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt Planeeringualal paiknevad seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad teed ja tehnovõrgud on kajastatud peatükis 2.1.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

5

1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud • Kaljula tee ja Kalju tee piirkonna topo-geodeetiline uurimistöö (AV GEODEESIA OÜ töö nr 09/21) • Kaljula ja Kalju tee Sausti alevikus, Geoloogia aruanne (AS G.I.B. töö nr 2387) • L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul (Tallinna

Tehnikaülikool, 02.12.2025)

1.10 Eesti standardid • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ • Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” • Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ • EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” • Eesti standard EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude

tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”

2 PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril.

Planeeringuala suurusega 46 569 m² moodustub järgnevatest katastriüksustest (vt joonis DP-02, Tugiplaan):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kalju tee 4 2020 m² 30401:001:1479 Elamumaa 100% 2 Kalju tee 6 2822 m² 30401:001:1482 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 7 2000 m² 30401:001:1483 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 9 2000 m² 30401:001:1484 Elamumaa 100% 5 Kaljula tee 11 2002 m² 30401:001:2472 Elamumaa 100% 6 Kaljula tee 18 2050 m² 30401:001:1489 Elamumaa 100% 7 Kaljula tee 20 2170 m² 30401:001:1492 Elamumaa 100% 8 Kaljula tee 22 2141 m² 30401:001:1494 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 24 1992 m² 30401:001:1496 Elamumaa 100% 10 Kaljula tee 19 2044 m² 30401:001:2474 Elamumaa 100% 11 Kaljula tee 21 2017 m² 30401:001:1493 Elamumaa 100% 12 Kaljula tee 23 2004 m² 30401:001:1495 Elamumaa 100% 13 Kaljula tee 26 2082 m² 30401:001:1497 Elamumaa 100% 14 Kaljula tee 28 2029 m² 30401:001:1498 Elamumaa 100% 15 Kaljula tee 30 2122 m² 30401:001:1499 Elamumaa 100% 16 Kaljula tee 16 518 m² 30401:001:1487 Tootmismaa 100% 17 Kaljula tee 14 8630 m² 30401:001:1486 Üldkasutatav maa 100% 18 Kaljula tee 17 2001 m² 30401:001:2475 Üldkasutatav maa 100% 19 Kaljula tee 5 3925 m² 30401:001:1481 Üldkasutatav maa 100%

Kõik katastriüksused/kinnistud on eramaad.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

6

KAART-1. Väljavõte maa-ameti kaardist, 2025.a.

Planeeringualaga piirnevad katastriüksused Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja

osakaalu % 1 Kaljula tee 8 2028 m² 30401:001:0914 Elamumaa 100% 2 Kaljula tee 10 1516 m² 30401:001:0915 Elamumaa 100% 3 Kaljula tee 12 1502 m² 30401:001:0916 Elamumaa 100% 4 Kaljula tee 3 1510 m² 30401:001:0911 Elamumaa 100% 5 Olevi tänav //

Sangari tänav // Sulevi tänav

15856 m² 30404:017:0860 Transpordimaa 100%

6 Kalju tee 2305 m² 30401:001:1477 Transpordimaa 100% 7 Kalju tee 8 //

Kaljula tee 11a 2447 m² 30401:001:1478 Elamumaa 100%

8 Kaljula tee 13 1656 m² 30401:001:0924 Elamumaa 100% 9 Kaljula tee 15 1957 m² 30401:001:0917 Elamumaa 100% 10 Köstrioja tee 4252 m² 30401:001:1554 Transpordimaa 100% 11 Köstrioja tee 2 2194 m² 30401:001:1561 Elamumaa 100% 12 Kaljula 17.60 ha 30401:001:0190 Maatulundusmaa 100% 13 Kaljula tee T2 6700 m² 30401:001:2475 Transpordimaa 100% 14 Kaljula tee T1 1860 m² 30401:001:0928 Transpordimaa 100%

2.1 Seadusjärgsed kitsendused • Riigikaitselise ehitise (Männiku harjutusvälja) piiranguvöönd (Ehitusseadustik § 120, 121; Riigikaitselise ehitise

töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta § 2, 3)

• Maaparandussüsteemi (Sausti peakraav), avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus tiheasustusega alal, süvendi servast 7m (Veeseadus § 118 lg 4, Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3)

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu kaitsevöönd ulatus 12m (Maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 – 4; Maaparandusseadus § 4; Maaparandusseadus § 44 – 51)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

7

• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Pikkaru II) Eesvoolu veekaitsevöönd ulatus 1m (Veeseadus § 118) • Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus 1 m (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Kiisa-Järve Elektriõhuliin 35-110kV (Kõrgepingeliin), kaitsevööndi ulatus 25m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Elektrimaakaabelliin AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kVkaitsevöönd ulatus 1m liini teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Elektripaigaldise kaitsevöönd Alajaamad ja jaotusseadmed Kaljula:(Saue) ulatus 2m, teljest (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 77; Seadme ohutuse seadus § 2; Seadme ohutuse seadus § 3)

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevööndid 2 m torustiku teljest mõlemale poole (Ehitusseadustik § 70; Ehitusseadustik § 74; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus).

• Puurkaev PRK0020587, Puurkaevu kat nr.20587 sanitaarkaitseala 10m (Veeseadus § 85,86,149)

KAART-2. Väljavõtte Maa-ameti kitsenduste kaardist 2025.a. Täpsemalt vt. ka detailplaneeringu Tugiplaan, joonis DP-02.

2.2 Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus

2.2.1 Planeeringuala iseloomustus Planeeritav ala asub Harjumaal Kiili vallas Sausti külas Köstrioja tee, Sausti peakraavi, Kalju tee, Kaljula (30401:001:0190), Olevi tänav (30404:017:0860), Kaljula tee 3 (30401:001:0911), Kaljula tee 12 (30401:001:0916), Kaljula tee 10 (30401:001:0915) ja Kaljula tee 8 (30401:001:0914) katastriüksuste vahelisel alal Sausti küla põhjapoolses osas, Luige aleviku piiril. Planeeritav ala on valdavalt hõreda kõrghaljastusega looduslik rohumaa.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

8

2.2.2 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringu alale on planeeringu ala põhjapiiril asuvalt avaliku kasutusega Kalju teelt ja planeeringu ala läbivalt avaliku kasutusega Kaljula teelt. Kaljula tee ja Kalju tee on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega kvartali siseteed. Liiklustihedus mõlemal teel on väike.

2.2.3 Olemasolev tehnovarustus Kõik planeeringuala teenindavad tehnovõrgud (ühisveevärk ja kanalisatsioon, elekter, sademevesi) on Kalju ja Kaljula teele välja ehitatud. Kalju teele ja Kaljula teele on rajatud ühisveevärgi ja - ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04), kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud lisanduvatele elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub elamukrundi piirile paigaldatud liitumiskilpidest.

2.2.4 Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala olemasolevad puud on kajastatud detailplaneeringu Tugiplaanil (vt joonis DP-02). Planeeringuala kõrghaljastus asub valdavalt ala kagupiiril (Kaljula tee 17, 19, 21, ja 23 katastriüksustel). Puuliikidest domineerivad arukased, mille all on mõned väiksemad kuused. Planeeringu ala on valdavalt heakorrastatud väikeelamute õuealad (hooldatud muruga), planeeringuala loodeküljes on looduslik rohumaa üksikute põõsastega. Planeeringuala asub Harju lavamaal, Männiku liivaku ja Vaela raba vahel. Reljeef planeeringualal on suhteliselt tasane, absoluutkõrgused valdavalt +41.00.....42.70. Planeeringuala läänepoolses servas kohati +44,00. Ala geoloogilises lõikes esinevad valdavalt tolmliiv ja moreen, mis on kaetud mullakihi ja tehispinnasega (täitepinnasega). Kohati esineb kerge saviliiv. Pinnased on valdavalt mittedreenivad ja külmakerkeohtlikud.

Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega loomaliike.

3 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeritava ala kontaktvööndiks on Sausti küla põhjapoolses osas asuv piirkond, mis jääb Luige aleviku, Vaela raba ja Sausti-Kiili tee 11157 vahelisele alale. Planeeringuala vahetus kontaktvööndis (idas, põhjas ja läänes) asuvad väikeelamumaa katastriüksused, valdavalt üksikelamud. Planeeringualast lõunas asub looduslik rohumaa, kus on koostamisel detailplaneering (Kaljula kinnistu detailplaneering) väikeelamumaa kruntide moodustamiseks. Kontaktvööndis asuvad olemasolevad elamud on valdavalt ühe- või kahekorruselised viilkatusega üksikelamud. Kontaktvööndisse kavandatud üksikelamute ja paariselamute maksimaalsed kõrgused maapinnast on 9 meetrit, ehitusealused maksimaalsed pinnad 220 m² kuni 500m².

Lähim bussipeatus „Kuu“, asub Sausti-Kiili tee (11157) ääres, täpsemalt vt. joonis DP-01 ja DP-03. Kontaktvööndis on algatatud või kehtestatud detailplaneeringud (v.t. joonis DP-03). • Samale alale varem koostatud ja kehtestatud detailplaneering: Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste

detailplaneering, DP0089 (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega nr 52, Takuma Projekt OÜ töö nr 2605 KIV-DP)

• Sausti tee 68 detailplaneering (DAGOPRN Projektbüroo OÜ töö nr 17-08), kehtestatud 15.05.2018.a Kiili Vallavolikogu otsusega nr 156)

• Sausti külas Kaljula II MÜ detailplaneering (A&L Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr 02 /02), kehtestatud 13.08.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 37

• Saartevahe kinnistu detailplaneering (Masso Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 0105), kehtestatud 27.06.2006.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 38

• Saarte-II kinnistu detailplaneering (DAGOPEN Projektbüroo OÜ, töö nr06-102), kehtestatud 09.08.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 46

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

9

• Kaljula tee 10 detailplaneering (GPK Partnerid OÜ, töö nr D-003-09), kehtestatud 10.09.2009.a. Kiili Vallavalikogu otsusega nr 55

• Saaruste katastriüksuse detailplaneering (Vinta-Vänta Varandus OÜ, töö nr 300305D), kehtestatud 12.02.2007.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr 10

• Kaljula kinnistu detailplaneering (FE Arhitektid OÜ, töö nr 018 /12), algatatud 13.11.2012.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr.452

• Küttimi kinnistu detailplaneering (Loov Arhitektid OÜ töö nr 16KUT-DP), algatatud 16.04.2002.a. Kiili Vallavolikogu otsusega nr. 156

4 PLANEERINGUALA RUUMILISTE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

4.1 Planeerigu eesmärk algatamisel Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt. Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

4.2 Planeerigu eesmärk kehtestamisel Detailplaneeringu koostamise eesmärgid kehtestamisel ühtivad suures osas algatamisel seatud eesmärkidega, planeeringu koostamise käigus täpsustatakse algatamise korralduses määratud olemasolevate paariselamute kruntide abihoonete arvu.

Planeeringu koostamise käigus avaldasid planeeringualale jäävate olemasolevate paariselamu kruntide omanikud soovi planeeringuga ettenähtud ühe abihoone rajamise võimaluse asemel määrata olemasolevatele paariselamu kruntidele kahe alla 20 m2 ehitise aluse pindalaga abihoone rajamise võimalus. Selline lahendus annaks mõlemale paariselamu korteri omanikule võimaluse korteriomandi ainukasutuses olevale maa-alale eraldi abihoone ehituseks, võimaldaks abihoonete loogilisemat paigutust olemasolevate hoonete, haljastuse ja ilmakaarte suhtes ning seeläbi parandaks abihoonete kasutusmugavust. Kuna kehtivas Kiili valla üldplaneeringus ei ole paariselamu kruntidele maksimaalset abihoonete arvu (s.h. kuni 20m2 ehitisealuse pindalaga hooned) määratud, on selline lahendus üldplaneeringuga kooskõlas.

4.3 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kiili Vallavolikogu 16.05.2013.a otsusega nr 26 Kehtestatud Kiili valla üldplaneering. Üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb planeeringu ala väikeelamumaa (EV) juhtsotstarbega maa-alal.

Detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane ja vastab ka Kiili Vallavolikogu 9. aprill 2018 otsusega nr 10 algatatud uue üldplaneeringu lahendusele.

Detailplaneering vastab Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud põhimõtetele, planeeringuala asub linnalise asustusega alal.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

10

KAART-3. Väljavõte kehtiva Üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

KAART-4. Väljavõte koostatava üldplaneeringu kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

11

KAART-5. Väljavõte Harju maakonnaplaneering 2030+ kaardist (planeeritav ala tähistatud punasega)

4.4 Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Kiili Vallavolikogu 12.09.2006.a. otsusega 52 kehtestatud „Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“ (DP0089), mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Planeeringu kehtestamisest on möödas ligikaudu 19 aastat. Kehtiva planeeringulahenduse kohaselt nähti planeeringu alale ette piirkonna veevarustust tagav puurkaev (50m sanitaarkaitsealaga) ning reovee kanalisatsioon lahendati kogu elamualale paigaldatava ühise mahuti baasil, millest lähtuvalt planeeriti alale tootmismaa katastriüksus ja sanitaarkaitse nõudeid silmas pidades keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa katastriüksused (25,1% kehtestatud DP alast). Käesoleva planeeringu koostamise hetkeks on elamuala elamud enamuses valminud, planeeritaval alal on välja arendatud Kiili valla ÜVK baasil ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on antud maa-alal tootmismaa ja nii suures mahus üldkasutatavate maade säilitamiseks vajadus kadunud. Tehnovõrkude väljaehitamisel on välja ehitatud ka käesoleva detailplaneeringuga planeeritud lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud (s.h. liitumispunktid). Muutunud on ka maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud planeeringu alale jääva Sausti peakraavi kaitsevöönd, mis võimaldab rajada ehitisi kraavile lähemale. Lähtuvalt käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel kehtivast Kiili valla Üldplaneeringu nõudest (planeeritavast alast 15% peab olema avalikult kasutatav sotsiaalmaa), on kehtiva detailplaneeringu maabilansis üldkasutatava maa ülejääk, mida käesolevas planeeringus korrigeeritakse 15,2%-ni kehtiva DP ala suhtes (18,9% planeeringuala suhtes), mis kokkuvõttes vastab Kiili valla üldplaneeringus toodud tingimustele.

Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

12

Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks.

4.5 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesolev detailplaneering on täielikult üldplaneeringu kohane ja ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5 PLANEERINGUALA LAHENDUS

5.1 Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala Planeeritava ala bilanss:

 Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)  Paariselamu maa (EP2)- 17 304 m² (37,2%)  Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)  Looduslik haljasala (HL) - 8 792 m² (18,9%)

PLANEERITAV ALA KOKKU: 46 569 m² (100%)

 Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3

Kavandatud elamuühikute (korter) arv: 26 (s.h. 23 olemasolevat)

5.2 Planeeringuala krundijaotus Detailplaneeringuga on kavandatud olemasolevate seitsme (7) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ja kaheksa (8) paariselamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi ehitisealuse pindala suurendamine ja arhitektuursete tingimuste täpsustamine, mille tulemusel ei muudeta olemasolevate elamumaade kruntide sihtotstarvet ega katastriüksuste pindalasid. Lisaks on planeeritud kokku kolme (3) üksikelamu ehitamiseks ettenähtud elamumaa sihtotstarbega krundi, ühe transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine olemasolevate Üldkasutatava maa ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksuste arvelt.

