Eesti seisukohtade esitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohtade esitamine

Euroopa Komisjoni ettepaneku

kohta finantssektori

jätkusuutlikkust käsitleva teabe

avalikustamise EL määruse

ülevaatamiseks

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta

finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise EL määruse ülevaatamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta

finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise EL määruse

ülevaatamiseks

2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde

Valner Lille 5885 1491

[email protected]

Meie 17.03.2026 nr 11-3.1/1239-1

1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja märts 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta finantssektori jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamise EL määruse ülevaatamiseks

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris, ja määrust (EL) nr 1286/2014, mis

käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid)

põhiteabedokumente, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL)

2022/1288.

1.1. Toetame finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise raamistikku

tehtavaid muudatusi, mis kitsendavad selle kohaldamisala, lihtsustavad ja täpsustavad nõudeid

ning kahandavad finantssektori ettevõtete koormust. Oleme valmis toetama veelgi enamaid

lihtsustusi, et halduskoormust kahandada.

1.2. Toetame finantstoodete, mille kohta esitatakse jätkusuutlikkusega seonduvaid väiteid,

kategoriseerimist erinevatesse jätkusuutlikkusega seonduvastesse kategooriatesse ning nende

kohta täpsemate kriteeriumite ja teabe avalikustamisnõuete kehtestamist.

1.3. Meie hinnangul on oluline, et raamistiku rakendusulatus ning finantstoodete

kategooriatele kohalduvad nõuded ja nende toodete kohta avaldatav teave oleksid võimalikult

selged ja üheselt ning lihtsalt mõistetavad, et tagada turuosalistele suurem õiguskindlus.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud

ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

09.03.2026

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta finantssektori jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamise EL määruse ülevaatamiseks

1. Sissejuhatus

1.1. Lühikokkuvõte

Seletuskiri ja Eesti seisukohad on koostatud Euroopa Komisjoni (komisjon) 20. novembril 2025

esitatud määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb

jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (SFDR), ja sellega seonduvalt

ühtlasi määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste

investeerimistoodete põhiteabedokumente (PRIIP määrus), ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

delegeeritud määrus (EL) 2022/12881 (edaspidi eelnõu).

Komisjon muudab eelnõuga SFDR-i, et muuta see tõhusamaks, lihtsamaks, selgemaks ja

proportsionaalsemaks. See aitab komisjoni hinnangul kokkuvõttes kahandada SFDR rakendamisega

seonduvaid kulusid, parandada jätkusuutlike finantstoodete kättesaadavust ning suurendada

jätkusuutlike tegevuste rahastamist erasektori poolt.

Kavandatud muudatustel on kaks eesmärki: esimene eesmärk on lihtsustada ja vähendada finantsturu

osaliste ja finantsnõustajate suhtes kohaldatavaid jätkusuutlikkusega seotud haldus- ja

avalikustamisnõudeid, teine eesmärk on võimaldada lõppinvestoritel paremini mõista ja võrrelda

jätkusuutlikkusega seotud finantstooteid ning kaitsta neid võimalike eksitavate keskkonna-,

sotsiaalsete ja juhtimisteguritega (ESG) seotud väidete eest.

Sellest tulenevalt kahandatakse eelnõus SFDR kohaldumisala, jättes selle alt välja finantsnõustajad

ning investeerimisportfelli valitsemisteenust osutavad investeerimisühingud ja krediidiasutused.

Kahandatakse nõudeid avaldatavale teabele (näiteks loobutakse üksuse tasandil negatiivseid mõjusid

käsitleva teabe avaldamise nõuetest), ühtlustatakse nõuete kohaldamist (keelatakse liikmesriikidel

finantstoodete kohta teabe avaldamisega seonduvalt täiendavate nõuete kehtestamine lisaks määruses

sätestatule), luuakse selgemalt reguleeritud kategooriad finantstoodetele, mille kohta finantsturu

osalised võivad esitada nende toodete nimedes ja turundusteabes jätkusuutlikkusega seonduvaid

väiteid, jmt. Ettepaneku kohaselt muudetakse eelnevast tulenevalt PRIIP määrust ning tunnistatakse

alates uute nõuete kohaldamise kuupäevast kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1288,

millega rakendatakse kehtivat jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrust. Nimetatud

delegeeritud määruse asemele plaanib komisjon siiski vastu võtta uue, kohandatud nõuetega

delegeeritud määruse.

Muudatustega riigisektorile täiendavat olulist mõju ega riigieelarve kulusid ei kaasne.

1.2. Üldine sissejuhatus

Euroopa Komisjon (komisjon) on esitanud ettepaneku: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe

avalikustamist finantsteenuste sektoris, ja määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae-

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025PC0841

2

ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, ning millega tunnistatakse

kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1288 (edaspidi eelnõu).

SFDR võeti vastu 27. novembril 2019 ja seda on kohaldatud alates märtsist 2021. See on üks esimesi

ELi kestliku rahanduse raamistiku õigusakte ning osa komisjoni 2018. aasta jätkusuutliku

majanduskasvu rahastamise tegevuskava kohaselt vastu võetud mittefinantsettevõtjate ja

finantsettevõtjate jätkusuutlikkusteabe avalikustamise nõuete laiemast paketist.

