Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Kohtute seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus (kohtumenetluse

kiirendamine)

Austatud proua Pakosta

Esitasite kooskõlastamiseks kohtute seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu. Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega

arvestamisel.

1. Kui kohtud liiguvad põhiseaduslikuks institutsiooniks, ei ole põhjendatud, et mingid

kohtute halduse ülesanded, kohtu korralduseks vajalikud ülesanded ja eelarvele sisendi

andmine jäävad JDM-le (KS § 39 lg 2, § 43¹ lg 3, VVS § 59 lg 1). Kohtutele eelarve sisendi

andmist põhjendatakse järgmiselt: Esiteks võimaldab ministeeriumi sisend siduda

kohtusüsteemi eelarve laiemate riiklike eesmärkidega. Ministeerium kujundab ja veab eest

õigusloomepoliitikat ning vastutab digiriigi arendamise eest. Teiseks on oluline arvestada, et

ministeerium jääb ka edaspidi poliitiliselt vastutavaks esimese ja teise astme kohtute

toimimise eest. Kolmandaks toetab ministeeriumi kaasamine paremat koordineerimist

riigiüleselt, eriti digiarenduste ja ühiste tugiteenuste valdkonnas. Kohtusüsteemi

infosüsteemid, küberturvalisus, andmehaldus ja muud digilahendused on tihedalt seotud riigi

kesksete IT-arendustega.

Seletuskirjast nähtub, et JDM sisend koosneb eelarve ressursside ja eelarvevajaduste

hindamisest ja IT-arendusprojektide puhul jälgimisega, et arvestatakse IT-strateegiatega. Kui

JDM oma sisendi andmisel paneb kohtutele ülesandeid või hindab eelarvevajadusi, siis peab

olema selge ka, kust selleks vajalikud rahalised vahendid tulevad. Seega jääb kohtute grupp

olulisel määral ikkagi sõltuma täitevvõimust, erinevalt teistest põhiseaduslikest

institutsioonidest (PSI), kelle õigusloome on samuti JDM pädevuses (JDM põhimääruse

punkti 9 alapunkt 1). Märgime, et riigieelarve seaduse (RES) § 38 lõike 2 kohaselt peab

Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve

esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Esitatavas riigieelarve

eelnõus võib olla arvesse võetud Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudes

Riigikogu menetluses tehtud muudatusi. Seega peavad muudatused õigusaktides olema teada

juba eelarve koostamise ajaks ja sihtrühmad saavad nendest informeeritud eelnõu koostamise

ja kooskõlastamise käigus. Selle kohta ei ole vaja JDM-l eraldi sisendit eelarvemenetluses

anda. Riigieelarvelise sisendi andmine läheb vastuollu ka RES-ga, mille kohaselt PSI-d

saavad oma eelarvesisendi Riigikogult (RES § 25¹lg 3 p 12, § 38 lg 2¹). Kusjuures eelnõu

kohaselt saab niigi valdkonna eest vastutav minister (justiits- ja digiminister) osaleda

sõnaõigusega ka kohtute grupi eelarveläbirääkimistel Riigikogus.

Teie 03.03.2026 nr 8-1/1528-2,

JDM/26-0282/-1K

Meie 17.03.2026 nr 1.1-11/1016-4

2

Arvestades ülaltoodut, palume vastavad sätted välja jätta või neid täpsustada, mis ulatuses ja

mis juhul JDM saab sekkuda.

2. KS § 43¹ ja RES muudetavaid sätteid tuleks kooskõla tagamiseks korrigeerida:

1) KS § 43¹ lõikes 1 ei kajastu kohtute grupi eelarve all kohtuhaldusteenistus (KHT), lõikes 2

on ta olemas. See tuleks ühtlustada;

2) kohtute grupi eelarve koostamise protsessis on kohtute nõukogu ülesandeks kohtute grupi

eelarve eelnõu kinnitamine, kuid tundub, et nõukogul endal sisendi andmise õigust või eelarve

koostamise sekkumise õigust pole (vrdl JDM annab sisendi)? Samas kohtute grupi eelarve

muutmise puhul on soovitud, et seda saaks algatada ka kohtute nõukogu (praegu lg-s 7), siis

järelikult tal peab selleks olema ka ajend või mõte selle muutmiseks (sisend KHT-le?). Kui

kohtute nõukogul on kohtute grupi eelarve eelnõu koostamises ka rohkem õigusi, tuleks

eelnõu täiendada;