5.2.1 Üldkasutatav maa krundid Pos 19 – 100% olemasolev Üldkasutatav maa sihtotstarbega krunt (30401:001:1481), aadressiga Kaljula tee 5, mille pindalaks on planeeritud 3925 m².

Krundil asuvad olemasolevad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga. Krunti läbib olemasolev jalgrada.

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak, kelgumägi.

Pos 20 – moodustatakse 100% Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee 14, mille pindalaks on planeeritud 4867 m².

Krundile on planeeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) alale planeeritud jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

13

Haljasaladel ei ole ehitustegevus lubatud välja arvatud haljasala ja jalgraja rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine, näiteks alajaamad, laululava, kelgumägi, lõkke- või peoplats, mängu- või spordiväljak.

5.2.2 Transpordimaa krundid Pos 21 – moodustatakse 100% Transpordimaa sihtotstarbega krunt, aadressiettepanekuga Kaljula tee T3, mille pindalaks on 150 m². Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

5.3 Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted Planeeringu ehitusalad on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Hoonestusalad on tähistatud graafiliselt detailplaneeringu Põhijoonisel (joonis DP-04) tumesinise ruudustikuga ja katkendjoonega. Hoonestusala pindala on toodud joonisel DP- 04, iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

Olemasoleva 110kV Kiisa – Järve L182 elektriõhuliini kaitsevööndi mõju planeeritud hoonestusaladele

Kruntidele pos 13, 16 ja 17 ulatub olemasoleva 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 kaitsevöönd (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 lilla viirutatud ala). Elektri õhuliini omanik AS Elering on Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel kooskõlastanud planeeritud elamukruntide hoonestusalad 110kV elektriõhuliini puhasvahe (10m liini äärmisest juhtmest) kaugusele.

Elektriliini kaitsevööndisse hoonestusalade määramisel on aluseks võetud Tallinna Tehnikaülikooli poolt detsembris 2025 koostatud ekperthinnang „L 182 ülekandeliini elektromagnetväljade hinnang Kiili vallas, Sausti külas, Kaljula tee 14 kinnistul“, mille kokkuvõtte kohaselt jäävad ülekandeliini L182 poolt tekitatud EMV tasemed Kaljula tee 14 kinnistul ja selle vahetus ümbruses nii elamu- kui haljasalal Sotsiaalministri 01.09.2025 määrusega nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ seatud piirväärtustest oluliselt madalamaks. Inimese viibimisele õhuliini L182 all ja vahetus ümbruses terviseohutuse seisukohast piiranguid ei seata ja inimese püsiv viibimine alal on määrusega seatud nõuete seisukohast ohutu. Küll aga tuleb arvestada 110kV õhuliini Kiisa – Järve L182 omaniku seatud tingimustega.

Juhul, kui Kiisa – Järve 110kV elektriõhuliin lammutatakse (s.h. kaitsevöönd likvideeritakse), on kruntide pos 13, 16 ja 17 hoonestamine võimalik krundi piirist 4m kaugusel, v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinise kontuuri ja ruudutusega tähistatud ala.

5.4 Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04.

Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusala ja hoonete suurus kavandatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringus antud tingimustest, maa-ala maakasutust kitsendavatest piirangutest, kehtivatest õigusaktidest ja Eesti standarditest.

Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (kaasaarvatud abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

5.5 Arhitektuurse lahenduse hindamine Detailplaneeringu ruumilahendus on välja töötatud lähtuvalt Kiili valla üldplaneeringuga antud põhimõtetest. Üldplaneering on koostatud kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks, säilitades olemasoleva keskkonna väärtused (nt väljakujunenud arhitektuurne ilme). Üldplaneeringuga on välja

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

14

töötatud piirkondlikud ehitustingimused, kus on arvestatud olemasolevat krundistruktuuri, hoonete paigutust ja suurust.

Detailplaneeringuga planeeritakse olemasoleva kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) muutmist, mille käigus täpsustatakse olemasolevate elamukruntide ehitusaluseid pindalasid, hoonestusalasid ja hoonete (s.h. alla 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgete) arhitektuurinõudeid. Sarnaselt juba väljakujunenud krundijaotuse ja arhitektuurse stiiliga elamute ehitusele antakse täiendav ehitusõigus sarnaste parameetritega elamute planeerimiseks kasutusest välja langenud tootmismaa ja osaliselt olemasolevate üldkasutatavate maade arvelt.

Olemasolevate Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 eraomanduses olevate üldkasutatavate maade täpsem kasutus on kehtivas detailplaneeringus määramata, määramata on ka katastriüksuse omaniku kohustused üldkasutatava infrastruktuuri rajamiseks. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi. Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Lähtuvalt eeltoodust on uue planeerimislahendusega era- ja avalik huvi tasakaalustatud. Elamumaade tihendamine vastab Harju maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetele ning loob eeldused piirkonna terviklikuks arenguks. Selline detailplaneeringu muutmine ei mõjuta naaberkruntide omanikke ebasoodsalt ja ei muuda väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi, ei ole vastuolus õigusaktide ja avaliku huviga ning Kiili valla üldplaneeringus sätestatud üldiste kasutus- ja ehitustingimustega.

5.5.1 Ehitise olulisemad arhitektuurinõuded

Detailplaneeringu lahenduse kohaste hoonete arhitektuurinõuded on toodud detailplaneeringu Põhijoonisel, joonis DP-04. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Välisviimistlus: kasutada looduslikke materjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Vältida matkivaid materjale. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud.

Krundile määratud ehitisealuse pinna moodustavad ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate hoonete ehitisealuste pindade summa.

Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned

• Igale üksikelamukrundile on lubatud ehitada kuni 1 (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) abihoone.

• Igale paariselamukrundile on lubatud ehitada kuni 2 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrget abihoonet (1 abihoone korteri kohta).

Abihoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrge) krundile ehitamisel ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja alla 4,5 m kõrgete hoonete) püstitamine teekaitsevööndisse ja eesvoolu kaitsevööndisse. Erandina võib abihooneid (s.h. ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 4,5 m kõrgeid hooneid) ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema krundile kaasnevatest kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.

Piirded

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

15

Elamumaa sihtotstarbega kruntide teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad, kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6m. Olemasolevaid, kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089) alusel väljaehitatud piirde aedu ei muudeta. Kaljula teele rajatud kraavi ääres olevad piirdeaiad võib rajada kraavi süvendi servast 1 m kaugusele. Sausti peakraavi avatud eesvoolu kaldale tohib piirdeid rajada kraavi süvendi servast 7m (kaitsevöönd) kaugusele. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine eesvoolu kaitsevööndisse (v.t. Põhijoonis, joonis DP-04 helesinine viirutatud ala). Eesvoolu kaitsevööndisse jääva kinnisasja igakordse omaniku poolt peab olema tagatud juurdepääs eesvoolu korrashoiuks Maaparandusseaduses toodud alustel.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Piirete rajamine kraavi hooldusala ulatuses ei ole lubatud.

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.

Hooned 110 kV elektriliini kaitsevööndis Hoone võib ehitada 110 kV elektriliini kaitsevööndisse, kui on tagatud 10 m puhasvahe projekteeritava ehitise äärmise elemendi ja õhuliini äärmise juhtme vahel.

Nõuded päikesepaneelide paigaldusele • Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv

lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.

• Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.

• Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone. • Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist • Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa katastriüksusele ei

ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele. • Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul taotleda

ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis. • Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.

5.6 Avaliku ruumi nõuded Üldkasutatav maaga seonduvad kohustused Planeeritud üldkasutatav maa heakorrastatakse ja sellele rajatakse jalgrada, v.t. Põhijoonisel, joonis DP- 04. Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krundil pos nr 20): 1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (haljastus,

jalgrada) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.

2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud rajatiste väljaehitamise eest.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

16

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate haljastuse, jalgraja jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale, misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate jalgradade sihtotstarbeline kasutamine ei tohi olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud v.a. kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Väikevormid Avalikult kasutatavatele aladele rajatava tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendused esitada ehitusprojekti staadiumis või kooskõlastada eelnevalt Kiili Vallavalitsusega.

5.7 Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded Projekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” ja Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb eelnevalt viia läbi topo- geodeetilised uurimistööd.

Hooned peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele ning olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada võimalikult palju looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt. sademevee taaskasutus jne).

Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates elamutes.

Radooniohu vältimine Planeeritav ala asub planeeritav normaalse radoonisisaldusega pinnase alal.

KAART 6. Väljavõte radooniriski levilate kaardist. Eesti geoloogiakeskus.

Kollane - normaalse radooniriski ala, normaalse looduskiirgusega pinnased. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid.

Hall – Turbasood

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

17

Radooni tõkestamise meetodeid lahendada vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid.

Müra Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Ehitusseadustiku ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast ja lasketiirust sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Männiku harjutusvälja töövõimet ei kahjustata kui detailplaneeringu realiseerimisel arvestatakse riigikaitselise tegevuse tõttu tekkivate keskkonnahäiringutega (näiteks müra ja vibratsioon) ning rakendatakse ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel nende häiringute mõju leevendamiseks vajalikke ehituslikke meetmeid. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punktist 2 tuleneb nõue, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada: • Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” • Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega • Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada: • Kiili Vallavalitsusega • Päästeametiga • Maa- ja Ruumiametiga, kui kavandatakse ehitust Sausti peakraavi kaitsevööndis • Teiste ametkondade või osapooltega, kelle kaasamine on vajalik tulenevalt rajatava ehitise eesmärgist

5.8 Miljööväärtuslikud alad Planeeringualal puudub miljööväärtusega ala ja vastavad objektid.

5.9 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluskorraldus Planeeringualale on tagatud juurdepääs olemasolevate avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teede kaudu. Liikluskorraldust ei muudeta. Täiendav liikluskoormus on väike (lisanduvad 3 elamuühikut moodustavad ligikaudu 4% olemasolevate Kaljula ja Kalju teede kaudu juurdepääsu kasutavate elamuühikute arvust). Olemasolev Kaljula ja Kalju teele rajatud naatrium valgusallikatel põhinev tänavavalgustus asendatakse LED tehnoloogial põhineva tänavavalgustusega.

Parkimine Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standardi EVS 843:2016 nõudeid. Parkimiskohtade rajamisel tuleb arvestada normatiive: • Üksikelamu -3 sõiduauto parkimiskohta. • Paariselamu- 6 sõiduauto parkimiskoha (3 kohta korterile). Täpsem parkimine lahendatakse hoone ehitusprojektiga. Planeeringualale on kavandatud kokku 78 sõiduauto parkimiskohta. Parkimiskohad peavad asuma omal krundil.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

18

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

5.10.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Kõik detailplaneeringu alale planeeritud elamuid teenindavad ühisveevärgi ja-kanalisatsioonirajatised on välja ehitatud ja kasutusel piirkonna vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ poolt. Kaljula ja Kalju teele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni torustikud (vt. joonis DP-04). Kõikidele elamumaa kruntidele ja planeeritud elamumaa kruntidele on rajatud ühisveevärgi ja -ühiskanalisatsiooni liitumispunktid. Kõikide olemasolevate ja planeeritud elamumaa kinnisasjade suhtes on sõlmitud liitumislepingud Kiili KVH OÜ- ga.

Kinnisasjade siseste kanalisatsiooni ühendustorustiku täpne asukoht ja läbimõõt määratakse koostatavas ehitusprojektis vastavalt Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele.

5.10.2 Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed Detailplaneeringu ala maapinna reljeef on languga idast läände, kus selle madalamal alal arendusala piiril paikneb Sausti peakraav, mis on sademevee eesvooluks.

Planeeringuala lääne servas kõrgemal alal paikneb olemasolev piirdekraav, mis teenindab sellest lääne- loode suunal olevat ala, sh Kaljula katastriüksuse põhja poolsemat ala ning Kaljula tee kõrgemal paiknevat elamupiirkonda. Kraav suubub väljaspool planeeringu ala piki Kalju teed Sausti peakaraavi. Detailplaneeringu alalt valgub antud kraavi ainult vahetult kraavi ääres olevate haljasalade (Pos 19 ja Pos 20) liigveed, kuna maapinna üldine lang on kraavist eemale Sausti peakraavi suunas. Detailplaneeringu ala piires on antud kraavil kaks truupi De500pl ja De400pl. Truubid ja kraav on rahuldavas seisukorras ja ei vaja rekonstrueerimist (kraav vajab tavapärast hooldust taimestikust). Kraavi läbilaskevõime määrab Kalju tee truup De400pl, mille läbilaskevõime on ~100l/s ning on piisav kogu valgala teenindamiseks (sh planeeringu ala).

Planeeringu alale Kaljula teele on rajatatud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusprojekti kohane sademeveesüsteem (sh kraavid-truubid, drenaažtorustik). Kaljula tee kraav teenindab detailplaneeringu ala, mis jääb Kaljula teest lõuna poole (~3ha) ning juhib transiidina edasi ka Kaljula katastriüksuse lõuna poolsema piirkonna (~2ha) liigveed. Truubid on läbimõõtudega De315pl ja De400pl, mis määravad üheltpoolt Kaljula katastriüksuse suunalt transiidina edasi suunatavat vooluhulka (truup De315 läbilaskevõime kuni ~50l/s) ning teisalt kogu valgala vooluhulka (truup De400 läbilaskevõime kuni ~100l/s). Arvestades, et süsteem koosneb valdavalt drenaažist või valguvad veed kraavi pinnapealselt, siis on kraavi lõpu arvutuslik vooluhulk ~20l/s (erivooluhulk 4 l/s ha) ning olemasolevad truubid on piisava läbimõõduga.

Planeeringu alal elamukruntide sademevee käitlemise üldine põhimõte on, et kaetud pindadega aladelt suunatakse sademeveed vertikaalplaneeringuga haljasaladele imbumiseks.

Kruntidelt, mis paiknevad vahetult Sausti peakraavi (pos-d 2, 5, 18) või Kaljula tee kraavi kõrval (pos-d 10, 11, 12, 14, 15, 7, 8), on sademeveed suunatud vertikaalplaneeringuga ja/või kinnistutorustikuga otse kraavi. Ülejäänud kruntide puhul suunatakse sademeveed haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Immutuse tõhustamiseks ja üldiseks pinnaseveetaseme alandamiseks on läbi elamukruntide rajatud kaks drenaažtorustiku liini läbimõõduga De160. Antud torustikku on elamukruntidelt lubatud suunata ainult drenaažvett. Torustik on toimiv ja kruntidel liigvee probleeme ei ole.

