Kiri

Tere ja jõudu!

I             Võrgustiku vajalikkus

Eesti on väike ja väga avatud majandus, mille kasv ja heaolu sõltuvad olulisel määral ekspordist. ELi vabakaubanduslepingud aitavad Eesti ettevõtetel pääseda uutele turgudele, vähendada tariifseid ja mitteniitariifseid kaubandustõkkeid, parandada turulepääsu ning suurendada õiguskindlust, mistõttu on need Eestile vältimatult vajalikud uutele turgudele sisenemisel ja olemasolevatel turgudel oma positsiooni hoidmisel. Samal ajal hõlmavad ELi kaasaegsed laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud väga laia teemaderingi: lisaks tollimaksudele ja kvootidele käsitlevad need teenuskaubandust, otseinvesteeringuid, intellektuaalomandi kaitset, riigihankeid, digitaalset kaubandust ja andmevooge, kestliku arengu ja kliimaeesmärke, tööõigust ja sotsiaalseid standardeid, toiduohutust ja sanitaar- ning fütosanitaarnõudeid, samuti strateegilise ja majandusjulgeoleku küsimusi. See tähendab, et sisendit Eesti huvide kaitsemiseks nii läbirääkimiste protsessis kui ka lepingute sõlmimisel ja jõustamisel on vaja väga erinevatest poliitikavaldkondadest ja ametkondadest, alates majandus- ja põllumajanduspoliitikast kuni keskkonna-, digi-, julgeoleku- ja tarbijakaitseküsimusteni. Ilma selge ja püsiva koordineerimiskorrata hajub vastutus, osa teemasid jääb käsitlemata ning Eesti seisukohad kujunevad fragmentaarselt, mis võib nõrgendada meie mõju ning võimet ELi tasandi otsustes ja läbirääkimistel oma ettevõtete ja teiste huvigruppide huve kaitsta.

II           Ametkondadevahelise koordinatsiooni killustatus

Praegune EL vabakaubanduslepingute osas seisukohtade kujundamise korraldus tugineb suures osas ad hoc pöördumistele, sh ametkondade üldiste e-kirja-aadressidele ja isiklikele kontaktidele. Ilma kindla raamistikuta on keeruline tagada, et kõigi asjaomaste ministeeriumide ja asutuste seisukohad jõuavad õigel ajal seisukohtade kujundamise ja koondamisega tegeleva ametniku kätte ja hiljem ka poliitiliste otsustajateni. Eriti problemaatiline on see olukordades, kus läbirääkimiste päevakorda tekivad uued teemad, kerkivad esile seni käsitlemata probleemid või muutuvad varem teemade eest vastutanud ametnikud. See suurendab riski, et Eesti positsioonides ei kajastu kõigi sektorite huvid ega horisontaalsed prioriteedid (nt kliima, julgeolek, andmekaitse).

Viimaste suuremate EL vabakaubanduslepingute menetlemise käigus (n EL- Mercosuri ja EL -Mehhiko partnerluslepingud) saadud kogemus näitas, et sisendipalved ei jõudnud alati kiiresti tegelike koordinaatorite ja sisendiandjateni. Välisministeerium saatis ka ise mitmel juhul sisendipalved ministeeriumide üldistele e‑kirja-aadressidele, kust need ei liikunud piisava kiirusega edasi teema eest vastutajateni. See tekitas viivitusi sisendi kättesaamisel, aga üsna tõenäoliselt ka pahameelt neis, kes ei saanud seetõttu võimalust oma tööaega planeerida ning antavat sidendit piisava põhjalikkusega läbi mõelda. Selge võrgustik nimeliste kontaktisikute aitaks seda pudelikaela vältida ning lühendaks reageerimisaega kriitilistes küsimustes. Samuti annaks see ka vastupidises suunas konkreetse kanali, küsida läbirääkimiste või lepingu sisu ja menetlemise kohta küsimusi, anda tagasisidet paremaks omavaheliseks koostööks.

III          Loodav ametkondade vaheline püsiv võrgustik

Lahendusena näeb Välisministeerium ametkondadevahelise vabakaubanduslepingute mitteformaalse võrgustiku kui horisontaalne koostööplatvormi loomist, mille vedajaks oleks Välisministeerium ning kuhu oleks kaasatud kõik EL vabakaubanduslepingutes käsitletavate teemade eest vastutavad ministeeriumid (ja vajadusel peamised rakendusasutused). Võrgustiku liikmed saab iga osalev ametkond nimetada lähtudes oma sisemisest tööjaotusest. Selleks võib olla nii nimeline koordinaator (ja tema asendaja või funktsionaalne postkast), kes vastutab info vastuvõtmise ja edasise koordineerimise eest oma ametkonnas. Võrgustik toimiks eelkõige e-kirja posituslistina või veebikohtumiste vormis, kuid võib vajadusel kohtuda ka reaalselt.  Võrgustik tagab, et vabakaubanduslepingute läbirääkimiste, sõlmimise ja jõustamise igas etapis oleks olemas toetav kontaktvõrgustik, kelle abil saab võimalikult ratsionaalse aja- ja ressursikuluga koondada asjakohased seisukohad, mõjuhinnangud ja vajadusel konsulteerida, tagades nii ühtse ja hästi põhjendatud Eesti seisukoha, mis on läbi räägitud ka asjakohaste huvigruppidega.

Sellest tulenevalt palub Välisministeerium kõigil ametkondadel nimetada oma esindaja loodava vabakaubanduslepingute võrgusiku liikmeks ning edastada ka asjakohane e-kirja aadress (mis võib olla ka funktsionaalne postkast) e-kirja aadressidele [email protected] ning [email protected] hiljemalt 27.03.2026.

Kui Kissinger järgmine kord helistab (rahu tema põrmule) ja küsib „kellele ma helistan EL-USA TTIP asjus?“, siis võime talle üheselt vastata: „Saada e-mail FTAvõ[email protected].“

Lugupidamisega ja ette tänades,

KKK