Eelnõu kooskõlastamine

Pr Karmen Joller Teie 02.03.2026 nr 1.2-2/100-11

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 16.03.2026 nr 1.5-1/1229-1

Eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Esitasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse- ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduste muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu. Tervisekassa

kooskõlastab eelnõu, tehes alljärgnevad ettepanekud.

1. Tervisekassa teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 1 kahe uue punktiga, millega muuta

ravikindlustuse seaduse § 31 lõigete 11 ja 12 sõnastust järgmiselt:

1.1. “(11) Kompleks- ja korraldusliku teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning

käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktides 4, 5, 6 ja 7 nimetatud andmete muutmisel, samuti

teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31

lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.“

Selgitus: lisada RaKS § 30 lõike 2 punktiga 7 täiendamisest tulenevalt viide punktile 7 ka § 31 lõikesse 11.

Eelnõu seletuskirjas on viide, et tervishoiuteenuste loetelu muutmine käib vastavalt RaKS § 31 lausel antud

määrusele. Seega tuleb ka e-konsultatsiooni tingimuste kehtestamisel järgida loetelu muutmise nõudeid.

RaKS § 31 reguleerib loetelu muutmise tingimusi ja iga § 30 lõikes 2 toodud tervishoiuteenuste loetellu

kantava asjaolu kohta on sätestatud nõuded, mida selle loetellu lisamisel või muutmisel hinnata tuleb.

Tervisekassa hinnangul võiks kohustusliku e-konsultatsiooni suunamise nõude kehtestamisel hinnata selle

nõude vastavust riigi tervishoiupoliitikaga ja vajalikkust ühiskonnale ning vastavust ravikindlustuse

eelarvele.

Lisaks teeme ettepaneku jätta välja sättest viide § 30 lõike 2 punktile 2, kuna tervishoiuteenuste loetelus

teenuse koodi muutmiseks puudub vajadus hinnata teenuse vajalikkust ühiskonnale ega vastavust

ravikindlustuse rahalistele võimalustele. Üksnes teenuse koodi muutmise vajadus olukorras, kus muud

teenust puudutavad tingimused jäävad muutmata, on harv ja võib tekkida üksnes vastava eriala teenuste

tervikliku nüüdisajastamise käigus tekkivast vajadusest korrastada teenustele antud koodide loogilist

järjestust.

Täiendavalt teeb Tervisekassa ettepaneku lisada sättesse viide korralduslikele teenustele, mille

tervishoiuteenuste loetellu lisamisel hinnatakse nende vajalikkust ühiskonnale ja vastavust riigi

tervishoiupoliitikale ning ravikindlustuse eelarvele. Korralduslikeks teenusteks saab pidada näiteks

2

juhtumikorraldaja teenust, tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku transporditeenust, tervise teejuhi

teenust ja muid teenuseid, mis on vajalikud kindlustatud isikule tervishoiuteenuse paremaks ja/või

tulemuslikumaks osutamiseks. Nimetatud teenuste puhul ei ole üldjuhul võimalik hinnata nende

meditsiinilist tõenduspõhisust ega kulutõhusust.

1.2. “ (12) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva seaduse § 31

lõike 1 punktis 4 sätestatud kriteeriumit.“

Selgitus: teenuse piirhinna muutmisel arvestab Tervisekassa üksnes eelarvemõju. Tervishoiuteenuse

kulutõhusust ja tervishoiuteenuse vajalikkust ühiskonnale ning kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga üksnes

teenuse piirhinna muutmisel ei hinnata. Nimetatud kriteeriumitele on antud hinnang teenuse lisamisel

tervishoiuteenuste loetellu. Tervishoiuteenuste piirhinna kujunemise metoodika on kehtestatud

ravikindlustuse seaduse § 32 alusel antud määruses.

Muudatuste tegemine RaKS §-s 31 toob kaasa vajaduse üle vaadata ka määruses „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“

sätestatud tingimused.