Olemasolevaid elamumaa kinnistuid teenindavatele ja läbivatele drenaažitorustikele on sõlmitud servituudid naaberkinnistute kasuks, tagades sademevee juhtimise avaliku kasutusega sademevee rajatisteni.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt moodustatakse kolm uut elamukrunti (pos-d 16, 17, 18) ja suurendatakse olemasolevate elamukruntide hoonestusala.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

19

Olemasolevate elamukruntide sademevee käitlemise lahendust ei muudeta, st liigsed sademeveed suunatakse krundi haljasaladele, kust see suundub pinnapealselt kraavi või läbi pinnase drenaažtorustikku. Rajatavate elamukruntide tarvis rakenduvad samad põhimõtted.

Elamukruntide hoonete katustelt tulev sademevesi on soovitatav koguda kogumismahutisse ja kogunenud vett kasutada kastmisveeks. Mahuti täitumisel suunatakse ülevoolu kaudu liigveed immutuseks haljasalale või maapinnalähedasse immutusrajatisse. Detailsem lahendus selgub hoonete projekteerimise käigus.

Planeeritud elamukruntide pos 16 ja 17 piirkonna tarvis on varem rajatud drenaažtoru De160. Tulenevalt krundipiiride paiknemisest, on pos 16 tarvis vaja antud torustikku pikendada kuni krundi pos 16 piirini. Pos 18 paikneb Sausti kraavi kõrval, mille liigvete ärajuhtimine on lahendatud kraavi baasil.

Olemasoleva kahe drenaažtorustiku valgala on kuni a~1.5ha, milles arvutuslik drenaažvee vooluhulk on ~3 l/s (erivooluhulk 2 l/s ha). Toru läbimõõdust De160 tulenev vastuvõtuvõime on ~10l/s ning läbimõõtusid suurendada vaja ei ole.

Drenaažiga kaetud planeeringu ala valgala pindala on kokku ~5.3ha, mis moodustab Sausti peakraavi valgalast antud asukohas suurusjärgus ~0.1%. Planeeringu alal maakasutuse vähesel määral muutmine ilma sademeveesüsteemi muutmiseta ei suurenda kraavidesse suunatavat vooluhulka ega oma mõju kraavide (sh Sausti peakraav) vooluhulgale ega selle truupidele.

Olemasolevad kraavid ja sademevee rajatised on toimivad ega vaja planeeringu ala piires rekonstrueerimist.

Kuivendussüsteemide korrashoid on maaomaniku kohustus või toimub vastavalt kinnistute omanike vahelisele kokkuleppele (servituut). Maaparandusseaduse kohaselt ei tohi maaomanik takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Sausti peakraavi ja planeeringualale jäävatele muudele sademevee rajatistele on hooldustehnikale tagatud piisav juurdepääs Kaljula ja Kalju tee kaudu.

5.10.3 Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele või liitumislepingutele. Planeeringualale jäävate olemasolevate ja lisanduvate elamukruntide elektrienergiaga varustamine toimub planeeritud elamukrundi piirile paigaldatud ja paigaldatavatest liitumiskilpidest. Kaljula tee 17 kinnistu piirile on rajatud Elektrilevi OÜ liitumiskilp. Kaljula tee 16 kinnistu tarbeks on käesoleva planeeringuga kavandatud ümber paigaldada puurkaevu pumplat teenindav elektrikilp. Puurkaev on kasutusest väljas ja ei vaja liitumiskilpi ja elektirühendust. Kaljula tee 24a krundile rajatakse kinnistu piirile Elektrilevi OÜ tüüptingimuste alusel liitumiskilp, mis ühendatakse liitumislepingu alusel 0,4kV madalpinge kaabliga.

Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

5.10.4 Sidevarustus Elamute sidevarustus on lahendatud varasemalt välja ehitatud sidevõrkude baasil või planeeringuala teenindavatele transpordimaadele rajatavate täiendavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Kasutusel on ka mobiilsed (4G, 5G) sidelahendused.

5.10.5 Küte ja soojavarustus Hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemid tuleb lahendada võimalikult suures osas taastuvenergial põhinevatest allikatest (näiteks päikeseenergia, geotermaalenergia või muu taastuvenergia kasutus). Lubatud on maasoojuse kasutamine soojuspuuraukude kaudu. Kütte lahendamisel õhksoojuspumpadega peavad olema pumbad varjatud ja mitte suunatud naaberhoonete poole. Hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

20

järgida õigusaktidega kehtestatud müra sihtväärtusi ning arvestada naaberhoonete ja müratundlike ruumide paiknemisega vältimaks mürahäiringuid.

5.11 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse planeerimisel on lähtutud Eesti standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016.

Kõrghaljastust, millega tuleb lahenduse koostamisel arvestada, asub vaid Kaljula tee 17, 19, 21 ja 23 katastriüksusel. Ülejäänud planeeringu ala on lage heinamaa või hooldatud muruga kaetud väikeelamu aed.

Haljastuse minimaalne osakaal katastriüksuse pindalast peab olema vähemalt 70%.

Detailne haljastuse lahendus tuleb tuua ehitusprojektis või eraldi haljastusprojektis. Hooneprojektiga (või haljastusprojektiga) täpsustada planeeringus illustratiivsena toodud planeeritud haljastust.

Planeeritud on uus madalhaljastus (hekk) Kaljula tee 16 ja 24a kruntide läänepiiril, et tagada privaatsust elamumaa õueala ja rekreatsiooni ala vahel. Olemasolevate elamumaa katastriüksuste haljastus lahendatakse vastavalt hoone projektile või haljastusprojektile. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta nende katastriüksuste haljastuse nõudeid ja lahendusi.

Hoonete paigutamisel tuleb säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Puude raieks tuleb vormistada raieluba või lahendada puude raie hoone ehitusprojektis. Detailplaneeringuga määratud hoonestusalale hoone ehitusele ette jääva puu raie korral tuleb teostada raiutava puude arvuga võrdne asendusistutus sama katastriüksuse piires või kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud muule Kiili vallas paiknevale katastriüksusele. Nõuetekohase asendusistutuse teostus on krundile ehitatud elamu kasutusloa andmise eeltingimuseks. Keelatud on heki ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse.

Jäätmete käitlemine Detailplaneeringu elluviimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Väikeelamus tekkivad bioloogilised jäätmed võib kompostida oma kinnistu piirides. Kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda.

5.12 Kaitsealused objektid Planeeringualal kaitsealused objektid puuduvad.

5.13 Keskkonnatingimused Detailplaneeringuga kavandatud tegevus oma iseloomult (eramute laiendamise ja abihoonete planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta olemasolevatele eramutele lisaks kolme eramu ja elamuid teenindavate abihoonete rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid.

Olemasolev puurkaev

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

21

Olemasolev Kaljula tee 16 katastriüksusel paiknev puurkaev (kat nr.20587) võetakse kasutusele kinnise maasoojussüsteemi puurauguna (selleks tuleb pädeva isiku poolt koostada nõuetekohane projekt) või lammutatakse peale selle kasutusest välja langemist õigusaktides toodud alustel. Puuraugu lammutamise korral tuleb puuraugu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

5.14 Tuleohutuse tagamine Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud: • EVS 812-7 „Ehitistele esitatavad põhinõude, tuleohutuse põhinõude tagamine projekteerimise ja

ehitamise käigus“ • EVS 812-6 Tuletõrjeveevarustus • Siseminstri 30.03.2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta kehtivad õigusaktid ja asjakohased standardid. Projekteeritav ehitis peab vastama kõikidele esitatavatele tuleohutusnõuetele, sh tuleb arvestada tuletõrjemeeskonna juurdepääsuga hoonele.

Planeeringuala ehitised liigituvad tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisiga hooneks. Krundile on planeeritud rajada kuni 2 korruselised hooned kõrgusega kuni 9m. Hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP3.

Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: • Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. • Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna

sisenemistee vahetusse lähedusse. • Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teelt. Hooneteni

juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. • Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega. Planeeringualal on olemasolevad tuletõrjehüdrandid (vt. joonis DP-04). Tuletõrjehüdrandid vastavad EVS 812-6 nõuetele ja on kasutusel aastaringselt. Tulekustutuseks vajalik veehulk on tagatud avaliku kasutusega Kaljula ja Kalju teele rajatud ühisveevärgitorustikust. Planeeringu alal on kolm olemasolevat tuletõrjehüdranti, millest on tagatud vajalik tuletõrjevee kogus 10 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrantide koordinaadid : • X=6575379 Y= 544335 • X=6575502 Y=544237 • X=6575599 Y=544309 Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalile ning tuletõrje-veevõtukohta hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamis-kõlblikus seisukorras.

5.15 Servituutide vajaduse määramine Kruntide servituutide vajadused on toodud detailplaneeringu põhijoonisel (joonis DP-04). Detailplaneeringu lahenduses ei muudeta tehnovõrkude lahendust, säilib olemasolev olukord. Tehnovõrkude servituutide alad täpsustatakse projekteerimise käigus.

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

22

Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: • Süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine • Hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele • Haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi • Territooriumi korrashoid • Vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine • Tulekindlate materjalide kasutamine • Paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon, soovitatav on sõlmida leping turvafirmaga.

7 VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE

Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise maht ei sea ohtu loodava ja olemasoleva elukeskkonna toimimist, kuna detailplaneeringuga antud ehitusõigus ja arhitektuurinõuded on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja lähtuvalt varem naaberaladele väljatöötatud arhitektuurinõuetest ning piirkonna miljööst. Planeeritud mahud järgivad valla üldplaneeringuga ette antud suurusi kui ka olemasolevat hoonestust. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Kokkuvõttes paraneb võrreldes kehtiva detailplaneeringu (Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering“, DP0089). lahendusega oluliselt piirkonna visuaalne kvaliteet ning suureneb üldiste rekreatsioonialade tervikuna toimimine ja kasutusmugavus.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Majanduslikud mõjud Elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv ja paraneb ühistranspordi tasuvus. Kavandatud arendustegevus tõstab ka piirkonna kinnisvara väärtust.

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Detailplaneeringulahenduses välja töötatud tingimused tagavad terviklahenduse olemasoleva elamualaga. Miljöösse sobituv, korrastatud ja hästi toimiv elukeskkond kasvatab piirkonna väärtust. Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega moodustatakse avaliku kasutusega üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus, üldkasutatav maa heakorrastatakse, sellele rajatakse piirkonda naaberalaga ühendav jalgrada, mis suurendab piirkonna elanike rekreatsioonivõimalusi.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale Koostatud detailplaneering on üldplaneeringu kohane detailplaneering. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule ning üldplaneering arvestab elustiku elupaikade ja kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

23

piirnevad peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, ega ei esine ülenormatiivseid tasemeid.

Koostatud detailplaneeringu ala ei asu Natura2000 alal ja detailplaneeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike. Detailplaneeringualal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministrisotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

Kuna kavandatava tegevuse mõju ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

8 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

8.1 Detailplaneeringu elluviimise võimalused Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

8.2 Detailplaneerigu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid)

Detailplaneeringu elluviimise toimub allolevas järjestuses toodud tegevuskava alusel: 1 Planeeringu alal planeeritud kruntide/katastriüksuste moodustamine 2 Planeeringu alal vajalike servituutide seadmine 3 Huvitatud isiku kulul detailplaneeringuga planeeritud üldkasutatava maa (pos. 20) heakorrastamine

ja sellele jalgraja rajamine 4 Üldkasutatava maa (Pos 20) tasuta võõrandamine Kiili vallale 5 Planeeringu alale jääva moodustatava transpordimaa katastriüksuse/kinnisasja (Pos 21) tasuta

võõrandamine Kiili vallale 6 Hoonete ehitusprojektide koostamine 7 Hoonetele ehituslubade taotlemine 8 Hoonete ehitamine 9 Hoonetele kasutusloa taotlemine

9.1 Olemasoleva puurkaevu lammutamise korral tuleb puurkaevu lammutus nõuetekohaselt teostada enne krundile pos 16 ehitatavale elamule kasutusloa väljastamist.

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

24

Punktides 1-5 toodud tegevused on detailplaneeringuga planeeritud kruntidele pos 16, 17 ja 18 ehitatavate elamute ehitusloa väljastamise eeltingimuseks.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks on enne detailplaneeringu algatamist sõlmitud Kiili valla ja huvitatud isiku vahel haldusleping ja Tallinna Halduskohtu poolt kinnitatud kohtulik kompromiss haldusasjas 3-24-3372.

8.3 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused on toodud Planeerimisseaduses.

8.4 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaberkinnisasjade maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Seletuskirja koostas:

Projektijuht /arhitekt: Eha Jakobi /allkirjastatud digitaalselt/

Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee osa seletuskirja koostas:

Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener: Toomas Piirsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Harjumaa Kiili vald Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP 0342)

Arhitektuuribüroo AKOS OÜ Reg. nr 10093793 Projektijuht/ arhitekt: Eha Jakobi Volitatud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173576) 21836_DP_seletuskiri 18.12.2025

25

9 KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kaasatavad Jrk nr

Isik või asutus kellega on koostööd tehtud

Arvamuse esitamise kuupäev

Arvamuse täielik ärakiri

Koostöötegijad Jrk nr

Isik kellega on detailplaneering kooskõlastatud

Kooskõlas tuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

Projektijuht /allkirjastatud digitaalselt/ Eha Jakobi

VT. MÄRKUS 5

P3 EP2

EP2

EP2

EP2

HL

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

EP

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P6

P6

P6

P6

POS 5

POS 7

POS 6

POS 9

POS 8

POS 10

POS 12

POS 15

POS 14

POS 13

LT

POS 20

POS 17

POS 16

HL

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT

POS 19

EP

EP2

EP2

EP2

P6

P6

P6

P6

POS 3

POS 4

POS 2

POS 1

Pos 16 Kaljula tee 16 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1417m²

(1442m2) 300 m² 2114m²

Pos 17 Kaljula tee 24a EP 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1174m²

(1349m2) 300 m² 2017m²

Pos 20 Kaljula tee 14 HL 100%

- - - - - 4867m²

Pos 1 Kalju tee 4 EP2 100%

2k/1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1356m² 300 m² 2020m²

Pos 2 Kalju tee 6 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1724m² 300 m² 2822m²

Pos 3 Kaljula tee 7 EP2 100%

2k/1 k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1319m² 300 m² 2000m²

Pos 4 Kaljula tee 9 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1114m² 300 m² 2000m²

Pos 5 Kaljula tee 11 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1279m² 300 m² 2002m²

Pos 6 Kaljula tee 18 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1386m² 300 m² 2050m²

Pos 7 Kaljula tee 20 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1487m² 300 m² 2170m²

Pos 8 Kaljula tee 22 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1468m² 300 m² 2141m²

Pos 9 Kaljula tee 24 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1339m² 300 m² 1992m²

Pos 18 Kaljula tee 17 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 914m² 300 m² 2001m²

Pos 10 Kaljula tee 19 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1382m² 300 m² 2044m²

Pos 11 Kaljula tee 21 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1355m² 300 m² 2017m²

Pos 12 Kaljula tee 23 EP 100%

2k /1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1325m² 300 m² 2004m²

Pos 14 Kaljula tee 28 EP2 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1358m² 300 m² 2029m²

Pos 15 Kaljula tee 30 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 3 (1+2) 1406m² 300 m² 2122m²

Pos 13 Kaljula tee 26 EP 100%

2k/ 1k 9m/ 4,5m 2 (1+1) 1410m² 300 m² 2082m²

Pos 21 Kaljula tee T3 LT 100%

- - - - - 150m²

Pos 19 Kaljula tee 5 HL 100%

- - - - - 3925m²

EP

EP P3

P3

POS 18

POS 11

POS 21

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ) OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga) NING ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKTID (KIILI KVH OÜ-ga).