SFDR loob raamistiku, mille kehtivate nõuete kohaselt peavad finantsvahendajad ja finantsturu

osalised finantstoodete kohta avalikustama jätkusuutlikkust käsitlevat erinevat teavet seoses sellega,

kuidas nende toodete puhul võetakse arvesse erinevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid

(ESG). SFDR nõuete eesmärgiks on suurendada läbipaistvust, võidelda rohepesu vastu ja kaitsta

investoreid, tagades, et finantsturu osalised, nagu varahaldurid ja investeerimisühingud, ning

finantsnõustajad avalikustavad investoritele vajaliku teabe, mis on neile vajalik teadlike

investeerimisotsuste tegemiseks. Laiemalt aitab SFDR erasektoril enam kaasata rahalisi vahendeid, et

hõlbustada üleminekut suuremale jätkusuutlikkusele, ning aidata omakorda kaasa majanduse

jätkusuutlikumaks muutmisele. SFDR-i nõudeid täpsustatakse komisjoni delegeeritud määruses,

milles sätestatakse täpsemad nõuded selle kohta, kuidas finantsturu osalised ja finantsnõustajad

peaksid investoritele avalikustama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet seoses oma investeerimistegevuse

ja finantstoodetega. Delegeeritud määruses täpsustatakse eelkõige lepingueelsetes dokumentides,

veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes nii finantsturu osaliste kui ka nende poolt kättesaadavaks

tehtavate finantstoodete kohta esitatavat teavet.

Teavet peavad SFDR kohaldumisalasse jäävad ettevõtted avaldama nii üksuse tasandil kui ka

finantstoodete tasandil. Üksuse tasandil peavad finantsturu osalised ja finantsnõustajad selgitama,

kuidas nad lõimivad ESG kaalutlused oma sisemistesse protsessidesse, sealhulgas seoses

hoolsuskohustuse täitmise protsesside ja vastutustundlike äritavadega. Toote tasandil, sealhulgas

investeerimisfondide, kindlustuspõhiste investeerimistoodete ja pensionitoodete kohta teabe

avalikustamisel peavad nad avalikustama toodete jätkusuutlikkusega seotud omadused ja eesmärgid.

SFDR kohaselt peavad keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi edendavate toodete (artikli 8, ehk

nn helerohelised tooted) kohta finantsturu osalised näitama, kuidas need tooted nende väidetavaid

keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi edendavad. Jätkusuutliku investeerimise eesmärgiga toodete

(artikli 9 ehk nn tumerohelised tooted) puhul peavad finantsturu osalised selgitama jätkusuutlikkusega

seotud eesmärki ja näitama, kuidas see eesmärk saavutatakse. Lisaks kohaldatakse kõigi SFDR

kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes selle määruse artikli 6 kohaseid avalikustamisnõudeid,

mille kohaselt peavad finantsturu osalised avalikustama, kuidas on jätkusuutlikkusriskide käsitlemine

lõimitud nende investeerimisotsuste tegemise protsessi, ning sellise hindamise tulemuse, mis käsitleb

jätkusuutlikkusriskide tõenäolist mõju toodete tootlusele.

SFDR ülevaatamise käigus tuvastati, et selle rakendamisel on tekkinud probleeme nii finantsturu

osaliste kui ka investorite jaoks. SFDR nõuete rakendamine on finantsturu osaliste jaoks osutunud

keerukaks ja kulukaks ning lisaks ei ole lõppinvestoritele esitatud teave üldiselt olnud piisavalt selge

ja kasulik, et aidata neil mõista ja võrrelda neile pakutavaid mitmesuguseid jätkusuutlikkusega seotud

finantstooteid ja -teenuseid. Lisaks on osutunud probleemseks, et turul on kasutatud SFDR artiklite 8

ja 9 alusel investoritele avalikustatavat teavet ka eksitaval viisil, liigitades finantstooted

jätkusuutlikeks, kuigi selleks ette nähtud kriteeriumid ei ole täidetud. Nende artiklite alusel teabe

avalikustamisel on komisjoni sõnul täheldatavad ka erinevad tõlgendused, mis on tekitanud

lõppinvestorite seas ebaselgust. Samuti on täheldatud erinevusi liikmesriikide järelevalveasutuste

tõlgendustes ning järelevalvetavasid ja ootusi on mõjutanud vajadus kohaneda uute ESMA suunistega,

mis käsitlevad keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud mõistete kasutamist

3

investeerimisfondide nimedes2. Need rakendamisprobleemid on komisjoni hinnangul toonud kaasa

finantssektori jaoks põhjendamatud kulud ja tarbetu koormuse võrreldes rahvusvaheliste

konkurentidega, puuduliku investorite kaitse ja rohepesuga seotud riskid ning erinevused riiklikes

nõuetes ja järelevalvetavades.

Ülaltoodust tulenevalt on komisjon eelnõus välja pakkunud muudatused, millega eelpoolkirjeldatud

teemad üritatakse lahendada.

Eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on ka eelnõuga

muudetavate otsekohalduvate määruste õiguslikuks aluseks.

Eesti täpsemate seisukohtade kujundamisel oleme lähtunud muuhulgas

 Vabariigi Valitsuse 27.09.2018 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 22.10.2018 istungitel kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni algatatud eelnõude kohta, mis käsitlevad keskkonna

jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturgu3;

 Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025-2027.

Eelnõuga tehtavad muudatused ei vaja esmasel hinnangul Eesti õigusaktide muutmist, kuna tegu on

otsekohalduvate sätetega.

1.3. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik

Valner Lille ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler

Evelyn Liivamägi, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas

Auväärt.

2. Üldine kohaldamisala ja mõistete sisu, võrdlev analüüs ning seisukohad

Eelnõu artiklis 1 muudetakse SFDR, sh täpsustatakse selle kohaldumisala ning mõisteid.