2. Tervisekassa teeb ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja.

2.1.Tervisekassa hinnangul on selguse huvides vaja täiendada seletuskirja osa, mis käsitleb

psühhiaatrilise abi teenusele kohustusliku saatekirja kehtestamise nõude mõju, selgitusega, et

RaKS § 70 lõikes 3 tehtav muudatus ei too kaasa muudatusi kindlustatud isikute õiguses saada

Tervisekassa rahastusel vaimse tervise õe teenust. Vaimse tervise õe kui eriõe vastuvõtu eest

võtab hetkel ja ka tulevikus Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle, kui on järgitud

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimused. Hetkel kehtib

tervishoiuteenuste loetelu § 9 lõike 9 kohaselt nõue, et õe vastuvõtu teenuste eest tasub

Tervisekassa juhul, kui teenusele on suunanud saatekirja õigusega tervishoiutöötaja ning

suunamine ei ole vajalik erialadel, kus saatekiri ei ole nõutav vastavalt RaKS § 70 lõikele 3.

RaKS § 70 lõike 3 muutumisel on võimalik tervishoiuteenuste loetelus luua psühhiaatrilise abi

andmisel vaimse tervise õe vastuvõtu eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustes

erand. Seletuskirja täiendus aitab luua selgust nii psühhiaatrilise abi teenuse osutajatele kui ka

patsientidele.

2.2.Seletuskirjast nähtub, et erialata arstide õiguslikku positsiooni puudutavatel sätetel puudub

vahetu mõju patsientidele, kuid muutustega luuakse eeldused erialata arstide tõhusamaks

rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa hinnangul võib erialata arstide laialdasemal

rakendamisel näiteks eriarstiabi teenuse raames vastuvõttude osutamisel tuua kaasa ebaselguse

patsientides, millise pädevuse arst neile teenust osutab ja millist teenust nad saavad. Seega võib

suureneda patisentide teavitamise ja selgituste andmise vajadus. Eriarstiabi on TTKS-i kohaselt

ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga

koos töötavad tervishoiutöötajad (§ 20 lõige 1). Patsiendi võib läbi vaadata ja talle

tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul (võlaõigusseadus § 766 lõige 3). Suundudes

saatekirjaga eriarsti vastuvõtule eesmärgiga saada eriarstiabi, tuleb patsienti täiendavalt

3

teavitada, et temaga tegeleb erialata arst. Lisaks võib tekkida vajadus selgitada millise eriarstiga

koos erialata arst eriarstiabi teenuseid osutab.

3. Täiendavalt juhib Tervisekassa eeltoodud RaKS-i ja TTKS-i muudatuste valguses tähelepanu

RaKS-s kehtestatud visiiditasu küsimise õiguse regulatsioonile ja vajadusele kaaluda selle üle

vaatamist.

3.1.Järjest enam on patsiendi esmaseks kontaktiks tervishoiuteenuse osutaja juures õde. Hetkel

kehtivad normid õe vastuvõtu eest visiiditasu küsida ei luba. Olukorras, kus psühhiaatri juurde

saab eelnõu kohaselt edaspidi vaid saatekirjaga, võivad psühhiaatrilise abi saamiseks järjest

rohkem inimesi pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule. Sama tervishoiuteenuse osutaja sees

patsiendi suunamisel ühe tervishoiutöötaja juurest teise juurde on samuti keelatud visiiditasu

küsida (RaKS § 70 lõige 4).

3.2.Seoses erialata arsti pakutava tervishoiuteenusega, sealhulgas ambulatoorse teenusega, võib

tekkida arusaamatus, millist tervishoiuteenust TTKS-i mõistes patsiendile osutatakse. RaKS §

70 lõike 1 kohaselt on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist,

kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse perearstiabi osutaja, eriarstiabi või iseseisva õendusabi

osutaja saatekirja alusel või sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata. Seega

on oluline selgelt aru saada, millist teenust erialata arst kindlustatud isikule pakub ja kas selle

teenuse eest on õigus visiiditasu küsida või mitte.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Lahe

Juhatuse esimees

[Koostaja nimi] koostaja [tel nr]

[e-post]

Katrina Koha 744 7446

[email protected]