PROJ. ELEKTRI LIITUMISKILP (ELEKTRILEVI OÜ)

X

VT. MÄRKUS 7

VT. MÄRKUS 7

X X

X X

X X

X X

KUUPÄEVNIMI

Mõõdistaja

AMET ALLKIRI

M.Tammemäe

Litsents: 707 MA, EEG000209, 489 MA-k [email protected]

Kadaka tee 36 Tallinn 10621 Tel:52 92609 AV Geodeesia OÜ Registrikood:11927036

SAU STI PEAKR

AAV (SAU STI O

JA)

R egistrikood: VEE1095000,

pikkus lisaharudega 6,3 km ,

valgala suurus 8,7km ²,

suudm e koht: Vääna jõgi

X

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITAVA KRUNDI / MAAÜKSUSE PIIR

110KV ELEKTRI ÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI PIIR (25m liini teljest)

110 kV ELEKTRI ÕHULIINI OHUTU PUHASVAHE (10m äärmisest juhtmest).

SAUSTI PEAKRAAVI VEEKAITSEVÖÖND (1m kraavi tavalisest veepiirist)

SAUSTI PEAKRAAVI- AVATUD EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI ULATUS TIHEASUSTUSEGA ALAL (kaldast 7m)

TEEKAITSEVÖÖND (4m krundi piirist)

PLAN. HOONESTUSALA

PLAN. HOONESTUSALA PEALE 110KV ELEKTRI ÕHULIINI DEMONTEERIMIST

JUURDEPÄÄS ALALE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE /MAAÜKSUSELE (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV JALGRADA

PLANEERITUD JALGRADA (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD EHITUSKUJA (HOONESTUSALA KAUGUS KRUNDIPIIRIST)

PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV (3-KOHTA)

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV PUURKAEV

PLANEERITUD HOONE (MAX. EHITUSÕIGUSEGA), ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

RAJATAV MADALHALJASTUS- HEKK (ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEE

PLANEERITUD MADALPINGE KAABEL

PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP

PLANEERITUD DRENAAŽITORU

PLANEERITUD TRUUP

OLEMASOLEV PIIRDEAED (VÕRKPIIRE)

OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHULIIN (110 kV)

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL (TÄNAVAVALGUSTUS)

OLEMASOLEV MADALPINGE KAABEL

LIKVIDEERITAV MADALPINGE KAABEL

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEV DRENAAŽI TORU

OLEMASOLEV SADEMEVEE KANALISATSIOONI TORU

OLEMASOLEVA MAAKÜTTE KONTUUR (ORIENTEERUV)

LIKVIDEERITAV KRAAVIOSA (paigaldatakse truup)

TEHNOVÕRGU SERVITUUT

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

ÜKSIKELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

PAARISELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

LOODUSLIK HALJASMAA (katastri järgi ÜLDKASUTATAV MAA 100%)

TEEMAA (katastri järgi TRANSPORDIMAA 100%)

HL

LT

EP

KIILI VALD SAUSTI KÜLA KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS M 1:500

KRUNDI EHITUSÕIGUS JT NÄITAJAD TABEL:

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS, ARHITEKTUURSED ÜLDNÕUDED JA KITSENDUSED

Krundi nr Katastriüksuse aadress /krundi

aadressi ettepanek

Katastriüksuse olemasolev

suurus/ krundi planeeritud suurus m²

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind m²

Põhihoone suurim lubatud korruselisus ja

kõrgus (m)

Abihoone suurim lubatud

korruselisus ja kõrgus m

Hoonete max lubatud arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa

Parkimiskohtade arv:

normatiivne

Parkimiskohtade arv:

planeeritud minimaalne

Kitsendused

1 Kalju tee 4 2020 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

2 Kalju tee 6 2822 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1.Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

3 Kaljula tee 7 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

4 Kaljula tee 9 2000 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

5 Kaljula tee 11 2002 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel; 3. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

6 Kaljula tee 18 2050 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

7 Kaljula tee 20 2170 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

8 Kaljula tee 22 2141 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

9 Kaljula tee 24 1992 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksust läbib drenaažitoru, millele on määratud servituut (kaitsevöönd 1m toruteljest);

10 Kaljula tee 19 2044 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

11 Kaljula tee 21 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

12 Kaljula tee 23 2004 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3

13 Kaljula tee 26 2082 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest);

14 Kaljula tee 28 2029 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

15 Kaljula tee 30 2122 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

3 (1-põhihoone+ 2-abihoonet)

EP2100% E100% 600 m² 6 6

16 Kaljula tee 16* 2114 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2.Olemasolev, ühisveevärgi veega varustamiseks mittevajalik puurkaev võetakse kasutusele Kaljula tee 16 katastriüksuse planeeritava elamu kütteks kinnise süsteemi maasoojus puurauguna või tamponeeritakse. Tingimused ja lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

17 Kaljula tee 24a* 2017 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Servituudivajadus krunt pos16 kasuks, drenaažitoru, servituudi ala 11m².

18 Kaljula tee 17 2001 m² 300 m² kuni 2 korrust; 9 m maapinnast;

1 korrus; 4,5 m maapinnast;

2 (1-põhihoone+ 1-abihoone)

EP100% E100% 600 m² 3 3 1. Katastriüksus asub Sausti peakraavi kaldal, kinnistu asub osaliselt peakraavi veekaitsevööndis (1m kraavi tavalisest veepiirist) ja avatud eesvoolu kaitsevööndis tiheasustusega alal (kaldast 7m); 2. Piirdeaia kaugus Sausti peakraavist (veepiirist) min. 1 m kaugusel.

19 Kaljula tee 5 3925 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Katastriüksusel asuvad palliplatsid ja laste mänguväljak, tegemist on piirkonna rekreatsioonialaga; 3. Katastriüksust läbib olemasolev jalgrada.

20 Kaljula tee 14 4867 m² - - - - HL100% Ü100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Katastriüksust läbib kõrgepinge maakaabel ja kinnistul asub alajaam (kaitsevöönd 1m liiniteljest või alajaama seinast); 3. Katastriüksusele on projekteeritud jalgrada, mis ühendatakse naaberplaneeringu (Kaljula MÜ detailplaneeringu, FE Arhitektid töö nr 018/12) jalgrajaga ja rekreatsioonialaga.

21 Kaljula tee T3* 150 m² - - - - LT100% L100% - - 1.Katastriüksus on osaliselt 110kV elektri õhuliini kaitsevööndis (25m liiniteljest); 2. Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.

KOKKU: 46 569 m² 5 400 m² 44 (18+26) 10 800 m² 78 78

*- TEGEMIST ON AADRESSI ETTEPANEKUGA (TÄPSUSTATAKSE KOV-I TÄNAVANIMEDE KOMISJONI POOLT )

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas AV GEODEESIA OÜ 2021.a veebruaris, (töö nr 09/21), litsentsi nr. 707 MA (täpsustatud (04.06.2025.a.); 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Planeeritud madalpinge kaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus 5. Planeeritud jalgrada ühendatakse Kaljula MÜ detailplaneeringuga (DP 0261) planeeritud jalgrajaga.; 6. Planeeritud jalgrajad ja haljastuse paiknemine on illustratiivsed, asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus; 7. Kõikile katastriüksustele (sh. planeeritud elamumaa kruntidele -pos 16, pos 17 ja pos 18) on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumispunktid kinnistu piirile. Krunt pos 18 on rajatud olemasolev elektrivarustuse liitumiskilp krundi piirile.