SFDR kohaldumisalast (art 1) jäetakse välja finantsnõustajad, kuna nad, erinevalt finantsturu osalistest

ei loo, ei tee kättesaadavaks ega halda finantstooteid. Samuti lisatakse määruse reguleerimisesemena

finantstoodete kategoriseerimine jätkusuutlikkusega seotud finantstoodeteks ja nende läbipaistvus.

Eelpooltoodust tulenevalt muudetakse ka SFDR-s kasutatavaid mõisteid, sealhulgas jäetakse välja

finantsnõustaja mõiste ja selle määratlemisega seonduvad muud mõisted ning finantsturu osalise

mõiste alt jäetakse välja väärtpaberiportfelli valitsemisteenust osutav investeerimisühing ja

krediidiasutus ning nende mõistete määratlemisega seonduvad muud mõisted. Sisuliselt välistab see

ka antud teenusepakkujad SFDR kohaldumisalast, mis on osa eelnõuga tehtavast lihtsustamisest ning

koormuse kahandamisest ettevõtjatele. Mõistete alt jäetakse välja ka jätkusuutlike investeeringute

määratlus, mis on komisjoni sõnul tekitanud märkimisväärsel hulgal praktilise rakendamisega seotud

probleeme ja küsimusi ning järelepärimisi järelevalveasutustele tõlgendamise ja nende ootuste kohta,

samuti on see kaasa toonud suured erinevused praktilises kohaldamises. See on ühtlasi tekitanud

segadust seoses sarnaste mõistetega, mis on sätestatud kestliku rahastamise raamistiku muudes osades,

nagu näiteks kestliku rahastamise taksonoomia määruses (EL) 2020/852 (taksonoomia määrus)4. Selle

asemel käsitletakse jätkusuutlikkust alusmõistete tasandil finantstoodete kohta loodavates

kategooriates artiklites 7 – 9 ja nendele kohalduvates nõuetes.

2 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-08/ESMA34-1592494965- 657_Guidelines_on_funds_names_using_ESG_or_sustainability_related_terms_ET.pdf 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/dbd139ed-1b77-4a09-8dc4-a84d921233fa/ 4 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2020/852/oj

4

Ühtlasi lisatakse mõistete alla jätkusuutlikkusega seotud finantstoote ja mõju avaldava

jätkusuutlikkusega seotud finantstoote mõisted, mis lähtuvad SFDR aretiklites 7, 8 ja 9 eelnõuga

loodavast kategoriseerimisest. Lisaks täpsustatakse avaliku sektori asutuste määratlust ning

keskkonnaeesmärke, millena käsitletakse taksonoomia määruse artiklis 9 osutatud

keskkonnaeesmärke, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja

mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja

kontroll ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

SFDR-st jäetakse ühtlasi välja artikkel 2a, millega anti Euroopa järelevalveasutustele (ESMA, EBA

ja EIOPA) volitus töötada välja ning komisjoni poolt vastu võtta regulatiivsed tehnilised standardid

seoses põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Sellega lihtsustatakse antud valdkonnas regulatiivset

raamistikku.

Seisukoht 1: Toetame finantssektori jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise

raamistikku tehtavaid muudatusi, mis kitsendavad selle kohaldamisala, lihtsustavad ja

täpsustavad nõudeid ning kahandavad finantssektori ettevõtete koormust. Oleme valmis

toetama veelgi enamaid lihtsustusi, et halduskoormust kahandada.

Selgitus: Peame põhjendatuks, et tehtavate muudatustega jäetakse SFDR kohaldumisalast välja

sellised ettevõtted, mis ei loo, ei tee kättesaadavaks ega halda finantstooteid, vaid pigem tegutsevad

toodete turustajatena - finantsnõustajad ning ka väärpaberiportfellide valitsemise teenuse osutajad, kes

pakuvad kliendipõhist väärtpaberiportfellide valitsemist oma äranägemisel klientide antud volituste

alusel ning mida seega ei kavandata ega turustata samal viisil kui teatavate sihtturgude jaoks ette

nähtud tooteid. Sellega seoses on kohane kajastada antud muudatusi ka SFDR mõistetes, muuta

mõisteid selgemaks, ühtlustada neid kestliku rahastamise valdkonna muude õigustaktidega ning

ühtlasi lihtsustada regulatiivset koormust rakendusaktide kahandamisega. Samuti peame igati

põhjendatuks erinevate muude eelnõus esitatud lihtsustamiste tegemist SFDR nõuetes, nagu üksuse

tasandil negatiivseid mõjusid käsitleva teabe avaldamise välja jätmist, jmt. Võimalusel võiks ühtlasi

EL järelevalveasutused (EIOPA, ESMA, EBA) turuosalistele üleminekuga seonduvalt koormuse

veelgi kahandamiseks väljastada nn no action letter’i, kus täpsustataks, et SFDR alt välja jätta

paanitavad turuosalised ei peaks SFDR detailselt täitma olukorras, kus on teada, et olulised

muudatused on menetluses, mis need turuosalised SFDR kohaldamisalast peatselt välistavad, ning

turuosalised ei peaks täitma neid nõudeid SFDR-ist, mis peatselt välja jäetakse. Samas tuleb arvestada,

et vastava kirja väljastamise üle otsustamine on ülaltoodud järelevalveasutuste endi pädevuses

lähtuvalt nende tegevust reguleerivatest EL määrustest ning hetkel ei paista neil antud määrustest

tulenevalt otseselt õiguslikult sobivat alust konkreetses olukorras antud kirja väljastamiseks.

