| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2.-1/26/18-2 |
| Registreeritud | 17.03.2026 |
| Sünkroonitud | 18.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
| Toimik | 2.2.-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Riigikantselei
Teie 17.02.2026 nr 26-00336 Meie 17.03.2026 nr 2.2.-1/26/18-2
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) menetluses on Riigikantselei taotlus isikuandmete töötlemiseks
ilma andmesubjekti nõusolekuta uuringus „Avaliku arvamuse seireuuringute läbiviimine
Riigikantseleile“.
Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:
1. Riigikantselei on taotluses viidanud isikuandmete töötlemise õigusliku alusena VVS § 60
lõikele 1, isikuandmete kaitse seaduse IKS § 6 lõikele 5 ja Riigikantselei põhimääruse § 2
lõikes 7 sätestatud eesmärgile planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni.
Justiits- ja digiministeerium (JDM) on IKS § 6 lõikes 5 nimetatud uuringute osas
selgitanud1, et täidetud peab olema kaks tingimust. Esmalt analüüsid ja uuringud
teostatakse täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud
poliitika kujundamiseks.
Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 1 kohaselt teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti
Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel vahetult või valitsusasutuste kaudu Vabariigi
Valitsus. Riigikantselei on VVS § 39 lg 3 kohaselt valitsusasutus. VVS § 60 lg 1 sätestab
Kaitseministeeriumi valisemisala ja ülesanded.
Taotluses õigusliku alusena viidatud Riigikantselei põhimääruse § 2 lõikes 7 sätestatud
eesmärk planeerida üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni on pigem taotlejale pandud
avalik ülesanne, mitte poliitika kujundamise pädevus. Strateegiline kommunikatsioon ise
ei ole poliitika kujundamine, ega selle vahend või tulemus, vaid Riigikantselei kirjelduse
alusel pigem vastupidine, olemasolevate poliitikate selgitamine2. Ka inspektsiooni poolt
09.03.2026 telefoni teel küsitud selgituste pinnalt ei selgunud üheselt, et Riigikantselei viib
küsitlusi läbi talle pandud poliitika kujundamise eesmärgi täitmiseks, vaid ikka
konkreetselt kommunikatsiooni planeerimise, kui tema avaliku ülesande täitmise jaoks3.
Inspektsioon selgitab, et asutusele seadusega pandud avaliku ülesande täitmiseks on õigus
isikuandmeid töödelda ning sellisel juhul ei toimu isikuandmete töötlemine IKS § 6 lg 5
alusel ja ei vaja kooskõlastamist Andmekaitse Inspektsiooniga.
Juhul, kui Riigikantselei on siiski seisukohal, et tegemist on asutuse poolt poliitika
kujundamise eesmärgil tehtava uuringuga, siis tuleb taotluses välja tuua vastutavale
töötlejale kohalduv õiguslik alus poliitika kujundamiseks ja selge seos ülesande ning
1 Justiits- ja digiministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2 2 Strateegiline kommunikatsioon | Riigikantselei 3 Vt ka Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess | Riigikantselei
2 (2)
pädevusega. Eeltoodust tulenevalt palun taotluses täpsustada ja korrigeerida uuringu
läbiviimise õiguslikke aluseid.
2. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud uuringus osalemisest keeldumine. Inspektsioon selgitab,
et kui isik keeldub uuringus osalemisest, siis tuleb tema andmete töötlemine lõpetada.
Isikult ei saa nõuda, et edaspidistes Emori uuringutes osalemisest peab ta täiendavalt
keelduma. Palun keeldumisega seotud andmetöötluse osa täpsustada.
3. Taotluses ei ole selgelt kirjeldatud konkreetse küsitluse kontaktibaasi kogu andmetöötluse
protsessi. St andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemist alates andmete
väljavõtust rahvastikuregistrist kuni nende kustutamiseni, sh kustutamise tähtaeg. Palun
kirjeldada küsitluse kogu andmetöötlusprotsess valimi moodustamisest kuni isikuandmete
kustutamiseni, sh kuidas välistatakse valimist samad vastajad.
4. Taotluse punktis 9 on välja toodud soovitud lõplik vastajate arv, kuid ei taotlusest ei nähtu
kogu valimi suurus, mida uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse. Palun taotlust
täiendada.
5. Taotlusest ei nähtu isikute arv, kelle andmeid töödeldakse. Andmekoosseisus põhjal
töödeldakse andmesubjekti nõusolekuta muude andmete hulgas ka eriliiki isikuandmeid
(rahvus). Inspektsioon juhib tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art
35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist
kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui
isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib
tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb
olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu
koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik
hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas
profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud
tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste
isikuandmete ulatuslik töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja
üldjuhendis4 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on
toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud suunistele5, mis käsitlevad
andmekaitsealast mõjuhinnangut. Palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu
koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile
sellekohased kaalutlused.
Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 26.03.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada
ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun
saata aadressil [email protected].
Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15
lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
4 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 5 Artikli 29 töörühm Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas
isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|