DPPÕHIJOONIS M1:500

A KOS ARHITEKTUURIBÜROO

DP-04

Harjumaa Kiili vald Sausti küla KALJULA ELAMUALA DETAILPLANEERING

21-836

P3

Positsiooni nr. aadress/ aadressi ettepanek

sihtotstarbe % DP liikides max.korruselisus

(põhihoone/ abihoone) max. kõrgus (m)

põhihoone/abihoone max. hoonete arv

(põhihoone/ abihoone)

hoonestusala suurus (m²)

(hoonestusala suurus peale 110KV elektri

õhuliini demonteerimist, m²)

lubatud suurim ehitisealune pind (m²)

krundi suurus (m²)

EP2

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Krundi nr Koha aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve ja

osakaalu % (katastriüksuse liikide kaupa)

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest (nr) või riigimaale

Liidetavate ja lahutatavate

osade suurus (m²)

Osade senine sihtotstarve

(katastriüksuse liikides) Märkused

1 Kalju tee 4 E100% 2020 m² Kalju tee 4 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

2 Kalju tee 6 E100% 2822 m² Kalju tee 6 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

3 Kaljula tee 7 E100% 2000 m² Kaljula tee 7 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

4 Kaljula tee 9 E100% 2000 m² Kaljula tee 9 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

5 Kaljula tee 11 E100% 2002 m² Kaljula tee 11 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

6 Kaljula tee 18 E100% 2050 m² Kaljula tee 18 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

7 Kaljula tee 20 E100% 2170 m² Kaljula tee 20 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

8 Kaljula tee 22 E100% 2141 m² Kaljula tee 22 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

9 Kaljula tee 24 E100% 1992 m² Kaljula tee 24 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

10 Kaljula tee 19 E100% 2044 m² Kaljula tee 19 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

11 Kaljula tee 21 E100% 2017 m² Kaljula tee 21 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

12 Kaljula tee 23 E100% 2004 m² Kaljula tee 23 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

13 Kaljula tee 26 E100% 2082 m² Kaljula tee 26 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

14 Kaljula tee 28 E100% 2029 m² Kaljula tee 28 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

15 Kaljula tee 30 E100% 2122 m² Kaljula tee 30 E 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

16 Kaljula tee 16* E100% 2114 m² Kaljula tee 16 Kaljula tee 14

+518 -1596

T 100% Ü 100%

17 Kaljula tee 24a* E100% 2017 m² Kaljula tee 14 -2017 Ü 100%

18 Kaljula tee 17 E100% 2001 m² Kaljula tee 17 Ü 100% Katastriüksuse suurus ei muutu

19 Kaljula tee 5 Ü100% 3925 m² Kaljula tee 5 Ü 100% Katastriüksuse suurus ja sihtotstarve ei muutu

20 Kaljula tee 14 Ü100% 4867 m² Kaljula tee 14 -4867 Ü 100%

21 Kaljula tee T3* L100% 150 m² Kaljula tee 14 -150 Ü 100%

*- tegemist on aadressi ettepanekuga

ARHITEKTUURSED TINGIMUSED

Tüüp Krundi nr Krundi aadress Arhitektuursed tingimused

EP2

1 Kalju tee 4 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundil kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse

2 Kalju tee 6

3 Kaljula tee 7

4 Kaljula tee 9

7 Kaljula tee 20

8 Kaljula tee 22

14 Kaljula tee 28

EP

5 Kaljula tee11 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 5-30°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundile kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse; 10. Krundid pos 16 ja pos 17 hoone võib ehitada 110kV elektriliini kaitsevööndisse, kui on tagatud 10m puhasvahe projekteeritava ehitise äärmise elemendi ja õhuliini äärmise juhtme vahel.

6 Kaljula tee 18

9 Kaljula tee 24

13 Kaljula tee 26

16 Kaljula tee 16*

17 Kaljula tee 24a*

10 Kaljula tee 19 1. Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid; 2. Katusekalle 15-45°, katusehari risti või paralleelne kinnistu tänavapoolse piiriga; 3. Põhihoone peab asuma hoonestusalal; 4. Abihoonete kaugust naaberkrundi piirist ei reguleerita, lähtuda tuleb tuleohutusnõuetest ja valgustustingimustest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaberkrundi omanike nõusolek. Abihoone naaberkinnistuga külgneva räästa kõrgus võib olla maksimaalselt 3,5 m, viilkatuse harja kõrgus võib olla kuni 4,5 m; 5.Teekaitsevööndisse ja avatud eesvoolu "Sausti peakraav" katsevööndisse ei ole lubatud rajada hooneid (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised); 6. Et tagada piirkonna hoonestuse terviklikus peavad kõik krundilele kavandatud abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) järgima põhihoone katusekallet, katusekatte materjale, viimistlusmaterjale ja viimistlustoone; 7. Kõik abihooned (sh. 0-20m² ja kuni 5m kõrgused väikeehitised) kooskõlastada enne ehitamise alustamist Kiiili Vallavalitsuse arhitektiga; 8.Hoonete tulepüsivusklass TP3; 9.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,4 m. Keelatud on püsivate piirdeaedade rajamine avatud eesvoolu „Sausti peakraav“ kaitsevööndisse.

11 Kaljula tee 21

12 Klajula tee 23

18 Kaljula tee 17

*- tegemist on aadressi ettepanekuga (täpsustatakse kov-i tänavanimede komisjoni poolt )

X X X X X X X X X

D1

X X X X X X X

X X X X X X X

PLANEERINGU TEHNILISED NÄITAJAD:

Planeeringuala suurus 46569 m² ehk 4,6ha

Kavandatud kruntide arv 21

Krunditava ala maa bilanss: Väikeelamu maa (EP)- 20 323 m² (43,6%)

Paariselamu maa (EP2)- 17 304m² (37,2%)

Transpordimaa (LT)- 150 m² (0,3%)

Looduslik haljasala (HL) -8792 m² (18,9%)

Kavandatud max. hoonestustihedus (krundil): 0,3 Kavandatud max. hoonestustihedus planeeringualal (ilma tänavateta): 0,23 Kavandatud elamuühikute (korterite) arv: 26

X

Planeeringu koostamise korraldaja: Kiili Vallavalitusus

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 10. märts 2026 nr 94

Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu kehtestamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 29.04.2025 korraldusest nr 150 „Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu koostamise algatamine”.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on ARHITEKTUURIBÜROO AKOS OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Paldiski mnt 25/2, 10612, tel +372 5200328, e-post [email protected]).

1. Kehtestada Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering (DP0342). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritaval maa-alal kehtib: 2.1. Kiili valla üldplaneering 2.2. Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP0089)

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti külas Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 16 katastriüksuste (30401:001:1486 ja 30401:001:1487) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks Kaljula tee 17 katastriüksuse (30401:001:2473) sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja krundile ehitusõiguse määramine ning teiste planeeringuala katastriüksuste ehitusõiguse täpsustamine, mille käigus ei muudeta olemasolevate elamukruntide sihtotstarvet ega pindalasid.

Detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut üksikelamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1 üldkasutatava maa krunt.

Üksikelamu ja paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksik- ja paariselamukrundi lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 300 m2. Elamumaade ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada planeeritavate elamumaade piires. Planeeritavast alast vähemalt 18,9% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.

4. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu lahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva korraldus lisas nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisas nr 3.

6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3.

7. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

9. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Tarko Tuisk

vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 94 juurde 2. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu seletuskiri 3. Sausti küla Kaljula elamuala detailplaneeringu põhijoonis