3. Eelnõu sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad

Valdav osa eelnõus tehtavatest muudatustest on seotud SFDR eelpoolkirjeldatud kohaldumisala

kitsendamisega, nõuete lihtsustamisega ning enama selguse loomisega kohalduvatesse nõuetesse.

Allpool on loetletud olulisemad muudatused, mis ei tulene otseselt eelpool viidatud kohaldumisala

kitsendamisest.

- SFDR-st jäetakse lihtsustamise eesmärgil välja üksuse tasandi avalikustamisnõuded, mis käsitlevad

negatiivseid jätkusuutlikkuse alaseid mõjusid (artikkel 4) ja tasustamispõhimõtete läbipaistvust seoses

jätkusuutlikkusriskide lõimimisega (artikkel 5).

- Lisatakse uus artikkel 6a, mis käsitleb lepingueelsetes dokumentides finantsturuosaliste poolt

vabatahtlikult avaldatavat teavet seoses sellega, kas ja kuidas võetakse arvesse jätkusuutlikkustegureid

nende selliste finantstoodete puhul, mis ei ole liigitatud jätkusuutlikkusega seotud finantstoodeteks,

ehk mis on artiklite 7 - 9 alusel kategoriseerimata. Eelkõige on selline vabatahtlikult avaldatava teabe

täpsem piiritlemine vajalik selleks, et kaitsta investoreid nn rohepesu eest. Kategoriseerimata toodete

5

puhul võib sellist teavet avaldada, kui selline teave ei ole kõnealuse avalikustatava teabe keskne

element ega hõlma jätkusuutlikkusega seotud väiteid, mida on lubatud kasutada üksnes

kategoriseeritud toodete puhul.

- SFDR ühe olulise uue keskse elemendina luuakse kolm uut finantstoodete kategooriat, millede alla

finantsturuosalised võivad oma tooteid kategoriseerida, et nende kohta jätkusuutlikkusega seonduvaid

väiteid esitada: üleminekutoodete kategooria (uus artikkel 7), peamiste keskkonna-, sotsiaalsete ja

juhtimisteguritega arvestavate toodete kategooria (uus artikkel 8) ning jätkusuutlike toodete kategooria

(uus artikkel 9). Sealhulgas sätestatakse peamised kriteeriumid, mille alusel finantstooted nendesse

kategooriatesse määratakse, välistatud tegevused, millesse kategoriseeritud toodete puhul ei tohiks

investeerida ning investoritele avaldatav teave. Selliste toodete alt välistatakse näiteks investeeringud

ettevõtetesse, millele viidatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/18185 artikli 12 lõikes 1,

milleks on näiteks:

a) ettevõtted, kes osalevad vastuoluliste relvadega seotud tegevuses;

b) tubaka kasvatamise ja tootmisega tegelevad ettevõtted;

c) ettevõtted, kes võrdlusaluste haldajate arvates rikuvad ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (UNGC)

põhimõtteid või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid hargmaistele

ettevõtetele;

d) ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest,

jaotamisest või rafineerimisest.

Samuti on esimese ja viimase kategooria puhul välistatud investeeringud äriühingutesse, mis töötavad

välja uusi projekte kivisöe ja pruunsöe, kütteõli või gaaskütuse uurimiseks, kaevandamiseks,

jaotamiseks või rafineerimiseks või töötavad välja uusi projekte kivisöe või pruunsöe uurimiseks,

kaevandamiseks, jaotamiseks, rafineerimiseks või kasutamiseks elektritootmise eesmärgil või ei ole

koostanud kava selliste tegevuste järkjärguliseks lõpetamiseks.

Ühtlasi tuleb esimese ja viimase kategooria finantstoodete puhul teha kindlaks ja avalikustada

investeeringute peamine negatiivne mõju jätkusuutlikkusteguritele ning selgitada selle mõju

leevendamiseks võetavaid meetmeid.

Muudetud artiklitega 8 ja 9 tunnistatakse ühtlasi kehtetuks volitusnormid seniste artiklite 8 ja 9 (nn

heleroheliste ja tumeroheliste finantstoodete kohta) kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi

detailide täpsustamiseks rakendusaktide väljatöötamiseks. Sellega lihtsustatakse teise tasandi

regulatsiooni.

Et võimaldada eelpoolnimetatud finantstoodete kombineerimist, lisatakse SFDR-i uus artikkel 9a

finantstoodete kohta, mille puhul väidetakse, et nendes kombineeritakse kategoriseeritud

finantstooteid. Nimetatud artiklis täpsustatakse, millisel juhul need tooted vastavad teatavasse

kategooriasse liigitamise kriteeriumidele, ning sätestatakse läbipaistvusnõuded, kuidas tuleks

avalikustada teave investeeringute kohta kategoriseerimata finantstoodete puhul, mille puhul

investeeritakse kategoriseeritud finantstoodetesse, kuid mitte mahtudes, mis võimaldaks neid tooteid

endid liigitada asjaomase kategooria toodeteks. Eelkõige tuleks selliste toodete puhul märkida, kui

suur osa nende investeeringutest tehakse kategoriseeritud finantstoodetesse, tuginedes teabele, mille

esitavad nende toodete kohta investeerimisahelas osalevad finantsturu osalised.

