Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231501742

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 25.02.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231501742

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx, ik xxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 15.10.2025, 18.10.2025

Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 25231501742 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise

inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud

lähisuhtes ja korduvalt).

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx teod

kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Üldpreventiivsest

aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond,

tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse

lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu

otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus,

mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva

vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas

pidades ilmselgelt mittemõõdukas.

Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja

lahendmaisel.

Lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele avaldas kannatanu xxx 20.02.2026 vestluses

prokuröriga, et nad ei ela enam koos xxx, kannatanu elab üürikorteris xxx. Kahtlustatav peab

tagastama kannatanule asju, mis jäid kahtlustatava korterisse, seega menetlusosalised suhtlevad

omavahel ja suhtlemine on rahulik ja sõbralik. xxx ei ole pretensioone xxx suhtes, kannatanu ei taotle

kahtlustatava karistamist, soovib kohtuvälist lahendust, sest uue vägivalla risk on maandatud.

Prokuröri hinnangul ei ole üldpreventiivsetel eesmärkidel ilmtingimata vajalik xxx karistamine

kriminaalkorras. Kahtlustataval ei ole kehtivaid karistusi. Menetluses on kaks kuriteoepisoodi. Kui

aga hinnata toimepandud kuritegude dünaamikat, leidsid kõik kuriteoepisoodid aset lühikese aja

jooksul, tagajärjed ei ole tõsised ja põhjuseks on olnud menetlusosaliste vahel tekkinud pinge seoses

olmeprobleemide ja lahkuminekuga. 04.02.2026 esitas xxx taotluse kriminaalasja lõpetamiseks,

milles märkis, et vastavalt menetlusosaliste omavahelisele kokkuleppele pidi xxx kahtlustatava

korterist kolima välja hiljemalt 17.02.2026. xxx kinnitas 19.02.2026 telefonivestluses, et xxx kolis

üürikorterisse, nad suhtlevad omavahel ja suhe on sõbralik. Seega ei mõjuta menetluse lõpetamine

negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – xxx kuulati kriminaalasjas üle, kohtueelne

menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasja materjalid on jõudnud lahendamiseks prokuratuuri.

Eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul xxx määratud kohustused. Vägivallast hoidumise

kohustusega hoitakse kahtlustatava käitumine kontrolli all. Samuti on kahtlustatav andnud nõusoleku

teha üldkasulikku tööd, mille üheks eesmärkidest on ühiskonnale õigusrikkumisega tekitatud kahju

heastamine. Sel juhul ei ole tegemist isiku lihtsalt karistamise ja kohustuse kiire täitmisega.

25.02.2026 toimunud kohtumisel prokuratuuris väljendas xxx korduvalt kahetsust ja kinnitas

valmisolekust täita kohustused. Vägivallast hoidumine ja üldkasulik töö on piisavad vahendid,

tagamaks edaspidi kahtlustatava hoidumise süütegude toimepanemisest.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes on

võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik

täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, xxx suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel

määratud kohustusi, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat

käitumist.

xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231501742 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx (tel xxx, e-post: xxx, elukoht xxx) on kohustatud:

2.1. hoiduma vägivallast tähtajaga 25.08.2026;

2.2. tegema 60 ÜKT tundi tähtajaga 30.06.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat tuleb jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanule xxx ja

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kahtlustatavale xxx antakse määruse koopia allkirja

vastu.

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda

kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).