Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium Teie 02.03.2026 kiri nr 1.2-2/100-1

[email protected] Meie 17.03.2026 nr 26

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht ravikindlustuse-ja tervishoiuteenuste

korraldamise seaduste muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja

erialata arstid) eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on esitanud seisukoha nii ravikindlustuse seaduse

muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon) eelnõule1 kui ka eraldi saadetud

kompromissettepanekule2. 02.03.2026 kirjaga saadetud eelnõu versioonis on täpsustatud e-

konsultatsiooni sisu ja reguleerimist, eriarsti kättesaadavusega seonduvat ja ka erialata arstide

tegusemise aluste muutmist.

Täname eelnõus toodud täiendavate selgituste ning kooskõlastustabeli avaldamise eest.

Nõustume, et e-konsultatsioonide laialdasem kasutamine võimaldab eelduslikult saada

vajaduspõhist abi kiiremini ja efektiivsemalt ning toetame jätkuvat lähenemist, mille puhul ei ole

patsiendil kohustust tasuda e-konsultatsiooni eest visiiditasu. Toetame ka e-konsultatsiooni

reguleerimist seaduse tasandil, kuid leiame, et seaduste (ravikindlustuse seadus ja

tervishoiuteenuste korraldamise seadus) eesmärke arvestades peaks vastav regulatsioon

paiknema tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kuna tegemist on eelkõige

tervishoiuteenuste osutamise korralduse küsimusega.

Sisulises osas jääb eelnõu puhul ebaselgeks lähenemine, mille kohaselt on e-konsultatsioon

käsitletav “põhjaliku” saatekirjana ning tavaline saatekiri võimaldab justkui põhjendamist

vähemal määral. Eelnõu seletuskirja puuduvad viited sellele, millele tuginedes on vastava

1 Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e- konsultatsioon) eelnõule | Eesti Puuetega Inimeste Koda 2 EPIKoja seisukoht Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri ja e-konsultatsioon)“ eelnõu kompromissvariandile | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

käsitluseni/järelduseni jõutud ehk kas teostatud on saatekirjade ja e-konsultatsioonide sisulist

analüüsi ja võrdlust või on tegemist korraldusliku küsimusega vms.. Ka puudub teave, kuidas

tagatakse e-konsultatsioonide piisav põhjendatus kui tuginedes praktikale on saatekirjad

ebapiisavalt põhjendatud. EPIKoja hinnangul peavad kõik suunamised (so nii e-

konsultatsioonid kui saatekirjad) olema piisavalt põhjendatud ning korralikult

põhjendamata suunamised ei ole lubatud.

Lisaks on eelnõus viidatud mõistele nagu välditavad eriarstivisiidid ning vastava allikana on

toodud 2015 Maailmapanga Grupi aruanne. EPIKoja hinnangul vajab toodud termin

selgemat sisustamist. Kaheldav on suunitlus, mille korral on krooniline haige peamiselt perearsti

vaateväljas ning eriarsti visiidid on pigem erandlikud ning neid tuleks igal võimalusel vältida.

Seda enam arvestades, et ka perearsti juurde pääsemine on järjest keerulisem ning jätkuvalt on

perearste, kes ei soovi ega ole suutelised tegelema keerukamate krooniliste haigustega

patsientidega.

Jätkuvalt on vastuseta mitmed EPIKoja senistes seisukohtades toodud kitsakohad, sh e-

konsultatsioonide järjekordadega ja ebaühtlase kvaliteediga, infotehnoloogiliste süsteemide

arendamise ja kasutamise oskuse suurendamisega seonduv. Kordame, et eriarsti, sh

psühhiaatri juurde pääsemise puhul ei tohi e-konsultatsioon olla kohustus, vaid võimalus.

Seda eelkõige põhjusel, et suunavale arstile peab jääma meditsiiniline otsustuspädevus ning

kohustuslik e-konsultatsioon võib takistada keerulisemas seisus olevate patsientide eriarsti

juurde pääsemist kuna eelnevalt tuleb läbida kohustuslik e-konsultatsioon, mis pikendab

abi saamise aega ja ligipääsu ka neile, kes tuge enim vajavad. Ka piirab kohustuslik e-

konsultatsioon patsiendi valikut valida soovitud teenuse osutajat kuna patsient peab

minema selle teenuse osutaja juurde, kellele e-konsultatsioon on tehtud.

Toome välja ka Eesti Vähiliidu arvamuse, kelle sihtgrupi jaoks on oluline tagada lihtsustatud ja

kiire ligipääs psühhiaatrilisele abile ning vältida tuleb olukordi, kus e-konsultatsioonist kujuneb

täiendav viivitus raviteekonnal. Eesti Vähiliidu hinnangul peab keerukate haiguste, sh vähi

diagnoosimine ja ravi jääma eriarstide pädevusse. Lisaks märgitakse, et vähipatsientide

kogemuslugude põhjal on üheks oluliseks probleemiks olukorrad, kus perearsti tasandil ei

suunata patsienti piisavalt kiiresti eriarsti juurde või ei väljastata vajalikku saatekirja. Samuti

esineb juhtumeid, kus vähi varajased sümptomid jäävad esialgu märkamata või tõlgendatakse

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

neid valesti. Sellised viivitused võivad põhjustada olukorra, kus haigus avastatakse hilisemas

staadiumis. Tehakse ettepanek tugevdada perearstide juhiseid ja koolitusi vähi varajaste

sümptomite äratundmiseks, hinnata võimalust lihtsustada või kiirendada eriarstile suunamist

vähi kahtluse korral ning analüüsida süsteemselt juhtumeid, kus diagnoos on hilinenud

perearstisüsteemi tõttu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand

Jurist

[email protected]

tel +372 6715909