- Muudetakse finantsturu osaliste veebisaitidel avaldatavat teavet (artikkel 10) ja perioodilistes

aruannetes avaldatavat teavet (artikkel 11), et kajastada muudetud kohaldamisala ning

jätkusuutlikkusega seotud finantstoodete kategooriate loomist. Ühtlasi tunnistatakse muudatustega

kehtetuks senised volitusnormid nende artiklite kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi

detailide täpsustamiseks rakendusaktide väljatöötamiseks. Sellega lihtsustatakse ka antud sätetega

seonduvalt teise tasandi regulatsiooni.

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1818

6

- Uues lisatavas artiklis 12a sätestatakse finantsturu osaliste jaoks põhimõtted, mis käsitlevad andmete

ja hinnangute kasutamist SFDR-i kohaldamisel, ning nõuded selle kohta, millist teavet tuleb

investoritele nende taotluse korral esitada seoses asjakohaste andmeallikate kasutamisega ja

hinnangute aluseks olevate eeldustega.

- Täpsustatakse nõudeid seoses reklaamteadetes ja finantstoodete nimetustes jätkusuutlikkuse väidete

esitamisega, arvestades jätkusuutlikkusega seotud finantstoodete kategooriate loomist.

Jätkusuutlikkusega seotud väidete kasutamine nimetustes ja reklaamteadetes on muudatuste kohaselt

lubatud ainult kategoriseeritud toodete puhul, välja arvatud artikli 9a kohased kategoriseerimata (nn

kombineeritud) tooted, mille puhul oleks võimalik kasutada selliseid väiteid turundusteadetes, ent

mitte nende nimetustes. Ühtlasi täpsustatakse muudatustega, et kui finantsturu osaline avalikustab

reklaamteate osana ühtlasi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalase reitingu (ESG reiting), peab ta oma

veebilehel avaldama sama teabe, mille peab ESG reitinguid reguleeriva määruse (EL) 2024/30056 III

lisa punkti 1 kohaselt oma veebilehel ESG reitingu kohta avaldama selle reitingu andja, lisades

reklaamteatesse ühtlasi lingi sellele veebisaidil olevale teabele. Lisaks

- Nõuete rakendamise ühtlustamise eesmärgil erinevate liikmesriikide lõikes välistatakse (artikli 14

lõikes 3) täiendavate riikliku tasandi nõuete kohaldamine lisaks SFDR artiklites 3, 6, 10, 11 ja 13

sätestatud teabenõuetele ning artiklites 7, 8 ja 9 kategoriseeritud finantstoodete kriteeriumidele ja

läbipaistvusnõuetele. Ühtsete nõuete tagamine aitab finantsturu osalistel piiriüleselt lihtsamalt

tegutseda.

- SFDRi lisatakse (artiklisse 17) vabatahtlikud erandid, mille kohaselt finantsturu osalised võivad

otsustada SFDR mitte kohaldada kinniste finantstoodete puhul, mis on loodud enne SFDR muudatuste

jõustumist. Samuti lisatakse selgitus, et jätkusuutlikkusega seotud finantstoodete kategooriate loomine

ei piira jätkusuutlikkusega seotud vabatahtlike märgistussüsteemide kasutamist selliste finantstoodete

puhul, mille omadused edestavad SFDR finantstoodete kategooriates (artiklites 7, 8 ja 9) sätestatud

omadusi konkreetsete eesmärkide, investeerimismeetodite, juhtimis- või läbipaistvusnõuete osas.

- Tulenevalt SFDR eelpooltoodud muudatustest muudetakse ühtlasi Euroopa järelevalveasutuste

(ESMA, EBA ja EIOPA) regulaarselt (edaspidi iga kahe aasta tagant) koostatava aruandluse nõudeid

(artikkel 18), Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti edastatava teabe nõudeid (artikkel 18a) ning

komisjoni SFDR ülevaatamise sätteid (artikkel 19).

- SFDR-i lisatakse üleminekusäte (artikkel 19a), mille kohaselt võivad finantsturu osalised kohaldada

SFDR muudatusi erinevatele toodetele (kindlustuspõhine investeerimistoode, pensionitoode,

pensioniskeem, PEPP), mida seni kehtivad investeerimisfondide nimesid käsitlevad ESMA suunised7

ei puuduta, hiljemalt alates 30 kuud pärast SFDR muudatuste jõustumist.

- SFDR-is antakse komisjonile volitused (artiklid 19b ja 19c) delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks

erinevate artiklite 7 – 9 ja 11 nõuete täpsustamiseks, et määrata kindlaks tingimused seoses sellega,

kuidas peavad investeeringud aitama kaasa konkreetsete ülemineku- või jätkusuutlikkuseesmärkide

saavutamisele või lõimima jätkusuutlikkustegureid, et finantstoote saaks liigitada jätkusuutlikkusega

seotud toodete kategooriasse, ning selliste kategoriseeritud finantstoodete kohta avalikustatava teabe

vormi, mis ei tohi olla pikem kui kaks lehekülge, vormi üksikasjadega. .

Eelnõu artikliga 2 muudetakse PRIIP määrust (EL) nr 1286/2014, eelkõige täpsustades, milline teave

tuleb avalikustada jätkusuutlikkusega seotud finantstoodete kohta põhiteabedokumendis, et osutada

kategooriale, mille alla need tooted kuuluvad.

6 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/3005/oj/eng 7 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-08/ESMA34-1592494965- 657_Guidelines_on_funds_names_using_ESG_or_sustainability_related_terms_ET.pdf

7

Eelnõu artikliga 3 tunnistatakse alates muudetud määruse kohaldamise alguskuupäevast kehtetuks

komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/12888, mis käsitleb kehtiva jätkusuutlikkust käsitleva teabe

avalikustamise määruse alusel vastu võetud rakendusmeetmeid.