3) KS § 43¹ lõikes 7 on kohtute grupi eelarve muutmine. See on küsitav, kas seda sätet on

vaja, sest nii valitsemisalade, kui PSI-de eelarvete muutmise põhimõtted on RES-s. Kui lisada

lõikesse 3, et sama protseduur, mis eelarve koostamisel, on ka kohtute grupi eelarve

muutmisel, siis ei oleks lõiget 7 vaja. Eelarve koostamise ja muutmise protseduuri loogika

võiks olla sama (st kes koostab, kus ta sisendi saab jne);

4) KS § 43¹ lõike 2 tekst ja selgitus seletuskirjas on omavahel vastuolus: (2) Kohtute grupi

eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme kohtutele ning

Kohtuhaldusteenistusele.

Seletuskirjast: Lõige 2 täpsustab, et kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid

asutuste lõikes esimese ja teise astme kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele. Peale

Riigikogu poolt vastu võetud aastast riigieelarve seadust liigendab nõukogu kaheksale

kohtuasutusele ja KHT-le eelarved majandusliku sisu lõikes ning iga asutus kehtestab oma

alaliigenduse ja korraldab selle alusel oma tööd. Kohtute jaoks säilib praegu kehtiv süsteemi,

kus kohtute eelarve asutuste lõikes (kaheksa kohut) kinnitab Justiits- ja Digiministeerium ning

iga kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks.

Nõukogul endal eraldiseisvat eelarvet ei ole, nõukogu teenindamine tagatakse KHT eelarvest.

Jne.

3. KS § 46 lõike 3 kohaselt esitatakse kohtute grupi tegevusaruanne kohtute nõukogu

kehtestatud vormil. Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise

ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest

tulenevate aruannete esitamise kord–Riigi Teataja (RES-RE kord) § 16¹ kohaselt esitavad PSI-

d vabalt valitud vormis oma tegevuste ülevaate. Võimalik, et see pole probleem, kui „vabalt

valitud vorm“ ongi kohtute nõukogu kehtestatud vorm. Palume kaaluda, kas on vaja RES-RE

korda täpsustada ning vajadusel täiendada SK Rakendusaktide osa.

4. RES § 31 lõike 3 muudatusest on välja jäänud, et asutuste grupi puhul lõpuks asutus (kohtud

ja KHT) liigendab samuti oma eelarve.

5. RES§ 56 lõike 23 muudatusettepanek sellisel kujul tekitab raskusi riigieelarve seadusepildi

koostamisel. Sõnastuses on mainitud, et „administratiivset ja majandusliku sisu liigendust

kogumahtu muutmata“. St et kohtutel hetkel puudub kogumahu kuvamise võimalus nii

administratiivse kui ka majandusliku sisu puhul.

6. Seletuskirja Rakendusaktide osa tuleb täiendada ka, selliselt, et muudetakse

Eelarveklassifikaatori–Riigi Teataja Lisa 2, kuna asutuste gruppide alt tuleb esimese ja teise

astme kohtud välja jätta ja teha kohtute grupile administratiivne tunnus. RAM_m50_lisa2.pdf

3

7. Kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale (Sotsiaalkindlustusametile) antakse üle pädevus

tuvastada tunnistajate ütluste alusel pensioni määramiseks vajalikke faktilisi asjaolusid, siis

tuleb kokkuleppele jõuda ka rahastamises. Kui sellist muudatust ei tehta, palume jätta märkuse

tähelepanuta.

8. Seletuskirja peatükis 8 “Seaduse rakendamisega seotud riigi ja omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud” palume täiendada tarbijakrediidinõude elektrooniliseks

menetlemiseks loodava IT-lahenduse arendamise kirjelduse viimast lauset sõnadega „sh

igakuiseks hoolduskuludeks“. Hetkel jääb arusaam, et on arvestatud vaid arenduskuludega

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarves, hoolduskulude osa ei ole arvesse võetud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Kairi Jürgenson 5982 5041 [email protected]