Lühiajalise üüri turu teemal

Hei

Suur tänu info eest!

Arutasime lühiajalise üürituru teemat meie juhatuses ja tekkisid järgmised küsimused, panin need kollasele taustale.

Jääme vastuseid ootama.

Tervitades

Külli

Tere, Külli!

Kirjutan seoses ERR-is hiljuti ilmunud arvamuslooga, milles EHRL tõstab esile majutusturu probleemkohad.

Tänud, et olete järjepidevalt tõstatanud lühiajalise majutustegevusega seotud küsimusi! Erinevate osapoolte kaasatus sellesse teemasse ongi väga oluline, sest valdkond puudutab paljusid – nii ettevõtjaid kui eraisikuid. Mõistame väljatoodud muresid ja jagame MKM-is arusaama, et valdkonna läbipaistvus ja toimiv õigusruum on nii ettevõtjate, riigi kui ka tarbijate ühine huvi. Selle teemaga tegelemine on MKM-i turismitiimi üks prioriteetidest.

Lühiajaline üür ei ole iseenesest halb, vaid vastupidi, see annab majandusele olulist lisaväärtust. Uuring näitas, et see pakub paindlikke majutusvõimalusi, sh ka piirkondades, kus hotelle pole, toob Eestisse märkimisväärset tulu (umbes 135 miljonit eurot aastas välisturistidelt) ning toetab kohalikke ettevõtteid ja töökohti.

Uuringust selgunud muresid võtame täie tõsidusega ja oleme nende lahendamisega juba alustanud. Töötame selle nimel, et täpsustada kehtivaid reegleid, parandada andmete kasutust ning tugevdada järelevalvet. Lisaks otsime lahendusi eluasemega seotud muredele nagu eluaseme kättesaadavus, naabrite häirimine, prügiprobleemid jm.

Meie jaoks on oluline hoida majutusturul ausat ja toimivat ettevõtluskeskkonda ning lahendada kitsaskohad põhjendatult ja sihitult, vältides liigset bürokraatiat.

Nõustume, et kõik majutusteenuse pakkujad peavad kehtivaid reegleid täitma: makse maksma, tuleohutuse reegleid järgima, külalisi registreerima jm. Aga praktika näitab, et kõikidest reeglitest ei saada aru või ei täideta. Seetõttu soovime seaduses täpsemaks sõnastada, millal on kinnisvara väljaüürimine ettevõtlus ja peab täitma majutamise nõudeid ning millal mitte.

Küsimus: Kas kinnisvara lühiajaline väljaüürimine peaks olema käsitletav majutusteenusena, kui seda tehakse tasu eest näiteks rohkem kui 60 päeva aastas? Kas lühiajaline majutusteenus peaks olema käsitletav majutusteenusena ka juhul, kui seda osutab eraisik, kuid tegevuse sisu vastab majutusteenuse osutamisele (nt majutust pakutakse mitmes majutusüksuses)?

Reeglite täitmist kontrollivad selleks määratud asutused. Näiteks jälgib maksude tasumist MTA, kes saab majutusplatvormidelt nagu Airbnb ja Booking andmed kõigi aasta jooksul tehtud lühiajalise üüri tehingute kohta. Uuringu järgi jääb riigil saamata maksutulu kuni viis miljonit eurot, aga ka see on muidugi arvestatav summa ning kõik maksud tuleb ära tasuda. Teema on MTA järelevalve fookuses.

Küsimus: Kas MTA-l on 2025 andmed olemas? Kas tehakse 1:1 vastavuskontrolli (platvormi andmed vs deklareeritud maksutulu?)

Töös on seadusemuudatus, et ka teistel asutustel oleks rohkem infot kontrolli tegemiseks. Muudatuse tulemusena tohib MTA jagada platvormidelt saadud andmeid ka nt Päästeametile, PPA-le, kohalike omavalitsustele. Ehk siis tulemusena saab näiteks Päästeamet küsida MTA-lt infot, kes ja kus üüriteenust pakub ning minna üürikohtadesse kohapeale kontrollima, kas kõik tuleohutuse nõuded on seal täidetud. Vastav eelnõu on Rahandusministeeriumil töös ja peatselt liikumas Justiits- ja Digiministeeriumi kooskõlastusringile.

Küsimus: Kas MTA tohib DAC7 direktiivi andmeid jagada edasi?

Ka avalikkusel on nüüd senisest palju parem ülevaade: alates veebruarist avaldab Statistikaamet MKM-i tellimusel majutusplatvormide (Airbnb, Booking jt) detailseid andmeid kogu Eesti, maakondade ja nelja suurema linna kohta, sh külastajate ööbimiste ja renditud ööde koondnäitajaid. MKM-i ja MTA koostöös lisanduvad platvormiandmete põhjal ka kokkuvõtted teenuseosutajate profiilide, renditud ööde arvu ja tulude kohta. Parem statistika aitab kõigil osapooltel teha teadlikumaid, andmepõhiseid otsuseid.

Küsimus: Kas andmed on kuupõhised ja esitatakse sarnaselt Statistikaameti majutustegevuse statistikale 1,5 viitega?

Need sammud on suunatud sellele, et lühiajalise üüri turg oleks läbipaistev ja turvaline. Meie jaoks on oluline, et kõik mõistaksid reegleid, järgiksid neid ja kontroll toimiks hästi. Eluasemega seotud probleemid (peomüra, prügi, püsielanike vähenemine) on iseloomulikud eelkõige teatud piirkondadele (nt Tallinna vanalinnale ja suveperioodil Pärnule), mistõttu otsime võimalusi, kuidas neid kohalikul tasandil paremini lahendada. Ka teised riigid, nt Soome, lahendab neid just kohalikul tasandil.

Küsimus: Kas LÜT läbipaistvuseks tekib Eestis juhitud majutusteenuste pakkumus muutunud turu struktuuri arvestades – majutusteenuse defineerimine, register ja külaliste registreerimine esimesest voodikohast?

Majutusturu kitsaskohtade lahendamine jätkub ning hoiame avatud dialoogi kõigi osapooltega. Plaanime täpsemad muudatusettepanekud vormistada suveks, arutades need eelnevalt läbi nii teiega, teiste sektori esindajatega, omavalitsustega ja teiste ministeeriumitega.

Küsimus: Kas turu osapooled kaasatakse enne eelnõu vormistamist mitmel korral arutellu?

Anna julgelt märku, kui sel teemal tekib täiendavaid küsimusi. 

Tervitades 

Kristina