Eelnõu artiklis 4 nähakse ette, et eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad tavakorras, ehk

kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist EL teatajas ning neid kohaldatakse alates 18 kuud

peale jõustumist.

Seisukoht 2: Toetame finantstoodete, mille kohta esitatakse jätkusuutlikkusega seonduvaid

väiteid, kategoriseerimist erinevatesse jätkusuutlikkusega seonduvastesse kategooriatesse ning

nende kohta täpsemate kriteeriumite ja teabe avalikustamisnõuete kehtestamist.

Meie hinnangul on oluline, et raamistiku rakendusulatus ning finantstoodete kategooriatele

kohalduvad nõuded ja nende toodete kohta avaldatav teave oleksid võimalikult selged ja üheselt

ning lihtsalt mõistetavad, et tagada turuosalistele suurem õiguskindlus.

Selgitus: Üks olulisemaid muudatusi võrreldes kehtiva SFDR nõuetega on seniste teabe avaldamise

eesmärgil väga lakooniliselt reguleeritud nn heleroheliste ja tumeroheliste toodete määratlemise

asemel kolme uue finantstoodete kategooria loomine ja reguleerimine: üleminekutoodete kategooria,

peamiste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega arvestavate toodete kategooria ning

jätkusuutlike toodete kategooria. Toetame sellist toodete kategoriseerimist ja täpsemat ning

ühetaolisemat nendele kohalduvate nõuete reguleerimist, mis võimaldab finantsturu osalistele enamat

selgust nendele toodetele kohalduvate nõuete tõlgendamisel ning investoritele enamat selgust

jätkusuutlikkusega seonduvate toodete kohta avaldatava teabe kasutamisel. Suurema õigusselguse

ning ühetaolise rakendamise huvides on oluline, et nõuded seoses kategoriseeritud toodetega oleksid

sätestatud võimalikult selgelt. Seniste nõuete rakendamisel on olnud palju ebaselgust, mida peaks

muudetavate nõuetega parandatama. Avaldatav teave, selle sisu ja tähendus peaks olema nii teavet

avaldavatele finantsturu osalistele kui ka investoritele üheselt ja lihtsalt mõistetav ning sealhulgas ka

mitte liigselt koormav. Samuti peaks teave olema avaldatud võimalikult kompaktselt ja ühes kohas.

Kogu finantstoote jätkusuutlikkuse alane teave (sh nii lepingueelne teave kui perioodilise aruande

teave) võiks eelistatult olla avaldatud kompaktselt (maksimaalselt üks peatükk või osa) finantstoote

muu asjakohase teabe hulgas (näiteks: prospekt, põhiteabedokument, aastaaruanne vms). Tähelepanu

võiks pöörata ka näiteks SDFR artiklis 6 (1) p b toodud kohustusliku info nõudele, mille kohaselt

peavad finantsturu osalised kirjeldama, milline on nende poolt kättesaadavaks tehtavate finantstoodete

tootlusele jätkusuutlikkusriskide poolt avalduva tõenäolise mõju hindamise tulemus ja mis on

praktikas osutunud väga ebaselgeks.

Eelistatult võiksid olla täpsemad nõuded reguleeritud võimalikult palju juba SFDR enda tekstis, või

delegeeritud aktidesse jätmisel võimalikult täpselt raamistatud. Samuti peaks delegeeritud aktide

mustandid ette valmistatama võimalikult varakult (eelistatult juba SFDR läbirääkimiste käigus), et ka

nende kavandatavate nõuetega oleks võimalik juba võimalikult varakult arvestada. Samas peame

arvestama, et delegeeritud aktide väljatöötamisega tegelevad EL järelevalveasutused (ESMA, EIOPA,

EBA), kellel on selleks vajalik võimalikult selge mandaat, mis selgub lõplikult SFDR läbirääkimiste

käigus. Ühtlasi oleks tarvilik kooskõlas SFDR tehtavate muudatustega koos delegeeritud aktide

väljatöötamisega üle vaadata ka komisjoni delegeeritud määruste (EL) 2017/565, (EL) 2017/2358 ja

(EL) 2017/2359 nõuded, et tagada nende kooskõla ja selgus investoritele.

4. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud

Finantssektoris jätkusuutlikkuse kohta teabe avaldamine on reguleeritud eelkõige EL tasandil

otsekohalduvate EL määruste kaudu. SFDR on samas tihedalt seotud muude jätkusuutliku rahanduse

8 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2022/1288/oj/eng

8

raamistiku aktidega, sealhulgas komisjoni kaardistuse kohaselt taksonoomia määrus, ELi

võrdlusaluste määrus (EL) 2016/10119, äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD)10 ja

äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (EL) 2022/246411 ning finantsinstrumentide

turgude direktiiv (MIFID II)12 selle vastava delegeeritud aktiga,13 kindlustustoodete turustamise

direktiiv (IDD)14 selle vastava delegeeritud aktiga15 ja aktsionäride õiguste direktiiv (SRD)16 vastavate

jätkusuutlikkust käsitlevate osadega. Need toetavad etevõtteid ja finantssektorit jätkusuutlike

projektide ning tehnoloogiate jaoks erasektori rahaliste vahendite kaasamisel. SFDR kohased

finantsturu osaliste aruandluskohustused tuginevad eelkõige CSRD ja taksonoomia määruse kohastele

ettevõtete aruandluskohustustele. SFDR muudatustes kajastatakse sellest tulenevalt ühtlasi kavandatud

lihtsustamise koondpaketiga (omnibuss I)17 ette nähtud muudatusi seoses ettevõtete esitatava

jätkusuutlikkust käsitleva teabega, eelkõige seoses kestlikkusaruandluse direktiivi alusel ettevõtete

suhtes kohaldatava avalikustamisnõude tulevase kohaldamisalaga.

SFDR muudatustes tuginetakse ühtlasi ESMA suunistele, milles käsitletakse keskkonna-, sotsiaalsete

ja juhtimisalaste aspektidega seotud mõistete kasutamist investeerimisfondide nimedes. Tagamaks, et

muudetud SFDR kohased keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud väited on selged,

tõesed ja mitteeksitavad, peaksid finantsturu osalised järgima ka Euroopa järelevalveasutuste

koostatud järelevalvesuuniseid18. Lisaks on keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud

väidete mõiste – mille puhul peetakse silmas finantstoodete kohta esitatavaid väiteid seoses sellega,

kuidas ja mil määral kategoriseeritud toodete puhul investeeritakse ülemineku- või

jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamisse või aidatakse kaasa nende eesmärkide saavutamisele või

lõimitakse jätkusuutlikkustegureid oma investeerimisstrateegiasse ka muudel kaalutlustel peale

jätkusuutlikkusriski juhtimisega seotud kaalutluste – kooskõlas direktiivi 2005/29/EÜ (ebaausate

kaubandustavade direktiiv, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2024/825 seoses tarbijate

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning määrust (EL) 2023/2859 (kohaldatakse alates 2028. aastas juulist). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL. 13 Komisjoni 21. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1253, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/565 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega teatavatesse investeerimisühingute suhtes kohaldatavatesse organisatsioonilistesse nõuetesse ja tegutsemistingimustesse. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist. 15 Komisjoni 21. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1257, millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes kohaldatavatesse tootejärelevalve- ja juhtimisnõuetesse ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatavatesse äritegevuse eeskirjadesse ja investeerimisnõustamisse. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (2017. aasta muudetud versioonis); eelkõige Ib peatükk. 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202600470 18 Temaatiline märgukiri selgete, tõeste ja mitteeksitavate kestlikkusega seotud väidete kohta (ESMA36- 429234738-154);Kestlikkusega seotud väiteid ja rohepesu käsitlev arvamus (EIOPA-BoS-24-160).

9

võimestamisega rohepöördel) artikli 2 lõike 1 punktis o sätestatud keskkonnaväidete mõistega19).

Kooskõlas direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 lõikega 4 täidetaks kõnealuse direktiivi nõuded käesoleva

määruse nõuete nõuetekohase kohaldamisega.

Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrust täiendab ühtlasi komisjoni delegeeritud

määrus (EL) 2022/128820, milles sätestatakse täpsemad nõuded selle kohta, kuidas finantsturu osalised

ja finantsnõustajad peaksid investoritele avalikustama jätkusuutlikkust käsitlevat teavet seoses oma

investeerimistegevuse ja finantstoodetega, et aidata investoritel teha teadlikke valikuid. Delegeeritud

määruses täpsustatakse eelkõige selle teabega seotud üksikasju, mis tuleb investoritele avaldada

lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes nii finantsturu osaliste kui

üksuste kui ka nende poolt kättesaadavaks tehtavate finantstoodete kohta. Nimetatud delegeeritud küll

antud eelnõuga tühistatakse, kuid selle asemel nähakse SFDR muudetud sätetes ette uue, küll

lihtsustatuma delegeeritud määruse vastu võtmine.

Eesti õigusaktide muutmine ei ole esmase hinnanguna seoses eelnõuga vajalik, kuna eelnõus tehtavad

muudatused käsitlevad otsekohalduvaid EL määrusi.

5. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte

Eelnõu muudatustega seonduvad otsesed sihtrühmad on:

 Finantsturu osalised (investeerimisfondi valitseja, kindlustusandja, kes teeb kättesaadavaks

kindlustuspõhise investeerimistoote, pensionitoote väljatöötaja, väärtpaberiportfelli

valitsemise teenust osutav investeerimisühing või krediidiasutus) ning finantsnõustajad, kes

peavad SFDR nõudeid täitma. Neile muutub SFDR regulatsioon valdavalt lihtsamaks ja

selgemaks, mis peaks nende koormust seoses teabe avaldamisega kokkuvõttes pigem

kahandama. Samuti aitab piiriülene teabe enam ühtlustamine kahandada kulusid seoses

piiriülese toodete turustamisega. Finantsnõustajad ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenust

osutavad investeerimisühingud ja krediidiasutused saavad olulise leevenduse, kuna nad

jäetakse SFDR nõuete ulatuse alt välja.

 Investorid, kes on avaldatava teabe kasutajateks. Neile peaks avaldatav teave finantstoodete

kohta muutuma selgemaks, võrreldavamaks ja usaldusväärsemaks, mis aitab teadlikumaid

investeerimisotsuseid langetada.

 Järelevalveasutus, kes kontrollib avalikustamise nõuete täitmist. Seoses kohaldumisala

kitsendamisega ja teabe avaldamise nõuete lihtsustamisega võib järelevalveasutusele

kokkuvõttes pigem halduskoormus kahaneda.

Komisjon on eelnõuga tehtavate muudatuste kohta esitanud ühtlasi oma mõjuhinnangu21 ning selle

kokkuvõtte22, kus on hinnatud võimalikke mõjusid seoses eelistatud poliitikavariantide paketiga.

Selle kohaselt peaks üksuse tasandil põhilise negatiivse mõju kohta teabe avaldamata jätmisega

kaotatama 25% üksuse tasandil teabe avalikustamisega seotud nõudeid ning kõrvaldatakse SFDR ja

CSRD vahelised senised dubleerimised. Ühtlasi vähendatakse märkimisväärselt teabe hulka, mille

avalikustamist nõutakse toote tasandil, võrdlemist ja otsustuste tegemist investorite jaoks ning teabe

avalikustamisega seotud korduvkulusid. Loodavad kolm finantstoodete kategooriat (jätkusuutlik

toode, üleminekutoode ja peamiste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega arvestav toode),

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise. 20 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2022/1288/oj/eng 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52025SC0838 22 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52025SC0839

10

kataksid märkimisväärse osa praegustest jätkusuutlikkusega arvestavatest finantstoodetest, tagades

ühetaolise ELi nõuete kogumi kõigi selliste jätkusuutlikkusega seonduvate toodete jaoks, mille poole

turustajad võiksid tulenevalt MIFID II ja IDD alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide nõuetele

suunata jätkusuutlikkuse tagamisest huvitatud lõppinvestoreid. Tootekategooriate kehtestamisega

kaasnevad eeldatavasti teatavad esialgsed ühekordsed kulud, kuid eeldatakse, et pikemas plaanis

kujunevad korduvkulud kehtiva SFDR nõuete täitmisega kaasnevatest kuludest väiksemaks ning et

need tasakaalustab eelnõu muude elementide abil saavutatav kokkuhoid.

Eelnõuga tehtavate muudatustega mõju Eesti riigieelarvele ei kaasne.

6. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Eelnõus tehtavad muudatused käsitlevad EL tasandil reguleeritud nõudeid. Arvestades finantssektori

ettevõtete tegutsemise tugevat piiriülesust ning nõuete ühtlustamise olulisust regulatiivse arbitraaži ära

hoidmiseks ja nii investoritele kui ka turuosalistele suurema õigusselguse tagamiseks, võib

finantssektori ettevõtete jätkusuutlikkusega seonduva teabe avaldamise reguleerimist EL tasandil

pidada põhjendatuks. Kui regulatsioon loodaks vaid riiklikel tasanditel, oleks piiriüleselt nõuete

kohaldamine finantsturu osaliste ja investorite jaoks endiselt keerukas ja kulukam. Jätkusuutlikkusega

arvestavate finantstoodete kättesaadavust mõjutaks endiselt nendega seotud ebakindlus ja nende halb

võrreldavus, mis vähendaks nende usaldusväärsust ja kasutuselevõttu. SFDR muudatuste üheks

eesmärgiks on ühtlasi lihtsustada ja vähendada finantsturu osaliste ning finantsnõustajate suhtes

kohaldatavaid jätkusuutlikkusega seotud haldus- ja avalikustamisnõudeid ning seeläbi kahandada

nende ettevõtete halduskoormust ja tõhustada nende jätkusuutlikkusega seotud finantstoodete

pakkumist investoritele. Komisjon on ühtlasi hinnanud, et eelnõuga tehtavad muudatused ei lähe

kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada lihtsustamise, läbipaistvuse ja investorite kaitse

eesmärk, suurendades samal ajal erasektori vahenditel põhinevat kestlikku rahastamist, et toetada

Euroopa kestlikkuse ja konkurentsivõimega seotud eesmärkide saavutamist. Lisaks lähtuvad

muudatused komisjoni hinnangul turutavadest.

Oleme arvamusel, et eelnõus tehtavad muudatused ei lähe kokkuvõttes üldiselt kaugemale

sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne ettepanekute eesmärkide saavutamiseks ning need on

põhjendatud ja subsidiaarsuse ning proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas.

7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevate mõjude kaardistamiseks paluti eelnõu kohta sisendit

Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt ja erinevatelt turuosalistelt ning nende esindajatelt: Eesti

Pangaliit, FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Nasdaq Tallinna Börs, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA).

Seletuskiri ja seisukohad esitati arvamuse avaldamiseks samadele asutustele.

Tagasiside laekus Eesti Kindlustusseltside Liidult (EKSL) ning Eesti Pangaliidult (EPL), kes üldiselt

toetasid eelnõus tehtavaid muudatusi, kuid tegid ka erinevaid täiendavaid ettepanekuid, mis üldjoontes

sooviks lihtsustamisega veelgi kaugemale minna ja nõudeid enam täpsustada. Seisukohti ning

seletuskirja selgitusi on vastavalt täpsustatud. Erinevate detailsemate ettepanekutega saame arvestada

EL nõukogu töögruppides toimuvate arutelude käigus. Nad pakkusid ühtlasi välja, et EL

järelevalveasutused (EIOPA, ESMA, EBA) võiksid väljastada nn no action letter’i, kus täpsustataks,

et SFDR alt välja jäävad turuosalised ei peaks SFDR detailselt täitma olukorras, kus on teada, et

olulised muudatused on menetluses, mis need turuosalised SFDR kohaldamisalast peatselt välistavad,

ning turuosalised ei peaks täitma neid nõudeid SFDR-ist, mis peatselt välja jäetakse. Samuti juhtisid

nad tähelepanu, et kooskõlas SFDR tehtavate muudatustega tuleks üle vaadata ka komisjoni

11

delegeeritud määrused (EL) 2017/565, (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359. Ka nende ettepanekute

valguses on seletuskirja vastavalt täiendatud.